Teavitus Kõrvemaa maastikukaitsealal asuvate maaüksuste kaitsestaatuse osas

Seisukoha edastamine

Teavitasite Riigimetsa Majandamise Keskust (edaspidi RMK), et olete jätkamas Kõrvemaa

maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlust, mille eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjali

avaliku väljapaneku kohta saatsite 23.09.2019 RMK -le sellekohase teavituse. Toonane kaitseala

tsoneering nägi ette mitmeid piirimuudatusi, sh mitmete eeskätt kaitseala servas asuvate

piirkondade kaitse alt väljaarvamist. Käesolevaks ajaks olete teostanud loodusväärtuste esinemise

ülevaatuse kõigil Kõrvemaa maastikukaitsealast algselt väljaarvamisele planeeritud maaüksustel

ning korrigeerinud kaitse alt välja jäetava ala ulatust.

Muudatus puudutab konkreetselt RMK hallatavaid kinnistuid Aegviidu metskond 27

(katastritunnus 11201:005:0042), Aegviidu metskond 135 (katastritunnus 11201:001:0081),

Kõrvemaa maastikukaitseala 21 (katastritunnus 12901:001:0151), Rava metskond 399

(katastritunnus 12901:001:0186), Paunküla metskond 305 (katastritunnus 36302:001:0319) ja

Paunküla metskond 102 (katastritunnus 14002:003:0174), mille osas kaitse all oleva ala osakaalu

ei vähendata ning need kuuluvad ka edaspidi Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu selle

praegustes piirides.

RMK hinnangul on siiski mõistlik jätta kaitsealast välja kinnistu Aegviidu metskond 135

(katastritunnus 11201:001:0081) või vähemalt osa sellest, mida kasutatavad naaberkinnistud.

Kasutatavad alad ei toeta kindlasti kaitse-eeskirja eelnõus toodud kaitse-eesmärke.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 04.01.2023 nr 7-4/23/210

Meie 18.01.2023 nr 3-1.12/2023/57

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

EELNÕU

29.12.2022

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri¹

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Kõrvemaa maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:

1) piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte,

magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas laane- ja salumetsi, elustiku

mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need

on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)³, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved

(3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja lammi-lodumetsad (91E0*);

3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende elupaiku. Need liigid on

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik

(Saxifraga hirculus), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja tõmmuujur

(Graphoderus bilineatus);

4) kaitsealust taimeliiki lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum) ja tema elupaika;

5) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja I lisas nimetamata rändlinnuliike

ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

habekakk (Strix nebulosa), väikepistrik (Falco columbarius), karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), metsis (Tetrao urogallus), laululuik (Cygnus cygnus), sarvikpütt (Podiceps auritus),

kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia),

õõnetuvi (Columba oenas), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder

(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), hallõgija (Lanius excubitor), kiivitaja

(Vanellus vanellus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja sõtkas

(Bucephala clangula).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Mustjõe, Voose, Vetla, Pikva külas ja

Aegviidu alevis; Kose vallas Kõrvenurga, Laane, Kiruvere ja Vanamõisa külas;

Järva maakonnas Paide linnas Sõmeru, Purdi, Nurme, Võõbu, Puiatu, Kirisaare, Oeti ja

Allikjärve külas; Järva vallas Vetepere, Lehtmetsa, Kaalepi, Mägede, Järva-Madise ja

Mõnuvere külas; Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Kõrveküla ja Jäneda külas.

(2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda

kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga

lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala

valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohtades, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muudel juhtudel on telkimine ja lõkke

tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitsealal on lubatud:

1) sõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga ja kergliikuriga sõitmine radadel, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal

sihtkaitsevööndis;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve-

ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala

valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel,

sealhulgas liinirajatiste hooldamisel, piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel ning

ehitiste hooldamisel.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ning jahipidamine § 12 punktis 4

sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.

(6) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga

sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega

seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas

lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk

SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste

säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kolmteist sihtkaitsevööndit:

1) Iiripilli sihtkaitsevöönd;

2) Kilingi sihtkaitsevöönd;

3) Liivoja sihtkaitsevöönd;

4) Põhjaku sihtkaitsevöönd;

5) Aegviidu sihtkaitsevöönd;

6) Jaaniveski sihtkaitsevöönd;

7) Jänijõe sihtkaitsevöönd;

8) Kakerdaja sihtkaitsevöönd;

9) Kautla sihtkaitsevöönd;

10) Kodru sihtkaitsevöönd;

11) Seli sihtkaitsevöönd;

12) Tarvasjõe sihtkaitsevöönd;

13) Jäneda sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Aegviidu, Iiripilli, Jaaniveski, Jänijõe, Kakerdaja, Kautla, Kilingi, Kodru, Liivoja, Põhjaku,

Seli ja Tarvasjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on niidu-, magevee-, soo- ja metsakoosluste

loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(2) Jäneda sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Sinijärve allikate, allikasoo- ja metsakoosluste

loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata kohas ja kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala

valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja

rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ette valmistatud ja tähistatud;

2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

4) loodusliku veerežiimi taastamine;

5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;

6) olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 11. Vajalik tegevus

Sihtkaitsevööndis on vajalik:

1) poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks niitmine,

loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine;

2) sookoosluste taastamiseks kraavide sulgemine;

3) maastikuilme säilitamiseks vaadete avamine.

§ 12.Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise

või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks,

kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele kalda

ehituskeeluvööndi ehituskeeld;

4) inimeste viibimine väljaspool teid ja Jägala jõge Kautla, Kilingi ja Põhjaku sihtkaitsevööndis

15. veebruarist 31. juulini ning Liivoja sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.

4. peatükk

PIIRANGUVÖÖND

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Kõrvemaa piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme, sealhulgas asustusstruktuuri, pinnavormide,

magevee elupaikade, poollooduslike koosluste ja elustiku mitmekesisuse säilitamine ning

kaitsealuste liikide kaitse.

§ 15. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja

nõusolekul tähistamata kohas.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala

valitseja nõusolekul tähistamata kohas;

2) ehitise püstitamine;

3) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar;

4) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit.

(3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt

20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele

ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri

puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja

haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega

puid.

§ 16. Vajalik tegevus Piiranguvööndis on vajalik:

1) poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks niitmine,

loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine;

2) maastikuilme säilitamiseks vaadete avamine.

§ 17. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

3) maavara kaevandamine, välja arvatud Kurissaare karjääri Kurissaare-3 mäeeraldise

kasutamine kuni 2023. aastani;

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala

valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 18. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrus nr 183 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 13. juuni 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/433

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 21. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

² Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest

looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” punkt 1 lõige b alusel keelualana. Maastikuline keeluala nimetati

ümber ENSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 punkt 2 alusel Kõrvemaa riiklikuks

maastikukaitsealaks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 20 hõlmab kaitseala Kõrvemaa linnuala

ja punkti 2 alapunktist 158 Kõrvemaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju

kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas

Peaminister

Madis Kallas

Keskkonnaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa. Kõrvemaa maastikukaitseala

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

04.01.2023 nr 7-4/23/210

Teavitus Kõrvemaa maastikukaitsealal asuvate

maaüksuste kaitsestaatuse osas

Keskkonnaamet on jätkamas Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlust.

23.09.2019 saatis Keskkonnaamet teile teavituse Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu,

seletuskirja ja kaardimaterjali avaliku väljapaneku kohta. Toonane kaitseala tsoneering nägi ette mitmeid

piirimuudatusi, sh mitmete eeskätt kaitseala servas asuvate piirkondade kaitse alt väljaarvamist.

Kõrvemaa maastikukaitseala kuulub tervenisti Kõrvemaa loodus- ja linnuala koosseisu. Praeguseks on

Euroopa Komisjon märkimisväärselt karmistanud Natura 2000 alade vähendamise tingimusi ning

asunud seisukohale, et kaitse alt ei ole lubatud välja arvata kõrge loodusväärtusega alasid.

Sellega seoses oleme loodusväärtuste esinemise osas üle vaadanud kõik Kõrvemaa maastikukaitsealast

algselt väljaarvamisele planeeritud maaüksused ning korrigeerinud kaitse alt välja jäetava ala ulatust.

Eelnev puudutab riigi omandis olevaid maaüksusi Aegviidu metskond 27 (tunnus 11201:005:0042),

Aegviidu metskond 135 (tunnus 11201:001:0081), Kõrvemaa maastikukaitseala 21 (12901:001:0151),

Rava metskond 399 (12901:001:0186), Paunküla metskond 305 (36302:001:0319) ja Paunküla

metskond 102(14002:003:0174). Võrreldes 2019. aasta kaitse-eeskirja eelnõu avalikul väljapanekul

esitatud kaitseala piiriga, kaitse all oleva ala osakaal nende maaüksuste osas ei vähene ning need

kuuluvad ka edaspidi Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu selle praegustes piirides.

Kui teil on eelneva suhtes kommentaare või vastuväiteid, palun vastake meile hiljemalt

18. jaanuariks 2023. a aadressil [email protected]. Kui te ei vasta, arvestame, et

vastuväited puuduvad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Kõrvemaa MKA kaitse-eeskirja eelnõu viimane versioon.pdf

Triin Amos 5629 6403

[email protected]