Pagasi küla Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu kooskõlastamine

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Pagasi küla Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu kooskõlastamine

Lääneranna Vallavolikogu algatas 08.06.2023 otsusega 118 Pagasi külas Pagasi

päikeseelektrijaama detailplaneeringu. Planeeritava ala suurus on 76,7 ha. Planeeringust

huvitatud isik on Enefit Green Solar OÜ.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Pagasi küla Õitse (katastritunnus 41102:001:0061),

Lutserni (41102:001:0081), Taganurme (41102:001:0083), Uuepõllu (41102:001:0039),

Viidikese (41102:001:0036) katastriüksustele päikeseelektrijaama ning

päikeseelektrijaama toimimiseks vajaliku taristu rajamine.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 133 lg 1 kohaselt edastame planeeringu kooskõlastamiseks.

Juhime tähelepanu asjaolule, et PlanS § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks. PlanS § 133 lg 3 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule

õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks.

Detailplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõjude (KSH) eelhinnang on lisatud kirjale

manusena. Ddetailplaneeringu materjalid on leitavad detailplaneeringu veebilehelt:

https://www.laanerannavald.ee/menetluses/-

/asset_publisher/lxwPUygWIRk5/content/pagasi-kula-pagasi-paikeseelektrijaam

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Källe

planeeringute spetsialist

56655521, [email protected]

Detailplaneeringu koostamise

menetlusse kaasatavad asutused

Meie 06.02.2024 nr 2024/8-1/174-1

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

30

Joonis 8. Tsoon 2, Vaatepunkt 2. Lähimad päikesepaneelid u 15 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

31

Joonis 9. Tsoon 2, Vaatepunkt 3 Lähimad päikesepaneelid u 12 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

33

Joonis 11. Tsoon 2, Vaatepunkt 5. Lähimad päikesepaneelid 270 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

34

Joonis 12. Tsoon 2, Vaatepunkt 6. Lähimad päikesepaneelid 100 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

35

Joonis 13. Tsoon 2, Vaatepunkt 7. Lähimad päikesepaneelid 30 meetri kaugusel teest. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

36

Joonis 14. Tsoon 2, Vaatepunkt 7. Lähimad päikesepaneelid 100 meetri kaugusel teest. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 1 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Detailplaneeringu algataja: Lääneranna Vallavalitsus Koostamise korraldaja: Lääneranna Vallavalitsus Huvitatud isik: Enefit Green Solar OÜ Koostaja: Klotoid OÜ

Reg kood 10207096 Tehnika tn 20 93812 Kuressaare

Tel 453 3723 Mob 508 4489

E-mail: [email protected]

MTR majandustegevusteated: Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba PT 210/2005

PAGASI KÜLA PAGASI PÄIKESEELEKTRIJAAMA

DETAILPLANEERING

Töö nr 381123

Projektijuht: Indrek Himmist

Planeerija: Pille Hein (kutsetunnistus nr 189120)

Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 19 joonised 3

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 2 EL10207096-0001; EP10207096-0001

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus 3

1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja 4

1.3 Lähtematerjalid 4

1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus 5

1.5 Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele 5

1.6 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus 8

2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID 8

3 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS 10

3.1 Krundijaotus 10

3.2 Kruntide ehitusõigus 10

3.3 Juurdepääs ja parkimine 11

3.4 Piirded 11

3.5 Haljastus 11

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted 12

4 TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus 12

4.2 Kanalisatsioon 12

4.3 Sademevesi 12

4.4 Elekter 13

4.5 Side 13

5 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS 13

6 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

6.1 Keskkonnakaitselised tingimused 13

6.2 Tuleohutus 16

6.3 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded 16

7 PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA 16

JOONISED

Situatsiooniskeem leht 1

Tugijoonis M 1:2000 leht 2

Põhijoonis M 1:2000 leht 3

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 3 EL10207096-0001; EP10207096-0001

LÄÄNERANNA VALD PAGASI KÜLA PAGASI PÄIKESEELEKTRIJAAMA

DETAILPLANEERINGU

S E L E T U S K I R I

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1 Planeeritav ala asukoht ja suurus:

Planeeringu ala asub Lääneranna vallas Pagasi külas. Planeeringuala hõlmab Taganurme (41102:001:0083), Uuepõllu (41102:001:0039), Viidikese (41102:001:0036), Lutserni (41102:001:0081) ja Õitse (41102:001:0061) katastriüksuseid.

Planeeringuala suurus on ca 76 ha.

Joonis 1 Planeeringuala asukohaskeem

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 4 EL10207096-0001; EP10207096-0001

1.2 Planeeringu eesmärk ja koostaja

Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering algatati 08.06.2023 Lääneranna Vallavolikogu otsusega nr 118. Algatamise korralduse järgi on detailplaneeringu eesmärgiks Pagasi küla Õitse (katastritunnus 41102:001:0061), Lutserni (41102:001:0081), Taganurme (41102:001:0083), Uuepõllu (41102:001:0039), Viidikese (41102:001:0036) katastriüksustele päikeseelektrijaama ning päikeseelektrijaama toimimiseks vajaliku taristu koos elektrienergia salvestusseadmetega rajamine.

Planeeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus.

Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ ning planeeringu koostamisest võtsid osa:

Indrek Himmist Projektijuht, teedeinsener;

Pille Hein Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7(kutsetunnistus nr 126306);

Andri Põrk Diplomeeritud teedeinsener, tase 7;

Jaan Sõmmer Elektriinsener elektrivõrkude ja –süsteemide alal, tase 6.

Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele.

1.3 Lähtematerjalid

 Lääneranna Vallavolikogu 08.06.2023 otsus nr 118 Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamine;

 Lisa 1 Lääneranna Vallavolikogu 08.06.2023 otsus nr 118 „Detailplaneeringu algatamine (Pagasi päikeseelktrijaam)“ Asendiskeem;

 Lääneranna Vallavalitsuse 05.10.2023 korraldus nr 527 Pagasi päikeseelektrijaama lähteseisukohtade kinnitamine;

 Lisa 1 Lääneranna Vallavalitsuse 05.10.2023 korralduse nr 527 juurde Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu lähteseisukohad;

 Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju (strateegilise) hindamise eelhinnang;

 Lihula valla üldplaneering, kehtestatud 25.09.2003 Lihula Vallavolikogu määrusega nr 22;

 Lääne maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70;

 Digitaalne geodeetiline alusplaan, koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2023, töö nr 23/4421;

 Kehtivad seadused ja õigusaktid.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 5 EL10207096-0001; EP10207096-0001

1.4 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringu ala asub Lääneranna vallas Pagasi külas. Planeeringuala hõlmab Taganurme (41102:001:0083), Uuepõllu (41102:001:0039), Viidikese (41102:001:0036), Lutserni (41102:001:0081) ja Õitse (41102:001:0061) katastriüksuseid.

Planeeringuala piirneb põhjast Lihula-Kloostri-Kirbla teega ning maatulundusmaa sihtotstarbega Rohumaa (41102:001:0051), Kivipiiri (41102:001:0034), Oe (41102:001:0082), Küko (41102:001:0420) ja Aruvälja (41102:001:0139) katastriüksustega, läänest piirneb Pagasi otsetee munitsipaalteega, lõunast maatulundusmaa sihtotstarbega Arupõllu (41102:001:0149), Kivistiku (41102:001:0017), Vana-Mihkli (41102:001:0020), Veerla (41102:001:0013) ja Vetka (41102:001:0014) katastriüksustega ning ida poolt maatulundusmaa sihtotstarbega Madise (41102:001:0010), Kolmese (41102:001:0095) ja Kullamäe (41103:001:0521) katastriüksustega.

Planeeringuala on põllumajanduslikult väheväärtuslik ala, mis on olnud kasutuses püsirohumaana (looduslik rohumaa). Alal paiknevad kuivenduskraavid ning maaparandussüsteemi eesvoolud. Ala asub osaliselt Pagasi maaparandushoiualal (tunnus 5111780020030002).

Planeeringuala on hoonestamata. Lähim eluhoone asub planeeringualast 50 m kaugusel Küko maaüksusel, järgmised elamud on 370 m – 500 m kaugusel.

Juurdepääs maa-alale on Lihula-Kloostri-Kirbla riigiteelt, teeregistri nr 16193, Taganurme katastriüksusel oleva mahasõidu kaudu ning Pagasi otseteelt (munitsipaaltee) olemasoleva mahasõidu kaudu.

Naaberkinnistutele Vetka, Veerla ja Kivistiku on kavandatud päikesepark ning nende rajamiseks on kohalik omavalitsus väljastanud projekteerimistingimused.

Planeeringuala ala ei asu looduskaitsealal ega hoiualal. Alale ei jää teadaolevaid I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti ning alal ei asu teadaolevalt muinsuskaitse aluseid objekte.

Matsalu rahvuspark (Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala) asub planeeringualast põhjasuunas teisel pool Lihula-Kloostri-Kirbla teed ja lääne suunas ca 1,4 km kaugusel planeeritavast alast.

1.5 Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele

Lääne maakonnaplaneering 2030+

Planeeringuala asub riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud Lääne maakonnaplaneering 2030+ järgsel rohelise võrgustiku tugialal. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.5. „Taastuvenergeetika” toodud põhimõtted taastuvenergeetika arendamiseks sätestab, ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikul põllumajandusmaal ning päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Päikeseparkide rajamist rohevõrgustikku ja väärtuslikule põllumajandusmaale maakonnaplaneering otseselt ei välista. Lääne maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 6 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Päikeseelektrijaama asukoha valikul on arvestatud jaama rajamisega kaasnevat tegelike mõjudega rohevõrgustiku eesmärkidele. Kavandatud rajatis asuks rohevõrgustiku ulatusliku Matsalu märgala ja selle ümbrust hõlmava tugiala äärel. Arvestades tugiala suurust (u 47 000 – 50 000 ha) ja kavandatud rajatise aluse maa asukohta, seisundit ja senist kasutusviisi, siis eeldatavalt päikeseelektrijaama rajamine ei vähendaks tugialal looduslikus seisundis olevate alade osakaalu ning ei ole vastuolus rohevõrgustiku eesmärkidega.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1. "Roheline võrgustik" toodud "Üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks:" punkt 13. kohaselt võib tugialal ja rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Elektrienergia tootmiseks rajatud päikeseelektrijaama alune maa on tootmismaa ehk tootmiseesmärgil kasutatav maa, sealhulgas tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa (maakatastriseadus § 181 lg 3).

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas ja järgib Eestis riigi strateegilistes dokumentides (Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“; Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK); Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030) seatud fossiilse energia kasutamiselt taastuvenergeetikale ülemineku, kliimamuutustega kohanemise ja energiajulgeoleku suurendamise eesmärke.

