Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu arvamuse andmiseks

Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna

ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu

arvamuse andmiseks

Esitame Teile teistkordseks arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna

ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu ja selle seletuskirja.

Selgitame, et esitasime 12.12.2022 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi

Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja koos lisadega. Tulenevalt

saadud tagasisidest suurendasime riigi eriplaneeringu ala (muudetud on eelnõu lisa 1) ning

täiendasime eelnõu seletuskirja. Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või

mittearvestamist on selgitatud eelnõu seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

Palume Teie arvamust hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kirja saamisest. Küsimuste tekkides palun

pöörduda Marju Kaivapalu (6113948, [email protected]) poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos planeeringuala asukoha ja piiriga ning

seletuskiri

Meie 12.01.2023 nr 1.1-10.1/274-1

2

Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium, Riigikantselei, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Tallinna Linnavalitsus,

Jõelähtme Vallavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku

Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Harku

Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,

Riigimetsa Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic

Estonia OÜ, AS Edelaraudtee, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, AS Eesti Liinirongid,

Eesti Sadamate Liit

Marju Kaivapalu 6113948

[email protected]

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

16.06.2022 kirjaga nr 9-1/10-1 esitas MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL)

Rahandusministeeriumile taotluse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamiseks. Riigi eriplaneeringu

koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski

suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast)

ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti

logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärgiks võimaluste

loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis

Haapsalu/Rohuküla) suunal. Harju maakonnaplaneeringus 2030+1 on Tallinna ringraudtee

kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori, mis on

lähtekohaks riigi eriplaneeringu koostamise käigus asukoha alternatiivide väljatöötamisel.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-Viljandi ja

Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide vahel. Lisaks

asukoha alternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv –

kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti

raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee.

Antud vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 27. juulil 2022 esitatud täiendavatest

ettepanekutest üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus,

Portugalis, Hispaanias ja Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Välja töötatud alternatiivide

seast tuleb valida sobiv rööpmelaius ja sobivaim asukoht ning sobivaimas asukohas koostada

detailne lahendus.

HOL ja Rahandusministeerium sõlmisid 15.06.2022 Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu koostamise korraldamiseks planeerimisseaduse § 4 lõike 21 kohase

koostöökokkuleppe nr 1.1-22/22/237. HOL tasub koostöökokkuleppe järgi 38,81 % ja

Rahandusministeerium 61,19 %. Riigieelarvesse kavandatakse riigi eriplaneeringu

koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Riigi

eelarvestrateegias 2023-2026 on riigi eriplaneeringu koostamisega arvestatud ning riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamiseks 2023.

aasta riigieelarvest raha eraldatud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul HOL

taotletud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ning KSH. Riigi eriplaneeringu koostamist

korraldab Rahandusministeerium.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

kehtestatud 09.04.2018

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna

nõunikud Marju Kaivapalu (tel 611 3948, e-post [email protected]), Alan Rood (tel

715 5805, e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post

[email protected]) ning riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel

611 3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(tel 611 3549, e-post [email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada Tallinna

ringraudtee rajamine. Tallinna ringraudtee kavandamise eesmärk on luua võimalus Paldiski

suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning sh Ülemiste

multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna

konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärk võimaldada uusi

ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba

(perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja

keskkonnasäästliku töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail

Baltic reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on

kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku sõiduautoga. Tallinna ringraudtee võimalikud

põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+2.

Lisaks asukoha alternatiividele valitakse riigi eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline

alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu ülejäänud

tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic

raudtee. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-

Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide

vahel. Enne tehnoloogilise alternatiivi valimist viiakse riigi eriplaneeringu koostamise

käigus läbi sotsiaal-majanduslik analüüs, milles käsitletakse ka valikut kahe rööpmelaiuse

vahel (mille juures arvestatakse kogu Eesti rööpmelaiuse muutmise perspektiivi).

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja

sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” 3

kohased järgnevad ehitised: (kood 21211) raudtee, (21211) jaamateed, (21213) meldepunkti

rajatis, (21214) reisi- või kaubaplatvorm, (21215) ülekäigu- ja ülesõidukoht, (21216) raudtee

ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või tehnorajatis,

(21217) raudtee kaitserajatis, (21219) muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik

rajatis maakaabelliin. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse

muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu

ülesanded.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006

3

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas

PlanS § 27 lõikega 6 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2

punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid.

Kavandatav Tallinna ringraudtee on riigi eriplaneeringu objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse

ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks

avalikus veekogus ja majandusvööndis.

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa

kohta avaliku raudtee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab

PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Tallinna ringraudtee kavandamine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga avalik raudtee,

millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu

on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Kavandatav Tallinna ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn,

müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt

ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Tallinna ringraudtee on olulise ruumilise

mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et ringraudteest tingituna muutuvad transpordivood ja

külastajate hulk ning kavandataval raudteel on visuaalne mõju ning mõju müra levikule.

Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja 4 lk 80-81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks

ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele

maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille

ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi eriplaneeringu

üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja

ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda,

4 Eelnõu - Riigikogu

4

et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et

tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks

selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise

rajamiseks. Antud juhul kavandatava Tallinna ringraudtee vajadus ega mõju ei piirne vaid

ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille

ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste

ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist.

Tallinna ringraudtee rajamine võimaldab Eesti suurimate, Paldiski ja Muuga, sadamate

arengut, kaupade kiiremat liikumist ning seeläbi suureneb Eesti logistikavaldkonna

konkurentsivõime. Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi

Ülemiste/Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Elektrifitseeritud

reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi

kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Uued, kiired ja mugavad

ühistranspordiühendused keskkonnasäästliku reisirongiliikluse näol aitavad tegeleda

maakondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku ja turismialaste väljakutsetega.

Samuti aitavad niisugused ühendused kallutada inimeste liikumisviiside eelistusi

keskkonnasäästlikumate liikumisviiside suunas, mis pidurdab edasist autostumist.

Kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja

rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista

kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või

julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks

ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste

väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

Raudtee asukoha valiku juures on suur riiklik huvi maapõue valdkonnas, kui raudtee trass

asub maardla alal. 6 Samuti raudtee elektrifitseerimisel selle positiivne mõju

kliimaeesmärkide saavutamisele ja loodus- ja elukeskkonna parendamisele läbi

süsinikuheite vähenemise.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja7 lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise

eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk

arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt

dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on

märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav

riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee kavandamise vastu väljendanud strateegilistes

dokumentides, mis käsitlevad transpordi ja liikuvuse arendamist aga ka kliimapoliitikat,

5 Eelnõu - Riigikogu 6 Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on väljendatud Riigikogu otsusega 06.06.2017 vastu võetud

strateegiadokumendis Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 7 Eelnõu - Riigikogu

5

kuna raudtee rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO liikuvust

tõhustada ja kiimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee vastu väljendanud mitmetes strateegilistes

dokumentides:

• Strateegiaga „Eesti 2035“ 8 on Eestile võetud suund ruumilisel planeerimisel

eelistada ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi,

mis tagavad ligipääsetavuse. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside

heidet vähendavatel tegevustel ning elektrifitseeritud raudtee rajamine aitab

vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Raudtee rajamine arendab rahvusvahelisi ja

riigisiseseid ühendusi.

• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“9 kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050

kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta

tasemega. Vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi ja ühistranspordi, ning

energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise aitab vähendada kasvuhoonegaaside

heidet.

• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“10 kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus on öeldud, et

„Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub

Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus

möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid

kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada.“

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203511 kohaselt: „Tuleb algatada Tallinna

ringraudtee eriplaneering, et selgitada välja selle rajamise otstarbekus ja tasuvus

etapiviisil (põhja- ja lõunatrass)“.

• Tallinna ringraudtee on kajastatud ka Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 12 punktis 5.1: „Tallinna ringraudtee

eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei

toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on

võimalik kasutada raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires.

Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine, kuivõrd ringraudtee asukoha

valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline (seoses puutumusega Rail

Baltic’u trassi) huvi.“

• Harju maakonna arengustrateegia 2035+ 13 , kohaselt on: “Harjumaa kohalike

omavalitsuste huvi seotud eelkõige Tallinna ringtee äärse rongiliikluse

8 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 9 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 10 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee 11 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 12 https://www.mkm.ee/raudtee 13 https://hol.ee/docs/file/harju%20strat%20muudetud%2025_11_18.pdf

6

arendamisega, mis soodustaks Tallinna-suunalise ja Harjumaa sisemise

ühistranspordi kasutamist“.

