K O R R A L D U S

28. detsember 2022 nr 1-3/22/618

Keisripalu looduskaitseala kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Keisripalu looduskaitseala (Keisripalu loodusala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Taavi Tattar, Kaili Viilma, Eike Tammekänd, Geili Pütsepp, Tiina Jüris

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaministeerium

Kerttu Elm

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2022

Keisripalu looduskaitseala

(Keisripalu loodusala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

27.12.2022

korraldusega nr 1-3/22/618

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4

1.2. Huvigrupid ............................................................................................................................... 5

1.3. Kaitsekord ................................................................................................................................ 6

1.4. Uuritus...................................................................................................................................... 6

1.4.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................................. 6

1.4.2. Riiklik seire ....................................................................................................................... 6

1.4.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ..................................................................................... 6

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 7

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ....... 8

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ............. 9

4.1. Metsaelupaikade kordusinventuur ....................................................................................... 9

4.2. Kaitseala tähistamine ........................................................................................................... 9

4.3. Tulemuslikkuse hindamine, kaitsekorralduskava uuendamine.......................................... 10

5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 12

6. LISAD ....................................................................................................................................... 13

6.1. Lisa 1. Keisripalu looduskaitseala kaitse-eeskiri ............................................................... 13

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Keisripalu loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

 anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

 analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

 arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused;

 anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

 määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

 luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel eraldi kaasamiskoosolekuid ei korraldatud. Kaitsekorralduskava

avalikustamine toimus ajavahemikul 5.-19. oktoobrini 2022. a.

Kava koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Reet Reiman (tel: 5689 3268, e-post:

[email protected]).

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Keisripalu looduskaitseala (KLO1000617, edaspidi ka kaitseala või LKA) asub Valga

maakonnas Tõrva vallas Möldre külas. Kaitseala pindala on 32,8 ha. Kaitseala on vastavalt selle

eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud tervenisti Keisripalu

sihtkaitsevööndiks.

Keisripalu looduskaitseala on moodustatud 2013. a eesmärgiga tagada alal leiduvatele

loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpidele parem kaitse.

Keisripalu LKA kaitse-eesmärgid on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübid vanad

loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Kaitsealustest liikidest on kaitsealal esindatud (seisuga august 2022) II kaitsekategooria liik

kollane kivirik (Saxifraga hirculus) (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

edaspidi EELIS).

Keisripalu looduskaitseala pindala on 32,8 ha, millest riigimaad on 32,6 ha ja eramaad 0,2 ha.

Kaitseala hõlmab Eenuse oja ääristavaid metsi külgnedes väikse lõiguna Helme jõega. Kaitsealale

ei jää ühtegi hoonestatud ala

Joonis 1. Keisripalu looduskaitseala asukoht, kõlvikuline jaotus ja inventeeritud Natura elupaigatüübid

(Allikas: Maa-amet 2022, EELIS)

1.2. HUVIGRUPID  Keskkonnaamet – kaitseala valitseja ja järelevalve teostaja. Keskkonnaameti eesmärk on

tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja teostada järelevalvet

keskkonnaalaste õigusrikkumiste üle.

 RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel.

 Kohalik omavalitsus – huvitatud kaitseala heast seisundist, loodusväärtuste säilimisest

 Kohalikud elanikud – huvitatud marja- ja seenekorjamise võimalustest

 Loodushuvilised ja teadlased – huvitatud loodusväärtuste säilimisest, vaatluste

tegemisest ja uurimiste läbiviimise võimalustest.

1.3. KAITSEKORD

Kaitseala kaitsekord tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt kaitse-eeskirjast

(lisa 1) ja looduskaitseseadusest. Keisripalu looduskaitseala on vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks.

Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ja rohunditerikkad kuusikud kaitse

loodusliku protsessina.

Piirangud kaitseala külastajale: Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa

kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal. Telkimine on lubatud ainult kaitseala valitseja

nõusolekul. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohtades, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes

kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel (kaitsealale ei jää teid).

Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse

korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja lõkke tegemine.

Muud majandus- ja arendustegevuse piirangud: Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud: muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha

maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille

pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba

või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ning jahiulukeid lisasööta.

1.4. UURITUS

1.4.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Enne 2009. aastat inventeeriti kaitsealale jäävaid looduskooslusi (inventeerijad Tiiu Kull, Kalevi

Kull) ning 2009. a korrigeerisid tollase Riikliku Looduskaitse Keskuse töötajad Taavi Tattar ja

Priit Voolaid inventeeritud elupaigatüüpide piire.

1.4.2. RIIKLIK SEIRE

Teadaolevalt ei teostata alal riiklikku seiret.

1.4.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Kaitsealal seni inventeeritud väärtuste kohta parema ülevaate saamiseks ja kaitsekorra

tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik läbi viia metsaelupaikade kordusinventuur.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Keisripalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad väärtused, nende soodsa seisundi saavutamist ohustavad

tegurid ning ohutegurite ärahoidmiseks ettenähtud meetmed ja kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Tabel 1. Keisripalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel

Väärtus1 Seisund2 Pikaajaline kaitse-

eesmärk

Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid

tulemuslikkuse

hindamiseks

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoA – jah,

LoD - I

Metsade areng

on olnud üksnes

looduslik.