Joonis 2 Väljavõte Lääne maakonnaplaneeringust

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 7 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Üldplaneering

Lihula valla üldplaneering on kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140.

Kehtiva Lihula valla üldplaneeringuga planeeringualale sihtotstarbeid määratud või reserveeritud ei ole. Planeeringuala asub hajaasustuses väljapool üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega ala.

Üldplaneeringus on leitud, et taastuvate energiaallikate arendamine on kohaliku majandusliku arengu huvides.

Lihula valla kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist ei käsitle. Tõenäoliselt üldplaneeringu koostamise ajal puudus vajadus päikeseparkide rajamise reguleerimiseks.

Kavandatavate päikeseparkide ala ei paikne kehtiva üldplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal või väärtuslikul maastikul. Alad paiknevad hajaasustuses.

Ehitamisel tuleb arvestada naabruskonna ehitustavade ja loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb pinnavormide suuremaid muutmisi. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka laiema vaateväljaga. Ehitustegevuseks ei soovitata kasutada häid põllu- ning metsamaid, liigirikaste biotoopidega alasid ja kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid. Ehitise püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühikesed ja muudaks võimalikult vähe maastike, eriti puhkemaastike, ilmet.

Kavandatud tegevus vastab üldplaneeringule.

Joonis 3 Väljavõte Lihula valla üldplaneeringu kaardist

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 8 EL10207096-0001; EP10207096-0001

1.6 Olemasolevate maaüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste

kirjeldus.

Tabel 1 Planeeritavate kinnistute andmed

Tabel 2 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Ehitusseadustik1 § 71

Tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Transpordiamet

KOV

Planeeringualal asub Lihula-Kloostri-Kirbla tee ja Pagasi otsetee kaitsevööndid.

Maaparandusseadus

Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord

Õitse ja Lutserni kü. Valgalaga alla 10 m² eesvoolu kaitsevöönd 12 m süvendi servast

Põllumajandus- ja Toiduamet

Planeeringualal paikneb Pagasi maaparandust reguleeriv võrk ja valgaalaga alla 10 km² eesvoolud ning nende kaitsevööndid

Veeseadus 1 m veekogu veepiirist

KOV

Põllumajandus- ja Toiduamet

Planeeringualal paiknevad eesvooluna kasutatavad valgalaga alla 10 km² kraavid

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE

ARENGU EESMÄRGID

Planeeringuala asub Lääneranna vallas Pagasi külas.

Päikeseelektrijaama soovitakse rajada põllumajanduslikult väheväärtuslikule alale, mis on olnud kasutuses püsirohumaana (looduslik rohumaa). Kuuele Pagasi ja Lautna külades asuvale katastriüksusele (Oblika 41103:001:0043, Puhke 41103:001:0082, Paagi 41103:001:0047, Veerla 41102:001:0013, Vetka 41102:001:0014 ja Kivistiku 41102:001:0017) on kohalik omavalitsus juba väljastanud projekteerimistingimused päikeseparkide kavandamiseks. Projekteerimistingimustega kavandatava päikesepargi ala suurus on kokku 60,08 ha. Käesoleva detailplaneeringu alusel soovitakse päikeseparki kavandada viiele katastriüksusele pindalaga 75,93 ha.

Kavandatavate päikesepargi rajatiste kõrgus maapinnast on kuni 5 meetri. Eeldatavasti kasutatakse päikesepaneele kõrgusega 3 m.

Katastriüksuse lähiaadress

Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu registriosa

Taganurme 9,90 ha Maatulundusmaa 100% 41102:001:0083 2836732

Uuepõllu 12,84 ha Maatulundusmaa 100% 41102:001:0039 2836832

Viidikese 8,31 ha Maatulundusmaa 100% 41102:001:0036 2837832

Lutserni 16,59 ha Maatulundusmaa 100% 41102:001:0081 2836632

Õitse 28,29 ha Maatulundusmaa 100% 41102:001:0061 2836932

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 9 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Käesoleval ajal kasutatavaid päikeseparkide tehnoloogilisi lahendusi arvestades on planeeritavate päikeseparkide võimsus ligikaudu 100-115 MW.

Lähim eluhoone asub planeeringualast 50 m kaugusel põhjas Küko katastriüksusel (41102:001:0420), järgmised elamud 370 m – 500 m kaugusel. Juurdepääs maa-alale on Lihula-Kloostri-Kirbla riigiteelt, teeregistri nr 16193, Taganurme katastriüksusel oleva mahasõidu kaudu ning Pagasi otseteelt (avalik tee).

Kehtiva Lihula valla üldplaneeringuga planeeringualale sihtotstarbeid määratud või reserveeritud ei ole. Planeeringuala asub hajaasustuses väljapool üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega ala. Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikku põllumajandusmaad ja maastikke ning väljapool üldplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku. Planeeringuala ala ei asu looduskaitsealal ega hoiualal. Alale ei jää teadaolevaid I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti ning alal ei asu teadaolevalt muinsuskaitse aluseid objekte.

08.02.2023 Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele, milleks peab toimuma:

- põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine;

- uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtmine.

„Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegiaga Eesti 2035.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Kavandatav tegevus on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.

Samuti on päikeseelektrijaama rajamine kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevustega.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 10 EL10207096-0001; EP10207096-0001

3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS

Käesoleva detailplaneeringuga on planeeringualal moodustatud kaks krunti: Õitse ja Lutserni / Uuepõlle / Viidikese / Taganurme. Krundid on moodustatud planeeringu vormistamiseks ning peale detailplaneeringu kehtestamist ei pea planeeringujärgsetest kruntidest moodustama uusi katastriüksuseid.

Kruntidele on kavandatud päikeseelektrijaam (edaspidi PEJ) koos kõigi jaama toimimiseks vajalike rajatistega.

Kavandatavate PEJ rajatiste kõrgus maapinnast on kuni 5 meetri. Eeldatavasti kasutatakse päikesepaneele kõrgusega 3 m.

Pargi territooriumile on kavandatud ka salvestusseadmed. Salvestusseadmete maksimaalne kõrgus on 5 m.

Käesoleval ajal kasutatavaid päikeseparkide tehnoloogilisi lahendusi arvestades on planeeritavate päikeseparkide võimsus ligikaudu 100-115 MW.

Päikeseelektrijaam koosneb tavapäraselt fotoelektrilistest päikesepaneelidest, võrguinverteritest ja jaotuskeskustest. PEJ on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele umbes 30 kraadise nurga all tavaliselt lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele, mille alumine serv asub u 60 cm kõrgusel maapinnast. See tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust (niitmine, vajadusel lume koristamine jms).

Paneelid asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse omavahel elektrikaablitega. Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist.

PEJ piiratakse turvalisuse tagamiseks osaliselt või grupiti aiaga.

Ehitiste, sh päikesepaneelide, piirete asukohad projekteerida selliselt, et päikeseelektrijaama ehitiste ja piirete hilisem hooldus on võimalik kasutades ainult oma kinnisasja.

PEJ rajatiste asukoha valikul, sh kaugus naaberkinnisasja piirist, arvestada naaberkinnisasjadel võimaliku metsa ja haljastuse kasvuga aja jooksul ja sellest tulenevate muudatustega varjutuste ulatuses

Planeeringualal on osaliselt maaparandussüsteem s.h mitmed eesvoolud ja nende kaitsevööndid. Planeeringu joonistel on markeeritud olemasolevad eesvoolud ja kaitsevööndid. Kõikide eesvoolude säilitamine ei ole sellisel kujul vajalik ning osad likvideeritakse ja kustutatakse registrist. Täpne lahendus antakse projekteerimise staadiumis. Eesvoolud, mis säilitatakse või asendatakse toruga, säilivad ka kaitsevööndid. Eesvoolu kaitsevööndisse ei ole lubatud rajada PEJ rajatisi.

Liitumine on kavandatud maakaabliga Lihula 110kV alajaama.

Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte- ligipääsetavad erateed.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 11 EL10207096-0001; EP10207096-0001

3.1 Krundijaotus

Tabel 3. Krundijaotus

Planeeringujärgne maaüksus

Krundi nimetus Pindala Krundi kasutamise sihtotstarve

Õitse 282880 m² Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Kü sihtotstarve tootmismaa

Lutserni / Uuepõllu / Viidikese / Taganurme

476500 m² Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE Kü sihtotstarve tootmismaa

3.2 Kruntide ehitusõigus

3.2.1 Õitse

Krundi pindala: 282880 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE

Lubatud hoonete max arv krundil: 0

Lubatud ehitisealune pind: 260000 m²

Lubatud rajatise max kõrgus: 5,0 m

3.2.2 Lutserni / Uuepõllu / Viidikese / Taganurme

Krundi pindala: 476500 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OE

Lubatud hoonete max arv krundil: 0

Lubatud ehitisealune pind: 415000 m²

Lubatud rajatise max kõrgus: 5,0 m

3.3 Juurdepääs ja parkimine

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Lihula-Kloostri –Kirbla teelt olemasoleva Taganurme katastriüksusel asuva mahasõidu kaudu. Teine juurdepääs on kavandatud Pagasi otseteelt olemasoleva mahasõidu kaudu. Kruntide sisestele olemasolevatele teedele on määratud teeservituudi vajadused. Lisaks rajatakse uusi krundisiseseid teenidusteid.

Parkimiskohtade vajadus päikesepargi alal puudub.

3.4 Piirded

Olemasolevad kiviaiad säilitada.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 12 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Päikesepargid piiratakse turvalisuse tagamiseks osaliselt või grupiti aiaga. Piirete maksimaalne kõrgus 2,0 m. Piirete alumine serv kavandada maapinnast 10-20 cm kõrgemale, et tagada väiksemate ja keskmise suurusega loomade läbipääs aia alt.

Planeeringuala Lihula-Kloostri-Kirbla tee äärses osas rajada piirdeaed minimaalselt 97 m kaugusele tee välimisest servast, Pagasi otseteest rajada piirdeaed eesvoolu kaitsevööndi piirile või kaitsevööndi puudumisel minimaalselt 7 m tee välimisest servast.

Piiretega ei tohi takistada liikumist teeservituudi vajadusega määratud teedel.

Piirdeid ei tohi rajada eesvoolu kaitsevööndisse.

Loomade liikumiskoridor on kavandatud põhja-lõuna suunaliselt Küko katastriüksuse poolt Kivistiku kü poole. Loomade põhja-lõuna suunalist liikumist takistavaid piirdeid mitte rajada.

Täpne piirete lahendus anda koos päikeseelektrijaama projektiga. Võimalusel säilitada projekteerimise käigus ja PEJ rajamisel planeeringuala maastikuline liigendatus, sh olemasolevad kiviaiad, metsatukad, kraavitus jms.

3.5 Haljastus

Planeeritava ala puhul on tegemist valdavalt loodusliku rohumaaga ja kuivendatud karjamaaga.

