| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/230 |
| Registreeritud | 12.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaagentuur |
| Vastutaja | Piret Tauer |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Piret Tauer Sent: 27 January 2023 12:14:42 To: [email protected]; [email protected] Cc: Alar Süda Subject: Keskkonnaagentuuri 12.01.2023 pöördumisest nr 5-10/23/3
Meie: 27.01.2023 nr 3-1.1/2023/230 Tere! Keskkonnaagentuur pöördus 12.01.2023 kirjaga nr 5-10/23/3 RMK poole ja tegi eepaneku alustada läbirääkimisi Narva metskond 50 (85101:012:0124) ühe osa väljakrunmiseks ja selle üleandmiseks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (VOJKK) territooriumi laiendamise tarbeks ca´ 21,7 ha ulatuses. Täpsustavas telefonikõnes selgus, et Teie huvi on läbirääkimiste asemel pigem võimalikult kiires alustada katastriüksuse jagamisega ja saada vara oma valdusesse. Riigivara üleandmise menetluse algatamiseks palume Keskkonnaagentuuril esmalt teha RMKle (ärakiri Keskkonnaministeeriumile) vastavasisuline taotlus - so taotlus Narva metskond 50 katastriüksuse jagamiseks ja eraldatava osa üleandmiseks Keskkonnaagentuurile. Taotlusest peab nähtuma mis eesmärgil maa üleandmist taotletakse ja kindlas lisage skeem millistes piirides jagamist Te soovite. Seejärel, kui sellistes piirides jagamine on RMK jaoks sobiv, algatame metskonna katastriüksuse jagamise. Eeldame, et jagamiseks teostatava katastrimõõdistamise korraldab/rahastab asjast huvitatud isik, so Keskkonnaagentuur. Kui jagamine on teostatud, siis valmistab RMK ee riigivara üleandmist käsitleva keskkonnaministri käskkirja ja riigivara üleandmise ak jms. Lisaks paar märkust, mis 12.01.2023 kirja nr 5-10/23/3 lisaks olnud skeemi vaadates silma jäi: • Laienduse ala läbib Teeregistris olev Metsküla-Härgsaare tee (8510701), mida RMK kasutab oma puidulogiskas – teeme eepaneku arvata see tee VOJKK laienduse tarbeks mineva maa hulgast välja, vastasel juhul kaob väljapääs Narva – Auvere teele (13109). Enne katastriüksuse jagamist/üleandmist tahame selles asjas kindlas selgust saada, RMK poolne kontakt antud teema on Ida- Virumaa metsaülem Alar Süda (tel 5061698) • Laienduse alasse jääb ka osa eraomandis olevast Põhjaterritooriumi kinnisasjast (51401:001:1294), ehk siis RMK valduses on vaid osa soovitavast laiendusest. Parimatega Piret Tauer RMK metsaosakond, tel 5340 8325 Alar Süda Ida-Virumaa metsaülem, tel 506 1698
50 m
Otsi aadressi Aluskaart Infopäring
1:3691 Maa-amet- t- t- taa a e
Maainfo kaardirakendus
Kihid Otsingud Vahendid
Tuvasta
Asukoht
Saada link
Trüki
Puhasta kaart
Mõõda
Abi
Tagasiside
Mõõda joone pikkust Mõõda pindala Mõõda ringina
Muuda kuju Kustuta kuju
Kuva mõõdud kaardil Kuva nurgad kaardil
Joone värv: FF0000 Pinna värv: FFFFFF
Pindala: 220763.68 m2 0.2208 km2
Ümbermõõt: 2042.17 m 2.0422 km
Jooksev lõik: 0.00 m 0.0000 km
Mõõtmise lõpetab topeltklikk. Mõõdistamistulemuste kustutamiseks vajuta nuppu "Puhasta kaart".
Vabakäega joonistamiseks hoia all klaviatuuri shift klahvi.
Muutmisrežiimis saab punkte kustutada liikutes kursoriga valitud punktile ja vajutades "D" või "Delete" klahvi.
Kustuta mõõtmistulemused
X-GIS. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud. e-post: [email protected] tel: 6 750 866 ! ?
mobiilne versioon
Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee
Registrikood 70009540
Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected] 12.01.2023 nr 5-10/23/3 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskompleksi (VOJKK) kõrval asuvast RMK metsamaast Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (edaspidi VOJKK) paikneb Ida-Virumaal Aurveres
Kauri kinnistul (85101:012:0130) ja on ette nähtud riiklikult tähtsa ülesande täitmiseks, milleks
on ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja ladestamine. Käesoleval ajal toimub riigi tasandil
antud kompleksi tulevikustrateegia väljatöötamine ja sellega seonduvate küsimuste arutamine.
Üheks selliseks teemaks on VOJKK territooriumi laiendamine.
Lähtuvalt eelpool toodust, teeme Teile ettepaneku alustada läbirääkimisi VOJKK kõrval asuva
Narva metskond 50 kinnistust (85101:012:0124) ühe osa väljakruntimiseks ja selle
üleandmiseks VOJKK territooriumi laiendamise tarbeks ca´ 217 ha ulatuses. Nimetatud osas
on saadud ka Narva-Jõesuu linnavalitsuse heakskiit uues valla üldplaneeringus selle maa-ala
sihtotstarbe muutmiseks tootmismaaks.
Palume Teie seisukohta hiljemalt 10.02.2023.a.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisad: 1. Joonis 2. Üldplaneeringu ettepankutele antud vastused Avo Sipelgas 673 7570 [email protected]
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
Jrk
nr
Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga
arvestamine/mittearvestamine
1 Riigi Kinnisvara
(Kärt Vabrit,
projektidirektor)
19.04.2022
Oleme varasemalt Raim Sarvega suhelnud Piiri tee 11 kinnistu osas. Raim tegi
ettepaneku antud kinnistule määrata elamumaa juhtfunktsiooni ja RKAS nõustub
antud ettepanekuga. Nimelt anud kinnistu ei ole enam riigile vajalik ning ÜP
juhtfunktsioonis määratud riigikaitsemaa juhtfunktsioon ei ole enam vajalik. Kuna
riigikaitset saab teostada vaid riik, siis ei ole võimalik, et teine omanik seal
riigikaitse maa juhtfunktsiooni kasutaks.
Seisukohaga on arvestatud.
Piiri tee 11 on määratud eelnõus elamu
maa-alaks.
2 Jelena Burkova
19.07.2022 Plaanis on osta krunt, katastritunnus 85101:001:0374, pindala 10128 m²
(https://xgis.maaamet.ee/ky/85101:001:0374) Krundi sihtotstarve on 100%
Maatulundusmaa. Soovime sinna rajada elamiseks talu ja muuta maa sihtotstarve
100% elamumaaks. Palun selgitage, mida peame tegema, et muuta maa
sihtotstarvet ja kas sellel on mingeid piiranguid?
Selgitus.
Teie katastriüksus asub hajaasustusalal,
kus on lubatud rajada ühepereelamuid ja
abihooneid ilma sihtotstarbe muutmiseta
ning minimaalseks katastriüksuse
suuruseks elamu ehitamiseks 2 ha.
Vastavalt üldplaneeringule on kohalikul
omavalitsusel õigus teha erandeid, võttes
arvesse piirkonna katatsriüksuste
struktuuri, maakorralduslikke võimalusi
ja/või minimaalsest suurusest
kõrvalekalde suurust.
Maa sihtotstarbe muutmiseks tuleb
esitada kirjalik avaldus kohalikule
omavalitsusele.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
3 Krister Arusoo
19.07.2022 Teen ettepaneku märkida Tõrvajõe külas asuvate Lillemäe (katastritunnus
85101:003:0451; 85101:003:0452) ja Iljasoru (katastritunnus 85101:003:0015)
kinnistute sihtotstarbeks uues Narva-Jõesuu üldplaneeringus äri- ja tootmismaa.
Lillemäe kinnistu on kehtivas üldplaneeringus suures osas ärimaa ja Iljsoru kinnistu
suures osas elamumaa.
Selgitus.
Tegemist on suure maa-alaga, mis
osaliselt on mõjutatud perspektiivse
maakonnaplaneeringuga kavandatud 2+2
trassi teekoridoriga ja sellega seotud
kitsendustega.
Lisaks ulatuvad 85101:003:0452 ja
85101:003:0015 kinnistutele olemasoleva
ja kavandaud lennujaama piirangu- ja
kaitsevööndid.
Eeltoodu arvesse võttes leiame, et antud
kinnistute edaspidine areng äri- ja
tootmismaa funktsiooniga nõuab
detailplaneeringute koostamist, mille
käigus selgitatakse välja, kas sihtotstarbe
muutmine on võimalik ja kui suurel
määral.
