| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/199 |
| Registreeritud | 12.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Kaubi“
Koostas: Jüri Koort Lk 1
LÄHTEÜLESANNE
1. KOOSTADA: metsaparandusobjekti rekonstrueerimise projekt. 1.1. Objekti andmed:
1.1.1. Nimi (käibenimi): Kaubi. 1.1.2. Asukoht: Kaavere küla, Viljandi vald, Viljandi maakond. 1.1.3. RMK halduspiirkond: RMK Viljandimaa metskond, Edela regioon, Edela Viljandi piirkond. 1.1.4. Katastriüksuste ja kvartalite täpne loetelu, Keskkonnamõju analüüs (edaspidi KMA) Tabelis 1 p
1.3 ja p 1.4.
2. UURIMISTÖÖD: 2.1. Objekti üldandmed:
2.1.1. Maaparandusehitised:
MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha
Kaubi(TTP-327) 3102070020110 005 263,3
Kaubi(TTP-327) 3102070020140 002 91,3
Kaubi(TTP-327) 3102070020180 002 29,4
Kokku 384
Projektalaga seotud MPS eesvoolude ja veejuhtmete pikkused on KMA Tabelis 1 p 2.1 ja 2.2.
2.2. Tingimused uurimistöödele: 2.2.1. Uurimistööd teostada vastavalt Maaparanduse uurimistööde nõuetele sellises mahus ja sellise
kvaliteediga, mis tagab lähteülesandes ning selle lisades (asukohaskeem, digitaalsed andmekihid, KMA) kirjeldatud objektide kvaliteetse projekteerimistöö.
2.2.2. Uurida projektala piirest väljuvate eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poolt projekteerimistingimustes esitatule ja ulatuses, mis tagab projektala piires olevate ehitiste toimimise.
2.2.3. Uurimistööde tegemise käigus tuvastatud erinevustest maaparandussüsteemide registris kirjeldatuga tuleb koheselt informeerida PTA piirkondlikku esindust.
2.2.4. Uurida olemasolevate keskkonnakaitseliste rajatiste seisundit ja uute rajatiste (sh leevendusveekogud) ehitamise vajadust.
3. PROJEKTEERIDA:
3.1. Lähteülesandes p 2.1.1 kirjeldatud maaparandusehitiste (kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine (kokku ca 384 ha või mahus, mis tagab projektalal olevate maaparandusehitiste toimimise.
3.1.1. Projektlahendus koostada nii, et metsamaterjalide kokkuveol oleks tagatud liigeldavus kvartalisihtidel ja kraavimulletel koos mahasõidu võimalusega lähimale väljaveoteele. Kraavidest ülepääsutruupide ehitamine ja rekonstrueerimine ning täpsed asukohad ja vajadus tuleb projekteerimise käigus täpsustada tellijaga.
3.1.2. Eramaadele projekteerida töid ainult juhul, kui on takistatud maaparandusehitiste toimimine riigimaal. Projekteeritud tööd peavad olema kooskõlastatud maaomanikuga. Kui kooskõlastusest tulenevalt muutub algselt planeeritud projektlahendus, siis tuleb ka uus lahendus täiendavalt maaomanikuga kooskõlastada. Mõlemad kooskõlastused lisada projekti. Kooskõlastuseta töid eramaale projekteerida ei tohi.
4. ERITINGIMUSED: Metsaparandusobjektil ja -objektiga piirnevatel aladel asuvad RMK-le teadaolevalt järgmised keskkonna- ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb metsaparandusobjekti rekonstrueerimise ja ehitamise käigus arvestada: 4.1. Kaitstavate objektide loetelu ja meetmed KMA tabelites T2 ja T3. Piirangute täpsed asukohad
projekteerijale üle antavates objekti lähteandmetes (andmekihid: map, dwg). Piirangute lisandumist projekteerimistööde käigus täpsustab projekteerija iseseisvalt, kasutades selleks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), või küsib uued piirangute kihid RMK-st.
