Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 49

Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km

53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi

lõigu rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/22/956

Tee ehitusloa andmise kuupäev 22.12.2022

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Riigitee 49 Imavere–Karksi-Nuia tee katastriüksuse piirist võsa ja metsa raadamist

kavandada maksimaalselt kuni 2 m laiuselt. Kui sihtkaitsevööndis tekib põhjendatud

vajadus rohkem kui 2 m ulatuses võsa ja metsa raadamiseks, tuleb see projekteerimise

käigus eelnevalt Keskkonnaametiga läbi rääkida. Puittaimestiku raiet mitte planeerida

lindude pesitsusperioodile, milleks on keskmiselt ajavahemik 15.03 kuni 31.07.

3. Ettevaatusprintsiibist lähtudes arvestada peatükis 4.3 antud soovitustega endise karuputke

koloonia alal (VLL1002334, vt joonis 4.2). Täpsed lahendused invasiivse võõrliigi leviku

vältimiseks tuleb kokku leppida Keskkonnaametiga.

4. Kuna projektiga kavandatakse truubi ehitust Orika ojal, mis on avalikult kasutatav

veekogu, tuleb vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kavandatav tegevus registreerida

veekeskkonnariskiga tegevusena.

5. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

2

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja

veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

6. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal.

Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

9. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

10. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

12. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

14. Seada pk 569+00 – 586+45 asuva perspektiivse jalgratta- ja jalgtee ehitusloa kehtivuseks

7 aastat, sest selle ehitamise rahastamine on käesoleval hetkel ebaselge ning pole teada

selle ehitamise täpne ajakava. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia

km 53,996-58,871 asuv Viljandi–Loodi lõik

koos jalgratta- ja jalgtee ehitamisega (sh.

perspektiivne jalgratta- ja jalgtee pk 569+00

– 586+45) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tinter-Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10149499

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Turu tn 34, Tartu 51004

3

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 7 475 333

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 08-21-TP

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

07.12.2022 kiri nr

6-3/22/22778-2

Alus: Viljandi-Loodi lõigu

projektiga kavandatakse

tegevusi Loodi looduspargi

alal (keskkonnaregistri

kood KLO1000241)

Olete esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks kirja riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-

58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu eelhinnangu keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajaduse üle

otsustamiseks, ehitusloa ja loa andmise otsuse eelnõu. Transpordiamet tellis lisatud eelhinnangu (OÜ OÜ

Hendrikson & Ko töö nr 20003831). Tööde asukoht on Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Eelnevalt on

Keskkonnaamet oma seisukoha andnud projekteerimistingimustele 05.01.2022 kirjas nr 6-2/21/25748-2.

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel jääb projektiala Loodi looduspargi alale ja võimalik mõjuala

ulatub Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Sinialliku loodusalale. Naturaeelhindamise tulemusel on jõutud

järeldusele, et Viljandi-Loodi teelõigu rekonstrueerimise projekti elluviimisel ei kaasne ebasoodsa mõju teket

Natura 2000 Sinialliku loodusala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise etappi liikumine ei ole vajalik.

Märgime, et eelhinnangus on tsiteeritud Keskkonnaameti kirja, kus on märgitud, et „puittaimestiku raiet ei ole

soovitav planeerida lindude pesitsusperioodile, milleks on keskmiselt ajavahemik 01.04 kuni 31.07.“ Juhime

tähelepanu, et nüüdseks on lindude pesitsusperioodiks kokkuleppeliselt kujunenud 15. märts kuni 31. juuli. Palume

see ehitusloa eelnõus korrigeerida.

Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole täiemahuline

keskkonnamõju hindamine antud projekti puhul vajalik, kui arvestatakse eelhinnangus ja ehitusloas välja toodud

tingimustega. Keskkonnaamet kooskõlastab looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 alusel ehitusloa andmise.

Otsus:

1. Muuta ehitusloa kõrvaltingimuste punkti 2, määrates

puittaimestiku raie keelu perioodiks 15.03-31.07 ning

arvestada sellega ehitustööde planeerimisel.

2. Lugeda ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Viljandi Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2 MTÜ Viljandimaa

Ühistranspordikeskus

MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

3 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

4 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel , et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

5 Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

23.11.2022 kiri nr

3-1.1/2022/6410

RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab ehitusloa eelnõu arvestades, et arvamuste ja

ettepanekute koondtabel lisatakse eelnõule, kus on nähtavad meiepoolsed tingimused.

RMK poolsed tingimused, mis on varasemalt esitatud 03.03.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/1164:

Projektiga on ette nähtud maaeraldused RMK katastriüksustest Õisu metskond 277 (89901:001:0040); Õisu

metskond 56 (57001:001:1393); Õisu metskond 87 (57001:001:1394); Õisu metskond 64 (57001:001:1392).

RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab põhiprojekti eelpool nimetatud katastriüksusel.

Otsus:

Arvestada ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel RMK

03.03.2022 kirjas nr 3-1.1/2022/1164 esitatud tingimustega.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Maaüksuse jagamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile üleandmiseks algatab kooskõlastatult

RMK-ga taotleja ja tellib katastriüksuste jagamiseks vajalikud maakorraldustoimingud.

Kasvavate puude raie vajadusel (keskmine rinnasdiameeter üle 8 cm) tuleb pöörduda RMK Viljandimaa

metskonna poole raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt kaks

kuud enne ehitustöödega alustamist. Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata avaldus koos raadamist

vajava ala plaaniga dwg. formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela regioonile

[email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks.

Raieala piirid peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Päikesepargi

89901:001:0903

21.11.2022

Kas alltooduga kaasneb meile kuuluva maa osaline võõrandamine ? Transpordiamet vastas 24.11.2022 e-kirjaga:

Päikesepargi kinnistust (katastritunnusega 89901:001:0903) ei ole maa võõrandamist

kavandatud. See kinnistu vaid piirneb osaliselt rekonstrueeritava Viljandi–Loodi lõiguga ning

projekti kohaselt ehitustööd kinnistu piiridesse ei ulatu.

