Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava kinnitamine

Keisripalu LKA kaitsekorralduskava 2023-2032 ja Riidaja LKA kaitsekorralduskava 2023-2032 avalikustamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SANDER LAHERAND PNOEE-38812260219 2022-10-03 08:26:18

Keisripalu LKA kaitsekorralduskava 2023-2032 ja Riidaja LKA kaitsekorralduskava 2023-2032 avalikustamine.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

03.10.2022 nr 7-2/22/19328

Keisripalu LKA kaitsekorralduskava 2023-

2032 ja Riidaja LKA kaitsekorralduskava

2023-2032 avalikustamine

Keskkonnaamet on koostanud Keisripalu looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2023–

2032 ja Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2023–2032. Tegemist on

lühikavadega, kus on välja toodud alal läbi viidud uuringud, kaitse-eesmärgiks olevad

loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud tegevuste tabel. Vajalike

tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.

Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 5. –19.10.2022.

Palume esitada oma arvamus ja täiendavad ettepanekud hiljemalt 19. oktoobriks 2022.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad: Keisripalu_LKA_KKK, Riidaja_LKA_KKK

Sama: Tõrva vallavalitsus ([email protected])

Reet Reiman 56893268

[email protected]

Keisripalu_LKA_KKK.pdf.pdf

Keskkonnaamet 2022

Keisripalu looduskaitseala

(Keisripalu loodusala)

kaitsekorralduskava

2023-2032

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4

1.2. Huvigrupid ............................................................................................................................... 5

1.3. Kaitsekord ................................................................................................................................ 6

1.4. Uuritus...................................................................................................................................... 6

1.4.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................................. 6

1.4.2. Riiklik seire ....................................................................................................................... 6

1.4.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ..................................................................................... 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ....... 8

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............. 9

4.1. Metsaelupaikade kordusinventuur ....................................................................................... 9

4.2. Kaitseala tähistamine ........................................................................................................... 9

4.3. Tulemuslikkuse hindamine ................................................................................................ 10

5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 12

6. LISAD ....................................................................................................................................... 13

6.1. Lisa 1. Keisripalu looduskaitseala kaitse-eeskiri ............................................................... 13

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Keisripalu loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

 anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel eraldi kaasamiskoosolekuid ei korraldatud.

Kava koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Reet Reiman (tel: 5689 3268, e-

post: [email protected]).

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Keisripalu looduskaitseala (KLO1000617, edaspidi ka kaitseala või LKA) asub Valga

maakonnas Tõrva vallas Möldre külas. Kaitseala pindala on 32,8 ha. Kaitseala on vastavalt selle

eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud tervenisti Keisripalu

sihtkaitsevööndiks.

Keisripalu looduskaitseala on moodustatud 2013. a eesmärgiga tagada alal leiduvatele

loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpidele parem kaitse.

Keisripalu LKA kaitse-eesmärgid on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübid vanad

loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Kaitsealustest liikidest on kaitsealal esindatud (seisuga august 2022) II kaitsekategooria liik

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

edaspidi EELIS).

Keisripalu looduskaitseala pindala on 32,8 ha, millest riigimaad on 32,6 ha ja eramaad 0,2 ha.

Kaitseala hõlmab Eenuse oja ääristavaid metsi külgnedes väikse lõiguna Helme jõega.

Kaitsealale ei jää ühtegi hoonestatud ala

Joonis 1. Keisripalu looduskaitseala asukoht, kõlvikuline jaotus ja inventeeritud Natura elupaigatüübid (Allikas:

Maa-amet 2022, EELIS)

1.2. HUVIGRUPID  Keskkonnaamet – kaitseala valitseja ja järelevalve teostaja. Keskkonnaameti eesmärk on

tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja teostada järelevalvet

keskkonnaalaste õigusrikkumiste üle.

 RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel.

 Kohalik omavalitsus – huvitatud kaitseala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest

 Kohalikud elanikud – huvitatud marja- ja seenekorjamise võimalustest

 Loodushuvilised ja teadlased – huvitatud loodusväärtuste säilimisest, vaatluste

tegemisest ja uurimiste läbiviimise võimalustest.