Päikesepaneelide alla jääv põõsastik likvideeritakse.

Ehitustegevuse lõppedes taastada/rajada päikesepaneelide vahel liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse niidukooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks on tugevalt soovitatav taastada/lasta taastuda planeeritaval päikesepargi alal loopealsetele omane taimekooslus. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Niita tuleks pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene niitmiskord kavandada võimalikult hilja (suve teises pooles). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu

Lutserni maaüksuse lääneosas olev põõsashaljastusega ala säilitatakse ja jäätakse loomade läbikäigualaks.

Visuaalset häiringu vähendamiseks on planeeritud Taganurme maaüksusele Lihula- Kloostri-Kirbla tee teekaitsevööndi vahele jäävale ala kavandatud piirdeaia äärde ca 20 m laiune vabakujuline kõrg- ja põõsashaljastus.

Õitse maaüksuse põhja osas asuva tee ja piirdeaia vahele on kavandatud uus haljastus vähendamaks visuaalseid häiringuid Aruvälja ja Küko kinnistutele.

Eelistada tuleb segahaljastuse kasutamist (puud ja põõsad vabakujulise istutusena). Sirgeid hekke (eeskätt pöetavaid) tuleb vältida, sest piirkonna maastikus oleks hekk samuti tehisliku ilmega. Varjeistutusteks sobivad lehtpuuliigid on nt arukask, harilik vaher, harilik pihlakas, harilik haab, remmelgad, must lepp, harilik toomingas. Varjeistutuseks sobivad põõsaliigid on nt vitspaju jt looduslikud pajuliigid, harilik sarapuu, harilik kuslapuu, punane leeder, magesõstar, näärlehine kibuvits jt

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 13 EL10207096-0001; EP10207096-0001

mitteinvasiivsed kibuvitsaliigid jt. Igihalja põõsana sobib kasutada Eestis kasvavat harilikku kadakat.

Tehisliku vaate mõju vähendamiseks on võimalik piiraedadel paneelidele avanevate vaadete sulgemiseks kasutada ronitaimi. Sellise lahenduse kasutamisel tuleks eelistada kodumaiseid ronitaime liike – humalat ja tappusid.

Täpne haljastuse lahendus anda koos päikeseelektrijaama projektiga.

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna kõrgusi kavandatava tegevusega ei muudeta.

4. TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus

Veevarust planeeritud ei ole.

4.2 Kanalisatsioon

Kanalisatsioonisüsteeme planeeritud ei ole.

4.3 Sademevesi

Sademeveed imbuvad pinnasesse.

Lutserni ja Õitse maaüksused asuvad maaparandussüsteemi alal.

Kohati jäävad planeeritud päikesepargi rajatiste ala sisse maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndid. Maaparandusseaduse § 48 lg 2 järgi peab eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele ning lg 3 järgi tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal.

Olemasolev maaparandussüsteem ehitatakse vastavalt PTA nõuetele ümber ehitise drenaažiks, mis lahendatakse eraldi projektiga. Olemasolevate eesvoolude säilitamine, rekonstrueerimine ja/või likvideerimine lahendatakse päikesepargi projektiga.

Kavandatud tegevus ei tohi takistada maaparandussüsteemi toimimist.

Sadevete juhtimine naaberkinnistutele ja avalikult kasutatavatele teedele on keelatud.

Täpsed lahendused anda projekteerimise staadiumis.

4.4 Elekter

Päikeseelektrijaama liitumine on kavandatud maakaabliga Lihula 110kV alajaama. Liitumiskaabli asukoht lahendatakse eraldi projektiga.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 14 EL10207096-0001; EP10207096-0001

4.5 Side

Sidekaabel paigaldatakse paralleelselt eraldi projektiga lahendatava liitumiskaabliga.

5. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS

Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku servituudilepingu seadmisel.

Tabel 5 Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi

Valitseja Servituudi/ kitsenduse tüüp

Sisu

Ruumiline ulatus

Taganurme Kullamäe teeservituut

Taganurme katastriüksusel asub Kullamäe kü juurdepääsutee

Tee minimaalne laius koos hooldusalaga 6,0 m

Õitse Aruvälja, Küko, Kivistiku, Vana - Mihkli

teeservituut

Õitse katastriüksusel asub Aruvälja, Küko, Kivistiku, Vana-Mihkli kü juurdepääsutee

Tee minimaalne laius koos hooldusalaga 6,0 m

6. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

6.1 Keskkonnakaitselised tingimused

Lemma OÜ on koostanud Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju (strateegilise) hindamise eelhinnangu. Nimetatud eelhinnagus on analüüsitud ka käesoleva detailplaneeringu ala.

Eelhinnangu järeldused

 kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

 kavandatava tegevuse alal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste liikide esinemisalale ehitusalasid ei kavandata;

 kavandatav tegevus avaldab ebasoodsat mõju taimestikule. Antud mõjusid on võimalik leevendada. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju;

 kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

 kavandatava tegevuse lähialal paikneb ökoloogiliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;

 kavandatava tegevuse lähialal paikneb maastikuliselt väärtuslik Matsalu rahvuspark ja tegevus võib mõjutada maastiku väärtust, kuid mõju on võimalik leevendada;

 kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 15 EL10207096-0001; EP10207096-0001

eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

 kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

 alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

 kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

 päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

 lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

 Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele taimekooslustele, rohevõrgustikule ja maastiku vaadetele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:

 Vältida metsa raadamist ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

 Ehitamisel tekitada võimalikult vähe taimestiku ja mullapinna häiringuid. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

 Taastada/rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse niidukooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks on tugevalt soovitatav taastada/lasta taastuda põhjapoolsel päikesepargi alal loopealsetele omane taimekooslus. Lõunapoolsele, praegusele põllumaana kasutatavale alale, on tugevalt soovitatav niidukooslus rajada. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Niita tuleks pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene niitmiskord kavandada võimalikult hilja (suve teises pooles). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu.

 Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive ja kände on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivi- ja kännuhunnikuid. Tegu on elupaigaga paljudele organismidele – putukatele, siilidele, samblikele,

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 16 EL10207096-0001; EP10207096-0001

sammaldele, seentele ja pisiimetajatele (Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel).

 Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure. Päikesepargile piirdeaia rajamisel kavandada aed maapinnast 10-20 cm kõrgemale tõstetuna, nii et väiksemad ja keskmise suurusega loomad sealt läbi pääsevad. Seejuures on vaja tagada, et tarade all ja üleval servas ei oleks teravaid orasid, mille vastu loomad end vigastada võivad (Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel). Kuna põhjapoolne päikesepargi arendusala on kavandatud väga ulatuslikuna, siis on soovitatav, et tagataks piisava laiusega (vähemalt 100 m) põhja-lõuna suunaline tarastamata ala, mis aitaks vältima looduslike alade killustamist ning tagaks loomastiku liikumisvõimalused. Tarastamata ala on kavandatud Õitse ja Lutserni katastriüksuste vahele.

 Säilitada võimalusel olemasolevaid põllusaari, põõsastikke ja puudegruppe, mis kavandatava tegevuse alal esinevad. Päikesepargialade liigendamine haljastusega pargi siseosades aitab säilitada ja rikastada päikeseparkide alade liigirikkust ning samuti aitab see leevendada päikeseparkide tekitatavaid tehislikke monotoonseid vaateid.

 Kuna päikesepargi rajamine muudab lokaalset maastikupilti ning tegu on Matsalu rahvuspargi vahetus läheduses paikneva alaga, siis tuleb leevendavaid meetmeid kasutada. Eeskätt tuleb visuaalse mõju vähendamisele pöörata Lihula - Kloostri – Kirbla tee äärsel alal. Päikesepaneelid tuleb paigutada teest kas piisavalt kaugele (paneelide vaate domineerivuse vältimiseks vähemalt 100 m) või kasutada haljastuspuhvrit. Haljastuspuhvrina sobib kasutada kiirekasvulisi kodumaiseid liike. Eelistada tuleb segahaljastuse kasutamist (puud ja põõsad vabakujulise istutusena). Sirgeid hekke (eeskätt pöetavaid), tuleb vältida, sest piirkonna maastikus oleks hekk samuti tehisliku ilmega. Varjeistutusteks sobivad lehtpuuliigid on nt arukask, harilik vaher, harilik pihlakas, harilik haab, remmelgad, must lepp, harilik toomingas. Varjeistutuseks sobivad põõsaliigid on nt vitspaju jt looduslikud pajuliigid, harilik sarapuu, harilik kuslapuu, punane leeder, magesõstar, näärlehine kibuvits jt mitteinvasiivsed kibuvitsaliigid jt.

 Tehisliku vaate mõju vähendamiseks on võimalik piiraedadel paneelidele avanevate vaadete sulgemiseks kasutada ronitaimi. Sellise lahenduse kasutamisel tuleks eelistada kodumaiseid ronitaime liike – humalat ja tappusid.

 Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

Teised keskkonnakaitselised tingimused:

 Maakonnaplaneeringu järgi asub planeeritav ala rohevõrgustiku alal. Loomadele mõeldud ca 100 m laiune tarastamata käigukoridor on kavandatud Lutserni maaüksuse lääneosasse. Piirete alumine serv on planeeritud maapinnast 10-20 cm kõrgemale, et tagada väiksemate ja keskmise suurusega loomade läbipääs aia alt.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 17 EL10207096-0001; EP10207096-0001

 Projekteerimisel ja leevendusmeetmete kavandamisel lähtuda Keskkonnaameti tellimusel valminud tööst "Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, Ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade" (Takkis, K. & Helm, A. 2023.).

 Planeeritav ala peab olema peale planeeringuga kavandatavate ehitiste lammutamist ja utiliseerimist kasutatav ehituseelsel sihtotstarbel põllumajandusliku maana. Päikeseelektrijaama rajamisel on eelistatud nn. kolmjalg raamide süsteem, mis ei tekita pinnasele jäädavaid muudatusi ning päikeseelektrijaama paigaldamisel ja eemaldamisel ei ole vajalik kaevetehnika kasutamine ega betoonivalu. Võimalusel vältida päikesepaneelide kandekonstruktsiooni, mille puhul kasutatakse pinnasesse rammitavaid ligikaudu 2m pikkuseid metallvaiu.

 Päikesepaneelide paigutus, sealhulgas paneelide ridade pikkus ja ridade vahelise maa-ala laius peab võimaldama päikeseelektrijaama maa-ala hooldamist põllumajandustehnikaga võimalikult suurel pinnal põllumajandusliku maa tavapärasel kasutusviisil (heina niitmine ja varumine, haljasmassi varumine vms. Vastavalt koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnangule (vt eelhinnangu järeldused) tuleks niita pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene niitmiskord kavandada võimalikult hilja (suve teises pooles). Päikesepargi ala võiks tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu.

 Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele.

 Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

 Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

 Sademevee juhtimisel pinnasesse lähtuda veeseadusest.

6.2 Tuleohutus

Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse andmetel asub lähim tuletõrje veevõtukoht Hälvati külas Penijõe tee 16 // Kivinuka kinnistul, planeeringualast ca 8 km kaugusel.

Kinnistu omanikud peavad juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu.

Lääneranna Vallavalitsus Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneering Töö nr 381123

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba PT 210/2005 93812 Kuressaare, Tehnika tn 20, [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 18 EL10207096-0001; EP10207096-0001

6.3 Kuritegevuse riskide ennetamine

Eestis on koostatud standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.

Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maa piirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Ala edasisel projekteerimisel ja ekspluatatsioonil tuleb tagada vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine.

7. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA

 Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

 Katastriüksuste sihtotstarvete määramine kehtestatud planeeringu alusel.

 Notariaalsete teeservituudi (isikliku kasutusõiguse) lepingute sõlmimine Aruvälja, Küko ja Vana-Mihkli kinnisasjade omanikega nimetatud kinnisasjadelt avalikule teele juurdepääsu tagamiseks.

 Planeeritavate ehitiste projekteerimine vastavalt ehitusseadustikule ja planeeringule.

Kruntide ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja(te) poolt. Koos päikeseelektrijaama projektiga tuleb anda krundisiseste teede ja haljastuse lahendus.

Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise korral (EhS § 99 lg 3) tuleb huvitatud isikul taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Transpordiamet ei võta endale kohustusi seoses arendusest tulenevate liikluskorralduslike muudatustega (liiklusohutust parandavate meetmete rakendamine) riigiteel ning riigitee liiklusest põhjustatud häiringute mõju leevendamiseks kavandatud meetmete rakendamiseks/ehitiste ehitamiseks.

Kõik ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi avalikult kasutatava kohaliku tee või avalikult kasutatava eratee kaitsevööndis, tuleb esitada Lääneranna Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks.

 Enne ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist muude planeeringuga kavandatud päikeseelektrijaama toimimiseks vajalike tehnovõrkude, sh ülekandevõrguga ühendamiseks vajalikud elektri õhuliinid ja/või maakaablid, ehitamiseks asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse mõistes reaalservituuti nõudvate lepingute või piisavalt pikaajalist kasutusõigust võimaldavate lepingute sõlmimine.

 Ehituslubade taotlemine ja/või ehitusteatiste esitamine ja ehitamine vastavalt ehitusseadustikule.

 Enne ehitiste kasutusele võtmist kasutuslubade taotlemine ja/või kasutusteatiste esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

28

Joonis 6. Tsoon 1 ja 2 – fotomontaažide vaatesuunad. Alus: Maa-ameti ortofoto.

Tallinn 2023

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama

püstitamisega kaasneva keskkonnamõju (strateegilise) hindamise eelhinnang

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

2

Nimetus: Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen

Töö versioon: 2.04.2023

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ........................................................................... 7

2.2 Strateegia „Eesti 2035“ ..................................................................................................... 7

2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ..................................................... 7

2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ....................................... 8

2.5 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 8

2.6 Lihula valla üldplaneering ............................................................................................... 12

2.7 Koostatav Lääneranna üldplaneering ............................................................................. 13

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 14

4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 17

4.1 Natura eelhindamine ...................................................................................................... 17

4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta .......................................................... 17

4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ........... 18

4.1.1 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ................................. 19

4.1.2 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 20

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 20

4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 21

4.4 Vee ja pinnase saastatus ................................................................................................. 24

4.5 Jäätmeteke ..................................................................................................................... 24

4.6 Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 24

4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus ................................................................................ 25

4.8 Visuaalne mõju ............................................................................................................... 25

4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 38

4.10 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 38

4.11 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 38

4.12 Muud aspektid ................................................................................................................ 39

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 39

5 Järeldused ............................................................................................................................... 40

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 43

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Enefit Green AS tellimusel 2023 aasta märtsis. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Piret Toonpere (KMH0153) ja Laura Elina Tuovinen.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades soovitakse päikesejaama rajamist üheteistkümnele kinnistule. Käesolev KSH eelhinnang on koostatud KMH eelhinnangu täpsusega nii, et seda oleks võimalik kasutada nii võimaliku detailplaneeringu (DP) algatamisel KSH vajaduse otsustamiseks kui ka ehituslubade taotlemisel KMH vajaduse otsustamisel. Kavandatav tegevuse alast poolel on väljastatud projekteerimistingimused ja poole suhtes on selgumisel kas vajalik on projekteerimistingimuste väljastamine või tuleb koostada detailplaneering.

Päikeseelektrijaama rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15. p 8 alusel tuleb eelhinnang koostata sellistele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse ala paikneb Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnuala (EE0040001) vahetus läheduses.

Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule või ehitusloa taotlustele on vajalik KSH/KMH algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse mõju hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Kavandatav tegevuse eesmärk on päikeseelektrijaama püstitamine üheteistkümnele (11) kinnistule Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades (Joonis 1). Osaliselt on päikesepargi kavandamiseks juba väljastatud projekteerimistingimused. Osaliselt (maakonnaplaneeringu rohevõrgustikuga kattuval osal) on projekteerimistingimused taotlemisel ja võib osutuda vajalikuks detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kuna alad paiknevad lähestikku, siis KSH/KMH eelhinnangu kontekstis on vaadata alasid ühiselt.

Omavalitsuse poolt on arendajale projekteerimistingimused päikeseparkide kavandamiseks väljastatud järgmistele kinnistutele (Joonis 1):

− Oblika (41103:001:0043) pindala 13,57 ha, maatulundusmaa 100%;

− Puhke (41103:001:0082) pindala 8,18 ha, maatulundusmaa 100%;

− Paagi (41103:001:0047) pindala 13,51 ha, maatulundusmaa 100%;

− Veerla (41102:001:0013) pindala 8,00 ha, maatulundusmaa 100%;

− Vetka (41102:001:0014) pindala 7,52 ha, maatulundusmaa 100%;

− Kivistiku (41102:001:0017) pindala 9,30 ha, maatulundusmaa 100%;

Projekteerimistingimustega kavandatava päikesepargi ala suurus on kokku 60,08 ha.

Projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel soovitakse päikeseparki kavandada järgmistele kinnistutele (Joonis 1):

− Lutserni (41102:001:0081) pindala 16,59 ha, Maatulundusmaa 100%;

− Taganurme (41102:001:0083) pindala 9,90 ha, Maatulundusmaa 100%;

− Uuepõllu (41102:001:0039) pindala 12,84 ha, Maatulundusmaa 100%;

− Õitse (41102:001:0061) pindala 28,29 ha, Maatulundusmaa 100%;

− Viidikese (41102:001:0036) pindala 8,31 ha, Maatulundusmaa 100%.

Antud ala suurus on kokku 75,93 ha.

Kavandatava tegevuse ala paikneb Pagasi ja Lautna külade vahesel alal. Lähim eluhoone (kü 41102:001:0420) asub kavandatava tegevusega hõlmatud alast 50 m kaugusel põhja suunas.

Kavandada soovitakse päikeseelektrijaama ja seda teenindavate tehnilisi kommunikatsioone.

Kavandatava tegevuse ala suurus on kokku 136 ha, millest lõuna poolne lahustükk on 35,26 ha ja põhjapoolne 100,75 ha.

Kavandatavate päikesepaneelide kõrgus maapinnast on kuni 5 meetri.

Käesoleval ajal kasutatavaid päikeseparkide tehnoloogilisi lahendusi arvestades on planeeritavate päikeseparkide võimsus ligikaudu 100-115 MW.

Päikesepark koosneb tavapäraselt fotoelektrilistest päikesepaneelidest, võrguinverteritest ja jaotuskeskusest. Päikesepark on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele umbes 35 kraadise nurga all soovitavalt lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele, mille alumine serv asub u 50 cm kõrgusel maapinnast. See tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust (karjatamine, niitmine, vajadusel lume koristamine jms).

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

6

Joonis 1. Kavandatava tegevuse ala asukoht. Alus: Maa-ameti ortofoto.

Paneelid asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse omavahel elektrikaablitega. Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist.

Päikesepargid piiratakse turvalisuse tagamiseks osaliselt või grupiti aiaga.

Liitumine on kavandatud maakaabliga Lihula 110kV alajaama.

Ala valikul on arvestatud häid ligipääsuvõimalusi. Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetavad erateed.

Päikesepargi lõunapoolne lahustükk külgneb Risti - Virtsu - Kuivastu – Kuressaare põhimaanteega (nr 10) ning põhjapoolne lahustükk Lihula - Kloostri – Kirbla kõrvalmaanteega (nr 16193).

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

7

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

08.02.2023 Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.2 Strateegia „Eesti 2035“

Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Strateegias on viis pikaajalist sihti. Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Strateegias on kokku lepitud ka Eesti kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. Strateegia näeb ette üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele, milleks peab toimuma:

- põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine;

- uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtmine.

„Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegiaga Eesti 2035.

2.3 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Kavandatav tegevus on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

8

2.4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Ressursitõhusale majandusele üleminek on otseselt seotud kliimamuutuste leevendamise, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisega. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Arengukava seab kaheksa alaeesmärki väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi. Kavandatava tegevusega seondub eeskätt energeetika ja varustuskindluse eesmärk.

Varustuskindlus, energiasõltumatus- ja turvalisus on omavahel lahutamatult seotud ja sihiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Sisemaise tarbimisvajaduse katteks on piisavalt tuult, päikest ning kodumaist biomassi ja põlevkivi.

Arengukava kohaselt kliimamuutuste mudelid prognoosivad maapinnale langeva lühilainelise päikesekiirguse selget vähenemist talvekuudel, vähemal määral sügisel ja kevadel, suvel on muutus ebaoluline. Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata seega väikest negatiivset mõju päikeseenergia ressursile.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevustega.

2.5 Lääne maakonnaplaneering 2030+1

Lääne maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1- 4/70.

Lääne maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk.

Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.

Planeeritav ala jääb osaliselt maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tugialale. Maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2005. aastal kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

9

suunavad keskkonnatingimused“. Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud rohevõrgustiku piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et täpsustamisel on lähtutud valdavalt kehtestatud üldplaneeringute lahendustest. Antud ala puhul aga on tugiala ulatust laiendatud võrreldes kehtiva Lihula valla üldplaneeringuga. Vastava laienduse põhjendust MKPs või selle KSHs esitatud ei ole.

Joonis 2. Kavandatav tegevuse ala maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku ja väärtuslike põllumajandusmaade suhtes. Väljavõte Lääne maakonnaplaneeringust.

Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise:

− Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

− Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga.

− Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm).

− Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%.

− Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti.