2 Kalda

57001:001:1240

Künka

57001:001:1360

21.11.2022

Sain huvitava kirja, pidi olema võimalus arvamust avaldada. Pisike mure on Kalda talu

joogivee kaevu pärast: paikneb teest vaevu 10m kaugusel. Truup mahasõidu all lõppeb

kaevu lähistel ära, kui nüüd rajatakse toimivad kraavid peseb vesi tee pealt kogu pasa

maha ja vool toob ta künkast mööda kraavi alla, läbi truubi, minu maja ette, kus saab

kraav otsa ja saaste imbub otse joogivette. Kas mu mure on põhjendatud? Kuidas on

tagatud joogivee puhtuse säilimine?

Põhjendus:

Otsuse tegemisel on võetud arvesse asjaolu, et enne Kalda kinnistut on riigiteega külgneva

kraavi pikkus ca 220m ja riigitee on suures osas viraažis, mis tähendab et riigitee kalle on kogu

katte laiuses sisekurvi poole (st. Kalda kinnistust eemale). Sellest tulenevalt satub nimetatud

kraavi väiksem osa sademeveest.

Otsus:

Jätta Kalda kinnistu mahasõidu alune truup ehitamata ning rajada Kalda kinnistu ulatuses kuni

mahasõiduni imbkraav. Kui objekti garantiiajal (5 aastat) selgub, et imbkraav ei õigusta ennast,

rajada ristisuunaline kraav metsa alla. Ristisuunalise kraavi rajamist võib kaaluda ka ehitamise

ajal.

3 Orika-Kõrtsi

89901:001:0623

22.11.2022

Loen dokumendist, et maanteed hakatakse ehitama aastal 2023 ja kergliiklustee rajamise

kohta on teadmatus.

Kuna kavandatava tegevuse käigus kergitatakse minu kinnistul paiknevat ja minule

kuuluvat muldvalli siis soovin teada millal toimuvad sellega seotud tööd.

Täna on minu kinnistul haljastus tegemata kuid aastal 2023 on plaanis see teostada. Peale

seda enam rasketehnikaga minu kinnistul liigelda ei ole võimalik.

Kui muldvalliga seotud tööd jäävad kergliiklusteega koos tulevikku siis soovin näha

projekti kuidas seda kavandatakse teha selliselt, et rasketehnika olemasolevast

muldvallist minu kinnistu poolel ei liigu.

Transpordiamet vastas 24.11.2022 e-kirjaga:

Selgitan kavandatavaid tegevusi.

Perspektiivse kergliiklustee all on mõeldud vaid ühte kindlat lõiku kergliiklusteest, mis on

projektis märgitud perspektiivsena. Projektis vahemik pk 569+00 – 586+45. Perspektiivne

kergliiklustee asub lõigul, alates Intsu külas asuva Kondi tee ristmikust kuni Loodi ristmikuni.

Ülejäänud kergliiklustee läheb ehitusse koos maantee rekonstrueerimisega 2023. aastal.

See tähendab, et Orika-Kõrtsi kinnistuga (katastritunnusega 89901:001:0623) piirneval lõigul

teostatakse kõik ehitustööd 2023. aastal ning rajatakse ka kergliiklustee. Ehitusmasinate

liikumist projektiga ei reguleerita, see küsimus tuleb leppida kokku ehitamise ajal ehitajaga.

Kui ehitaja peab vajalikuks ehitusmasinatega liikuda erakinnistutel, siis peab ta oma tegevuse

eelnevalt kokku leppima erakinnistu omanikuga ning ka hiljem olukorra taastama.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

4 Vanaõue

62904:002:0641

21.11.2022

Sain Teie kirja kätte ja täiendusi minu poolt ei ole. Otsus:

Lugeda, et Vanaõue kinnistu (katastritunnusega 62904:002:0641) omanikul puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

5 Loime

62904:002:0750

21.11.2022

22.11.2022

21.11.2022 e-kiri:

Olen dokumendi kätte saanud ja tutvunud ning lahendustega nõus.

22.11.2022 e-kiri:

Olen kirja kätte saanud ja teadlik toimuvast.

Otsus:

Lugeda, et Loime kinnistu (katastritunnusega 62904:002:0750) omanikel puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

6 Taimla

57001:001:1520

Vabatamme

57001:001:0500

22.11.2022

Tutvusime saadetud dokumentidega. Otsus:

Lugeda, et Taimla kinnistu (katastritunnusega 57001:001:1520) ja Vabatamme kinnistu

(katastritunnusega 57001:001:0500) omanikel puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule.

7 Orika tee 2

62904:002:0770

29.11.2022

Kirjale lisatud: Kinnistu

62904:002:0770 Orika

tee 2, Sinialliku küla,

Viljandi vald Thori

Tankla eskiislahendus

Thori Tanklad OÜ kavandab kinnistule nr 62904:002:0770, (Orika tee 2, Sinialliku küla,

Viljandi vald) kodumaiste taastuvate st tulevikukütuste nagu vesinik, elekter, biometaan,

tanklat vastavalt lisas 1 toodud eskiisile.

Sellega seoses esitame omapoolsed kommentaarid:

1. Meie nägemuses peaks olema tanklas ringliiklus, ühest otsast sisse ja teisest välja. Nii

nagu on seal varem töötanud tanklasse sisse ja väljasõit aastakümneid toiminud;

2. Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi

lõigu rekonstrueerimise põhiprojektis on näidatud ja antud kinnistule juurdepääs ka

põhja poolt, aga see sissesõit on ainult 1 rea laiune ja väga järskude pööretega, et

täiskoormas haagistega veoautod, liigendiga bussid ja autorongid koos haagistega sealt

ohutult mahuksid sisse pöörama;

3. Juhul kui põhjapoolne juurdepääs jääb nii kitsaks ja ei ole mõeldud tanklasse

pööramiseks, kaasnevad sellega järgmised riskid ja ohuolukorrad: a. Kui tanklas peaks

juhtuma õnnetus ja ainuke sissesõit on blokeeritud ei ole Päästeametil ligipääsu antud

kinnistule;

b. Tanklasse sissesõitu hakkavad kasutama kohalikud elanikud, mis võib

põhjustada liiklusohtlikke olukordasid juhul, kui on ainult üks sissesõit tanklasse, see

loob ühele sissesõidule topelt koormuse;

c. Poolhaaked/ täishaaked ei mahu ohutult ja tehnikat lõhkumata antud kinnistul

ümber pöörama, kuna platsi suurus on piiratud. Näiteks kui tankima tuleb ca 40t veoauto,

mis hakkab platsil ringi keerama, siis see lõhub masina veosildu, kulutab rehve, millega

tekkiv oluline keskkonna mõju ja tõstab veoki kütusekulu, lõhub platsi ja tekitab platsil

liiklusohtlikke olukordi.

