Mulgi valla üldplaneeringule esitatud arvamuste/ettepanekute vastuskiri

MULGI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 30 Telefon 435 4780 Arvelduskonto SEB pank

Abja-Paluoja, Mulgi vald E-post [email protected] EE281010302005446001

69403 Viljandi maakond www.mulgivald.ee Registrikood 77000453

Mulgi valla üldplaneeringule

arvamuse esitanud isikud

12.01.2023 nr 7-1/4-170

Mulgi valla üldplaneeringule esitatud arvamuste/ettepanekute vastuskiri

Mulgi Vallavolikogu võttis vastu ja tunnistas vastavaks Mulgi valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning suunas selle avalikule väljapanekule, mis

toimus 14.11.2022 kuni 14.12.2022.

Esitasite avaliku väljapaneku ajal omapoolsed ettepanekud/arvamused. Vallavalitsuse seisukohad

Teie arvamustele/ettepanekutele on kättesaadavad kirja lisas olevas tabelis ja üldplaneeringu

dokumendid on valla kodulehel: https://mulgivald.ee/mulgi-valla-uldplaneering 13.01.2023.

Planeerimisseaduse § 88 lõike 1 kohaselt toimuvad Mulgi valla üldplaneeringu avaliku

väljapaneku ajal esitatud ettepanekute avalikud arutelud järgmiselt:

• 24.01.2023 kell 17.30 Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia

• 25.01.2023 kell 17.30 Pärnu mnt 28, Abja-Paluoja

Avaliku arutelu eesmärgiks on arutada avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid, selgitada

valla seisukohti ja põhjendada üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi.

Käesolev teade on saadetud kõigile, kes avaldasid Mulgi valla üldplaneeringu kohta arvamusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Orav

Abivallavanem

Lisa: Mulgi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikul

väljapanekul esitatud arvamused/vastused tabel

1/22

Mulgi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikul väljapanekul esitatud

arvamused (allpool, kollase reaga eraldatult arvamused, mis laekusid enne avaliku väljapaneku perioodi)

Nr valla doku- mendiregis- tris, kuupäev

Esitaja Kooskõlastaja või arvamuse esitaja seisukoht Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Mulgi valla Mulgi valla ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek 14.11-14.12.2022 ( teade nr 7-1/4-155)

7-1/4-154, 28.10.2022

Eha Vene Raja tee (60000343) ääres elavad kinnistute omanikud soovivad anda Raja tee avalikku kasutusse. Raja teed kasutab 10 majapidamist.

Küsitud tee on juba vastu võetud ja avalikustatud planeeringulahenduses planeeritud kohalikuks teeks ehk perspektiivis avalikku kasutusse.

7-1/4-156, 14.11.2022

MTÜ Eesti Erametsaliit

Suur tänu, et olete meid teavitanud Mulgi valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku kohta. Huvitatud osapoolena juhime Teie tähelepanu olu- listele metsandusega seotud küsimusele. Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erine- vaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõl- matud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 ko- haselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etap- pidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida kursis toimuvaga. Milliseid piiranguid saab seada Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatu- lekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja

Esitatud arvamuses puudub konkreetne arvamus Mulgi valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamise protsess ja ka teavita- mine on toimunud vastavalt planeerimisseadusele ning selles toodud põhimõtetele (PlanS § 8…§ 12). Üldplaneeringu koostamisel on aluseks planeerimis- seaduse § 75 kohased ülesanded. PlanS § 75 lg 1 p 21 kohast piirangut lageraie langi suurusele või raievanusele ei ole üheski kohas seatud.

2/22

raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähen- damiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maa- omanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsandus- likule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuen- damise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Loodus- kaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsioo- niga 110 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piirangutele.

7-1/4-157, 15.11.2022

RMK

RMK on oma tegevuses arvestanud üldplaneeringuga määratletud väärtuslike metsade majandamise erisusi ja kasutab nende metsade puhul mõistet kõrgendatud avaliku huviga alad (edaspidi KAH alad). Metsa majandamine toimub eraldisepõhiselt, mis on moodustatud metsa inventeerimise käigus. Lähtuvalt sellest on RMK andmebaasides väärtuslikud metsaalad ehk KAH alad erineva kujuga võrreldes üldplaneeringu kaardikihiga. Seetõttu on RMK kaardikihil eelpoolnimetatud alad suuremad kui

Arvamusega arvestati. Väärtuslike metsamaastike alasid täiendati ning täiendatud alad saadeti uuesti tutvumiseks RMK-le 10.01.2023.

3/22

üldplaneeringus planeerituga ning piiritletud metsaeraldiste piiridega. Teiepoolse huvi korral oleme nõus koos väärtuslikud metsapiirkonnad (KAH alad) üle vaatama, võrdlema nende paigutust erinevatel kaardikihtidel ning vajadusel täiendama.

7-1/4-158, 22.11.2022

Kaupo Välba

Vähendada ehituskeeluvööndit koostöös Keskkonnaametiga, et oleks võimalik ehitada väiksemat elamut Põhja tänava ja Viljandi maantee ääres olevale kinnistule 10701:001:0007.

Arvamusega arvestatakse. Märgitud asukohas määratakse ehituskeeluvööndi vähendamise vaja- dus (maksimaalses võimalikus ulatuses arvestades veekaitsevööndit) ning vastavalt kehtivale õigusele esitatakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus Keskkonnaametile. Ehituskeeluvööndi vähendamise kohta teeb otsuse Keskkonnaamet ning ke- htestatava planeeringu lõpplahendus sõltub nimetatud otsusest.

7-1/4-159, 01.12.2022

Maa-amet

Maa-amet kooskõlastab Mulgi valla üldplaneeringu tingimusel, et täp- sustatakse planeeringu dokumente vastavalt Maa-ameti kirjades 25.02.2022 nr 6-3/22/2592-2 ja 10.10.2022 nr 6-3/22/2592-5 toodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille jä- rgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kae- vandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimis- väärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Maa-amet esitas oma 10.10.22 kirjas kolm punkti, mille korrigeerimse vajadus on välja toodud. 1) Lisame joonisele peale taotletavate mäeeraldiste teenindusmaad. 2) Muudame varasemalt kaevandusloa osaks olnud tingimuse kavandusloale KOV nõusoleku andmise eelduseks järgnevas sõnastuses: Enne kaevandamise alustamist peab olema hin- natud kaevandamisest tingitud transpordi mõju teedevõrgule ja asustusele ning olema sõlmitud ko- haliku tee valdajaga eraldi kokkuleppe tee kasu- tamise ja võimaliku kandevõime suurendamise kohta. Kaevandamisloa menetluses võib kohalik omavalitsus mitte nõustuda kaevandamisloa and- misega, kui vastavat kokkulepet ei ole sõlmitud. 3) Muudame detaillplaneeringu koostamise kohus- tuse varasema sõnastuse rohkem kaalutlemispõhiseks järgnevalt: Kohalik omavalitsuse võib kaalutletud otsuse alusel nõuda karjääride kavandamisel detailplaneeringu koostamist. Kaalutlus on vajalik kui:

4/22

▫ kaevandamise iseloomust tulenevasse mõjuvöön- disse jäävad avalikud objektid (sh puhkemajandus- ega seonduv), puhkealad või elupiirkonnad; ▫ müratase suureneb võrreldes olemasolevaga; ▫ suureneb märkimisväärselt liikluskoormus ja seetõttu tekivad lisahäiringud (suurem müratase, tolmamine) avalikele objektidele, puhkealadele või elamutele; ▫ vajadus on ühistranspordivõrgustiku (sh koolibus- siliini) muutumine.

7-1/4-160, 02.12.2022

Ilja Novalnõi, Natalja No- valna

Lisada avalik juurdepääsutee Mõisakülas Kivi 2a kinnistule Kivi tn poolt Mulgi vallale kuuluva kinnistu, Kesk tn 5 kaudu.

Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata üldjuhul kinnistupõhist kohaliku tee vajadust. Antud asukohas on võimalik juurdepääs lahendada servitu- udiga. Kohalike teede määramise põhimõtted on esitatud ptk 5.3.

