Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Adula-Puujala-Oja“

Koostas: Jüri Koort Lk 1

LÄHTEÜLESANNE

1. KOOSTADA: metsaparandusobjekti rekonstrueerimise projekt. 1.1. Objekti andmed:

1.1.1. Nimi (käibenimi): Adula-Puujala-Oja. 1.1.2. Asukoht: Kaavere, Oorgu, Otiküla, Parika, Rebaste ja Tusti küla, Viljandi vald, Viljandi

maakond.

1.1.3. RMK halduspiirkond: RMK Viljandimaa metskond, Edela regioon, Edela Viljandi piirkond. 1.1.4. Katastriüksuste ja kvartalite täpne loetelu, Keskkonnamõju analüüs (edaspidi KMA) Tabelis 1 p

1.3 ja p 1.4.

2. UURIMISTÖÖD: 2.1. Objekti üldandmed:

2.1.1. Maaparandusehitised:

MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha

Puujala(TTP-226) 3101800010030 002 8,8

Puujala(TTP-226) 3101960010040 003 209,6

Puujala(TTP-226) 3101970010020 001 527

Oja(TTP-92) 3101980010010 001 19

Oja(TTP-92) 3101980010020 001 37,7

Adula(TTP-92) 3101980010030 001 93,3

Puujala(TTP-226) 3101980010040 001 173

Oja(TTP-92) 3101980010040 002 151,1

Adula(TTP-92) 3101980010040 003 70,6

Puujala(TTP-226) 3101980010041 002 257,9

Oja(TTP-92) 3102010010010 001 23,9

Adula(TTP-92) 3102010010020 001 186,4

Oja(TTP-92) 3102010010021 001 18

Saare(TTP-92) 3102040010010 001 38,8

Oja(TTP-92) 3102040010010 002 118,4

Poka (TTP-92) 3102010010022 001 6,7

Adula(TTP-92) 3102010010022 002 121

Poka(TTP-92) 3102050020130 002 48

Arvele võtmata MPS 287,8

Kokku 2397

Projektalaga seotud MPS eesvoolude ja veejuhtmete pikkused on KMA Tabelis 1 p 2.1 ja 2.2.

2.1.2. Teed:Tee nimi Teeregistri nr MPS teenindav

tee jah/ei Tee järk

Olemasolev pikkus km

Rek pikkus km

Ehit pikkus km

Kokku km (rek, ehit)

Erkla tee 8921003 jah 4 1,81 1,25 - 1,25

Rehtsalu tee 8921006 jah 4 1,44 0,82 - 0,82

Lambatee 8921005 jah 4 1,78 1,78 - 1,78

Kokku: 3,85 - 3,85

2.2. Tingimused uurimistöödele: 2.2.1. Uurimistööd teostada vastavalt Maaparanduse uurimistööde nõuetelesellises mahus ja sellise

kvaliteediga, mis tagab lähteülesandes ning selle lisades (asendiplaan, digitaalsed andmekihid, KMA) kirjeldatud objektide kvaliteetse projekteerimistöö.

2.2.2. Uurida projektala piirest väljuvate eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poolt projekteerimistingimustes esitatule ja ulatuses, mis tagab projektala piires olevate ehitiste toimimise.

2.2.3. Uurimistööde tegemise käigus tuvastatud erinevustest maaparandussüsteemide registris kirjeldatuga tuleb koheselt informeerida PTA piirkondlikku esindust.

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Adula-Puujala-Oja“

Koostas: Jüri Koort Lk 2

2.2.4. Uurida lähteülesande p 2.1.2 ja p 3.2 kirjeldatud teede konstruktsioonide ja rajatiste ning seisukorda, rekonstrueerimise ja ehitamise vajadust ning võimalusi.

2.2.5. Uurida täiendavate teekraavide või nõvade rajamise vajadust ja võimalusi. 2.2.6. Teedel määrata maha- ja möödasõidukohtade vajadus (asukohad täpsustatakse täiendavalt

tellijaga). 2.2.7. Uurida olemasolevate keskkonnakaitseliste rajatiste seisundit ja uute rajatiste (sh

leevendusveekogud) ehitamise vajadust.