Meie ettepanek on järgmine: Orika tee 2 tankla projektiga laiendatakse varem

projekteeritud põhjapoolset juurdepääsu Orika tee 2 kinnistule selliselt, et oleks võimalik

tanklas kasutada ringliiklust, mis hõlbustab tankla kasutamist ka suurtel veokitel,

liigendbussidel, autorongidel. Lisaks piiratakse suurte (ja kogu tankla tarbijate)

liiklussuundi.

Põhjendus:

Thori Tanklad OÜ on varasemalt (23.05.2022 e-kirjaga) taotlenud nõudeid Viljandi vallas

Sinialliku külas Orika tee 2 kinnistule (katastritunnus 62904:002:0770) gaasitankla

ehitamiseks. Kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimusi selleks ajaks taotletud ei

oldud, mistõttu teatas Transpordiamet, et saab anda nõuded ehitiste projekteerimiseks vaid

kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluses. Sellest

tulenevalt andis Transpordiamet 28.06.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/11514-2 seisukoha

kavandatavate mahasõitude osas, et lähtuda tuleb riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektist, mille kohaselt

on juurdepääs Orika tee 2 kinnistule kavandatud ainult kohaliku tee Orika suvila tee (tee nr

6290135) kaudu, mis ristub riigiteega km 54,258. Lisaks andis Transpordiamet teada, et ei võta

kohustusi gaasitankla projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Orika suvila tee on projekteeritud piisava laiusega ja võimaldab kahesuunalist liiklust.

Orika tee 2 kinnistu (katastritunnusega 62904:002:0770) on oma keskosas 62m laiune ning

kõige kitsamas kohas ligikaudu 42m laiune. Selliste mõõtmetega kinnistul on tankla projektiga

võimalik kavandada kinnistusisene veoautode ümberpööramine (näiteks: riigiteelt tanklasse

pöörava veoauto pöördešabloon esitatud tankla projekti joonisel mahub ära vaid ligikaudu 25m

laiusele maa-alale).

Päästesõiduk on vilkuritega operatiivsõiduk, mis on oluliselt parema manööverdusvõimega kui

poolhaagis ning mis võib hädaolukorras kasutada juurde pääsemiseks mistahes kohta, sh

jalgratta- ja jalgteed või haljasala. Lisaks on võimalik Orika suvila teelt sissesõit tanklasse

kavandada piisava laiusega, mis tagab operatiivsõiduki juurdepääsu.

Tankla kavandamiseks on arendajal võimalik taotleda projekteerimistingimusi kohalikust

omavalitsusest, mille menetluses saab Transpordiamet anda nõuded tankla projekti

koostamiseks. Käesoleva ehitusloa menetluse ese on riigitee ümberehitamine, millega ei anta

tingimusi tankla ehitamiseks.

Otsus:

Ettepanekut mitte arvestada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

8 Orika tee 4

62904:002:0870

23.11.2022

28.11.2022

23.11.2022 e-kiri:

Sain aega tutvuda selle kirja sisuga, mille transpordiamet mulle saatis.

Kuna paluti kindlasti teatada kirja kättesaamisest, siis teatan, et jah, olen kirja kätte

saanud, aga endiselt rahulolematu, et transpordiamet ei võtnud arvesse muudatust, mida

palusin kõnealuses projektis teha. Eks siis aeg näitab, kui hea teie meelest või kui vale

minu meelest saab olema päriselus ja praktilises liikluses lahendus, mis puudutab Orika

bussipeatuse ja Orika tee vahelist ala.

23.11.2022 e-kiri:

Koostasin 11.augustil 2021 aastal muudatusega ettepaneku, mille kohta postitan siia

failina ekraanitõmmise:

Asi selles, et siiani oleme kasutanud Orika bussipeatuse laiendit Viljandi poolt koju

jõudmiseks aeglustusrajana ja nüüd nagu pildilt näen, on see võimalus kadumas.

Seepärast palun kaaluge hoolega võimalust, et see tasku seal kuni Orika teeni säiliks.

Riia maanteel on teatud kellaaegadel üpriski tihe liiklus ja meil pole kellelgi tahtmist

hakata üldist voogu oma mahasõiduks vajaliku aeglustamisega pidurdama.

Lisan juurde muudetud pildifaili, milline võiks see ristmik minu ja teiste Sinialliku küla

elanike silmis välja näha.

Musta ringi sees on märgitud koht, mida oleks mõistlik Teie projektis muuta ehk siis

looduses säilitada see sektor sellisena nagu ta hetkel on.

Punaste nooltega tähistasin auto mõistuspärase, ohutuma ja loogilisema

liikumistrajektoori, kui see sõiduk pöörab Orika teele.

Nagu aru saan, oli see küsimus siiski päevakorras ja ka arutlusel.

Põhjendus:

Bussitasku muutmine aeglustusrajaks võib liikluses tekitada olukorra, kus aeglustuv sõiduk

(alloleval joonisel sõiduk A) varjab nähtavust ning teeandmist ootav sõiduk (C), arvates et

peatee on vaba, sooritab manöövri ning sõidab ette 90km/h piirkiirusega sõitvale sõidukile (B).

Nimetatud olukord on kujutatud joonisel (kollane on vajalikku nähtavust iseloomustav joon):

Sellised olukorrad ei ole sugugi haruldased ning selliste olukordade juhtumise tõttu on

toimunud mitmeid raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi.

Neid ristmikke, kus aeglustusrada on suurt liiklussagedust arvestades vajalik, on

Transpordiamet hakanud üle Eesti ümber ehitama, viies aeglustusraja enne ristumiskohta

peateest eemale. Niimoodi tekitatakse ristmikul teeandmist ootavale sõidukijuhile sellised

nähtavustingimused mis loovad tingimused manöövri ohutuks sooritamiseks.

