KALESTE METSA KOHALIKU KAITSE ALLA VÕTMISE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL
Kärdlas 29.11.2022
Algus kell 14:00, lõpp kell 15:24
Avaliku arutelu juhataja: abivallavanem Üllar Laid
Protokollija: Kristiina Randlaht
Arutelul osalesid: Kadri Randmaa, Kadri Aljas, Kristiina Randlaht, Andres Onemar, Hergo Tasuja, Tiit Leito, Aivar Viidik, Inge Talts, Andres Tammeveski, Üllar Laid, Evelin Lehtsaar (läbi MS Teamsi), Kadri Taperson (läbi MS Teamsi) ja Renno Nellis (läbi MS Teamsi)
Ettekandja: Üllar Laid
Päevakorras:
Avaliku väljapaneku jooksul laekunud märkuste, ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamine ja vallavalitsuse seisukohtade esitamine.
Ettekandja Üllar Laid tutvustas töökorda. Töökord nägi ette, et ettekandja loeb ette ettepanekud, märkused ja vastuväited, avab vallavalitsuse seisukoha neile ning seejärel on koosolekul osalejatel võimalus ühise arutelu käigus esitada poolt- ja vastuväiteid, mis kirja pannakse ja eeskirja ja eelnõu muutmisel arvesse võetakse või arvesse võtmata jäetakse.
1. Vastuväide: Vanadepõllu katastriüksuse omanik ei ole nõus oma kinnistu kaitse alla võtmisega
Vastuväite esitaja: Vanadepõllu katastriüksuse omanik. Kirja pole võimalik näha avalikus vaates, kuna kiri sisaldab isikuandmeid. Üllar Laid esitas kokkuvõtte kirjast ja selle põhiseisukohast. Vallavalitsus edastab vastuväite volikogule. Avalikul arutelul kommentaare ei lisandunud.
2. Ettepanek: Hiiumaa Jahiselts teeb ettepaneku sõnastada Eelnõu §5 lg2 p7 nii, nagu see oli sõnastatud kaitseala moodustamise ettepaneku tegija poolt: Jahipidamine on lubatud.
Ettepaneku esitaja: Hiiumaa Jahimeeste Selts.
Vallavalitsus oli ettepanekuga nõus. Avalikul arutelul kommentaare ega vastuväiteid ei lisandunud.
3. Ettepanek: Palume taastada kogukonna poolt algselt pakutud kaitseala nimetus „Kaleste maastikulis-kultuurilooline kaitseala“.
Ettepaneku esitaja: kohaliku kogukonna esindajad
Vallavalitsus suunas ettepaneku avalikule arutelule.
Üllar Laid avas arutelu ja selgitas tagamaad. Praegu on toodud kaitseala välja metsa kaitsealana vastavalt Looduskaitseseaduse § 43-le, mille kohaselt on looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Hiiumaa Vallavalitsuse kantselei soovitas jätta nimetuse kui metsa kaitseala, kuna tegu on loodusobjektiga.
Tiit Leito esitas vastuväite, kohaliku kogukonna esindaja hinnangul oleks „Kaleste maastikulis-kultuurilooline kaitseala“ nimetuses täpne ja vastas kohaliku kaitse alla võtmise nõuetele, sest sisuliselt on tegu maastikukaitseala loomisega. Maastikukaitseala oleks kehtinud vaid juhul, kui kaitse alla võtmine toimub riiklikul tasandil. Kohalikul tasandil nii sihipäraselt kaitse alla võtta pole võimalik. Metsa kaitseala moodustamiseks tuleks teha eraldi metsade inventeerimised või ekspertiisid, muidu metsa kaitse alla võtta ei saa. Tiit Leito lisas, et ta on üle Eesti metsade inventeerimisega palju tegelenud ja see ei vasta inventeerimise nõuetele. Mets on üks osa maastikust, see ei ole omaette element. Kui rääkida maastikukaitsealast, siis on mets selle lahutamatuks osaks. Maastik on kõik see, mida inimene näeb, alates pinnavormidest ja lõpetades metsaga. Mets moodustab väiksema pindala kaitsealast kui on kogu kaitseala ja enamik sellest on kultuurmaastik. Kogukonna poolt esitatud nimi on tema hinnangul sügavalt põhjendatud. Tiit Leito lisas, et kogukonna poolt pakutud nime vaatas läbi kolm eksperti, kelle hinnangul kogukonna poolt pakutud nimi sisaldab nelja põhielementi kaitseala moodustamiseks, võtta suunitlus ühele asjale oleks tema hinnangul vale ja sellega ei saa nõustuda.
