Varbola rannamoodustiste MKA kaitse eeskirja eelnõu avaliku arutelu teade

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

02.01.2023 nr 7-4/23/89

Varbola rannamoodustiste MKA kaitse-

eeskirja eelnõu avaliku arutelu teade

Austatud menetlusosaline

Keskkonnaministri 27. oktoobri 2022 käskkirjaga nr 7-4/22/10131-2 algatati Varbola

rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Avaliku väljapaneku perioodil laekus Keskkonnaametile ettepanek avaliku arutelu

korraldamiseks.

Anname teada, et kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimub 19. jaanuaril 2023 algusega

kell 15 veebirakenduse MS Teams vahendusel. Koosoleku lingi leiab Keskkonnaameti

veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) looduskaitse planeerimise rubriigis.

Avalikul arutelul tutvustatakse laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Hanna Kaarin Hermlin 553 8717

[email protected]

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala (805,4 ha) asub Rapla

maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Geoloogilise objektina võeti ala

kaitse alla Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee

25. septembri 1973. aasta otsusega nr 11 „Kohalike tähtsusega geoloogiliste objektide

looduskaitse alla võtmise kohta”.

Olemasoleva ala põhjal kavandatakse moodustada Varbola rannamoodustiste

maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala). Kavandatava kaitseala pindala on 702,9 ha, millest

eraomandis olev maa moodustab 571,2 ha, riigiomandis olev maa 131,5 ha ning

munitsipaalomand 0,2 ha. Piiri muutmise tulemusena väheneb kaitseala pindala 102,5 ha võrra.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku tsoneerida kaitseala kolme vööndisse: Varbola

rannamoodustiste ja Varbola linnuse piiranguvööndisse ning Põlli sihtkaitsevööndisse.

Sihtkaitsevööndisse kavandatakse määrata 45,04 ha eramaad ja 31,14 ha riigimaad. Sellest

varem piiranguvööndis olevat eramaad on 32,86 ha ja riigimaad 30,38 ha, varem kaitseta

eramaad 12,18 ha ja riigimaad 0,76 ha. Kavandatava kaitseala välispiir ja tsoneering on kuvatud

joonisel 1.

Keskkonnaameti hinnangul on ala väärtused säilinud ning jätkuv riiklik kaitse on oluline1.

Uuenenud teabe tõttu vajab ala kaitsekord muutmist, ühtlasi täpsustatakse kaitseala kaitse-

eesmärke, tsoneeringut kui ka välispiiri. Rannamoodustised ei levi vana kaitsekorraga alal

terves ulatuses, mistõttu seal, kus puuduvad ka muud olulised kaitseväärtused, on osaline

välispiiri muutmine vajalik. Kavandatava kaitseala piir kulgeb looduses mööda vähe muutuvaid

objekte, milleks on teed, sihid, liinikoridorid. Alati ei ole selline piiritlemine võimalik, sel juhul

on lähtutud katastriüksuse piiridest, metsa- ja haritava maa piirist. Osaliselt on piiriks ka

mõtteline sirge.

Uue kaitse-eeskirja järgi on kaitseala eesmärk:

1) kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt

väljakujunenud maastikku, maastikuilmet, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega

Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust;

2) kaitsta kaitsealuseid taime- ja samblikuliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist

hiidkupart (Buxbaumia viridis) ja serva-kilpsamblikku (Peltigera collina) ning nende

kasvukohti;

3) kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku;

3) kaitsta looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi;

4) kaitsta poollooduslikke kooslusi.

Kaitseala tüübi valik

Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala2, sest kaitsealal kaitstakse lisaks

rannamoodustistele ka ajaloolis-kultuurilise väärtusega linnust, elustiku mitmekesisust,

1 Looduskaitseseaduse § 91 lg 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS. 2 Looduskaitseseaduse § 28 lg 1.

2

ohustatud liikide elupaiku kui ka poollooduslikke kooslusi ja maastikuilmet – mis kõik on

maastiku olulised komponendid.

3

Joonis 1. Kavandatava kaitseala tsoneering, kuvatud on ka katastriüksuse piirid ja tunnuse numbrid

(Põhikaart: Maa-amet 2022)

4

Hoiuala on mõeldud üksnes looduslike koosluste ja liikide, mitte pinnavormi ja maastiku

kaitseks, mistõttu ei ole hoiuala kaitsekord sobiv. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse

liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, mistõttu ei sobi vastav tüüp

maastiku kaitseks. Samadel põhjustel ei soovita ala kaitsta üksikobjektina, mis keskendub

üksikutele elementidele, mitte tervikule

2. Väärtused ja ohutegurid

2.1. Pinnavorm, linnus ja maastik

Kaitseala kaitse-eesmärk on tagada väärtuslike pinnavormide ning piirkonnale iseloomuliku ja

väljakujunenud maastiku kaitse. Eesti maastike looduslike liigestuse järgi asub kaitseala Harju

lavamaal. Maastiku kaitsel on oluline rõhuasetus maastiku üldilme säilitamisel. Olemasoleva

kaitstava objekti geoloogilise väärtuse selgitamiseks telliti 2018. a Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituudi Geoloogia osakonnalt töö „Eksperthinnang Rapla maakonnas Märjamaa

vallas Risu-Suurküla ja Põlli külas asuva loodusobjekti Varbola vanad rannamoodustised

(Keskkonnaregistri kood KLO1000446) hetkeseisundi kohta geoloogilise objektina ning

vajalikest kaitsemeetmetest” (edaspidi eksperthinnang). Eksperthinnangu koostasid geoloogia

ja geomorfoloogia vanemteadur Tiit Hang (PhD) ja sama osakonna teadur Katrin Lasberg

(PhD). Eksperthinnang viitab, et Varbola vanad rannamoodustised, mis asuvad kaitseala

põhjaosas (joonis 2), on hästi säilinud Läänemere Balti jääpaisjärve pinnavormid, millel on

oluline tähtsus teaduse, geoloogia, loodushariduse ja -turismi seisukohalt, samuti nende

paiknemine koos olulise kaitsealuse arheoloogiamälestisega „Varbola Jaanilinn”. Samuti

nenditakse eksperthinnangus, et kuna kaitsealuste rannamoodustiste hulgas ei ole Varbola

vanade rannamoodustiste analooge, siis on jätkuva kaitse vajadus põhjendatud. Varbola

rannamoodustiste jalamid jäävad kõrgusvahemikku 62–65 m üm, mis selles piirkonnas vastab

Läänemere Balti jääpaisjärve (14000–11700 a.t.) arenguetapile, mil Varbola kõrgend kerkis

esialgu väikse saare või laiuna, mille pindala veetaseme alanedes järjest suurenes ja mille laele

lainetuse tegevuse tagajärjel kujunesid paralleelsetest vallidest koosnevad maasääred. Balti

jääpaisjärve varasema perioodi astang asub linnuse lääne- ja põhjajalamil ning kulgeb sealt

edasi lõunapoole. Kogu ala üldlangus on lõuna suunas. Rannamoodustiste juures on väga

tähtsaks ka nende jalami looduslik seisund ja säilivus, sest selle järgi saab otsustada

rannamoodustiste kujunemise aegse veetaseme üle. Samuti märgitakse eksperthinnangus, et

pinnavormid on oluliseks loodusarhiiviks geoloogilises minevikus toimunud protsesside,

maastike arengu ja ka inimtegevuse taastamisel ja mõistmisel. Eksperthinnangus peetakse

geoloogilist aspekti arvestades oluliseks kaitseala põhjaosa ning nenditakse, et eksperthinnangu

koostajatele ei ole teada argumendid kaitseala lõunapoolse osa kaitse vajaduse kohta.

Keskkonnaamet on arvestanud hinnanguga ning osaliselt vähendanud seetõttu kaitseala ulatust.

Nendes osades, kus loodusväärtused on kompaktsemalt säilinud, jätkatakse riikliku kaitsega.

Kruusa kaevandamisega on olulisemat mõju tekitatud Varbola idasuunalise vallistiku

lõunapoolsel küljel, kus tänaseks paikneb ammendatud, kohati aluspõhjani kaevatud ja osaliselt

taimestunud karjäär. Alal leidub ka väiksemaid, ilmselt käsitsi kaevandatud kruusavõtukohti.

Pinnavormi ohustab enim kaevandus- ja ehitustegevus.

Varbola linnus (Varbola Jaanilinn) on silmapaistev maamärk, mis paikneb ala põhjapoolses

osas. See on Eesti üks suuremaid linnamägesid. Linnusehoovi pindala on u kaks hektarit, koos

valli ja välisjalamiga ulatub suurus aga ligilähedaselt viie hektarini. Linnusevalli kõrgus on selle

siseküljel 2–7 meetrit, valli kogupikkus u 580 meetrit. Varbola linnamäel on erinevatel

aastakümnetel teostatud töödega läbi kaevatud u 1350m² suurune ala. Valdav enamik kogutud

leiumaterjalist on dateeritud 12.–13. sajandisse, kuid esineb ka 10. ja 11. sajandi leide. Kesk-

5

ja uusajal kasutati linnuse õueala matmiseks3. Linnust võib ohustada peamiselt ehitustegevus.

Ala on ühtlasi muinsuskaitse all4.

Joonis 2. Varbola rannamoodustised paiknevad kaitstava ala põhjaosas (Maa-amet: reljeefikaart 2022).