Just sellel samal põhjusel on ehitusloa esemeks oleva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojektiga nähtud ette kõnealuse ristumiskoha lähedal paikneva Ramsi tee ristmiku

ümberehitamine, eesmärgiga likvideerida ülalpool kirjeldatud probleem.

Orika suvila tee eeldatav liiklussagedus ei ole piisavalt suur, mis nõuaks aeglustusraja

projekteerimist. Lisaks asub seal bussipeatus ning puudub ruum nõuetele vastava aeglustusraja

rajamiseks. Mittenõuetele vastav aeglustusrada võib aga omakorda põhjustada liiklusõnnetusi.

Peateel aeglustamine ja peatumata pöörde sooritamine ei põhjusta niivõrd tõsiste tagajärgedega

liiklusõnnetusi – selline situatsioon esineb maanteedel iga mahasõidu ja ristmiku juures.

Otsus:

Ettepanekut mitte arvestada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

9 Männiku

62904:002:0380

Männikäbi

89901:001:2018

01.12.2022

Kiri käes ja ettepanekuid ei ole. Otsus:

Lugeda, et Männiku kinnistu (katastritunnusega 62904:002:0380) ja Männikäbi kinnistu

(katastritunnusega 89901:001:2018) omanikel puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Teigaste 62904:002:1430

Orika-Kõrtsi 62904:002:0360

Kalda 62904:002:0540

Orika 62904:002:0632

Ojakalda AÜ 9 62904:003:0190

Tuulenuka 62904:002:0722

Sinialliku-Raudsepa 62904:002:0880

Pärdi 62904:002:0861

Urmi tee 2 62904:002:0094

Urmi tee 62904:002:0100

Urmi tee 1 62904:002:0093

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Vahe tee 2 62904:002:0077

Vahe tee 62904:002:0075

Vahe tee 1 62904:002:0076

Vana-Sooniku 62904:002:0103

Sooniku tee L2 62904:002:0104

Kangru-Järve 62904:002:1052

Männiku 57001:001:0902

Oru 57001:001:0105

Loodi-Mäe 57001:001:0041

Loodi-Oru 57001:001:0042

Loodi-Künka 57001:001:0043

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Veski 57001:001:1181

Orika 89901:001:2017

Suureõue 62904:002:0600

Takjanupu 62904:002:0550

Pärdi 62904:002:0862

Urmipõllu 62904:002:0053

Metsa tee 1 62904:002:0039

Metsatee 62904:002:0048

Metsa tee 2 62904:002:0049

Kangro 62904:002:0780

Kondi tee 1 57001:001:1310

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kondi tee 2 57001:001:1870

Kaasiku 57001:001:0290

Männiku 57001:001:0901

Lohula 57001:001:1071

Loodi 57001:001:1720

Vallamäe 57001:001:0168

Hendrikumõisa küla 57001:001:0169

Valla 57001:001:0107

Püstmäe 57001:001:2103

Püstmäe 57001:001:2102

Sinioja 57001:001:0014

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 20003831 Tartu-Tallinn 2021

V e rs

io o n 0

6 .0

9 .2

0 2 1 /// T

Ö Ö

N R

2 0

0 0 3

8 3 1

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Epp Zirk

Keskkonnakorralduse spetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 9

Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ..................................................................................................................9

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 11

4.2.1. Natura eelhindamine ........................................................................................... 13

Võõrliigid ...................................................................................................................... 17

Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 18

Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 21

Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 23

Avariiolukorrad ............................................................................................................ 23

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 24

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-

Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojektile. Rekonstrueeritav lõik asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte

algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti

tehniline kirjeldus ja Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud projekti joonised seisuga

juuli 2021.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Tehnilise kirjelduse Lisa 1 -

Korraldus. Projekteerimistingimuste andmine (Lisa 1 Asukoha skeem: Riigitee 49

Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuv Viljandi-Loodi lõik)

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p

10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga

nähakse ette jalgtee rajamist olemasolevast sõiduteest eemal). Samuti jääb projektiala

osaliselt Natura 2000 võrgustiku ja Loodi looduspargi alale ning kavandatav tegevus

liigitub ülal nimetatud määruse § 15. lg 8) alla.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva maantee

rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused,

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõs ta liiklusohutuse taset, sõidumugavust

ja parandada kandevõimet, ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Lisaks

projekteeritakse kergliiklustee lõigu alguses olevast kergliiklusteest kuni km 56,306 asuva

Sooniku tee ristmikuni ning km 54,507 asuva Ramsi tee ristmikule teeületuskoht

(vt joonis 3.1).

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Kavandatava tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2021

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T49 Imavere-

Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva

liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal

ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas

liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise,

looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Kaitsealuseid kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonda ei jää. (Lõigu alguses teest ~20m

kaugusel asub pärandkultuuriobjekt „Orika kõrts“. Samas ei ole pärandkultuuriobjektid

rangelt kaitse all ning lisaks on nimetatud objekt praegu kasutuses eluhoonena. Seega

olulise ebasoodsa mõju avaldumist kultuuriväärtustele ei ole põhjust eeldada.)

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võe tud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Viljandi maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu

arendamisele: liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on vaja

rekonstrueerida olemasolevaid teelõike; keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi

parandamisele ja liikluse turvalisuse tagamisele. Täiendavalt on maakonnaplaneeringus

toodud välja üldised põhimõtted ka kergliiklusteede võrgustiku arendamisele: erinevaid

tähtsamaid sihtkohti ühendava võrgustiku väljatöötamine, esmajärjekorras lähtutakse

kohalike elanike igapäevasest liikumisvajadusest; erinevate kasutajagruppidega

arvestamine (nt koolilapsed, vaba aja veetjad, sportijad, matkajad, jne); ühistranspordiga

arvestava kergliikluse võrgustiku kavandamine (kergliiklusteed ühendatakse

bussipeatuste ja raudteejaamadega); hõreda liiklusega teede ja tänavate maksimaalne