Üllar Laid lisas, et nime üle tuleks veel eraldi arutelu korraldada, kuna kantselei ja kogukonna seisukohad on erinevad.
4. Ettepanek: käsitleda Kaleste kohaliku kaitsealaga seonduvat mitte eraldiseisvana, vaid osana valla üldplaneeringust.
Ettepaneku esitaja: RMK
Vallavalitsuse hinnangul on tegu volikogu pädevuses ja nende otsustustasandi ettepanekuga.
Tiit Leito soovis ettepaneku esitajalt põhjendust, miks oleks vajalik teha selline põhimõtteline muudatus. Andres Tammeveski vastas, et tema hinnangul on neil ettepanekud ära põhjendatud, kuna tegu on kogukonnale väärtusliku metsaga ja samamoodi kui muid KAH- alasid koos vallaga käsitletakse üldplaneeringus.
Täiendavaid kommentaare ei lisandunud.
5. Märkus: Seletuskirjas on jäänud käsitlemata küsimused, kas nimetatud ala kaitsmist vajavad väärtused on kuidagi ilma kohalikku kaitseala moodustamata ohustatud? Kuna peamine väärtus on see, et küla ja seda ümbritsev mets kuulub I klassi väärtuslike maastike koosseisu, siis on seletuskirjas käsitlemata, kuidas selle väärtusliku maastiku säilimine ilma kaitseala moodustamata on ohustatud.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus suunas ettepaneku avalikule arutelule.
Kuna kogukonna esindaja Marek Tamm ei saanud avalikul arutelul osaleda, siis saatis ta kommentaarid avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekutele kirjalikult. Üllar Laid luges ette Marek Tamme poolt kirjalikult saadetud kommentaari ettepanekule: „Kaleste küla maastikustruktuuri olulise osa moodustavad metsad, eelkõige vanad metsad. Mets oma väärtustega on maastiku lahutamatu osa. Planeeritava kaitseala kaitse-eemärke ei ole võimalik saavutada RMK poolt soovitud uuendusraietega. Kaitseala moodustamise algatamine ongi olulisel määra seotud sooviga kaitsta küla metsamaastikku uuendusraiete eest, mis selle struktuuri ja väljanägemist selgelt ohustavad.“
Täiendavaid kommentaare ei lisandunud.
6. Märkus: Kokkuvõtva kaitse alla võtmise põhjenduse üheks argumendiks on: "Viimastel aastatel Kalestes tehtud lageraied on küla miljööväärtuslikkust kahjustanud." Palume võtta selline hinnang seletuskirjast välja või täpsustada seletuskirjas, millal ja missuguse metoodikaga on hinnatud miljööväärtuse kahjustumist raiete kaudu.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus nõustus, lause võetakse seletuskirjast välja.
Marek Tamme poolt esitatud kirjas oli kogukonna kommentaar vallavalitsuse seisukohta toetav, Tiit Leito nõustus ja lisas, et see on ebatäpne.
7. Märkus: Ekspert Anneli Palo mõtted on seletuskirjas: „Siinsed metsad on inimestele olnud mitmel moel olulised ja kindlasti on võimalik selle kohta koguda kohapealseid mälestusi ja alal hoida aastakümneid või isegi aastasadu püsinud metsahoolduse tavasid“.
Tuletame meelde, et nimetatud alal riigimetsas kasvab ca 50% ulatuses männik, mille vanus on ca 110 aastat. Siit saab teha järelduse, et sajand tagasi oli traditsiooniliseks metsa majandamise viisiks (metsahoolduse tavaks) ka Kaleste piirkonnas metsa lagedaks raiumine ja uue metsa rajamine. Tõendeid alal läbi viidud lageraiete kohta leiab ka ajaloolistelt kaartidelt (Üheverstane Maa-ameti kaardirakenduses). Tulemuseks on küla ja maantee vahele kasvatatud männik, mis oli kunagi lage ja ei olegi täna nii kohutav vaatamine.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus võtab märkuse arvesse.