• Harju maakonnaplaneeringus 2030+ 14 on kavandatud perspektiivsed põhimõttelised

raudteekoridorid sh Tallinna ringraudtee, mis on kajastatud ka nimetatud

maakonnaplaneeringu põhijoonisel Tehnilised võrgud (kajastatud kaks trassikoridori

alternatiivi) ning seletuskirjas täpsustatakse: „Edaspidi koostatav liigilt täpsem

planeering selgitab välja, milline Tallinna ringraudtee trassialternatiiv on parim

võimalik lahendus.“

±

Joonis 1. Täiendatud väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ (Tehnilised võrgustikud)

7

• Tallinna üldplaneeringu15 alusel: „Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna,

kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid sadamaid,

tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja turvalisuses paranemist, eriti

mürataseme osas.“ Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas on Tallinna raudtee sõlme

arengu osas esitatud ettepanek: „Suunata rongid Tallinna keskosast mööda, rajades

Saue-Männiku vahele ühendustee, mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama

teenindamiseks.“

Joonis 2. Väljavõte Tallinna üldplaneeringust ( Joonis 22. Raudteevõrk)

Kavandatava Tallinna ringraudtee planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja

rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna ringraudtee on

kaubavedude ühenduslüli Paldiski ja Muuga sadama vahel, mis suunab veosed (sh ohtlikud

veosed) Tallinnast mööda, kiirendab kaupade liikumist ja Eesti logistikavaldkonna

konkurentsivõimet. Tallinna ringraudtee võimaldab uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-

Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla)

suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja keskkonnasäästliku töörännet elu- ja

töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail Baltic reisiterminali ning muude

teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku

sõiduautoga.

Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised

raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh

rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee

valmimisel lisanduvad ühendused Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga.

15 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/9201/3004/11.01.2001-m-3-lisa.pdf# - kehtestatud 11.01.2001

8

Rahandusministeerium küsis 27.06.2022 kirjaga nr 15-4/5198-516 suure riikliku huvi osas

Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Majandus -ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) arvamust. Keskkonnaministeerium on oma

25.07.2022 kirjas nr 7-15/22/3008-5 17 seisukohal, et võttes arvesse taotluses loetletud

strateegilisi dokumente, milles riik on väljendanud huvi Tallinna ringraudtee rajamise vastu,

leiab Keskkonnaministeerium oma pädevusvaldkonnast tulenevalt, et kavandatava tegevuse

puhul on tuvastatud suur riiklik huvi. Siseministeerium on oma 16.08.2022 kirjas nr 13-

4/11218 seisukohal, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering tuleb algatada ja planeeritav

raudtee maandab suurõnnetuse toimumise riske, kuna vähendab läbi Tallinna viidavate

kaubavedude mahtu. MKM on oma 15.09.2022 nr kirjas 25-4/22-07-2 19 seisukohal, et

arvestades strateegilisi dokumente („Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“,

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja Harju maakonnaplaneering 2030+) on tuvastatud suur

riiklik huvi. MKM juhtis tähelepanu asjaolule, et seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas

esitas Euroopa Komisjon 27. juulil 2022 täiendavad ettepanekud üle-euroopalise

transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks. Euroopa Komisjoni ettepaneku

kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus, Portugalis, Hispaanias ja Soomes

ehitada laiusega 1435 mm. Tegemist on pikaajalise vaatega üle-euroopalisele

transpordivõrgustikule ning meie majandus- ja julgeolekupiirkonnale.

On oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh Tallinna ringraudtee, vastaks

Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele, st nii tsiviil- kui

militaarotstarbeliseks kasutamiseks. EL kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153 20 , millega luuakse Euroopa

ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr

283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli 12 lõike 2 alusel antava

rakendusmäärusega.

Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada avalik

elektrifitseeritud raudtee. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärki on kajastatud ka

käesoleva seletuskirja peatükis 2 „Korralduse eesmärk“.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te)

lahendus(t)e koostamine.

Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima

asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud

põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse

väljatöötamise alus.

16 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 17 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 18 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 19 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1153, 7. juuli 2021, millega luuakse Euroopa ühendamise

rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 | ESTLEX

9

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta

(PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul kaalutakse kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja

lõunapoolne trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive,

viimaste hulka võivad kuuluvad ka alternatiivid, mis hõlmavad 1435 mm ja 1520 mm

rööpmelaiusega raudteed. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda

Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate

trassialternatiivide vahel. Eelvaliku etapis koostatakse ka Tallinna ringraudtee trassi

eskiisprojekt(id), kuna detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) täpsusastmes.

Peale asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi

eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud raudtee

alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.

Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH

sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id).

Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja

selle suurus, sh planeeringuala piir (seletuskirja joonis 3). Riigi eriplaneeringu

planeeringuala hõlmab Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna

linna, Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku vald, Saue

valda, Keila linna, Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas Kohila valda ja Rapla valda.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2.

Tallinna ringraudtee ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis

Tallinna linna läbimata) ja Paldiski Ülemistega. Võrreldes HOL-i poolt esitatud riigi

eriplaneeringu algatamise taotlusega on planeeringuala muudetud aga valitud on piisava

ulatusega, mis võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi

aspekte ringraudtee projekteerimisel (sh pöörded, ühendusraudeed, ristumised jm) ning loob

eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise

täpsusastmes. Arvestatud on ka HOL-i täiendava ettepanekuga (23.12.2022 kiri nr 9-1/22-1)21

ning planeeringuala laiendati selliselt, et planeeringu käigus saab kaaluda kavandatavalt

Tallinna ringraudteelt parempöörde võimalust läänesuunalisele raudteele Laagri suunas.

Tulenevalt Saku Vallavalisuse esitatud ettepanekust (22.12.2021 kiri nr 7-1/94-2)22 suurendati

planeeringuala lõuna suunas kuni Rapla vallas asuva Hagudi alevikuni, selleks et Tallinn-

Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks oleks võimalik kaaluda

erinevate trassialternatiivide vahel.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatava Tallinna

ringraudtee mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev

planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema

territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Tallinna ringraudtee

kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.

21 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 22 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

10

Joonis 3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS § 27

lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. Kuna

käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva

küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu.

Eelnõu punkti 5

Algatamisest teavitamine

Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu seletuskirja punktis 7.1.

Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis

• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi riigi eriplaneering käsitleb

(PlanS § 31 lõige 1).

- Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium,

Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.

11

• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (eelkõige

planeeringuala maaomanikud ja raudtee haldajad), isikud, kes on avaldanud soovi olla

eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu,

sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni

kaudu (PlanS § 31 lõige 2).

- Kaasatakse Riigikogu.

- Kaasatakse järgmised kohaliku omavalitsuse üksused: Tallinna linn, Jõelähtme vald,

Raasiku vald, Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Harku vald Saue vald, Keila linn,

Lääne-Harju vald, Kohila vald ja Rapla vald.

- Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk,

kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse

teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses

selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS §

31 lõikes 4 sätestatud viisil.

- Kaasatakse isikud, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud.

- Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise

vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigimetsa

Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia

OÜ, Edelaraudtee AS, AS Eesti Liinirongid, Eesti Sadamate Liit, Logistika ja

Transiidi Assotsiatsioon, MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit.

• Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib

puudutada on eelkõige planeeringuala maaomanikud.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH

programmi etapis koostatakse koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida

läbivalt menetluse jooksul vastavalt vajadusele ajakohastatakse.

Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis

• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb

(PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.

• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse

üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti

isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava

maaala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 31 lõige 2).

Selguvad menetluse jooksul.

• Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul.

Eelnõu punkti 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel, kus materjalid

12

tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28

lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA TALLINNA RINGRAUDTEE EELDATAVAD MÕJUD

Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste

ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist.

Ringraudtee rajamine võimaldab Paldiski ja Muuga sadamate arengut, kiirendab kaupade

vedu ning suurendab Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime. Samuti võimaldatakse

uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal. Reisirongiliikluse arendamine ja

suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi kliimapoliitiliste eesmärkide

saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3).

Kavandatava Tallinna ringraudtee KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi

eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks

vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja

püsielupaiku, sh piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita jõe loodusalaga.

Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja

vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos

teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist

ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul

ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja

Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes

üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Harju maakonna maakonnalehtedes Harju Elu ja

13

Sõnumitooja. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligi 3000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva

jooksul algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Tallinna ringraudtee trass paiknema (alternatiive

alles hakatakse välja töötama), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi

võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on

tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse §

31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud

viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldanud);

• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.

Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö

asukoha eelvaliku etapis“.

Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus

edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel

lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4).

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.

Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus

täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad

asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad

mõjud, sealhulgas KSH.

Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud,

eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse osaliselt riigieelarvest (61,19 % ulatuses) ja

osaliselt planeeringu koostamisest huvitatud isiku HOL poolt (38,81 % ulatuses) vastavalt

HOL-iga 15.06.2022 sõlmitud koostöökokkuleppele nr 1.1-22/22/237. Riigieelarvesse

14

kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt

täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamisega on 2023. aasta riigieelarves arvestatud ning raha nende

koostamiseks eraldatud.

Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:

• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 23 programmi

koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile

lähteülesannete koostamisega (riigieelarves raha eraldatud);

• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

• riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine.

Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse kolmes osas, et töö teostajal oleks pakkumust

tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine, uuringud ja

analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Rahandusministeeriumil oleks võimalik

kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus.

Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Eeldatav

planeeringu koostamise aeg on 6 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle

pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus

selguvad töö esimeses (riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamine) ja teises (riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande

koostamine) etapis.

Tabel 1. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja koostamise eeldatav

kestus arvestades Rahandusministeeriumi ja MTÜ Harjumaa omavalitsuste Liit hinnanguid:

Tegevus Eeldatav

maksumus

Eeldatav

kestus

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade

ja KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse

kaardistamine;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

260 000 eurot kuni 1 aasta

23 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

15

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese

etapi aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike

uuringute ja analüüside kaardistamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele

uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel

olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning

menetletavate ja väljastatud ehituslubade

kaardistamine;

summa selgub

planeeringu

lähteseisukohtade

ja KSH

programmi

koostamisel

kuni 2 aastat

- detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist

vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise

vajaduse ja ulatuse (ala) hindamine detailse

lahenduse koostamiseks (PlanS §

42);eskiisprojekti(de) koostamine;

- eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande

koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- eelprojekti(de) koostamine;

- elluviimise tegevuskava koostamine.

summa selgub

planeeringu

asukoha

eelvaliku ja KSH

esimese etapi

aruande

koostamisel

kuni 3 aastat

Riigi eriplaneeringu menetlusaeg kuni 6 aastat

7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Tallinna ringraudtee asukoht variantide

võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja

kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise

meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja

lõunapoolne trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive.

Tallinna ringraudteed on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda

võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on

võimalik enim leevendada.

Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi

keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Tallinna ringraudtee kavandamiseks

koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude

16

ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi

eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29

lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab riigi eriplaneeringu Vabariigi Valitsus korraldusega.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega

hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud

kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega

planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud

planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse

korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu

kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Tallinna ringraudtee ehitamise finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu

kehtestamist.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,

Keskkonnaministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga ja Siseministeeriumiga.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium.

Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku

vald, Rae vald, Kiili vald, Harku vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald,

Rapla vald, Kohila Vald, MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste

Koda, Riigimetsa Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, Edelaraudtee AS, AS

Eesti Liinirongid, Eesti Sadamate Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, AS Eesti

Raudtee ja Rail Baltic Estonia OÜ.

Eelnõu kohta avaldasid arvamust Maaeluministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Riigimetsa Majandamise Keskus, OÜ Rail Baltic Estonia, Logistika ja Transiidi

Assotsiatsioon, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Saku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus,

Jõelähtme Vallavalitsus, AS Eesti Raudtee, Eesti Sadamate Liit ja AS Eesti Liinirongid.

17

Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva

seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (Lisa 1.1).

Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel

Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus

1. Keskkonnaministeerium

27.12.2022 kiri nr 1-5/22/5520-2

Kooskõlastatud märkusteta. Teadmiseks võetud

2. Kaitseministeerium 22.12.2022 Kooskõlastatud märkusteta. Teadmiseks võetud

3.

Maaeluministeerium

22.12.2022 kiri nr 1.4-2/2229-1

Kooskõlastab eelnõu märkustega. Juhul, kui Vabariigi Valitsus

otsustab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise

KSH algatada, siis see peaks andma asjakohast teavet

põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa

kohta. Eelnõu seletuskirja jaotises 6 „Kavandatava ringraudtee

eeldatavad mõjud“ puudub aga teave, kas riigi eriplaneeringu

algatamise järel selgitatakse välja kavandatava ringraudtee mõju

põllumajandusmaadele ja nende kasutajatele. Kui Tallinna

ringraudtee rajamine peaks mõjutama põllumajandus-maad,

sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kasutamise

tingimusi, peaks KSH analüüsima ja andma hinnangu

põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa,

hõlmamisega seotud tagajärgedele nii põllumajanduskeskkonna

kui ka põllumajandustootjate aspektist.Lisaks tuleks tähelepanu

pöörata ka kavandatavasse planeeringualasse jäävatele

maaparandussüsteemidele, mis teenindavad nii

põllumajandusmaid kui ka metsamaid.

Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel. Riigi eriplaneeringu algatamise

järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm

uuringute, sh ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

4.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

27.12.2022 kiri nr 5-1/384-1

Kooskõlastab eelnõu juhul, kui arvestatakse kohalike

omavalitsuste poolt eelnõule esitatud ettepanekute ja

arvamustega. Lisame Tallinna linna 22.12.2022 nr 6-2/1919-2

ettepanekud eriplaneeringu protsessi kooskõlastamise kohta.

Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et tuleks välistada Harju

maakonnaplaneeringus varasemalt planeeritud põhja poolt

Ülemiste järve kulgevat ümbersõiduraudtee trassi, sest see

kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub vahetult

Selgitame, et Vabariigi Valitsuse eelnõu tuleb kooskõlastada

teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on

eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu

puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Samuti tuleb

eelnõu kooskõlastada kohaliku omavalitsuse üksuste

üleriigilise liiduga, kui eelnõu puudutab kohaliku

omavalitsuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu

korraldust. Planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute

Ülemiste järvest ning läbiks ka Ülemiste Rail Baltica

ühisterminali, ega täida seega seatud eesmärke. Ülemiste järvest

põhja pool kulgeva ringraudtee puhul jäävad jätkuvalt ülesse

kaubavedudest tulenevad ohuriskid linnaelanikele. Selle

alternatiivi puhul vähendaksid kaubaveod Ülemiste

rahvusvahelist Rail Baltica raudtee reisiterminali

läbilaskevõimet ja ohutust. Põhjapoolse raudtee puuduseks on

seegi, et kaasamata jäävad Lääne-Harju, Keila ja Saue valla

elanikud, kellel võiks olla huvi kiire rongiühenduse vastu

Ülemistega Tallinnas. Seisukoht, et ringraudtee peab kulgema

lõuna poolt Ülemiste järve, valitses ka 2020. aastal

(https://www.err.ee/1127647/aab-tallinna-ringraudteel-on-

perspektiivi-algatada-tuleks-eriplaneering).

Kõige otstarbekam rööpmelaius peab selguma riigi

eriplaneeringu raames võttes arvesse asjakohaseid

majanduslikke, sotsiaalseid ja militaarseid vajadusi ning

mõjusid nii kauba- kui reisirongiliiklusele.

Lisaks eeltoodule märgib Tallinna linn, et kavandatav

raudteetaristu täidab reisijateveol oma eesmärki vaid siis, kui

rongipeatused on kavandatud nõudluspõhiselt. Peatustes on vaja

ette näha piisav ruumivajadus ümberistumiste kavandamiseks

(juurdevedu) ning parklad (lühiajalised jaama toimimiseks,

pikemaajalised n-ö pargi ja reisi põhimõttel). Samuti tuleb

tagada raudtee eripooltelt ühenduseks piisavate läbipääsude

võimalus, eelkõige on vajalikud kergliikluse läbipääsud.

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ täpsustab koostöö tegemist ja

planeeringute kooskõlastamist. Antud määruse kohaselt ei ole

planeeringu kooskõlastaja Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eesti

Linnade ja Valdade Liit on kooskõlastaja antud konkreetse

eelnõu kontekstis.