− Rannaaladel asuva rohelise võrgustiku puhul on soovitav määrata ehituskeeluvöönd, vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, arvestada selle juures üleujutusohuga. Vältida tuleb ka maapinna täitmist.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

10

− Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

− Asustust ja majandustegevust kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore.

− Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust.

− Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustusega aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele sh puhkealadele.

− Rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise (tähtsusest lähtuvalt).

− Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).

− Tugialal ja rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Uusehitiste kavandamine toimub KOV kaalutlusotsusele tuginedes vastavalt kavandatava tegevuse ulatusele, kas läbi eksperthinnangu või mõjude hindamise.

− Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

− Rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu.

− Infrastruktuuri objektide ja uute kompaktse hoonestusega alade kavandamisel, peab vältima rohelise võrgustiku tugialade killustamist.

− Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist. Juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

− Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana.

− Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

− Rohelise võrgustiku tugialal rajada prügilaid ja jäätmehoidlaid ning teisi olulise ruumilise mõjuga objekte vaid äärmisel vajadusel.

− Rohelise võrgustike koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel.

− Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

11

(planeerida tunnelid, sillad jne). Rohelise võrgustiku säilimist tagavad korralduslikud meetmed.

− Maastikuhooldust korraldatakse maastikuhoolduskava majandamist metsakorralduskavade alusel. Ja metsamaade

− Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohiks oluliselt muuta veekogude looduslikku seisundit.

− Väga suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduslik keskkond ei saaks ohustatud (piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms).

− Piirata ja suunata rohelise võrgustiku aladel “metsikut” turismi puhkealade planeerimise teel.

− Toetada ökoturismiga seonduvaid tegevusi.

− Puutumatus looduses suunata liikumist õppe- ja matkaradade rajamisega.

− Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride ristumiskohad tuleb liiklusohutuse tagamise eesmärgil tähistada vastavate liiklusmärkidega. Teehooldustöödega (teeäärte puhastamine võsast jms) tuleb tagada maksimaalselt hea nähtavus.

− Koostöös piirkondliku Keskkonnaametiga ja kaitsealade valitsejatega, korraldada poollooduslike koosluste ja metsa vääriselupaikade kaitse ja hooldamine.

Maakonnaplaneering toob välja ka üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks. Põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks:

− Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks;

− Maardlate kasutuselevõtul vältida võimaluse korral alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

− Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

− Väärtuslikku põllumajandusmaad on võimalik vajadusel kasutada riigikaitselisel eesmärgil.

− Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid.

− Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajandusmaad välja linnalise asustusega aladelt, üldplaneeringuga reserveeritud elamu- ning äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning riigimaanteede planeeritavatest trassikoridoridest).

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et energia tootmisel (nt päikeseenergia) tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (soovitavalt vältida rohelist võrgustikku, väärtuslikku maastikku ja väärtuslikku põllumajandusmaad).

Antud päikesepargi ala puhul esineb osaline kattuvus rohevõrgustiku alaga (Taganurme, Uuepõllu, Viidikese, Vetka, Lutserni ja Õitse maaüksuste osas) ja väärtusliku põllumajandusmaaga (Veerla ja Kivistu maaüksuste puhul). Päikeseparkide rajamist rohevõrgustikku ja väärtuslikule põllumajandusmaale maakonnaplaneering otseselt ei välista.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

12

2.6 Lihula valla üldplaneering

Kavandatava tegevuse alal kehtib Lihula valla üldplaneering. Üldplaneering on aluseks nii projekteerimistingimuste väljastamisel kui ka detailplaneeringu algatamisel.

Lihula valla üldplaneering on kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1- 1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsusega nr 140.

Üldplaneeringus on leitud, et taastuvate energiaallikate arendamine on kohaliku majandusliku arengu huvides.

Lihula valla kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist ei käsitle. Tõenäoliselt üldplaneeringu koostamise ajal puudus vajadus päikeseparkide rajamise reguleerimiseks.

Kavandatavate päikeseparkide ala ei paikne kehtiva üldplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal või väärtuslikul maastikul. Alad paiknevad hajaasustuses.

Hajaasustuses on hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitamisel tuleb arvestada naabruskonna ehitustavade ja loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb pinnavormide suuremaid muutmisi. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka laiema vaateväljaga. Ehitustegevuseks ei soovitata kasutada häid põllu- ning metsamaid, liigirikaste biotoopidega alasid ja kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid. Ehitise püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühikesed ja muudaks võimalikult vähe maastike, eriti puhkemaastike, ilmet.

Päikesepaneelide alad asuvad üldplaneeringu järgi väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala. Lisaks detailplaneeringu kohustusega aladele on detailplaneeringu koostamine üldplaneeringu kohaselt kohustuslik:

− kaubanduse, teeninduse ja muu äriotstarbelise hoonestusega, ladude ja laoplatside, tööstus- ja muu tootmisotstarbelise hoonestusega ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maa-alal, samuti käesoleva üldplaneeringuga reserveeritud äri- ja tootmismaadel;

− puhke-, virgestus- ja sportimisotstarbelise hoonestusega või kasutusega maal;

− enam kui viiest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonegrupi ehitusprojekti koostamisel ja püstitamisel;

− ranna ja kalda alal asuvate katastriüksuste või maa-alade kruntideks jagamisel.

Üldplaneeringus nimetamata aladel ja juhtudel, millele planeerimisseadus detailplaneeringu koostamise kohustust ei sätesta, võib Lihula vallavolikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise.

Seega eelneva alusel kehtiva üldplaneeringu kohaselt otseselt alal detailplaneeringu koostamise kohustus puudub ning tegevus vastab üldplaneeringule. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalutlusõigus on kohalikul omavalitsusel.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

13

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Lihula valla üldplaneeringust. Musta joonega näidatud kavandatavate päikeseparkide alade paiknemine.

2.7 Koostatav Lääneranna üldplaneering

Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018.a otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Lääneranna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (august 2019) alusel üldplaneeringu üheks peamiseks eesmärgiks on taastuvenergia ja kohalike ressursside kasutusele võtmise toetamine ning taastuvenergia arendusalade tingimuste määramine. Üldplaneeringu eelnõud avalikustatud ei ole, seega puudub teadmine päikeseparkide käsitluse kohta koostatavas üldplaneeringus. Seega puudub võimalus hinnata kavandatava tegevuse kooskõla koostatava üldplaneeringuga.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

14

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Kavandatava tegevuse ala puhul on tegu õhukese pinnakattega alaga. Kavandatav tegevuse alal pinnakatte moodustavad moreen, saviliiv ja liivasavi. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud.

Kavandatava tegevuse ala puhul on põhjapoolse lahustüki puhul tegu valdavalt püsirohumaaga ning lõunapoolse lahustüki puhul on tegu haritava põllumaaga2. Metsamaad jääb Veerla ja Kivistiku maaüksustele. Veerla puhul on teostatud lageraie. Metsa inventeerimisandmed puuduvad, kuid ortofoto alusel ning ELME projekti kaardikihtide alusel ei ole alust arvata, et tegu oleks kõrge ökoloogilise väärtusega metsakooslusega.

Kavandatava tegevuse alale ei jää teadaolevaid I, II või III kategooria kaitsealuste liikide leiukohti. Kavandatava tegevuse ala lõunapoolse lahustükiga külgneb kaitsealustest taimeliikidest III kaitsekategooria liigi lodukannike (Viola uliginosa) kasvukoht.

Katastriüksused Taganurme, Uuepõllu, Viidikese, Vetka ja Veerla kattuvad loodusdirektiivi elupaigatüübiga lood ehk alvarid (6280*) esinemisalaga. Kooslus on inventeeritud 1999 a ning andmed koosluse seisundi kohta on puudulikud. Tõenäoliselt väikese esinduslikkuse tõttu ei ole kooslus hõlmatud pärandniitude hulka. Katastriüksus Õitse kattub loodusdirektiivi elupaigatüübiga liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Kooslus on inventeeritud 2001 a ning andmed koosluse seisundi kohta on puudulikud. Tõenäoliselt väikese esinduslikkuse tõttu ei ole kooslus hõlmatud pärandniitude hulka.

Kavandatava tegevuse ala lõunapoolsest lahustükist u 420 m kaugusel kagu suunas paikneb I kaitsekategooria liigi merikotkas (Haliaeetus albicilla, KLO9125093) elupaik. III kaitsekategooria liikidest tedre (Lyrurus tetrix, KLO9116916) elupaik jääb lõunapoolset lahustükist u 910 m kaugusele kagu suunas3.

Kavandatava tegevuse ala põhjapoolne lahustükk paikneb vahetult Matsalu rahvuspargi piiri lähistel. Matsalu rahvuspark (KLO1000300) asub Lihula - Kloostri – Kirbla maanteest teisel pool kavandatava päikesepargi ala. Rahvuspark kattub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnualaga (EE0040001). Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Rahvuspark on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.

Kavandatava tegevuse ala on tugevasti seotud maaparandussüsteemidega. Põllumaadel paiknevad mitmed kuivenduskraavid ja drenaaži süsteemid.

2 PRIA veebikaardi alusel 3 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur: 15.03.2023

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

15

Joonis 4. Natura 2000 loodusala, loodusdirektiivi elupaikade ja III kaitsekategooria taimeliikide paiknemine planeeritaval alal ja selle läheduses. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 01.03.2023

Keskkonnaagentuuri poolt ELME4 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundihinnangute alusel on planeeritava ala puhul tegu nii viletsas seisundis põllumaaga kui ka heas seisundis oleva niidualaga.

4 https://keskkonnaagentuur.ee/elme

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

16

Joonis 5. Ökosüsteemide seisund planeeritaval alal. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt.

Alal maardlaid registreeritud ei ole.

Põhjapoolsest päikeseparkide alast paiknevad Lutserni ja Õitse maaüksused maaparandussüsteemi maa-alal. Lõunapoolne päikesepargi ala paikneb täielikult maaparandussüsteemi alal.

Kavandatav tegevuse lähim vooluveekogu on Hälvati soon (VEE1117800), mis külgneb lõunapoolse päikesepargi alaga. Hälvati soon on 10-25 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool.

Tegu ei ole teadaolevalt üleujutuse riskipiirkonnaga.

Planeeritaval alal puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Planeeringualale ei jää pärandkultuuriobjekte. Detailplaneeringu alast lähimad kultuurimälestised on kinnismälestis Ohverdamiskoht "Hiiepõld", mis asub u 780 m kaugusel ida suunas. Teine kinnismälestis Ohvrikoht Hiiealune asub lõuna suunas u 200 m kaugusel detailplaneeringualast.

Planeeritava ala päikeseenergia potentsiaal otsekiirguse kaudu on üle 1100 kWh/m2*a, mis on tugevalt üle Eesti keskmise5. Seega eeldused päikeseenergia tootmiseks on kõrged.