7-1/4-161, 05.12.2022

Põllumajan- dus- ja Toid- uamet

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on tutvunud Mulgi Vallavalitsuse 28.10.2022 kirjaga nr 7-1/12-13 üldplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ning Mulgi valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu punktis 23 on kirjeldatud maaparandussüsteemidest tekkivaid kitsendusi järgmiselt: Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada al- ternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega on tarvis muuta ka naaber- maaüksustel olevat maaparandussüsteemi, siis tuleb vastav tegevus lähtuvalt seadusele kooskõlastada naabermaaüksuste valdajatega ja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Nimetatud kitsendustest jääb mulje, et maaomanik võib ise otsustada maaparandussüsteemile ehitamise ja asuda maaparandussüsteemi ümber ehitama niipea kui drenaažitoru ehitisele ette jääb ning kooskõlastama peab üksnes juhul, kui on vaja ka naabri maa-alal toimetada. See ei vasta kehtivale maaparandusseadusele. Maapa- randussüsteemile ehitise kavandamine tuleb kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1) ja maaparandussüsteemi ümberehitamiseks on vaja taotleda PTA-lt projekteerimistingimused (MaaParS § 50 lg 5; §

Arvamust arvestatakse ja seletuskirja täiendatakse.

5/22

12 lg 1) ning koostada projekt. Seega, kui ei soovita seadusest tulenevaid kitsendusi täpselt välja tuua (sest seadus võib muutuda), on õige punkti 23 kaks viimast lauset kokku võtta lausega: Maaparandussüsteemile ehitiste kavandamisel tuleb juhinduda seadusandlusest.

7-1/4-162, 11.12.2022

Mart Mägi

...Mäeküla järvele olete te ette näinud ühe juurdepääsutee, mis katab suure osa idakaldast aga praktikas see nii ei tööta. Järve äärde saaks reaalselt ühes kohas, s.o kagunurgas, Reinutooma ja Liivamäe talude piiril. See on täna ainuke koht kuhu ligi saab. Reinutoomast edasi on tee kehva ja kinnistu tagumises nukas lõpeb truubiga, mis on hävinenud ja läbimatu. Ma ei välistaks, et lausa üles kaevatud. Lisaks läheb see tee Reinutooma köögiakna alt läbi. Samuti on üles kaevatud ja songitud Virsti teelt järveni viinud tee- otsad. Sinna, niinimetatud pika sillaga sauna lähedale, te olete küll supluskoha joonistanud aga praktikas ei ole võimalik sinna ligi pääseda. See teelõhkumine on vist selle või eelmise aasta lugu, va- rasemalt ma just seda kohta eelistasin, kuna seal on liivane põhi, saab ujuda ja paati vette lasta. Lisaks on sinnasõit selline, et kellegi majast mööda ei pea sõitma ja kohapeal olles pole selline tunne, et oled kel- legi koduhoovi serva peal. Ühesõnaga, kui te tahate järvele juurdepääsuvõimalusi päriselt ka hoida ja mitmekesistada siis palun lisage Virsti teed mööda ligipääsuvõimalus Mäeküla järvele. Hea tava või lausa mingitsorti kohtuotsus nõuab mu meelest samuti, et neid juurdepääse võiks ikka mitu olla.

Arvamusega arvestatakse. Kohaliku tee üldine asukoht näidatakse kuni Reinutooma kinnistuni. Reinutooma ja Liivamäe kinnistute piirilt planeeritakse avalik juurdepääs kallasrajale ning supluskoht (vt skeem allpool). Pakutud lahendus riivaks kõige vähemal määral erinevate kinnistu- omanike huve ning tagab, et üldplaneeringuga jääb vähemalt üks võimalus Mäeküla järvele avaliku kallasrajale juurdepääsu ja supluskoha lahen- damiseks.

7-1/4-163, 11.12.2022

Katrin Tam- bet

Palume Mulgi valla üldplaneeringus kavandada ligipääsu kohalikult teelt meie ühisomanduses olevale Kallaku kinnistule (Leeli küla, Mulgi vald, Viljandi maakond, katastriosa nr 60002:001:0075). Hetkel kinnis- tule ligipääs puudub. Meie ettepanek on kavandada tee Metsaleeli teelt mööda naaberkinnistute piiri (kaart avaldusele lisatud, tee asukoha ettepanek märgitud punasega).

Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata üldjuhul kinnistupõhist kohaliku tee vajadust. Antud asukohas on võimalik hoonestamata katastriük- susele lahendada juurdepääs servituudiga. Kohalike teede määramise põhimõtted on esitatud ptk 5.3.

7-1/4-164, 9.12.2022

VL Meie Mulgimaa

Muudatusettepanekute selgitused maa-alade kaupa (ettepanekud kantud ka kaardile, mis asub selle dokumendi lisas 1): 1. Piiri tänava üksikelamu kruntide jätkamine kuni Aasa tänavani ühes

Suuremas osas arvamust ei arvestata. Tegemist on olulise rohealaga, nö mikrovõrgustiku osaga, asulas ning pole otstarbekas selle täis ehitamine esimesel

6/22

rivis. Kruntide suurused nagu olemasolevatel kruntidel. Hetkel on selle maa-ala otstarbeks märgitud virgestuse maa-ala. Milline virgestus seal võssa kasvanud alal peaks aset leidma on meile arusaamatu. 2. Piiri tänava teise krundirea moodustamine tänavaäärsete kruntide jätkuna. Hetkel on selle maa-ala otstarbeks märgitud virgestuse maa- ala. Milline virgestus seal võssa kasvanud alal peaks aset leidma on meile arusaamatu.

lähenemisel - nii olemasolevaid kui ka planeeritud elamualasid on asulas piisavalt. Arvamusest lähtu- valt laiendatakse elamumaa juhtotstarvet Piiri tä- nava ääres võimaldades sinna uute kruntide tege- mist.

3. Kassepa tee ja Kiviaia tee vaheline maa-ala oleks ettepanek muuta eramajade maa-alaks. Tulenevalt mitmekesistest pinnavormidest, mis annavad teha mõnusa elamurajooni koos veesilmade ja atraktsioonidega. Ostjale atraktiivne piirkond. Viisakas distants Ra- humäe kalmistu ja rajatavate hoonete vahel kohustuslik. Hetkel la- iutab seal võsa ja üksikud aialapid. Mobiilimasti asukoht ei saa olla ki- visse raiutud ja arenguplaane takistav. Kõigil eelpool nimetatud maa- aladel on praegu nimetus virgestus maa-ala. Tõsi on see, et mingitel aastatel on seal talvel ka suusarajad. Väikelinna vajadused kataks ära ka Sokaoru suusarada, mis on pealegi valgustatud ja mitmekülgsema reljeefiga. Suusaradade hoolduskulude killustamine viib vaid selleni, et mõlemad suusarajad on hooldamata või poolikult hooldatud.

4. Lõuna tänava piirkond veetorni tänavast kuni Aia tänavani. Ette- panek muuta roheala osaliselt korterelamu maaks. Eesmärk ei ole kogu seda metsaala muuta, vaid osaliselt Lõuna tänava äärne maa-ala muuta kortermajade arenduseks. Säiliks enamus metsaala.

Arvamust arvestatakse osaliselt, märkides osaliselt alale elamumaa juhtotstarbe. Säilitatakse piisavalt lai roheline koridor surnuaia suunal.

7/22

5. Veetorni tänava põhjapoolne maa-ala muuta korterelamu maaks alates veetornist kuni männiku tänavani. Mitte laiemalt, kui ühe hoonerea laiuselt. Hoonete kõrgus mitte rohkem, kui 2-3 korrust, parklad, haljasalad ja laste mänguväljakud kohustuslikud.

Arvamust arvestatakse osaliselt, märkides osaliselt alale elamumaa juhtotstarbe. Säilitatakse piisavalt lai roheline koridor Veetorni tänava kõrval.

6. Veetorni tänava lõunapoolne maa-ala alates eramajade ehitusalast kuni Männiku tänava ristmikuni muuta korterelamu maaks. Mitte laie- malt, kui ühe hoonerea laiuselt. Hoonete kõrgus mitte rohkem, kui 2- 3 korrust, parklad, haljasalad ja laste mänguväljakud kohustuslikud. Niine tänava pikendus kuni Männiku tänava ristmikuni. Olemasolev koerte jalutusväljak mahub ka rajatavate kortermajade vahele. Ai- andushuvilised mahuksid oma peenralappidega Niine tänava pikenduse ja olemasolevate kortermajade vahelisele alale. 7. Eelmise punki jätkuna, ettepanek pikendada punkt 6 ala, aga eramajade piirkonnana.

Arvamust ei arvestata. Koos kasutatavate aiamaa- dega on tegemist olulise rohealaga, nö mikrovõrgus- tiku osaga, asulas ning pole otstarbekas selle täis ehitamine esimesel lähenemisel - nii olemasolevaid kui ka planeeritud elamualasid on asulas piisavalt.