Tallinna linn on seisukohal, et Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu ning KSH algatamine on otstarbekas ja

põhjendatud, kuna raudtee (joonobjekti) planeering haarab

suure maa-ala ja selle alusel on võimalik seada kinnisasjadele

kitsendusi ning selle kasutamine on hilisema elluviimise

käigus efektiivseim. Tallinna linn on seisukohal, et tuleks

välistada Harju maakonnaplaneeringus varasemalt

planeeritud põhja poolt Ülemiste järve kulgevat ringraudtee

trassi.

Saame esitatud ettepanekut kaaluda eriplaneeringu

koostamisel. Selgitame, et riigi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta

(PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee

puhul kaalutakse kehtivas Harju maakonnaplaneeringus

2030+ ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja

lõunapoolset trassialternatiivi ning protsessi käigus

esitatavaid põhjendatud alternatiive. Viimaste hulka võivad

kuuluda ka alternatiivid, mis hõlmavad 1435 mm ja 1520 mm

rööpmelaiusega raudteed. Seega riigi eriplaneeringu

algatamisel ei saa me välistada Harju maakonnaplaneeringus

2030+ varasemalt planeeritud põhja poolset ringraudtee trassi

vaid ringraudtee asukoht selgub riigi eriplaneeringu

koostamisel.

Tallinna linn on seisukohal, et kõige otstarbekam rööpmelaius

peab selguma riigi eriplaneeringu raames võttes arvesse

asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja militaarseid

vajadusi ning mõjusid nii kauba- kui reisirongiliiklusele.

Esitatud ettepanekuga on riigi eriplaneeringu algatamisel

arvestatud ning ringraudtee rööpmelaius selgub riigi

eriplaneeringu koostamise raames.

Tallinna linn märgib, et kavandatav raudteetaristu täidab

reisijateveol oma eesmärki vaid siis, kui rongipeatused on

kavandatud nõudluspõhiselt. Peatustes on vaja ette näha

piisav ruumivajadus ümberistumiste kavandamiseks

(juurdevedu) ning parklad (lühiajalised jaama toimimiseks,

pikemaajalised n-ö pargi ja reisi põhimõttel). Samuti tuleb

tagada raudtee eripooltelt ühenduseks piisavate läbipääsude

võimalus, eelkõige on vajalikud kergliikluse läbipääsud.

Esitatud ettepanekuga on riigi eriplaneeringu algatamisel

arvestatud ning riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse

terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega

funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks

planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a

määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased

järgnevad ehitised: (kood 21211) raudtee, (21211) jaamateed,

(21213) meldepunkti rajatis, (21214) reisi- või

kaubaplatvorm, (21215) ülekäigu- ja ülesõidukoht, (21216)

raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või

energiarajatis või tehnorajatis, (21217) raudtee kaitserajatis,

(21219) muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik

rajatis maakaabelliin. Samuti määratakse maakasutus- ja

ehitustingimused ning lahendatakse muud

planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.

5.

Riigimetsa Majandamise Keskus

16.12.2022 kiri nr 3-1.1/2022/3806-2

RMK-l ei ole vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid.

Kindlasti soovime olla jätkuvalt kaasatud kogu Tallinna

ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise protsessis.

Teadmiseks võetud ja kaasatakse riigi eriplaneeringu

koostamise protsessi.

6.

OÜ Rail Baltic Estonia 22.12.2022 kiri

nr KV2022-355

Kooskõlastab eelnõu märkustega. Riigi eriplaneeringu ja KSH

koostamisel arvestada alljärgnevaga:

1. Kajastada riigi eriplaneeringu dokumentides Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ (kehtestatud riigihalduse ministri

käskkirjaga nr 1.1-4/41; 13.02.2018) järgset trassi koridori ning

arvestada nimetatud maakonnaplaneerigust tulenevate

tingimustega.

2. Arvestada RB projekteerimisjuhistega, RB infrastruktuuri- ja

rajatiste projektlahendustega, s.h. rajatavate raudtee ja

kommunikatsioonide kaitsevööndis ettenähtud piirangutega,

mis hakkavad kehtima pärast rajatiste valmimist.

3. RB keskkonnamõju hindamise eri osad näevad ette

ulatuslikke leevendusmeetmeid (sh loomapääsud, kahepaiksete

kompensatsioonialad jmt), mis võivad ulatuda ka RB

planeeringujärgsest trassikoridorist väljapoole ja kattuda

ringraudtee eriplaneeringu alaga. Kuna koostatav riigi

eriplaneering võib avaldada mõju RB trassi keskkonnaalaste

leevendusmeetmete tõhususele, siis palume eriplaneeringu

koostamisel hinnata võimalikku koosmõju seoses RB trassi

mõjuga ja lähtuda koostatava eriplaneeringu lahenduses RB

väljatöötatud keskkonnaalaste leevendusmeetmete toimimise

tagamise vajadusest ka Tallinna ringraudtee eriplaneeringu

lahenduses. Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d

eriplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume ka

edaspidi planeeringu koostamisel koostööd teha.

Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel.

1. Harju maakonnaplaneeringus 2030+on Tallinna ringraudtee

kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset

trassikoridori, mis on lähtekohaks riigi eriplaneeringu

koostamise käigus asukoha alternatiivide väljatöötamisel.

2. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel.

3. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel.

7.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon

27.12. 2022

Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon arvamuse kohaselt on

majanduslikust otstarbekusest lähtudes ainukeseks õigeks

alternatiiviks rajada raudtee praegu olemasoleva raudtee

rööpmelaiusega ehk 1520 mm rööpmelaiusega. Eesti

loodusvara on meie geograafiline asukoht. Meie arenenud

raudtee, sadamate ja terminalide võrk on loomulik, loogiline ja

majanduslikult efektiivne väljapääs merele kaupadele vabaturu

tingimustes. Kuigi praegusel hetkel raudteekaubavedu ei toimu

suures mahus, on uue Ringraudtee rajamise näol tegu riigi väga

Teadmiseks võetud ja kaasatakse riigi eriplaneeringu

koostamise protsessi.

Selgitame, et lisaks asukoha alternatiividele valitakse riigi

eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline alternatiiv – kas

kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu

ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega,

nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Seega see millise

rööpalaiusega raudtee rajatakse selgub riigi eriplaneeringu

koostamisel.

pikaajalise taristuinvesteeringuga. Sellises olukorras oleks

loogiline arvestada võimalusega, et hetke olukord tulevikus

muutub ning seega ei ole mõistlik eraldada Eestit 1520 mm

raudteetranspordivõrgustikust, mida kasutavad ka meie

naaberriigid Läti, Leedu ja Soome.

8.

Harjumaa Omavalitsuste Liit

23.12.2022 nr 9-1/22-1

Toetab eelnõud, tehes selle sõnastuse osas järgmised

ettepanekud:

1. Punktis 2 tuleks selguse ja trafaretsuse huvides kasutada

eraldavate sidesõnade (või) asemel igal pool ühendavaid

sidesõnu (ja, ning). Puudub vajadus eraldada disjunktiivselt

reisiplatvorme ja kaubaplatvorme, samuti valgustusrajatisi,

energiarajatisi ja tehnorajatisi. Sõna „energiarajatised“ võib

loetelus allutada talle eelnevate sõnadega samale

lühendamisreeglile.

2. Punktis 3 võiks kaaluda planeeringuala koridori kitsendamist

(eriti tiheasutusalades).

Korralduse eelnõu lisa osas teeme ettepaneku täiendada

planeeringuala selliselt, et planeeringu käigus saaks kaaluda

ringraudteelt Laagri suunas parempöörde võimalust

läänesuunalisele raudteele (vt lisa 1).

Edastame ka teiste juunis 2022 sõlmitud Tallinna ringraudtee

REP kaasrahastajate koostöölepingu subjektide arvamuse

eelnõu kohta: Paldiski Ettevõtjate Liidu liikmed leiavad (vt lisa

2), et ringraudtee on mõttekas ehitada algselt 1520 mm

rööpmelaiusega ja ehituse käigus luua võimalused ka 1435 mm

rööpmelaiuse kasutamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse on seisukohal (vt lisa 3), et välistada

tuleks põhja poolt Ülemiste järve kulgev ringraudtee trass ning

et otstarbekaim rööpmelaius peab selguma asjakohaseid

majanduslikke, sotsiaalseid ja militaarseid vajadusi silmas

pidades ning arvesse võttes mõjusid kauba- ja

reisirongiliiklusele.