5 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

17

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de)ga otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud ega vajalik Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine

Päikeseparkide ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Kasutusaegne mõju on seotud linnuliikide toitumisalade vähenemisega – ulatus sõltub vastava linnuliigi toitumisala ulatusest ning mõju toitumisala suurusele võib olla asjakohane mitme kilomeetri ulatuses.

Päikeseparkide puhul on tähendatav lokaalne mikrokliima muutus vahetult päikesepaneelide all ja lähialal, kuid kaugemale ulatuv mõju puudub. Seega päikesepargi rajamisega kaasnev mõju veerežiimile võib ulatuda maksimaalselt mõnekümne meetrini. Päikeseparkide rajamisega kaasnevana ei kavandata täiendavat kuivendustegevust (nt uute maaparanduskraavide rajamist või olemasolevate muutmist). Päikeseparkide alad jäävad teisele poole Lihula - Kloostri – Kirbla maanteed, mis toimib juba looduslikku vee režiimi mõjutava rajatisena. Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et päikesepargi rajamise- ja kasutamisega kaasnev veerežiimi või valgusrežiimi muutuse mõju ulatuks teisel poole Lihula - Kloostri – Kirbla maanteed.

4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

18

4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

4.1.2.1 Väinamere loodusala (EE0040002)

Väinamere loodusala (EE0040002) kaitstavateks elupaigatüüpideks on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst- linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha- pisitigu (Vertigo geyeri).

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest kooslustest lähimad paiknevad teisel pool Lihula - Kloostri – Kirbla maanteed. Lähimateks on elupaigatüübi lood ehk alvarid (6280*) eraldised. Teised kaitse- eesmärgiks olevad elupaigatüüpide eraldised mõjualas puuduvad.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest ei ole kavandatava päikesepaneeli alal või selle lähialal (500 m raadiuses) ühegi leiukohta registreeritud.

4.1.2.2 Väinamere linnuala (EE0040001)

Väinamere linnuala liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

19

(Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

EELIS andmetel ei paikne Väinamere linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide linnualal registreeritud leiukohti vähemalt 1300 m raadiuses kavandatava tegevuse alast.

4.1.1 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 1- s.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Väinamere loodusala (EE0040002)

Kavandatav tegevus ei näe ette loodusalal ega selle vahetus läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ebasoodsat mõju avaldada. Kavandatav päikesepaneelide alast teisele poole Lihula- Kloostri-Kirbla teed jääb kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi lood ehk alvarid (6280*) eraldis. Kuna päikesepargi ja eraldise vahele jääb olemasolev tee, mis juba mõjutab piirkonna veerežiimi, siis ei ole oodata, et päikesepargi rajamise võimalikud vähesed ja väga lokaalsed mõjud piirkonna mikrokliimale ja veerežiimile ulatuksid alvari esinemisalale. Päikesepargi rajamisega kaasnevana ei kavandata uute kuivendussüsteemide rajamist vms veerežiimi oluliselt ja ulatuslikumalt mõjutavaid tegevusi.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest ei ole kavandatava päikesepaneeli alal või selle lähialal (500 m raadiuses) ühtegi registreeritud. Mõju liikidele seega puudub.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

20

Väinamere linnuala (EE0040001)

EELIS andmetel ei paikne linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide linnualal registreeritud leiukohti 500 m raadiuses kavandatava tegevuse alast. Maismaalinnustiku analüüsi6 alusel ei jää kavandatav päikesepargi ala ühegi linnualal registreeritud või modelleeritud elupaiga suhtes elu- või toitumisala tsoon 1 või tsoon 2 alasse. Ala ületavana esineb Matsalu lahe väikeluikede siirdekoridori ala, kuid päikeseparkide kontekstis ei ole siirdekoridori esinemine otseselt oluline. Päikesepargid ei põhjusta ülelendavatele lindudele kokkupõrkeohtu.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

4.1.2 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele.

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Päikesepargi ala piirneb ühelt küljelt Matsalu rahvuspargi territooriumiga. Tegevusega ei kaasne rahvuspargi elustikku puudutavate kaitse-eesmärkide kahjustamist (mõju maastikule käsitletakse ptk 4.8). Arvestades rahvuspargi väga ulatuslikku pindala ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide ning koosluste paiknemist, siis ei kaasne kavandatava tegevusega kaitseala kaitse-eesmärkide kahjustamist.

Päikesepargi rajamine antud alale avaldab eeskätt mõju taimestikule. Päikesepargi rajamisel üldjuhul eemaldatakse paneelide aladelt kõrgtaimestik (puud ja põõsad). Antud juhul on tegu valdavalt püsirohumaade ja põllumaadega. Metsamaaga kattuva ala suurus on 2,8 ha. Seega on tegu võrdlemisi väikese raadatava ala suurusega.

Rohttaimestiku osas esineb taimkatte kadu ainult otseselt päikesepaneelide kinnitusvaiade aluse pinna osas ning päikesepargiga kaasnevate teede ja võimalike muude ehitusalade ulatuses. Valdavas osas säilitatakse praegune taimkate. Eeskätt põhjapoolse lahustüki püsirohumaade puhul on oluline, et ehitustegevusel kahjustataks võimalikult vähe olemasolevat taimekooslust. Antud ala puhul peab arvestama, et tegu on PRIA andmetel püsirohumaaga ja Eesti on seotud eesmärgiga, et püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal fikseeritud võrdlusarvuga7.

Päikesepaneelide olemasolu muudab ala mikroklimaatilisi tingimusi taimestiku jaoks, st tähendab näiteks, et paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem8. Paneelid mõjutavad ka sademete jõudmist maapinnale. Paneelide all, kus valgust vähem ning kuhu sademed sageli ei jõua, väheneb rohttaimestiku biomass ja liigirikkus9. Planeeritavale alale ei jääkaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Mõju on võimalik vähendada rakendades mõjusid minimeerivaid ja

6 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne 7 https://www.agri.ee/uudised/2023-aastal-tuleb-ulesharitud-pusirohumaad-tagasi-rajada 8 Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews.

9 Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on grassland carbon cycling.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

21

elustiku rikastamise meetmeid (vt ptk 0). Kuna umbes 1/3 osas (terve päikeseparkide lõunapoolne lahustükk) on tegu käesoleval ajal haritava maa, siis selle arvelt oleks võimalik elurikkust oluliselt suurendada. Antud juhul oleks piirkonda päikeseparkide rajamisel võimalik seega tagada elurikkuse paranemine ehk positiivne netomõju ja seda eeskätt just praeguse põllumajandusmaa arvelt.

Päikeseelektrijaama ehituse ja kasutusega võivad kaasneda teatud häiringud linnustikule. Ehitusaegseid häiringuid on võimalik vältida ajastades ehitustegevus väljaspoole lindude pesitsusperioodi (vt ptk 5). Kasutusaegsed häiringud on väheolulisel tasemel, sest päikesepargi kasutamisel ei esine müra ega vibratsiooni. Kasutusaegne mõju linnustikule seisneb peamiselt avamaastikul toituvate ja pesitsevate lindude jaoks toitumisala ja elupaiga vähenemises.

Päikeseparkide puhul avaldub oluline ebasoodne mõju linnustikule eeskätt olukordades, kus päikesepargi ala hõivab linnustiku jaoks olulisi elu või toitumispaiku. Kavandatava päikesepargi lõunapoolne ala jääb merikotka (KLO9125093) elupaiga lähedust arvestades merikotka toitumisala ulatusse. Samas päikesepargi alal toitumiseks sobilikud veekogud puuduvad. Seega pole oodata, et päikesepargi rajamine vähendaks oluliselt merikotka toitumisala.

Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa10.

Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. Kuivõrd tegevusega kaasneb siiski looduslikus seisundis ala (püsirohumaa/loopealse) kahjustamine, siis oleks asjakohane leevendavaid meetmeid rakendada (vt ptk 5).

4.3 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on11: - Elurikkuse kaitse ja säilitamine. - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine - Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

10 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy. 11OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

22

Kavandatavate päikeseparkide ala põhjapoolne osaala jääb osaliselt kehtiva maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale (vt ptk 2.5). Kehtiva üldplaneeringu alusel ei ole tegu rohevõrgustiku alaga (vt ptk 2.6). Maakonnaplaneeringu materjalidest antud tugiala laiendamise vajaduse põhjendust leida ei õnnestunud. Maakonnaplaneering seab taastuvenergeetika arendamise põhimõtteks, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Siiski päikeseparkide rajamist rohevõrgustikku maakonnaplaneering ei välista. Eelhinnangu kontekstis on vaadeldud päikesepargi rajamisega kaasnevat reaalset mõju rohevõrgustiku eesmärkidele. Arvestatud on, et tegu on rohevõrgustiku tugiala ääreala hõlmava alaga ning arvestades tugiala suurust ja selle seisundit, siis ei ole oodata, et päikesepargi rajamine vähendaks tugialal looduslikus seisundis alade osakaalu alla 90 %-di.

Elurikkuse kaitse ja säilitamine

Kavandataval päikesepargi alal ei ole kaitsealuste liikide esinemist tuvastatud. Osaliselt esineb kattuvust loopealsega, kuid tegu ei ole niivõrd kõrge esinduslikkusega kooslusega, et see oleks hõlmatud pärandniitude hulka12. Päikesepargi rajamisel seega elurikkusele olulist ebasoodsat mõju ei avaldata. Seda eeskätt juhul kui püsirohumaaga kattuva päikesepargi ala taimkatte hooldusrežiim valitakse nii, et see aitaks parandada kooslusele iseloomulike liikide seisundit (vt ptk 5).

Päikeseparkide olulisemaks mõjuks rohevõrgustikule ja elurikkusele laiemalt on maastiku hõivamine ja tarastamine, mis piirab suuremate loomade liikumist ning seega killustab ning tõkestab roheühendusi. Lõunapoolsele lahustükile päikesepargi rajamisel on mõju elurikkuse kaitsele ja säilimisele vähene või hea kavandamise korral isegi positiivne, sest päikesepark kavandatakse senini haritavale maale. Samuti ei jää antud päikesepark planeeringudokumentides rohevõrgustiku alaks määratud alale.