7-1/4-165, 12.12.2022

Andrus Sarapuu

Andrus Sarapuu soovis, et üldplaneeringus muudetaks tema maadel üks osa väärtuslikust põllumaast maatulundusmaaks vms. Seal ei ole kunagi põldu olnud ja ei ole ka tulemas – tegemist hooviga, majap- idamine, puuriidad, abihooned jms. Vt manuses sinisega.

Arvamust arvestatakse. Tegemist on maaga, mille massiivi keskmine boniteet on võrdne Eesti kesk- mise boniteediga. Samuti ulatub massiiv poolsaarena taotletud vähendatavale alale ning poolsaarena ja sopistatuna olev ala on väiksem kui 1,5 ha.

7-1/4-166, 13.12.2022

OÜ Utilitas Wind

Utilitas Wind toob alljärgnevalt esiteks (taas) välja oma ettepanekud üle 50 kW installeeritud võimsusega päikeseparkide rajamise kohta, mille ta juba ÜP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise („KSH“) aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitas, ent mis jäeti põhjen- damatult arvestamata. ÜP tingimused on kõnealustes osades ebapro- portsionaalsed (I). Utilitas Wind selgitab teiseks, et põhjendamatult ranged tingimused üle 50 kW installeeritud võimsusega päikeseparkide rajamiseks takistavad hübriidjaamade arendamist (II). I Utilitas Windi ettepanekud üle 50 kW installeeritud võimsusega päikeseparkide rajamise kohta A. Üle 50 kW installeeritud võimsusega päikeseelektrijaamade raja- mine väärtuslikule põllumajandusmaale ja rohevõrgustiku alale. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 8.2.4 sätestas, et maatulundusmaa metsamaa kõlvikule, väärtuslikule maastikule, väärtuslikule põllumajandusmaale,

Arvamust ei arvestata. Planeerimisseaduse II peatüki kohaselt on planeerimise ülesanneteks nii elukeskkonna parendamise, huvide tasakaalus- tamise ja lõimumise kui ka otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte. Valla üldplaneer- ingut menetledes on lähtutud muu hulgas ka viida- tud põhimõtetest ning jõutud seoses suuremate päikeseparkidega üldplaneeringu eelnõus esitatud sõnastuseni. Viidatud eelnõu 309 SE ei ole saanud õigusaktiks, poolteist aastat peale esimese lugemise lõppemist ei ole teist lugemist tulnud, seega ei ole alust viida- tud eelnõuga arvestada. Üldplaneeringu eelnõu on kooskõlastanud nii Maaeluministeerium kui ka

8/22

rohevõrgustiku alale ja miljööväärtuslikule alale ei ole (üle 50 kW in- stalleeritud võimsusega) päikesepargi ehitamine lubatud. Utilitas Wind esitas ettepaneku nimetatud tingimust muuta ning: a) lubada üle 50 kW võimsusega päikeseparkide rajamine ka väärtus- likule põllumajandusmaale (ajutise sihtotstarbe määramise kaudu); b) lubada üle 50 kW võimsusega päikeseparkide rajamine ka rohelise võrgustiku aladele, kui on tagatud rohelise võrgustiku toimimine. Util- itas Wind viitas esiteks menetlemisel oleva eelnõu 309 SE järgsele MPKS § 3510 lg-le 2, mille eesmärk on lubada väärtuslikule põlluma- jandusmaale paigaldada ajutiselt (nende kasutuseaks) ka päikese- paneele, kuna pärast paneelide eemaldamist saab maad kasutada jä- tkuvalt põllumajanduslikul kasutusotstarbel. Utilitas Wind selgitas teiseks, et rohevõrgustiku alale ei saa ehitamist üleüldiselt keelata ning kitsenduste määramisel tuleks lähtuda rohevõrgustiku eesmär- gist (PlanS § 75 lg 1 p 10; PlanS § 6 p 17). Vastu võetud ÜP seletuskirja ptk-s 7.2.4 on jätkuvalt samasisulised piirangud. Tabelis „Mulgi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisel esitatud kooskõlastused ja ar- vamused“ on Utilitas Windi ettepanekute märgitud: „A) Arvamusega ei arvestata. Leiame, et väärtusliku põllumajandusmaa parim kasutus on põllumajandusmaana. Nimetatud eelnõu ei ole õigusaktiks saanud. B) Arvamusega ei arvestata. Leiame, et laiaulatuslikud tehnoehitised, mis valdavalt on piiretega ümbritsetud, mõjuvad rohevõrgustiku si- dususele negatiivselt.“ Utilitas Windi hinnangul ei ole ettepanekute arvestamata jätmine põhjendatud ning Utilitas Wind jääb oma ettepanekute juurde Esiteks, eelnõu 309 SE jätkuv menetluses olemine ega isegi edasine staatus ei muuda lihtsat tõsiasja, et päikeseelektrijaamad on ajutise kasutuseaga ning hiljem eemaldatavad rajatised, mis väärtusliku põl- lumajandusmaa säilimist ega tulevikus jätkuvalt põllumajanduslikul kasutusotstarbel kasutamist ei ohusta. Samale asjaolule on viidatud ka KSH aruande ptk-s 3.4.5, kus nenditakse, et päikeseparkide raja- misel ei ole ebasoodsa mõju esinemist väärtuslikele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vallas olevate metsamaa kõlvikute, väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade, ro- hevõrgustiku alade ja miljööväärtuslike alade, ti- heasustusalade, veekogu alade, märgalade, tur- baalade, kultuurimälestise alade ja looduskaitse pin- dobjektide alune pindala on kokku ümardatult 86,75% valla pindalast. Ligikaudu 117 km2 on eespool nimetatud objektide vaba ala. Kui sellest võtta ainult võrku tootmiseks kasutusse pool ala, teeb see 58,5 km. Kui arvestada hektarile 0,8 MW installeerimisvõimsust, teeb see 4680 MW. Eleringi andmetel on Eesti kõigi aegade tarbimistipp 1591 MW. Leiame, et väärtuslikele maa-aladele tootmis- võimsuste mittelubamisel on piisavalt maad, millele mahub piisavas mahus elektrienergiat tootma. Sam- uti on vallas algatatud tuuleenergeetika eriplaneer- ing elektrienergia tootmiseks. Eelnevast tulenevalt leiame, et oleme täitnud planeerimisseaduse II peatüki nõudeid ja üldplaneeringu eelnõu kohaselt on vallas võimalik säilda nii väärtustel, kui ka on võimalik ehitada päikeseelektrijaamasid piisavas mahus.

9/22

põllumajandusmaadele ette näha. Samas KSH aruande ptk-s on seatud ka leevendav meede: „Rajades päikeseparke väärtuslikule põl- lumajandusmaadele tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa- alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist)“. ÜP seletuskirja jäänud absoluutne piirang on seega ebaproportsionaalne. Utilitas Wind juhib täiendavalt tähelepanu, et (tavalise) põllumajandusmaa ajutist kasutamist päikesepaneelide rajamiseks ÜP seletuskirja ptk 7.2.4 võimaldab. Lisaks tuleb rõhutada, et nii ulatusliku piirangu määramine ei lubaks (põhjendamatult) ÜP kehtivusajal ka nö tule- vikuarendusi, mis võimaldaksid edaspidi nii päikeseenergia tootmist kui ka põllumaa kasutamist. Teiseks, arusaamatuks jääb väide, et just päikeseelektrijaam mõjub rohevõrgustiku sidususele negatiivselt. Vastu võetud ÜP seletuskirja ptk-s 11 on täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ning on määratud tekkivad kitsendused, kusjuures tingimuslikult on nii rohevõrgustiku koridoridele kui tugialadele ehitamine lubatud. Samu tingimusi saaks täita ka päikeseelektrijaamad ning vastava negatiivse erisuse tegemine on ebaproportsionaalne ja põhjendam- atu. Selgitust ega alust ei anna ka KSH aruande ptk 3.2.5 („Rohevõr- gustik“). Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi 1lk 53 on samuti rõhutatud, et ro- hevõrgustiku kaitseks mõeldud piirangud peavad olema pro- portsionaalsed ehk rohevõrgustiku kaitse-eesmärkide suhtes või- malikult väheintensiivsed. Juhime täiendavalt tähelepanu, et tulevikus ei pruugi olla vajalik päikeseparke tarastada. Hetkel on tegemist teadaolevalt kindlustusandjate nõudega, ent tingimused võivad nii tehniliselt kui õiguslikult muutuda. Teisisõnu – nimetatud piirang välistab jällegi (põhjendamatult) ÜP kehtivusajal võimaluse nö tule- vikuarendusteks

B. Üle 50 kW installeeritud võimsusega päikesepargi rajamisel kesk- konnamõju eelhinnangu nõudmine ja detailplaneeringu koostamise nõudmise kaalumine. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 8.2.4 sätestas üle 50 kW installeeritud võimsusega päikesepargi kohta, et üle 2 ha suuruse maapealse

Arvamust ei arvestata. Viidatud tingimuste määra- mise põhjuseks on päikeseparkide visuaalne mõju. Juba Mulgi valda ehitatud päikeseparkide kohta on laekunud vallavalitsusele piirkonna elanike pa- hameel, et miks on lubatud selliseid

10/22

päikesepargi rajamiseks tuleb esitada maastikuanalüüs ja keskkon- namõjude eelhinnang, mille põhjal on kohalikul omavalitsusel võima- lik hinnata avalikku huvi ja mõjude ulatust. Ühtlasi on täiendatud, et vastavalt sellele otsustatakse, kas edasine kavandamine toimub ava- likus menetluses projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel võetakse arvesse: vaadeldavust avalikult teelt; kaugus tiheasustusega aladest; alade ja tehnosüsteemide ligipääsetavust.Utilitas Wind esitas ettepaneku nimetatud tingimust muuta ja sõnastada nii, et üle 2 ha suuruste maapealsete päikeseparkide rajamine toimub vajadusel läbi avatud projekteerimistingimuste menetluse. Utilitas Wind viitas esiteks, et üle 2 ha päikesepargi rajamine ei ole Ke- HJS § 2 lg 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 kohaselt nende tegevusvaldkondade hulgas, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Teiseks selgitas Utilitas Wind, et detailplaneeringu koostamine ja menetlemine on ebaproportsionaalselt koormav, kuna sama eesmärki täidab ka pro- jekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamine avatud menetlusena (EhS § 31 lg 1). Vastu võetud ÜP seletuskirja ptk-s 7.2.4 on jätkuvalt samasisuline tingimus Tabelis „Mulgi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisel esitatud kooskõlas- tused ja arvamused“ on Utilitas Windi ettepaneku kohta märgitud: „Arvamusega ei arvestata.“ Ettepaneku arvestamata jätmine on põhjendamata ning Utilitas Windi hinnangul ka põhjendamatu. Utilitas Wind jääb oma ettepaneku juurde. Vastav tingimus on ebaproportsionaalne. Täiendavalt juhib Utilitas Wind tähelepanu, et Riigikohus on selgitanud, et pro- jekteerimistingimuste andmine ja detailplaneeringu koostamine on nii kolmandate isikute õiguste ja huvide kaitsmise kui kaalumise suhtes võrdväärsed (RKHKo nr 3-17-2023, p 22). Seega peaks üldisest detail- planeeringu koostamise kohustusega objektide loetelust (PlanS § 125 lg 1) märkimisväärse erandi tegemine olema vajalik ja põhjendatud. Antud erand aga vajalik ega põhjendatud ei ole. Samuti on oluline

maastikumuutusi. Seetõttu on üldplaneeringu koostamisel selle teemaga ka põhjalikult tegeletud. Üldplaneeringu koostamisel on töörühm jõudnud eelnõus esitatud sõnastuseni. Visuaalne mõju ei mõjuta üldjuhul ainult naaberkinnistut - visuaalne mõju mõjutab piir- konnas liikuvaid inimesi. Suurem liiklussagedus on avalikel teedel. Seetõttu on seatud tingimuseks vaa- deldavus avalikult teelt. Üldplaneeringu koostamisel on teadvustatud, et kui seda tingimuseks lihtsalt vaadeldavus, siis sellist kohta ilmselt ei olegi, kuhu saaks päikeseparki rajada. Kaugus tiheasusutsega aladest on kriteeriumiks seetõttu, et tiheasustusalal elab oluliselt rohkem inimesi kui hajaasustuses. Alade ja tehnosüsteemide ligipääsetavus on oluline seetõttu, et jaama toimimiseks vajalikku taristut võib samuti ehitada viisil, mis hakkab hiljem visu- aalselt häirima. Kuna visuaalne mõju avaldab laie- mat mõju kui vaid naaberkinnistule, siis võib osu- tuda vajalikuks laiem avalikkuse kaasamine, mis Ees- tis toimiva praktika alusel toimub paremini läbi de- tailplaneeringu menetluse kui läbi avatud pro- jekteerimistingimuste. Projekteerimistingimuste avatud menetlus ja detailplaneeringu koostamise menetlus ei ole võrreldavad. Detailplaneeringu menetluse käigus avalikustatakse planeeringuga ka- vandatav, projekteerimistingimuste andmisel on in- imestel võimalik anda tingimusi projekteerimiseks, kuid neil ei ole võimalik tutvuda projekteerimistingi- muste alusel valminud ruumilise lahendusega ja anda sellele tagasisidet - see on oluline vahe kahel meneltusel, spetsialist võib tööülesande kirjel- damisel ette kujutada, mida kavandatakse, kuid mit- tespetsialist vajab selleks valmis lahenduse

11/22

märkida, et KSH aruande ptk-s 3.5.3 on eelkirjeldatud nõue nähtud ette üle 5 hektari (mitte üle 2 hektari) suuruse maapealse tööstusliku päikesepargi rajamisel. KSH aruandes pakutud tingimus on küll samuti ebaproportsionaalne, aga kinnitab täiendavalt ÜP seletuskirja jäänud piirangu liigset rangust.

visualiseeringut. Seetõttu on juba üldplaneeringus märgitud vajadus kaaluda detailplaneeringu koostamist. KSH ekspert on esitanud omapoolse lahenduse. Valla töörühmas on mitmeid igapäevaselt väliruumi kavandamisega seonduvaid spetsialiste, kes leiavad, et päikesepark alates kahest hektarist omab juba piisavalt suurt mõju avamaastikul, et sellise ka- vandatava ehitise tegemisel tuleks kaaluda suurema avalikkuse kaasamisega menetlust.

C. Kohustus hankida üle 50 kW installeeritud võimsusega päikesepargi püstitamisel 250 m raadiuses olevate elu- või ühiskondlike hoonete omanike nõusolek. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 8.2.4 kohaselt tuleb üle 50 kW võimsusega päikesepargi püstitajal hankida elu- või ühiskondliku hoone omaniku nõusolek, kui päikesepark püstitatakse hoonele lähemale kui 250 m. Utilitas Wind tegi ettepaneku nimetatud tingimus ÜP-st eemaldada. Utilitas Wind viitas, et esiteks ei ole nimetatud kaugust põhjendatud (näiteks ei pruugi 250 meetri kaugusel olev päikesepark olla isegi vaa- deldav ning tekitada negatiivset mõju). Utilitas Wind selgitas teiseks, et juba põhimõtteliselt ei ole lubatav seada ehitise rajamist sõltuvusse kolmanda isiku nõusoleku saamisest. Vastu võetud ÜP seletuskirja ptk-s 7.2.4 on jätkuvalt samasisuline tingimus. Tabelis „Mulgi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamisel esitatud kooskõlastused ja ar- vamused“ on Utilitas Windi ettepaneku kohta märgitud: „Arvamusega ei arvestata. Leiame, et tegu on tööstusmaastikuga ning oma elukoha ümbruse säilitamise tagamiseks, leiame et ümbritsevad elanikud peavad saama kaasatud. Leiame, et Mulgi valla elanikud peavad olema kaasatud, kui nende elukoha ümbrus muutub tehnorajatistega kaetud tööstusmaastikuks.“ Utilitas Windi hinnangul ei ole ettepaneku arvestamata jätmine põhjendatud ning Utilitas Wind jääb oma ettepaneku juurde. Esitatud

Arvamust arvestatakse osaliselt. Suuremal, kui kohapealsel enda tarbimiseks vajalik maht, päikesepargil on nii visuaalne mõju kui ka in- verteritest tulenev müra mõju. Olenevalt inverterist võib sellest tulenev ca 65 dB müratase alaneda öisele sihtväärtusele 40 dB ligikaudu 250 meetriga. Sellest on põhjendatud kaugus 250 m. Arvamusest lähtuvalt muudame sõnastuse järgne- vaks: “kui päikeseparki soovitakse püstitada elu- või ühis- kondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb pro- jekteerimistingimuste menetlusse (või kui koostatakse detailplaneering, siis selle menetlusse) koostamisse kaasata vastavate hoonete omanikud, et nad saaksid veenduda, et ehitise või ehitamisega ei kaasne hoone omanikule püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada” Ühtlasi märgime ptk 7.2.4 selgemalt, et kui tegu on üldplaneeringukohase tootmise maa-ala või tehnoehitise maa-ala juhtotstarbega, siis sellele alale ei rakendu esitatud piiravad tingimused - üldine põhimõte on olnud, et olemasoleval tootmise maa-alal on lubatud ka elektrienergia tootmine.