3 V. Gurly. 2021. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Varbola linnamäel (12117; Põlli küla, Märjamaa vald,

Raplamaa) 2019. aastal. Allikas: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-

22939_Ajlg_2019_VedruG_linnus-12117_Raplamaa-Varbola.pdf lk 4. 4 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12117.

6

Kaitsealal on maastiku olulisteks komponentideks Varbola linnus ja metsamaa, mille osakaal

on kaitsealal väga kõrge (u 90%). Ala läbib Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee, hiljuti taastati

linnuse ala ning loodi telkimisala külastajatele. Seega on tegu piirkonnaga, mida puudutab

avalik huvi ja kuhu aktiivselt suunatakse külastajaid. Seetõttu ei saa alahinnata maastikuilme

olulisuse aspekti. Maastikuilmet ohustavad enim suurte lankidena tehtud metsaraied, lagedate

alade võsastumine ning ehitustegevus.

2.2. Kaitsealused liigid

Kaitsealal on registreeritud 34 kaitsealust liiki. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid tagavad

elupaiga säilimise ka teistele ohustatud liikidele.

Püstkivirik (Saxifraga adscendens) määratakse kaitse-eesmärgiks, sest kõikide

I kaitsekategooria liikide elupaigad on vajalik võtta kaitse alla. Liik on ühtlasi

väljasuremisohus5. Kaasaegsed leiud jäävad Harju- ja Raplamaale. Võrreldes 2008. aastaga

(1242 taime) on Varbola kaitsealal liigi arvukus vähenenud (2020. a 14 taime). Üheaastaste

rohttaimeliikide arvukus võib aastate lõikes suuresti kõikuda. Püstkivirikule sobib paeklibune

pinnas, kus konkurente on vähe. Liigile vajalikud kaitsemeetmed on: puude harvendamine,

võsalõikus ja rohttaimede/sammalde osaline eemaldamine. Püstkiviriku kaitse korraldamise

lähteprintsiip on, et taime kasvukohti tuleb hooldada6. Sihtkaitsevöönd ei taga liigile paremat

kaitset, seetõttu on liigi kasvukoht tsoneeritud piiranguvööndisse, milles uuendusraied on

keelatud.

Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on I kaitsekategooria ohustatud sammaltaim, kes on

otseselt seotud vanade metsadega. Liik eelistab kasvada varjukates ja suhteliselt niisketes

okaspuu domineerimisega metsades, kus on jämedat pehkinud puitu. Kavandataval kaitsealal

on liigi elupaigana kaardistatud 60,7 ha suurune ala. See hõlmab endas peamiselt vanu metsi

(kuni 150aastased loodusmetsad). Rohelise hiidkupra kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et

liigi kasvukohas tuleb tagada metsa looduslik areng. Seega on piirkonnas peamiseks

ohuteguriks raietegevus, millega eemaldatakse sobiv substraat ning muudetakse valgus- ja

niiskustingimusi.

Serva-kilpsamblik (Peltigera collina) on II kaitsekategooria ohustatud samblikuliik, kes

kasvab sammaldunud kividel, kiviaedades ja sammaldunud lehtpuudel, avatud või veidi

varjulistes kasvukohtades. Liik määratakse kaitse-eesmärgiks ning läbi tema kaitstakse ka teisi

alal leiduvaid samblikke, kes vajavad sarnaseid keskkonnatingimusi. Liiki ohustavateks

teguriteks on substraadi eemaldamine või kasvukohas valgustingimuste muutus. Oluline on

hoida asustatud puude ümbrust avatuna ja vähendada teiste puude järelkasvu ja tihedust.

Laiemal ala on siiski oluline säilitada ja soodustada laialehiste puude kasvu.

Laanepüü (Bonasa bonasia) on III kaitsekategooria ohustatud7 linnuliik, kes väldib elupaigana

alla 30aastaseid metsi. Üldiselt asustab laanepüü väga erinevaid metsatüüpe, eelistatud

elupaigaks on tiheda kuuse-alusmetsaga niisked segametsad. Linnuatlase8 järgi on laanepüü

koond-asustustiheduseks 0,4 paari km2 kohta. Kavandataval kaitsealal leiti9 2021. aastal

5 Eesti looduse infosüsteem. Liikide ohustatuse hindamine 2017. aastal. 6 Püstkiviriku kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28.06.2021 käskkirjaga nr

1-2/21/3. 7 Liikide ohustatuse hindamine 2019. aastal. Eesti Looduse Infosüsteem. 8 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu. 557 lk. Lk 78 ja 79. 9 Clanga OÜ, Renno Nellis. 2021. Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala linnustiku inventuur 2021. aastal.

Lk 4.

7

11 paari laanepüüsid, mis teeb ala keskmiseks asustustiheduseks 2,4 paari/km2 metsamaa kohta.

Eksperdi hinnangul on see Eestis mõistes väga kõrge asustustihedus. Liiki ohustab raietegevus,

mille tõttu suureneb noorte metsade osakaal, mida liik elupaigana väldib.

Lisaks on alal registreeritud järgmised liigid: harilik kopsusamblik, harilik neersmblik, kääv-

neersamblik, väike nõgisamblik, ruske nuisamblik, lumi-nuisamblik, pruun raunjalg, raudkull,

hiireviu, öösorr, õõnetuvi, rukkirääk, valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn, musträhn,

lõopistrik, väike-kärbsenäpp, värbkakk, punaselg-õgija, nõmmelõoke, laanerähn, hallpea-rähn,

händkakk, teder, hoburästas, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur, jumalakäpp ja kroonliudik.

Keskkonnaamet rakendab meetmeid, mis on vajalikud kaitsealuste liikide isendite

kaitseks10 sõltumata sellest, kas liigid on loetletud kaitse-eesmärkidena.

2.3. Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi

Varbola linnuse tammed11 on võetud kaitse alla üksikobjektina (üksikpuu), kuigi piirkonnas

on tammesid rohkem ning varasemalt on kaitstud puudesalu12. Tammed asuvad Varbola

maalinna juures Rapla-Varbola tee ääres. Tammed on esindusliku vanuse ja jämedusega,

pakuvad ohustatud liikidele kasvukohta. Tammesid võib ohustada raie ja ehitustegevus, samuti

võsa kasv, mis küündib alumiste oksteni. Kaitsealal on vajalik tegevusi suunata selliselt, et puud

ei saaks kahjustada.

Varbola ohvrikivi on nii kaitstav looduse üksikobjekt13 kui ka muinsuskaitsealune14 objekt.

Kivi ümbermõõt on 15,4 m ning kõrgus 2,9 m, kivil on lohud (ohvrilohud). Ohuteguriks on

raied lähipiirkonnas, mis muudavad ala maastikuilmet. Samuti on ohuteguriks ehitustegevus,

mis kahjustab objekti või rikub selle ilmet ja ümbrust. Rändrahnude puhul on oluline arvestada,

et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu geoloogilist väärtust, vaid ka rahnul olevaid kooslusi

(samblad, samblikud, sõnajalad).

Edaspidi säilivad Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi keskkonnaregistris

üksikobjektidena, nende kaitsel lähtutakse Varbola linnuse piiranguvööndi kaitsekorrast.

2.4. Metsad

Metsamaa moodustab kaitseala pindalast enamiku ehk 90%. Kasvukohatüübilt on kaitseala

metsad peamiselt (92% ulatuses) laane- ja loometsad. Laanemetsi jääb sinilille

kasvukohatüübina kaitsealale u 230 ha ning loometsi kastikuloo kasvukohatüübina u 240 ha

ulatuses. Loometsad on vähese levikuga, moodustades Eesti metsadest umbes 3%. Haruldased

on need ka Euroopas15. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduses on näha, et valdav osa

kaitseala maa-alast on märgitud metsamaana.

10 Looduskaitseseaduse § 55. 11 Keskkonnaregistri kood KLO4000813. 12 Rapla rajooni RSN Täitevkomitee 24.11.1981. a otsus nr 268.

https://eelis.ee/default.aspx?state=5;1284447618;est;eelisand;;&comp=objresult=dok&obj_id=33. 13 Keskkonnaregistri kood KLO4000966. 14 Mälestise registri number kultuurimälestiste registris on 12118. 15 Eesti Loodus. NR. 2012/12. Kuidas kaitsta väärtuslikke loometsi?

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised299.html.

8

Joonis 3. Kavandataval kaitsealal kaitstakse lisaks pinnavormile ka elustiku mitmekesisust,

millele viitavad erinevad värvid ortofotol. Punasega alad on nt I kaitsekategooria liikide

elupaigad (Maa-amet 2022; Keskkonnaagentuur 2022).

9

Kaitseala metsad on tugevasti majandatud, väärtuslike looduskooslustena on säilinud väiksem

osa. Piret Kiristaja 2011. a koostatud töös „Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala metsade

inventuur ja eksperthinnang kaitsekorrale” märgiti, et kaitseala metsakooslused ei oma

intensiivse majandamise tõttu enam iseseisvalt kõrget loodusväärtust ning kogu kaitseala

soovitati määrata piiranguvööndisse. Tugevale raiemõjule viitab ka Clanga OÜ 2021. a töö

„Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala linnustiku inventuur 2021. aastal”. 2021. a sügisel

teostatud täiendavate uuringute käigus on siiski leitud ohustatud liigi rohelise hiidkupra säilinud

kasvukohti.

Kaitsealal on enim männikuid, neist 62% kuuluvad arenguklassi valmivad või küpsed metsad.