Tiit Leito palus täpsustust, et mida täpsemalt mõeldakse märkuse arvesse võtmise all.
Üllar Laid täpsustas, et praegu kogutakse infot ja märkus võetakse teadmiseks, et oleks piisavalt infot eelnõu ja eeskirja uuendamiseks.
Inge Talts soovis täpsustust lageraietega majandamise kohta ja viidet kaardilingile, Tiit Leito lisas, et Anneli Palo hinnang oli subjektiivne ja mõte on säilitada praegust olukorda, et see hinnang tegelikult kaitseala tegemist või mittetegemist ei mõjuta.
Aivar Viidik pöördus Tiit Leito poole küsimusega, et kui soovitakse kaitse alla võtta see, mis seal praegu on, mis saab siis kui järgmised põlvkonnad arvavad, et seal võiks midagi muud olla või soovivad metsa raiuda. Tuleks mõelda pikemas plaanis.
Tiit Leito vastas, et oli variant, et teha kaitse alla võtmise ettepanek üldplaneeringuga. Kuid tema hinnangul on üldplaneering poliitiline otsus ja seda otsust saab muuta ning aladel puudub pikaajaline kindlustatus. Kohaliku kogukonna esindajad läksid kaitseala teed, et kindlustunne oleks suurem. Seda mis järgmised põlvkonnad teevad, ei tea keegi.
8. Märkus: Seletuskiri on üles ehitatud selliselt, et on välja toodud kaitseala algatajate ettepanekud ning algatamise ettepanekule ekspertiisidega laekunud ettepanekud. Seletuskirjas ei ole mitte ühegi sõnaga puudutatud ega ka käsitletud RMK saadetud kirjas http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=223214 toodud mõtteid ja ettepanekuid. Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka RMK-poolsete seisukohtadega.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus märkusega ei nõustunud, kuna ettepanekud on tehtud enne avalikku menetluse algatamist, lisaks on sisupunktid toodud RMK poolt uues ettepanekus avaliku väljapaneku jooksul.
Üllar Laid selgitas, et märkuses mainitud kiri on tulnud enne avalikku väljapanekut ning seetõttu ei saa neid ettepanekutena käsitleda ning RMK on esitanud uued ettepanekud avaliku väljapaneku jooksul. Täiendavaid kommentaare ei lisandunud.
9. Märkus: Seletuskiri:“ KAH ala kavas planeeriti algselt mitmeid lageraieid, mida hiljem kohalike surve tõttu leevendati, kuid uuendusraietest siiski täielikult ei loobutud.“
Palume eemaldada see valeväide, sest me ei ole Kaleste KAH-alal planeerinud majanduskava mitmete lageraietega, mida hiljem kohalike survel leevendati.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus võtab märkuse arvesse, väide võetakse välja.
Üllar Laid lisas, et on juurde küsitud RMK täpsustav seisukoht. RMK on täpsustanud, et RMK on teinud lageraieid viimase kümne aasta jooksul alal 9,56 ha.
Üllar Laid tõi kokkuvõtvalt välja ka Marek Tamme kirjalikus vastuses olnu: „kuna seda väidet planeeritud lageraietest on keeruline dokumentaalselt tõestada, siis on selle eemaldamine seletuskirjast tõenäoliselt põhjendatud“.
Tiit Leito lisas, et tegelikult on mõeldud uuendusraiet, viga tehti lageraie mõiste kasutamisel. Inge Talts tegi ettepaneku asendada mõiste „lageraie“ sõnaga „uuendusraie“. Tiit Leito lisas, et lageraie on uuendusraie tüüp. Andres Tammeveski lisas, et lause tuli ekspertiisist ja seda enam muuta ei saa. Tiit Leito nõustus.
10. Seletuskiri: „Kaleste kohaliku kaitseala maa-alal on RMK maad kokku 62.0 ha, millest 13,5 ha ulatuses on viimasel kümnendil tehtud lageraiet – see moodustab alal asuvatest RMK metsadest 22%.“
Täpsustus: RMK on nimetatud alal viimase 10 a. jooksul teinud lageraieid 9,56 hektaril.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus soovis, et numbrid täpsustatakse üle eksperdi ja RMK esindajaga.
Üllar Laid tõi välja eksperdi vastuse, kes tõdes, et ta võttis kaardirakenduse pildi järgi ja läks seetõttu kaugemasse aega ning Üllar Laid tõi välja ka, et faktiliselt on RMK tõestanud oma väite tõesust.
Tiit Leito täpsustas, et need hektarid on planeeritaval kaitsealal, et administratiivne Kaleste küla on midagi muud, et hetkel räägitakse Kaleste küla väikesest osast.
11. Märkus: Seletuskirja 2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir
Juhime tähelepanu, et katastriüksuse Putkaste metskond 9 pindala on 1104,21 hektarit. Kuigi seletuskirjale lisatud kaardilt võib aru saada, et Putkaste metskond 9 ei ole terves ulatuses arvatav kohaliku kaitseala koosseisu, ei loe seda seletuskirjast siiski välja.
Märkuse esitaja: RMK
Vallavalitsus võtab märkuse arvesse, parandus viiakse sisse.
Täiendavaid kommentaare ei lisandunud.
12. Ettepanekud seoses: Kaleste metsa kaitseala kaitse-eeskiri § 1 lg 1-ga
Ettepanek (1): nimetuse Kaleste metsa kaitseala asemel peaks olema sisule vastav Kaleste külamaastiku kaitseala.
Ettepanek (2): juhul, kui jääb metsa kaitseala, siis taotleda nimetatud Kaleste kaitseala liitmist sellega piirneva Kõpu looduskaitsealaga.
Ettepanekute esitaja: RMK
Vallavalitsus soovis ettepaneku (1) suunata avalikule arutelule ja ei nõustunud esitatud ettepanekuga (2), kuna sellisel juhul oleks tegu riikliku tasandi kaitsealaga.
Üllar Laid tõi välja, et ettepanekuga (1) seoses on avalikul arutelul juba arutelu toimunud ning enne kui eelnõu läheb volikokku, kutsub ta kõik osapooled kokku, et oleks võimalik ühiselt nime osas sobiv lahendus leida.
Ettepaneku (2) osas tõi Üllar Laid välja ka Marek Tamme kirja seisukoha, et kogukond sellega ei nõustu ja soovitakse edasi minna eraldi kaitsealaga.
Tiit Leito täiendas, et Hiiumaa on kogukond ja oleme drastiliselt erinevas ökoloogilises seisukorras ja Hiiumaa vald on piisavalt suur. Mõte on selles, et kogukond ise võtab vastu otsuse. Lisaks ei lähe looduskaitse ala eesmärgid küla kaitseala eesmärkidega kokku ning looduskaitsealale pole võimalik seda liita.
Üllar Laid tõi kokkuvõtvalt välja, et tänane seisukoht on, et mitte liita Kaleste kaitseala suure kaitsealaga. Vastuväited puudusid.
13. Ettepanekud seoses: Kaleste metsa kaitseala kaitse-eeskiri § 1 lg 2 -ga
§ 1 lg 2 p 1 kaitsta ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikku looduskooslust;
Kaitse-eeskiri ei täpsusta, mida selle termini all silmas peetakse.
Ettepanek (3): täiendada kaitse-eeskirja nii, et oleks selge, mida mõeldakse selle termini all.
§ 1 lg 2 p 3 tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse;
Kaitse-eeskiri ei ütle, mis liike soovitakse kaitseala moodustamisega kaitsta. Selline sõnastus jätab mulje, et kaitsealal esineb ja plaanitavate piirangutega hakatakse kaitsma kõiki 64 esimesse, 267 teise ja 237 kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvat liiki, https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#i-kaitsekategooria
Ettepanek (4): kaitse-eeskirja täiendada täpsustusega, kas kaitstakse alal I või II kaitsekategooria liike ja lisada II kategooria liigid nimekirjana.