3. PROJEKTEERIDA:

3.1. Lähteülesandes p 2.1.1 kirjeldatud maaparandusehitiste (kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine kokku ca 2397 ha või mahus, mis tagab projektalal olevate maaparandusehitiste toimimise.

3.1.1. Projektlahendus koostada nii, et metsamaterjalide kokkuveol oleks tagatud liigeldavus kvartalisihtidel ja kraavimulletel koos mahasõidu võimalusega lähimale väljaveoteele. Kraavidest ülepääsutruupide ehitamine ja rekonstrueerimine ning täpsed asukohad ja vajadus tuleb projekteerimise käigus täpsustada tellijaga.

3.1.2. Eramaadele projekteerida töid ainult juhul, kui on takistatud maaparandusehitiste toimimine riigimaal. Projekteeritud tööd peavad olema kooskõlastatud maaomanikuga. Kui kooskõlastusest tulenevalt muutub algselt planeeritud projektlahendus, siis tuleb ka uus lahendus täiendavalt maaomanikuga kooskõlastada. Mõlemad kooskõlastused lisada projekti. Kooskõlastuseta töid eramaale projekteerida ei tohi.

3.2. Teede rekonstrueerimine kokku ca 3,85 km, sellest:

• Erkla tee – rekonstrueerimine:- pikkus 1,25 km;- järk nr 4;- katendi laius võimalusel 4,5 m;- maaparandussüsteemi teenindav tee – jah.

• Rehtsalu tee – rekonstrueerimine: - pikkus 0,81 km;- järk nr 4;- katendi laius võimalusel 4,5 m;- tagasipööramiskoht (TP-L), rajatis peab jääma RMK maale;- maaparandussüsteemi teenindav tee – jah.

• Lambatee – rekonstrueerimine:- pikkus 1,78 km;- järk nr 4;- katendi laius võimalusel 4,5 m;- tagasipööramiskoht (TP-L);- maaparandussüsteemi teenindav tee – jah.

3.2.1. Teede rekonstrueerimine projekteerida vastavaltRMK metsateede katendite projekteerimise,

ehitamise ja hooldamise juhendile (Versioon 2.1) 3.2.2. Mahasõidud teelt metsaosadele ja kraavimulletele tüüp M3 (Maaparandusrajatiste tüüpjoonised

2019), mahasõitude vajadus ja täpsed asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3.2.3. Projekteerimistööde käigus võib vastavalt tellija poolt tehtud ettepanekutele lisada projekti

täiendavaid mahasõite, möödasõite, laoplatse, muuta mahasõitude tüüpi jne. 3.2.4. Lähteülesandes kirjeldatud teede pikkust, tagasipööramiskoha asukohta ja tüüpi võib muuta ainult

tellijaga kooskõlastatult.3.2.5. Teedele projekteerida vajadusel uued teekraavid ja/või nõvad ning vajadusel teekraavide

eesvoolud.

4. ERITINGIMUSED: Metsaparandusobjektil ja -objektiga piirnevatel aladel asuvad RMK-le teadaolevalt järgmised keskkonna- ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb metsaparandusobjekti rekonstrueerimise ja ehitamise käigus arvestada: 4.1. Kaitstavate objektide loetelu ja meetmed KMA tabelites T2 ja T3. Piirangute täpsed asukohad

projekteerijale üle antavates objekti lähteandmetes (andmekihid: map, dwg). Piirangute lisandumist projekteerimistööde käigus täpsustab projekteerija iseseisvalt, kasutades selleks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), või küsib uued piirangute kihid RMK-st.

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Adula-Puujala-Oja“

Koostas: Jüri Koort Lk 3

4.2. Projekteerijal hinnata 5 ja 5a boniteedi eraldistel paiknevate või neid mõjutavate kuivenduskraavide rekonstrueerimise vajadust. Juhul, kui need kraavid teenindavad ainult 5 või 5a boniteedi metsaosi ega ole vajalikud kokkuveo teostamiseks, ei kuulu need rekonstrueerimisele.

4.3. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning nende läheduses asuvate objektide rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused selgitab välja projekteerija.