Ettepanekutega arvestatakse osaliselt.

1. Ei arvesta ettepanekuga. Tegemist on majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu” kohase sõnastusega ning

eelistame seadus kasutatud sõnastust.

2. Ei arvesta ettepanekuga. Planeeringuala ei saa kitsamaks

muuta, sest valida tuleb piisava ulatusega, mis võimaldab

paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid

tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel (sh pöörded,

ühendusraudeed, ristumised jm) ning loob eeldused

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks

keskkonnamõju hindamise täpsusastmes.

Arvestame ettepanekuga ning suurendasime planeeringuala

selliselt, et planeeringu käigus saab kaaluda ringraudteelt

Laagri suunas parempöörde võimalust läänesuunalisele

raudteele.

Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Tallinna Linnavalitsuse

arvamuseed on teadmiseks võetud ning nendega saab arvestada

eriplaneeringu koostamisel.

9.

Saku Vallavalitsus 22.12.2021 kiri nr

7-1/94-2

Ettepanek suurendada planeeringuala lõuna suunas sellises

ulatuses, mis võimaldab ühendusraudtee kavandamiseks

mitmeid erinevad trassikoridore. Samuti palume täpsustada

seletuskirja sõnastusega, kus on selgemini väljatoodud

põhimõte, et Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic

ühendusraudtee asukoha määramiseks on kohustus kaaluda

erinevate trassialternatiivide vahel.

Ettepanekuga arvestatakse ning planeeringuala koridori

suurendati lõuna suunas kuni Rapla vallas asuva Hagudi

alevikuni. Riigi eriplaneeringu seletuskirja täiendati ning lisati

põhimõte, et Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic

ühendusraudtee asukoha määramiseks on kohustus kaaluda

erinevate trassialternatiivide vahel.

10.

Jõelähtme Vallavalitsus 28.12.2022

kiri nr 6-3/7187-1

Puuduvad täiendavad ettepanekud. Jõelähtme vallavalitsus peab

oluliseks lähtuda ringraudteetrassi kavandamisel

olemasolevatest raudteekoridoridest valla territooriumil.

Teadmiseks võetud. Selgitame, et riigi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta

(PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul

kaalutakse kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ette

nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne

trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud

alternatiive.

11.

Rae Vallavalitsus 29.12.2022 kiri nr 8-

8/11855-1

Rae Vallavalitsus teeb järgnevad ettepanekud:

1. Riigi eriplaneeringu käigus tuleb hinnata mõju Rae valla elu-

ja looduskeskkonnale, suurenevad transpordivood ja külastajate

hulk mõjutab oluliselt olemasolevat olukorda. Maakonnaüleste

huvide kaalumisel ei tohiks halveneda Rae valla ruumiline ja

sotsiaalmajanduslik olukord.

2. Vältida kaubavedude suunamist läbi Rae valla

väljakujunenud elukeskkonna.

3. Uute taristuobjektide rajamisel ei tohi saada kahjustada

olemasolevad liikumisvõimalused.

4. Analüüsida kohalike peatuste planeerimisel ligipääsetavust,

kasutajamugavust ja multimodaalsust.

5. Erinevate trassialternatiivide analüüsis ei tohiks lähtuda ainult

Paldiski, Tallinna ja Muuga majanduslikest ja ruumilistest

huvidest.

Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel.

1. Kavandatava Tallinna ringraudtee KSH ja PlanS § 4 lõikes 2

punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud

viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu

algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja

kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike

keskkonna- jm uuringute ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Tallinna

ringraudtee asukoht variantide võrdluse teel, arvestades kõikide

kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele

loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed

(ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise meetmed ning

vajadusel seiremeetmed). Tallinna ringraudteed on võimalik

kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad

ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim leevendada.

2. Selgitame, et riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30

lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul kaalutakse

kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ette nähtud kahte

trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne

trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud

alternatiive.

3. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel

(vt vastus p 1).

4. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel

(vt vastus p 1).

5. Selgitame, et Tallinna ringraudteed on võimalik kavandada

asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna

mõjusid on võimalik enim leevendada. Seejuures ei lähtuta

Paldiski, Tallinna ja Muuga majanduslikest ja ruumilistest

huvidest vaid alalüüsitakse kogu mõjutatavat ala.

12.

AS Eesti Raudtee 30.12.2022 kiri nr

13-8/5219-2

AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) on tutvunud esitatud

materjalidega ja esitab enda poolse arvamuse.

EVR juhib tähelepanu, et korralduse eelnõu lisas Planeeringuala

asukoht ja piir näidatud trassivariant lääne poolt Ülemiste järve

ei vasta riigi eriplaneeringu ühele põhieesmärkidest - /…luua

võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks

… Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist…/.

Tallinna ringraudtee peab olema sama rööpmelaiusega nagu

ülejäänud Eesti raudteevõrk. Teisiti ei ole võimalik täita

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu (edaspidi riigi

eriplaneering) eesmärki - /… luua võimalus Paldiski suunaliste

kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli

kaubajaamast) ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica

reisiterminalist…/.

Kogu Eesti praeguse raudteevõrgu ühtne rööpmelaius on

mõeldav kahe erineva variandina:

Teadmiseks võetud ja ettepanekutega arvestatakse 1-8

eriplaneeringu koostamisel.

a. Kogu praegune Eesti raudteevõrk säilitatakse rööpmelaiusega

1520 mm (sama rööpmelaius säilib Lätis ja Leedus)

b. Kogu praegune Eesti raudteevõrk viiakse üle rööpmelaiusele

1435 mm (lõpeb piiriülene raudteeliiklus Venemaaga)

Kogu Eesti raudteevõrgu üle viimine rööpmelaiusele 1435 mm

on mõeldav vaid juhul, kui ka Läti ja Leedu raudteevõrgud

viiakse üle rööpmelaiusele 1435 mm. Leedus tähendaks see

muuhulgas 1520 mm raudteeühenduse likvideerimist

Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Venemaa vahel, mille

realiseeritavusega ei saa riigi eriplaneeringu koostamise käigus

arvestada.

Eeltoodust tulenevalt teeb EVR alljärgnevad

täiendusettepanekud korralduse seletuskirja osas:

1. Eriplaneering peab käsitlema ka olukorda, kus Tallinna

ringraudtee kasutuselevõtu perioodil kogu Eesti raudteevõrk

säilib 1520 mm rööpmelaiusega ja samal ajal tekib vajadus

Paldiski ja RB trassi ühendamiseks 1435 mm rööpmelaiusega,

s.t. lisaks 1520 mm rööbasteedele täiendava raudtee rajamist

rööpmelaiusele 1435 mm Soodevahe terminali ja Paldiski

raudteejaama vahel. Selleks vajalikud muudatused

raudteevõrgus tuleb käsitleda käesolevas eriplaneeringus.

2. Eriplaneering peab käsitlema ka olukorda, kus esialgu 1520

mm rööpmelaiusega rajatav Tallinna ringraudtee koos kogu

Eesti 1520 mm raudteevõrgustikuga kaugemas perspektiivis

asendatakse 1435 mm rööpmelaiusega. Selleks vajalikud

muudatused raudteevõrgus tuleb käsitleda käesolevas

eriplaneeringus.

3. Eriplaneeringu käigus tehnoloogilist alternatiivi valides tuleb

arvestada ka olukorraga, kus olemasoleva 1520 mm

rööpmelaiusega raudtee koridori rajatakse Paldiskini täiendavalt

1435 mm rööpmelaiusega rööbastee, mis peab ristuma

olemasoleva 1520 mm rööpmelaiusega Tallinn-Turba

raudteeliiniga. Ringraudtee rööpmelaiuse valimisel tuleb

käsitleda ka valikust tuleneda võivat vajadust muuta Keila-

Haapsalu raudteeliini rööpmelaiust.

4. Tehnoloogilise alternatiivi valikul tuleb valida ka

elektrifitseeritava ringraudtee kontaktvõrgu pinge olukorras,

kus Tallinn-Keila raudteeliini kontaktvõrk on 3 kV DC ja

Tallinn-Tapa raudteeliini kontaktvõrk on 25 kV AC ning

valikust tulenevalt hinnata täiendavate veoalajaamade ja

kõrgepingeliinide (veoalajaamade toide) planeerimise vajadust.