1.3. KAITSEKORD

Kaitseala kaitsekord tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt kaitse-eeskirjast

(lisa 1) ja looduskaitseseadusest. Keisripalu looduskaitseala on vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks.

Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ja rohunditerikkad kuusikud

kaitse loodusliku protsessina.

Piirangud kaitseala külastajale: Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid

metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Telkimine on lubatud ainult kaitseala

valitseja nõusolekul. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud

üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel (kaitsealale ei jää

teid). Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse

korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja lõkke tegemine.

Muud majandus- ja arendustegevuse piirangud: Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud: muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja

teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu,

mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,

ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ning jahiulukeid lisasööta.

1.4. UURITUS

1.4.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Enne 2009. aastat inventeeriti kaitsealale jäävaid looduskooslusi (inventeerijad Tiiu Kull, Kalevi

Kull) ning 2009. a korrigeerisid tollase Riikliku Looduskaitse Keskuse töötajad Taavi Tattar ja

Priit Voolaid inventeeritud elupaigatüüpide piire.

1.4.2. RIIKLIK SEIRE

Teadaolevalt ei teostata alal riiklikku seiret.

1.4.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Kaitsealal seni inventeeritud väärtuste kohta parema ülevaate saamiseks ja kaitsekorra

tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik läbi viia metsaelupaikade kordusinventuur.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Keisripalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad väärtused, nende soodsa seisundi saavutamist

ohustavad tegurid ning ohutegurite ärahoidmiseks ettenähtud meetmed ja kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Tabel 1. Keisripalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel

Väärtus1 Seisund2 Pikaajaline kaitse-

eesmärk

Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoA – jah,

LoD - I

Metsade areng

on olnud üksnes

looduslik.

Elupaik on säilinud

vähemalt 11 ha

ulatuses

esinduslikkusega A.

Sihtkaitsevööndis

puuduvad

Elupaigatüübi pindala

ja esinduslikkus

Elupaik on kaardistatud.

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoA – jah,

LoD - I

Elupaik on

säilinud

vähemalt 16 ha

ulatuses

esinduslikkusega

B.

Elupaik on säilinud

vähemalt 16 ha

ulatuses

esinduslikkusega A.

Üraskikolle Jätta looduslikule

arengule

Elupaigatüüp on alal

säilinud ja selle

esinduslikkus on sama või

paranenud

1 KE – jah/ei – looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olemine

LoA – jah/ei – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

LoD – loodusdirektiivi lisa number 2 Elupaigatüübi seisund A – väga hea, B – hea, C - arvestatav

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Keisripalu looduskaitseala külastuskoormus on väga madal. Peamiselt kasutavad ala kohalikud

elanikud metsa kõrvalsaaduste korjamiseks. Kaitseala külgneb idast Keisripalu-Üpruse

kõrvalmaanteega, põhjast ja lõunast erakinnistute juurdepääsuteedega ning läänest Helme jõega.

Eelnevast tulenevalt ei planeerita alale külastuse eraldi suunamist. Ala on tähistamata. Kohalike

elanike teavitamine kaitseväärtustest toimub ala tähistamise kaudu ning vajadusel erinevatele

tegevustele kooskõlastuste andmise raames.

Visioon ja eesmärk

Visioon

 Kaitseala külastus on madal ning selle külastajaskond koosneb valdavalt

juhukülastajatest, kes ala tunnevad. Aktiivset teavitust ala väärtuste ja asukoha kohta läbi

ei viida.

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. METSAELUPAIKADE KORDUSINVENTUUR

Kaitsealal seni inventeeritud väärtuste kohta parema ülevaate saamiseks ja kaitsekorra

tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik läbi viia metsaelupaikade kordusinventuur.

Tegevus on vajalik kaitseala kaitse tulemuslikkuse hindamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaamet, II prioriteet.

4.2. KAITSEALA TÄHISTAMINE

Keisripalu looduskaitseala on tähistamata, kuid looduses liikujate informeerimiseks on vajalik

ala tähistamine vähemalt 2 keskmise tähisega. Tähiste asukohad on kuvatud joonisel 2.