ärakasutamine võrgustiku ülesehitamisel; atraktiivsete piirkondade (loodusalad, linnade

lähiümbruse puhkealad, vaatamisväärsused, meeldiv miljöö) ärakasutamine marsruutide

määramisel ja võrgustiku kujundamisel; huvipakkuvamad loodus- ning kultuuriväärtused

seotakse matkamarsruutideks ning ühendatakse kergliiklusvõrgustikuga arvestades ka

rahvusvaheliste jalgrattamarsruutidega. Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega

kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu ning kergliiklusvõrgustiku

kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust. Lisaks on maakonnaplaneeringu

„Asustusstrukuur ja tehnilised võrgustikud“ kaardile märgitud ka planeeritav esimese

ehitusjärjekorraga kergliiklustee, mis kattub käesoleva projektialaga.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Viljandi val la

üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud valla territooriumil Viiratsi, Pärsti,

Saarepeedi, Paistu, Tarvastu ja Kolga-Jaani valdade üldplaneeringud nendel

territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus

projektiala (endises) Viljandi vallas, mille administratiivne üksus jõudis kesta küllaltki

lühikest aega ning mille jooksul ei jõutud uut üldplaneeringut koostada. Seega kehtivad

projektialal Viiratsi, Pärtsi ning Paistu valdade üldplaneeringud. Nimetatud planeerin gud

on kehtestatud ajavahemikul 2006 kuni 2008. Viiratsi ja Pärsti valla üldplaneeringutes

(projektilõigu põhjapoolsem osa) ei ole projekti koosseisu kuuluvat kergliiklusteed (ega

kergliiklusteede võrgustiku arengut üldisemalt) käsitletud. Kergliiklusteede võrgustiku

arengut on käsitletud ainult Paistu valla üldplaneeringu „Põhikaardil“ , kus on toodud välja

perspektiivne kergliiklustee, mis ühtib käesolevas projektis ette nähtud perspektiivse

jalgteega (projekti lõunapoolne osa, vt rohelisega joonisel 3.1) ning lõigu lõpus väiksel

lõigul ka ehitatava jalgteega.

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus

maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule. Samuti jääb kavandatav tegevus

osaliselt rohevõrgustiku alale (vt joonis 4.1). Aga arvestades projektiga kavandatavat

tegevust (olemasoleva teelõigu rekonstrueerimine teemaa piirides ning jalgtee rajamine),

võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku

maastiku terviklikkusele ning rohevõrgustikule.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala

maakasutusele.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku ning väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE

Andmebaasi EELIS andmetel kavandatav tegevus kohati läbib (ja kohati piirneb) Loodi

loodusparki (KLO1000241, vt joonis 4.2). Vastavalt Loodi looduspargi kaitse-eeskirjale

on looduspargi eesmärk: Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse; Loodi mõisapargi

kaitse; Heimtali mõisapargi kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide –

vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) 3, looduslikult

rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130), lamminiitude (6450), allikate ja

allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*),

rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning

rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas

nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse.

Kaitse-eeskirja alusel on pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta kaitsealal

keelatud: projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine.

Rekonstrueeritav lõik läbib Loodi looduspargi piiranguvööndit Männiku (katastritunnus

57001:001:0901), Taimla (57001:001:1520), Vabatamme (57001:001:0500) ja Õisu

metskond 64 (57001:001:1392) kinnistutega piirneval lõigul ning piirneb osaliselt

looduspargi Sinialliku sihtkaitsevööndiga Männiku katastriüksusel (katastritunnus

57001:001:0902).. Vööndite kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 29.05.2020 kirjaga

nr 6-2/20/8847-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

Maa-ameti kaardirakenduse alusel ulatub kaitseala välispiir sõidutee katendile.

Keskkonnaamet on seisukohal, et tegemist on kaardiprojektsiooni ebatäpsusega ning

kaitseala piirneb katastriüksusega 49 Imavere – Karksi-Nuia tee (57001:001:1990) ega ei

jää maantee katastriüksusele.

Projekteerimistingimuste kohaselt on sõidunähtavuse ja liiklusohutuse parandamiseks

kavandatud võsa ja metsa raadamist. Soovitame riigitee 49 Imavere-Karksi-Nuia tee

katastriüksuse piirist võsa ja metsa raadamist kavandada maksimaalselt kuni 2 m laiuselt.

Kui sihtkaitsevööndis tekib põhjendatud vajadus rohkem kui 2 m ulatuses võsa ja metsa

raadamiseks, tuleb see projekteerimise käigus eelnevalt Keskkonnaametiga läbi rääkida.

Puittaimestiku raiet ei ole soovitav planeerida lindude pesitsusperioodile, milleks on

keskmiselt ajavahemik 01.04 kuni 31.07.

Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist

pargi alale, kuna olemasoleva tee ümberehitamisega ei kahjustata pargi terviklikkust ja

kaitse-eesmärke.

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.2.1. NATURA EELHINDAMINE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja

elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud

tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja

2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi arti kli

6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.

Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile

"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis" .

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine

keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste

tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -

eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtude s

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on

kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab

otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases

hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne

hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev as

eelhinnangus läbi viidav Natura hindamine piirdub Natura eelhindamise etapiga, mille

käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemuse l selgub vajadus läbi

viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse

olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura

ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid, Natura ala

kaitsekorralduskava jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva riigitee nr 49 Imavere -Viljandi-Karksi-Nuia

km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimine. Ülevaade kavandatavast

tegevusest on antud käesoleva töö ptk 3. Tulenevalt kavandatava tegevuste iseloomust

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

ja võrdlemisi väiksest mahust, ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt

hõlmab rekonstrueeritava tee ala ja vahetut lähedust.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Tegevuste mõjuala hõlmab hinnanguliselt rekonstrueeritava tee muldkeha ning

olemasolevate ristete ala, kus toimub keskkonna füüsiline muutmine. Rekonstrueeritava

teelõigu vahetus läheduses ja seega võimalikus mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku

Sinialliku loodusala (Joonis 4.3). Viimase kaitse-eesmärkidest antakse ülevaade

järgnevalt.