See tähendab, et lähema 10 aasta jooksul on võimalus neid puistuid raiuda. Kuuse enamusega

puistuid on u 140 ha, millest valmivaid ja küpseid metsi on 50%. Kaasikuid on 82 ha ning neist

valmivaid ja küpseid metsi 38%. Seega on kaitseala kolme valdava peapuuliigi puistute osas

kokku valmivaid või küpseid metsi u 250 ha (kogu kaitseala metsamaast u 46%), mida võib

lähima 10 aasta jooksul raiuda. Arvestades, et üsna suur osa metsadest on või saab lähema 10

aasta jooksul (46%) või 20 aasta pärast (12%) raieküpseks, on võimalik kaitsealal metsade raiet

aeglustada raielankide suuruse piiramise ja tingimuste täpsustamisega, millal loetakse lank

uuenenuks. Vastasel juhul on lähima kümne aasta jooksul enamus kaitseala metsadest

majandatud, millel on oluline mõju ala maastikuilmele kui ka piirkonna liikide mitmekesisuse

säilimisele (joonis 4).

Joonis 4. Piiranguteta raie ei taga kaitseala metsade vanuselist mitmekesisust ja tasakaalustatud

keskkonnakasutust, sest uuenevate lankide/noorte metsade osakaal moodustaks

lähikümnenditel üle 70% alast.

Kaitsealal on registreeritud kaks metsa vääriselupaika16. Riigimaadel vääriselupaigas metsa ei

raiuta ning surnud ja lamapuitu ei eemaldata. Üks vääriselupaik kattub I kaitsekategooria liigi

elupaigaga ning teine asub uuendusraie keeluga piiranguvööndis, seega on planeeritud head

tingimused väärtuste säilimiseks.

Kaitseala metsade ohutegurid on suured langid, kiire ja drastiline maastikupildi muutus.

16 Keskkonnaregistri koodid 205573 ja 210973.

33%

23%

14%

30%

Hinnanguline jaotus küpsuse järgi

Lage/Noor

Keskealine

Valmiv

Küps

10

Varbola linnuse piiranguvööndisse jäävad metsad omavad tähtsust kultuurilise väärtusega

objekti ja puhkeala väärtuse hoidjana, haruldaste ja ohustatud liikude elupaikadena ning

maastikuilme säilitajana. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi metsade kaitse eesmärk on

maastikuilme ja looduse mitmekesisuse säilitamine.

2.5. Poollooduslikud kooslused

Keskkonnaregistri andmetel on poollooduslike koosluste pindala kaitsealal 5,4 ha.

Poollooduslikud kooslused on liigirikkad rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka

karjatamise ja niitmise tulemusena. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane

liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on

mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele ehk suurendab üldist

maastiku elustikumitmekesisust.

Lisaks hooldamise lõppemisel tekkinud võsastumisele ohustab poollooduslikke kooslusi nende

kündmine, väetamine või liigikoosseisu muutmine, mille tagajärjel kooslus hävib. Kündmine

hävitab kogu rohurinde. Väetamine ja heintaimede külvamine soodustab kiirema- ja

suuremakasvuliste rohttaimede arengut. Väiksema ja aeglasema kasvuga taimed kaovad

kooslusest, sest jäävad valgus- ja toitainetele konkureerides suurtele alla. Seetõttu väheneb

oluliselt koosluse liigirikkus ning tegemist ei ole enam poolloodusliku kooslusega. Oluliseks

ohuteguriks on muutnud ka väärtuslike rohumaade metsastamine, millega valgusnõudlikumad

liigid pikapeale kaovad.

Kaitsealal leidub ka pärandkultuuri objektidena ära märgitud talukohti ja kiviaedu.

3. Peamiste muudatuste kokkuvõte

3.1. Kaitseala piir ja tsoneering

Kavandatavale kaitsealale plaanitakse liita kõrge looduskaitselise või teadusliku väärtuse tõttu

rannamoodustiste seni kaitsmata osad. Laiendamine puudutaks Jaagu (50401:005:0362),

Aaviku-Selja (50401:005:0032), Selja (50401:005:0031) ja Kuusiku katastriüksust

(50401:005:0280). I ja II kaitsekategooria ohustatud liikide ning üksikobjektide tõttu

kavandatakse laiendada kaitseala Vältametsa (50401:005:0051), Koolma (50401:005:0049),

Vardi metskond 25 (50401:005:0012) ja Rapla-Varbola tee katastriüksusel (50401:005:0010).

Kaitse alt arvatakse välja kultuurkooslused Kändla (50401:005:0163), Sepapõllu

(50401:001:1254) ja Külari (50401:005:1142) katastriüksusel. Samuti ei kavandata kaitset

jätkata seal, kus vanad rannamoodustised puuduvad, metsad on suurel alal uuendatud, puudub

huvi rohumaid hooldada ning paiksed kaitsealused liigid puuduvad: Pääse (50401:005:0580),

Metsaotsa (50401:005:0043), Neo (50401:005:0591), Keldrimäe (50401:005:0400),

Oitmametsa (50401:005:0780), Linnamäe (50401:005:1070), Kablima (50401:005:0052).

Põldepere katastriüksus (50401:005:0001), Oitma (50401:005:0670), Vana-Mikumetsa

(50401:005:1120) ja Lepiku (50401:005:0035). Väiksemaid piirikorrigeerimisi ei ole

väljatöötamise kavatsuses detailselt kirjeldatud.

Põlli sihtkaitsevööndisse on tervikuna kavandatud järgmised katastriüksused: Vardi metskond

201 (50401:005:0210), Terava (50401:005:0095), Uuetoa (50401:005:0463). Osaliselt on

vööndisse kavandatud: Koolma (50401:005:0049), Vältametsa (50401:005:0051), Saueaugu

(50401:005:0330), Pollilandi (50401:005:0740), Kivinuka (50401:005:0176) ja Karukametsa

(50401:005:0661).

11

Varbola linnuse piiranguvööndisse on tervikuna kavandatud Vardi metskond 26

(50401:005:0013) ning osaliselt Vardi metskond 25 (50401:005:0012), 20141 Rapla-Varbola

tee (50401:005:0010).

Muus osas jäävad katastriüksused Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse.

3.2. Metsamajandamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav kaitsekord

sihtkaitsevööndis

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud uuendusraie, kusjuures

lageraie on lubatud langi

pindalaga kuni 2 ha ja laiusega

kuni 30 m ning turberaie langi

pindalaga kuni 5 ha17

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud puhtpuistute

kujundamine ja energiapuistute

rajamine.

Varbola linnuse piiranguvööndis

on uuendusraie keelatud.

Varbola rannamoodustiste

piiranguvööndis on kaitseala

valitseja nõusolekul lubatud:

1) aegjärkne ja häilraie langi

pindalaga kuni kaks hektarit.

2) lageraie kuusikus langi

pindalaga kuni 0,5 ha ja lageraie

hall-lepikus langi pindalaga kuni 1

ha, kui hall-lepa või kuuse

koosseisu kordaja on suurem kui

70% ning lage- ja turberaie

kuusikus ei ole lubatud kõrvuti

paiknevatel eraldistel.

Elustiku mitmekesisuse

säilitamiseks tuleb raiel, v.a hall-

lepikutes, ühe hektari kohta jätta

alles vähemalt 20 tihumeetrit

kasvavaid puid või nende säilinud

püstiseisvaid osi, mis ei kuulu

koristamisele ja jäävad metsa

alatiseks. Elustiku mitmekesisuse

tagamiseks alles jäetavad puud

valitakse eri puuliikide esimese

rinde suurima diameetriga puude

hulgast, eelistades kõvalehtpuid,

kuuski, mände ja haabasid, samuti

eritunnustega, nagu

põlemisjälgede, õõnsuste,

tuuleluudade või suurte okstega

puid.

Keelatud on puhtpuistute

kujundamine ja energiapuistute

rajamine.

Keelatud on puidu kokku- ja

väljavedu külmumata pinnaselt.

Kaitseala valitseja võib seda

lubada, kui pinnas seda võimaldab.

Lank loetakse uuenenuks, kui

puistu keskmine kõrgus on 2 m.

Sihtkaitsevööndis on

majandustegevus, sh

metsamajandamine,

keelatud.

17 Looduskaitseseaduse § 91 lg 13.

12

Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse,

uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse18. Kavandataval kaitsealal

täpsustatakse metsaseadusest tulenevaid piiranguid, et tagada erinevate väärtuste selgem ja

tõhusam kaitse. Kaitsekorda muutmata on ligi 800 ha suurusel metsa-alal metsade vanuseline

jaotus lähikümnenditel noorte metsade poole liialt kaldu.

Varbola linnuse piiranguvööndis säilitatakse vana metsa ning soodustatakse laialehiste puude

kasvu. Vööndis on lubatud üksnes valik-, kujundus- ja hooldusraied. Kujundusraiet tehakse

kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi

kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi

säilitamiseks ja parandamiseks. Varbola linnuse piiranguvööndisse jäävad looduse

üksikobjektid, kaitsealuste liikide kasvukohad kui ka telkimisala. Metsa majandamine valik- ja

kujundusraiega tagab kaitsealustele liikidele sobilikud valgustingimused ja substraadi tekke,

samuti tagab see ala külastajatele esteetilisema maastikuilme.

Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on kavas säilitada uuendusraie teostamise

võimalus, kuid mööndusel, et raiet tehakse väiksemas mahus ning langiga piirnev ala on

uuenenud. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi metsades on kaardistatud erinevaid

kaitsealuseid liike, keda raietegevus mõjutab. Nt laanepüü, kes on varasemalt olnud soodsas

seisundis, on nüüd ohustatud liik, samamoodi laanerähn. Järelikult ei ole olnud senised

kaitsemeetmed metsaliikide kaitsel piisavalt tõhusad. Raietingimusi on vajalik muuta, et leida

parem tasakaal metsade jätkusuutlikul majandamisel. Raie intensiivsuse alandamisega

tagatakse loodusliku mitmekesisuse säilimine, sest siis on metsade vanuseline jaotus ühtlasem,

mis tagab eri liigirühmadele sobiliku elukeskkonna.

Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikutes, hektari kohta

alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu

koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Ilma vana metsata kaovad loodusest need liigid, kes

sõltuvad vanast lagupuidust, tüügastest, õõnsustest jms struktuurielementidest. Raievõtted

majandus- ja piiranguvööndi metsades ei ole olnud säästvad, sest mitmed elustiku

mitmekesisuse näitajad on Eestis kehvemad kui varem. Ohustatud liikide punane nimestiku

järgi on tänaseks 30% Eesti torikseentest ohustatud. 2008. aastal oli ohustatud liikide nimekirjas

27 torikseeneliiki, 2018. aasta seisuga on see arv 58. Peamine põhjus on selles, et metsades

puudub sobiv substraat, millel kasvada. Tüügaste ja lamapuidu suurem säilitamine aitab kaasa

rohelise hiidkupra levikule ning rähnilistele, kes toituvad surnud puudes elavatest putukatest ja

nende vastsetest. Sobilikum variant on säilitada säilikpuid grupiti, mitte pillatult.

Puhtpuistud ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed, haigustele vastuvõtlikumad ja

loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega

peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine.

Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib seda

lubada, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja

kahjustab maapinna elustikku.

18 Metsaseaduse § 2 lg 2.

13

Lank arvestatakse uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m. Kavandatava kaitseala

eesmärgiks on säilitada maastikku ja selle ilmet. Piirkonna metsi on majandatud turberaietega

(kuni 5 ha). Et metsad uuenevad aeglaselt, on tekkinud üle kümne hektari suurusi alasid, kus

puistu kõrguskasv on nii väike, et ala meenutab lageala. Kaitsealal on oluline puhkemajanduslik

roll, kaitsealal on telkimisala ja seda läbib matkatee. Puhkajad eelistavad matkata aladel, kus

lagealade osakaal on väikene ning on säilinud ka vana metsa.

3.3. Ehitustegevus, maaparandussüsteemide rajamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav kaitsekord

sihtkaitsevööndis

Kaitseala valitseja nõusolekul on

ehitise püstitamine ja

maaparandussüsteemide rajamine

lubatud.

Varbola linnuse piiranguvööndis

on kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud rajatise püstitamine.

Varbola rannamoodustiste

piiranguvööndis on kaitseala

valitseja nõusolekul lubatud ehitise

püstitamine.

Maaparandussüsteemi rajamine on

keelatud.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

rajatiste püstitamine

kaitseala tarbeks ning

olemasolevate rajatiste

hooldustööd.

Maaparandussüsteemi

rajamine on keelatud.

Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Arvestades, et

Varbola linnuse piiranguvööndis asuv linnus on kaitseala peamine külastusobjekt, siis on selles

vööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks (nt

infotahvlite ja kaitseala tähistuse ning linnusega seonduvate rajatiste paigaldus jms). Varbola

rannamoodustiste piiranguvöönd on suur ala ning seal on võimalusi uusi hooneid rajada

selliselt, et ala väärtused ei saa kahjustada. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust

planeeritud piirkonda ja vajadusel seab täiendavaid tingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt

maatulundusmaal). Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt

lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala üldmuljet ja väärtusi olulisel määral. Kaitseala

seisukohalt on oluline säilitada rannamoodustisi, väljakujunenud metsamaad ning

poollooduslikke kooslusi. Vajalik on vältida kaevetöid, mis rikuvad ala maastikku, pinnavorme

ja nende teaduslikku väärtust.

Kaitsealale jäävaid olemasolevaid teid ja kraave käsitletakse ehitistena ning olemasolevate

ehitiste hooldamine on kaitsealal lubatud. Põlli sihtkaitsevöönd kattub liinirajatisega, mille

hooldamist sihtkaitsevöönd ei takista. Lubatud on ka uue liinirajatise rajamine vana liinirajatise

asendamiseks.

Uue maaparandussüsteemi rajamine on kaitsealal keelatud. Alale jäävad valdavalt kuivad või

parasniisked kasvukohatüübid. Märjemaid metsi paikneb kaitseala lõunaosas, mille elustikku

täiendav kuivendamine kahjustaks. Olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist

kavandatav kaitseala ei mõjuta.

3.4. Maavara kaevandamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav

kaitsekord

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on maavara

kaevandamine lubatud.

Maavara kaevandamine

on keelatud.

Maavara

kaevandamine on

keelatud.

14

Maavara kaevandamine ehk maastiku ja elustiku oluline kahjustamine on vastuolus ala kaitse-

eesmärkidega ning on seetõttu keelatud. Maapõueseadus19 lubab kinnisasja omanikul talle

kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata näiteks kivimit või setendit isiklikus

majapidamises kasutamise eesmärgil ning seda ei käsitleta maavara kaevandamisena.

Arheoloogilisi kaevetöid kooskõlastatud kirja alusel ei käsitleta samuti maavara

kaevandamisena.

3.5. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord

piiranguvööndis

Plaanitav

kaitsekord

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise

kasutamine.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud

biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine.

Biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine on

lubatud õuemaal.

Sihtkaitsevööndis on

majandustegevus ja

loodusvarade

kasutamine keelatud.

Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala piiranguvööndi looduslikes ja

poollooduslikes biotoopides kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Piiranguvööndis saab

kaitseala valitseja lubada kasutada herbitsiide invasiivse võõrtaime tõrjeks. Kaitseala välispiiri

läheduses on registreeritud Sosnovski karuputke taimi. Kui keemilised ühendid ei ohusta

looduse mitmekesisust olulisel määral, siis võib kaitseala valitseja nende kasutamist põllumaal

lubada. Õuemaad on tugevalt inimese poolt mõjutatud, mistõttu neid alasid ei loeta looduslikeks

või poollooduslikeks biotoopideks.

Meetmetega hoitakse ära keemiliste ainete sattumine loodusesse, kui see võib olla ohustatud

liikidele kahjuliku toimega. Põllulindude arvukus on Euroopas languses.

3.6. Jahipidamine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis ja

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on jahipidamine

lubatud.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud

jaht laanepüüle.

Kaitsealal on jahipidamine lubatud, v.a jaht laanepüüle, kes on ala kaitse-eesmärgiks.

Maaspesitsejatele on osad ulukid ohuteguriks, mistõttu ei ole vajalik nende küttimist keelata.

Piirang ei mõjuta jahipidamist olulisel määral, sest laanepüüle otsest jahti ei peeta20.

Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkti 10 järgi ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. Lisasöötmist kaitsealadel üldjuhul ei lubata, põhjendatud

juhtudel on võimalik tegevust lubada.

19 § 95 lõige 1. 20 https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2022/01/jahiulukite_kuttimine_eestis_2020_2021_jahihooajal.pdf.

15

3.8. Telkimine, lõkketegemine, rahvaürituste korraldamine ja sõidukiga sõitmine

Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis ja

sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse

korraldamine selleks ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine.

Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja küsida

liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja

maatulundusmaal metsamajandustöödeks või

põllumajandustöödeks.

Kaitsealal on lubatud:

1) telkimine;

2) lõkketegemine õuemaal ja ettevalmistatud

kohas, muudel juhtudel on lõkke tegemine

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul;

3) rahvaürituste korraldamine, kusjuures üle

50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt

tähistamata kohas on lubatud kaitseala

valitseja nõusolekul;

4) piiranguvööndis jalgrattaga sõitmine kogu

alal ja sihtkaitsevööndis jalgrattaga sõitmine

teedel ja radadel;

5) sõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid

on sõidukiga sõitmine ja maastikusõidukiga

sõitmine on lubatud vaid järelevalve- ja

päästetöödel, metsa- ja põllumajandustöödel,

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega

seotud töödel, liinirajatiste hooldustöödel ning

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel. Ürituste korraldamise

eesmärgil on piiranguvööndis lubatud

mootorsõidukiga liikumine väljaspool teid

rahvaürituse korraldamiseks.

Telkimine ei kahjusta kavandatava kaitseala kaitse-eesmärke. Alal paikneb spetsiaalne taristu

telkimiseks, muus osas võivad peatuda üksikud matkajad, millega väärtusi ei kahjustata.

Lõkketegemine on lubatud õuemaal ja ettevalmistatud kohas, muudel juhtudel kaitseala

valitseja nõusolekul. Eesmärk on vähendada tulekahju tõenäosust piirkonnas, kus paikneb

olulisi kaitseväärtusi.

Varbola linnuse territoorium, telkimisala ja Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee lõik

kavandataval kaitsealal on ettevalmistatud kohad, kus rahvaürituse läbiviimine on lubatud.

Teistel aladel on tegevus samuti lubatud, samas on vajalik arvestada, et üle 50 osalejaga

üritustel ettevalmistamata kohas on vajalik tegevus kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Sel

juhul on võimalik inimesi vajadusel suunata, et vältida nt pinnasekahjustusi tundlikumal alal.

Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal)

telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja

36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga.

Jalgrattaga sõitmine sihtkaitsevööndis on lubatud teedel ja radadel. Piiranguvööndis on

jalgrattaga sõitmine lubatud ka väljaspool teid ja radu, sest kaitsealal puudub jalgratturite surve

maastikule ja elusloodusele.

Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või

liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele

kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et

maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st

16

jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole

mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane

liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige

toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud

ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või

muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning

metsamajandus- ja põllumajandustöödel. Ürituste korraldamise eesmärgil on piiranguvööndis

lubatud mootorsõidukiga liikumine väljaspool teid rahvaürituse korraldamiseks. Muudel

tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab tõenäoliselt ala taimkatet

ja seeläbi maastikuilmet.

Inimeste viibimisele kaitsealal ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamisele

kavandataval kaitsealal piiranguid ei seata.

Kaitsealal ei esine veekogusid, seega kalapüüki, veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmist

ning ujuvvahendiga sõitmist ei reguleerita. Samuti ei esine alal adru ja pilliroo varumiskohti.

Üldised kitsendused kaitsealal, mis tulenevad looduskaitseseaduse §-st 14, jäävad endiseks.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja

sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja

üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui

viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada

ehitusteatist.

4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud

Esimeste kirjade väljasaatmise järgselt on uute inventuuride käigus selgunud teadmiste tõttu

kaitseala kaitsekorraga seotud asjaolud muutunud ning varasemaid seisukohti on kohati

muudetud.

Arvamuse esitaja nimi

ja seos eelnõuga

Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus

Transpordiamet

Nõustutakse VTK sisuga ning

ettepanekuga muuta kaitseala piire

moel, mis hõlmaks riigi

kõrvalmaanteed 20141 Rapla-Varbola

katastriüksust Varbola ohvrikivi ja

tammeallee piirkonnas. Palutakse

arvestada ameti kohustustega

korraldada riigimaanteedel teemaa- ja

tee kaitsevööndi ulatuses teehoidu (sh

ehitus-, remont- ja hooldustööd, EhS §

71 lg 1 ning majandusja taristuministri

määruse nr 102 alusel).

Võetud teadmiseks.

Keskkonnainspektsioon

(nüüd Keskkonnaamet)

1) Ettepanek lisada lageraie ja turberaie

tegemisel tingimus, et vastavad

raielangid ei tohi piirneda. 2) Lisada

lageraie ja turberaie tegemise

tingimuseks, et eelnev lank on

uuenenud ja puude keskmine kõrgus on

metsaseadusest tulenevatest normidest

suurem, nt 5 m. 3) Biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetiste

kasutamine olgu selgemalt ja lihtsamalt

1) Uuendusraiet puudutavaid sätteid on

täpsustatud. 2) Nõustutakse osaliselt, lank on

uuenenud, kui puude keskmine kõrgus on

metsaseadusest tulenevatest normidest suurem

ehk 2 meetrit. 3) Sätte sõnastust on muudetud.

4) Sätte sõnatust on muudetud.

17

kirjeldatud. 4) Punktis 3.8

planeeritakse lubada sõidukitega

sõitmist väljaspool teid kaitse-

eeskirjaga lubatud tegevustel, mis

laiendab sõidukitega väljaspool teid

sõitmise võimaluse kõigi kaitse-

eeskirjaga lubatavate tegevuste

läbiviimiseks.

Riigimetsa

Majandamise Keskus

1) Ettepanek lubada Varbola linnuse

piiranguvööndis sanitaarraiet. Samuti

tehakse ettepanek, et kaitsealal peaksid

olema lubatud metsakaitseekspertiisi

alusel ka suuremad lageraielangid.

2) Tehakse ettepanek lageraie

pindalapiirangu osas, et võiks olla 1 ha

ning et turberaie pindalapiirang võiks

jääda 5 ha. Samuti tehakse ettepanek, et

aegjärkraietel võiks täiuse alampiiriks

jääda 0,3, sest tavapraktikas jäetakse

täius alati mõnevõrra kõrgemaks.

3) Ettepanek reguleerida ainult

metsamaterjali kokkuvedu ning

selliselt, et keelatud oleks kokkuveo

käigus pinnast kahjustada.

1) Sanitaarraiet looduskaitseseadus

piiranguvööndis ei reguleeri. 2) KeA hinnangul

ei ole võimalik raieid planeerida ettepanku järgi,

sest sellega kahjustataks kavandatavaid kaitse-

eesmärke. 3) KeA lähtub LKS sõnastusest ja

väljakujunenud praktikast.

MTÜ Eesti Metsa

Abiks

1) Uuendus- ja aegjärkse raie lubamine

on otseses vastuolus kaitse-

eesmärkidega. 2) Esitatakse vastuväide

piiranguvööndi moodustamisele ja

rõhutatakse sihtkaitsevööndi

moodustamise vajalikkust aladel, kuhu

senise väljatöötamiskavatsuse

seletuskirja järgi on plaanitud

moodustada piiranguvöönd (st kogu

kaitsealal). 3) Viidatakse Eesti kiirele

metsade kadumisele ning rõhutatakse,

et Eesti võiks teha tõhusaid pingutusi

oma looduse kaitsmisel. 4) Lisada

kaitse-eesmärkideks Natura elupaigad

6280*, 6510 ja 7230. 5) Juhitakse

tähelepanu, et VTK vajab täiendamist,

pealkirja järgi peaks selle sisuks olema

võrdlus senise ja uue kaitse-eeskirja

vahel. 6) Tehakse ettepanek, et

aegjärkse raie pindalapiirangud oleksid

sarnased lageraie piirangutega, kuna

puistutes, kus esimese rinde täius on

44% ja vähem, ei ole aegjärksel raiel ja

lageraiel mingeid erinevusi. Lisaks küsimus, kas enne

Keskkonnainspektsiooni kirjas

kirjeldatud raiet peab järelkasv olema.

1) KeA on täpsustanud metsade majandamise

tingimusi, millega tagatakse kaitse-eesmärkide

kaitse 2) Kaitseala tsoneeringut on täpsustatud

vastavalt väärtuste paiknevusele ja liikide

ökoloogilistele vajadustele. 3) Kaitseala

kaitsekord on kavandatud selliselt, et ohustatud

liigid oleksid tõhusamalt kaitstud.

4) Loodusdirektiivi sõnastusega elupaikade

nimetamine kaitse-eesmärkideks ei ole

põhjendatud, kuna ala ei kuulu Natura 2000

võrgustiku alade hulka. 5) Täpsustatakse, et alal

senist kaitse-eeskirja ei olegi, kuna ala on kaitse

alla võetud ajal, mil alale kaitseala põhist kaitse-

eeskirja ei tehtud. 6) Tuginedes

Keskkonnaministeeriumi 2018. aastal antud

tõlgendusele: aegjärkse raie I järgu kohta antud

situatsioonis (ühe ja ainukese raiega lagedaks)

peab turberaie tegemiseks ühe võttega olemas

olema nõutav uuendus. Sellest tulenevalt ei pea

KeA vajalikuks panna aegjärksele raiele

analoogseid piiranguid lageraiega.

Advokaadibüroo

NOVE (klientideks

Palumetsa OÜ,

Tornator Eesti OÜ,

Lemeks AS ja Landeker

OÜ, Metsamaahalduse

AS)

Esimene kiri: 1) Maastikukaitseala

loomine on ebaõige vahend taotletud

kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

2) Kavandatav maastikukaitsealana

kaitstav maastik ei ole tervikuna

sedavõrd eriline, et see õigustaks

maastikukaitseala loomist ‒ sedavõrd

Esimese kirja vastus: 1) KeA on veendunud, et

maastikukaitseala loomine on antud piirkonna

maastiku kaitseks ainuõige vahend.

2) Arvestades klientide kinnistutel metsade

majandatuse seisu, loodusväärtuste esinemist,

sekundaarse puistu olemasolu ning kinnistute

paiknemist kaitsealal üldiselt, tehakse ettepanek

18

intensiivsete omandipõhiõiguste

piirangute loomine ei ole põhjendatud.

3) Metsamajandamisele täiendavate

piirangute ettenägemine on ebaõige ja

ebaproportsionaalne vahend Varbola

vanade pinnamoodustiste kaitseks.

4) Varbola VTK rikub klientide

õiguspärase ootuse põhimõtet.

5) Varbola VTK-s ei ole hinnatud

majanduslikke mõjusid maaomanikele

– Varbola kavandatav kaitsekord on

sisuliselt metsanduslikult

ebaproportsionaalne ja vastuolus

kaasaegse metsamajandamise

aluspõhimõtetega. 6) Varbola kaitseala

kehtestamine toob kaasa klientide

investeeringute sundvõõrandamise

majanduslike kriteeriumite alusel –

need tuleb riigil hüvitada. 7) Kirjas

käsitletud küsimustes soovitakse

pidada avalikku arutelu.

Teine kiri: Sisuliselt sama, ainult selle

erinevusega, et soovitakse lisaks ka

Saula katastriüksuse väljaarvamist.

Jätkuvalt soovitakse ka Sarapiku ja

Risti katastriüksuse väljaarvamist.

