From: Piret Tauer Sent: 27 January 2023 12:14:42 To: [email protected]; [email protected] Cc: Alar Süda Subject: Keskkonnaagentuuri 12.01.2023 pöördumisest nr 5-10/23/3

Meie: 27.01.2023 nr 3-1.1/2023/230 Tere! Keskkonnaagentuur pöördus 12.01.2023 kirjaga nr 5-10/23/3 RMK poole ja tegi eepaneku alustada läbirääkimisi Narva metskond 50 (85101:012:0124) ühe osa väljakrunmiseks ja selle üleandmiseks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (VOJKK) territooriumi laiendamise tarbeks ca´ 21,7 ha ulatuses. Täpsustavas telefonikõnes selgus, et Teie huvi on läbirääkimiste asemel pigem võimalikult kiires alustada katastriüksuse jagamisega ja saada vara oma valdusesse. Riigivara üleandmise menetluse algatamiseks palume Keskkonnaagentuuril esmalt teha RMKle (ärakiri Keskkonnaministeeriumile) vastavasisuline taotlus - so taotlus Narva metskond 50 katastriüksuse jagamiseks ja eraldatava osa üleandmiseks Keskkonnaagentuurile. Taotlusest peab nähtuma mis eesmärgil maa üleandmist taotletakse ja kindlas lisage skeem millistes piirides jagamist Te soovite. Seejärel, kui sellistes piirides jagamine on RMK jaoks sobiv, algatame metskonna katastriüksuse jagamise. Eeldame, et jagamiseks teostatava katastrimõõdistamise korraldab/rahastab asjast huvitatud isik, so Keskkonnaagentuur. Kui jagamine on teostatud, siis valmistab RMK ee riigivara üleandmist käsitleva keskkonnaministri käskkirja ja riigivara üleandmise ak jms. Lisaks paar märkust, mis 12.01.2023 kirja nr 5-10/23/3 lisaks olnud skeemi vaadates silma jäi: • Laienduse ala läbib Teeregistris olev Metsküla-Härgsaare tee (8510701), mida RMK kasutab oma puidulogiskas – teeme eepaneku arvata see tee VOJKK laienduse tarbeks mineva maa hulgast välja, vastasel juhul kaob väljapääs Narva – Auvere teele (13109). Enne katastriüksuse jagamist/üleandmist tahame selles asjas kindlas selgust saada, RMK poolne kontakt antud teema on Ida- Virumaa metsaülem Alar Süda (tel 5061698) • Laienduse alasse jääb ka osa eraomandis olevast Põhjaterritooriumi kinnisasjast (51401:001:1294), ehk siis RMK valduses on vaid osa soovitavast laiendusest. Parimatega Piret Tauer RMK metsaosakond, tel 5340 8325 Alar Süda Ida-Virumaa metsaülem, tel 506 1698

50 m

Otsi aadressi Aluskaart Infopäring

1:3691 Maa-amet- t- t- taa a e

Maainfo kaardirakendus

Kihid Otsingud Vahendid

Tuvasta

Asukoht

Saada link

Trüki

Puhasta kaart

Mõõda

Abi

Tagasiside

Mõõda joone pikkust Mõõda pindala Mõõda ringina

Muuda kuju Kustuta kuju

Kuva mõõdud kaardil Kuva nurgad kaardil

Joone värv: FF0000 Pinna värv: FFFFFF

Pindala: 220763.68 m2 0.2208 km2

Ümbermõõt: 2042.17 m 2.0422 km

Jooksev lõik: 0.00 m 0.0000 km

Mõõtmise lõpetab topeltklikk. Mõõdistamistulemuste kustutamiseks vajuta nuppu "Puhasta kaart".

Vabakäega joonistamiseks hoia all klaviatuuri shift klahvi.

Muutmisrežiimis saab punkte kustutada liikutes kursoriga valitud punktile ja vajutades "D" või "Delete" klahvi.

Kustuta mõõtmistulemused

X-GIS. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. e-post: [email protected] tel: 6 750 866 ! ?

mobiilne versioon

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 12.01.2023 nr 5-10/23/3 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskompleksi (VOJKK) kõrval asuvast RMK metsamaast Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (edaspidi VOJKK) paikneb Ida-Virumaal Aurveres

Kauri kinnistul (85101:012:0130) ja on ette nähtud riiklikult tähtsa ülesande täitmiseks, milleks

on ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja ladestamine. Käesoleval ajal toimub riigi tasandil

antud kompleksi tulevikustrateegia väljatöötamine ja sellega seonduvate küsimuste arutamine.

Üheks selliseks teemaks on VOJKK territooriumi laiendamine.

Lähtuvalt eelpool toodust, teeme Teile ettepaneku alustada läbirääkimisi VOJKK kõrval asuva

Narva metskond 50 kinnistust (85101:012:0124) ühe osa väljakruntimiseks ja selle

üleandmiseks VOJKK territooriumi laiendamise tarbeks ca´ 217 ha ulatuses. Nimetatud osas

on saadud ka Narva-Jõesuu linnavalitsuse heakskiit uues valla üldplaneeringus selle maa-ala

sihtotstarbe muutmiseks tootmismaaks.

Palume Teie seisukohta hiljemalt 10.02.2023.a.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisad: 1. Joonis 2. Üldplaneeringu ettepankutele antud vastused Avo Sipelgas 673 7570 [email protected]

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

Jrk

nr

Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga

arvestamine/mittearvestamine

1 Riigi Kinnisvara

(Kärt Vabrit,

projektidirektor)

19.04.2022

Oleme varasemalt Raim Sarvega suhelnud Piiri tee 11 kinnistu osas. Raim tegi

ettepaneku antud kinnistule määrata elamumaa juhtfunktsiooni ja RKAS nõustub

antud ettepanekuga. Nimelt anud kinnistu ei ole enam riigile vajalik ning ÜP

juhtfunktsioonis määratud riigikaitsemaa juhtfunktsioon ei ole enam vajalik. Kuna

riigikaitset saab teostada vaid riik, siis ei ole võimalik, et teine omanik seal

riigikaitse maa juhtfunktsiooni kasutaks.

Seisukohaga on arvestatud.

Piiri tee 11 on määratud eelnõus elamu

maa-alaks.

2 Jelena Burkova

19.07.2022 Plaanis on osta krunt, katastritunnus 85101:001:0374, pindala 10128 m²

(https://xgis.maaamet.ee/ky/85101:001:0374) Krundi sihtotstarve on 100%

Maatulundusmaa. Soovime sinna rajada elamiseks talu ja muuta maa sihtotstarve

100% elamumaaks. Palun selgitage, mida peame tegema, et muuta maa

sihtotstarvet ja kas sellel on mingeid piiranguid?

Selgitus.

Teie katastriüksus asub hajaasustusalal,

kus on lubatud rajada ühepereelamuid ja

abihooneid ilma sihtotstarbe muutmiseta

ning minimaalseks katastriüksuse

suuruseks elamu ehitamiseks 2 ha.

Vastavalt üldplaneeringule on kohalikul

omavalitsusel õigus teha erandeid, võttes

arvesse piirkonna katatsriüksuste

struktuuri, maakorralduslikke võimalusi

ja/või minimaalsest suurusest

kõrvalekalde suurust.

Maa sihtotstarbe muutmiseks tuleb

esitada kirjalik avaldus kohalikule

omavalitsusele.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

3 Krister Arusoo

19.07.2022 Teen ettepaneku märkida Tõrvajõe külas asuvate Lillemäe (katastritunnus

85101:003:0451; 85101:003:0452) ja Iljasoru (katastritunnus 85101:003:0015)

kinnistute sihtotstarbeks uues Narva-Jõesuu üldplaneeringus äri- ja tootmismaa.

Lillemäe kinnistu on kehtivas üldplaneeringus suures osas ärimaa ja Iljsoru kinnistu

suures osas elamumaa.

Selgitus.

Tegemist on suure maa-alaga, mis

osaliselt on mõjutatud perspektiivse

maakonnaplaneeringuga kavandatud 2+2

trassi teekoridoriga ja sellega seotud

kitsendustega.

Lisaks ulatuvad 85101:003:0452 ja

85101:003:0015 kinnistutele olemasoleva

ja kavandaud lennujaama piirangu- ja

kaitsevööndid.

Eeltoodu arvesse võttes leiame, et antud

kinnistute edaspidine areng äri- ja

tootmismaa funktsiooniga nõuab

detailplaneeringute koostamist, mille

käigus selgitatakse välja, kas sihtotstarbe

muutmine on võimalik ja kui suurel

määral.