Seletuskirjas menetluse algatamise juurde: „Alalt on leitud pms III kaitsekategooria liike, lisaks üksikuid II kaitsekategooria liike, kelle kaitseks eraldi looduskaitsealasid üldjuhul ei moodustata.“
Ettepanek (5): täpsustada kaitse-eeskirja projektis kirjeldatud kaitse-eesmärke tervikuna
Ettepanekute esitaja: RMK
Vallavalitsus võtab arvesse ettepaneku (3), eeskirja täiendatakse termini selgituse abil. Ettepanek (4) osas konsulteeritakse alale jäävatest liikide osas eksperdiga. Ettepanek (5) võetakse arvesse, eeskirjas täpsustatakse kaitse-eesmärke tervikuna.
Ettepanekule (3) ei lisandunud avalikul arutelul täiendavaid kommentaare.
Ettepanek (4) osas tõi Tiit Leito välja, et Kaleste kaitseala piirides pole loodusväärtuste osa nii kõrge ning seetõttu pole seda ka kuskil rõhutatud, lisaks kui pole tegu I kategooria liikidega, siis kaitse-eeskirjas neid liike välja ei tooda. Liigid on seletuskirjast leitavad.
Üllar Laid küsis, et kas võtame nimekirja välja. Tiit Leito nõustus, et seda pole ka kaitse eeskirjades.
Ekspert Renno Nellis lisas, et liikide loetlemine ei ole KOV kaitseala tasandil vajalik ja seetõttu kasutatakse nimetust II ja III kaitsekategooria liigid. Täpsustamine kitsendab eesmärki. Nellise ettepanek ja soovitus on liigi loendit mitte lisada ja jätta sellisel kujul nagu see hetkel eelnõus on.
Andres Onemari ettepanek on, et seletuskirjas oleks praegused eksperdi poolt tuvastatud II ja III kategooria liigid mainitud
Ettepanek (5) tõi Tiit Leito välja, et täiendav täpsustamine ei ole vajalik. Täiendavaid kommentaare ei lisandunud.
14. Ettepanekud seoses: Kaleste metsa kaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 3-ga
Kaitse-eeskirja projektis sisuliselt öeldakse, et kaitseala valitseja (Hiiumaa VV) nõusolekul võib Hiiumaa Vallavalitsus tegeleda kohaliku omavalitsuse ülesanneteks olevate tegevustega (punktid 2-7).
Ettepanek (6): nimetatud tegevused kaitse-eeskirjas ümber sõnastada või välja jätta.
§ 5 lg 3 p 6 anda projekteerimistingimusi
Ettepanek (7): selle asemel: anda ajaloolise külamaastikuga ja -arhitektuuriga sobituvaid projekteerimistingimusi.
§ 5 lg 3 p 7 anda ehitusluba;
Ettepanek (8): selle asemel: anda ehitusluba ainult ajaloolise külamaastikuga ja arhitektuuriga sobituvate rajatiste ja ehitiste (v.a tehnovõrgud ja -rajatised) projektidele.
§ 5 lg 3 p 9 muuta veekogude veetaset ja kaldajoont;
Millise kaitseala piiresse jääva veekogu veetaseme ja kaldajoone kaitsmisega tegeletakse?
Ettepanek (9): nimetatud punkt kaitse-eeskirjast välja jätta.
§ 5 lg 3 p 14 kasutada biotsiidi, taimekaitsevahendit (v.a looduslik taimekaitsevahend) ja väetist (v.a orgaaniline või naturaalne väetis);
Sellega võtab kaitseala valitseja /Hiiumaa VV endale kohustuse kontrollida kaitseala piires asuvates majapidamistes biotsiidide, taimekaitsevahendiste ja väetuste kasutamist.
Ettepanek (10): kaitseala valitseja halduskoormuse vähendamiseks see punkt kaitse-eeskirjast välja jätta.