Saadakse aru Mäeotsa katastriüksuse

kaitsealale jäämisest, kuid mööndakse,

et riigil peaks olema

hüvitamiskohustus Mäeotsa

katastriüksusel olevate

looduskaitseliste piirangute tõttu, kuna

õiguslik positsioon ei võimalda enam

rahalise väärtustega asja mõistlikku

majanduslikku kasutamist.

klientide osade katastriüksuste väljaarvamiseks

kaitsealalt (tervikuna Pääse, Metsaotsa,

Keldrimäe, Linnamäe, Oitmametsa ja Kablima).

3) Metsa maastikuilme säilimise tagavadki

väiksemamahulised raied, st ei teki suuri

lagealasid korraga maastikku. Kui korraga

maastikku suuri lagealasid üksteisele suhteliselt

lähestikku teha, siis on valdav maastikupilt

ikkagi lage ning sellisel juhul ei saa väita, et

maastikuilme pole muutunud ja on jätkuvalt

valdavalt metsane. Kui aga aeglustada raiete

tegemist sellega, et korraga ei teki nii kiiresti ja

suuri lagealasid nagu siiani on olnud võimalik

teha, siis säilib visuaalne pool rohkem metsasena,

mis ongi maastikuilme säilimise mõte antud

kaitsealal. 4) Varbola kaitseala näol on tegu vana

kaitsekorraga ehk uuendamata kaitsekorraga

alaga, mis vajab uuendamist lähtuvalt seadusega

pandud kohustusest: LKS § 91 lg 1 ütleb, et enne

käesoleva seaduse jõustumist moodustatud

kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks

kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad

kehtima kuni käesoleva seaduse alusel

kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või

kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte

kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. Seega ei

saanud klientidel olla õiguspärast ootust, et kõik

jääb samamoodi kestma, kui on teada, et tegu on

vana kaitsekorraga alaga, mille kohta on LKS-is

viide uue kaitse-eeskirja kinnitamise võimaluse

kohta. Arvestades LKS-i loogikat, tehakse

kaitse-eeskirjaga kaitsealadel leevendusi, kuna

LKS § 31 lõike 2 sõnastus on, et kui kaitse-

eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis

keelatud mitmed tegevused, muuhulgas ka

uuendusraie. 5) Mitte majandatavatest puistutest

saame rääkida siis, kui uuendusraie on kaitsealal

täielikult keelatud. Antud juhul see nii ei ole,

mistõttu jäävad arusaamatuks need põhjendused,

miks ikkagi täpselt peavad sama suured

võimalused raie tegemiseks jätkuma.

6) Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr

242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava

kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute

menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel

loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja

väärtuse määramise kord ja alused” mõistes

esindatavate klientide kinnistud siia alla ei kuulu,

kuna uuendusraie ei ole kavandatava kaitsekorra

järgi täielikult keelatud. 7) Edastatud on vastused

ning kaart uue välispiiri ettepanekuga.

Teise kirja vastus: Jäädud oma varasematele

seisukohtadele. Nõustutud advokaadibüroo ja

klientidega koosoleku tegemisega videosilla

vahendusel.

Kuku Arendus OÜ

1) Ei saa nõustuda VTK-s toodud

uuendusraiete piirangutega ning

tehakse ettepanek, et metsa

1) Selgitatakse, et praegu kehtivad piirangud ei

ole kaitseala põhised, vaid kehtivad üle Eesti

vana kaitsekorraga aladele. Praegu soovitaksegi

19

majandamisele seatud piirangud

pindala mõistes jääksid samaks, st

lageraie kuni 2 ha ja turberaie kuni 5

ha. 2) Ülemääraselt palju on nõutud

säilikpuude säilitamist ha kohta, 20 tm

säilikpuid tähendab ka kehvemas

kasvukohas u 15‒20 puud. Siinkohal

on oht, et järelkasv jääb varju ja võsa

(eelkõige sarapuu) võtab võimust.

3) Lubada jahipidamist, kus võtab osa

rohkem kui 50 inimest. Tänaseks

hetkeks võtab ühisjahist osa vahel ka

60 inimest.

kehtestada kaitseala põhine kaitse-eeskiri

arvestades kaitsealal välja kujunenud kooslusi ja

loodusväärtusi. Arvestades Varbola ajalooliselt

väljakununenud metsi, mille valdavalt metsast

maastikuilmet soovitakse säilitada, siis ei ole

võimalik seda kaitse-eesmärki saavutada, kui

laseksime jätkuvalt tekitada maastikku korraga

suuri lagealasid. Seega uuendusraiete lubamine

samas mahus jätkuda ei saa. Küll aga on

avalikustamise käigus juba laekunud

metsamajandamisega seoses erinevaid

ettepanekuid, mistõttu kaalutakse lageraie osas

leevendust ehk lageraie lubamist hall-lepikutes

kuni 1 ha, kuusikutes endiselt kuni 0,5 hasuuruse

langina. Turberaie osas jääks kavandatavad

piirangud samaks, st häil- ja aegjärkne raie oleks

kaitseala valitseja nõusolekul lubatud langi

pindalaga kuni 2 ha. KeA-s arutatakse võimalust

kehtestada piirang, kus loetakse lank uuenenuks

siis, kui langil kasvava puistu keskmine kõrgus

on 2 m (praeguse 0,5 m asemel).

2) Keskkonnaamet peab jätkuvalt 20 tm

säilikpuude jätmist 1 ha kohta vajalikuks. Samas

on alati võimalik jätta säilikpuid gruppidena, mis

annab ülejäänud alale sellevõrra rohkem valgust

ning tekitab olukorra, kus on vähem

juurkonkurentsi. 3) Kuna jahipidamist ei käsitleta

rahvaüritusena ning see toimub jahiseaduse

alusel, kui kaitsekord ei sätesta jahipidamisele

eraldi kitsendusi (Varbola kaitsealal ei sätestata),

siis sellest tulenevalt ei ole VTK-s muudatusi

vaja teha. 4) Maaomanikule tehakse uus kaitseala

välispiiri ettepanek, mille järgi vähendatakse

kaitseala laienduse ettepanekut.

Aaviku

kinnistu/katastriüksuse

(50401:005:0005)

maaomanik

1) Ei saa nõustuda VTK-s toodud

uuendusraiete piirangutega ning

tehakse ettepanek, et metsa

majandamisele seatud piirangud

pindala mõistes jääksid samaks, st

lageraie kuni 2 ha ja turberaie kuni 5

ha. 2) Ülemääraselt palju on nõutud

säilikpuude säilitamist ha kohta, 20 tm

säilikpuid tähendab ka kehvemas

kasvukohas u 15‒20 puud. Siinkohal

on oht, et järelkasv jääb varju ja võsa

(eelkõige sarapuu) võtab võimust.

3) Lubada jahipidamist, kus võtab osa

rohkem kui 50 inimest. Tänaseks

hetkeks võtab ühisjahist osa vahel ka

60 inimest.

1) Selgitatakse, et praegu kehtivad piirangud ei

ole kaitseala põhised, vaid kehtivad üle Eesti

vana kaitsekorraga aladele. Praegu soovitaksegi

kehtestada kaitseala põhine kaitse-eeskiri

arvestades kaitsealal välja kujunenud kooslusi ja

loodusväärtusi. Arvestades Varbola ajalooliselt

väljakununenud metsi, mille valdavalt metsast

maastikuilmet soovitakse säilitada, siis ei ole

võimalik seda kaitse-eesmärki saavutada, kui

laseksime jätkuvalt tekitada maastikku korraga

suuri lagealasid. Seega uuendusraiete lubamine

samas mahus jätkuda ei saa. Küll aga on

avalikustamise käigus juba laekunud

metsamajandamisega seoses erinevaid

ettepanekuid, mistõttu kaalutakse lageraie osas

leevendust ehk lageraie lubamist lubamist hall-

lepikutes kuni 1 ha, kuusikutes endiselt kuni 0,5

ha suuruse langina. Turberaie osas jääks

kavandatavad piirangud samaks, st häil- ja

aegjärkne raie oleks kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud langi pindalaga kuni 2 ha.

KeA-s arutatakse võimalust kehtestada piirang,

kus loetakse lank uuenenuks siis, kui langil

kasvava puistu keskmine kõrgus on 2 m

(praeguse 0,5 m asemel). 2) KeA peab jätkuvalt

20 tm säilikpuude jätmist 1 ha kohta vajalikuks.

20

Samas on alati võimalik jätta säilikpuid

gruppidena, mis annab ülejäänud alale sellevõrra

rohkem valgust ning tekitab olukorra, kus on

vähem juurkonkurentsi. 3) Kuna jahipidamist ei

käsitleta rahvaüritusena ning see toimub

jahiseaduse alusel, kui kaitsekord ei sätesta

jahipidamisele eraldi kitsendusi (Varbola

kaitsealal ei sätestata), siis sellest tulenevalt ei ole

VTK-s muudatusi vaja teha.

Karuka-Ristikivi kü

(50301:001:0060)

maaomanik

Ei ole huvitatud kaitseala laienemisest

Karuka-Ristikivi katastriüksusele,

kuna alale on väljastatud maavara

kaevandamise luba.

Arvestatakse kehtiva kaevandamise loaga ning

kaitseala ei laiendata ja katastriüksusel jääb

kehtima kaitseala praegune piir.

Vältametsa kü

(50401:005:0051)

maaomanik

1) Juhitakse tähelepanu, et nt

1300. aastast pärineval kaardil on

tänapäevane Varbola nimetatud

kohanimega Warbiala (Warbiola) ning

tehakse ajaloolise järjepidevuse

huvides ettepanek kaitseala nimetuse

vastavaks korrigeerimiseks.