5. TINGIMUSED PROJEKTILE: 5.1. Projekt peab vastama vajalikus ulatuses RMK Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti

näidiskoosseisule ning olema kooskõlas Maaparandusseaduse ja Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuetega.

5.2. Projektis tuleb arvestada Keskkonnaameti (KeA) poolt esitatud keskkonnaalaste tingimustega ning KMAst tulenevate meetmetega.

5.3. Projekti lähteülesandes olevad ja projekteerimise käigus täiendavalt esitatud keskkonnaalased ja muud piirangud (nõuded) tuleb sisse kirjutada projekti keskkonnakaitset käsitlevasse peatükki.

5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma piirkondliku PTA esindusega, et täpsustada uuritava ala tingimused ja MPS andmed.

5.5. Projekti koostamise ajal peab projekteerija korraldama tellija esindajatega töökoosoleku. Projekteerija protokollib töökoosoleku ja protokoll lisatakse projekti.

5.6. Projekti kooskõlastamised korraldab projekteerija. RMK kooskõlastus antakse viimasena. Projekti kooskõlastamine maaomanike ja objektiga vahetult piirnevate kinnistute omanikega korraldada projekti koostamise ajal, et projektis oleks võimalik arvestada kooskõlastustes esitatud tingimustega (mahasõidud, truubid, liikluspiirangud jne). Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle koos projektala lähteandmetega esimesel võimalusel, peale projekteerija vastava soovi esitamist.

5.7. Projekteerija täiendab (muudab) projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisandmetele KMA Tabelis 1 olevaid üldandmeid (p 1.1, p 1.2, ja p 2.2 ) ning esitab need peale muutmist kohe lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile.

5.8. Projekt tuleb enne lõplikku valmimist esitada digitaalselt lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile, kes korraldab projektlahenduse RMK-sisese kooskõlastamise, KMA ja teede tasuvusarvutuse täiendamise. Tasuvusarvutuse negatiivne tulemus võib muuta projektlahendust ja projekti koosseisu.

5.9. Koostatud projektlahendus peab tellija jaoks vastama parima hinna ja kvaliteedi suhtele. 5.10. Projektile tellitakse ekspertiis.

6. LÄHTEÜLESANDE LISAD: Kooskõlastused, RMK KMA, asukohaplaan, asendiplaan, digitaalsed andmekihid (Mapinfo, dwg).

7. PROJEKT ANDA ÜLE: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort.Projekt esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt vastavalt näidiskoosseisus toodule ning töövõtulepingus sõlmitud tähtajale.

8. PROJEKT KOOSKÕLASTADA: RMK Edela regioon, Keskkonnaamet, Telia, omavalitsus, võimalikud infrastruktuuride omanikud, maaomanikud.

9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort.

(allkirjastatud digitaalselt)

Seisukoha küsimine

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Viljandimaal Viljandi valla haldusterritooriumil

Adula-Puujala-Oja metsaparandusobjekti rekonstrueerimist.

Palun Teie seisukohta kavandatavate projekteerimistööde kohta.

Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri Koort

kavandamisspetsialist

metsaparandusosakond

Lisad: Lähteülesande fail (asice)

505 4941 e- post [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

(digiallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2023/156

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXXX

XXX

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Jüri Koort

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 10.01.2023 nr 3-2.1/2023/156

Meie 06.02.2023 nr 7-9/23/579-2

Keskkonnaameti Adula-Puujala-Oja

metsaparandusobjekti seisukoht

Soovite Keskkonnaameti seisukohta Adula-Puujala-Oja metsaparandusobjekti

rekonstrueerimise projekteerimiseks. Lähteülesande kohaselt plaanitakse maaparandusehitiste

rekonstrueerimine kokku ligikaudu 2397 hektaril või mahus, mis tagab projektalal olevate

maaparandusehitiste toimimise.

