Projekteeritavatest metsavajakute ja metsaelupaikade looduskaitsealadest - Valgamaa

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Jaanus Barkala

vallavanem

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Teie 23.11.2022 nr 13-5/3011

Meie 15.12.2022 nr 7-9/22/22971-2

Projekteeritavatest metsavajakute- ja

metsaelupaikade looduskaitsealadest

Austatud Jaanus Barkala

Pöördusite Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja Keskkonnaameti (KeA) poole, et saada infot

Otepää looduspargi alal projekteeritavate metsavajakute ja metsaelupaikade looduskaitsealade

moodustamise ja edasiste looduskasutustingimuste kohta. Info on vajalik Otepää valla

üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamine ehk KSH koostamiseks. Kõige

enam huvitab Teid Pühajärve rannapargi ja Apteekrimäe piirkonna arendamise võimalused

rekreatsioonilistel eesmärkidel.

Selgitame, et tegu on kahe erineva ettepanekuga.

1) Metsavajakute looduskaitsealade moodustamise ettepaneku1 on KeM-ile teinud Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) ja see tuleneb siseriiklikust kokkuleppest seoses metsanduse

arengukavaga. See on ajendatud kontseptsioonist, mille järgi on Eestis ebapiisavalt kaitstud

eelkõige viljakaid metsatüüpe – laane-, salu- ja soovikumetsi. RMK ettepanek sisaldab nii uute

alade kaitse alla võtmist, kui ka olemasolevate kaitsealade piiranguvöönditesse ja hoiualadele

jäävate alade kaitsekorra muutmist rangemaks. Kaitsealadel, sh Otepää looduspargis,

tegeletakse nendega jooksvalt aastate lõikes kaitse-eeskirja muutmise käigus ehk vajadusel

muudetakse tsoneeringut ja suureneb sihtkaitsevööndite pindala. Muudatus puudutab vaid

riigimaid. Hetkel ei ole muudatused tööplaanis.

Arvestades Apteekrimäe ümbruse suurt külastatavust ja sellega kaasnevat olulist inimmõju,

sagedast ohtlike puude eemaldamise vajadust, ei ole KeA hetkel veendunud, et ala range kaitse

selles piirkonnas on otstarbekas eesmärgi saavutamiseks. Eelnevalt on vajalik hinnata, kas on

võimalik kaitsta kõnealuseid kasvukohti soovitud pindalal mõnes teises piirkonnas. Soovitame

selles osas RMK-ga suhelda ja välja selgitada, kas neil on plaanis ettepanekualasid Otepää

looduspargi osas muuta.

1 RMK esitas 01.09.2017 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 04.09.2017 nr 8-1/17/2-2) ettepaneku

viie salu- ja laanemetsa kaitseala piiride muutmiseks ja täiendavate alade kaitse alla võtmiseks.

21.11.2017 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 23.11.2017 nr 7-16/17/13145) korrigeeris RMK oma

septembris esitatud ettepanekut ning esitas täiendava ettepaneku olemasolevate kaitstavate loodusobjektide

kaitsekordade muutmiseks (uued sihtkaitsevööndid olemasolevate kaitsealade ja püsielupaikade

piiranguvööndites ning hoiualadel).

2 (3)

2) Teise ettepaneku2 esitas KeA rahvusvahelise kohustuse tõttu. Ettepaneku mõte on tagada3

Natura 2000 aladele jäävate metsaelupaikade säilimine seal, kus üldiselt on majandustegevus

(sh raied) lubatud. Põhjuseks on asjaolu, et loodusdirektiivi rakendamise aruande4 järgi ei ole

Eestis metsaelupaikade seisund valdavas osas soodne ning Euroopa Komisjon algatas 9. juunil

2021. a Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse5. KeA on avalikkusele selgitanud6, et

ettepanek on esmane kaitsemeede, kuniks Riigikogu on arutanud looduskaitseseaduse

muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku tõhusamalt kaitsta.

3) Metsaelupaikade looduskaitseala hõlmab Natura 2000 metsaelupaiku, mis on kantud Eesti

looduse infosüsteemi (lühidalt EELIS, mida haldab Keskkonnaagentuuri (KAUR)). KeA

koostöös KAUR-iga korrastavad Natura 2000 elupaikade kihti jooksvalt oma töö käigus.

Andmeid korrastatakse vastavalt tellitud inventuuridele, välitöödele (nt metsateatise menetluse

käigus) või kameraalse analüüsi põhjal.

Märgime, et Apteekrimäe katastriüksuse (55601:006:0060) jääb siiski osaliselt

projekteeritavale metsaelupaikade looduskaitsealale. Aakre metskond 50 kinnistule

(55601:006:0070) jääb nii metsavajakute kui metsaelupaikade looduskaitseala.

Pühajärve rannapargi territooriumil on registreeritud rohunditerikka kuusiku (9050) elupaik.