4 Transpordiamet
(Marek Lind,
juhtivspetsialist)
22.07.2022
Kiri nr 7.2-1/22/14464-2
Tutvusime muudetud üldplaneeringu dokumentidega ning täname, et olete meie
ettepanekud arvesse võtnud. Palume veeteede seisukohast materjale järgnevaga
täiendada.
Hetkel on meresõiduohutusega seotud maa-aladel erinev juhtotstarve. Palume
kaalude juhtotstarvete ühtlustamist.
Seisukohaga arvestatakse.
Maa-alade juhtotstarbed ühtlustatakse
ning korrigeeritakse navigatsioonimärgi
leppemärki.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
5 K-Projekt AS
(Ülle Kadak)
25.07.2022
Vaatasin üle meie kirja ja avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu materjali.
Suur tänu, olete meie ettepanekuid arvesse võtnud ja üldplaneeringusse kandnud.
Küsimus tekkis Aia tn 45 krundi ehituskeeluala vähendamisega. Seda ei olnud
mainitud.
Kas see jäi märkamata, või eeldate, et kuna uue hoone asukoht ei lähe ettepoole
naaberhoonetest, ei ole seal vaja ehituskeeluvööndit vähendada, vaid saab
arvestada olemasoleva ehitusjoonega?
Selgitus.
Kuna Aia tn 45 katastriüksusel on tänu
kõrvalolevatele kinnistutele välja
kujunenud ehitusjoon ning hooneid ei
soovita rajada ehitusjoonest mere poole
siis puudub vajadus eraldi
ehituskeeluvööndi vähendamiseks antud
alal.
6 Jelena Golubeva
29.07.2022 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohad esimese avaliku väljapaneku ajal
laekunud ettepanekutele on esitatud üldplaneeringu materjalide kaustas (fail „7.
Eelnõu avaliku väljapaneku seisukohtade tabel.pdf" kaustas
„Menetlusdokumendid" või vaata siin) http://narva-joesuu.ee/et/uus-uldplaneering.
01.12.2021 veebikeskkonnas ZOOM kell 18.30-20.00 toimus avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelu protokolliti. Avaliku arutelu
käigus olen esitanud omapoolseid ettepanekuid Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu dokumentide osas. Ettepanek oli sh esitatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“ Saare kinnistu (85101:003:0057)
sademevee kraavi (vooluveekogu) asukoha osas. Kraav asukohaks on Saare
kinnistu ja kraav kulgeb mööda Saare kinnistu piiri veekogusse (jõkke),
halvendamata Jõekalda kinnistu (naaberkinnistu) olemasolevat olukorda (esitatud
all oleval pildil).
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Avalikku kasutusse määratud eratee on
kajastatud eelnõus ja selle kohta on leitav
joonis Narva-Jõesuu valla kodulehel.
Kuna kinnistu asub osaliselt väljaspool
ehituskeeluvööndit siis puudub
põhjendus, miks tuleb hoonestus ehitada
just ehituskeeluvööndisse ning
üldplaneeringu raames ei tehta alale
ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekut.
KOV otsus:
Näidata kraavi uus asukoht planeeringu
joonisel. Kinnistu omanik saab selle põhjal
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
Skeem avaliku kasutusse määratud erateest autotranspordi teenindamiseks ja
kraavi asukohast Saare kinnistul.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu seisukohtade tabelis nr 7 puuduvad andmed minu poolt esitatud
ettepanekust kraavi osas. Sellega seoses esitan korduva ettepaneku kraavi osas
(kraavi asukoht on esitatud eelpool oleval pildil) ning palun arvestada sellega
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus.
Täiendavalt taotlen Saare kinnistul võimalikku ehituskeeluvööndi vähendamist
järgimaks tulevikus väljakujunenud ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri.
taotleda projekteerimistingimused kraavi
ehitamiseks.
7 Maa-amet
(Artu Ellmann, peadirektori
asetäitja peadirektori
ülesannetes)
29.07.2022
Kiri nr 6-3/21/15937-6
Seletuskirja peatükis 2.6.17 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on
selgitatud, et üldplaneeringu mäe- ja turbatööstuse maa-ala juhtotstarve on
kavandatud kehtivate mäeeraldiste teenindusmaade ja taotletavate
mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses. Märgime, et olemasolevate
mäeeraldiste teenindusmaade aladele on märgitud mäetööstusmaa
juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud mäetööstuse maa-ala
juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Võimalik, et
juhtotstarbe määramisel on lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Palume
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel mitte lähtuda katastriüksuse
sihtotstarbest ning määrata mäetööstusmaa juhtotstarve kogu mäeeraldiste (sh
taotletavate) teenindusmaade ulatuses. Selgitame, et olukorras, kus
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või
turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud,
ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt
üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest
tekkivate kitsenduste määramine. Planeeringu täiendamiseks ajakohaste
andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil
https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reques
t=GetCap abilities või laadida piirid alla GIS-failidena veebilehelt Maavarade
registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume
märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. Samuti palume
jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist.
Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui ühele alale antakse mitu
(alternatiivset) juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused.
Näiteks nõustub Maa-amet Sirgala karjääri puhul lahendusega, kus ala
tähistatakse kahe erineva viirutusega: mäetööstuse maa-ala ja riigikaitse maa-
ala. Samuti nõustub Maa-amet Narva karjääri ja Narva põlevkivikarjäär II puhul
lahendusega, kus ala on tähistatud kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstuse
maa-ala ja perspektiivne äri- ja tootmismaa.
Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Puhkova kruusamaardla
(registrikaart nr 0713) elamu maa-ala juhtotstarbega. Püsiva iseloomuga ehitiste
ehitamine maardlale halvendab maavara kaevandamise võimalust. Selgitame, et
maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide
eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt
ei ole võimalik kasutada maad eluhoonete ehitamiseks ja tagada maavarale
juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt kruusa kaevandamine
võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida
võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda
katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi.
Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada
ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb.
Tagamaks maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise
olemasolevat olukorda, palume Puhkova kruusamaardla alal ehitiste ehitamist
võimaldavat juhtotstarvet mitte määrata aladele, kus juba ei asu olemasolevat
hoonestust. Maa-amet nõustub Puhkova kruusamaardla alal ainult Kase
katastriüksuse idanurgas olemasolevate hoonete teenindamiseks vajalikul alal
elamumaa juhtotstarbe määramisega. Püsiva iseloomuga hoonete rajamine
Puhkova kruusamaardla alale on lubatud peale maavara ammendamist.
Seisukohaga arvestatakse.
Elamu maa-ala eemaldatakse Puhkova
kruusamaardla alalt.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Laagna kruusamaardla
(registrikaart nr 0770) segaotstarbega maa juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis
2.6.13 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA on selgitatud (tsiteerin): „Segaotstarbega
maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais
kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala,
ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või
transpordi maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.“
Tagamaks maavarale juurdepääsu, palume maardlaga kattuvale alale mitte
määrata ehitiste ehitamist võimaldava maa juhtotstarvet või täpsustada
seletuskirja selliselt, et Laagna kruusamaardlaga kattuval segaotstarbega maa
juhtotstarbega alal on lisaks eelnimetatud kasutustele võimalik ka maavarade
kaevandamine ja segaotstarbega maa juhtotstarbega maardla alale on püsiva
iseloomuga hoonete rajamine lubatud peale maavara ammendamist.
Selgitus.
Laagna kruusamaardla kattub
segaotstarbega maa-alaga kuhu on
planeeritud golfiväljaku rajamine. Antud
teema kohta lisatakse seletuskirja
täpsustus.
Seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik on selgitatud, et Sirgala ja Narva karjääri
aladel tuleb säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.
Selgitame, et maavara kaevandamise käigus ei ole võimalik säilitada taimestikku.
Ka osaline taimestiku säilitamine tähendaks maavara säästva kasutamise
põhimõtete eiramist, kuna väga suur osa maavarast jääks kaevandamata.
Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et Sirgala ja Narva karjääri korrastatud
aladel säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.
Selgitus.
Sirgala ja Narva karjääridega Narva-
Jõesuu linnas on tegemist kaevandatud
ja korrastatud aladega, seega soovime
jätta kehtima üldplaneeringus toodud "
Sirgala ja Narva karjääri korrastatud
aladel säilitada vähemalt 30%
olemasolevast metsamaa kõlvikust"
Ettepanek tuua eraldi välja tingimused
karjäärialadele oli tehtud just Agropargi
detailplaneeringust lähtuvalt selleks, et
väärtustada aastakümneid tehtud ja
õnnestunud korrastustöid ning ka
sellepärast, et meil linnas on selliseid
kaevandatud ja korrastatud karjääri alasid
tuhandeid hektareid. On olemas üks
nurgake karjäärist kus ei ole
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
kaevandatud, kuid sellele kehtib juba
väljastatud kaeveluba jne.
8 SA Ida-Viru
Investeerigute Agentuur
(Teet Kuusmik, juhatuse
liige)
29.07.2022
Kiri nr 1-536
Punkt 2.6.11 “Maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 50%” muuta
täisehitusprotsent 70-le.
Selgitus: IVIA planeerib Auvere Agroparki arendades suures mahus katmikalasid,
mille puhul ei ole mõistlik kinnistut täita vaid pooles osas kasvuhoonega ning jätta
iga kasvuhoone kõrvale pool tühja maad. Samas punktis 2.6.11 mainitud
“minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%” muuta 10% samadel põhjustel, mis
eelnevalt kirjas.
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Kuna punktis 2.6.11 on kajastatud
tootmismaadele määratud üldised
tingimused, ei ole antud ettepanekuga
arvestada täies mahus võimalik.
Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse
erand, et võttes arvesse projekti omapära
Agropargi detailplaneeringu alal on
võimalik täpsustada kinnistute
täisehitusprotsent detailplaneeringu
koostamise käigus ning vastavalt kinnistu
kasutamise eesmärkidele, arvestades ka
detailplaneeringu käigus tehtuid uuringuid
ja keskkonnamõju hindamisi.
Punkt 4.6 arvata rohevõrgustiku aladest välja skeemil 11 märgitud
karjäärialad.
Selgitus: Tegemist on tehismaastikega, mis on loodusväärtusetud ning igast
küljest looduslikult või tehislikult loomade liikumisele suures osas piiratud.
Seisukohaga ei arvestata.
Narva ja Sirgala karjäärid on määratud
rohevõrgustiku koosseisu Ida-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+. Kuigi
Sirgala ja Narva karjääri alad on
tõepoolest rohevõrgustiku seisukohast
mõnevõrra erandlikud arvestades seda, et
antud aladel ei ole mets ja maastik säilinud
oma looduslikul kujul, ei tähenda see
seda, et seal oleks välistatud
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
rohevõrgustiku toimimine täielikult. Ka
maakonnaplaneeringu KSH aruandes on
välja toodud, et kuigi üldiselt võib välja
tuua, et kaevandatud alad ja hiljem
metsastatud alad on looduslikult pigem
väheväärtuslikud ja madala liigirikkusega,
siis toimivad need alad siiski rohelise
võrgustiku osadena ning pikemas
perspektiivis alade looduslikkus ja
liigirikkus tasapisi taastub. Näiteks leidub
EELIS-e andmetel (seisuga 09.08.2022)
Sirgala karjääri korrastatud aladel I, II ja II
kaitsekategooria aluseid taimeliike, mis
viitab sellele, et tegemist ei ole täiesti
loodusväärtusetu alaga. Samuti on
maakonnaplaneeringu KSH-s välja
toodud, et karjääride kaevandatud alad on
korrastuse järgselt mõeldud
funktsioneerima rohelise võrgustikuna.
Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud Narva-
Jõesuu linna üldplaneeringuga Sirgala ja
Narva karjääride välja arvamine
rohevõrgustikust.
Punkt 4.6 Arendustegevus ja ehitamine punkt 2. Arusaamatu on lõigus
“rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude
ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel
Palume täpsustada, mis antud punkti osas
jääb arusaamatuks. Antud tingimus
puudutab ainult rohevõrgustiku koridore
ning eesmärk on tagada nende toimivus.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma
katkematuks” nõue koridori alaga risti suunas.
Selgitus: Palume ümber sõnastada arusaadavalt või üldplaneerigust välja võtta.
Agropargi alal on eelnõu kohaselt ainult
rohevõrgustiku tugiala.
Punktiga 5.2.3.4 keelatakse kogu linna territooriumil päikeseparkide rajamine
määramata ajaks. Teeme ettepanek nõudest üldplaneeringus loobuda.
Selgitus: Leiame, et üldplaneeringuga ei peaks tegema pikaajalisi kitsendusi
tehnoloogiatele, mis muutuvad ja arenevad väga kiiresti, seda olukorras, kus
oleme energiakriisis ning taastuvenergialahendused on hädavajalikud nii täna kui
tulevikus mitte ainult elanikele, vaid ka väiksematele ja suurtele ettevõtetele.
Riigikaitselisi piiranguid seab Vabariigi Valitsus või Kaitseministeerium oma
õigusaktidega vastavalt muutuvale olukorrale. Teeme ettepaneku võtta
üldplaneeringust välja lõik “Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest
piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse
tarbeks kuni 50 kW võimsusega päikesepaneele, mis on ühendatud kuni 0,4 kV
madalpinge jaotusvõrguga. Päikeseparkide rajamine on keelatud.”
Seisukohaga ei arvestata.
Antud punkt on üldplaneeringusse lisatud
koostöös Kaitseministeeriumiga, et
tagada riigikaitseliste seadmete töövõime.
Ehituskeeld on toodud ptk 5.2.3.2. Vastav
peatükk üldplaneeringus vaadatakse üle
ning viiakse kooskõlla Kaitseministeeriumi
kirjas sätestatuga.
9 Politsei- ja Piirivalveamet (Tarvo Kaiva, politseikapten, Ida prefektuuri, Narva politseijaoskond, Sillamäe piirkonnagrupp grupijuht) 08.08.2022 kiri nr 2.1-3/21438-2
Politsei- ja Piirivalveamet olles tutvunud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõuga esitame omapoolsed
ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks:
1. Koidu tn 3, Narva-Jõesuu Päästekomando hoone väljasõiduteele
paigaldada peatumiskeelu märk ja komando väljasõit tähistada kollase
joonega.
Selgitus.
Antud detailsusastmega teemasid ei
lahendata üldplaneeringu raames. Kohalik
omavalitsus võtab probleemi teatavaks ja
edastab info antud teemaga tegelevale
spetsialistile.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
2. Narva-Jõesuu Linna väljasõiduteele suvisel ajal paigaldada kuni Udria
mälestusmärgini soovituslik kiirus märgid 70 või pidevalt 70 maksimum. Suvel
pargitakse randa suunduvate juhtide poolt parem tee äär sõidukeid täis ja on
muutunud ohtlikuks liiklejate jaoks.
10 Suvesaare AÜ 08.08.2022 Tõlgitud, orginaaldokument asub menetlusdokumentide kaustas
Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsuse projektiga on ette nähtud aiandusühistu AÜ
Suvesaar hoonete lammutamine.
Esitame hoonete lammutamisele vastuväite, kuna hooned on ehitatud 1972. aastal
Eesti Põlevkivi ametiühingu otsuse alusel baasiks „Viivikond“. Ehitada lubati
veekogu mõlemale küljele (olemas on tunnistajad).
1987. aastal baas “Viivikond” vormistati ümber AÜ-ks Koiduvalgus, kus peavad
asuma ka meie dokumendid, kuid selgus, et miskipärast meie 11 hoonet pole
ümber vormistatud.
1988. a moodustasime juristi abiga oma AÜ Suvesaar (registrikood 803435621),
mille kohta on Viru Maakohtus avatud …, kus asuvad 11 ehitist (käesoleval ajal 10
ehitist).
Me sõlmisime lepingu AÜ-ga Koiduvalgus territooriumil tee kasutamiseks,
sisustasime autodele parkla, tagasime prügi äraveo, rajasime paadikai, kus asub
valvepaat meditsiinilise abi ja teiste teenuste osutamiseks, paigaldasime joogivee
kraani, lepingu eest tasusime igal aastal AÜ-le Koiduvalgus 40 eurot iga
majapidamise kohta. Hoonete elektriga varustamine toimub päikesepaneelide abil,
kuna elame saarel maist kuni oktoobrini.
Viime läbi ettevalmistustööd detailplaneeringu koostamiseks:
1) AÜ Suvesaar vormistamine
2) Leping juurdepääsutee, kraanivee kasutamiseks, autode parkimisplatsi ja
paatide hoiustamisplatsi kasutamiseks AÜ-ga Koiduvalgus
3) Päästeameti poolt väljastatud otsus
4) Vastus järelpärimisele hoone kohta, mis asub Narva metskond nr 17
5) Keskkonnamõju eelhinnang
6) Geodeetiline mõõdistus
7) Leping projekteerimistööde tegemiseks OÜ-ga Olegta
07.05.2015 ei algatanud Vaivara Vallavalitsus detailplaneeringut.
KOV otsus: (väljavõte üldplaneeringu ptk 7) Üldplaneeringuga on planeeritud likvideerida Auvere küla Narva metskond 177 (85101:012:0200) katastriüksusel paiknevad hooned (skeem 17). Katastriüksus on riigiomandis maatulundusmaa. Antud hoonetel puuduvad ehitus- ja kasutusload ehk hooned on alale püstitatud ebaseaduslikult. Katastriüksusele ja hoonetele puudub juurdepääs mööda maismaad, mistõttu on raskendatud vajadusel päästetehnika juurdepääs hoonetele. Ainuke ligipääs hoonetele on tagatud läbi Koiduvalguse aiandusühistu ja mööda veekogu. Hooned on hetkel aktiivselt kasutusel eraisikute poolt.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
2021. aastal pöördusime Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini poole meie hoonete
vormistamiseks AÜ-ks Suvesaar.
Saime vastuse: „Kuna hooned on ehitatud enne ehituskeelu kehtestamist, siis nii
või teisiti pole mingisugust seaduslikku alust nende hoonete lammutamise
nõudmiseks. Kuid keskkonna seisukohast lähtudes tööd selles regioonis ei tohi
laieneda. Alates 1972. aastast pole uusi hooneid rajatud (v.a vanade ehitiste
remont).
Palume meie vastuväide AÜ Suvesaar hoonete lammutamisele läbi vaadata ja
anda meile positiivne vastus arvestades meie vanust (70-85 aastat) ja anda luba
meie hoonete kasutamiseks 15-20 aastaks erikokkuleppe alusel, kuna elame
saarel maist kuni oktoobrini.
11 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 08.08.2022 kiri nr 16-6/18-0179-012
TTJA palub teha üldplaneeringu seletuskirjas järgnevad muudatused:
1. Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel nr 73 punkti nr 11 järgnevalt:
"tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht
määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides,
standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele."
Seisukohaga arvestatakse.
2. Palun eemaldada leheküljel 73 punkt 12.
Seisukohaga arvestatakse.
12 Elering AS 05.08.2022 (Kristen Tammerand, elektrisüsteemide analüütik)
Palume uuendada peatükki 5.2.1 Elektri põhivõrk:
● Rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Viru-Tsirguliina L353 olemasolevas
liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2025.
● Narva-Jõesuu linna territooriumil vabaneb L356 Viru-Paide liinikoridor,
kuna liini rekonstrueerimisel ühendatakse liini Viru poolne ots uude
rajatavasse Mustvee 330 kV alajaama ehk Viru-Paide liinist saab Viru-
Mustvee liin (liini ehitus on planeeritud perioodil 2023-2025).
● 330 kV õhuliinidest Balti-Tartu L300 ja Balti-Püssi L359 moodustatakse
kolme otsaga Tartu-Balti-Püssi 330 kV õhuliin, mille tõttu kaob osaliselt
L300 lõik (Balti alajaamast kuni ristumiseni Sirgala ühendusliinidega).
Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2023.
● Balti alajaama suunduvate 110 kV liinide konfiguratsiooni plaanitakse
optimeerida (allolev joonis). Optimeerimise käigus demonteeritakse
osaliselt 110 kV liinid Balti-Sirgala ja Balti-Eesti OT kuni Balti alajaamani.
Seisukohaga arvestatakse. Peatükki korrigeeritakse.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
110 kV liin Balti-Püssi katkestatakse mastist M98 (Allika alajaama
lähedal) ja ühendatakse kokku 330 kV õhuliini Tartu-Balti
rekonstrueerimise käigus vabanenud osaga ning tekkiv Ahtme-Balti liin
kulgeb vabanenud Tartu-Balti 330 kV õhuliini koridoris kuni Tartu-Balti
allesjäänud osani. Edasi kulgeb Ahtme-Balti 110 kV liin Tartu-Balti 330
kV liiniga ühistel mastidel kuni Ahtme alajaamani.
● Olemasolevad liinid Balti-Püssi ja Sirgala-Ahtme ühendatakse kokku
ühistel mastidel paiknevas osas, mille tulemusena tekib Püssi-Allika liin.
Allika alajaam muudetakse läbijooksvaks alajaamaks. Alajaama Eesti OT
esimene toide ühendatakse haruna liinile Allika-Balti ja teine toide haruna
liinile Ahtme-Balti.
● Sirgala alajaam ja selle ühendusliinid L117 ja L119 lähevad üle VKG-le
(joonisel sinisega tähistatud).
Lisaks juhime tähelepanu, Elering AS ei planeeri Narva-Jõesuu linna
territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse Narva-Jõesuu linna
Seisukoht võetakse teadmiseks.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk
õhuliinidena.
Elering AS-i hallatavad kõrgepingeliinid on enamuses õhuliinid pingel 110-330 kV.
Selliste õhuliinide ümber ehitamisel kaabelliinideks või segaliinideks
(õhu+kaabelliin) tekivad erinevad tehnilised probleemid:
● Kaabli läbilaskevõime on õhuliini omast väiksem.
● Segaliinide puhul on kaabelliinil ja õhuliinil väga erinevad parameetrid, mis
raskendab releekaitse lahendust.
● Taaslülitusautomaatikat ei saa kaabelliini puhul kasutada kuna
kaabelliinidel ei esine mööduvaid rikkeid. Seega kaableid automaatselt ei
taaslülitata, mis vähendab kogu süsteemi töökindlust.
● Kaabelliini remont võtab tunduvalt rohkem aega kui õhuliini remont.
Ajavahe on vähemalt 10 korda.
● Õhuliini rikkeid on tunduvalt lihtsam ja kiirem avastada, kui kaabelliini
rikkeid.
● Kui 110 ja 330 õhuliinid on ühistel mastidel ja 110 kV liinile on ühendatud
kaabelliin, siis 330 kV liini riketel võib tekkida olukord, kus 330 kV lühisvool
võib muuta 110 kV kaabli kasutuskõlbmatuks.
● Majanduslikult on 1 km 110 kV kaablit 5,5 korda kallim 110 kV õhuliini 1
km maksumusest.
13 Gaasivõrk AS (Rasmus Paris, juhtivspetsialist) 10.08.2022 kiri nr 3-5/142-22
Lisaks kaugkütte arendamisele näha ette ka võimalus gaasivõrgu arendamiseks.
Üldplaneeringuga näha ette gaasivõrgu arendamine tööstuslikul otstarbel ning
samuti biometaani tootmisjaamade ja sisestuspunktide ning gaasitanklate loomise
eesmärgil AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna alas.
Seisukohaga arvestatakse. Täpsustus lisatakse seletuskirja.
Võrgupiirkondade alad koos võrguettevõtjate nimedega kajastada üldplaneeringu
joonisel.
KOV otsus: võrgupiirkondade alad kajastatakse eraldi linna GIS rakenduses, mida võetakse kasutusele. Selles kajastuv info on aktuaalne ja uuendatav, kuid aga planeeringus kajastatud pole võimalik muuta planeeringut muutmata ja vastava menetluse läbi viimata.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi
projekteerimise planeerimiseks gaasipaigaldise kaitsevööndis.
Seisukohaga arvestatakse. Täpsustus lisatakse seletuskirja.
14 Keskkonnaagentuur (Taimar Ala, direktor) 10.08.2022
Tutvunud alates 15.07.2022.a. avalikule väljapanekule pandud Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõuga, on Keskkonnaagentuuril alljärgnevad
ettepanekud:
1. Jätta Vaivara Ohtlike Jäätmete käitluskeskusest idas paiknev maa-ala
välja rohevõrgustikust ja tähistada see kui tootmismaa. Lisame ka
illustreeriva plaani, kus on punase piirjoonega tähistatud hetkel RMK
haldusalas oleva metsamaa piirid, mis peaksid võimaldama tulevikus
tootmismaa sihtotstarbega maaüksustel ringmajandusega tegelemist.
Seisukohaga arvestatakse. Üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud vaadeldava ala väljaarvamist rohevõrgustikust ptk-s 4.1.2.1 ning jõutud järeldusele, et ala välja arvamisel puudub oluline mõju Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku toimimisele.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
2. Laiendada olulise ruumilise mõjuga ehitisega seonduvate tegevuste ala
eelmises punktis toodud RMK metsaala kaguosale (85101:012:0124),
mis on tähistatud punase joonega. Määratleda see maa-ala
tootmismaana, kus on võimalik teostada ka jäätmete töötlemist, sh nt
ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Eesmärgiks oleks kasutada
olemasolevat Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse katastriüksust kui
jäätmete ladestusala (jäätmehoidla) ja kavandada selle kõrvale ala (nn
RMK maa-ala), kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja
laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi. Kuna tegevuses kasutatakse
ühist taristut olulise ruumilise mõjuga ehitisega seotud tegevustega
(ohtlike jäätmete keemilise töötlemise või ladustamise paik), siis oleks
mõistlik kajastada üldplaneeringus tootmisala tervikuna kui olulise
ruumilise ehitisega seotud ala, kusjuures ladestamisalana käsitleda
olemasoleva käitise asukoha katastriüksust (85101:012:0130).