Korraldaja: RMK, II prioriteet.

Joonis 2: punasega on märgitud Keisripalu looduskaitsealale planeeritud tähised

4.3. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, UUE KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE

Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Perioodi keskel 2027. aastal toimub

vahehindamine, mille raames tehakse kokkuvõte toimunud tegevustest ja ala seisundist.

Kaitsekorralduskava vahehindamist tehakse kameraalselt, hinnates kas planeeritud tegevused on

jätkuvalt aktuaalsed ja millisel määral teostatud. Vajadusel täpsustatakse eesmärke ja

uuendatakse kaitsekorralduslikke tegevuste nimekiri. Perioodi lõppedes tuleb kaitsealale

koostada uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt

tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpuks lähtuvalt seatud kriteeriumidest.

Tegevus on vajalik kaitseala väärtuste seisundi hindamiseks.

Korraldaja: KeA, I prioriteet

4.2 Eelarve

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi

jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja

Priori-

teet 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1. Metsaelupaikade kordusinventuur

Inventuur KeA II x 0

Taristu

4.2. Kaitseala tähistamine Kaitsealuste objektide tähistamine RMK

II x

Kavad

4.3.

Tulemuslikkuse

hindamine, uue KKK

koostamine

Tegevuskava KeA

I X X

5. KASUTATUD KIRJANDUS

1. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615.

2. „Keisripalu loodukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse

10.10.2013. a määrus nr 149

3. „Looduskaitseseadus“, Riigikogu vastu võetud 21.04.2004.

4. Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.

5. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

6. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

6. LISAD

6.1. LISA 1. KEISRIPALU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

Keisripalu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 10.10.2013 nr 149

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Võetakse kaitse alla ala Valga maakonnas Helme vallas Möldre külas, mille nimeks saab

Keisripalu looduskaitseala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala2 kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, ning tagada nende looduslik areng. Need elupaigatüübid on

vanad loodusmetsad (9010*)3 ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

(3) Kaitseala koosneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

Keisripalu sihtkaitsevööndist.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada

jahti kogu kaitsealal.

(2) Kaitsealal on lubatud sõidukitega sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja

maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega

seotud tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitse korraldamise ja

valitsemisega seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata

kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on

lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Telkimine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on

lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

(6) Kaitsealal on lubatud olemasolevate teede ja rajatiste hooldustööd.

(7) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud tee, tehnovõrgurajatise või

tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) lõkke tegemine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise

järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib

kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk

Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Menetluse läbiviimine

Keisripalu looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3.

märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise

tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 10. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused

ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 534 hõlmab kaitseala Keisripalu loodusala, kus tegevuse

kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes

kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.

Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (http://register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Riidaja_LKA_KKK.pdf.pdf

Keskkonnaamet 2022

Riidaja looduskaitseala

(Riidaja loodusala)

kaitsekorralduskava

2023-2032

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4

1.1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................................................... 4

1.2. Huvigrupid .............................................................................................................................................................. 5

1.3. Kaitsekord ............................................................................................................................................................... 6

1.4. Uuritus .................................................................................................................................................................... 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .............................................................................................................. 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ....................................... 8

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE............................................. 9

4.2 Eelarve .............................................................................................................................................................. 11

5. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................................. 12

6. LISAD ..................................................................................................................................................................... 13

6.1. Lisa 1. Riidaja looduskaitseala kaitse-eeskiri .................................................................................................. 13

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Riidaja loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

 anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel eraldi kaasamiskoosolekuid ei korraldatud.

Kava koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Reet Reiman (tel: 5689 3268, e-

post: [email protected]).

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Riidaja looduskaitseala (KLO1000616, edaspidi ka kaitseala või LKA) asub Valga maakonnas

Tõrva vallas Riidaja külas. Kaitseala pindala on 12,8 ha. Kaitseala on vastavalt selle eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud tervenisti Riidaja sihtkaitsevööndiks.

Riidaja looduskaitseala on moodustatud 2013. a eesmärgiga tagada alal leiduvatele

loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpidele parem kaitse.