Joonis 4.3 Rekonstrueeritava teelõigu asukoht Sinialliku loodusala suhtes . Aluskaart: Maa-amet 2021

Sinialliku loodusala

Sinialliku loodusala (RAH0000273) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.

augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 99,3 ha ning see on loodud

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

6 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Loodusala kattub Loodi looduspargi

Sinialliku sihtkaitsevööndiga (KLO1100769), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Tabelis 4.1 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta

kehtivale standardsele andmevormile ja kehtivale kaitsekorralduskavale. Tärniga

tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline

vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade levilast paikneb liikmesriikide

territooriumil. Joonisel 4.4 on toodud loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine Viljandi-

Loodi teelõigu piirkonnas .

Joonis 4.4 Sinialliku loodusala kaitse-eesmärgid (Natura elupaigatüübid) rekonstrueeritava tee piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2021

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 16

Tabel 4.1 Sinialliku loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused

Kaitse- eesmärkideks

olevad elupaigad

Kirjeldus5,6

Standardne andmevorm (2020)7

Kaitsekorralduskava

Elupaiga pindala (ha)

Elupaiga esinduslikkus

Pikaajaline kaitse-eesmärk

looduslikult rohketoitelised järved (3150)

Selge hele- kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved ning kollase või pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad järved. Kaitsealal kuulub sellese elupaigatüüpi Sinialliku järv, mis jääb rekonstrueeritavast teest ca 0,8 km kaugusele. 6 B

Loodusliku rohketoitelise järve elupaik on säilinud vähemalt 6,2 ha suurusel alal seisundiga B.

lamminiidud (6450)

Eesti kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused, mis paiknevad jõgede aegajalt üleujutatavatel lammidel, kus turvastumise tulemusel on kujunenud lammimadalsoomullad. Elupaik on inventeeritud rekonstrueeritavast teelõigust rohkem kui 0,7 km kaugusel.

0,3 B

Teha ettepanek arvata lamminiitude elupaik loodusala kaitse-eesmärkidest välja, kuna alal puuduvad lamminiidu elupaigale vajalikud tingimused.

vanad loodusmetsad (*9010)

See elupaigatüüp on väga laia mahuga hõlmates erinevate mineraalmaade kasvukohtade puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi. Eestis kuuluvad selle tüübi alla nii okas-, sega- kui ka osa lehtmetsi, mis on kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele. Elupaik on inventeeritud ca 100 m pikkusel lõigul maanteest ca 20 m kaugusel, mujal jääb elupaik maanteest kaugemale.

25 B

Vana loodusmetsa elupaik on säilinud vähemalt 25 ha suurusel alal seisundiga A.

rohunditerikkad kuusikud (9050)

Elupaik hõlmab hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme mullahuumusega alasid orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ning sooservades. Elupaik on inventeeritud rekonstrueeritaval teelõigul 390 m pikkusel lõigul 13-19 m kaugusel, mujal kaugemal.

19 B

Rohunditerikka kuusiku elupaik on säilinud vähemalt 15 ha suurusel alal seisundiga B.

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

Soostuvad ja soo-lehtmetsad on pinnavee mõjul ja tavaliselt igal aastal üle ujutatud. Need metsad on niisked või märjad, kujunenud on (õhuke) turbakiht. Taimkate on tulenevalt erinevast veerežiimist mosaiikne, iseloomulikud on tüvemättad. Elupaik on inventeeritud rekonstrueeritavast teelõigust 0,3 km kaugusel.

2 B

Soostuva ja soo-lehtmetsa elupaik on säilimine vähemalt 2,2 ha suurusel alal seisundiga B.

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Okas-või lehtmetsad püsivalt kõrge veetasemega niiskel kuni märjal pinnasel. Vesi on alati väga toitevaene (rabad ja happelised madalsood). Siirdesoometsas moodustavad puurinde sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd. Elupaik on inventeeritud rekonstrueeritavast teelõigust rohkem kui 0,4 km kaugusel.

0,3 B

Siirdesoo- ja rabametsa elupaik on säilimine vähemalt 1,4 ha suurusel alal seisundiga B.

5 Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022. 6 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J.Paal, 2000 7 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080519

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura ala terviklikkusele ja kaitse -

eesmärkide saavutamisele

Kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

km 53,996-58,871 asuva lõigu (Viljandi-Loodi) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevus

kattub Sinialliku loodusalaga Kondi teega ristumise piirkonnas, kus olemasoleva

mahasõidu rekonstrueerimisel võib tegevus ulatuda vähesel määral (ca 5 m) Natura ala

piiridesse. Natura ala kaitse-eesmärke selles kohas ei asu ning ebasoodsat mõju ei

avaldu.

Lähimad elupaigatüübid asuvad rekonstrueeritavast teest minimaalselt 13 m kaugusel

(rohunditerikkad kuusikud, 9050) ja ca 20 m (elupaigatüüp vanad loodusmetsad, *9010).

kavandatava tegevusega ei kaasne raiet, valgustingimuste ega niiskusrežiimi olulisi

muutusi ning see jääb olemasoleva teekoridori piiresse. Elupaigad säilivad olemasolevas

ulatuses ja kvaliteedis.

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Viljandi-Loodi teelõigu

rekonstrueerimise projekti elluviimisel ei kaasne ebasoodsa mõju teket Natura 2000

Sinialliku loodusala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise etappi

liikumine ei ole vajalik.

VÕÕRLIIGID

Projektiga kavandatav kergliiklustee jääb Maa-ameti Karuputke levikualade

kaardirakenduse andmetel hävinud sosnovski karuputke koloonia alale ( VLL1002334,

vt joonis 4.2). Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000

seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja

seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline vältida

karuputke taimede niitmist ja tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle

teadlik ümberpaigutamine.

Hetkel teadaoleva informatsiooni alusel on ehitustööde alal sosnovski karuputke koloonia

hävinud. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on soovitatav siiski olla tähelepanelik ja

arvestada võõrliigi võimaliku esinemisega antud kohas. Keskkonnaamet oma 21.11.2017

kirjas nr 7-9/17/6992 andnud Maanteeametile (alates 01.01.2021 Transpordiamet)

soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:

Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on

mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA ) puudub teave,

mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke

seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse

kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sel lele

tähelepanu pöörata.

Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde

kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud

kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga

eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini

ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. N ii

saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse .

Täpsed lahendused invasiivse võõrliigi leviku vältimiseks tuleb kokku leppida

Keskkonnaametiga.

MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav teelõik ning projekteeritav jalgtee ristuvad Orika ojaga (VEE1139600,

vt joonis 4.5). Oja kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Ojal kehtib

kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd

100 m. Vastavalt Keskkonnaameti kirjale 29.05.2020 nr 6 -2/20/8847 -2 on kergliiklustee

kavandatud üle Orika oja (Everti oja; keskkonnaregistri kood VEE1139600), mille

ehituskeeluvööndi ulatuseks on 50 m põhikaardile kantud lähtejoonest. Ehituskeeld ei

laiene kehtestatud detailplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu aluse l kavandatud

avalikult kasutatavale teele ja olemasoleva ehitise laiendusele.

Projektiga kavandatakse vahetada truubid, sh Orika oja truup. Veeseaduse § 196 lg 2 p 4

kohaselt tuleb kavandatav tegevus registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena, kui

toimub truupide ehitus avalikult kasutataval veekogul. Antud juhul Orika oja on avalikult

kasutatav veekogu, seega tuleks vastav tegevus registreerida.

Vee piirist allapoole jäävate pinnasetööde maht on ca 105 m 3. Kuna see jääb alla 500

kuupmeetri, siis vastavalt KeHJS § 6. lõige (1) p 17) ja 171) ei ole KMH algatamine

kohustuslik.

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teepeenrale. Teedelt ja tänavatelt

ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt

raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti (praegune Transpordiamet) poolt teostatud

veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine)

alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas8. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti

alal on oluliselt väiksem (vastavalt Maanteeameti 2020. a loendusandmetele 3917-5307

sõidukit päevas ning 2019.a 3848-4782 sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist

reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Kavandatav tegevus paikneb osaliselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel.

Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud PRK0006383 ja PRK0006384 jäävad

ca 36-45 m kaugusele ning neile on moodustatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala

(vt joonis 4.5). Teised piirkonda jäävad puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest

kaugemale.

Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt majandustegevus

üldjuhul keelatud, aga sama lõik p 5 kohaselt on keelatud tegevuste alt välja arvatud

õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud

viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist . Antud juhul on tegemist

8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

õiguspäraselt ehitatud olemasoleva ehitise rekonstrueerimisega, tööd piirnevad tee

vahetu lähedusega. Arvestades puurkaevude kaugust teest ei põhjusta kavandatav

tegevus ka vee kvaliteedi halvenemist. Seega sanitaarkaitsealaga konflikti ei teki.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal

on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt,

et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

21

MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasolevate teede äärsete

alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis

müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus9 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.

Vaadeldavas teelõigus ei nihku tee rekonstrueerimisprojekti järgselt müratundlikele

objektidele oluliselt lähedamale. Lähtudes viimaste aastate (2018-2020) suurima

liikluskoormusega aasta (2020) andmetest võib teele lähimate eluhoonete teepoolsel

küljel esineda arvutuslikult10 järgmine müra hinnatud tase:

• Km 54,1 Orika-Kõrtsi kinnistu (Sinialliku küla) eluhoone ca 30 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liikluskoormus 5307 autot ööpäevas, sh ligi 7% raskeliiklust,

kiiruspiirang 90 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 63…64 dB;

• Km 55,8…56,2 mitmed eluhooned (Sinialliku küla) ca 29…30 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liikluskoormus 3917 autot ööpäevas, sh ligi 8% raskeliiklust,

kiiruspiirang 90 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 62…63 dB;

• Km 58,52 Kalda kinnistu (Loodi küla) eluhoone ca 16…17 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liikluskoormus 3917 autot ööpäevas, sh ligi 8% raskeliiklust,

kiiruspiirang 70 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 63…64 dB;

• Km 58,63 Oru kinnistu (Loodi küla) eluhoone ca 11…12 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liikluskoormus 3917 autot ööpäevas, sh ligi 8% raskeliiklust,

kiiruspiirang 70 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 65 dB;

• Km 58,8…58,84 kaks kortermaja (Loodi küla) ca 19…20 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liikluskoormus 3917 autot ööpäevas, sh ligi 8% raskeliiklust,

kiiruspiirang 70 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 62…63 dB.

Teeäärsete eluhoonete juures võib päevane müra hinnatud tase kohati (Sinialliku ja Loodi

külas) küündida piirväärtuse (65 dB) lähedale ning arvutuslikult võib müratase Loodi külas

ühe üksikelamu puhul olla ka piirväärtusega samaväärne. Projektiala teistes

piirkondades, kus eluhooned jäävad teest juba kaugemale, ei ole liiklusmüra pi irväärtuse

lähedast mürataset ette näha. Samuti ei esine öise piirväärtuse lähedast mürataset

hoonete teepoolsel küljel.

Hoonete teepoolse külje liiklusmüra piirväärtuse ületamise korral (Loodi külas teele

lähima üksikelamu puhul on müratase piirväärtusega samaväärne) tuleb müraalase

seadusandluse kohaselt11 rakendada müra vähendamise abinõusid (nt müratõkked või

9 Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00), sh saab tavapärase liikluskoormuse ööpäevase

jaotumise korral määravaks (normilähedasemaks) päevane müratase 10 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa

Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. 11 Atmosfääriõhu kaitse seadus kohaselt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

22

täiendavad kiiruspiirangud) vähendamaks müra vähemalt piirväärtusest madalamale

tasemele.