Põhjapoolse lahustüki puhul on mõju elurikkuse kaitsele ja säilimisele ebasoodsam. Ala jääb osaliselt maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale. Antud piirkonna puhul ei ole Lihula-Kloostri-Kirbla teel teada loomõnnetuste esinemist ning päikesepargiga külgnev teelõik ei ole kaardistatud kõrge loomohtlikkuse looduslike ohuteguritega alaks13. Seega väga olulised põhja lõunasuunalised ulukite liikumiskoridorid piirkonnas suure tõenäosusega puuduvad. Kuigi loomõnnetuste vähesus võib tuleneda ka tee madalast liiklusintensiivsusest. Samas tegu on väga ulatusliku avatud maastikuga, kus on valdavad püsirohumaad. Kavandatava tegevuse piirkonnas on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teel registreeritud mitmeid loomõnnetusi metskitsedega. Seega esineb kindlasti ka põhja-lõunasuunalist loomade liikumist. Suurte päikeseparkide rajamisel on eelkõige vaja silmas pidada, et aedadega ei ümbritsetaks ühes maastikus liiga suuri alasid ning et loomadele jäävad alles sobilikud liikumiskoridorid, mis ei oleks näiteks surutud teeservadesse. Põhjapoolse päikesepargi pikkus ida-läänesuunaliselt on u 1,7 km, mis tähendab, et tegu on ulatusliku ala hõivamisega. Vältimaks maastiku ulatuslikku killustamist ja tagamaks loomade liikumisvõimalused tuleks lõunapoolne päikesepargi ala liigendada ja tagada ulukite läbipääs. Antud ala kasutavaks suurimat liikumiskoridori vajavaks sihtliigiks võib pidada metskitse. Metskitsed on suhteliselt tolerantse elupaigaeelistusega loomad. Metskitsele ja teistele piirkonna rohumaid kasutavatele ulukitele sobiliku rohekoridori laiuse kohta on erinevates juhendmaterjalides ja uuringutes erinevaid soovitusi. Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida laiem ja häiringutevabam on koridor, seda paremini see toimib. Zooloogide poolt koostatud rohevõrgustiku hinnangud soovitavad, et metsaga aladel peaks jääma vähemalt 100 ja

12 Lähtuvalt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandniit 13 https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

23

avamaastikul vähemalt 200 meetrit looduslikku liikumiskoridori14. Soovitatav läbipääsu asukoht on Kivistiku ja Lutserni kinnistute juures, kus esineb suurulukitele varjevõimalusi pakkuvaid põõsastikke ja puid.

Kahepaiksete, roomajate ja lindude osas päikeseparkide liikumistakistus puudub. Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure või jättes piirdeaia ja maapinna vahele vahe väikeulukite läbipääsu jaoks.

Eelneva alusel esineb kavandataval lõunapoolsel päikesepargil ebasoodne mõju rohevõrgustiku elurikkuse kaitse eesmärgile, kuid ebasoodsat mõju on võimalik leevendada.

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Päikeseparke rajatakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123.8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3.8 aastat15. Päikeseelektrijaama eluiga on 25-30 aastat.

Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO2/kWh16. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.

Samas on ka päikesepargi rajamisel teatav ebasoodne mõju süsiniku heitele ning seeläbi kliimamuutustele. Mõju süsinikus sidumisele ja varule sõltub paljudest teguritest, sh sellest, millised olid enne jaama rajamist valitsevad tingimused alal – nt kas oli tegu loodusliku heas seisus ökosüsteemiga (mõju tõenäoliselt negatiivne) või põllumaaga (mõju tõenäoliselt positiivne)17. Antud juhul seega rohevõrgustiku alale jääva püsirohumaale rajatava päikesepargi puhul on oodata, et ehitustegevusega kaasneva mulla häiringute ja mikrokliima muutuse tõttu võib ala süsinikubilanss muutuda negatiivsemas suunas. Päikeseparkide lõunapoolne osa, mis soovitakse rajada põllumaale, aga aitab kaasa mulla süsiniku sidumise parandamisele.

Selle osas, millist mõju avaldavad suurte päikeseelektrijaamade ümbritsevate alade klimaatilistele tingimustele – mesokliimale - on leitud vastuolulisi tulemusi. Teada on, et päikesekiirguse neelduvuse mustreid maastikulises skaalas päikeseparkide alad kindlasti mõjutavad18.

Eelneva alusel esineb kavandataval päikesepargil vähene ebasoodne mõju rohevõrgustiku elurikkuse kaitse kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise eesmärgile. Summaarselt on aga päikesepargi mõju kliimamuutuste leevendamise eesmärgile positiivne.

Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine

Päikeseparkide põhjapoolne ala jääb vahetult Matsalu rahvuspargiga piirnevale alale ning Lihula - Kloostri – Kirbla tee on üks peamine ligipääsutee, mitmete rahvuspargi huviobjektide juurde.

14 OÜ Naturum. 2021. Häädemeeste valla rohevõrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamise uuring. 15 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619 16 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country

17 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

18 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

24

Kavandatava tegevuse alal endal puhkemajanduslik kasutus puudub, kuid see jääb vahetult puhkemajanduslikus kasutuses oleva tee kõrvale. Päikesepargi rajamine kindlasti ei halvenda Matsalu rahvuspargi huviobjektide ligipääsu ja mõju puhkemajanduslikus vaates on vähene. Siiski tuleb arvestada, et Matsalu üheks oluliseks väärtuseks on avatud maastikuvaated. Päikesepark muudab Matsalu ligipääsuteelt avanevaid vaateid (vt ptk 4.8).

Kavandatavalt tegevusel seega otsene mõju rohemajandusele puudub, kuid esineb kaudne ebasoodne mõju läbi vaadete mõjutamise. Päikesepargi ala jääb antud teelõigus visuaalselt domineerima. Mõju maanteelt avanevatele vaadetele on võimalik suhteliselt lihtsalt haljastuse abil vähendada (vt ptk 5). Leevendavate meetmete rakendamisel on võimalik ebasoodne mõju muuta minimaalseks.

4.4 Vee ja pinnase saastatus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Tegevusega ei kaasne veetarbe suurenemist ega heitvee teket.

Päikesepargid ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda.

Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.

4.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

4.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset müra- ja vibratsioonihäiringut. Ehitusaegse mürahäiringu leevendusmeetmed linnustiku osas on esitatud ptk 5.

Päikesepargi tööga ei kaasne müra ega vibratsiooni.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

25

4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline.

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.

Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda.

Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus, kuid peegelduse suunas on elamuasustus kaugel ning ümbritsevatel objektidel (näiteks tänavatel) häiringute tõenäosus väike. Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid.

4.8 Visuaalne mõju

Päikesepargi visuaalne mõju sõltub päikesepaneelide suurusest, paneelite kaldenurgast, vaatleja kaugusest, maastiku omandustest, sh reljeefist ja taimekattest, ilmastikuolukorrast jpm. Nähtavust mõjutavad olulisel määral takistused nt mets, hooned ja tehnorajatised. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (puu, põõsastik) ei pruugi päikesepaneelid olla nähtavad ka juhul, kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas avatud vaadete puhul võib päikespark vaates domineeriv olla 80-100 m kaugusel ja oluline mõju vaadetele olla kuni u 900 m ulatuses. Vaatajast kaugemale jäävad objektid on hoomatavad pigem massiividena (päikesepaneelid ja nende read ei ole eristatavad). Kuivõrd päikeseelektrijaamad paikevad reeglina suurtel aladel, siis on nendest põhjustatud vaatelised häiringud laialdased ja võivad mõjutada uuringute kohaselt pindalaliselt kuni 10 korda suuremat ala päikeseelektrijaama alast19.

Turismipiirkonnad ja looduslikud puhkepaigad on suurimas vastuolus päikeseparkide tekitatava visuaalse reostusega.20 Päikeseparkide rajamine rahvusparkidele ja maastikukaitsealadele, kus üheks kaitse-eesmärgiks (pärand)maastike kaitse, on vastuolus nende alade kaitse- eesmärkidega.21 Antud juhul kavandatavad päikesepargid ei kattu rahvuspargiga, küll aga külgneb põhjapoolne päikeseparkide ala Matsalu rahvuspargiga. Matsalu rahvuspargis on olulisel kohal kultuuripärandi hoidmine. Matsalu rahvuspargi kultuuripärand on kultuurmaastikud, piirkonnale iseloomulik ja eripärane materiaalne ja vaimne pärand, keskkonnaga seotud traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris, kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused.

Visuaalse mõju hindamiseks valiti vaateanalüüsi alusel valiti välja vaatepunktid – kohad kus avalikkusel on ligipääs ja kust päikesepaneelid võivad jääda nähtavad. Eelistati kuni 500 m

19 Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246. 20 Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528. 21 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

26

kaugusel paiknevaid teede äärseid nähtavusalasid, sest kaugemal ei eristu päikesepaneelid inimsilmale enam hästi (eeskätt fotomontaažidelt).

Reljeefi andmestikuna kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 5 m. Taimestiku andmestikuna kasutati Maa-ameti taimkatte kõrgusmudelit. Vaateanalüüsil arvestati vaataja silma kõrguseks 1,5 m.

Vaatepunktide asukohti täpsustati WindPRO 3.6 ja Google StreetView rakenduse integreeritud lahenduse abil. WindPRO võimaldab kasutada Google StreetView rakendust leidmaks vaatepunkte (fotosid), kust päikesepaneelidka reaalselt nähtavad jäävad. See tähendab, et StreetView fotomaterjali kasutades on võimalik foto vaatenurki koheselt muuta leidmaks vaatenurka, kust päikesepark on maksimaalselt näha. Visuaalse mõju analüüsis kasutati StreerView fotosid ning nende alusel koostati ka fotomontaažid.

Tabel 2 Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine.

Punkti nr

X Y Kaugus päikesepaneelitest (m)

Kirjeldus

1 6508160 492898 31 Pagasi küla, Pagasi otsetee

2 6 509 996 491559 14 Pagasi küla, Pagasi otsetee

3 6509874 491532 12 Lautna küla, Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare tee

4 6508735 493792 850 Pagasi küla, Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare tee

5 6510294 491622 270 Pagasi küla, Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare tee

6. 6509970 493228 100 Pagasi küla, Lihula-Kloostri- Kirbla

7. 6509848 493486 30, 100, 200 Pagasi küla, Lihula-Kloostri- Kirbla

Visuaalse mõju analüüsis käsitleti päikeseelektrijaama kaheks eraldi alaks.

Päikeseparkide lõunapoolne osaala ehk tsoon 1 (Lautna küla) käsitleb kinnistud Oblika (41103:001:0043) pindalaga 13,57 ha, Puhke (41103:001:0082) pindalaga 8,18 ha ja Paagi (41103:001:0047) pindalaga 13,51 ha alasid. Päikesejaamad on vaadeltavad tsoon 1-st põhjapiirile jäävalt maanteelt. Päikesepaneelide ala ei jää nähtavaks elamualadelt. Vaatekaugus lähimatest taludest (Tammealuse, Raudsepa, Harjaka/1, Kasemetsa) on vähemalt 220 m ja kinnistutel kasvab kõrghaljastus.