4.2. Projekteerijal hinnata 5 ja 5a boniteedi eraldistel paiknevate või neid mõjutavate kuivenduskraavide rekonstrueerimise vajadust. Juhul, kui need kraavid teenindavad ainult 5 või 5a boniteedi metsaosi ega ole vajalikud kokkuveo teostamiseks, ei kuulu need rekonstrueerimisele.
Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Kaubi“
Koostas: Jüri Koort Lk 2
4.3. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning
nende läheduses asuvate objektide rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused selgitab välja projekteerija.
5. TINGIMUSED PROJEKTILE: 5.1. Projekt peab vastama vajalikus ulatuses RMK Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti
näidiskoosseisule ning olema kooskõlas Maaparandusseaduse ja Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuetega.
5.2. Projektis tuleb arvestada Keskkonnaameti (KeA) poolt esitatud keskkonnaalaste tingimustega ning KMAst tulenevate meetmetega.
5.3. Projekti lähteülesandes olevad ja projekteerimise käigus täiendavalt esitatud keskkonnaalased ja muud piirangud (nõuded) tuleb sisse kirjutada projekti keskkonnakaitset käsitlevasse peatükki.
5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma piirkondliku PTA esindusega, et täpsustada uuritava ala tingimused ja MPS andmed.
5.5. Projekti koostamise ajal peab projekteerija korraldama tellija esindajatega töökoosoleku. Projekteerija protokollib töökoosoleku ja protokoll lisatakse projekti.
5.6. Projekti kooskõlastamised korraldab projekteerija. RMK kooskõlastus antakse viimasena. Projekti kooskõlastamine maaomanike ja objektiga vahetult piirnevate kinnistute omanikega korraldada projekti koostamise ajal, et projektis oleks võimalik arvestada kooskõlastustes esitatud tingimustega (mahasõidud, truubid, liikluspiirangud jne). Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle koos projektala lähteandmetega esimesel võimalusel, peale projekteerija vastava soovi esitamist.
5.7. Projekteerija täiendab (muudab) projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisandmetele KMA Tabelis 1 olevaid üldandmeid (p 1.1 ja p 2.2 ) ning esitab need peale muutmist kohe lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile.
5.8. Projekt tuleb enne lõplikku valmimist esitada digitaalselt lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile, kes korraldab projektlahenduse RMK-sisese kooskõlastamise, KMA täiendamise.
5.9. Koostatud projektlahendus peab tellija jaoks vastama parima hinna ja kvaliteedi suhtele. 5.10. Projektile tellitakse ekspertiis.
6. LÄHTEÜLESANDE LISAD: Kooskõlastused, RMK KMA, asukohaplaan, asendiplaan, digitaalsed andmekihid (Mapinfo, dwg).
7. PROJEKT ANDA ÜLE: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort. Projekt esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt vastavalt näidiskoosseisus toodule ning töövõtulepingus sõlmitud tähtajale.
8. PROJEKT KOOSKÕLASTADA: RMK Edela regioon Keskkonnaamet, omavalitsus, võimalikud infrastruktuuride omanikud, maaomanikud.
9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort.
(allkirjastatud digitaalselt)
Seisukoha küsimine
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Viljandimaal Viljandi valla haldusterritooriumil
Kaubi metsaparandusobjekti rekonstrueerimist.
Palun Teie seisukohta kavandatavate projekteerimistööde kohta.
Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Koort
kavandamisspetsialist
metsaparandusosakond
Lisad: Lähteülesande fail (asice)
505 4941 e- post [email protected]
Keskkonnaamet
(digiallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2023/199
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
XXXXX
XXX
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Jüri Koort
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 12.01.2023 nr 3-2.1/2023/199
Meie 09.02.2023 nr 7-9/23/797-2
Keskkonnaameti seisukoht Kaubi
metsaparandusobjekti rekonstrueerimisele
Taotlete Keskkonnaameti seisukohta Viljandimaal Viljandi vallas Kaavere külas Kaubi
metsaparandusobjekti rekonstrueerimistööde lähteülesandele.
Projekteerimisel palume arvestada järgnevaga:
1. Projekti alale jäävad vääriselupaigad VEPL00071, VEP206588 ja VEP210229, mis on
ühtlasi III kategooria taimeliigi sulgja õhiku (Neckera pennata) kasvukohad1.