Riidaja LKA kaitse-eesmärgid on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübid vanad

laialehise salumetsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Kaitsealustest liikidest on kaitsealal esindatud (seisuga juuli 2022) III kaitsekategooria

kaitsealused taimeliigid vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-

avis) (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur edaspidi EELIS).

Riidaja looduskaitseala jääb tervenisti riigimaale, hõlmates Riidaja külast kirde poole jäävas nn

Põrgulaanes ühe metsakvartali.

Joonis 1. Riidaja looduskaitseala asukoht, kõlvikuline jaotus ja inventeeritud Natura elupaigatüübid (Allikas: Maa-

amet 2022, EELIS)

1.2. HUVIGRUPID  Keskkonnaamet – kaitseala valitseja ja järelevalve teostaja. Keskkonnaameti eesmärk on

tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja teostada järelevalvet

keskkonnaalaste õigusrikkumiste üle.

 RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel.

 Kohalik omavalitsus – huvitatud kaitseala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest

 Kohalikud elanikud – huvitatud marja- ja seenekorjamise võimalustest

 Loodushuvilised ja teadlased – huvitatud loodusväärtuste säilimisest, vaatluste

tegemisest ja uurimiste läbiviimise võimalustest.

1.3. KAITSEKORD

Kaitseala kaitsekord tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt kaitse-eeskirjast

(lisa 1) ja looduskaitseseadusest. Riidaja looduskaitseala on vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks.

Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide vanad laialehised metsad ja rohunditerikkad kuusikud

kaitse loodusliku protsessina.

Piirangud kaitseala külastajale: Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid

metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Telkimine on lubatud ainult kaitseala

valitseja nõusolekul. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Kaitsealal on keelatud majandustegevus,

loodusvarade kasutamine, rahvaürituste korraldamine, uute ehitiste püstitamine ja lõkke

tegemine.

Muud majandus- ja arendustegevuse piirangud: Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud: muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja

teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut ning jahiulukeid

lisasööta.

1.4. UURITUS

1.4.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Taavi Tattar ja Priit Voolaid tegid 2010. a metsaelupaikade inventuuri, mis oli aluseks ka

kaitseala moodustamisele.

1.4.2 RIIKLIK SEIRE

Teadaolevalt ei teostata alal riiklikku seiret.

1.4.3 INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Kaitsealal seni inventeeritud väärtuste kohta parema ülevaate saamiseks ja kaitsekorra

tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik läbi viia metsaelupaikade kordusinventuur.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Keisripalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad väärtused, nende soodsa seisundi saavutamist

ohustavad tegurid ning ohutegurite ärahoidmiseks ettenähtud meetmed ja kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Tabel 1. Keisripalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel

Väärtus1 Seisund2 Pikaajaline kaitse-

eesmärk

Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Oodatav tulemus

kaitsekorraldusperioodi

lõpuks

Vanad laialehised

salumetsad

(9020*)

KE – jah, LoA – jah,

LoD - I

8 ha, A

Elupaigatüüp on alal

säilinud kaitseala

moodustamise aegses

ulatuses

puuduvad

Ala on tervenisti

sihtkaitsevööndis

Elupaigatüübi pindala ja

esinduslikkus

Elupaigatüüp on alal

säilinud kogu inventeeritud

ulatuses

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoA – jah,

LoD - I

2 ha, A üraskikahjud

1 KE – jah/ei – looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olemine

LoA – jah/ei – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

LoD – loodusdirektiivi lisa number 2 Elupaigatüübi seisund A – väga hea, B – hea, C - arvestatav

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Riidaja looduskaitseala külastuskoormus on väga madal. Peamiselt kasutavad ala kohalikud

elanikud metsa kõrvalsaaduste korjamiseks. Kaitseala külgneb metsadega ning ala edelanurgas

asub Riidaja mõisa kabel. Eelnevast tulenevalt ei planeerita alale külastuse eraldi suunamist. Ala

on tähistamata. Kohalike elanike teavitamine kaitseväärtustest toimub ala tähistamise kaudu ning

vajadusel erinevatele tegevustele kooskõlastuste andmise raames.