Projekteerimisel palume arvestada järgnevaga:

1. Projektiala naabruses asub Parika looduskaitseala, mis kuulub Parika loodusala ja

linnualana Natura kaitsealade võrgustikku. Ala kaitse eesmärgiks on mh must-toonekure

kaitse. Projektiala kagunurgas asub lisaks Kiviaru must-toonekure püsielupaik, mis kuulub

Natura võrgustikku Võrtsjärve linnuala ja Kiviaru loodusalana. Must-toonekure kaitse

tegevuskava kava kohaselt võib liigi toitumisala ulatuda pesapuust enam kui 20 km

kaugusele, seega asub kogu projektiala potentsiaalselt must-toonekure toitumisalas ning

seetõttu tuleb projekteerimisel lähtuda must-toonekure kaitse tegevuskavas1 (lk 50) ning

Põllumajandus- ja Toiduameti juhendmaterjalides Leevendusveekogude rajamine

metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks ja olulised leevendusvõtted vee-elustiku

säilimiseks kraavide rajamisel ja rekonstrueerimisel2 toodud juhistest.

2. Projektialal asuvates kaitstavate liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndites kuivendustööde

tegemine võib kaasa tuua kaitse eesmärkide kahjustamise, mistõttu ei ole tööd

sihtkaitsevööndites lubatud.

3. Püsielupaikade piiranguvööndites ja kaitstavate liikide elupaikades väljaspool püsielupaiku

palume töid samuti vältida või äärmisel vajadusel piirduda voolutakistuste eemaldamisega.

4. Looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 sätestatu kohaselt on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Sellest tulenevalt ning

asjaolust, et alal ja selle naabruses pesitseb mitmeid häirimisele väga tundlikuid kaitstavaid

linnuliike, kelle pesitsusperiood ei lange kokku enamlevinud liikide pesitsusperioodiga

(milleks loetakse ajavahemikku 15. märtsist kuni 31. juulini), palume kogu alal raie- ja

muud mürarikkad tööd kavandada ajavahemikule 1. septembrist kuni 14. märtsini, v.a

metsise elupaigas väljaspool püsielupaika, kus liigi häirimise vältimiseks tuleks tööd

lõpetada juba 1. veebruariks.

5. Alale jäävate III kaitsekategooria seene- ja taimeliikide kasvukohtade, vääriselupaikade ja

Natura elupaikade naabruses tuleb vältida kuivenduse mõju suurendamist ning piirduda

sõltuvalt olukorrast voolutakistuste eemaldamise või kraavide hooldamisega.

1 leitav https://keskkonnaamet.ee/media/714/download 2 leitavad https://pta.agri.ee/media/2922/download ja https://pta.agri.ee/media/2923/download

2 (3)

Lisaks tuleb arvestada, et projektialale jäävad mitmed veekogud: Adula oja3, Vaheoja4,

Kõveroja5, Tusti oja6, Jamsu oja7, Oorgu oja 8, Lokuta kraav9 ja Puujala kraav10. Seejuures

Puujala kraavi Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) registreerimine on hetkel menetluses.

Juhime tähelepanu, et eelpool loetletud veekogude nimekiri ei pruugi olla täielik ning projekti

alale võib teisigi veekogusid jääda.

Adula oja, Kõveroja ja Tusti oja suubuvad Tänassilma jõkke11, mis selles lõigus kuulub

veekogumisse Tänassilma Ärma jõest suudmeni12. Pinnavee ja põhjavee seisundi interaktiivse

kaardi13 alusel oli veekogumi Tänassilma_2 koondseisund 2021. aastal halb, seejuures

ökoloogiline seisund oli kesine ja keemiline seisund halb. Mittehea ökoloogilise seisundi

põhjuseks on märgitud, et põhjus on teadmata, varasemast väga aeglane vool, jääkreostus ja

ebasobiv seirekoht. Loodusliku survena on toodud erakordselt väike lang. Keemilist seisundit

seirati viimati 2020. aastal ning mittehea näitajana on välja toodud elavhõbeda sisaldus kalas.