Seisukohaga arvestatakse. Toome selgituseks välja, et vaadeldava tootmis maa-ala määramisel ORM objektiks on vajalik esmalt läbi viia üldplaneeringu KSH aruandes asukoha sobivuse analüüs. Tulenevalt sellest, et antud hetkel puudub igasugune täpsem info vaadeldava ORM objekti kohta (välja arvatud selle “kategooria” vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102) on KSH ptk-s 4.7 “Olulise ruumilise mõjuga ehitised” läbiviidud asukoha analüüs väga üldine.
3. Täiendada eelnõud, nähes ette juhud ja alad, millal ei ole vajalik
koostada detailplaneeringut tootmis- ja laohoonete ehitamiseks, nagu
näiteks üldplaneeringus fikseeritud tootmismaadele üksikute
tootmishoonete ehitamise korral.
Seisukohaga ei arvestata.
Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu
kohustusega alade määramisel
otsustanud, et tootmise maa-alade
planeerimisel tuleb koostada
detailplaneering.
Taotleme Narva- Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõus käsitleda käitisega seotud tegevuste laienemist
käitise asukohast itta kuni raudteeni. Käsitleda muuhulgas jäätmete ringlusse
võtmisega seotud temaatikat, sh sotsiaalmajanduslikest aspektidest ja
keskkonnakaalutlustest tulenevalt. Hetkel on KSH aruande eelnõus meie poolt
Seisukohaga arvestatakse.
Rõhutame, et kuna antud hetkel puudub igasugune täpsem informatsioon kavandatava tegevuse kohta on KSH aruandes läbiviidud analüüs väga üldine (teemat on käsitletud KSH aruandes ptk 4.7 “Olulise ruumilise mõjuga ehitised”, ptk 4.1.2 “Mõju rohevõrgustikule”, ptk 4.1.3 “Mõju kaitsvatele loodusobjektidele” ja ptk
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
pakutud tootmismaa piiride laiendamine käsitletud joonisel 16 (Väljalõige
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu kaardist).
4.1.4.2 “Natura eelhindamine”), sh mõju analüüs sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Jäätmete ringlusesse võtmise temaatikat on käsitletud KSH aruandes niipalju, et on välja toodud, et kavandatav tegevus toetab Euroopa Liidu ja Eesti riigi jäätmepoliitika eesmärke, luues võimalusi ohtlike jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti ringlusesse võtmiseks. Teema täpsemaks käsitlemiseks on vaja kavandatava tegevuse kohta rohkem infot.
15 Maaeluministeerium (Marko Gorban, Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes) 10.08.2022 kiri nr 4.1-5/1274-1
Maaeluministeerium esitas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH
aruande eelnõu esimese avaliku väljapaneku ajal oma tähelepanekud
11.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/1853-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohti
väljendavas tabelis on antud nõustuv vastus vaid meie poolt tehtud ühele
tähelepanekule, kuid ülejäänud meie tähelepanekud ei ole selles tabelis
kajastatud. Maaeluministeerium teavitas sellest 28. juulil e-kirjaga Narva-Jõesuu
Linnavalitsuse arendusosakonda ning palus anda üldplaneeringu koostajate
vastused meie kõikidele tähelepanekutele. Kuni käesoleva ajani ei ole
Maaeluministeerium antud küsimuses tagasisidet saanud ning Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõusse ei ole ka meie
tähelepanekutega arvestavaid muudatusi tehtud.
Tulenevalt eeltoodust jääb Maaeluministeerium oma 11.11.2021 kirjas nr 4.1-
5/1853-1 toodud seisukohtadele.
Maaeluministeeriumi 11.11.2021 kiri nr 4.1-5/1853-1
Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu
hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone
maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust
korrigeeritakse. Põllumajanduslike
tootmismaade all mõeldakse
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
„Hajaasustus“ on märgitud järgmist: „Hajaasustusalal on võimalik kavandada
erinevaid uusi juhtotstarbeid vastavalt ettenähtud tingimustele (ptk 2.6) ning
asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on
kõiki tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui
järgitud on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning
tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis
toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on
kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse
juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit
(Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud
maaüksus).
Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja
jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus
ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas.
Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui
põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega
haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu
kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21
märgituga.
Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik
kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4
kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala
kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb
põllumajanduslikke tootmishooneid.
Põllumajanduslike tootmismaade alla ei
arvestata looduslikke rohemaid ja
haritavaid maid. KSH aruanne viiakse
üldplaneeringuga kooskõlla.
Rahandusministeerium on antud
lahendust aktsepteerinud ning kui
üldplaneering annab võimaluse antud
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on
märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.
Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline
mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded
kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja
üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et
maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus.
piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid
kavandada siis on see võimalik.
Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks
määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist
kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3
kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt
tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa
sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Oleme arvamusel, et
see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
Seisukohaga ei arvestata.
Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse on
tagatud vastavate tingimustega ning eraldi
maakasutuse juhtotstarvet ei määrata.
2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku
põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et
väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja
maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke
põllumajandusmaid, mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on
kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja
Seisukohtadega arvestatakse osaliselt.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima
hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda.
Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate
kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse asustusega alasid asuvate maa-
alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide
säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu
talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“
toodud nõue, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel
põllumajandusmaadel, ning jaotises 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole
üldjuhul ka päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud.
Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele
asjaoludele:
- seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud
väärtuslikul põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et
nimetatud keeld hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise
kohustusega alad ja juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule
põllumajandusmaale on igasugune ehitamine, välja arvatud üksiku elamu
rajamine, keelatud.
Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu
mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et
üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see
seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused
Seletuskirja sõnastust täpsustatakse
(välja arvatud üksiku elamu rajamine).
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende
kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on
üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja
seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja
toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel
põllumajandusmaadel.
Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame
üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist
keelava tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele
arusaadavam, kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav
tingimus, hoidudes kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu
algatamise keelu) seadmisest.
- seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise
võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et
viide, et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel
juhinduda seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering
on kehtestatud, kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada
seletuskirja jaotisesse 4.1 seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku
põllumajandusmaa definitsioon.
- seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku
põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta.
Seletuskirja jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud.
-seletuskirja lisatakse väärtusliku
põllumajandusmaa mõiste.
-kui seadus vastu võetakse siis hakkab
kehtima seadus aga hetkel kaalutakse
antud tingimuste lisamist seletuskirja.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga
määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive,
seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi
andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga)
alusel peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke
põllumajandusmaid u 1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata
väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 1400 hektari ulatuses
põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust rohkem. See
tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid
põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-
Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti).
Samas näitab analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari
ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille
boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem (sh on 156 hektari ulatuses massiive
suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt nähtub, et
väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30 hektari
suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad.
KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega
seotud mõjusid analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele
väärtuslike põllumajandusmaade määramise meetodile vastu, kuid kindluse
mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate põllumajandusmaa massiivide,
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
ÜP KSH aruannet täiendatakse
üldplaneeringu elluviimise mõju
väärtuslikele põllumajandusmaadele
osas. Analüüs viiakse läbi eelkõige üldises
skaalas. Vaadatakse üle suuremad
väärtusliku põllumajandusmaa massiivid,
mis üldplaneeringu lahenduse elluviimisel
kaoksid. Alternatiivide võrdlemist läbi ei
viida.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike põllumajandusmaade
hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive.
4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik
põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on
sätestatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla
muu hulgas ka väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt
mõistetavuse tagamiseks kasutada väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes
väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume selles osas dokumente
korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse.
16 Natalja Solovieva (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ehitusspetsialist) 10.08.2022 e-kiri
Ettepanek aiandusühistutes ja suvilaühistutes kehtivate ehitustingimuste osas:
Sisuliselt kõik aiandus- ja suvilaühstud asuvad hajaasustusega piirkonnas. Max
lubatud hoonete arv krundil - 1+2, 5 m kinnistu piirist ja kõrgusega kuni 9 m. ÜPs
pole kajastatud hajaasustuse piirkonnas paiknevate abihoonete kõrgus ja
korruselisus.
Seletuskirja p 2.6.1 ELAMU MAA-ALA on toodud kõrguse ja korruselisuse piirang
elamu ja abihoonetele. Ettepanek mitte piirata abihoonete korruselisust ühe
korrusega. Uue ÜP-ga abihoonete kõrgus on suurendatud 5,5 meetrini kuid
lubatud on ainult 1 korrus. Ettepanek lubada 2 korruste abihoonete rajamist max
kõrgusega 5,5 m.
