Aktsiaselts TREF Nord keskkonnaloa nr KL-520985 andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (24.01.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevalt toodud asjaoludest, kaalutlustest ja esitatud keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes veeseaduse § 187 p 12, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5 otsustan:

1.1. Anda Aktsiaseltsile TREF Nord (registrikood 10217746; aadress Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, Harju maakond, Eesti) keskkonnaluba nr KL-520985 põhjavee

ümberjuhtimiseks, Rail Baltica Rae viadukti BR0280 ehitustöödega seonduvalt, 900 m3

aastas, 600 m3 I kvartalis, 300 m3 II kvartalis ja 10 m3 ööpäevas, Harju maakonnas Rae vallas Rae külas Tallinna-Rapla raudtee 550 (registriosa nr 24148950; katastritunnus 65301:001:6161) kinnistul, kehtivusega kuni 01.07.2024; 1.2. Määrata keskkonnaloaga nr KL-520985 ümberjuhitava põhjavee kogused (vorm V2) ning väljalaskme seirenõuded (vorm V4, V7), meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17), nagu kirjas korralduse p 3; 1.3. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-520985 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametliku Teadaanded; 1.4. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest Aktsiaseltsile TREF Nord.

Keskkonnaluba on kantud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS[1] registreerimisnumbriga KL-520985. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-520985 lahutamatu osa.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

Aktsiaselts TREF Nord[2] (edaspidi ettevõte) esitas 05.01.2024 Keskkonnaametile nõuetekohase

keskkonnaloa taotluse.[3] Ettevõte taotleb tähtajalist keskkonnaluba Harju maakonnas Rae vallas

Rae külas Tallinna-Rapla raudtee 550 [4] (edaspidi Tallinna-Rapla raudtee 550 kinnistu ) kinnistul põhjavee ümberjuhtimiseks Rail Baltica Rae viadukti BR0280 ehitustöödega seonduvalt, kehtivusega kuni 01.05.2024 (edaspidi taotlus). Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutuseks keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades VeeS sätestatud erisusi.

2.2. Keskkonnaloa taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet teavitas 08.01.2024 ettevõtet ja menetlusosalisi keskkonnaloa taotluse

menetlusse võtmisest[5] ning küsis Rae Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta [6]

(KeÜS § 43 lg 1 ja § 46 lg 1 p 1). Keskkonnaamet teavitas 08.01.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes. Transpordiamet saatis 09.01.2024 Keskkonnaametile kirja, et taotluse osas vastuväited

puuduvad.[7]

Rae Vallavalitsus teavitas 16.01.2024 Keskkonnaametit, et taotluse osas ettepanekud

puuduvad.[8]

Keskkonnaamet teavitas keskkonnaloa nr KL-520985 eelnõu ja selle otsuse eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest __.__.2024 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas __.__.2024 eelnõud ettevõttele ning menetlusosalistele tutvumiseks ning arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja § 49 lg 1, lg 2), tähtajaga kaks nädalat, alates eelnõude

avalikustamisest[9]. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 lg 2 kohaselt ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Eelnõude osas esitati/ei esitatud arvamusi.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral tuleb anda

eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4). KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Ettevõtte tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse. Samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusega. Ettevõtte vee erikasutus on seotud Rail Balticu raudteetrassi rajamisega ning mõju on hinnatud KMH raames: „RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „ÜLEMISTE-KANGRU“

EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)“[10].

3.2. Kaalutlused vee erikasutusloa andmisel 3.2.1. Lubatud tegevus Keskkonnaluba on vajalik kui juhitakse ümber põhjavett (VeeS § 187 p 12). Keskkonnaloaga kehtestatakse veevõtu lubatud kogused ja aeg veehaarete ning põhjaveekihtide kaupa; arvestuse pidamise nõuded veekogumist võetava vee koguse määramise, vee kvaliteedi kontrollimise, sealhulgas võetud vee kohta; saasteainete, sealhulgas ohtlike ainete suurim lubatav sisaldus heitvees ja saasteainete heitkogus ainete ja väljalaskmete kaupa; seirenõuded, sealhulgas mõjutatava suubla seire nõuded; keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed ning nende rakendamise tähtajad ning vajaduse korral meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale, ja nende meetmete tõhususe seire nõuded (VeeS § 193 lg 1 p 1-8).

3.2.2. Nõuded põhjavee võtmisele ja veemajanduskava rakendamine Ettevõtte taotletav tegevus on seotud pindmise põhjavee ärajuhtimisega ehitustegevuse seonduvalt. Vesi pumbatakse ära ning juhitakse Tallinna-Rapla raudtee 550 kinnistule. Ettevõte

taotleb põhjavee ümberjuhtimist 2024. aastal 900 m3 aastas, 600 m3 I kvartalis, 300 m3 II

kvartalis, 0 m3 III ja IV kvartalis ja 10 m3 ööpäevas. Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi ja KMH aruande kohaselt on kavandatava tegevuse alal põhjavesi kaitsmata ja nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes

ning pinnakate õhuke või puudub täielikult.[11] Piirkonnas levinud maapinnalt esimeseks põhjaveekogumiks Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks. Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki. Ettevõtte kavandatav tegevus on seotud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumiga.