5. Eriplaneering peab käsitlema avalike teede ja kergliiklusteede

arengukavasid kogu Tallinna ringraudtee planeeringuala

ulatuses ja eriplaneering peab tagama, et Tallinna ringraudtee ja

kõikide avalike teede ristumised (s.h. perspektiivsed)

kajastatakse eritasandilistena TEN-T määruste täitmiseks.

6. Eriplaneering peab arvestama ka Tallinna ringraudteele

rajatavate reisirongide peatuskohtade juurde vajaliku taristu

(juurdepääsuteede, pargi-reisi parklate, vms rajatiste) rajamise

ruumivajadusega.

7. Täpsustada toimingute järjekord selliselt, et oleks selge, kumb

tuleb teha enne - kas asukoha eelvalik või tehnoloogilise

alternatiivi (rööpmelaiuse ja kontaktvõrgu pinge) valik.

8. Teeme ettepaneku lisada kaasatavate loetelusse ka

Edelaraudtee AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Liinirongid

(Elron), kellel võib olla samuti põhjendatud huvi osaleda

ringraudtee eriplaneeringu koostamise protsessis.

Ühtlasi informeerime, et AS Eesti Raudtee poolt on 2018-ndal

aastal tellitud Tallinna Ringraudtee eskiisprojekt/kontseptsioon

(Reaalprojekt, Töö nr P18048) Saue ja Lagedi vahele 1520 mm

rööpmelaiusega ringraudtee eskiislahenduse koostamiseks,

tagades Paldiski suuna 1520 mm rööpmelaiusega ühendused

Tapa ja Muuga suundadega ning Lagedile planeeritava Rail

Balticu ümberlaadimisjaamaga. Eskiisprojekti koostamise

eesmärgiks oli selgitada välja, kas RB koridori on võimalik

kasutada ka Tallinna ringraudtee rajamiseks ja kui palju

kallineksid siis RB jaoks vajalikud rajatised (eelkõige muldkeha

ja sillad – ülejäänu ringraudtee jaoks saab rajada hiljem).

Selleks, et analüüsida, kas RB trassikoridori on võimalik

paigutada üks lõik Tallinna ringraudteest, oli vajalik analüüsida

kogu ringraudtee paiknemist Saue-Lagedi lõigul. Oleme

arvamusel, et ka kõnesoleva eskiisprojekti realiseeritavust

tuleks hinnata eriplaneeringu koostamisel.

EVR tänab võimaluse eest esitada ettepanekuid ning avaldab

soovi olla kaasatud eriplaneeringu koostamise protsessis.

Eesti Sadamate Liit 31.12.2022 Eesti Sadamate Liit toetab Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu koostamise kavatsust, mille eesmärgiks on

kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee muuhulgas kauba

veoks ringraudteel (edaspidi „Ringraudtee“) nii, et

realiseeritakse ammune idee kaubavedude ümbersuunamiseks

Tallinna kesklinnast. Samas tagatakse Paldiski suunaliste

kaubavedude parem logistika.

Eelnõu kohaselt toetab Ringraudtee rajamine Paldiski ja Muuga

sadamate arengut. Rõhutame samas, et projekti mõjupiirkonda

jäävad ka Tallinna Bekkeri sadam, Vene-Balti sadam ja

laevatehas ning ka Paljassaare sadam.

Bekkeri ja Meeruse paarissadam ei näe perspektiivi Tallinna

linna sisesel raudteel oma kaubavedude huvides; sama ka

Paljassaare sadam. Kuid soovitame projekti meeskonnal

kohtuda Balti Laevaremonditehase juhtkonnaga ning arutada

projektiga seonduvaid küsimusi.

Rõhuasetus oleks vanametalli ja ka laevaehituseks/remondiks

vajaliku metalli veol, milleks hetkel kasutatakse Kopli

kaubajaama. Vaatamata sellele, et praegusel hetkel raudtee

kaubavedu ei toimu sanktsioonide tõttu suures mahus, on uue

Ringraudtee rajamise näol tegu riigile ja sadamatele olulise

tähtsusega strateegiline tähtsus muuhulgas ka riigikaitse

seisukohalt. Hetke kaubavedude statistilisi mahtusid ei tasuks

eelnõu realiseerimisel aluseks võtta. Arutasime käesolevat

eelnõud ka Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooniga ning oleme

toetaval seisukohal, et riigi eriplaneeringu käigus tuleb

langetada ka põhimõtteline tehnoloogilineotsus – kas

kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu

ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm

Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel. Kaasatakse riigi eriplaneeringu

koostamise protsessi.

rööpmelaiusega. Samas tasuks käsitleda ka raudtee taristu

juurde kaasaegsete hoolduskeskuste rajamist raudteeveeremil

rataste 1520 mm ja 1435 mm kiireks üleminekuks. Ei oleks

mõistlik eraldada Eestit 1520 mm raudteetranspordi

võrgustikust, mida kasutavad ka meie naaberriigid Läti, Leedu

ja Soome. Selles küsimuses tasuks leida paindlik lahendus.

Sadamate Liit on huvitatud ka edaspidi selles olulises projektis

kaasa rääkima.

AS Edelaraudtee 10-01-2023 kiri nr

EDI-2023-V-5

AS Edelaraudtee on tutvunud materjalidega ning leiab:

1. Mõistlik on kaasata ringraudtee planeeringuga planeeringuala

piiresse jääva Edelaraudtee 1520 mm raudtee Saku-Kasemetsa

lõigu õgvendamine vastavalt Saku valla üldplaneeringule

(väljavõte koostamisel olevast üldplaneeringust teede ja

tehnovõrkude osas lisatud).

2. Tallinnas linna piiresse jäävad raudtee ületused

maanteeliiklejatele ja jalakäijatele ning kergliiklejatele

(Järvevana tee, Viljandi mnt, Valdeku tn, Veerenni tn)

lahendada planeeringus eritasandilistelt.

Nii Saku-Kasemetsa raudteelõigu õgvendamine kui

ületuskohtade eritasandiliseks viimine võimaldaks kompleksselt

muude raudtee läbilaskevõime suurendamiseks kavandamisel

olevate meetmetega tõsta oluliselt Tallinn-Rapla vahelise

rongide liikumise kiirust ja sagedust.

Teadmiseks võetud ja esitatud märkusega arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel.

1. Planeeringuala laiendati lõuna suunas peamiselt selleks, et

oleks võimalik kaaluda Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic

ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate

trassialternatiivide vahel. Planeeringuala piiresse jääb ka

Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee Saku-Kasemetsa lõigu

õgvendamine.

2. Arvestame esitatud märkusega eriplaneeringu koostamisel.

EELNÕU

11.01.2023

KORRALDUS

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:

1. Algatada Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee. Tallinna

ringraudteega koos kavandatakse eeldatavalt järgmise otstarbega ehitised: raudtee,

jaamateed, meldepunkti rajatised, reisi- või kaubaplatvormid, ülekäigu- ja

ülesõidukohad, raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või

energiarajatised või tehnorajatised, raudtee kaitserajatised, muud raudtee

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.

3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Harju maakonnas

Tallinna linna ja Keila linna ning Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda,

Saku valda, Harku valda, Saue valda ja Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas

Kohila valda ja Rapla valda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2.

Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.

4. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist

hindamist korraldab Rahandusministeerium.

5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse §

28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

6. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa Planeeringuala asukoht ja piir

Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna

ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu

arvamuse andmiseks

Esitan Teile arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle

seletuskirja. Palun Teie arvamust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

riigihalduse minister

Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos planeeringuala asukoha ja piiriga ning

seletuskiri

Marju Kaivapalu 6113948

[email protected]

Lisaadressaadid: Tallinna Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rae

Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus,

Lääne-Harju Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riigimetsa Majandamise

Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ

Meie 12.12.2022 nr 1.1-10.1/9761-1

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

16.06.2022 kirjaga nr 9-1/10-1 esitas MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL)

Rahandusministeeriumile taotluse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. Riigi eriplaneeringu

koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski

suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast)

ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist, samuti võimaluste loomine

reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis

Haapsalu/Rohuküla) suunal. Harju maakonnaplaneeringus on Tallinna ringraudtee

kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori, mis on

lähtekohaks riigi eriplaneeringu koostamise käigus alternatiivide väljatöötamisel. Lisaks

asukohaalternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv –

kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti

raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee.

Antud vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 27. juulil esitatud täiendavatest ettepanekutest

üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks. Komisjoni

ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus, Portugalis, Hispaanias ja

Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Välja töötatud alternatiivide seast tuleb valida sobiv

rööpmelaius ja sobivaim asukoht ning sobivaimas asukohas koostada detailne lahendus.