12/22

vastusest peegeldub oluline eksimus. Kahtlemata saab ümbritsevad elanikud, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada, näiteks projekteerimistingimuste menetlusse kaasata (EhS § 31 lg 3-4). Õigusaktides ette nähtud kaasamine, ärakuulamine ja huvide kaalu- mine ei tähenda aga nõusoleku küsimise kohustust ehk sisuliselt ehi- tusõiguslikku vetoõigust, mida ükski õigusakt ette ei näe (vt nt RKHKo nr 3-18-2022, p 19). Õigusriigis ei ole proportsionaalne, et kohalik omavalitsus püüab huvide kaalumise rollist vabaneda, nõudes arenda- jalt ümberkaudsete elanike nõusolekut. Utilitas Wind juhib täienda- valt tähelepanu, et nimetatud nõude seadmise vajadus ei ilmne ka KSH aruandest. Küll on KSH aruande ptk-s 3.5.3 märgitud: „Uusi väike- tuulikuid võib üldplaneeringu kohaselt valla territooriumile püstitada. Seejuures tuleb arvestada, et püstitades tuuliku elu- või ühis- kondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb tuuliku püstitajal hank- ida nende hoonete omanike nõusolekud.“ Tuulik (ka 30-meetri kõrgune väiketuulik – vt ÜP seletuskirja ptk 7.2.3) on aga teistsuguste mõjutustega ehitis kui päikesepark

II Ebaproportsionaalsed tingimused üle 50 kW installeeritud võimsusega päikeseparkide rajamiseks takistavad hübriidjaamade ra- jamist. Parallellselt ÜP-ga on Mulgi Vallavolikogu 27.09.2022 otsusega nr 79 algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering („KOV EP“) eesmärgiga leida Mulgi vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad. Utilitas Wind on KOV EP algatamise taotluse esitaja ning huvitatud isik. Tuulepargi rajamise korral on mõistlikuks lahenduseks hübriidjaam (tuulepark, päikesepark ja salvestusseade). Hübriidjaamade rajamine võiks olla eelistatud. Ühelt poolt oleks see põhjendatud, kuna aitaks paremini ära kasutada (piiratud) liitumisressurssi. Teisalt on andmed näidanud, et näiteks tuule- ja päikesepark koos rajatuna toetavad teineteist (lihtsustatult - kui tuul ei puhu, paistab päike ja vastupidi). Kuivõrd ÜP koostatakse 15 või isegi enama aasta perspektiivis, siis tulevikku silmas pidades peaks ÜP toetama just hübriidjaamade

Hübriidjaamade (kui mõistame selle all koos vähe- malt päikeseparki ja tuuleparki) kavandamine ei ole piiratud. Kui eriplaneeringuga kavandatakse tuuleparki, siis on sellega võimalik ette näha ka päikeseenergia tootmisüksused ning need nähakse ette eriplaneeringuga kui osa tuulepargist kui olulis- est ruumilisest ehitisest. Kui päikeseelektrijaamad tulevad väljaspoole tuuleparki, siis on piisav ajavaru kavandamaks neid üldplaneeringu tingimuste järgi.

13/22

rajamist. Samas eeltoodud ÜP tingimused pärsivad üle 50 kW installeeritud võimsusega päikeseparkide paigaldamist ning hübriidjaamade ehita- mine Mulgi valda ei oleks samal põhjusel suure tõenäosusega võima- lik. Tegemist on täiendava kaalutluse ja põhjendusega arvestada ÜP tingimuste seadmisel enam taastuvenergia eesmärkidega ning muuta päikeseparkide rajamisega seotud nõuded proportsionaalseks ja huve tasakaalustavaks. Utilitas Wind märgib kokkuvõttes lisaks, et tema arvates ei muudaks eeltoodud ettepanekud ÜP põhilahendusi ega tooks kaasa vajaduse KSH aruande oluliseks muutmiseks (PlanS § 89 lg 3). Tegemist on üksi- kute konkreetsete piirangute leevendamisega, mille puhul menetlustoimingute kordamine ei oleks nõutav.

7-1/4-151-1, 14.12.2022

Hannes Uibu

määrata Halliste alevikus Kase tn 4 asuva kinnistu (katastritunnus 48001:001:0174, sihtotstarve: tootmismaa) maakasutuse juhtot- starbeks tootmise maa-ala (T). Avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringus on selle kin- nistu maakasutuse juhtotstarve tähistatud rohelise värviga (tehnoehitise (OT) või jäätmekäitluse (OJ) maa-ala?), mis oleks oluline maakasutuse kitsendus võrreldes senise olukorraga. Mulle ei ole teada ühtki põhjendust sellisele muudatusele. Selle kinnistu maa-ala koos hoonega on olnud osa suuremast sidusast tootmisalast alates 1960-ndatest aastatest.

Arvamust arvestatakse.

7-1/4-167, 13.12.2022

Kalev, Too- mas, Kaarel Kuningas

..ettepaneku eemaldada Mulgi valla üldplaneeringu eelnõust punkt 5.10 (Lennuliiklus), sest meie kui maaomanikega ei ole kooskõlastatud nimetatud lennuväljaga kaasnevat Aaviku kinnisasjal (60001:001:0161) lasuvat kaitsevööndit ja sellest tulenevaid maakasu- tuspiiranguid. Ettepanekud, Lennuliiklust käsitlev punkt üldplaneeringu eelnõust eemaldada, on varasemalt korduvalt (11.02.2021 ja 11.10.2022) Mulgi vallale esitanud ka Hendrik Agur.

Selgitame, et ptk 5.10 kaks esimest lauset toovad välja olemasoleva olukorra - Transpordiameti len- nuväljade infos on olemas lennuväli; saate selles veenduda ka Maaameti geoportaali lennunduskaar- dil avades lennuväljade ja lennuvälja piirangupin- dade kihi. Lõigu kolmas ja viimane lause on: "Viida- tud lennuväli ja sellest lähtuvad kitsendused on planeeritud üldplaneeringu elluviimise käigus lik- videerida". Piirangute kaotamine on vastavalt len- nundusseadusele Transpordiameti pädevuses ning

14/22

vastava sooviga tuleb pöörduda Transpordiameti poole.

7-1/4-132-1, 14.12.2022

Rainer Truuvelt

1. Mulgi vald, Ainja külas, Suvila tee suvilate piirkonnas näha ette ava- liku kasutamisega kohalik tee maa kõikidele kinnistutele juurdepääsuga, kaasa arvatud Suvila 32 ja 32a. Omaniku ülesandeid teele täidaks kohalik omavalitsus. Planeerida kohalik tee nii, et oleks juurdepääs tuletõrje veevõtukohtadele aastaringselt Mulgi vallas, Ainja külas, Suvila tee suvilate piirkonnas kahele tuletõrje veevõtukohale.

Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata üldjuhul kinnistupõhist kohaliku tee vajadust. Antud asukohas on võimalik lahendada juurdepääs servitu- udiga. Kohalike teede määramise põhimõtted on esitatud ptk 5.3.

2. Mulgi vald, Ainja küla, Suvila tee ja selle piirkonnas näha ette antud piirkonna elanike jaoks puhkeala, kus Suvila piirkonna elanikele, kus oleks nii ujumis, grillimise ja külakiige plats. Seejuures peaks juurdepääs olema ava- likult kasutatavalt teelt, mitte eramaalt.

Arvamust ei arvestata. Vallal puudub vaba maares- surss puhkekoha ehitamiseks. Suvila piirkonnas on soovi korral võimalik määrata maa-ala siseselt vaja- lik maa-ala kokkuleppel omanike vahel.

3. Planeerida valgustatud kergliiklus tee mida mööda oleks võimalik liikuda Ainja küla suvila piirkonnast- Valga -Uulu maantee kergliiklus teele, et Ainja suvila piirkonna elanikel oleks teenuste saadavus val- lakeskusega paremini tagatud liigeldes jalgsi, tasakaaluliikuri või jal- grattaga.

Arvamust ei arvestata. Arvamuses küsitud tee teenindaks ebaproportsionaalselt vähe inimesi ja oleks ebaproportsionaalselt pikk - uute teede ka- vandamisel tuleb arvestada nii sõidukite kui ker- gliiklustee liiklejate arvusid. Varasemalt on ka Maanteeamet kaalunud Valga-Uulu maantee äärde kergliiklustee tegemist, kuid loobunud sellest just- nimelt tasuvusest lähtuvalt.

7-1/4-152-1, 14.12.2022

NEED Arhitektid OÜ

Soovime muuta Polli tee ja Viljandi maantee vahelise piirkonna Papi kalmistu juures elamualaks ning laiendada maastiku eripära tõttu ehi- tusala osaliselt maastikukaitsealale. Nii kehtiva kui uue üldplaneeringu kohaselt on tegemist tiheasustusal- aga, mis asub keskusele väga lähedal ning sobib seetõttu elurajooniks väga hästi. Ala idapoolses nurgas on juba varasemast kümmekond elamut, mille hulgas on nii eramuid kui kortermaju. Olemas on elektri- ja sidevõrk, perspektiivis jõuab piirkonda ka ühiskanalisatsioon. Elamutüübid võiks antud piirkonnas olla väiksed aga mitmekesised - nii üksikelamud kui ka paarismajad ja väiksemad ridaelamud. Skeemil kujutatu osas oleme Keskkonnaametiga saanud esialgse

Arvamust arvestatakse osaliselt. Kaitseala piires ei võimaldata juhtotstarbe muutmist. Keskkonnaamet on toonud välja, et hoonete püstitamine väljapoole kaitseala kahjustada maastikukaitseala vaatelisuse kaitse eesmärki. Eelnevast lähtuvalt muudetakse elamumaa juhtotstarbega maaks osa piirkonnast ning seatakse suurimaks lubatud hoone kõrguseks 5 meetrit olemasolevast maapinnast. Alloleval skeemil on helekollasega esitatud täiendavad väike- elamumaa alad.

15/22

kokkuleppe kahe üksikelamu ja nende abihoonete ehitamiseks maas- tikukaitsealale.

7-1/4-92-1, 15.12.2022

Keskkon- naministeer- ium

1. Juhime tähelepanu, et Mõisaküla reoveekogumisala piire laiendati keskkonnaministri 21.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/295. Reo- veekogumisala piiridesse lisati Mäe tn 7 ning Mäe tn 14 kinnistud. Palume Mõisaküla linna kajastavale joonisele kanda kehtiv Mõisaküla reoveekogumisala piir.

Arvamust arvestatakse. Joonis korrigeeritakse.

2. Palume korrigeerida KSH aruande peatüki 3.2.2 Pinnavesi tabelites 3.2 ja 3.3 toodud Mulgi valla territooriumil paiknevate veekogumite koondseisund, võttes aluseks 2020. aasta seisundihindamise andmed. Halliste jõe ja Õhne jõe kogumid on 2020. aasta seisundihindamise andmetel erineva seisundihinnanguga ning seetõttu tuleb tabelis 3.2 esitada seisundihinnang kogumite kaupa.

Arvamust arvestatakse. Korrigeerime KSH aruannet värskeimate, 2021. aasta seisundi andmetega.

3. Palume parandada KSH aruande peatükis 2.5 Lääne-Eesti veema- janduskava 2022-2027 (eelnõu versioon 12.2021), sh meetmepro- gramm (lk 12) toodud lause Lisaks on antud hinnang põhjaveevarude piisavusele Toila vallas.

Arvamust arvestatakse. Korrigeerime KSH aruannet

4. KSH aruande peatükis 3.2.1 Maastik, pinnas (sh geoloogia, radoon), maavarad, jääkreostus ja põhjavee kaitstus (lk 19) on toodud lause Nimetatu arvestab ka asjaolu, et vallas paiknevate põhjaveeallikate

Arvamust arvestatakse. Mõeldud on põhjavett kui joogiveeallikat. Täpsustame KSH aruannet jä- rgnevalt: Nimetatu arvestab ka asjaolu, et vallas paiknevate

16/22

lähipiirkonnas maakasutuse muutust ei kavandata. Teeme ettepaneku täpsustada, kas on mõeldud allikaid või põhjavett kui joogiveeallikat.

põhjaveehaarete lähipiirkonnas maakasutuse muutust ei kavandata.

5. Teeme ettepaneku KSH aruande peatükis 3.2.1 Maastik, pinnas (sh geoloogia, radoon), maavarad, jääkreostus ja põhjavee kaitstus nimetada kõik vallas esinevad põhjaveekogumid ja nende seisundid vastavalt 2020. aasta seisundite hinnangule.

Arvamust arvestatakse. Täiendame KSH aruannet.

Allpool arvamused, mis laekusid enne avaliku väljapaneku perioodi

7-1/4-143, 29.06.2022

Tarmo Lei- salu

Teen ettepaneku Polli külas liikluskorralduse muutmiseks ja juurdepääsude tagamiseks ettepanekud. Ettepanekuid palun arvestada ka Mulgi valla Üdplaneeringu vastu- võtmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta ja ar- vestada tehtud ettepanekuid. 1. Polli külas liikluskorralduse korraldamiseks palume määrata kin- nistul Pumbajaama tee 2, tunnus 60001:001:0047, olev ajalooliselt väljakujunenud tee avalikuks teeks ja teha kinnistust vastav väljalõige ning edasi ka kuni Longi teeni. Ilmselt on siin varasema eksitusega, et see asula sees olev teeosa ei ole avalikuks kasutuseks määratud. Siin on ilmselt tegemist avaliku huviga. 2. Polli külas l kinnitutele juurdepääsude tagamiseks palume määrata Pumbajaama tee 2 st lähtuv (varasema nimetusega Marja tee) kuni kinnistuni Kirsi / tunnus 60001:001:0210/ olev ajalooliselt väljakujunenud tee avalikuks teeks. Ilmselt on siin varasema eksitusega, et see asula sees olev teeosa ei ole avalikuks kasutuseks määratud. Algselt majade ehitusteks Marja teel on juurdepääsuks kavandatud just ülaltoodud tee ja ka siis välja ehitatud Polli katsebaasi ajal.

1. Arvestati osaliselt. Kohaliku tee üldine asukoht näidati Pumbajaama kinnistult kuni Pumbajaama tee garaažideni. Arvamusega arvestati osaliselt kuna Longi tee kortermajadel on olemas juurdepääs ava- likule teele. 2. Ettepanekuga arvestati. Kohaliku tee üldine asukoht näidati Kirsi kinnistu piirini.

7-1/4-144, 03.08.2022

Uusapostlik Kirik Eesti MTÜ

Palun reserveerida/määrata Nurme tn 6, Mõisaküla linn, Mulgi vald, maakasutuseks elamumaa maa-ala.

Arvamusega on arvestatud. Maaüksuse juhtotstarve on üldplaneeringus väike-elamumaa.

17/22

7-1/4-147, 16.09.2022

Kaupo Välba

Käimas on üldplaneeringu tegemine Mulgi vallas ja seoses sellega tuletan meelde oma soovi ehituskeeluvööndiga Tikuti 10701:001:0007 kinnistul. Soovin, et omavalitsus teeks otsuse ehi- tuskeeluvööndi vähendamiseks 10-le meetrile ehk taastaks olukorra, mis oli enne valla rajatise rajamist. See on vajalik selleks, et Keskkon- naamet saaks oma toiminguid sooritada ja vastava ettepaneku heaks kiita. Olen korduvalt suhelnud ameti töötajatega ja nad ootavat juba ammu vallapoolset algatust.

Arvamusega arvestatakse. Märgitud asukohas määratakse ehituskeeluvööndi vähendamise vaja- dus (maksimaalses võimalikus ulatuses arvestades veekaitsevööndit) ning vastavalt kehtivale õigusele esitatakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus Keskkonnaametile. Ehituskeeluvööndi vähendamise kohta teeb otsuse Keskkonnaamet ning ke- htestatava planeeringu lõpplahendus sõltub nimetatud otsusest.

7-1/4-148, 18.09.2022

Hendrik Agur

11.02.2021 saatsin Mulgi vallale avalduse muudatuse tegemiseks Mulgi valla üldplaneeringus punktis, mis puudutab Karksi lennuvälja (vt sama kirja koopia allpool). Sellele pöördumisele ei ole ma vastust saanud. Valla detailplaneeringu eelnõus (seisuga september 2022) on jätkuvalt punkt 5.10 "Lennuliiklus" sees. Kas see on sinna ununenud? Kui jah, siis palun see eemaldada. Erakasutuses oleva muruväljaku maaomani- kud ei ole huvitatud seda maa-ala lennuväljana valla üldplaneeringus kajastada koos kaasnevate piirangutega. Palun seda seisukohta aus- tada ja arvestada. Palun tagasisidet.

Selgitame, et ptk 5.10 kaks esimest lauset toovad välja olemasoleva olukorra - Transpordiameti len- nuväljade infos on olemas lennuväli; saate selles veenduda ka Maaameti geoportaali lennunduskaar- dil avades lennuväljade ja lennuvälja piirangupin- dade kihi. Lõigu kolmas ja viimane lause on: "Viida- tud lennuväli ja sellest lähtuvad kitsendused on planeeritud üldplaneeringu elluviimise käigus lik- videerida". Piirangute kaotamine on vastavalt len- nundusseadusele Transpordiameti pädevuses ning vastava sooviga tuleb pöörduda Transpordiameti poole.

7-1/4-149, 19.09.2022

Kalev Kunin- gas

seletuskirja punkt 5.10, mis kirjeldab Lennuliiklust, ei arvesta Aaviku (60001:001:0161) ega ka Kiivita (60001:001:0252) kinnisasjade omanike varasemate ettepanekutega kohalikule omavalitsusele

18/22

(Hendrik Aguri 11.02.2021 e-kiri ja ka eile edastatud samasisuline e- kiri). Käesolevaga esitame veelkord ettepaneku eemaldada Mulgi valla üldplaneeringu seletuskirja eelnõust (versioon "september 2022") punkt 5.10 ja viide Lennuliiklusele. Ühtlasi informeerin, et liiga lühikese etteteatamisaja (6 päeva) tõttu on mul võimatu osaleda 21.09.2022 toimuval avalikul arutelul. Seetõttu soovin pärast avaliku arutelu toimumist tutvuda kohtumise protokolliga.

23.09.2022 Katrin Tam- bet, Priit Tambet

Seoses Mulgi valla üldplaneeringu kehtestamisega palume meie ühi- somanduses oleva Orusaare kinnistu (Univere küla, Mulgi vald, Viljandi maakond) katastriosa nr 60002:001:0701 mitte määratleda väärtusliku põllumajandusmaana. Hetkel on nimetatud maa-ala küll kasutusel lammaste karjamaana, aga tegu suhteliselt väikese pindalaga ja puudesaludega massiiviga, mis asub majapidamiste vahel, ning millel maaharimine on küllaltki keerukas. Kuna Orusaare kinnistu asub aga otse Karksi-Nuia külje all, siis soovime jätta võimaluse sellel alal tulevikus eramuarendusega tegelemiseks.

Arvamust ei arvestata. Väärtuslikul põllumajandus- maal on üksiku elamu ehitamine üldplaneeringus määratud tingimustel võimalik. Mulgi vald ei näe piirkonnas laialdase elamuarenduse põhjendatust. Kui tulevikus selleks tungiv vajadus peaks tekkima, siis on võimalik omavalitsusel kaaluda detailplanee- ringu algatamist ja sellega üldplaneeringu muutmist.

7-1/4-150, 21.09.2022

Heinar Lehtsaar

Palun ümber nimetada maa sihtotstarve Abja-Paluoja Pärnu mnt 18 100% elamumaa Osaliselt 60% ärimaaks. Kinnistul (10701:002:0120) asuv pesuköök- kuur (ehr kood 117001459) On kasutatavad äriruumina.

Arvamusega arvestatakse. Maa-ala määratletakse üldplaneeringus Segahoonestuse maa-ala juhtots- tarbega, mis võimaldab nii ärilisi, kui elukondlikku kasutust ja toetab teiste katastriüksuste sihtotstar- vete määramist.

7-1/4-151, 21.09.2022

Hannes Uibo

Palun Mulgi valla üldplaneeringus määrata Halliste alevikus Kase tn 4 asuva kinnistu (katastritunnus 48001:001:0174, sihtotstarve: tootmis- maa) maakasutuse juhtotstarbeks tootmise maa-ala (T). Olen selle kinnistu ainuomanik. Praegu valla veebilehelt kättesaadavas üldplaneeringu versioonis on selle kinnistu maakasutuse juhtotstarve tähistatud rohelise värviga (tehnoehitise või jäätmekäitluse maa-ala?), mis ei ole kooskõlas katastriüksuse sihtotstarbega (tootmismaa).

Arvamusega arvestatakse.

7-1/4-152, 26.09.2022

NEED Arhitektid OÜ

Manuses meiepoolne muudatusettepanek üldplaneeringusse. Skeemil kujutatu osas oleme Keskkonnaametiga saanud esialgse suusõnalise kokkuleppe kahe eramu ja abihoonete ehitamiseks maastikukaitseal- ale. Sel teemal meiega kohtunud ametnik (Stella Miil) on puhkusel

Arvamust arvestati osaliselt. Kaitseala piires ei võimaldata juhtotstarbe muutmist. Keskkonnaamet on toonud välja, et hoonete püstitamine väljapoole kaitseala kahjustada maastikukaitseala vaatelisuse

19/22

kuni 14. oktoobrini, mistõttu läheb kirjaliku vastusega veel aega. Nii kehtiva kui uue üldplaneeringu kohaselt on tegemist tiheasustusal- aga, mis asub keskusele väga lähedal ning sobib seetõttu elurajooniks väga hästi. Ala idapoolses nurgas on juba varasemast kümmekond elamut, mille hulgas on nii eramuid kui kortermaju. Olemas on elektri- ja sidevõrk, perspektiivis jõuab piirkonda ka ühiskanalisatsioon. Elamutüübid võiks antud piirkonnas olla väiksed aga mitmekesised - nii üksikelamud kui ka paarismajad ja väiksemad ridaelamud.

kaitse eesmärki. Eelnevast lähtuvalt muudetakse elamumaa juhtotstarbega maaks osa piirkonnast ning seatakse suurimaks lubatud hoone kõrguseks 5 meetrit olemasolevast maapinnast. Alloleval skeemil on helekollasega esitatud täiendavad väike- elamumaa alad.

7-1/4-153, 10.10.2022

Maa-amet Kirja vastus on esitatud ülalpool, vastusena Maa-ameti 01.12.2022 kirjale 7-1/4-159

7-1/4-99, 20.04.2021

Vladimir Ja- rusov

.....Seoses sellega palun vallapoolset selgitust: - Kas Mulgi vald kavandab avalikult lubatud supluskohta minule kuulu- vale kinnistule või selle osale; - Kuidas sisustab vallavalitsus mõiste “supluskoht”; - Millised on sellise “supluskoha” loomise põhjendused ja tingimused, kuidas erineb see täna supluseks sobivast ning jalgsi ligipääsetavast kaldaosast ning kas vald kavandab sellega seoses mingisuguseid töid minu kinnistul; - Millised on sellise “supluskoha” loomisega kaasnevad kitsendused ning nende ulatus;

Tulenevalt piirkonna maaomanikke seisukohtadest täpsustatakse planeeringulahendust. Kohaliku tee üldine asukoht näidatakse kuni Reinutooma kinnis- tuni. Reinutooma ja Liivamäe kinnistute piirilt planeeritakse avalik juurdepääs kallasrajale ning supluskoht (vt skeem allpool). Pakutud lahendus riivaks kõige vähemal määral erinevate kinnistu- omanike huve ning tagab, et üldplaneeringuga jääb vähemalt üks võimalus Mäeküla järvele avaliku

20/22

- kas Mulgi vald kavandab minu kinnistu või selle osa suhtes sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist.

kallasrajale juurdepääsu ja supluskoha lahen- damiseks.