Teada on, et tegu on hooldatud puistuga ja see ei vasta elupaiga kriteeriumitele. Rannapark

omab peamiselt maastikulist- ja puhkeväärtust. Parandame andmed ja muudatused jõuavad

eeldatavalt kahe kuu jooksul EELISesse. Apteekrimäe piirkonna metsaelupaikade andmed

saame täpsustada uuel vegetatsiooniperioodil. Alal leidub ka erinevaid kaitsealuseid liike, kelle

elupaiganõudlustega tuleb arvestada. Näiteks on 2020. aastal alalt leitud väljasuremise mõttes

kriitilises seisundis olev poropoorik7, kes kuulub ühtlasi I kaitsekategooriasse.

Arvestades asjaolu, et rannapargi territooriumilt eemaldatakse metsaelupaiga määrang ja ühtlasi

eemaldatakse projekteeritavate kaitsealade kaardikihilt, siis eeldame, et jätkub teiste

loodusväärtustega arvestav arendustegevus. Üldiseks põhimõtteks rekreatsioonitegevusel ongi,

nagu oma kirjas viitate, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning

tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Esmased lähtekohad saab Otepää looduspargi, Otepää

hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavast. Siinkohal on paslik kinnitada, et KeA jaoks

on jätkuvalt oluline külastajate ohutus, seda nii matka- kui spordiradadel, samuti sõiduteedel ja

parklates. Ohtlike puude raiet oleme lubanud varasemalt ja seda praktikat pole meil kavas

muuta.

Oma kirjas tunnete huvi projekteeritavate metsavajakute- ja metsaelupaikade looduskaitsealade

piiritlemise vastu. Ühtlasi viitate Nüpli külas Kolga kinnistule jääva väikesele elupaiga

killukesele, mis on Teie jaoks ebaselge.

Selgitame, et KeA ei ole tavapärasel moel projekteeritavaid alasid piiritlenud. Ettepanek on

tehtud üksnes nende andmete järgi, mis on varasemalt olnud EELISes. Märgime, et elupaikade

piiritlemine järgib võimalusel metsakorralduses etteantud eraldiste piire. Kui osa eraldisest ei

vasta elupaiga kriteeriumile, siis on soovitav kasutada GPS-ga määratud punkte või marsruute.

Seadme puudumisel lähtutakse kaardil ja looduses olevatest orientiiridest (näiteks ca 50 m

kaugusel kaardile märgitud kraavist vms). Teinekord, kui pole paremat alust piiritlemiseks,

tehakse seda ortofoto põhjal. Seega pole piirid alati väga täpsed ja vajadusel neid

2 Keskkonnaameti kiri keskkonnaministrile 7. veebruar 2022. a nr 7 4/22/2442 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN 4 https://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports-

20190725-083848.xml&conv=589&source=remote 5 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/ET/INF_21_2743 6 https://keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-peatab-raied-natura-alal-asuvates-metsaelupaikades 7 EELISe id KLO9600849

3 (3)

korrigeeritakse. Eraldiste moodustamise põhimõtteid kirjeldab keskkonnaministri määrus

„Metsa korraldamise juhend“ ning need on üldjuhul looduses tuvastatavad. Kui on vaja

moodustada teistsugune piir, siis lähtutakse A. Palo Loodusdirektiivi metsaelupaikade

inventeerimise juhendis8 toodud põhimõtetest. Taas selgitame, et osad elupaigad võivad olla

vananenud andmetega. KeA tegeleb aktiivselt andmete uuendamisega.

Vaadeldes põhikaardilt Kolga kinnistuga piirnevat elupaika, on näha, et kaardistuse aluseks on

põhikaardi kõlviku piir ja ojakallas. See, et elupaik põikab kolmnurgana teisele poole oja, viitab

kaardistusveale. Parandame andmed ja muudatused jõuavad eeldatavalt kahe kuu jooksul

EELISesse.

4) Mis puudutab looduspargi territooriumil uute radade (sh mootorsaanid) kavandamist, siis

Otepää vallas, sealhulgas Otepää looduspargi territooriumil on välja arendatud/ehitatud piisaval

hulgal ja kasutusest väljasolevaid radasid. Oleme seisukohal, et olemasolevate radade baasil

saab edukalt suusa- ja matkaradasid mitmekesistada. Juhul, kui on vaja täiesti uut (uusi) rada

(radu), siis tuleb kaaluda läbi kõik alternatiivid ja esitada KeA-le vajaduse põhjendus koos

alternatiividega kaalumiseks. Uute radade puhul tuleb arvestada, et need ei tohi kahjustada

looduspargi kaitse-eesmärke (ei rajata sihtkaitsevöönditesse, kaitstavate liikide elupaikadesse

ega kasvukohtadesse). Mootorsaaniradade puhul on looduspargis välja kujunenud kaks keskust

(Kuutsemäe ja Väike Munamäe) ja nende ümber oma võrgustik.

Oleme seisukohal, et mootorsaaniradade võrgustiku arendustel on võimalik leida võimalused

radade arenguks väljapoole Otepää loodusparki.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, [email protected]

Kadri Kasuk 56644509

[email protected]

8 Kättesaadav: https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/natura-2000