2) Ettepanek tähistada vanad

rannamoodustised nende asukohtades

kaartidega (Nõva- Peraküla piirkonnas

maantee äärde paigaldatud kaartide

eeskujul, eriti Peraküla piirkonnas)

ning kaasata RMK ja kohalikud

aktivistid infotahvlite-kaartide

koostamisse. Ettepanek korraldada

avalik arutelu kaartide ja infotahvlite

koostamise teemal.

1) Varbola linnuse nime teemat arutati ka

Muinsuskaitseametiga, saades vastuseks, et

üldiselt kasutatakse nimede puhul kaasajal käibel

olevat nime (erandina võib nime muutmine olla

otstarbekas, kui valdav osa nt kohalikest

inimestest tunneks seda kohta teise nimega).

Samuti on Eestis üheaegselt mitmeid

samanimelisi kohti või näiteks on ka ajalooliselt

olnud linnadel teistsugused nimed. Samas

tänapäeval teatakse Varbola linnust just

Märjamaa vallas Raplamaal, mitte Pärnumaal

asuvana. Seega ei pea KeA vajalikuks kaitseala

nime korrigeerimist. 2) Nõustutakse infotahvlite

koostamisel pärimuste või ümbritsevate seoste

teemal koostöö vajalikkuses ettepaneku tegijaga

ning arvestatakse sellega kaitsekorralduskava

raames kavandatavate infotahvlite loomisel.

Kaitsekorralduskava koostatakse pärast Varbola

rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-

eeskirja kinnitamist. Kaitsekorralduskava

koostamise raames korraldatakse võimalusel ka

kokkusaamisi.

Lubasoo kü

(50401:005:0220),

Lubasoo-Sepa

(50401:001:1255) ja

Tõrvaaugu

(50401:005:0391)

maaomanikud

Soovitakse katastriüksuste välja jätmist

kaitsealast, kuna katastriüksustel ei ole

olnud võimalik teha lageraieid.

KeA ei nõustu kaitsealalt soovitud

katastriüksuste (Sepa-Lubasoo, Lubasoo ja

Tõrvaaugu) väljaarvamisega, kuna:

1) kõnealustel katastriüksustel on olnud

metsamaa, mida soovitakse jätkuvalt ka säilitada;

2) Sepa-Lubasoo katastriüksusel on ka kaitseala

ühed ilusamad poollooduslikud kooslused, mille

hooldamiseks ja taastamiseks saab taotleda ka

toetusi; 3) kõikidel nimetatud katastriüksusel on

tehtud lageraiet, mille tegemine on ka tulevikus

kaitseala valitseja nõusolekul võimalik. Ühtlasi

kaalutakse 0,5 ha suuruse lageraie lubamise

asemel kuni 1 ha suuruse lageraie langi lubamist

kaitseala valitseja nõusolekul. 4) kaitsealal on

võimalik üraski koldeid likvideerida kui ka

arvestada metsauuendusel, et alasid ei pea

uuendama kuusega.

Kase kinnistu

(50401:005:0271)

maaomanik

Ettepanekud: 1) Katastriüksuste piiride

muutmise võimalus peab jääma.

2) Metsade majandamine: a) luua

metsaomanikele

kompensatsioonisüsteem

(riigieelarvesse oma rida), kuna kõik

raied pole lubatud; b) arvestada

1) Nõustutakse, et katastriüksuste piiride

muutmise võimalus on teatud juhtudel vajalik

ning kaitseala valitseja nõusolekul saab nende

piire muuta praegu kui ka edaspidi. 2) Metsade

majandamisest: a) metsaomanikele saamata

jäänud tuluosas kompensatsioonisüsteemi

loomist praegu teadaolevalt kavas ei ole. Metsade

21

isikutega, kes soovivad riigile oma maa

müüa turuhindadega; c) toetussüsteem

metsaomanikele võsalõikuseks;

d) metsa väljaveo teostamine ainult

külmunud pinnasel on võimatu, sest

viimase 3 aasta jooksul pole pinnas

külmunud.

majandamisele on küll teatud piirangud, kuid

kuna metsi saab siiski majandada ning tulu ei jää

saamata, siis ei ole ka kompensatsioonisüsteemi

loomine põhjendatud. b) riik omandab kaitstava

loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil

kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja

(või osas sellest), mille sihtotstarbelist kasutamist

ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis asub kogu

ulatuses (või osaliselt) kaitsealal. Piiranguvööndi

kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt juhul, kui kinnisasi on

valdavas ulatuses maatulundusmaa

sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa

vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias

„valmiv” või „küps” ja kaitsekord keelab

täielikult uuendusraie. Antud juhul on Varbola

rannamoodustiste piiranguvööndis uuendusraied,

välja arvatud veerraie, lubatud. Seega ei ole

rannamoodustiste piiranguvööndis asuva

metsamaa riigile omandamiseks põhjust. c) võsa

lõikuse doteerimise küsimusega soovitame

pöörduda Erametsakeskuse poole või uurida oma

metsaühistult (juhul, kui sellesse kuulute), kas

erametsaomanikul eraldi või metsaühistu kaudu

oleks võimalik taolist toetust saada. Praegu meile

teadaolevalt saab Erametsakeskuselt

Metsameetme alt toetust taotleda hooldusraieteks

(mets vanuses kuni 30 aastat), laasimiseks,

ulukikahjustuste ennetamiseks aga ka näiteks

juurepessu tõrjeks. d) Nõustutakse, et arvestades

viimastel aastatel praktiliselt külmunud pinnase

puudumisega, tuleb kokku-ja väljaveol keelata

roobaste teke.

Kuusiku kinnistu

(50401:005:0280)

maaomanik

1) Peamised küsimused esitati seoses

Kuusiku kinnistu majandamisega

(ehitusvõimalused,

metsamajandamine). 2) Soov säilitada

otsustusõigus kinnistu üle senises

mahus ja ei nõustu kinnistu kogu

ulatuses kaitsealasse võtmisega.

1) VTK-s oli Varbola piiranguvööndis lubatud

ehitamine ainult väljaspool metsamaad.

Maaomaniku küsimusest lähtuvalt tehti VTK-sse

leevendus, mille järgi oleks uuendatavas

kaitsekorras lubatud Varbola rannamoodustiste

piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul

ehitiste püstitamine ja uute hoonestusalade

rajamine. KeA arvestab ehitamise lubamisel, et

kaitseväärtusi ei kahjustata. Metsamajandamise

osas anti teada, et VTK-s olnud kuni 0,5 ha

suuruse lageraie lubamise asemel valitseja

nõusolekul kaalutakse hall-lepikus kuni 1 ha

suuruse lageraie langi lubamist kaitseala valitseja

nõusolekul. Kuusikutes jääb lubatuks 0,5 ha

suuruse lageraie lubamine kaitseala valitseja

nõusolekul. Samuti anti teada, et kaalutakse ka

võimalust kehtestada piirang, kus lank loetakse

uuenenuks siis, kui langil kasvava puistu

keskmine kõrgus on 2 m. 2) Uue ettepaneku järgi

jääb kinnistust (kogupindalaga 17,6 ha)

kaitsealale 11,6 ha (sellest varem kaitse alla

mittekuuluvat maad on 4,8 ha).

Huviline

(mittemaaomanik)

1) Tehakse ettepanek, et aegjärkse raie

pindala piirangud oleksid sarnased

lageraie piirangutega, kuna puistutes,

1) Tuginedes Keskkonnaministeeriumi

2018. aastal antud tõlgendusele: aegjärkse raie I

järgu kohta antud situatsioonis (ühe ja ainukese

22

kus esimese rinde täius on 44% ja

vähem, ei ole aegjärksel raiel ja

lageraiel mingeid erinevusi. Lisaks küsimus, kas enne

Keskkonnainspektsiooni kirjas

kirjeldatud raiet peab järelkasv olema.

2) Küsitud teabenõude vormis, kus

saab tutvuda KeA kirjas viidatud

Keskkonnaministeeriumi 2018. a antud

tõlgendusega, mille järgi turberaie

tegemiseks ühe võttega peab olema

nõutav uuendus. 3) Väidetavalt peab

aegjärkse raie puhul olema enne raiet

teatav hulk järelkasvu puid. Kas raie

käigus peavad need säilima või ei ole

nõutavat hulka järelkasvu puid, mis

peavad säilima pärast raiet? Leian, et

kuna ühe järguga turberaie on sisuliselt

lageraie, siis ei tohiks seda lubada

suuremal pindalal kui lageraiet.

raiega lagedaks) peab turberaie tegemiseks ühe

võttega olemas olema nõutav uuendus. Sellest

tulenevalt ei pea KeA vajalikuks panna

aegjärksele raiele analoogseid piiranguid

lageraiega. 2) Tegu oli KeA sisese

töökorraldusliku kirjavahetusega. Nimetatud

kirjavahetuses viidati Keskkonnaministeeriumi

kinnitusele, et edaspidi muudetakse

menetluspraktikat selliselt, et turberaie

tegemiseks ühe võttega peab olema nõutav

uuendus, nii nagu nõuab Metsa majandamise

eeskiri § 5 lõige 6: Turberaie viimase raiejärgu

võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja § 15

alusel sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu

elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt

1500 ühe hektari kohta. [RT I, 26.02.2014, 13 -

jõust. 01.07.2014]. 3) KeA kinnitab, et

metsaõigusnormides ei ole välja toodud sobivaks

tunnistatud puuliigi järelkasvu elujõuliste

taimede nõutavat miinimumarvu (tk/ha) turberaie

viimase raiejärgu järgselt. Täielikult ei ole

järelkasvu vigastamist võimalik välistada, eriti

metsamasinatega töötamisel. Samas saab

eeldada, et metsaomanik, kes on loonud

tingimusi uuenduse tekkeks või teinud kulutusi

ka noorte puude istutamiseks, soovib neid

säilitada maksimaalselt ka viimase raiejärgu

järgselt ning on huvitatud metsa võimalikult

kiirest kasvust, kuid mida uuenemise

kahjustamine aeglustaks. Arvestades asjaoluga,

et turberaie viimase raiejärgu teostamise järgselt

võib paratamatult viga saada ka osa uuendusest,

kuid eesmärk on siiski säilitada uuenduspuid

maksimaalselt ning et Keskkonnaametis on

kaalumisel seada piirang, kus mets loetakse

uuenenuks, kui puistu keskmine kõrgus on 2 m,

siis ei nõustu me väitega, et turberaie viimase

järgu järgselt on tegemist sisuliselt lageraiega.

Seega ei kaaluta praegu turberaiele seada

sarnaselt lageraiele hall-lepikus 1 ha langi

suuruse piirangut.

5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis määruse muutmisega kaasneksid.

5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Piirangute kompenseerimiseks on kehtestatud kaitsealadel maamaksusoodustus.

Piiranguvööndis on maamaksu vabastus 50% ja sihtkaitsevööndis 100%. Maamaksusoodustus

kehtib ainult maaomanikele, kelle maaüksus jääb kaitsealale. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3

kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta

1. jaanuaril.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Riik ei osta piiranguvööndisse jäävat maa-ala, kui selle sihtotstarbelist

23

kasutamist oluliselt ei piirata. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritavat maa-ala on võimalik riigile

müüa.

Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas. Seni pole

kaitseala poollooduslike koosluste hooldustoetusi taotletud.

Alates 2017. aastast rakendub väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevööndis

asuvatele looduskaitseliste piirangutega metsaaladele võimalus taotleda Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni ameti (PRIA) makstavat Natura toetust, mille määr on 110 eurot

hektari kohta aastas. Aastast 2022 rakendub võimalus taotleda hüvitust saamata jääva tulu eest

ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas piiranguvööndis, mille määr on 60 eurot

hektari kohta aastas.

Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade

metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle

järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha

aastas. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa piiranguvööndist 33 ha ja 12 ha seni

kaitseta metsa sihtkaitsevööndisse. Samas väheneb kaitseala pindala vähenemisega seoses

piiranguvööndi pindala 67 ha. Seega on potentsiaalselt lisanduva puidutulu hinnanguline

väärtus eramaal 1170 eurot aastas.

5.2. Muudatuste mõju riigile

Kaitseala kogupindala väheneb 102,5 ha ulatuses, mille tõttu suureneb vastavas osas Märjamaa

valla maamaksutulu. 76,2 ha määratakse sihtkaitsevööndisse ning selles osas maamaksu

kohalikule omavalitsusele ei laeku.

Kaitsealasse jäävate poollooduslike koosluste pindala väheneb 5,9 ha ulatuses, mille tõttu

väheneb poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks potentsiaalselt makstav

riigipoolne toetus.

Kaitseala sihtkaitsevööndisse jääva erametsamaa pindala on 45,05 ha, mille tõttu suurenevad

Euroopa Liidu ja Eesti riigi väljaminekud väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate

sihtkaitsevööndisse jäävate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetustele.

Kaitseala piiranguvööndi erametsade pindala väheneb 66,8 ha, mille tõttu väheneb Eesti riigi

makstav väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate piiranguvööndisse jäävate

erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 30 ha

riigimetsa, uut sihtkaitsevööndis olevat riigimetsa arvatakse kaitseala koosseisu 1 ha ja uut

piiranguvööndis olevat riigimetsa 9 ha. Vastavalt sellele väheneb metsade majandamata

jätmisel riigi saadav tulu 1040,6 eurot aastas.

5.3. Sotsiaalmajanduslik mõju

SMI 2020 aruande järgi on Raplamaa keskmine metsa tagavara 183 tm/ha. Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori

sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe kuupmeetri puidu töötlemisel

metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav

24

lisandväärtus 193,3 eurot. Selle sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud

eespool). Sama uuringu järgi on ühe kuupmeetri puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu

95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist

sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal

~30%, riigimaal RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks Raplamaa keskmine ehk

183 tm/ha, laekub eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel otsest ja kaudset maksutulu

lühiperspektiivis hinnanguliselt 224 267 eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtust

456 284 euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit

(metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat), suureneb maksutulu aastas 2803 euro

ulatuses ning lisandväärtus on 5704 eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 1%, saab riik

tulusid u 0,5 miljonit eurot ja kogulisandväärtust 1,15 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle

muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult suureneb, võib see positiivselt

mõjutada u 0,15 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline

võimalus, et kaitse alt välja minev ressurss võetaks koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute

tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus,

turuhinnas ja omaniku tahtes).

6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele

1. Looduskaitseliste piirangute olulisus. Kirjavahetuses advokaadibürooga NOVE jäädi

erimeelt osas, kus NOVE pidas lageraie langi pindalalist piirangut kuni 1 ha sedavõrd oluliseks,

et riik peaks taolised piirangud maaomanikule hüvitama. Menetluse korraldaja seda niivõrd

oluliseks piiranguks ei pea, kuna LKS § 20 järgi ei ole kinnistute sihtotstarbeline kasutamine

oluliselt piiratud.

2. Langi uuenemise piirang. NOVE tegi ettepaneku mitte kehtestada kaitse-eeskirjaga

metsaseadusest erinevat, täiendavalt piiravat langi uuenemise piirangut 2 m. Menetluse

korraldaja peab seda oluliseks, et aeglustada küpsete ja valmivate puistute lageraieid ning

vältida visuaalselt suuri lagealasid. See aitab kaasa ala ühe kaitse-eesmärgi tagamisele –

maastikuilme säilitamine.

3. Katastriüksuste Sarapiku, Risti ja Saula tervikuna väljajätmine kaitsealalt. Menetluse

korraldaja seisukoht on, et kaitstakse osaliselt või tervikuna ajaloolisel metsamaal olevaid

katastriüksusi ja neil kasvavat metsa. Risti osas on tegu pinnavormide vahetusse lähedusse

jääva katastriüksusega, mille kaitsealale jäämisega on arvestatud ka 2011. ja 2018. a

eksperthinnangutes.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

25.05.2022 nr 7-4/22/10607

Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala

kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsuse

muudatusest teavitamine

Austatud maaomanik

Teile saadeti Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise

kavatsus (edaspidi VTK), millega Teid teavitati ala kaitsekorra ja välispiiri muudatustest.

Anname teada, et lähtuvalt I kaitsekategooria liigi kasvukoha leiust oleme kaitsekorra

muutmise ettepanekut täiendanud ning saadame täiendatud VTK Teile uuesti tutvumiseks.

Lisaks on planeeritava kaitsealaga liidetud üks katastriüksus.

1973. aastal loodud Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala on vana kaitsekorraga kaitseala,

millel puudub kaitse-eeskiri, seega vajab kaitseala kaitsekord kooskõlla viimist kehtiva

õigusega. Kaitseala kaitsekorda, tsoneeringut ja välispiiri on vaja täpsustada. Kavandatava

kaitsekorra eesmärgiks on kaitsta maastikku, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku, Varbola

linnamäge, üksikobjekte ja poollooduslikke kooslusi.

Kavandatava kaitsekorra järgi moodustub kaitsealal kolm vööndit: Varbola rannamoodustiste

ja Varbola linnuse piiranguvöönd ning Põlli sihtkaitsevöönd.

Teile kuuluv kinnistu jääb osaliselt või tervikuna planeeritava Varbola rannamoodustiste

maastikukaitseala Põlli sihtkaitsevööndisse. Kirjale lisatud VTK joonisel 1 on näidatud

kavandatava kaitseala tsoneering koos katastriüksuste piiride ja tunnustega. Projekteeritav

kaitseala piir lisatakse ka Maa-ameti looduskaitse teemakaardile. Põlli sihtkaitsevöönd

moodustatakse, et kaitsta I kaitsekategooria ohustatud liiki rohelist hiidkupart

(Buxbaumia viridis), kes on otseselt seotud vanade metsadega. Vastavalt

looduskaitseseaduse § 48 lõikele 1 tuleb kõikide I kaitsekategooria liikide elupaigad võtta kaitse

alla. Liigi kasvukohas tuleb tagada metsa looduslik areng, peamiseks ohuteguriks on

raietegevus. Seetõttu on Põlli sihtkaitsevööndis majandustegevus, sh metsamajandamine,

keelatud.

Keskkonnaamet esitas VTK (kirjale lisatud) 19.05.2022 kirjaga nr 7-4/22/10131

keskkonnaministrile menetluse algatamiseks. Pärast menetluse algatamist koostab

Keskkonnaamet määruse eelnõu, millele Teil on võimalik vastavalt looduskaitseseaduse §-le 9

2 (2)

arvamust avaldada menetluse algatamisele järgneva avaliku väljapaneku ajal, hinnanguliselt

2022. aasta teises pooles.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja VTK.pdf

Hanna Kaarin Hermlin +372 553 8717

[email protected]