Elupaik on säilinud

vähemalt 11 ha

ulatuses

esinduslikkusega A.

Sihtkaitsevööndis

puuduvad

Jätta looduslikule

arengule

Elupaigatüübi pindala

ja esinduslikkus

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoA – jah,

LoD - I

Elupaik on

säilinud

vähemalt 16 ha

ulatuses

esinduslikkusega

B.

Elupaik on säilinud

vähemalt 16 ha

ulatuses

esinduslikkusega A.

1 KE – jah/ei – looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olemine

LoA – jah/ei – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine

LoD – loodusdirektiivi lisa number 2 Elupaigatüübi seisund A – väga hea, B – hea, C - arvestatav

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Keisripalu looduskaitseala külastuskoormus on väga madal. Peamiselt kasutavad ala kohalikud

elanikud metsa kõrvalsaaduste korjamiseks. Kaitseala külgneb idast Keisripalu-Üpruse

kõrvalmaanteega, põhjast ja lõunast erakinnistute juurdepääsuteedega ning läänest Helme jõega.

Eelnevast tulenevalt ei planeerita alale külastuse eraldi suunamist. Ala on tähistamata. Kohalike

elanike teavitamine kaitseväärtustest toimub ala tähistamise kaudu ning vajadusel erinevatele

tegevustele kooskõlastuste andmise raames.

Visioon ja eesmärk

Visioon

 Kaitseala külastus on madal ning selle külastajaskond koosneb valdavalt juhukülastajatest,

kes ala tunnevad. Aktiivset teavitust ala väärtuste ja asukoha kohta läbi ei viida.

Eesmärk

 Ala külastatavus pole suurenenud

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. METSAELUPAIKADE KORDUSINVENTUUR

Kaitsealal seni inventeeritud väärtuste kohta parema ülevaate saamiseks ja kaitsekorra

tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik läbi viia metsaelupaikade kordusinventuur.

Tegevus on vajalik kaitseala kaitse tulemuslikkuse hindamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaamet, II prioriteet.

4.2. KAITSEALA TÄHISTAMINE

Keisripalu looduskaitseala on tähistamata, kuid looduses liikujate informeerimiseks on vajalik ala

tähistamine vähemalt 2 keskmise tähisega. Tähiste asukohad on kuvatud joonisel 2.

Korraldaja: RMK, II prioriteet.

Joonis 2. Punasega on märgitud Keisripalu looduskaitsealale planeeritud tähised

4.3. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE

Kaitsekorralduskava esmased tegevused on planeeritud kümnele aastale. Esimese 10 aastase

perioodi keskel 2027. aastal toimub vahehindamine, mille raames tehakse kokkuvõte seni

toimunud tegevustest ja ala seisundist. Kaitsekorralduskava vahehindamist tehakse kameraalselt,

hinnates kas planeeritud tegevused on jätkuvalt aktuaalsed ja millisel määral teostatud. Vajadusel

korrigeeritakse eesmärke ja uuendatakse kaitsekorralduslikke tegevuste nimekiri. Kava

uuendatakse vastavalt vajadusele. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt

tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpuks lähtuvalt seatud kriteeriumidest.

Tegevus on vajalik kaitseala väärtuste seisundi hindamiseks.

Korraldaja: KeA, I prioriteet

4.2 Eelarve

Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga lähema 10 aasta jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Tabel 2. Tegevuste eelarve

KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja

Priori-

teet 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.

Metsaelupaikade

kordusinventuur Inventuur KeA

II x x

Taristu

4.2.

Kaitseala

tähistamine

Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK

II x x

Kavad

4.3.

Tulemuslikkuse

hindamine, KKK

uuendamine

Tegevuskava KeA

I x x x

5. KASUTATUD KIRJANDUS

1. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“,

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615.

2. „Keisripalu loodukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, Vabariigi

Valitsuse 10.10.2013. a määrus nr 149

3. „Looduskaitseseadus“, Riigikogu vastu võetud 21.04.2004.

4. Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.

5. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

6. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

13

6. LISAD

6.1. LISA 1. KEISRIPALU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

Keisripalu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 10.10.2013 nr 149

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Võetakse kaitse alla ala Valga maakonnas Helme vallas Möldre külas, mille

nimeks saab Keisripalu looduskaitseala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala2 kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, ning tagada nende looduslik

areng. Need elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*)3 ja rohunditerikkad

kuusikud (9050).

(3) Kaitseala koosneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Keisripalu sihtkaitsevööndist.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas

määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning

pidada jahti kogu kaitsealal.

14

(2) Kaitsealal on lubatud sõidukitega sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool

teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemisega seotud tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitse

korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Telkimine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal

viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

(6) Kaitsealal on lubatud olemasolevate teede ja rajatiste hooldustööd.

(7) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud tee, tehnovõrgurajatise või

tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) lõkke tegemine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole

vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt

kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus

ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul,

kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast

ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

15

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise

järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav

tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk

Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Menetluse läbiviimine

Keisripalu looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi

keskkonnaministri 3. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses,

mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse

seletuskirjas5.

§ 10. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras osas, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist

või käsutamist.

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 534 hõlmab kaitseala Keisripalu

loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura

2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on

kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda

Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (http://register.keskkonnainfo.ee) ja

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.