Ettepanekute esitaja: RMK
Ettepanekuga (6) vallavalitsus nõustub, punktid 2-5 võetakse välja ja punktid 6 ja 7 sõnastatakse ümber. Ettepanekuga (7) vallavalitsus nõustub, § 5 lg 3 p 6 sõnastatakse ümber vastavalt: anda ajaloolise külamaastikuga ja -arhitektuuriga sobituvaid projekteerimistingimusi. Ettepanekuga (8) vallavalitsus nõustub, § 5 lg 3 p 7 sõnastatakse ümber vastavalt: anda ehitusluba ainult ajaloolise külamaastikuga ja-arhitektuuriga sobituvate rajatiste ja ehitiste (v.a tehnovõrgud ja -rajatised) projektidele. Ettepanekuga (9) vallavalitsus nõustub, punkt võetakse välja. Ettepanekuga (10) vallavalitsus ei nõustu.
Ettepanek (6) osas palus Andres Onemar täpsustust mis punktid alles jäid. Üllar Laid luges väljavõetavad (2-5) ja alles jäävad punktid (6,7) ette.
Ettepanek (7) ja (8) osas ei lisandunud avalikul arutelul täiendavaid kommentaare.
Ettepanek (9) osas täpsustas Reino Nellis, et alal on üks tiik, mida ei ole kantud põhikaardile. Täiendavaid kommentaare ei lisandunud.
Ettepanek (10) osas tõi Üllar Laid välja, et kui tuleb kaebus, siis tuleb sellega tegeleda, aga igapäevast kontrolli läbi ei viida.
15. Ettepanekud seoses: § 6-ga
§ 6. Keelatud tegevus lg 1 p 1 rajada maaparandussüsteeme;
Ettepanek (11) selle asemel: rajada kraave, tiike (v.a. tuletõrje veevõtukoht) ja maaparandussüsteeme.
§ 6 lg 1 p 3 kujundada puhtpuistuid ja rajada energiapuistuid;
Kuna keelatud on puhtpuistute kujundamine, siis puhtpuistutest segapuistute kujundamiseks oleks vajalik teha suuremahulisi raietöid ning tegeleda ala enamuses männipuistutes teiste puuliikide istutamise ja kasvatamisega. Selle eesmärgi täitmiseks on uuendusraie eelduslik.
Ettepanek (12): eemaldada § 6 Keelatud tegevuse alt lg 1 p 3) kujundada puhtpuistuid ja rajada energiapuistuid;
§ 6 lg 1 p 4 teha uuendusraiet;
Alal kasvava metsa kujundamiseks kokku lepitud moel ei ole põhjust kirjeldada keelatud metsamajanduslikke tegevusi. Metsa kasvatamise, hooldamise ja kujundamise piirangud katab ära kaitse-eeskirja projekti kaitseala valitseja nõulolekul tehtavad tegevused, mis on kirjas § 5 lg 3 p 13 all - Kaitseala valitseja (KOV) nõusolekul on lubatud 13) kujundada kooslusi vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi tööde tegemise aja ja tehnoloogia, raie liigi, metsamaterjali kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse, kuju ja puhastamise viisi, metsa vanusekoosseisu ning koosluse koosseisu ja täiuse suhtes. Sisuliselt tähendab see punkt tegevuskava koostamist, milles lubatud raieviisid arutatakse läbi kaitseala valitsejaga (Hiiumaa VV-ga) ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine eeskirjaga - keelatud teha uuendusraiet - kaotab igasuguse tähtsuse.
Ettepanek (13): eemaldada § 6 Keelatud tegevuse alt lg 1 p 4) teha uuendusraiet;
§ 6 lg 1 p 5 teostada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt;
Puidu väljavedu tähendab autole laaditud materjali transporti raie käigus tehtud laoplatsilt tarbijani. Arvestades Hiiumaa talviseid tingimusi, on pinnase külmumine ebatõenäoline ning selle punktiga peaks kaitseala valitseja (Hiiumaa VV) andma iga raietegevuse eel oma seisukoha nii metsaaluse pinna kui ka kuni puitmaterjali tarbijani kasutatavate teede osas pinnase külmumisele. Küsimus seisneb pigem selles, et metsatöödeks tuleb valida aeg, mil see pinnast kõige vähem kahjustab.
Ettepanek (14): eemaldada § 6 lg 1 p 5) teostada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
Ettepanek (15): täiendada § 6. Keelatud tegevus lg 1: Kaitsealal on keelatud kasutada ehitus- ja remonditegevuses hoonete katusteks, välisfassaadiks ning aiaks muid kui ajaloolisi lahendusi külamaastiku ilme säilitamiseks.
Ettepanekuga (11) nõustutakse vallavalitsuse poolt osaliselt, § 6 lg 1 p 1 sõnastatakse ümber: rajada tiike (v.a. tuletõrje veevõtukoht) ja maaparandussüsteeme. Ettepanekuga (12) vallavalitsus nõustub, § 6 lg 1 p 3 võetakse välja. Ettepanekuga (13) vallavalitsus nõustub, § 6 lg 1 p 4 võetakse välja. Ettepanekuga (14) vallavalitsus nõustub, § 6 lg 1 p 5 võetakse välja. Ettepanek (15) suunatakse avalikule arutelule.
Ettepanek (11) osas lisas Üllar Laid, et vallavalitsus nõustus osaliselt, kuigi tegu on kõrge maaga, ei saa keelata inimesel kraavide rajamist kui selleks on vajadus.
Ettepanek (12) osas lisas Tiit Leito, et kogukonna (kirjalikult saadetud) vastuses on täpselt toodud, mida see tähendab. See on valesti tõlgendatud lihtsalt. Ainult valikraie käigus toimub asendamine liigirikkama metsaga. Ei ole eesmärki, et olemasolevat männikut asendada segapuistuga. Inge Talts juhtis tähelepanu, et Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskirjas on samamoodi keelatud puhtpuistute rajamine ja energiapuistute kujundamine. Kui on olemas siin öeldud valdavalt ühe puuga mets, siis see mis on aastakümnete jooksul välja kujunenud, siis see vastab kaitse-eeskirjale. Kujundamine on keelatud, aga kui ta on juba välja kujunenud, siis loomulikult läheb ta edasi.
Leito- me ei lähe raieküpset metsa tegema segametsaks, plaani segametsaks teha pole kunagi kuskil kellelgi olnud, seal oli lihtsalt sõna vale.
Üllar Laid ütles, et see püütakse ka eeskirjades paremini välja selgitada. Inge Talts soovitas vaadata Pihla-Kaibaldi eeskirja.
Ettepanek (13) küsis üle Inge Talts kas ettepanekus ei nähta ohtu vallavalitsuse halduskoormuse tugevaks suurenemiseks. Andres Tammeveski vastas, et ei näe ohtu, sest kõik KAH-alade kavad käivad läbi vallavalitsuse.
Tiit Leito lisas, et on põhimõtteline vastuolu, sest kaitsealadel ei tehta kunagi majanduskava, kaitsealadel tehakse kaitsekorralduskava, mille eesmärk on kaitsta neid asju, mis on kaitse-eesmärkides ette nähtud. Majanduskava tehakse majandusmetsas ja see ei ole kaitsekorralduskava. Kaitsealal majanduskava kui sellist ei tehta. Tehakse kaitsekorralduskava kui peetakse vajalikuks, kuid see pole kohustuslik.
Andres Onemar täpsustas, et kaitsekorralduskavas on reguleeritud, millised on antud metsas kaitse-eesmärgid, milliste meetoditega, sh ka majanduslike meetoditega neid kaitse-eesmärke saavutatakse. Ei maksa nimele keskenduda, rääkida tasuks sisust.
Tiit Leito selgitas, et ettepanekud on tegelikult hooldusraiete kohta.
Reino Nellis palus mitte uuendusraiete punkti välja võtta, sest LKS piiranguvööndi üldkaitsekord keelab uuendusraiete tegemise piiranguvööndites ja selle leevendamine peab olema väga veenvalt põhjendatud. Antud juhul ei ole seda tehtud ka küsimuse avaldaja poolt. Üldkord on, et uuendusraied on keelatud ja ülejäänud raied lubatud nagu eeskirja eelnõu ette nägi.
Andres Onemar lisas vastusena, et paljudel kaitsealadel, ka riiklikel kaitsealadel on piiranguvööndites uuendusraied lubatud ja nende suurus on kaitse-eeskirja piiranguga kehtestatud. See on põhimõtteline punkt. Ta palus mitte vaielda terminite vaid häiringu üle. Igal kaitsealal saame rääkida, et raietegevusega tekitatakse mingisugune häiring ja tuleb hinnata häiringu ulatust. Häiringut tuleks hinnata ja edaspidistes argumenteeritud vaidlustes keskenduda sellele, millised häiringud me antud kaitsealal aktsepteerime, kuidas nende häiringute teket kontrollime ja mida kaitse-eesmärgina üles seame, kuidas see häiring kaitse-eesmärki kahjustab. Tuleks kaaluda nii sotsiaalset kui looduskaitselist häiringut ja ka majandushäiringut ning neid kirjeldada kõigile kaitse-eesmärkidele.
Renno Nellis lisas, et muidugi pole vaja minna terminitesse ja detailidesse, selle KOV kaitseala puhul on kokkulepe esmatähtis, aga ta kommenteerib üldist looduskaitse kaitsekorda, mis näeb piiranguvööndites üldreeglina uuendusraiete keelamist ette ja see ei ole seal põhjuseta. Selle eesmärk on hoida kaitsealadel väärtust alles. Aga ta nõustub, et KOV kaitsealal on see muidugi kogukonna ja erinevate huvirühmade vahelise kokkuleppe küsimus.
Ettepanek (14) osas lisas Inge Talts, et tema arvates võiks kasutada sarnaseid väljendeid nagu on Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskirjas, kus keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kaitseala valitseja võib lubada kokku- ja väljavedu kui pinnas seda võimaldab.
Andres Onemar lisas, et see on standardlause kõikidel kaitsealades ja selle ületoomine oleks mõistlik.
Ettepanek (15) osas tõi Üllar Laid välja, et tänases eeskirjas on selgelt aru saada, et piirangud kehtivad uute hoonete ehitamisele, kuid ehitus- ja remonditegevus hoonete katusteks, välisfassaadiks ning aiaks on jäänud käsitlemata. Ei soovita, et olemasolev hoone saaks mittevastava täienduse.
Tiit Leito lisas, et detailplaneeringud käivad niikuinii vallast läbi ja sellised nõuded saab anda ainult rahvuspargis, puudub seaduslik võimalus. Üllar Laid lisas, et materjali saab siiski ette näha.
Inge Talts täpsustas, et fassaadivahetus ei ole ehitustegevus vaid on remonditegevus. Üllar Laid kinnitas, et välisfassaadi vahetust ei pea hetkel vallas kooskõlastama.
Tiit Leito lisas uuesti, et selliseid nõudeid kohalikule panna ei saa.
Andres Onemar lisas, et seda teemat on arutatud ka valla keskkonna- ja ehituskomisjonis ja miks seal tuli soov menetleda detailplaneeringus, oligi see, et need kaks asja saada omavahel klappima. Nemad tahaksid seda protsessi koos teha ja siduda. Need nõuded, mis puudutavad ehituse poolt, tuleb üldplaneeringus välja tuua.
Üllar Laid tegi kokkuvõtte ja andis võimaluse aruteluks. Lisaks andis ta info protsessi edasise käigu kohta. Peale avaliku koosoleku protokolli tekib teadmine kõigi laekunud ettepanekute kohta, mis vormitakse eeskirjaks, millega minnakse valitsusse, edasi volikogu komisjonidesse ja volikokku järgmise aasta alguses. Kaitseala nime osas kutsub Üllar Laid osapooled veel korra kokku, et ühine seaduslik lahendus leida.
Andres Onemar küsis, et kas kohaliku kogukonna esindajad ja RMK on valmis kaitsekorralduskava väljatöötamiskavatsuse ühises koostöös kokku panema, kus kirjeldatakse ära aktsepteeritavad häiringud ühelt- ja teiselt poolt ning seejärel on võimalik vallavalitsusel nende häiringute mõju hinnata. Leiti, et see on võimalik.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Avaliku arutelu läbiviija Protokollija
abivallavanem Üllar Laid Kristiina Randlaht