Kuivendustöödega ei tohi muuta keskkonnatingimusi vääriselupaikades.
2. Kuna looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatu kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,
soovitame tööd kavandada väljapoole pesitsusperioodi, ajavahemikule 1. augustist kuni 14.
märtsini.
3. Must-toonekure kaitse tegevuskava kohaselt võib liigi toitumisala ulatuda pesapuust enam
kui 20 km kaugusele. Projektiala asub potentsiaalselt mitme must-toonekure toitumisalas,
potentsiaalseks toitumispaigaks on Lepiku oja2. Seetõttu palume projekteerimisel lähtuda
must-toonekure kaitse tegevuskavas3 (lk 50) ning Põllumajandus- ja Toiduameti
juhendmaterjalides Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude
leevendamiseks ja olulised leevendusvõtted vee-elustiku säilimiseks kraavide rajamisel ja
rekonstrueerimisel4 toodud juhistest.
Projekti alale jääb Lepiku oja, mis tööde piirkonda jäävas lõigus on maaparandussüsteemi
Kaubi (TTP-327)5 eesvool valgalaga 10-25 km2. Lepiku oja veekaitsevööndi ulatus on 10
meetrit6. Lisaks piirneb projekti ala maaparandussüsteemi eesvooludega, mille puhul tuleb
arvestada, et tegemist on veekogudega, mille veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest
on üks meeter või kümme meetrit7.
1 Registrikood KLO9402764 2 Registrikood VEE1020800 3 Leitav https://keskkonnaamet.ee/media/714/download 4 Leitavad https://pta.agri.ee/media/2922/download ja https://pta.agri.ee/media/2923/download 5 Maaparandussüsteemi kood 3102070020110 6 Veeseadus § 118 lg 2 p 2 7 Veeseadus § 118 lg 2 p 2 ja p 3
2 (2)
Veekaitsevöönd on moodustatud veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks8.
Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas
veekaitsevööndi eesmärgiga ning looduskaitseseaduse §-s 34 sätestatud ranna- ja kaldakaitse
eesmärkidega9. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis
põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet10. Projekteerimisel tuleb arvestada
veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult vähe mõjutaval
viisil.
Kuna tegemist on maaparandusobjektide rekonstrueerimisega, siis ei ole veekaitsevööndis puu-
ja põõsarinde raie teostamiseks Keskkonnaameti nõusolek vajalik11. Samuti ole
maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks vajalik vee erikasutuse
keskkonnaluba12.
Juhime tähelepanu, et alale jääb alles avastatud karuputke koloonia VI491, mis veel ei kajastu
Maa-ameti kaardirakenduses, kuid lähinädalatel sinna kantakse. Koloonia jääb katastriüksuste
32802:001:0641 ja 32801:004:5011 nr 1 ja 14 kraavide ristumise alale. Tööde kavandamisel
tuleb arvestada, et karuputke kolooniate asukohtadest ei ole lubatud pinnast eemaldada ega
rasketehnikaga seal sõita, kuna see võib kaasa tuua taime seemnete levimise uutele aladele.
Lubatud on ainult pinnase teisaldamine iga konkreetse kasvukoha piires. Tehnika tuleb pärast
töid ohtliku liigi koloonia kindlasti puhastada. Karuputke seemned võivad idanemisvõimelisena
püsida pinnases kuni 10 aastat, seega on väga oluline, et masinad saaksid kohapeal korralikult
puhastatud. Kui tööde käigus avastate karuputke leviala väljaspool registreeritud kolooniaid,
palume sellest kindlasti Keskkonnaametit teavitada. Ehitajatel on võimalik ennast karuputkest
tuleneda võivate ohtudega kurssi viia Karuputke võõrliigid ja nende ohjamine |
Keskkonnaameti leheküljel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Holtsmann
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
veeosakond
Margit Lillema 56963006
looduskasutuse osakond
Stella Miil 5694 9023
8 Veeseadus § 118 lg 1 9 Veeseadus § 119 p 5 10 Veeseadus § 119 p 6 11 Veeseadus § 119 p 2 12 Veeseadus § 188 lg 1 p 4