Nimetatud veekogumile ei ole kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammis

meetmeid ette nähtud.[12] 2020. aasta hinnangu kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Harju

põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hea.[13]

Ettevõte on taotlenud keskkonnaluba kehtivusega kuni 01.05.2024, kuid põhjavee ümberjuhtimine toimub taotluse kohaselt 2024. aasta I ja II kvartalis. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloaga nr KL-520985 lubatava veevõtu koguseks veehaardest kuni 600

m3 I kvartalis, 300 m3 II kvartalis, 10 m3 ööpäevas, kehtivusega kuni 01.07.2024. Arvestades, et ettevõtte poolt kavandatav tegevus on: tähtajaline; veekogumi seisund hea; ärajuhitava vee kogused ei ole suured ning keskkonnamõjude eelhinnangus ei ole leitud, et tegevus võiks põhjustada põhjaveetaseme alanemist; ära juhitav vesi pumbatakse ehituskaevikutest, mistõttu puuduvad seirekaevud – ei pea Keskkonnaamet vajalikuks ettevõttele põhjaveeseire seadmist. 3.2.3. Nõuded vee suublasse juhtimisele Ärajuhitav põhjavesi pumbatakse ära ning juhitakse Tallinna-Rapla raudtee 550 kinnistule. Imbala rajatakse killustikust ja filterkangast, mõõdud ca 2 m x 2 m x 1 m. Imbla koordinaadid: X: 6582848.61, Y:551221.04. Suublasse juhitav vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) kohaselt on ümberjuhitava vesi võrdsustatud karjääri- või kaevandusest ärajuhitava veega (§ 10 lg 6). Vastavalt määruse nr 61 § 9 lg 1 ja 5 tohib kaevandus- ja karjäärivett suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 inimekvivalenti, v.a heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Kaevandus- ja karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7), keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Määruse nr 61 § 11 lg 1 kohaselt peab suublasse juhitava heitvee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse lisas 1 sätestatud piirväärtustele. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt VeeS § 125 lg 3 on prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga nr KL-520985 seiratavad saasteained ja nende piirväärtused järgnevalt: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused 1 mg/l, pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata sagedusega üks kord kvartalis. Kui selgub, et suublasse juhitav vesi ei vasta kehtestatud piirväärtustele või põhjustab

negatiivseid tagajärgi suublas, tuleb kasutusele võtta täiendavad meetmed vee puhastamiseks ja nõuetele vastavuse tagamiseks. 3.2.4. Nõuded proovide võtmisele VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“.

3.3. Keskkonnaloa kehtivus Keskkonnaluba vee erikasutuseks on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1). Ettevõte taotleb keskkonnaluba kehtivusega kuni 01.05.2024, kuid põhjavee ümberjuhtimine toimub 2024. aasta I ja II kvartalis, seega annab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivusega kuni 01.07.2024.

3.4. Veekasutuse keskkonnatasu deklareerimine ja aruandlus Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses

maksudeklaratsiooni kohta sätestatut (KeTS § 333 lg 2). KeTS § 333 lg 1 järgi esitab ettevõte keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud KeTS § 10 lg 4 p 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt (KeTS § 10 lg 6). Vee erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäär aastate 2016-2025 kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas. Lisaks erinevatele põhjaveekihtidele on eraldi välja toodud joogiks kasutatav mineraalvesi, ravivannimineraalvesi, karjääridest väljapumbatav vesi ja kaevandustest väljapumbatav vesi. Arvestades asjaolu, et ettevõtte juhib põhjavett ümber pindmisest põhjaveekihist, määrab Keskkonnaamet vee erikasutusõiguse tasumäära aluseks karjäärist väljapumbatava vee.

Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veekasutuse ja –saaste deklaratsioon. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone elektrooniliselt Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule. Ettevõte on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa veekasutuse aruande. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS, KeÜS ja teistes seadustes ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“.

Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.[14]

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

[1] Kotkas.envir.ee.

[2] Registrikood 10217746; aadress Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, Harju maakond, Eesti.

[3] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.01.2024 nr M-126915-1 all, taotlus nr T T-

KL/1022103.

[4] Registriosa nr 24148950; katastritunnus 65301:001:6161.

[5] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.01.2024 nr DM-126915-2 ja DM-126915-4 all.

[6] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.01.2024 nr DM-126915-3all.

[7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.01.2024 nr DM-126915-5 all.

[8] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.01.2024 nr DM-126915-6 all.

[9] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS __.__.2024 nr DM-126915-__ all.

[10] Kättesaadav: Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 6-3/22/10511 all.

[11] https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

[12] https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do

[13] https://keskkonnaportaal.ee/et/p%C3%B5hjavee-seisund

[14] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omajameelespea.

Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 24.01.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-520985

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts TREF Nord

Registrikood / Isikukood 10217746

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rail Baltica Rae viadukt BR0280

Aadress Tallinna-Rapla raudtee 550, Rae küla, Rae vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 65301:001:6161

Territoriaalkood EHAK 6713

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tallinna-Rapla raudtee 550 (65301:001:6161).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rae viadukt

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024155

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6582526, Y: 550857

Põhjaveekihi nimi ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee ümberjuhtimine 2024 2024 600 300 0 0 900 10

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/5

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Rae viadukt

Väljalaskme kood HA171

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Pinnas

Suubla kood

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6582580, Y: 550855

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2024 Heljum HEL 40

2024 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2024 2024 Naftasaadused NAF 1

2024 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/5

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Rae viadukt HA171 X: 6582580, Y: 550855 Heljum Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Keemiline hapnikutarve (KHT) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Naftasaadused Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/5

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.

Vajadusel

2. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

1. Ehitustööde teostamisel järgida head ehitustava. 2. Tööd teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid vältimaks vee- ja pinnasereostust.

Pidevalt

3. Muud asjakohased meetmed Loa andjal on õigus luba muuta ja seada täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid või tegevus on halvendanud vee seisundit. Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on loas kajastatud või mitte.

Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. Teave vee arvestuse kohta esitada kord kvartalis veesaastetasu deklaratsiooniga. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS deklaratsioonide moodulisse. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 4. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit Olukorra tekkimisel koheselt 5. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/5