Adula oja kuulub veekogumisse Adula14, mille seisundit ei ole seiratud, kuid koondseisund on

hinnatud heaks. Kavandatava projekti piirkond jääb lisaks veekogumite Tänassilma_2 ja Adula

valgaladele ka veekogumi Oiu15 valgalale. Veekogumi Oiu seisundit ei ole samuti seiratud,

koondseisund on hinnatud heaks. Kehtivas Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-202716

on kõigi kolme nimetatud veekogumi seisund märgitud heaks ning meetmeprogrammi lisas 1

„Meetmetabelid“ puuduvad nimetatud veekogumitega seotud tegevused.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on maaparandussüsteemid oluline

koormus veekogumi seisundile. Maaparandussüsteemide toimimise ja veekaitse

eesmärkide vahel tuleb leida tasakaal, et põllu- ja metsamaad saaksid piisavalt

kuivendatud, aga samal ajal ei kahjustaks hooldus- ja arendustegevused oluliselt

eesvooludeks olevate looduslike veekogumite ökosüsteeme. Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 kohaselt tuleb maaparandushoiutööde tegemise käigus jälgida, et

ei takistata veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustata keskkonnaseisundit,

maaparandussüsteemi või selle toimimist.

Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal

veekaitsevöönd17. Veekaitsevööndi ulatused on toodud veeseaduse § 118 lõikes 2. Palume

arvestada, et maaparandussüsteemi eesvoolusid loetakse samuti veekogudeks, mille

veekaitsevööndi ulatus sõltuvalt valgala suurusest on üks meeter või kümme meetrit18.

Juhime tähelepanu, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on

kooskõlas veekaitsevööndi eesmärgiga ning looduskaitseseaduse §-s 34 sätestatud ranna- ja

kaldakaitse eesmärkidega19. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet20. Projekteerimisel

3 Registrikood VEE1019800 4 Registrikood VEE1020200 5 Registrikood VEE1019700 6 Registrikood VEE1019600 7 Registrikood VEE1019900 8 Registrikood VEE1020100 9 Registrikood VEE1020000 10 Registrikood VEE1019601 11 Registrikood VEE1018000 12 Veekogumi kood 1018000_2, veekogumi lühike nimi Tänassilma_2 13 leitav https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

17.01.2023 14 Veekogumi kood 1019800_1 15 Veekogumi kood 1020500_1 16 leitav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku 17 Veeseadus § 118 lg 1 18 Veeseadus § 118 lg 2 p 2 ja 3 19 Veeseadus § 119 p 5 20 Veeseadus § 119 p 6

3 (3)

tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid veekaitsevööndit võimalikult

vähe mõjutaval viisil.

Kuna tegemist on maaparandusobjektide rekonstrueerimisega, siis ei ole veekaitsevööndis puu-

ja põõsarinde raie teostamiseks Keskkonnaameti nõusolek vajalik21. Samuti ole

maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks vajalik vee erikasutuse

keskkonnaluba22.

Et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogudele, tuleb:

 Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogudes ning

töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum

kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks

tõkkekardinaid, settepüüdureid jms.

 Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui

10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.

 Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut

veekogudes ning erosiooniohtu kaldal.

 Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende

(tagasi) valgumise veekogusse.

Tänassilma jõgi läbib (~3 km kaugusel) ja suubub Võrtsjärve hoiualale (Viljandi)23, mis kuulub

Natura 2000 võrgustikku kui Võrtsjärve linnuala24 ja loodusala25. Kraavitamise tagajärjel

suureneb toitainete, metallide ning setete kontsentratsioon metsakuivendusobjektist allavoolu

jäävates veekogudes ning seetõttu on maaparandussüsteemidel kumuleeruv koosmõju

Tänasssilma jõe veekvaliteedile ja seeläbi Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Kokkuvõtvalt, projektialal ja selle naabruses asub mitmeid kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu

tuleb põhjalikult kaaluda kuivendustööde vältimatust ja ulatust ning kavandada üksnes tööd,

mille puhul on välistatud oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura

2000 võrgustiku aladele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

looduskaitse valdkond

Stella Miil 5694 9023

[email protected]

veevaldkond

Margit Lillemaa 5696 3006

[email protected]

21 Veeseadus § 119 p 2 22 Veeseadus § 188 lg 1 p 4 23 Registrikood KLO2000173 24 Registrikood RAH0000104 25 Registrikood RAH0000267