Vähendada aiamajade lubatud max kõrgust 7,5 meetrini, nagu ka kehtivas Vaivara
valla üldplaneeringus.
Otsus:
Seletuskirja täpsustatakse alljärgnevalt:
Hajaasustuse piirkonnas on lubatud 1-
korruselised abihooned, mille kõrgus
määratakse vastavalt vajadusele, ja kuni
2-korruselised elamud kõrgusega kuni
9m.
Suvilate maa-alal lubatud kuni 7,5 m
kõrgused 2-korruselised elamud ja kuni
5,0 m kõrgused 1-korruselised abihooned.
Tiheasustusaladel lubatud kuni 9 m
kõrgused 2-korruselised elamud ja kuni
5,0 m kõrgused 1-korruselised abihooned.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
17 Kaitseministeerium (Oliver Tsarski, innovatsiooni osakonnajuhataja asetäitja, osakonnajuhataja ülesannetes) 11.08.2022 kiri nr 12-1/22/2648
Korduval avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus palume korrigeerida
riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja nimetust. Praegu on dokumentides
märgitud „Sirgala harjutusväljak“, mis ei ole täpne nimetus. Õige on „Sirgala
harjutusväli“. Palume nimetus korrigeerida läbivalt kõigis üldplaneeringu
dokumentides.
Seisukohaga arvestatakse
Lisaks palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 2.6.16 „Riigikaitse
maa-ala“ järgmise selgitusega.
Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva
maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja
ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku
vahel. Kavandatava teelõigu ligikaudne asukoht on kajastatud üldplaneeringu
joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult
kasutatavad lõigud täpsustatakse projekteerimise käigus.
Sama ettepaneku, kajastada kavandatavat teed nii üldplaneeringu joonisel kui ka
seletuskirjas, esitas Kaitseministeerium ka oma varasemas kirjas. Avalikul
väljapanekul oleval joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on tee asukoht markeeritud,
kuid puudub selgitus seletuskirjas.
Seisukohaga arvestatakse
18 Keskkonnaamet (Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo) 11.08.2022 kiri nr 6-5/22/12773-2
1. Looduskaitse
1.1.KSH aruande ptk-s 4.1.4.1 (lk 84) on kirjutatud „Mustajõe loodusala
(RAH0000169) – Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita
Selgitus.
Antud tootmise maa-ala on piirkonda
planeeritud Narva-Jõesuu Linnavolikogu
28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestatud
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala ja selle
kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada“. Maakasutuse kaardil piirneb loodusala
vahetult tootmise maa-alaga ning KSH aruandes ei ole analüüsitud võimalikku
mõju loodusalale. Kui ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale ei ole
välistatud, ei saa Keskkonnaamet ÜP-d kooskõlastada.
detailplaneeringuga “Narva-Jõesuu linna
territooriumil Auvere külas asuva
Õlitehase maa-ala detailplaneering”.
Paralleelselt detailplaneeringuga koostati
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne, kus hinnati detailplaneeringu
elluviimisega eeldatavalt kaasneda
võivaid mõjusid ümbritsevale
keskkonnale, sh hinnati mõju Mustajõe
loodusalale. Keskkonnaamet on andnud
detailplaneeringu KSH aruandele
kooskõlastuse 27.05.2019 kirjaga nr 6-
5/19/74-5. Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu KSH aruandesse lisatakse
viide antud detailplaneeringule ja selle
KSH aruandele ptk-s 4.1.4.1 “Natura-
eelhindamine”.
1.2 ÜP seletuskirja ptk-s 2.6.11 (lk 34) „Tootmise maa-ala“ eraldi välja toodud
keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud) ja
„Maakasutuse kaardil“ toodud tootmiseala piirid ei ühti, materjalides ei selgu
erinevuse põhjus. Skeemil 2 toodud keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonda jääb
ka Mustajõe loodusala. Palume üheselt arusaadavalt kaardi ja skeemi vahelised
ebakõlad kõrvaldada.
Seisukohaga arvestatakse.
Seletuskirja täpsustatakse.
1.3 Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek Kalda tn 10
(51301:001:0170). KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine vajalik alale
Selgitus.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
mõnekümne toaga külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete rajamiseks.
Edastatud materjalidest ei selgu, kas on kaalutud külalistemaja ja
ööbimisvõimalustega hoone asukohti väljapoole EKV-d ning olemasoleva hoone
rekonstrueerimist ja laiendamist? Keskkonnaameti kirjas 25.11.2021 nr 6-
5/21/21363-2 on toodud välja „Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete
kavandamist EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi
asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb Kalda tn
10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate hoonete
rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise
esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks
kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5)“.
Kalda tn 10 asub täielikult
ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole
võimalik hooneid kavandada väljaspoole
ehituskeeluvööndit.
Olemasolevad hooned on amortiseerunud
ning nende rekonstrueerimine
külalistemajaks ei ole võimalik.
1.4 ÜP lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitatud sõnastus ei ole
jätkuvalt korrektne, kuna tegemist ei ole enam EKV vähendamise ettepanekutega
vaid vähendatud EKV-ga.
Viga on parandatud.
1.5 ÜP lisas maakasutuse kaardil on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku
maaüksuse Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda selle
maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-s, kus
elamuehitus ei ole lubatud.
Seisukohaga arvestatakse.
Alale on Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010
otsusega nr 56 kehtestatud
detailplaneering “Kiviranna maaüksuse
detailplaneering”. Antud kinnistu on
detailplaneeringuga määratud
elamumaaks, kuid maastikukaitsealale ei
ole ette nähtud ehitustegevust.
1.6 ÜP seletuskirja ptk 4.2 (lk 55) kohaselt on Sinimäe väärtuslikul (Udria
loodusala) maastikul planeeritud „taastada Meriküla-Udria kunagine kuurordi
Seisukohaga arvestatakse osaliselt.
Seletuskirja lisatakse täiendus Udria
loodusalal tuleb läbi viia KSH eelhinnang
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
imago ning arendada piirkonna puhkemajandust“. KSH aruandes ei ole jätkuvalt
analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju
analüüsida.
ja eelhinnangus käitleda külastuse mõju
loodusalale.
1.7 Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud
keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395
alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Seoses
keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub viide
keskkonnaregistrile tühiseks. Palume andmete kasutamisel viidata: „ EELIS
(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. Juhime tähelepanu, et
keskkonnaregistri andmed on ÜP eelnõus esitatud seisuga 21.12.2020, KSH
aruandes seisuga 09.11.2020, Väärtuste kaardil seisuga 03.12.2020. Soovitame
andmed üle vaadata ja kaasajastada.
Seisukohaga arvestatakse.
Kõik andmed uuendatakse ning
korrigeeritakse viide.
2. Vesi
2.1.Hooldusala veeseaduse (VeeS) § 154 lg 2 alusel on salvkaevu,
puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee
saastumise vältimiseks on sama § lg 5 kohaselt tegevus piiratud. Vastavalt
VeeS § 154 lg-tele 1 ja 3 on avatud soojussüsteemi puurkaevul 10-meetriline
hooldusala. Kinnise süsteemi soojuspuurkaevu ümber hooldusala ei
moodustata. Lähtuvalt eeltoodust palume ÜP pt k -s 5.2.3.3. kinnise
soojuussüsteemi puurkaevude korral sõna "hooldusala " asemel kasutada
"teenindusala ".
Seisukohaga arvestatakse.
2.2 .KSH aruande ptk-s 3.2.3.4 (lk 44) on välja toodud kehtetuks tunnistatud
keskkonnaluba nr L.VV/325553. Aktsiaseltsile Narva Vesi on 15.12.2021
korraldusega nr DM-108488- 27 antud keskkonnaluba nr KL-512749.
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
3. Maapõu
3.1.KSH aruande ptk-s 2.2.1 (lk 19) palume sõna "kaevandusaladel" asemel
kasutada "kaevandamisaladel". Ptk-s 3.2.2.3.1 (lk 35) palume sõna
"rekultiveerimine" asemel kasutada „korrastamine“. Tabeli 11 (lk 42)
allmärkuses palume sõna "kaevanduspiirkondades" asemel kasutada
"kaevandamispiirkondades". Ptk-s 3.3.1.2 (lk 56) palume sõna
"allmaakaevandus" asemel kasutada "kaevandus" ja
sõna "kaevandusmahud" asemel kasutada "kaevandamismahud".
Seisukohaga arvestatakse.
4. Metsandus
4.1.ÜP seletuskirja ptk-s 4.6 (lk 62) on rohevõrgustiku toimimist tagavate
tingimuste ja kitsenduste all mh välja toodud: „rohevõrgustiku metsamaal (nii
rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla
20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Kooskõlastuse
andmiseks aluseks on Keskkonnameti antud kinnitus/hinnang, et
maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud metsa uuendus
kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).“ Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 42
lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud
alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See
tähendab, et kõik raied linna rohealadel tuleb nagunii kooskõlastada kohaliku
omavalitsusega.
Lisaks, nii noores metsas (<20 a) on lageraie erandlik. Lageraie lubatavuse
kriteeriumid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa
Narva-Jõesuu linna omavalitsusüksuses
on lisaks linnale ka külad, kus
metsaseaduse § 42 lg 3 ei kohaldu.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
majandamise eeskiri“ §-s 3. Arusaamatu on, miks alla 20 aasta vanuses puistus
lageraie kooskõlastamise aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa
uuendamise kohustuse täitmise kohta. Metsa uuenemist hinnatakse pärast raiet
ning mets peab olema uuenenud hiljemalt viis aastat (loo, siirdesoo, madalsoo,
raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat) pärast raiet või
metsa hukkumist (metsaseadus § 24 lg 3).
Seisukohaga ei arvesta. Antud ÜP
seletuskirja osa lisati seoses tegelikust
elust võetud juhtumist. Näiteks esitati
lageraie metsateatis noorendiku
arenguklassi (jooksev vanus 13 aastat)
kuuluvale metsaeraldusele ning lubav
otsus anti lähtuvalt keskkonnaministri
27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa
majandamise eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui puistu
enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole
nimetatud lõikes 12, on lageraie lubatud
igas vanuses." Antud eraldusel
valgustusraie teostamisel oleks
saavutatud kasvukohale vastav õige
peapuuliik. Lõpptulemuseks oli antud
näitel tegemist ca 30 ha suuruse raiega
rohevõrgustikus.
Kohaliku omavalitsusena ei soovi tekitada
energiavõsa istandusi rohevõrgustiku
kuuluval metsamaal. Täpsustame, et
antud ÜP seletuskirja osa puudutab kogu
ÜP rohevõrgustiku ning metsaseaduse §
42 lg 3 vastavad rohealaks määratud alad,
kus raied tehakse kohaliku omavalitsuse
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
nõusolekul on määratud täiendavalt. KOV
teeb koostööd Keskkonnaametiga
5. Üldised teemad
5.1.Parandamata on jäänud, et ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike
hoonete maa- ala. Maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-ala. Palume
endiselt ühtlustada.
Seisukohaga arvestatakse.
5.2.ÜP materjalidega ei ole esitatud asutuste ja isikute ettepanekuid,
vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata
jätmise põhjendustest.
Kodulehel oleval lingil on olemas kõik
menetlusdokumendid, kus on nähtavad
esitatud ettepanekud ja nendele esitatud
vastused.
19 Terviseamet (Marje Muusikus, osakonnajuhataja, Ida regionaalosakond) 11.08.2022 kiri nr 9.3-4/21/13197-5
Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud korduvalt esitatud Narva-
Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva-
joesuu.ee/uus-uldplaneering ning täiendavalt juhib tähelepanu asjaolule, et
asutatav supluskoht (Narva jõe kaldal) peab vastama sotsiaalministri
03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“
nõuetele.
Selgitus.
Määrus kehtib olenemata
üldplaneeringust ja kui antud supluskoht
vastab määruses toodud nõuetele siis
määrust rakendatakse. Me ei näe vajadust
antud teema kajastamiseks.
20 AS Eesti Raudtee (Riho Vjatkin, ehitusteenistuse juht) 15.08.2022 kiri nr 21-1/3890-5
Oleme tutvunud ÜP ja KSH aruande eelnõuga mille materjalid on
kättesaadavad https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ja esitame
käesolevaga ettepaneku kas oleks asjakohane lisada ÜP seletuskirja peatükk
„5.1.6 Raudtee“ Rööbasteede arendamise põhimõtted ploki alla ka järgmine
punkt: Olemasolevate raudteerajatiste laiendamine ja ümberehitamine (s.h
jaamateede juurde- või ümberehitamine tiheasustusalasse jäävas Vaivara
Seisukohaga arvestatakse.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamine toimub
projekteerimistingimuste alusel läbi avatud menetluse.
21 Riigimetsa Majandamise Keskus (Alar Süda, metsaülem) 15.08.2022 kiri nr 3-1.1/2021/5783
RMK on dokumentidega tutvunud ja teatab järgmist:
1. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.2 „Väärt maastikud“ alapunkti 7 „Narva-
Jõesuu väärt maastik“ lk 55 on märgitud, et keelatud on männimetsa, pajuvõsa
ja põõsastiku eemaldamine, et vältida liivaluidete erodeerimist. Kui mõeldud
on ka raideid riigimetsamaal majandusmetsas, siis palun lisada, et raie
vajadusel täidetakse kõiki keskkonnakaitselisi tingimusi. Kõrgendatud avaliku
huviga metsa majandamise vajadusel koostatakse kümne aasta majandamise
kava mis kooskõlastatakse eelnevalt omavalitsuse ja kogukonnaga.
Seisukohaga arvestatakse
Seletuskirja vastav peatükk täpsustatakse
alljärgnevalt: Tiheasustusalal, kõikidel
maa kasutamise sihtotstarvetel on
rannaga ja kallastega piirnevate
liivaluidete erodeerimise vältimiseks
keelatud väärtuslike puude raie ja
elujõulise põõsarinde raie. Eelpool
nimetatud alas on lubatud kohaliku
omavalitsuse nõusolekul ja loal
olemasoleva avaliku huviga taristu/
rajatiste (nt kraavid) hooldamiseks
minimaalselt vajalik raie ja eesmärkidele
vastav hooldusraie. Maatulundusmaa
metsamaa raietele kehtib Metsaseadus ja
sellega seotud õigusaktide nõuded.
2. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti
„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 1 all lk 61 on
märgitud, et säilitada tuleb maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus –
metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad
koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade,
puude gruppide ja puittaimestiku ribade ning väikesepinnaliste biotoopide
(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. RMK on seisukohal, et
metsaseaduse alusel toimunud metsa majandamisega ei rikuta
Selgitus.
Antud punktiga ei seata piiranguid
raietegevusele. Kui ala taasmetsastatakse
siis on tagatud rohevõrgustiku toimimine.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
rohevõrgustiku toimimist. Metsakasutuse-kasvatuse läbiviimisel on
kindlustatud taasmetsastumine ja rohevõrgustiku sidusus. Seepärast ei ole
raiepiirangud rohevõrgustiku aladel põhjendatud.
3. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti
„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 6 all lk 62 on
märgitud, et rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka
koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik
linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Metsaseaduse alusel ei ole võimalik
alla 20 aastases metsas lageraiet teha. Võibolla on siin mõeldud raadamist
(lageraie rajatiste jaoks kus metsamaa kategooria muutub mittemetsamaaks).
Raadamised on lubatud vaid planeeringute ja projektide alusel kus
metsateatise kinnitab keskkonnaamet. Nimetatud punkti sõnastus vajab
täpsustamist.
Seisukohaga arvestatakse ja sõnastust
täpsustatakse.
4. Riigimetsamaa majandusmetsa on planeeritud elamumaad (skeemil
kollaselt) katastritunnustele nr 32201:001:0112, 32201:001:0719 (lisa 1 ja 2).
RMK ei pea õigeks elamumaa planeerimist metsamaale. Elamumaa
planeerimine mittemetsamaale peaks maaomanikuga igal konkreetsel juhul
läbi arutama.
Selgitus.
Palun tähele panna, et tegemist on
üldplaneeringuga, kus kaardid on
koostatud üldplaneeringu täpsusastmes.
Erinevat tüüpi hoonestust (sh elamuid)
saab alale rajada ainult maaomaniku
nõusolekul. Üldplaneering on pikaajaline
arengudokument ning kõiki juhtotstarvete
muudatusi ei arutata maaomanikega läbi.
5. Haljasalade kaardikihil on haljasalaks märgitud maad (skeemil kollaselt)
katastritunnustel nr 32223:001:0037, 85101:012:0111, 85101:001:0737 (lisad
3, 4, 5). Metsamaale määratud haljasalad ei tohi kaasa tuua piiranguid metsa
Selgitus.
Kõik haljasaladele seatud tingimused on
toodud seletuskirjas.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
hooldamisele ja majandamisele. Hooldamata mets kaotab haljasalana
väärtuse. Vajadusel võib metsaraietööd majandatavasse metsa määratud
haljasalal omavalitsusega kooskõlastada.
6. Üldplaneeringu seletuskirja p. 5.2.3.1. „Tuuleenergia“ all lk 76 on märgitud,
et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu
linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samas on
üldplaneeringu kaardikihil (skeemil pruunilt) riigimetsamaale märgitud mitu
tuuleenergia ala (lisa 6). Palun kaardikiht viia kooskõlla seletuskirjaga.
Selgitus.
Palun vaadata uusi kaardikihte, kus on
muudatused sisse viidud. Narva-Jõesuu
linna kodulehelt avaneval lingil on toodud
nii uued joonised kui ka kaardikihid.
7. Väärtuslike põllumaade kaardikihil on märgitud ära ala (skeemil roheliselt)
katastritunnusel nr 51401:001:0140 (lisa 7). Ala on osaliselt metsastunud ja
pinnalt alla 5 ha. Palun ala välja võtta väärtuslike põllumaade hulgast.
Seisukohaga arvestatakse.
22 Enefit Power (Andres Vainola, juhatuse esimees) 15.08.2022 nr NJ-JUH- 6/1089-5
Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) põhilahendus näeb
ette perspektiivse torujuhtme asukoha Balti Soojuselektrijaama ja Eesti
Elektrijaama ühendamiseks. Teeme ettepaneku kanda eelnimetatud
joonobjekti (torujuhtme) planeeringulahendus üle koostatava Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu põhilahendusse, eesmärgiga säilitada võimalus
ühendada Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam perspektiivse
torujuhtmega.
Seisukohaga arvestatakse.
23 VKG elektrivõrgud (Erik Raal, Tehnikadirektor) 22.08.2022 e-kiri
NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu.
KOV teeb koostööd VKG elektrivõrgud
AS-ga)
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
1. Narva linna poolt on tulnud ettepanekuid seoses kõrgepinge õhuliinidega ning
kuna antud õhuliinid läbivad mõlemaid omavalitsusi, on eelnevalt vajalik üheskoos
läbi arutada võimalikud uued trassi koridorid.
Ühtlasi on vajalik koostöös kohaliku omavalitsusega läbi arutada trassi koridorid
Olgina piirkonnas, kus varasemates planeeringutes on ette nähtud õhuliinide
asendamist maakaabeliinidega.
2. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid.
3. Seoses vajadusega elektrifitseerida Tallinn-Narva raudtee, peame vajalikuks
arutada järgmist: elektrivõrgu (35-110 kV) alajaamasid koos liinidega, mis on
vajalik rajada või rekonstrueerida võimsuse tagamiseks liitumispunktis Eesti
Raudteega ehk elektripaigaldised, mis üldjuhul jäävad väljapoole raudteemaad
ning kuuluvad elektrivõrgu ettevõttele. Leiame, et kui antud vajadus on, siis on vaja
see üldplaneeringu raames läbi arutada ning vajadused ära kaardistada.
24 Narva Vesi AS (Hilje Õunapuu, projektijuht) 06.09.2022 e-kiri
NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu
Narva-Jõesuu linna ÜVK arengukava koostamise käigus.
Narva Vesi palub Narva-Jõesuu linnavalitsust sätestada käesoleval ajahetkel
koostamisel olevasse Narva-Jõesuu üldplaneeringusse riigiomandisse ja/või
munitsipaalomandisse kuuluvatele kinnistutele ühisveevarustus- ja/või
kanalisatsioonirajatiste rajamine ning vastavalt vajadusele ka maa-alade
sihtotstarbe muutmine alljärgnevatel põhjustel.
1. Narva-Jõesuu linna ühisveevarustuse teenuse parandamiseks, sh
joogiveehaarde toiteala ning joogiveekvaliteedi kaitsmiseks, on linnal
KOV teeb koostööd Narva vesi AS-ga
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
otstarbekas rajada kolm asenduspuurkaevu olemasolevate asemel, kuna
kolmel praegu toimival puurkaevul (PK5 – Karja 25a, PK7 - Vilde 32 ja PK9 –
Metsa 9c), ei ole tagatud veeseaduse § 149 lg 1 p 2 kohane minimaalne
sanitaarkaitseala - 30 m. Mittenõuetekohaste sanitaarkaitsealade laiendamine
ning tagamine samal kinnistul, kus puurkaevud praegu asetsevad, pole
võimalik, kuna eraomandis olevate kõrvalkinnistute hoonestus on piiravaks ja
takistavaks asjaoluks.
Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks asenduspuurkaevudele oleks
järgmised kinnistud:
* 51301:016:0002, Narva metskond 31, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn.
Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.
Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu kirde nurgas, Vambola tn
mõttelise pikenduse lähedal. Asenduspuurkaevu maa-ala selle
sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.
* 51301:009:0001, Narva metskond 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu
vald. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.
Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu idapool, J. Poska tn vahetus
läheduses. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks
olema tootmismaa.
* 51301:001:0067, J. Poska tn 69b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.
Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: elamumaa 100 %. Asenduspuurkaevu
asukoht võiks olla kinnistu läänepool, E. Vilde tn. poole. Asenduspuurkaevu
maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
2. Narva-Jõesuu reovee kokkukogumise ning ärajuhtimise teenuse
parandamiseks ning tulenevalt veeseaduse § 105 lg 1 nõudest on linnal
vajadus rajada uus reovee pumpla koos purgimissõlmega või ainult
purgmissõlm (kui reovett ei tule pumbata survekanalisse). Nimelt, veeseaduse
§ 105 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil
asub üle 2000 i.e-ga reoveekogumisala (milleks Narva-Jõesuu on),
kohustatud rajama purgimissõlme. Täna purgimissõlme Narva-Jõesuu
reoveekogumisalal (üle 2000 i.e) ei ole. Reoveepumpla võib vajada avariilise
väljalasu kanalitoru näol rajamist Narva jõkke.
Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks reoveepumplale koos
purgimissõlmega või ainult purgimissõlmele (kui reovett ei tule pumbata
survekanalisse) oleks järgmine kinnistu:
* 51401:001:0165, J. Poska tn 100, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.
Omandivorm: munitsipaalomand. Maa sihtotstarve: üldkasutatav maa 90 %,
veekogude maa 10 %. Reoveepumpla/purgimissõlme asukoht võiks olla
kinnistu läänepool, J. Poska tn vahetus läheduses.
Reoveepumpla/purgimissõlme maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks
olema tootmismaa. Reoveepumpla võib vajada avariilise väljalasu kanalitoru
näol rajamist kuni väljundiga Narva jõkke.
25 Keskkonnaministeerium (Meelis Münt, kantsler) 24.08.2022 nr 7- 15/21/5640-4
NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu.
Oleme tutvunud veebilehel https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:
KOV teeb koostööd
Keskkonnaministeeriumiga
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik (lk 62) on
rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste punktis 6 märgitud, et
rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie
korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus
tegevusele. Kooskõlastuse andmiseks aluseks on Keskkonnaameti antud
kinnitus/hinnang, et maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud
metsa uuendus kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).
Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse
rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning
nendest tekkivate kitsenduste määramine ja sama lõike punkti 14 kohaselt
üldplaneeringuga lahendatakse rohealade määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine. Metsaseaduse § 42 lõike 3 kohaselt planeeringuga
linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda
kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Üldplaneeringu kohaselt paikneb
Narva-Jõesuu linna haldusüksuse territooriumil asuvas Narva-Jõesuu linnas kui
asustusüksuses rohevõrgustik. Üldplaneeringust ei selgu, kas linna kui
asustusüksuse rohevõrgustiku puhul on tegemist Plans § 75 lõike 1 punkti 14
mõistes rohealadega, kus kehtib nagunii metsaseaduse § 42 lõikes 3 toodud nõue.
Palume üldplaneeringut täpsustada. Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt saab
üldplaneeringuga määrata rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja
kitsendused. Oleme seisukohal, et kooskõlastamise nõude korral peab aga
selguma, mida kohalik omavalitsus kooskõlastuse andmisel hindab. Samuti jääb
arusaamatuks miks alla 20 aasta vanuses puistus lageraie kooskõlastamise
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel
aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa uuendamise kohustuse
täitmise kohta.
2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.3 Maasoojussüsteem (lk 77) on
kirjas, et maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis.
Vertikaalsed maasoojussüsteemid (puuraugud ja puurkaevud) rajatakse
ehitusseadustiku lisa 1 alusel kõik ehitusloaga.
Selgitus.
Kuna ehitusseadustikus ei ole lahti
kirjutatud horisontaalsetele maasoojus
süsteemidele esitatavad nõuded, peame
vajalikuks antud punkt seletuskirjas jätta.
3. KSH aruande eelnõus ei ole Natura eelhindamise peatükis välja toodud
kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Struuga loodusalale. Juhime
tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui
kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole
välistatud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45
lg 2). Palume KSH aruande eelnõud täiendada.
Seisukohaga arvestatakse.