Visioon ja eesmärk

Visioon

 Kaitseala külastus on madal ning selle külastajaskond koosneb valdavalt

juhukülastajatest, kes ala tunnevad. Aktiivset teavitust ala väärtuste ja asukoha kohta läbi

ei viida. Ala ei propageerita massiteabevahendites

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. METSAELUPAIKADE KORDUSINVENTUUR

Kaitsealal seni inventeeritud väärtuste kohta parema ülevaate saamiseks ja kaitsekorra

tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik läbi viia metsaelupaikade kordusinventuur.

Tegevus on vajalik kaitseala kaitse tulemuslikkuse hindamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaamet, II prioriteet

4.2. KAITSEALA TÄHISTAMINE

Riidaja looduskaitseala on tähistamata, kuid looduses liikujate informeerimiseks on vajalik ala

tähistamine vähemalt 2 keskmise tähisega. Tähiste asukohad joonisel 2.

Korraldaja: RMK, II prioriteet

Joonis 2: punasega on märgitud Riidaja looduskaitseala tähised

4.3. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, UUE KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE

Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Perioodi keskel 2027. aastal toimub

vahehindamine, mille raames tehakse kokkuvõte toimunud tegevustest ja ala seisundist.

Kaitsekorralduskava vahehindamist tehakse kameraalselt, hinnates kas planeeritud tegevused on

jätkuvalt aktuaalsed ja millisel määral teostatud. Vajadusel korrigeeritakse eesmärke ja

uuendatakse kaitsekorralduslikke tegevuste nimekiri. Perioodi lõppedes tuleb kaitsealale

koostada uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt

tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpuks lähtuvalt seatud kriteeriumidest.

Tegevus on vajalik kaitseala väärtuste seisundi hindamiseks

Korraldaja: KeA, I prioriteet

4.2 EELARVE

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi

jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja

Priori-

teet 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1. Metsaelupaikade kordusinventuur

Inventuur KeA II x 0

Taristu

4.2. Kaitseala tähistamine Kaitsealuste objektide tähistamine RMK

II x

Kavad

4.3.

Tulemuslikkuse hindamine, uue KKK

koostamine

Tegevuskava KeA

I X X

5. KASUTATUD KIRJANDUS 1. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615.

2. „Riidaja loodukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse

09.08.2013. a määrus nr 122

3. „Looduskaitseseadus“, Riigikogu vastu võetud 21.04.2004.

4. Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.

5. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

6. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

6. LISAD

6.1. LISA 1. RIIDAJA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

Riidaja looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 09.08.2013 nr 122

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Riidaja looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Võetakse kaitse alla Riidaja looduskaitseala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala2 eesmärk on kaitsta loodusliku arengu kaudu elupaigatüüpe, mida nõukogu

direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on vanad

laialehised salumetsad (9020*)3 ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

(3) Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

Riidaja sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Valga maakonnas Põdrala vallas Riidaja külas.

(2) Kaitseala välispiir on kantud määruse lisas4 esitatud kaardile.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välispiiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada

jahti kogu kaitsealal.

(2) Kaitsealal on lubatud sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine järelevalve- ja

päästetöödel, kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud telkimine.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) rahvaürituste korraldamine;

4) uute ehitiste püstitamine;

5) lõkke tegemine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal on keskkonnamõju

hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav

tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk

Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Menetluse läbiviimine

Riidaja looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3.

märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos

ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 10. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused

ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 539 hõlmab kaitseala Riidaja loodusala, kus tegevuse

kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes

kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.

Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti

(mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,

keskkonnaregistris (http://register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LEELO KUKK PNOEE-47009172743 2022-12-28 11:47:12

Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava kinnitamine.pdf

K O R R A L D U S

28. detsember 2022 nr 1-3/22/620

Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Riidaja looduskaitseala (Riidaja loodusala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Taavi Tattar, Kaili Viilma, Eike Tammekänd, Gunnar Sein, Geili Pütespp, Tiina

Jüris

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaministeerium

Riidaja looduskaitseala kaitsekorralduskava.pdf

Keskkonnaamet 2022

Riidaja looduskaitseala

(Riidaja loodusala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

28.12.2022

korraldusega nr 1-3/22/620