7-1/4-96, 06.04.2021

Peeter Lääne "Päikeseparkide rajamisest Põlde külas Mulgi vallas. 1. Palun kont- rollida esitatud andmete ja teostatud tööde õigsust. Eemaldatud on päikesepaneelid, mis olid ligemal kui 4 meetrit, kuid konstruktsioon on eemaldamata. Enne kasutusloa väljastamist peavad olema täide- tud kõik nõuded, mis on väljastatud projekteerimistingimustes kirjas. 2. Lisaks palun tagada et naaberkinnistutelt oleks korjatud kõik praht. Loomad liiguvad varsti karjamaale ja teatavasti nad pabereid ei söö. 3. Palun selgitada kelle ettepanekul muudeti menetluses olevas Mulgi valla üldplaneeringus päikeseparkide alune maa tootmismaaks? "

Selgitame, et ainult 3 punkt on seotud üldplaneerin- guga. Põlde küla päikeseparkide alune maa muudeti tootmise maa-alaks vastavalt omaniku soovile. Aas- tal 2022 toetab tootmise maa-ala määramist lõpp- järgus olev detailplaneering. Detailplaneeringu ma- terjalidega saab tutvuda aadressil: https://mulgivald.ee/teearu

7-1/4-100, 23.04.2021

ESTMar ML OÜ

Palun muuta Mulgi valla detailplaneeringus Nurme 16 Abja-Paluoja kat. 10701:001:0002 maa sihtotstarvet, segahoonestuse alast toot- mise maa-alaks.

Arvamusega ei arvestata. Nimetatud alale ei sobi keskkonnahäiringutega tootmine. Segahoonestuse maa-ala võimaldab keskkonnahäiringuteta tootmis- tegevusi.

7-1/4-104, 17.08.2021

Hannu Lamp Metsamaa- halduse AS Vestman Grupp

Kinnitame huvi tuulepargi rajamiseks valla üldplaneeringu eelnõus toodud arendusalal T8 kus Metsamaahalduse AS omandis olevatele ning naaberkinnistutele on võimalik rajada kuni 10 elektrituulikust koosnev tuulepark. Lisan esialgse asendiskeemi. Oleme koostöös pla- neerimisfirma Hendrikson&Ko ekspertidega selgitanud välja, et antud alal ei eksisteeri ühtegi looduskaitselist piirangut mis takistaks elektri- tuulikute rajamist. Planeeritud tuulikute kaugus väike-konnakotka pü- sielupaikdest või pesapuust on üle 2 km, mis vastab Keskkonnaameti nõutud konservatiivsele soovitusele (puhverala ulatus kui ei viida läbi

Arvamusega ei arvestata. Tuuleparkide arendusala- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Kohalik omava- litsus on 2022 aasta lõpus algatanud kogu omavalit- suse piires tuuleenergeetika eriplaneeringu.

21/22

elupaigakasutuse uuringut). Alal T8 on võimalik tuulepark rajada selliselt, et minimeerida visuaalne mõju piirkonna üksikutele hajaasustuse elamutele. Kaugus nendest elamutest oleks minimaalselt 1,3-1,5 km. Elanike koostöösoovi korral võib tuulikud rajada ka palju lähemale kuna tuulepargi müra avalduks maksimaalselt 700 m kaugusele, kus täidetakse öine elamualade mü- ranorm 40 dBA, kusjuures modelleerimisel arvestatatakse halvima võimaliku stsenaariumiga (tuul puhub tuulepargist elamu suunas, puude leevendavat mõju ei arvestata jm.). Esitame teile vajadusel müra modelleerimise kaardi ning koostame tuulepargi visualiseerin- gud lähimate elamute ja tiheasustusalade juurest. Edastame allpool uuesti ka ettepanekud, mis puudutavad valla üldpla- neeringus ette nähtud teiste tuuleenergia arendusalade laiendami- seks, mida vajadusel põhjendame. Eelkõige näeme täiendava pers- pektiivse alana Metsakülast läände jääavat arendusala T5 koos välja pakutud laindusega, mis võimaldaks elektrituulikud elamutest kauge- male paigaldada. Valla poolse huvi korral anname täiendavat sisendit ka alade suhtes kus näeme perspektiivi üksikute elektrituulikute pla- neerimiseks. Kuna oleme teinud olulisi investeeringuid, palume esimesel võimalu- sel kinnitust, et valla üldplaneering nimetatud alasid T8 ja T5 jätkuvalt tuuleparkide arenduseks, edastada viimased arendusalade piirid ning kinnitada üldplaneeringu koostamise ajakava. Oleme valmis kohtumisteks valla ja kogukondade esindajatega, et meie plaane ja seisukohti lähemalt selgitada ning arutada koostööd ka riigi poolt välja töötatava kohaliku kasu õigusliku regulatsiooni kon- tekstis (vt. siit), et panustada õiglane osa rajatavate elektrituulikute tulust valla ja kohalike kogukondade hüvanguks.

7-1/4-105, 17.08.2021

TMV Power OÜ

Olen TMV Power arendusjuht ja sooviksin vallavalitsuse soovitusi so- bivate tuulepargi arendusalade leidmiseks…

7-1/4-106, 14.10.2021

Enn Mikaadu Seoses uue Mulgi valla üldplaneeringuga on kaardil viga. Nimelt Risti- mäe kinnistut katastrinumbriga 10502:001:0390 läbiv Saate tee nr 1050033 lõik on eratee ja ei ole avalikus kasutuses.Kaardile on see siiski märgitud avalikuks kasutamiseks.Teederegistris on antud teelõik

Arvamusega arvestati.

22/22

arvel erateena ja märgitud ka kaardile erateena.Kaart manuses.Palun teha üldplaneeringu kaardil parandus.Ka juhin tähelepanu elektrituuli- kute arendusala teemakaardile,kus T5 alasse jääb RMK kvartal PA 317 eraldisel nr 8 asuv vääriselupaik.Samuti võivad sellesse alasse tulevi- kus planeeritavad tuulikud tekitada müra,mis võib häirida normaalset elu Ristimäe kinnistul.Seda just selle tõttu et Ristimäe kinnistu jääb T5 ala suhtes enamasti allatuult.Vastust ootama jäädes.

7-1/4-101,

19.04.2021

Jannes OÜ Hallistes (19201:001:0283) Jaama tn 20 KÜ on üldplaneeringus määra- tud miljööväärtusliku alana. Kas on veel mingi võimalus, et Mulgi valla üldplaneeringus vaadatakse üle Hallistes Jaama 20 katastriüksusel mil- jööväärtusliku ala piir ja täpsustataks selle ulatust, kuna miljööväär- tuslikul alal on uue üldplaneeringu järgi mitmeid piiranguid. Nii kehtivas kui ka planeeritavas üldplaneeringus miljöö väärtusliku ala sisse osaliselt arvatud Jaama 20 KÜ ja osaliselt ka kinnistul asuv hoone, kuigi miljöö väärtuslik ala on arvatavasti mõeldud kõrval kin- nistul (Jaama tn 18) asuva väärtusliku objekti nr. 36 (Jaamaülema maja) kaitseks.

Arvamusega arvestati. Miljööväärtusliku ala piire täpsustati. Jaama tn 20 paiknev hoonestus jäeti alast välja.

7-1/4-47 05.01.2021

Arvet Kuusk Seoses üldplaneeringu koostamisega palun muuta minule Arvet Kuusk-ile (37109116027) kuuluva kinnistu Loode 8. Mõisaküla linn, Mulgi vald, Viljandi maakond, katastritunnus 49001:001:0117 sihtot- starve tootmismaaks.

Arvamusega ei arvestatud. Ala piirneb vahetult ela- mutega ning keskkonnahäiringutega tootmist ei saa sinna ette näha.

Imre Jugomäe Teie 28.10.2022 nr 7-1/12-13

Mulgi Vallavalitsus

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.1/2022/5071

Arvamuse avaldamine

Austatud Imre Jugomäe

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on tutvunud Mulgi valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega.

RMK on oma tegevuses arvestanud üldplaneeringuga määratletud väärtuslike metsade

majandamise erisusi ja kasutab nende metsade puhul mõistet kõrgendatud avaliku huviga alad

(edaspidi KAH alad).

Metsa majandamine toimub eraldisepõhiselt, mis on moodustatud metsa inventeerimise käigus.

Lähtuvalt sellest on RMK andmebaasides väärtuslikud metsaalad ehk KAH alad erineva kujuga

võrreldes üldplaneeringu kaardikihiga. Seetõttu on RMK kaardikihil eelpoolnimetatud alad

suuremad kui üldplaneeringus planeerituga ning piiritletud metsaeraldiste piiridega.

Teiepoolse huvi korral oleme nõus koos väärtuslikud metsapiirkonnad (KAH alad) üle vaatama,

võrdlema nende paigutust erinevatel kaardikihtidel ning vajadusel täiendama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elor Ilmet

metsaülem

metsaosakond

5053401 [email protected]