HOL ja Rahandusministeerium sõlmisid 15.06.2022 Tallinna ringraudtee riigieriplaneeringu

koostamise korraldamiseks planeerimisseaduse § 4 lõike 21 kohase koostöökokkuleppe nr

1.1-22/22/237. HOL tasub koostöökokkuleppe järgi 38,81 % ja Rahandusministeerium

61,19 %. Riigieelarvesse kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid

etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisega on 2023. aasta riigieelarves arvestatud

ning raha nende koostamiseks eraldatud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul HOL

taotletud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ning KSH. Riigi eriplaneeringu koostamist

korraldab Rahandusministeerium.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna

nõunikud Marju Kaivapalu (tel 611 3948, e-post [email protected]), Alan Rood (tel

715 5805, e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post kadi-

[email protected]) ning riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel 611

3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(tel 611 3549, e-post [email protected]).

2

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada Tallinna

ringraudtee rajamine. Tallinna ringraudtee kavandamise eesmärk on luua võimalus Paldiski

suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste

rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Samuti on eesmärk võimaldada uusi

ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba

(perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja

keskkonnasäästliku töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail

Baltic reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on

kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku sõiduautoga.. Tallinna ringraudtee võimalikud

põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+1.

Lisaks askohaalternatiividele valitakse riigi eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline

alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu ülejäänud

tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic

raudtee. Enne tehnoloogilise alternatiivi valimist viiakse riigi eriplaneeringu koostamise

käigus läbi sotsiaal-majanduslik analüüs, milles käsitletakse ka valikut kahe rööpmelaiuse

vahel (mille juures arvestatakse kogu Eesti rööpmelaiuse muutmise perspektiivi). .

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja

sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased

järgnevad ehitised: (kood 21211) raudtee, (21211) jaamateed, (21213) meldepunkti rajatis,

(21214) reisi- või kaubaplatvorm, (21215) ülekäigu- ja ülesõidukoht, (21216) raudtee

ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või tehnorajatis,

(21217) raudtee kaitserajatis, (21219) muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik

rajatis maakaabelliin. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse

muud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi

eriplaneeringu ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas

PlanS § 27 lõikega 6 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2

punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid.

Kavandatav Tallinna ringraudtee on riigi eriplaneeringu objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse

ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks

avalikus veekogus ja majandusvööndis.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

3

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa

kohta avaliku raudtee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab

PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Tallinna ringraudtee kavandamine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga avalik raudtee,

millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu

on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Kavandatav Tallinna ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju,

lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes

oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Tallinna ringraudtee on olulise

ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et ringraudteest tingituna muutuvad

transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval raudteel on visuaalne mõju ning mõju

müra levikule. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja 2 lk 80-81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks

ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele

maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille

ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi eriplaneeringu

üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja

ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda,

et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et

tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks

selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise

rajamiseks. Antud juhul kavandatava ringraudtee vajadus ega mõju ei piirne vaid ühe

kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste

ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica

reisiterminalist. Ringraudtee rajamine võimaldab Eesti suurimate, Paldiski ja Muuga,

sadamate arengut. Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-

Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Elektrifitseeritud

reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi

kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Uued, kiired ja mugavad

ühistranspordiühendused keskkonnasäästliku reisirongiliikluse näol aitavad tegeleda

maakondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku ja turismialaste väljakutsetega.

Samuti aitavad niisugused ühendused kallutada inimeste liikumisviiside eelistusi

keskkonnasäästlikumate liikumisviiside suunas, mis pidurdab edasist autostumist.

2 Eelnõu - Riigikogu

4

Kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik

ja rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja3 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista

kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või

julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub

näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate

üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

Raudtee asukoha valiku juures on suur riiklik huvi maapõue valdkonnas, kui raudtee trass

asub maardla alal. 4 Samuti raudtee elektrifitseerimisel selle positiivne mõju

kliimaeesmärkide saavutamisele ja loodus- ja elukeskkonna parendamisele läbi

süsinikuheite vähenemise.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise

eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk

arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt

dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik

huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev

ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee kavandamise vastu väljendanud strateegilistes

dokumentides, mis käsitlevad transpordi ja liikuvuse arendamist aga ka kliimapoliitikat,

kuna raudtee rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO liikuvust

tõhustada ja kiimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee vastu väljendanud mitmetes strateegilistes

dokumentides:

 Strateegiaga „Eesti 2035“ 6 on Eestile võetud suund ruumilisel planeerimisel

eelistada ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi,

mis tagavad ligipääsetavuse. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside

heidet vähendavatel tegevustel ning elektrifitseeritud raudtee rajamine aitab

vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Raudtee rajamine arendab rahvusvahelisi ja

riigisiseseid ühendusi.

 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“7 kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050

kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta

tasemega. Vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi ja ühistranspordi, ning

energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise aitab vähendada kasvuhoonegaaside

heidet.

3 Eelnõu - Riigikogu 4 Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on väljendatud Riigikogu otsusega 06.06.2017 vastu

võetud strateegiadokumendis Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 5 Eelnõu - Riigikogu 6 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

5

 Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“8 kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus on öeldud, et

„Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub

Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus

möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid

kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada.“

 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20359 kohaselt: „Tuleb algatada Tallinna

ringraudtee eriplaneering, et selgitada välja selle rajamise otstarbekus ja tasuvus

etapiviisil (põhja- ja lõunatrass)“.

 Tallinna ringraudtee on kajastatud ka Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 10 punktis 5.1: „Tallinna ringraudtee

eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei

toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on

võimalik kasutada raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires.

Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine, kuivõrd ringraudtee asukoha

valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline (seoses puutumusega Rail

Baltic’u trassi) huvi.“

 Harju maakonna arengustrateegia 2035+ 11 , kohasel on: “Harjumaa kohalike

omavalitsuste huvi seotud eelkõige Tallinna ringtee äärse rongiliikluse

arendamisega, mis soodustaks Tallinna-suunalise ja Harjumaa sisemise

ühistranspordi kasutamist“.

 Harju maakonnaplaneeringus 12 on kavandatud perspektiivsed põhimõttelised

raudteekoridorid sh Tallinna ringraudtee, mis on kajastatud ka maakonnaplaneeringu

põhijoonisel Tehnilised võrgud (kajastatud kaks trassikoridori alternatiivi) ning

seletuskirjas täpsustatakse: „Edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering selgitab

välja, milline Tallinna ringraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus.“

8 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee 9 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 10 https://www.mkm.ee/raudtee 11 https://hol.ee/docs/file/harju%20strat%20muudetud%2025_11_18.pdf 12 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/ - kehtestatud 09.04.2018

6

±

Joonis 1. Täiendatud väljavõte Harju maakonnaplaneeringust (Tehnilised võrgustikud)

 Tallinna üldplaneeringu13 alusel: „Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna,

kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid

sadamaid, tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja turvalisuses paranemist,

eriti mürataseme osas.“ Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas on Tallinna raudtee

sõlme arengu osas esitatud ettepanek: „Suunata rongid Tallinna keskosast mööda,

rajades Saue-Männiku vahele ühendustee, mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama

teenindamiseks.“

13 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/9201/3004/11.01.2001-m-3-lisa.pdf# - kehtestatud 11.01.2001

7

Joonis 2. Väljavõte Tallinna üldplaneeringust ( Joonis 22. Raudteevõrk)

Kavandatava Tallinna ringraudtee planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja

rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna ringraudtee on

kaubavedude ühenduslüli Paldiski ja Muuga sadama vahel, mis suunab ohtlikud veosed

Tallinnast mööda. Ringraudtee võimaldab ka uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski

suunal. Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised

raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh

rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee

valmimisel lisanduvad ühendused Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga.

Rahandusministeerium küsis 27.06.2022 kirjaga nr 15-4/5198-514 suure riikliku huvi osas

Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust. Keskkonnaministeerium on oma 25.07.2022

kirjas nr 7-15/22/3008-5 15 seisukohal, et võttes arvesse taotluses loetletud strateegilisi

dokumente, milles riik on väljendanud huvi Tallinna ringraudtee rajamise vastu, leiab

Keskkonnaministeerium oma pädevusvaldkonnast tulenevalt, et kavandatava tegevuse

puhul on tuvastatud suur riiklik huvi. Siseministeerium on oma 16.08.2022 kirjas nr 13-4/11-

2 16 seisukohal, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering tuleb algatada ja planeeritav

raudtee maandab suurõnnetuse toimumise riske, kuna vähendab läbi Tallinna viidavate

kaubavedude mahtu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on oma

15.09.2022 nr kirjas 25-4/22-07-2 17 seisukohal, et arvestades strateegilisi dokumente

(„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“, Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja

Harju maakonnaplaneering 2030) on tuvastatud suur riiklik huvi. MKM juhtis tähelepanu

asjaolule, et seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas esitas Euroopa Komisjon 27. juulil

täiendavad ettepanekud üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide

14 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 15 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 16 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 17 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

8

uuendamiseks. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus,

Portugalis, Hispaanias ja Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Tegemist on pikaajalise

vaatega üle-euroopalisele transpordivõrgustikule ning meie majandus- ja

julgeolekupiirkonnale.

On oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh Tallinna ringraudtee, vastaks

Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele, st nii tsiviil- kui

militaarotstarbeliseks kasutamiseks. EL kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa

ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr

283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli 12 lõike 2 alusel antava

rakendusmäärusega.

Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada avalik

elektrifitseeritud raudtee. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärki on kajastatud ka

käesoleva seletuskirja peatükis 2 „Korralduse eesmärk“.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest

ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamine.

Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima

asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus kavandatud

põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse

väljatöötamise alus.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta

(PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul kaalutakse kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne

trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive, viimaste hulka

võivad kuuluvad ka alternatiivid, mis hõlmavad 1435 mm ja 1520 mm rööpmelaiusega

raudteed. Eelvaliku etapis koostatakse ka Tallinna ringraudtee trassi eskiisprojekt(id) kuna

detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

täpsusastmes.

Peale asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi

eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud raudtee

alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.

Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH

sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id).

Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja

selle suurus, sh planeeringuala piir (Joonis 3). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab

Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna linna, Jõelähtme valda,

Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Saue valda, Keila linna ja Lääne-Harju

valda. Planeeringuala suurus on 106 km2.

Tallinna ringraudtee ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis

Tallinna linna läbimata) ja Paldiski Ülemistega. Võrreldes HOL-i poolt esitatud REP

9

algatamise taotlusega on planeeringuala muudetud aga valitud on piisava ulatusega, mis

võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte

ringraudtee projekteerimisel ning loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise täpsusastmes.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatava Tallinna

ringraudtee mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev

planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema

territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Tallinna ringraudtee

kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.

Joonis 3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium.

Eelnõu punkti 5 kohaselt on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel18.

Algatamisest teavitamine

Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu punktis 7.1.

Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS §

31 lõige 1).

- Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium,

Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

18 Riigi eriplaneeringud | Rahandusministeerium (fin.ee)

10

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (eelkõige

planeeringuala maaomanikud ja raudtee haldajad), isikud, kes on avaldanud soovi olla

eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise

vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava

organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2).

- Kaasatakse Riigikogu.

- Kaasatakse järgmised omavalitsused: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku vald,

Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald.

- Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk,

kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse

teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses

selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS §

31 lõikes 4 sätestatud viisil.

- Kaasatakse isikud, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud.

- Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise

vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigimetsa

Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia

OÜ, MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit.

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib

puudutada on eelkõige planeeringuala maaomanikud.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH

programmi etapis koostatakse koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida

läbivalt menetluse jooksul vastavalt vajadusele ajakohastatakse.

Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb

(PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse

üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti

isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-

ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 31 lõige 2).

Selguvad menetluse jooksul.

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

11

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA RINGRAUDTEE EELDATAVAD MÕJUD

Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste

ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica

reisiterminalist. Ringraudtee rajamine võimaldab Paldiski ja Muuga sadamate arengut.

Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal.

Reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi

kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3).

Kavandatava Tallinna ringraudtee KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi

eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike

ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja

püsielupaiku, sh piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirta jõe loodusalaga.

Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja

vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos

teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist

ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD

KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja

Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes

üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Harju maakonna maakonnalehtedes Harju Elu ja

Sõnumitooja. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligi 3000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva

jooksul algatamisest arvates kirjalikult:

 ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

 Riigikogu;

12

 planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

 isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Tallinna ringraudtee trass paiknema (alternatiive

alles hakatakse välja töötama), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi

võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on

tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse §

31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud

viisil;

 isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldanud);

 samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.

Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö

asukoha eelvaliku etapis“.

Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus

edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel

lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4).

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.

Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus

täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad

asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad

mõjud, sealhulgas KSH.

Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud,

eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse osaliselt riigieelarvest (61,19 % ulatuses) ja

osaliselt planeeringu koostamisest huvitatud isiku HOL poolt (38,81 % ulatuses) vastavalt

HOL-iga 15.06.2022 sõlmitud koostöökokkuleppele nr 1.1-22/22/237. Riigieelarvesse

kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt

täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamisega on 2023. aasta riigieelarves arvestatud ning raha nende

koostamiseks eraldatud.

Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:

13

 riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 19 programmi

koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile

lähteülesannete koostamisega (riigieelarves raha eraldatud);

 riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

 riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine.

Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse kolmes osas, et töö teostajal oleks pakkumust

tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine, uuringud ja

analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Rahandusministeeriumil oleks võimalik

kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus.

Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Eeldatav

planeeringu koostamise aeg on 6 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle

pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus

selguvad töö esimeses (riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamine) ja teises (riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande

koostamine) etapis.

Tabel 1. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja koostamise eeldatav

kestus arvestades Rahandusministeeriumi ja MTÜ Harjumaa omavalituste Liit hinnanguid:

Tegevus Eeldatav

maksumus

Eeldatav

kestus

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse

kaardistamine;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

255 000 eurot kuni 1 aasta

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese

etapi aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike

uuringute ja analüüside kaardistamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele

uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel

olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning

menetletavate ja väljastatud ehituslubade

kaardistamine;

summa selgub

planeeringu

lähteseisukohtade

ja KSH

programmi

koostamisel

kuni 2 aastat

19 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

14

- detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist

vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise

vajaduse ja ulatuse (ala) hindamine detailse

lahenduse koostamiseks (PlanS §

42);eskiisprojekti(de) koostamine;

- eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande

koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- eelprojekti(de) koostamine;

- elluviimise tegevuskava koostamine.

summa selgub

planeeringu

asukoha

eelvaliku ja KSH

esimese etapi

aruande

koostamisel

kuni 3 aastat

Riigi eriplaneering kokku 6 aastat

7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Tallinna ringraudtee asukoht variantide

võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja

kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise

meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne

trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Ringraudteed on

võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik leevendada.

Planeeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi

vm põhjuseid, mis välistaksid Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatava riigi

eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi

eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise

ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi

Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab riigi eriplaneeringu Vabariigi Valitsus korraldusega.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega

hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud

kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega

planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud

planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse

korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu

kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Tallinna ringraudtee ehitamise finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu

kehtestamist.

15

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,

Keskkonnaministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga ja Siseministeeriumiga.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium.

Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku

vald, Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald, MTÜ

Harjumaa Omavalituste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riigimetsa Majandamise

Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee ja Rail Baltic Estonia OÜ.

Eelnõu kohta avaldasid arvamust /osa kirjutatakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuste

avaldamiseks antud aja lõppemist/.

Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva

seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (Lisa 1.1). /tabel täidetakse pärast

kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks antud aja lõppemist/.

16

Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel

Kooskõlastaja/arvamuse

esitaja

Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus

1.

…

EELNÕU

29.11.2022

KORRALDUS

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:

1. Algatada Tallinna ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneering ning keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee. Tallinna

ringraudteega koos kavandatakse eeldatavalt järgmise otstarbega ehitised: raudtee,

jaamateed, meldepunkti rajatised, reisi- või kaubaplatvormid, ülekäigu- ja

ülesõidukohad, raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või

energiarajatised või tehnorajatised, raudtee kaitserajatised, muud raudtee

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.

3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Harju maakonnas

Tallinna ja Keila linnad ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju

vallad. Planeeringuala suurus on 106 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas.

4. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist

hindamist korraldab Rahandusministeerium.

5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse

§ 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

6. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir