Keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise akt - Tartumaa




K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2023, Tartu
Kriminaalasja number
1-23-2403
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kohtuistungi sekretär
Kärt Käära
Kriminaalasi
Marek Arujõe ja Sigri Käose süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 357 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu
Süüdistatavad
Marek Arujõe
isikukood: 37906232743; elukoht: Madise, Vana-Kuuste küla, Kambja vald, Tartu maakond; põhiharidus; töökoht: Karex Kaup OÜ, juhatuse liige; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik
kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 06.04.2022. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi; KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust, millest kandis kohe ära 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 9 kuud 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseaeg lõpeb 05.10.2024.
tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud
23.-24.09.2022

Sigri Käos
isikukood: 48703035726; elukoht: Madise, Vana-Kuuste küla, Kambja vald, Tartu maakond; põhiharidus; töötu; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik
kriminaalkorras karistamata
tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud
23.-24.09.2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Marek Arujõe KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 357 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Marek Arujõe eelvangistuses viibitud aeg
23.-24.09.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Marek Arujõel tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista Marek Arujõe liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust.

4. KarS § 74 lg 5 neljanda lause ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust 655 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Marek Arujõed järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Marek Arujõe peab:
5.1. elama aadressil Madise, Vana-Kuuste küla, Kambja vald, Tartu maakond;
5.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Marek Arujõel üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine.

7. Tunnistada süüdi Sigri Käos KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 357 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sigri Käose eelvangistuses viibitud aeg 23.-24.09.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Sigri Käosel tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

9. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Sigri Käos ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

10. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 24. maist 2023.

11. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Marek Arujõelt ja Sigri Käoselt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 5054,26 eurot varalise kahju katteks. Hüvitis tuleb tasuda Riigimetsa Majandamise Keskuse arveldusarvele 10002021370008 SEB Pank.

12. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel mõista Marek Arujõelt ja Sigri Käoselt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 7635,05 eurot keskkonnakahju katteks. Hüvitis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel tuleb märkida viitenumber 2800081654.

13. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marek Arujõelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1087,50 eurot.

14. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Marek Arujõel tasuda menetluskulu 1087,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700017423.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Sigri Käoselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1087,50 eurot.

16. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Sigri Käosel tasuda menetluskulu 1087,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700017436.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.


KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu
Marek Arujõed ja Sigri Käost süüdistatakse selles, et nad teostasid grupis ajavahemikul
22.-23.09.2022 Tartu maakonnas Kambja vallas Vana-Kuuste külas (28204:004:0080) asuva kvartali nr QT029 eraldistel 6, 10, 11 ja 12 ebaseaduslikku metsaraiet. M. Arujõe ja S. Käos langetasid ebaseadusliku omastamise eesmärgil 51,70 tm puittaimestikku, mis kuulus Eesti Vabariigile. Osa langetatud puudest viidi M. Arujõe ja S. Käose osalusel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohta ning osa puudest jäi teo avastamise tõttu sündmuskohalt ära viimata. Metsamaterjali raie ja vargusega tekitasid M. Arujõe ja S. Käos Eesti Vabariigile varalist kahju 5054,26 eurot.
Lisaks toimus ebaseaduslik metsaraie sihtkaitsevööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 10 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. a määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (määrus) § 2 lg 11 p 3 alusel on moodustatud Vana-Kuuste looduskaitseala, kus asub sama määruse § 6 lg 2 p 54 kohaselt Vana-Kuuste sihtkaitsevöönd. Tulenevalt Määruse § 9 lg 1 p-st 1 ja LKS § 30 lg 2 p-st 1 on sihtkaitsevööndis majandustegevus keelatud. Kuivõrd metsaraie on majandustegevus, panid M. Arujõe ja S. Käos toime looduskaitsealal ja sihtvööndis keelatud teo. LKS § 77 lg 3 p 11 järgi tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kaitstava loodusobjekti piires raiutakse puittaimestikku keelatud kohas. LKS § 77 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.04.2005. a määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 3 p 1 kohaselt peetakse kaitseala kahjustamiseks puittaimestiku raiumist keelatud kohas. Sama määruse § 23 lg 1 kohaselt arvestatakse kaitseala piires puittaimestiku raie käigus keskkonnale tekitatud kahju metsaseaduse (MS) § 67 alusel. Tulenevalt MS § 67 lg-st 1 hüvitab keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju selle kahju tekitanud isik, kusjuures MS § 67 lg 3 järgi arvutatakse keskkonnakahju MS lisa 2 alusel. Nähtuvalt MS § 67 lg-st 11 korrutatakse metsa kahjustamisega sihtkaitsevööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 5. Seega tekitasid M. Arujõe ja S. Käos Vana-Kuuste külas asuvas Vana-Kuuste sihtkaitsevööndis toimepandud metsaraiega keskkonnakahju 7635,05 eurot.
M. Arujõe ja S. Käos panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ning KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu, süüdistatav Marek Arujõe ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
M. Arujõe tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 357 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.09.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista M. Arujõe liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada liitkaristus 655 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M. Arujõed järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning keelata tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine. Mõista M. Arujõelt solidaarselt S. Käosega kannatanu Eesti Vabariigi kasuks välja varalise kahju katteks 5052,26 eurot ja keskkonnakahju katteks 7635,05 eurot. Mõista M. Arujõelt välja riigieelarve tuludesse menetluskulu, s.o sundraha 1087,50 eurot, ja võimaldada see tasuda 12 kuu jooksul.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu, süüdistatav Sigri Käos ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
S. Käos tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja KarS § 357 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 2 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.09.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetav vangistus täitmisele pööramata, kui S. Käos ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista S. Käoselt solidaarselt M. Arujõega kannatanu Eesti Vabariigi kasuks välja varalise kahju katteks 5052,26 eurot ja keskkonnakahju katteks 7635,05 eurot. Mõista S. Käoselt välja riigieelarve tuludesse menetluskulu, s.o sundraha 1087,50 eurot, ja võimaldada see tasuda 12 kuu jooksul.

Kohtuistungil möönis prokurör, et Riigimetsa Majandamise Keskuse tsiviilhagi nõude osas on kokkuleppes trükiviga ja et õige nõue on 5054,26 eurot. Süüdistatavad nõustusid samuti istungil selle tsiviilhagiga.

Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavad väljendasid kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 143 ja 145).

M. Arujõe ja S. Käos tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 357 lg 1 järgi ning neid tuleb karistada sõlmitud kokkulepete kohaselt. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel tuleb M. Arujõelt ja S. Käoselt solidaarselt kannatanu Eesti Vabariigi kasuks välja mõista varalise kahju katteks 5054,26 eurot ja keskkonnakahju katteks 7635,05 eurot.

Nii M. Arujõe kui ka S. Käose menetluskuluks on sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulu välja mõista M. Arujõelt ja S. Käoselt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada mõlemal süüdistataval tasuda menetluskulu 1087,50 eurot 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.


(allkirjastatud digitaalselt)