4 Transpordiamet

(Marek Lind,

juhtivspetsialist)

22.07.2022

Kiri nr 7.2-1/22/14464-2

Tutvusime muudetud üldplaneeringu dokumentidega ning täname, et olete meie

ettepanekud arvesse võtnud. Palume veeteede seisukohast materjale järgnevaga

täiendada.

Hetkel on meresõiduohutusega seotud maa-aladel erinev juhtotstarve. Palume

kaalude juhtotstarvete ühtlustamist.

Seisukohaga arvestatakse.

Maa-alade juhtotstarbed ühtlustatakse

ning korrigeeritakse navigatsioonimärgi

leppemärki.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

5 K-Projekt AS

(Ülle Kadak)

25.07.2022

Vaatasin üle meie kirja ja avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu materjali.

Suur tänu, olete meie ettepanekuid arvesse võtnud ja üldplaneeringusse kandnud.

Küsimus tekkis Aia tn 45 krundi ehituskeeluala vähendamisega. Seda ei olnud

mainitud.

Kas see jäi märkamata, või eeldate, et kuna uue hoone asukoht ei lähe ettepoole

naaberhoonetest, ei ole seal vaja ehituskeeluvööndit vähendada, vaid saab

arvestada olemasoleva ehitusjoonega?

Selgitus.

Kuna Aia tn 45 katastriüksusel on tänu

kõrvalolevatele kinnistutele välja

kujunenud ehitusjoon ning hooneid ei

soovita rajada ehitusjoonest mere poole

siis puudub vajadus eraldi

ehituskeeluvööndi vähendamiseks antud

alal.

6 Jelena Golubeva

29.07.2022 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohad esimese avaliku väljapaneku ajal

laekunud ettepanekutele on esitatud üldplaneeringu materjalide kaustas (fail „7.

Eelnõu avaliku väljapaneku seisukohtade tabel.pdf" kaustas

„Menetlusdokumendid" või vaata siin) http://narva-joesuu.ee/et/uus-uldplaneering.

01.12.2021 veebikeskkonnas ZOOM kell 18.30-20.00 toimus avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelu protokolliti. Avaliku arutelu

käigus olen esitanud omapoolseid ettepanekuid Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu dokumentide osas. Ettepanek oli sh esitatud Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“ Saare kinnistu (85101:003:0057)

sademevee kraavi (vooluveekogu) asukoha osas. Kraav asukohaks on Saare

kinnistu ja kraav kulgeb mööda Saare kinnistu piiri veekogusse (jõkke),

halvendamata Jõekalda kinnistu (naaberkinnistu) olemasolevat olukorda (esitatud

all oleval pildil).

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Avalikku kasutusse määratud eratee on

kajastatud eelnõus ja selle kohta on leitav

joonis Narva-Jõesuu valla kodulehel.

Kuna kinnistu asub osaliselt väljaspool

ehituskeeluvööndit siis puudub

põhjendus, miks tuleb hoonestus ehitada

just ehituskeeluvööndisse ning

üldplaneeringu raames ei tehta alale

ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanekut.

KOV otsus:

Näidata kraavi uus asukoht planeeringu

joonisel. Kinnistu omanik saab selle põhjal

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

Skeem avaliku kasutusse määratud erateest autotranspordi teenindamiseks ja

kraavi asukohast Saare kinnistul.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu seisukohtade tabelis nr 7 puuduvad andmed minu poolt esitatud

ettepanekust kraavi osas. Sellega seoses esitan korduva ettepaneku kraavi osas

(kraavi asukoht on esitatud eelpool oleval pildil) ning palun arvestada sellega

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus.

Täiendavalt taotlen Saare kinnistul võimalikku ehituskeeluvööndi vähendamist

järgimaks tulevikusväljakujunenud ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri.

taotleda projekteerimistingimused kraavi

ehitamiseks.

7 Maa-amet

(Artu Ellmann, peadirektori

asetäitja peadirektori

ülesannetes)

29.07.2022

Kiri nr 6-3/21/15937-6

Seletuskirja peatükis 2.6.17 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on

selgitatud, et üldplaneeringu mäe- ja turbatööstuse maa-ala juhtotstarve on

kavandatud kehtivate mäeeraldiste teenindusmaade ja taotletavate

mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses. Märgime, et olemasolevate

mäeeraldiste teenindusmaade aladele on märgitud mäetööstusmaa

juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud mäetööstuse maa-ala

juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Võimalik, et

juhtotstarbe määramisel on lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Palume

mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel mitte lähtuda katastriüksuse

sihtotstarbest ning määrata mäetööstusmaa juhtotstarve kogu mäeeraldiste (sh

taotletavate) teenindusmaade ulatuses. Selgitame, et olukorras, kus

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või

turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud,

ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt

üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest

tekkivate kitsenduste määramine. Planeeringu täiendamiseks ajakohaste

andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reques

t=GetCap abilities või laadida piirid alla GIS-failidena veebilehelt Maavarade

registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume

märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. Samuti palume

jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist.

Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui ühele alale antakse mitu

(alternatiivset) juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused.

Näiteks nõustub Maa-amet Sirgala karjääri puhul lahendusega, kus ala

tähistatakse kahe erineva viirutusega: mäetööstuse maa-ala ja riigikaitse maa-

ala. Samuti nõustub Maa-amet Narva karjääri ja Narva põlevkivikarjäär II puhul

lahendusega, kus ala on tähistatud kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstuse

maa-ala ja perspektiivne äri- ja tootmismaa.

Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Puhkova kruusamaardla

(registrikaart nr 0713) elamu maa-ala juhtotstarbega. Püsiva iseloomuga ehitiste

ehitamine maardlale halvendab maavara kaevandamise võimalust. Selgitame, et

maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide

eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt

ei ole võimalik kasutada maad eluhoonete ehitamiseks ja tagada maavarale

juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt kruusa kaevandamine

võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida

võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda

katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi.

Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada

ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb.

Tagamaks maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise

olemasolevat olukorda, palume Puhkova kruusamaardla alal ehitiste ehitamist

võimaldavat juhtotstarvet mitte määrata aladele, kus juba ei asu olemasolevat

hoonestust. Maa-amet nõustub Puhkova kruusamaardla alal ainult Kase

katastriüksuse idanurgas olemasolevate hoonete teenindamiseks vajalikul alal

elamumaa juhtotstarbe määramisega. Püsiva iseloomuga hoonete rajamine

Puhkova kruusamaardla alale on lubatud peale maavara ammendamist.

Seisukohaga arvestatakse.

Elamu maa-ala eemaldatakse Puhkova

kruusamaardla alalt.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Laagna kruusamaardla

(registrikaart nr 0770) segaotstarbega maa juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis

2.6.13 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA on selgitatud (tsiteerin): „Segaotstarbega

maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala,

ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või

transpordi maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.“

Tagamaks maavarale juurdepääsu, palume maardlaga kattuvale alale mitte

määrata ehitiste ehitamist võimaldava maa juhtotstarvet või täpsustada

seletuskirja selliselt, et Laagna kruusamaardlaga kattuval segaotstarbega maa

juhtotstarbega alal on lisaks eelnimetatud kasutustele võimalik ka maavarade

kaevandamine ja segaotstarbega maa juhtotstarbega maardla alale on püsiva

iseloomuga hoonete rajamine lubatud peale maavara ammendamist.

Selgitus.

Laagna kruusamaardla kattub

segaotstarbega maa-alaga kuhu on

planeeritud golfiväljaku rajamine. Antud

teema kohta lisatakse seletuskirja

täpsustus.

Seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik on selgitatud, et Sirgala ja Narva karjääri

aladel tuleb säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.

Selgitame, et maavara kaevandamise käigus ei ole võimalik säilitada taimestikku.

Ka osaline taimestiku säilitamine tähendaks maavara säästva kasutamise

põhimõtete eiramist, kuna väga suur osa maavarast jääks kaevandamata.

Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et Sirgala ja Narva karjääri korrastatud

aladel säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.

Selgitus.

Sirgala ja Narva karjääridega Narva-

Jõesuu linnas on tegemist kaevandatud

ja korrastatud aladega, seega soovime

jätta kehtima üldplaneeringus toodud "

Sirgala ja Narva karjääri korrastatud

aladel säilitada vähemalt 30%

olemasolevast metsamaa kõlvikust"

Ettepanek tuua eraldi välja tingimused

karjäärialadele oli tehtud just Agropargi

detailplaneeringust lähtuvalt selleks, et

väärtustada aastakümneid tehtud ja

õnnestunud korrastustöid ning ka

sellepärast, et meil linnas on selliseid

kaevandatud ja korrastatud karjääri alasid

tuhandeid hektareid. On olemas üks

nurgake karjäärist kus ei ole

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

kaevandatud, kuid sellele kehtib juba

väljastatud kaeveluba jne.

8 SA Ida-Viru

Investeerigute Agentuur

(Teet Kuusmik, juhatuse

liige)

29.07.2022

Kiri nr 1-536

Punkt 2.6.11 “Maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 50%” muuta

täisehitusprotsent 70-le.

Selgitus: IVIA planeerib Auvere Agroparki arendades suures mahus katmikalasid,

mille puhul ei ole mõistlik kinnistut täita vaid pooles osas kasvuhoonega ning jätta

iga kasvuhoone kõrvale pool tühja maad. Samas punktis 2.6.11 mainitud

“minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%” muuta 10% samadel põhjustel, mis

eelnevalt kirjas.

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Kuna punktis 2.6.11 on kajastatud

tootmismaadele määratud üldised

tingimused, ei ole antud ettepanekuga

arvestada täies mahus võimalik.

Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse

erand, et võttes arvesse projekti omapära

Agropargi detailplaneeringu alal on

võimalik täpsustada kinnistute

täisehitusprotsent detailplaneeringu

koostamise käigus ning vastavalt kinnistu

kasutamise eesmärkidele, arvestades ka

detailplaneeringu käigus tehtuid uuringuid

ja keskkonnamõju hindamisi.

Punkt 4.6 arvata rohevõrgustiku aladest välja skeemil 11 märgitud

karjäärialad.

Selgitus: Tegemist on tehismaastikega, mis on loodusväärtusetud ning igast

küljest looduslikult või tehislikult loomade liikumisele suures osas piiratud.

Seisukohaga ei arvestata.

Narva ja Sirgala karjäärid on määratud

rohevõrgustiku koosseisu Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+. Kuigi

Sirgala ja Narva karjääri alad on

tõepoolest rohevõrgustiku seisukohast

mõnevõrra erandlikud arvestades seda, et

antud aladel ei ole mets ja maastik säilinud

oma looduslikul kujul, ei tähenda see

seda, et seal oleks välistatud

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

rohevõrgustiku toimimine täielikult. Ka

maakonnaplaneeringu KSH aruandes on

välja toodud, et kuigi üldiselt võib välja

tuua, et kaevandatud alad ja hiljem

metsastatud alad on looduslikult pigem

väheväärtuslikud ja madala liigirikkusega,

siis toimivad need alad siiski rohelise

võrgustiku osadena ning pikemas

perspektiivis alade looduslikkus ja

liigirikkus tasapisi taastub. Näiteks leidub

EELIS-e andmetel (seisuga 09.08.2022)

Sirgala karjääri korrastatud aladel I, II ja II

kaitsekategooria aluseid taimeliike, mis

viitab sellele, et tegemist ei ole täiesti

loodusväärtusetu alaga. Samuti on

maakonnaplaneeringu KSH-s välja

toodud, et karjääride kaevandatud alad on

korrastuse järgselt mõeldud

funktsioneerima rohelise võrgustikuna.

Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud Narva-

Jõesuu linna üldplaneeringuga Sirgala ja

Narva karjääride välja arvamine

rohevõrgustikust.

Punkt 4.6 Arendustegevus ja ehitamine punkt 2. Arusaamatu on lõigus

“rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude

ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel

Palume täpsustada, mis antud punkti osas

jääb arusaamatuks. Antud tingimus

puudutab ainult rohevõrgustiku koridore

ning eesmärk on tagada nende toimivus.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma

katkematuks” nõue koridori alaga risti suunas.

Selgitus: Palume ümber sõnastada arusaadavalt või üldplaneerigust välja võtta.

Agropargi alal on eelnõu kohaselt ainult

rohevõrgustiku tugiala.

Punktiga 5.2.3.4 keelatakse kogu linna territooriumil päikeseparkide rajamine

määramata ajaks. Teeme ettepanek nõudest üldplaneeringus loobuda.

Selgitus: Leiame, et üldplaneeringuga ei peaks tegema pikaajalisi kitsendusi

tehnoloogiatele, mis muutuvad ja arenevad väga kiiresti, seda olukorras, kus

oleme energiakriisis ning taastuvenergialahendused on hädavajalikud nii täna kui

tulevikus mitte ainult elanikele, vaid ka väiksematele ja suurtele ettevõtetele.

Riigikaitselisi piiranguid seab Vabariigi Valitsus või Kaitseministeerium oma

õigusaktidega vastavalt muutuvale olukorrale. Teeme ettepaneku võtta

üldplaneeringust välja lõik “Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest

piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse

tarbeks kuni 50 kW võimsusega päikesepaneele, mis on ühendatud kuni 0,4 kV

madalpinge jaotusvõrguga. Päikeseparkide rajamine on keelatud.”

Seisukohaga ei arvestata.

Antud punkt on üldplaneeringusse lisatud

koostöös Kaitseministeeriumiga, et

tagada riigikaitseliste seadmete töövõime.

Ehituskeeld on toodud ptk 5.2.3.2. Vastav

peatükk üldplaneeringus vaadatakse üle

ning viiakse kooskõlla Kaitseministeeriumi

kirjas sätestatuga.

9 Politsei- ja Piirivalveamet (Tarvo Kaiva, politseikapten, Ida prefektuuri, Narva politseijaoskond, Sillamäe piirkonnagrupp grupijuht) 08.08.2022 kiri nr 2.1-3/21438-2

Politsei- ja Piirivalveamet olles tutvunud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõuga esitame omapoolsed

ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks:

1. Koidu tn 3, Narva-Jõesuu Päästekomando hoone väljasõiduteele

paigaldada peatumiskeelu märk ja komando väljasõit tähistada kollase

joonega.

Selgitus.

Antud detailsusastmega teemasid ei

lahendata üldplaneeringu raames. Kohalik

omavalitsus võtab probleemi teatavaks ja

edastab info antud teemaga tegelevale

spetsialistile.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

2. Narva-Jõesuu Linna väljasõiduteele suvisel ajal paigaldada kuni Udria

mälestusmärgini soovituslik kiirus märgid 70 või pidevalt 70 maksimum. Suvel

pargitakse randa suunduvate juhtide poolt parem tee äär sõidukeid täis ja on

muutunud ohtlikuks liiklejate jaoks.

10 Suvesaare AÜ 08.08.2022 Tõlgitud, orginaaldokument asub menetlusdokumentide kaustas

Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsuse projektiga on ette nähtud aiandusühistu AÜ

Suvesaar hoonete lammutamine.

Esitame hoonete lammutamisele vastuväite, kuna hooned on ehitatud 1972. aastal

Eesti Põlevkivi ametiühingu otsuse alusel baasiks „Viivikond“. Ehitada lubati

veekogu mõlemale küljele (olemas on tunnistajad).

1987. aastal baas “Viivikond” vormistati ümber AÜ-ks Koiduvalgus, kus peavad

asuma ka meie dokumendid, kuid selgus, et miskipärast meie 11 hoonet pole

ümber vormistatud.

1988. a moodustasime juristi abiga oma AÜ Suvesaar (registrikood 803435621),

mille kohta on Viru Maakohtus avatud …, kus asuvad 11 ehitist (käesoleval ajal 10

ehitist).

Me sõlmisime lepingu AÜ-ga Koiduvalgus territooriumil tee kasutamiseks,

sisustasime autodele parkla, tagasime prügi äraveo, rajasime paadikai, kus asub

valvepaat meditsiinilise abi ja teiste teenuste osutamiseks, paigaldasime joogivee

kraani, lepingu eest tasusime igal aastal AÜ-le Koiduvalgus 40 eurot iga

majapidamise kohta. Hoonete elektriga varustamine toimub päikesepaneelide abil,

kuna elame saarel maist kuni oktoobrini.

Viime läbi ettevalmistustööd detailplaneeringu koostamiseks:

1) AÜ Suvesaar vormistamine

2) Leping juurdepääsutee, kraanivee kasutamiseks, autode parkimisplatsi ja

paatide hoiustamisplatsi kasutamiseks AÜ-ga Koiduvalgus

3) Päästeameti poolt väljastatud otsus

4) Vastus järelpärimisele hoone kohta, mis asub Narva metskond nr 17

5) Keskkonnamõju eelhinnang

6) Geodeetiline mõõdistus

7) Leping projekteerimistööde tegemiseks OÜ-ga Olegta

07.05.2015 ei algatanud Vaivara Vallavalitsus detailplaneeringut.

KOV otsus: (väljavõte üldplaneeringu ptk 7) Üldplaneeringuga on planeeritud likvideerida Auvere küla Narva metskond 177 (85101:012:0200) katastriüksusel paiknevad hooned (skeem 17). Katastriüksus on riigiomandis maatulundusmaa. Antud hoonetel puuduvad ehitus- ja kasutusload ehk hooned on alale püstitatud ebaseaduslikult. Katastriüksusele ja hoonetele puudub juurdepääs mööda maismaad, mistõttu on raskendatud vajadusel päästetehnika juurdepääs hoonetele. Ainuke ligipääs hoonetele on tagatud läbi Koiduvalguse aiandusühistu ja mööda veekogu. Hooned on hetkel aktiivselt kasutusel eraisikute poolt.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

2021. aastal pöördusime Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini poole meie hoonete

vormistamiseks AÜ-ks Suvesaar.

Saime vastuse: „Kuna hooned on ehitatud enne ehituskeelu kehtestamist, siis nii

või teisiti pole mingisugust seaduslikku alust nende hoonete lammutamise

nõudmiseks. Kuid keskkonna seisukohast lähtudes tööd selles regioonis ei tohi

laieneda. Alates 1972. aastast pole uusi hooneid rajatud (v.a vanade ehitiste

remont).

Palume meie vastuväide AÜ Suvesaar hoonete lammutamisele läbi vaadata ja

anda meile positiivne vastus arvestades meie vanust (70-85 aastat) ja anda luba

meie hoonete kasutamiseks 15-20 aastaks erikokkuleppe alusel, kuna elame

saarel maist kuni oktoobrini.

11 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 08.08.2022 kiri nr 16-6/18-0179-012

TTJA palub teha üldplaneeringu seletuskirjas järgnevad muudatused:

1. Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel nr 73 punkti nr 11 järgnevalt:

"tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht

määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides,

standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele."

Seisukohaga arvestatakse.

2. Palun eemaldada leheküljel 73 punkt 12.

Seisukohaga arvestatakse.

12 Elering AS 05.08.2022 (Kristen Tammerand, elektrisüsteemide analüütik)

Palume uuendada peatükki 5.2.1 Elektri põhivõrk:

● Rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Viru-Tsirguliina L353 olemasolevas

liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2025.

● Narva-Jõesuu linna territooriumil vabaneb L356 Viru-Paide liinikoridor,

kuna liini rekonstrueerimisel ühendatakse liini Viru poolne ots uude

rajatavasse Mustvee 330 kV alajaama ehk Viru-Paide liinist saab Viru-

Mustvee liin (liini ehitus on planeeritud perioodil 2023-2025).

● 330 kV õhuliinidest Balti-Tartu L300 ja Balti-Püssi L359 moodustatakse

kolme otsaga Tartu-Balti-Püssi 330 kV õhuliin, mille tõttu kaob osaliselt

L300 lõik (Balti alajaamast kuni ristumiseni Sirgala ühendusliinidega).

Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2023.

● Balti alajaama suunduvate 110 kV liinide konfiguratsiooni plaanitakse

optimeerida (allolev joonis). Optimeerimise käigus demonteeritakse

osaliselt 110 kV liinid Balti-Sirgala ja Balti-Eesti OT kuni Balti alajaamani.

Seisukohaga arvestatakse. Peatükki korrigeeritakse.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

110 kV liin Balti-Püssi katkestatakse mastist M98 (Allika alajaama

lähedal) ja ühendatakse kokku 330 kV õhuliini Tartu-Balti

rekonstrueerimise käigus vabanenud osaga ning tekkiv Ahtme-Balti liin

kulgeb vabanenud Tartu-Balti 330 kV õhuliini koridoris kuni Tartu-Balti

allesjäänud osani. Edasi kulgeb Ahtme-Balti 110 kV liin Tartu-Balti 330

kV liiniga ühistel mastidel kuni Ahtme alajaamani.

● Olemasolevad liinid Balti-Püssi ja Sirgala-Ahtme ühendatakse kokku

ühistel mastidel paiknevas osas, mille tulemusena tekib Püssi-Allika liin.

Allika alajaam muudetakse läbijooksvaks alajaamaks. Alajaama Eesti OT

esimene toide ühendatakse haruna liinile Allika-Balti ja teine toide haruna

liinile Ahtme-Balti.

● Sirgala alajaam ja selle ühendusliinid L117 ja L119 lähevad üle VKG-le

(joonisel sinisega tähistatud).

Lisaks juhime tähelepanu, Elering AS ei planeeri Narva-Jõesuu linna

territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse Narva-Jõesuu linna

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk

õhuliinidena.

Elering AS-i hallatavad kõrgepingeliinid on enamuses õhuliinid pingel 110-330 kV.

Selliste õhuliinide ümber ehitamisel kaabelliinideks või segaliinideks

(õhu+kaabelliin) tekivad erinevad tehnilised probleemid:

● Kaabli läbilaskevõime on õhuliini omast väiksem.

● Segaliinide puhul on kaabelliinil ja õhuliinil väga erinevad parameetrid, mis

raskendab releekaitse lahendust.

● Taaslülitusautomaatikat ei saa kaabelliini puhul kasutada kuna

kaabelliinidel ei esine mööduvaid rikkeid. Seega kaableid automaatselt ei

taaslülitata, mis vähendab kogu süsteemi töökindlust.

● Kaabelliini remont võtab tunduvalt rohkem aega kui õhuliini remont.

Ajavahe on vähemalt 10 korda.

● Õhuliini rikkeid on tunduvalt lihtsam ja kiirem avastada, kui kaabelliini

rikkeid.

● Kui 110 ja 330 õhuliinid on ühistel mastidel ja 110 kV liinile on ühendatud

kaabelliin, siis 330 kV liini riketel võib tekkida olukord, kus 330 kV lühisvool

võib muuta 110 kV kaabli kasutuskõlbmatuks.

● Majanduslikult on 1 km 110 kV kaablit 5,5 korda kallim 110 kV õhuliini 1

km maksumusest.

13 Gaasivõrk AS (Rasmus Paris, juhtivspetsialist) 10.08.2022 kiri nr 3-5/142-22

Lisaks kaugkütte arendamisele näha ette ka võimalus gaasivõrgu arendamiseks.

Üldplaneeringuga näha ette gaasivõrgu arendamine tööstuslikul otstarbel ning

samuti biometaani tootmisjaamade ja sisestuspunktide ning gaasitanklate loomise

eesmärgil AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna alas.

Seisukohaga arvestatakse. Täpsustus lisatakse seletuskirja.

Võrgupiirkondade alad koos võrguettevõtjate nimedega kajastada üldplaneeringu

joonisel.

KOV otsus: võrgupiirkondade alad kajastatakse eraldi linna GIS rakenduses, mida võetakse kasutusele. Selles kajastuv info on aktuaalne ja uuendatav, kuid aga planeeringus kajastatud pole võimalik muuta planeeringut muutmata ja vastava menetluse läbi viimata.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi

projekteerimise planeerimiseks gaasipaigaldise kaitsevööndis.

Seisukohaga arvestatakse. Täpsustus lisatakse seletuskirja.

14 Keskkonnaagentuur (Taimar Ala, direktor) 10.08.2022

Tutvunud alates 15.07.2022.a. avalikule väljapanekule pandud Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõuga, on Keskkonnaagentuuril alljärgnevad

ettepanekud:

1. Jätta Vaivara Ohtlike Jäätmete käitluskeskusest idas paiknev maa-ala

välja rohevõrgustikust ja tähistada see kui tootmismaa. Lisame ka

illustreeriva plaani, kus on punase piirjoonega tähistatud hetkel RMK

haldusalas oleva metsamaa piirid, mis peaksid võimaldama tulevikus

tootmismaa sihtotstarbega maaüksustel ringmajandusega tegelemist.

Seisukohaga arvestatakse. Üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud vaadeldava ala väljaarvamist rohevõrgustikust ptk-s 4.1.2.1 ning jõutud järeldusele, et ala välja arvamisel puudub oluline mõju Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku toimimisele.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

2. Laiendada olulise ruumilise mõjuga ehitisega seonduvate tegevuste ala

eelmises punktis toodud RMK metsaala kaguosale (85101:012:0124),

mis on tähistatud punase joonega. Määratleda see maa-ala

tootmismaana, kus on võimalik teostada ka jäätmete töötlemist, sh nt

ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Eesmärgiks oleks kasutada

olemasolevat Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse katastriüksust kui

jäätmete ladestusala (jäätmehoidla) ja kavandada selle kõrvale ala (nn

RMK maa-ala), kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja

laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi. Kuna tegevuses kasutatakse

ühist taristut olulise ruumilise mõjuga ehitisega seotud tegevustega

(ohtlike jäätmete keemilise töötlemise või ladustamise paik), siis oleks

mõistlik kajastada üldplaneeringus tootmisala tervikuna kui olulise

ruumilise ehitisega seotud ala, kusjuures ladestamisalana käsitleda

olemasoleva käitise asukoha katastriüksust (85101:012:0130).

Seisukohaga arvestatakse. Toome selgituseks välja, et vaadeldava tootmis maa-ala määramisel ORM objektiks on vajalik esmalt läbi viia üldplaneeringu KSH aruandes asukoha sobivuse analüüs. Tulenevalt sellest, et antud hetkel puudub igasugune täpsem info vaadeldava ORM objekti kohta (välja arvatud selle “kategooria” vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102) on KSH ptk-s 4.7 “Olulise ruumilise mõjuga ehitised” läbiviidud asukoha analüüs väga üldine.

3. Täiendada eelnõud, nähes ette juhud ja alad, millal ei ole vajalik

koostada detailplaneeringut tootmis- ja laohoonete ehitamiseks, nagu

näiteks üldplaneeringus fikseeritud tootmismaadele üksikute

tootmishoonete ehitamise korral.

Seisukohaga ei arvestata.

Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu

kohustusega alade määramisel

otsustanud, et tootmise maa-alade

planeerimisel tuleb koostada

detailplaneering.

Taotleme Narva- Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõus käsitleda käitisega seotud tegevuste laienemist

käitise asukohast itta kuni raudteeni. Käsitleda muuhulgas jäätmete ringlusse

võtmisega seotud temaatikat, sh sotsiaalmajanduslikest aspektidest ja

keskkonnakaalutlustest tulenevalt. Hetkel on KSH aruande eelnõus meie poolt

Seisukohaga arvestatakse.

Rõhutame, et kuna antud hetkel puudub igasugune täpsem informatsioon kavandatava tegevuse kohta on KSH aruandes läbiviidud analüüs väga üldine (teemat on käsitletud KSH aruandes ptk 4.7 “Olulise ruumilise mõjuga ehitised”, ptk 4.1.2 “Mõju rohevõrgustikule”, ptk 4.1.3 “Mõju kaitsvatele loodusobjektidele” ja ptk

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

pakutud tootmismaa piiride laiendamine käsitletud joonisel 16 (Väljalõige

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu kaardist).

4.1.4.2 “Natura eelhindamine”), sh mõju analüüs sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Jäätmete ringlusesse võtmise temaatikat on käsitletud KSH aruandes niipalju, et on välja toodud, et kavandatav tegevus toetab Euroopa Liidu ja Eesti riigi jäätmepoliitika eesmärke, luues võimalusi ohtlike jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti ringlusesse võtmiseks. Teema täpsemaks käsitlemiseks on vaja kavandatava tegevuse kohta rohkem infot.

15 Maaeluministeerium (Marko Gorban, Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes) 10.08.2022 kiri nr 4.1-5/1274-1

Maaeluministeerium esitas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH

aruande eelnõu esimese avaliku väljapaneku ajal oma tähelepanekud

11.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/1853-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohti

väljendavas tabelis on antud nõustuv vastus vaid meie poolt tehtud ühele

tähelepanekule, kuid ülejäänud meie tähelepanekud ei ole selles tabelis

kajastatud. Maaeluministeerium teavitas sellest 28. juulil e-kirjaga Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse arendusosakonda ning palus anda üldplaneeringu koostajate

vastused meie kõikidele tähelepanekutele. Kuni käesoleva ajani ei ole

Maaeluministeerium antud küsimuses tagasisidet saanud ning Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõusse ei ole ka meie

tähelepanekutega arvestavaid muudatusi tehtud.

Tulenevalt eeltoodust jääb Maaeluministeerium oma 11.11.2021 kirjas nr 4.1-

5/1853-1 toodud seisukohtadele.

Maaeluministeeriumi 11.11.2021 kiri nr 4.1-5/1853-1

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu

hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone

maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust

korrigeeritakse. Põllumajanduslike

tootmismaade all mõeldakse

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

„Hajaasustus“ on märgitud järgmist: „Hajaasustusalal on võimalik kavandada

erinevaid uusi juhtotstarbeid vastavalt ettenähtud tingimustele (ptk 2.6) ning

asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on

kõiki tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui

järgitud on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning

tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis

toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on

kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse

juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit

(Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud

maaüksus).

Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja

jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus

ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas.

Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui

põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega

haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu

kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21

märgituga.

Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik

kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4

kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb

põllumajanduslikke tootmishooneid.

Põllumajanduslike tootmismaade alla ei

arvestata looduslikke rohemaid ja

haritavaid maid. KSH aruanne viiakse

üldplaneeringuga kooskõlla.

Rahandusministeerium on antud

lahendust aktsepteerinud ning kui

üldplaneering annab võimaluse antud

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on

märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.

Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline

mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded

kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja

üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et

maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus.

piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid

kavandada siis on see võimalik.

Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks

määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist

kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3

kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt

tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa

sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Oleme arvamusel, et

see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et

üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu

kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.

Seisukohaga ei arvestata.

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse on

tagatud vastavate tingimustega ning eraldi

maakasutuse juhtotstarvet ei määrata.

2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku

põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et

väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja

maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke

põllumajandusmaid, mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on

kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja

Seisukohtadega arvestatakse osaliselt.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima

hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda.

Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate

kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse asustusega alasid asuvate maa-

alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide

säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu

talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“

toodud nõue, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel

põllumajandusmaadel, ning jaotises 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole

üldjuhul ka päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud.

Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele

asjaoludele:

- seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud

väärtuslikul põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et

nimetatud keeld hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise

kohustusega alad ja juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule

põllumajandusmaale on igasugune ehitamine, välja arvatud üksiku elamu

rajamine, keelatud.

Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu

mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et

üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see

seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused

Seletuskirja sõnastust täpsustatakse

(välja arvatud üksiku elamu rajamine).

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende

kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on

üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja

seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja

toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel

põllumajandusmaadel.

Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame

üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist

keelava tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele

arusaadavam, kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav

tingimus, hoidudes kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu

algatamise keelu) seadmisest.

- seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja

kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise

võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et

viide, et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel

juhinduda seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering

on kehtestatud, kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada

seletuskirja jaotisesse 4.1 seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku

põllumajandusmaa definitsioon.

- seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku

põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta.

Seletuskirja jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud.

-seletuskirja lisatakse väärtusliku

põllumajandusmaa mõiste.

-kui seadus vastu võetakse siis hakkab

kehtima seadus aga hetkel kaalutakse

antud tingimuste lisamist seletuskirja.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga

määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive,

seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi

andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga)

alusel peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke

põllumajandusmaid u 1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata

väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 1400 hektari ulatuses

põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust rohkem. See

tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid

põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-

Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti).

Samas näitab analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari

ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille

boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem (sh on 156 hektari ulatuses massiive

suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt nähtub, et

väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30 hektari

suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad.

KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega

seotud mõjusid analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele

väärtuslike põllumajandusmaade määramise meetodile vastu, kuid kindluse

mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate põllumajandusmaa massiivide,

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

ÜP KSH aruannet täiendatakse

üldplaneeringu elluviimise mõju

väärtuslikele põllumajandusmaadele

osas. Analüüs viiakse läbi eelkõige üldises

skaalas. Vaadatakse üle suuremad

väärtusliku põllumajandusmaa massiivid,

mis üldplaneeringu lahenduse elluviimisel

kaoksid. Alternatiivide võrdlemist läbi ei

viida.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike põllumajandusmaade

hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive.

4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik

põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on

sätestatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla

muu hulgas ka väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt

mõistetavuse tagamiseks kasutada väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes

väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume selles osas dokumente

korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

16 Natalja Solovieva (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ehitusspetsialist) 10.08.2022 e-kiri

Ettepanek aiandusühistutes ja suvilaühistutes kehtivate ehitustingimuste osas:

Sisuliselt kõik aiandus- ja suvilaühstud asuvad hajaasustusega piirkonnas. Max

lubatud hoonete arv krundil - 1+2, 5 m kinnistu piirist ja kõrgusega kuni 9 m. ÜPs

pole kajastatud hajaasustuse piirkonnas paiknevate abihoonete kõrgus ja

korruselisus.

Seletuskirja p 2.6.1 ELAMU MAA-ALA on toodud kõrguse ja korruselisuse piirang

elamu ja abihoonetele. Ettepanek mitte piirata abihoonete korruselisust ühe

korrusega. Uue ÜP-ga abihoonete kõrgus on suurendatud 5,5 meetrini kuid

lubatud on ainult 1 korrus. Ettepanek lubada 2 korruste abihoonete rajamist max

kõrgusega 5,5 m.

Vähendada aiamajade lubatud max kõrgust 7,5 meetrini, nagu ka kehtivas Vaivara

valla üldplaneeringus.

Otsus:

Seletuskirja täpsustatakse alljärgnevalt:

Hajaasustuse piirkonnas on lubatud 1-

korruselised abihooned, mille kõrgus

määratakse vastavalt vajadusele, ja kuni

2-korruselised elamud kõrgusega kuni

9m.

Suvilate maa-alal lubatud kuni 7,5 m

kõrgused 2-korruselised elamud ja kuni

5,0 m kõrgused 1-korruselised abihooned.

Tiheasustusaladel lubatud kuni 9 m

kõrgused 2-korruselised elamud ja kuni

5,0 m kõrgused 1-korruselised abihooned.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

17 Kaitseministeerium (Oliver Tsarski, innovatsiooni osakonnajuhataja asetäitja, osakonnajuhataja ülesannetes) 11.08.2022 kiri nr 12-1/22/2648

Korduval avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus palume korrigeerida

riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja nimetust. Praegu on dokumentides

märgitud „Sirgala harjutusväljak“, mis ei ole täpne nimetus. Õige on „Sirgala

harjutusväli“. Palume nimetus korrigeerida läbivalt kõigis üldplaneeringu

dokumentides.

Seisukohaga arvestatakse

Lisaks palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 2.6.16 „Riigikaitse

maa-ala“ järgmise selgitusega.

Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva

maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja

ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku

vahel. Kavandatava teelõigu ligikaudne asukoht on kajastatud üldplaneeringu

joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult

kasutatavad lõigud täpsustatakse projekteerimise käigus.

Sama ettepaneku, kajastada kavandatavat teed nii üldplaneeringu joonisel kui ka

seletuskirjas, esitas Kaitseministeerium ka oma varasemas kirjas. Avalikul

väljapanekul oleval joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on tee asukoht markeeritud,

kuid puudub selgitus seletuskirjas.

Seisukohaga arvestatakse

18 Keskkonnaamet (Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo) 11.08.2022 kiri nr 6-5/22/12773-2

1. Looduskaitse

1.1.KSH aruande ptk-s 4.1.4.1 (lk 84) on kirjutatud „Mustajõe loodusala

(RAH0000169) – Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita

Selgitus.

Antud tootmise maa-ala on piirkonda

planeeritud Narva-Jõesuu Linnavolikogu

28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestatud

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala ja selle

kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada“. Maakasutuse kaardil piirneb loodusala

vahetult tootmise maa-alaga ning KSH aruandes ei ole analüüsitud võimalikku

mõju loodusalale. Kui ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale ei ole

välistatud, ei saa Keskkonnaamet ÜP-d kooskõlastada.

detailplaneeringuga “Narva-Jõesuu linna

territooriumil Auvere külas asuva

Õlitehase maa-ala detailplaneering”.

Paralleelselt detailplaneeringuga koostati

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne, kus hinnati detailplaneeringu

elluviimisega eeldatavalt kaasneda

võivaid mõjusid ümbritsevale

keskkonnale, sh hinnati mõju Mustajõe

loodusalale. Keskkonnaamet on andnud

detailplaneeringu KSH aruandele

kooskõlastuse 27.05.2019 kirjaga nr 6-

5/19/74-5. Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu KSH aruandesse lisatakse

viide antud detailplaneeringule ja selle

KSH aruandele ptk-s 4.1.4.1 “Natura-

eelhindamine”.

1.2 ÜP seletuskirja ptk-s 2.6.11 (lk 34) „Tootmise maa-ala“ eraldi välja toodud

keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud) ja

„Maakasutuse kaardil“ toodud tootmiseala piirid ei ühti, materjalides ei selgu

erinevuse põhjus. Skeemil 2 toodud keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonda jääb

ka Mustajõe loodusala. Palume üheselt arusaadavalt kaardi ja skeemi vahelised

ebakõlad kõrvaldada.

Seisukohaga arvestatakse.

Seletuskirja täpsustatakse.

1.3 Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek Kalda tn 10

(51301:001:0170). KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine vajalik alale

Selgitus.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

mõnekümne toaga külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete rajamiseks.

Edastatud materjalidest ei selgu, kas on kaalutud külalistemaja ja

ööbimisvõimalustega hoone asukohti väljapoole EKV-d ning olemasoleva hoone

rekonstrueerimist ja laiendamist? Keskkonnaameti kirjas 25.11.2021 nr 6-

5/21/21363-2 on toodud välja „Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete

kavandamist EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi

asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb Kalda tn

10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate hoonete

rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise

esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks

kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5)“.

Kalda tn 10 asub täielikult

ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole

võimalik hooneid kavandada väljaspoole

ehituskeeluvööndit.

Olemasolevad hooned on amortiseerunud

ning nende rekonstrueerimine

külalistemajaks ei ole võimalik.

1.4 ÜP lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitatud sõnastus ei ole

jätkuvalt korrektne, kuna tegemist ei ole enam EKV vähendamise ettepanekutega

vaid vähendatud EKV-ga.

Viga on parandatud.

1.5 ÜP lisas maakasutuse kaardil on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku

maaüksuse Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda selle

maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-s, kus

elamuehitus ei ole lubatud.

Seisukohaga arvestatakse.

Alale on Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010

otsusega nr 56 kehtestatud

detailplaneering “Kiviranna maaüksuse

detailplaneering”. Antud kinnistu on

detailplaneeringuga määratud

elamumaaks, kuid maastikukaitsealale ei

ole ette nähtud ehitustegevust.

1.6 ÜP seletuskirja ptk 4.2 (lk 55) kohaselt on Sinimäe väärtuslikul (Udria

loodusala) maastikul planeeritud „taastada Meriküla-Udria kunagine kuurordi

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Seletuskirja lisatakse täiendus Udria

loodusalal tuleb läbi viia KSH eelhinnang

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

imago ning arendada piirkonna puhkemajandust“. KSH aruandes ei ole jätkuvalt

analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju

analüüsida.

ja eelhinnangus käitleda külastuse mõju

loodusalale.

1.7 Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud

keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395

alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Seoses

keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub viide

keskkonnaregistrile tühiseks. Palume andmete kasutamisel viidata: „ EELIS

(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. Juhime tähelepanu, et

keskkonnaregistri andmed on ÜP eelnõus esitatud seisuga 21.12.2020, KSH

aruandes seisuga 09.11.2020, Väärtuste kaardil seisuga 03.12.2020. Soovitame

andmed üle vaadata ja kaasajastada.

Seisukohaga arvestatakse.

Kõik andmed uuendatakse ning

korrigeeritakse viide.

2. Vesi

2.1.Hooldusala veeseaduse (VeeS) § 154 lg 2 alusel on salvkaevu,

puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee

saastumise vältimiseks on sama § lg 5 kohaselt tegevus piiratud. Vastavalt

VeeS § 154 lg-tele 1 ja 3 on avatud soojussüsteemi puurkaevul 10-meetriline

hooldusala. Kinnise süsteemi soojuspuurkaevu ümber hooldusala ei

moodustata. Lähtuvalt eeltoodust palume ÜP pt k -s 5.2.3.3. kinnise

soojuussüsteemi puurkaevude korral sõna "hooldusala " asemel kasutada

"teenindusala ".

Seisukohaga arvestatakse.

2.2 .KSH aruande ptk-s 3.2.3.4 (lk 44) on välja toodud kehtetuks tunnistatud

keskkonnaluba nr L.VV/325553. Aktsiaseltsile Narva Vesi on 15.12.2021

korraldusega nr DM-108488- 27 antud keskkonnaluba nr KL-512749.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

3. Maapõu

3.1.KSH aruande ptk-s 2.2.1 (lk 19) palume sõna "kaevandusaladel" asemel

kasutada "kaevandamisaladel". Ptk-s 3.2.2.3.1 (lk 35) palume sõna

"rekultiveerimine" asemel kasutada „korrastamine“. Tabeli 11 (lk 42)

allmärkuses palume sõna "kaevanduspiirkondades" asemel kasutada

"kaevandamispiirkondades". Ptk-s 3.3.1.2 (lk 56) palume sõna

"allmaakaevandus" asemel kasutada "kaevandus" ja

sõna "kaevandusmahud" asemel kasutada "kaevandamismahud".

Seisukohaga arvestatakse.

4. Metsandus

4.1.ÜP seletuskirja ptk-s 4.6 (lk 62) on rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste ja kitsenduste all mh välja toodud: „rohevõrgustiku metsamaal (nii

rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla

20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Kooskõlastuse

andmiseks aluseks on Keskkonnameti antud kinnitus/hinnang, et

maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud metsa uuendus

kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).“ Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 42

lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud

alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie

kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See

tähendab, et kõik raied linna rohealadel tuleb nagunii kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

Lisaks, nii noores metsas (<20 a) on lageraie erandlik. Lageraie lubatavuse

kriteeriumid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa

Narva-Jõesuu linna omavalitsusüksuses

on lisaks linnale ka külad, kus

metsaseaduse § 42 lg 3 ei kohaldu.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

majandamise eeskiri“ §-s 3. Arusaamatu on, miks alla 20 aasta vanuses puistus

lageraie kooskõlastamise aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa

uuendamise kohustuse täitmise kohta. Metsa uuenemist hinnatakse pärast raiet

ning mets peab olema uuenenud hiljemalt viis aastat (loo, siirdesoo, madalsoo,

raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat) pärast raiet või

metsa hukkumist (metsaseadus § 24 lg 3).

Seisukohaga ei arvesta. Antud ÜP

seletuskirja osa lisati seoses tegelikust

elust võetud juhtumist. Näiteks esitati

lageraie metsateatis noorendiku

arenguklassi (jooksev vanus 13 aastat)

kuuluvale metsaeraldusele ning lubav

otsus anti lähtuvalt keskkonnaministri

27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa

majandamise eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui puistu

enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole

nimetatud lõikes 12, on lageraie lubatud

igas vanuses." Antud eraldusel

valgustusraie teostamisel oleks

saavutatud kasvukohale vastav õige

peapuuliik. Lõpptulemuseks oli antud

näitel tegemist ca 30 ha suuruse raiega

rohevõrgustikus.

Kohaliku omavalitsusena ei soovi tekitada

energiavõsa istandusi rohevõrgustiku

kuuluval metsamaal. Täpsustame, et

antud ÜP seletuskirja osa puudutab kogu

ÜP rohevõrgustiku ning metsaseaduse §

42 lg 3 vastavad rohealaks määratud alad,

kus raied tehakse kohaliku omavalitsuse

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

nõusolekul on määratud täiendavalt. KOV

teeb koostööd Keskkonnaametiga

5. Üldised teemad

5.1.Parandamata on jäänud, et ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike

hoonete maa- ala. Maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-ala. Palume

endiselt ühtlustada.

Seisukohaga arvestatakse.

5.2.ÜP materjalidega ei ole esitatud asutuste ja isikute ettepanekuid,

vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata

jätmise põhjendustest.

Kodulehel oleval lingil on olemas kõik

menetlusdokumendid, kus on nähtavad

esitatud ettepanekud ja nendele esitatud

vastused.

19 Terviseamet (Marje Muusikus, osakonnajuhataja, Ida regionaalosakond) 11.08.2022 kiri nr 9.3-4/21/13197-5

Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud korduvalt esitatud Narva-

Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva-

joesuu.ee/uus-uldplaneering ning täiendavalt juhib tähelepanu asjaolule, et

asutatav supluskoht (Narva jõe kaldal) peab vastama sotsiaalministri

03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“

nõuetele.

Selgitus.

Määrus kehtib olenemata

üldplaneeringust ja kui antud supluskoht

vastab määruses toodud nõuetele siis

määrust rakendatakse. Me ei näe vajadust

antud teema kajastamiseks.

20 AS Eesti Raudtee (Riho Vjatkin, ehitusteenistuse juht) 15.08.2022 kiri nr 21-1/3890-5

Oleme tutvunud ÜP ja KSH aruande eelnõuga mille materjalid on

kättesaadavad https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ja esitame

käesolevaga ettepaneku kas oleks asjakohane lisada ÜP seletuskirja peatükk

„5.1.6 Raudtee“ Rööbasteede arendamise põhimõtted ploki alla ka järgmine

punkt: Olemasolevate raudteerajatiste laiendamine ja ümberehitamine (s.h

jaamateede juurde- või ümberehitamine tiheasustusalasse jäävas Vaivara

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamine toimub

projekteerimistingimuste alusel läbi avatud menetluse.

21 Riigimetsa Majandamise Keskus (Alar Süda, metsaülem) 15.08.2022 kiri nr 3-1.1/2021/5783

RMK on dokumentidega tutvunud ja teatab järgmist:

1. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.2 „Väärt maastikud“ alapunkti 7 „Narva-

Jõesuu väärt maastik“ lk 55 on märgitud, et keelatud on männimetsa, pajuvõsa

ja põõsastiku eemaldamine, et vältida liivaluidete erodeerimist. Kui mõeldud

on ka raideid riigimetsamaal majandusmetsas, siis palun lisada, et raie

vajadusel täidetakse kõiki keskkonnakaitselisi tingimusi. Kõrgendatud avaliku

huviga metsa majandamise vajadusel koostatakse kümne aasta majandamise

kava mis kooskõlastatakse eelnevalt omavalitsuse ja kogukonnaga.

Seisukohaga arvestatakse

Seletuskirja vastav peatükk täpsustatakse

alljärgnevalt: Tiheasustusalal, kõikidel

maa kasutamise sihtotstarvetel on

rannaga ja kallastega piirnevate

liivaluidete erodeerimise vältimiseks

keelatud väärtuslike puude raie ja

elujõulise põõsarinde raie. Eelpool

nimetatud alas on lubatud kohaliku

omavalitsuse nõusolekul ja loal

olemasoleva avaliku huviga taristu/

rajatiste (nt kraavid) hooldamiseks

minimaalselt vajalik raie ja eesmärkidele

vastav hooldusraie. Maatulundusmaa

metsamaa raietele kehtib Metsaseadus ja

sellega seotud õigusaktide nõuded.

2. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti

„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 1 all lk 61 on

märgitud, et säilitada tuleb maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus –

metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad

koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade,

puude gruppide ja puittaimestiku ribade ning väikesepinnaliste biotoopide

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. RMK on seisukohal, et

metsaseaduse alusel toimunud metsa majandamisega ei rikuta

Selgitus.

Antud punktiga ei seata piiranguid

raietegevusele. Kui ala taasmetsastatakse

siis on tagatud rohevõrgustiku toimimine.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

rohevõrgustiku toimimist. Metsakasutuse-kasvatuse läbiviimisel on

kindlustatud taasmetsastumine ja rohevõrgustiku sidusus. Seepärast ei ole

raiepiirangud rohevõrgustiku aladel põhjendatud.

3. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti

„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 6 all lk 62 on

märgitud, et rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka

koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik

linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Metsaseaduse alusel ei ole võimalik

alla 20 aastases metsas lageraiet teha. Võibolla on siin mõeldud raadamist

(lageraie rajatiste jaoks kus metsamaa kategooria muutub mittemetsamaaks).

Raadamised on lubatud vaid planeeringute ja projektide alusel kus

metsateatise kinnitab keskkonnaamet. Nimetatud punkti sõnastus vajab

täpsustamist.

Seisukohaga arvestatakse ja sõnastust

täpsustatakse.

4. Riigimetsamaa majandusmetsa on planeeritud elamumaad (skeemil

kollaselt) katastritunnustele nr 32201:001:0112, 32201:001:0719 (lisa 1 ja 2).

RMK ei pea õigeks elamumaa planeerimist metsamaale. Elamumaa

planeerimine mittemetsamaale peaks maaomanikuga igal konkreetsel juhul

läbi arutama.

Selgitus.

Palun tähele panna, et tegemist on

üldplaneeringuga, kus kaardid on

koostatud üldplaneeringu täpsusastmes.

Erinevat tüüpi hoonestust (sh elamuid)

saab alale rajada ainult maaomaniku

nõusolekul. Üldplaneering on pikaajaline

arengudokument ning kõiki juhtotstarvete

muudatusi ei arutata maaomanikega läbi.

5. Haljasalade kaardikihil on haljasalaks märgitud maad (skeemil kollaselt)

katastritunnustel nr 32223:001:0037, 85101:012:0111, 85101:001:0737 (lisad

3, 4, 5). Metsamaale määratud haljasalad ei tohi kaasa tuua piiranguid metsa

Selgitus.

Kõik haljasaladele seatud tingimused on

toodud seletuskirjas.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

hooldamisele ja majandamisele. Hooldamata mets kaotab haljasalana

väärtuse. Vajadusel võib metsaraietööd majandatavasse metsa määratud

haljasalal omavalitsusega kooskõlastada.

6. Üldplaneeringu seletuskirja p. 5.2.3.1. „Tuuleenergia“ all lk 76 on märgitud,

et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja

tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu

linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samas on

üldplaneeringu kaardikihil (skeemil pruunilt) riigimetsamaale märgitud mitu

tuuleenergia ala (lisa 6). Palun kaardikiht viia kooskõlla seletuskirjaga.