Samas muudavad praktilised olukorrad sageli keerukaks müraalase seadusandluse

nõuete üks-ühele rakendamise liiklusmüra kontekstis. Nt võivad tekkida järgmised

küsimused või arutelupunktid: antud teelõigus ei muudeta rekonstrueerimisprojekti

raames tee plaanilist lahendust märkimisväärselt (tee ei nihku eluhoonetele oluliselt

lähemale) ning seega ei muutu müraolukord võrreldes olemasoleva situatsiooniga

halvemaks; müratundlikud hooned ja maantee on ajalooliselt paiknenud lähestikku ning

olukorda ei ole keegi selliselt „kavandanud“, vaid liikluskoormus on suurenenud järk-

järgult; kes on müra tekitaja (kas tee omanik, kelleks on antud juhul Transpordiamet või

tee kasutajad); riiklik rahastus müra leviku piiramise meetmete rakendamiseks (nt

müratõkete rajamiseks) seab piirangud iga-aastaselt rahastatavatele müra

vähendamisega seotud projektidele; mõnikord ei pruugi müratundliku ala omanik olla

huvitatud müratõkke rajamisest nt ebasoovitavate visuaalsete aspektide (tõkke sobivus

konkreetse krundi kontekstis) või tehniliste aspektide (nt krundile sobivate

juurdepääsuvõimaluste tagamine) tõttu.

Eriti suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8220 sõidukit

ööpäevas) teelõigud kuuluvad Transpordiameti (varasemalt Maanteeameti) poolt iga 5

aasta tagant koostatava strateegilise mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava

uuringuobjektide hulka. Transpordiamet lähtub müra vähendamise meetmete

kavandamisel just strateegilise mürakaardi prioriteetsetest uuringuobjektidest (ehk

üleriigiliselt kõige suurema liikluskoormusega teelõikudest), mis aga ei käsitle väiksema

kui 8200 ööpäevase liikluskoormusega maanteelõike. Seega antud teelõik nimetatud

uuringuobjektide (kõige kriitilisemad teelõigud) hulka ei kuulu ning lähtudes

Transpordiameti müraaspektiga tegelemise poliitikast ja praktikast Transpordiamet antud

lõigul müra vähendamise meetmete rakendamise investeeringuid ette ei näe. Käesoleva

projekti alusel müraolukorda ei muudeta, ehk see jääb samaks võrreldes olemasoleva

olukorraga. Tulenevalt hoonete paiknemisest vahetus tee läheduses (millega võib

kaasneda liiklusmüra piirväärtuse lähedane müratase) on keskkonnamõju eelhinnangule

tuginedes soovitatav müra vähendavate meetmete rakendamist võimalusel (perspektiivis)

siiski kaaluda.

Kuna liiklusmüra hinnatud tase (Ld) on Loodi külas (teele lähima eluhoone puhul)

piirväärtusega samaväärne ning mitmes teises piirkonnas piirväärtuse lähedane, võib

liikluskoormuste suurenemise korral perspektiivis tekkida vajadus täiendavate

kiiruspiirangute (nt piirang 50 km/h) või müratõkkemeetmete (müratõkkesein) järele ning

seda nii Loodi külas kui ka Sinialliku küla teele lähimate eluhoonete piirkonnas. Samas ei

pruugi Viljandi maakonna teedevõrgus siiski märkimisväärset liikluskoormuste kasvu

(nt kasv 50% lähima paarikümne aasta jooksul) esineda.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid n ing õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -

ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000

sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

23

efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal - kui ka

vertikaalsuunas) välisõhus.

Antud liikluskoormuste tingimustes (riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest

pigem mõnevõrra väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone teele lähimate eluhoonete alal.

Samuti ei ole antud liikluskoormuste ning puhveralade korral põhjust eeldada

ülenormatiivse vibratsiooni esinemist. Ka ei nihku sõidutee projekti kohaselt tundlikele

objektidele märkimisväärselt lähedamale, pigem võib tee rekonstrueerimisega kaasneda

vibratsiooni tekke ja leviku vähenemine (tulenevalt teekonstruktsiooni paranemisest).

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele

aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Müra - ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu l evikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise võ i tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

24

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km

53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole

vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole

vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kavandatav tegevus jääb osaliselt Loodi looduspargi alale ning looduspargi

kaitse-eeskirja alusel on pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta kaitsealal

keelatud ehitusloa andmine. Seega tuleb kavandatava tegevuse ehitusloa

andmine kooskõlastada Keskkonnaametiga.

◼ Riigitee 49 Imavere-Karksi-Nuia tee katastriüksuse piirist võsa ja metsa raadamist

kavandada maksimaalselt kuni 2 m laiuselt. Kui sihtkaitsevööndis tekib

põhjendatud vajadus rohkem kui 2 m ulatuses võsa ja metsa raadamiseks, tuleb

see projekteerimise käigus eelnevalt Keskkonnaametiga läbi rääkida.

Puittaimestiku raiet ei ole soovitav planeerida lindude pesitsusperioodile, milleks

on keskmiselt ajavahemik 01.04 kuni 31.07.

◼ Ettevaatusprintsiibist lähtudes arvestada peatükis 4.3 antud soovitustega endise

karuputke koloonia alal (VLL1002334, vt joonis 4.2) . Täpsed lahendused

invasiivse võõrliigi leviku vältimiseks tuleb kokku leppida Keskkonnaametiga.

◼ Kuna projektiga kavandatakse truubi ehitust Orika ojal, mis on avalikult kasutatav

veekogu, tuleb vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kavandatav tegevus

registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena.

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui

eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja veekogude lähedal on

vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

T49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

25

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

KORRALDUS

22.12.2022 nr 1.1-3/22/956

Tee ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–

Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–

Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 21.11.2022 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 49 Imavere–Viljandi–

Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-

58,871 asuv Viljandi–Loodi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Viljandi maakonnas

Viljandi vallas Sinialliku, Vardja, Intsu, Hendrikumõisa ja Loodi külades.

Maanteeameti 19.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/113 on antud projekteerimistingimused riigitee

49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi–Loodi lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt Tinter-Projekt OÜ tööle nr 08-21-TP „Riigitee nr

49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt“.

PK 569+00 – 586+45 asuva perspektiivse jalgratta- ja jalgtee ehitamise aasta on käesoleval hetkel

ebaselge.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.10.2023 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/ytrIxlUbGsVHQFu .

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada katendi kandevõimet, maanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee kavandamine ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga muutub sõidutee laius ning kavandatakse uus maanteega paralleelne

jalgratta- ja jalgtee.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871

asuva Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Viljandi

Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva

Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Riigitee nr 49 Imavere–Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva

Viljandi–Loodi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna lääne üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Viljandi–Loodi lõigu tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

4

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja