| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-23/6956 |
| Registreeritud | 06.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 1-23 |
| Sari | Kirjavahetus õigusalastes küsimustes |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | AvTS § 35 lg 1 p 8 Teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist; piirangu kehtivus: 06.01.2023-06.01.2028 |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Kaupo Kohv |
| Originaal | Ava uues aknas |
Ettekirjutuse "Keskkonnakahju tuvastamine ja heastamismeetmete plaani heakskiitmine"
muutmise eelnõu
Austatud Reet Siilaberg
Keskkonnaamet edastas Riigimetsa Majandamise Keskusele tutvumiseks ning arvamuse
esitamiseks ettekirjutuse „Keskkonnakahju tuvastamine ja heastamismeetmete plaani heakskiitmine“ muutmise eelnõu. Oleme eelnõuga üldjoontes nõus, kuid teeme siiski mõned
ettepanekud:
1. Palume eelnõus täpsustada perioodi pikkust. Praegu on eelnõu punktides 5.1 ja 5.2 kirjas
25-aastane periood, kuid eelnõus loetletud aastad (2023, 2028, 2033 ja 2038) annavad
kokku 15-aastase perioodi. Seega peaks eelnõu punktides 5.1 ja 5.2 olema sätestatud kas
15-aastane periood või siis aastad 2023, 2028, 2033, 2038, 2043 ja 2048.
2. Teeme ettepaneku, et 2028. aasta sügisel hindame koos Keskkonnaameti spetsialistidega
olukorda jugapuu leiukohas KLO9311583 ning otsustame edasiste heastamismeetmete
rakendamise vajaduse üle. Selleks ajaks on langil uuenenud puistu vanus 12-13 aastat
ning puurinne peaks olema saavutanud sellise tiheduse, mis takistab nii rohurinde kasvu
kui ka uute puude lisandumist. Seega 2028. aastal tehtud jugapuude hoolduse järgselt
võivad tingimused olla jugapuudele sedavõrd soodsad, et võimaldavad edasisest
jugapuude hooldamisest loobuda. Palume muuta eelnõu punkti 5.1 selliselt, et see näeks
ette 2028. aastal Keskkonnaameti poolt edasise hooldamise vajaduse hindamist.
3. Juhime tähelepanu, et eelnõu punktis 5.2 nõutud MapInfo formaadis kaardikihi esitamine
võib osutuda problemaatiliseks. Meie senine kogemus näitab, et tavakasutuses olevate
GPS-seadmete (sh nutiseadmed) täpsus ei ole piisav jugapuude asukohtade korduvaks
tuvastamiseks. Nii näiteks võib ühe ja sama taime asukoht mõõdetuna Garmin’i käsi
GPS-seadmega erineda 10-12 m. Sellesse raadiusesse võib aga jääda mitu naabertaime,
mistõttu selliselt saadud taimede asukoha koordinaadid ei sobi taimede
identifitseerimiseks. Seega tekib küsimus, et kui neid koordinaate ei saa kasutada
jugapuude identifitseerimiseks, siis milleks neid üldse vaja on? Teeme ettepaneku, et
seire tulemused esitatakse edaspidigi ilma ruumiandmeteta – seire käigus loendatakse
taimed ära, mõõdetakse nende kõrgus ja hinnatakse viljumist, kuid asukohapunkte ei
registreerita.
4. Kuna eelnõus kavandatav seireperiood on küllaltki pikk (15 või 25 aastat), siis teeme
ettepaneku, et eelnõus ei määratletaks konkreetset tarkvara, millega esitatavad andmed
Keskkonnaamet
Teie 16.12.2022 nr 6-4/22/24639
Meie (digitaalallkirja kuupäev)
nr 1-23/2022/6956
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2
peavad ühilduma. Nii 2038. aasta kui ka 2048. aasta (vastavalt 15- või 25-aastane
periood) on suhteliselt kauge aeg ja praegu on raske hinnata ühe või teise tarkvara
kättesaadavust ja toimimist neil aastatel. Näiteks kui kindlad me saame hetkel olla, et
Keskkonnaametis on 2038. või 2048. aastal MapInfo tarkvara üldse kasutusel? Meie
ettepanek oleks, et edastame seireandmed tarkvarast sõltumatus formaadis, mille
tulevikus kasutatavuse tõenäosus on suur. Sellised failiformaadid on näiteks XML või
TXT (UTF-8), kusjuures mõlemad sobivad ka ruumiandmete edastamiseks. Käesoleval
ajal laialdaselt kasutatavad GIS-tarkvaradki (sh MapInfo) on võimelised vastavaid
failiformaate avama. Palume eelnõu punkti 5.2 viimast lauset muuta järgnevalt: „Esitada igal aastal tööde lõpetades jugapuu arvukuse seire tulemused tabelina TXT (UTF-8)
failiformaadis, kus välju eraldab tühik, ja kus on info ka generatiivsete isendite ja
isendite kõrguse kohta, Keskkonnaametile hiljemalt 30. novembriks.“ 5. Juhul kui Te siiski soovite saada ruumiandmeid (jugapuude asukohapunktide
koordinaate), siis peaks eelnõu punktis 5.2 sätestama kasutatava koordinaatsüsteemi.
Meie hinnangul oleks 25-aasta perspektiivis kõige mõistlikum kasutada WGS84
koordinaatsüsteemi, kusjuures koordinaadid võiks olla kraadid kümnendmurdudena, sest
nii ei pea andmefailis minuteid ja sekundeid eristama. Eesti lokaalsete
koordinaatsüsteemide (nt L-EST97) kasutatavust 2048. aastal on raskem ette näha kui
rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatud süsteemi oma.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kohv
juhataja
looduskaitseosakond
Teadmiseks: [email protected]
Margus Pensa 5627 7115