Selgitus.

Palun vaadata uusi kaardikihte, kus on

muudatused sisse viidud. Narva-Jõesuu

linna kodulehelt avaneval lingil on toodud

nii uued joonised kui ka kaardikihid.

7. Väärtuslike põllumaade kaardikihil on märgitud ära ala (skeemil roheliselt)

katastritunnusel nr 51401:001:0140 (lisa 7). Ala on osaliselt metsastunud ja

pinnalt alla 5 ha. Palun ala välja võtta väärtuslike põllumaade hulgast.

Seisukohaga arvestatakse.

22 Enefit Power (Andres Vainola, juhatuse esimees) 15.08.2022 nr NJ-JUH- 6/1089-5

Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) põhilahendus näeb

ette perspektiivse torujuhtme asukoha Balti Soojuselektrijaama ja Eesti

Elektrijaama ühendamiseks. Teeme ettepaneku kanda eelnimetatud

joonobjekti (torujuhtme) planeeringulahendus üle koostatava Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu põhilahendusse, eesmärgiga säilitada võimalus

ühendada Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam perspektiivse

torujuhtmega.

Seisukohaga arvestatakse.

23 VKG elektrivõrgud (Erik Raal, Tehnikadirektor) 22.08.2022 e-kiri

NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu.

KOV teeb koostööd VKG elektrivõrgud

AS-ga)

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

1. Narva linna poolt on tulnud ettepanekuid seoses kõrgepinge õhuliinidega ning

kuna antud õhuliinid läbivad mõlemaid omavalitsusi, on eelnevalt vajalik üheskoos

läbi arutada võimalikud uued trassi koridorid.

Ühtlasi on vajalik koostöös kohaliku omavalitsusega läbi arutada trassi koridorid

Olgina piirkonnas, kus varasemates planeeringutes on ette nähtud õhuliinide

asendamist maakaabeliinidega.

2. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid.

3. Seoses vajadusega elektrifitseerida Tallinn-Narva raudtee, peame vajalikuks

arutada järgmist: elektrivõrgu (35-110 kV) alajaamasid koos liinidega, mis on

vajalik rajada või rekonstrueerida võimsuse tagamiseks liitumispunktis Eesti

Raudteega ehk elektripaigaldised, mis üldjuhul jäävad väljapoole raudteemaad

ning kuuluvad elektrivõrgu ettevõttele. Leiame, et kui antud vajadus on, siis on vaja

see üldplaneeringu raames läbi arutada ning vajadused ära kaardistada.

24 Narva Vesi AS (Hilje Õunapuu, projektijuht) 06.09.2022 e-kiri

NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu

Narva-Jõesuu linna ÜVK arengukava koostamise käigus.

Narva Vesi palub Narva-Jõesuu linnavalitsust sätestada käesoleval ajahetkel

koostamisel olevasse Narva-Jõesuu üldplaneeringusse riigiomandisse ja/või

munitsipaalomandisse kuuluvatele kinnistutele ühisveevarustus- ja/või

kanalisatsioonirajatiste rajamine ning vastavalt vajadusele ka maa-alade

sihtotstarbe muutmine alljärgnevatel põhjustel.

1. Narva-Jõesuu linna ühisveevarustuse teenuse parandamiseks, sh

joogiveehaarde toiteala ning joogiveekvaliteedi kaitsmiseks, on linnal

KOV teeb koostööd Narva vesi AS-ga

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

otstarbekas rajada kolm asenduspuurkaevu olemasolevate asemel, kuna

kolmel praegu toimival puurkaevul (PK5 – Karja 25a, PK7 - Vilde 32 ja PK9 –

Metsa 9c), ei ole tagatud veeseaduse § 149 lg 1 p 2 kohane minimaalne

sanitaarkaitseala - 30 m. Mittenõuetekohaste sanitaarkaitsealade laiendamine

ning tagamine samal kinnistul, kus puurkaevud praegu asetsevad, pole

võimalik, kuna eraomandis olevate kõrvalkinnistute hoonestus on piiravaks ja

takistavaks asjaoluks.

Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks asenduspuurkaevudele oleks

järgmised kinnistud:

* 51301:016:0002, Narva metskond 31, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn.

Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.

Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu kirde nurgas, Vambola tn

mõttelise pikenduse lähedal. Asenduspuurkaevu maa-ala selle

sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.

* 51301:009:0001, Narva metskond 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu

vald. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.

Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu idapool, J. Poska tn vahetus

läheduses. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks

olema tootmismaa.

* 51301:001:0067, J. Poska tn 69b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.

Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: elamumaa 100 %. Asenduspuurkaevu

asukoht võiks olla kinnistu läänepool, E. Vilde tn. poole. Asenduspuurkaevu

maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

2. Narva-Jõesuu reovee kokkukogumise ning ärajuhtimise teenuse

parandamiseks ning tulenevalt veeseaduse § 105 lg 1 nõudest on linnal

vajadus rajada uus reovee pumpla koos purgimissõlmega või ainult

purgmissõlm (kui reovett ei tule pumbata survekanalisse). Nimelt, veeseaduse

§ 105 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil

asub üle 2000 i.e-ga reoveekogumisala (milleks Narva-Jõesuu on),

kohustatud rajama purgimissõlme. Täna purgimissõlme Narva-Jõesuu

reoveekogumisalal (üle 2000 i.e) ei ole. Reoveepumpla võib vajada avariilise

väljalasu kanalitoru näol rajamist Narva jõkke.

Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks reoveepumplale koos

purgimissõlmega või ainult purgimissõlmele (kui reovett ei tule pumbata

survekanalisse) oleks järgmine kinnistu:

* 51401:001:0165, J. Poska tn 100, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.

Omandivorm: munitsipaalomand. Maa sihtotstarve: üldkasutatav maa 90 %,

veekogude maa 10 %. Reoveepumpla/purgimissõlme asukoht võiks olla

kinnistu läänepool, J. Poska tn vahetus läheduses.

Reoveepumpla/purgimissõlme maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks

olema tootmismaa. Reoveepumpla võib vajada avariilise väljalasu kanalitoru

näol rajamist kuni väljundiga Narva jõkke.

25 Keskkonnaministeerium (Meelis Münt, kantsler) 24.08.2022 nr 7- 15/21/5640-4

NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu.

Oleme tutvunud veebilehel https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering

kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:

KOV teeb koostööd

Keskkonnaministeeriumiga

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik (lk 62) on

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste punktis 6 märgitud, et

rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie

korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus

tegevusele. Kooskõlastuse andmiseks aluseks on Keskkonnaameti antud

kinnitus/hinnang, et maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud

metsa uuendus kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).

Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse

rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning

nendest tekkivate kitsenduste määramine ja sama lõike punkti 14 kohaselt

üldplaneeringuga lahendatakse rohealade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine. Metsaseaduse § 42 lõike 3 kohaselt planeeringuga

linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda

kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Üldplaneeringu kohaselt paikneb

Narva-Jõesuu linna haldusüksuse territooriumil asuvas Narva-Jõesuu linnas kui

asustusüksuses rohevõrgustik. Üldplaneeringust ei selgu, kas linna kui

asustusüksuse rohevõrgustiku puhul on tegemist Plans § 75 lõike 1 punkti 14

mõistes rohealadega, kus kehtib nagunii metsaseaduse § 42 lõikes 3 toodud nõue.

Palume üldplaneeringut täpsustada. Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt saab

üldplaneeringuga määrata rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja

kitsendused. Oleme seisukohal, et kooskõlastamise nõude korral peab aga

selguma, mida kohalik omavalitsus kooskõlastuse andmisel hindab. Samuti jääb

arusaamatuks miks alla 20 aasta vanuses puistus lageraie kooskõlastamise

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel

aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa uuendamise kohustuse

täitmise kohta.

2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.3 Maasoojussüsteem (lk 77) on

kirjas, et maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis.

Vertikaalsed maasoojussüsteemid (puuraugud ja puurkaevud) rajatakse

ehitusseadustiku lisa 1 alusel kõik ehitusloaga.

Selgitus.

Kuna ehitusseadustikus ei ole lahti

kirjutatud horisontaalsetele maasoojus

süsteemidele esitatavad nõuded, peame

vajalikuks antud punkt seletuskirjas jätta.

3. KSH aruande eelnõus ei ole Natura eelhindamise peatükis välja toodud

kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Struuga loodusalale. Juhime

tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui

kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole

välistatud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45

lg 2). Palume KSH aruande eelnõud täiendada.

Seisukohaga arvestatakse.