Päikeseparkide põhjapoolne osaala ehk tsoon 2 (Pagasi küla) rajatavad päikesepaneelid paiknevad järgmistel kinnistutel: Veerla (41102:001:0013) pindala 8,00 ha, Vetka (41102:001:0014) pindala 7,52 ha, Kivistiku (41102:001:0017) pindala 9,30 ha, Lutserni (41102:001:0081) pindala 16,59 ha, Taganurme (41102:001:0083) pindala 9,90 ha, Uuepõllu (41102:001:0039) pindala 12,84 ha, Õitse (41102:001:0061) pindala 28,29 ha ja Viidikese (41102:001:0036) pindala 8,31 ha.

Tsoon 1 päikesepargi ala puhul Matsalu rahvuspargi vaadetele ja maastikukaitselistele kaitse- eesmärkidele mõju puudub. Päikesepark jääb selleks rahvuspargist liiga kaugele, et vaateid mõjutada. Tsoon 1 ala puhul koostati fotomontaaz Risti-Virtsu-Kuivastu maanteelt. Maanteelt jääb päikesepark selgelt nähtav. Kuna päikesepaneelid suunatakse üldjuhul lõunasse, siis jääb teel liikleja jaoks nähtavaks pigem paneelide tagumine pool. Sellist vaadet võib pidada tehnogeensemaks ja vähem soositavaks kui tee poole orienteeritud paneele. Visuaalseks häiringuks on päikesepaneelite monotoonsus ja tehnogeensus. Päikesepargi ala jääb antud

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

27

teelõigus visuaalselt domineerima. Mõju maanteelt avanevatele vaadetele on võimalik suhteliselt lihtsalt haljastuse abil vähendada (vt ptk 5).

Tsoon 2 puhul päikesepaneelide ala on väga ulatuslik. Maastikuvaadete kontekstis on kriitiline eeskätt Taganurme maaüksusele kavandada soovitav päikesepargi osa. Antud ala külgneb vahetult Lihula - Kloostri – Kirbla teega, mis on üks ligipääsuteedest Matsalu huvipunktidele. Tekib olukord, kus ühel pool teed on Matsalu rahvuspargi avatud pärandniitude vaade ning teisele poole teed samailmelisel maastikul on ulatuslik päikesepark. Esineb tugev ebasoodne mõju maastikuilmele. Vajalik on leevendusmeetmete rakendamine. Vaate muutuse mõju on võimalik vähendada kahel viisil:

• Kavandada päiksepaneelid Lihula - Kloostri – Kirbla tees kaugemale, kui tee kaitsevöönd – illustreerimaks erinevatel kaugustel tekkivat visuaalset mõju koostati fotomontaažid variantidele, kus päikesepaneelid on teest 30 m (Joonis 13), 100 m (Joonis 14) ja 200 m (Joonis 15) kaugusele.

• Kasutada vabakujulist haljastust päikeseparki varjestavalt (vt ptk 5 täpsemaid meetmeid).

Teised tsoon 2 päikesepaneelide alad jäävad juba 400 m kaugusele Matsalusse suunduvast teest, nii et nendele rajatavad päikesepargid ei jää teelt avanevates vaadetes domineerima, ega mõjuta seega niivõrd ebasoodsalt piirkonna maastikulisi väärtusi.

Tsoon 2 päikesepark jääb hästi nähtav ka piirkonna elamute juurest ning kohalikult kasutatavalt Pagasi otseteelt, kuid suurema kasutatavusega kohtadest on vaate muutumine teiste maaüksuste puhul vähene.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

28

Joonis 6. Tsoon 1 ja 2 – fotomontaažide vaatesuunad. Alus: Maa-ameti ortofoto.

Joonis 7. Tsoon 1, Vaatepunkt 1. Lähimad päikesepaneelid 30 m kaugusel teest. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

30

Joonis 8. Tsoon 2, Vaatepunkt 2. Lähimad päikesepaneelid u 15 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

31

Joonis 9. Tsoon 2, Vaatepunkt 3 Lähimad päikesepaneelid u 12 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

32

Tabel 3 Tsoon 2, Vaatepunkt 2

Joonis 10. Tsoon 2, Vaatepunkt 4. Päikesepaneelid on u 850 meetri kaugusel, ning ei ole eristatavad. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

33

Joonis 11. Tsoon 2, Vaatepunkt 5. Lähimad päikesepaneelid 270 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

34

Joonis 12. Tsoon 2, Vaatepunkt 6. Lähimad päikesepaneelid 100 meetri kaugusel. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

35

Joonis 13. Tsoon 2, Vaatepunkt 7. Lähimad päikesepaneelid 30 meetri kaugusel teest. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

36

Joonis 14. Tsoon 2, Vaatepunkt 7. Lähimad päikesepaneelid 100 meetri kaugusel teest. Alusfoto: Google Streetview

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

37

Joonis 15. Tsoon 2, Vaatepunkt 7. Lähimad päikesepaneelid 200 meetri kaugusel teest. Alusfoto: Google Streetview

4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele.

Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

4.10 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeritav ala sihtotsotstarve on maatulundusmaa. Tegu on enamasti tasase reljeefiga püsirohumaaga ja põllumaaga.

Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta elektrivarustus. Arvestades, et piirkonna olemasolev võrk on sobilik elektritootmiseks, kasutab päikesejaam olemasoleva võrgu maksimaalset võimekust.

Päikesepargi ebasoodne mõju maakasutusele väljendub asjaolus, et väheses osas (4,62 ha) esineb kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga. Väärtusliku põllumajandusmaad kui toidu tootmiseks vajaliku ressurssi ei tohi kahjustada. Päikesepaneelide rajamine otseselt väärtuslikku põllumajandusmaad kui ressurssi ei kahjusta. Maa boniteet säilib ka päikesepaneelide alusena. Kuna maa on käesoleval ajal kasutusel rohumaana, siis maa senine kasutusvõimalus jätkub suures osas ka päikesepargi rajamisel.

Antud juhul ei ole päikesepargi rajamisel tegemist maa ebaratsionaalse kasutamisega ja seeläbi avalduda võiva ebasoodsa sotsiaalmajandusliku mõjuga. Päikeseelektrijaam on oma olemuselt pigem lühiajaline rajatis, seda nii ehituslikult kui tehnoloogia kiirete uuenduste seisukohast. Kui demograafiline olukord või maaressursi nõudlus oluliselt muutub, on võimalik päikeseelektrijaam lihtsalt demonteerida ja maad kasutada muudel sobivatel otstarvetel.

4.11 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri22 järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Lähialale jäävad kaks kinnismälestist ja (vt ptk 3). Olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.

22 https://register.muinas.ee

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

39

4.12 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu päikeseelektrijaama kavandava detailplaneeringuga. Kogu planeeringu vajadus tuleneb EL ja Eesti keskkonnaalastest eesmärkidest (kajastatud ptk 2) vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada taastuvenergia osakaalu. Seega esineb otsene seos planeeringu ja keskkonnakaalutluste vahel.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Kavandatava tegevuse puhul esineb seos Taastuvenergia direktiiviga - direktiiv seab eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutamist Euroopa Liidus. Liikmesriigid on kohustatud suurendama taastuvenergia osakaalu oma energiatarbimises ja tagama, et iga riik võtab vastu riiklikud kavad selle eesmärgi saavutamiseks.

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju.

Kavandatava tegevuse lähialal pole teada teisi tegevusi, mis võiksid avaldada olulist koosmõju. Teada on, et Lihula piirkonnas esineb tugev surve päikeseelektrijaamade rajamiseks seoses elektriliitumise võimaluse olemasoluga. Eelhinnangu koostajal puudub info, et oleks kavandamisel täiendavaid päikeseelektrijaamu käesoleva eelhinnangu objektiks olevate päikeseparkide mõjualasse.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

40

5 Järeldused

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule ega KMH algatamist ehituslubade taotlustele vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) kavandatava tegevuse alal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste liikide esinemisalale ehitusalasid ei kavandata;

3) kavandatav tegevus avaldab ebasoodsat mõju taimestikule. Antud mõjusid on võimalik leevendada. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju;

4) kavandatava tegevuse realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

5) kavandatava tegevuse lähialal paikneb ökoloogiliselt väärtuslikke ja tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;

6) kavandatava tegevuse lähialal paikneb maastikuliselt väärtuslik Matsalu rahvuspark ja tegevus võib mõjutada maastiku väärtust, kuid mõju on võimalik leevendada;

7) kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

8) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

9) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

11) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

12) päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.

13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

14) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele taimekooslustele, rohevõrgustikule ja maastiku vaadetele. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

41

− Vältida metsa raadamist ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.

− Ehitamisel tekitada võimalikult vähe taimestiku ja mullapinna häiringuid. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.

− Taastada/rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse niidukooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks on tugevalt soovitatav taastada/lasta taastuda põhjapoolsel päikesepargi alal loopealsetele omane taimekooslus. Lõunapoolsele, praegusele põllumaana kasutatavale alale, on tugevalt soovitatav niidukooslus rajada. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid23, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Niita tuleks pargi taimestikku võimalikult harva ja võimalusel esimene niitmiskord kavandada võimalikult hilja (suve teises pooles). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu.

− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive ja kände on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivi- ja kännuhunnikuid. Tegu on elupaigaga paljudele organismidele – putukatele, siilidele, samblikele, sammaldele, seentele ja pisiimetajatele24.

− Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure. Päikesepargile piirdeaia rajamisel kavandada aed maapinnast 10-20 cm kõrgemale tõstetuna, nii et väiksemad ja keskmise suurusega loomad sealt läbi pääsevad. Seejuures on vaja tagada, et tarade all ja üleval servas ei oleks teravaid orasid, mille vastu loomad end vigastada võivad25. Kuna põhjapoolne päikesepargi arendusala on kavandatud väga ulatuslikuna, siis on soovitatav, et tagataks piisava laiusega (vähemalt 100 m) põhja-lõuna suunaline tarastamata ala, mis aitaks vältima looduslike alade killustamist ning tagaks loomastiku liikumisvõimalused.

− Säilitada võimalusel olemasolevaid põllusaari, põõsastikke ja puudegruppe, mis kavandatava tegevuse alal esinevad. Päikesepargialade liigendamine haljastusega pargi siseosades aitab säilitada ja rikastada päikeseparkide alade liigirikkust ning samuti aitab see leevendada päikeseparkide tekitatavaid tehislikke monotoonseid vaateid.

− Kuna päikesepargi rajamine muudab lokaalset maastikupilti ning tegu on Matsalu rahvuspargi vahetus läheduses paikneva alaga, siis tuleb leevendavaid meetmeid kasutada. Eeskätt tuleb visuaalse mõju vähendamisele pöörata Lihula - Kloostri – Kirbla tee äärsel alal. Päikesepaneelid tuleb paigutada teest kas piisavalt kaugele (paneelide

23 Nt https://www.nordicbotanical.eu/ 24 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 25 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

42

vaate domineerivuse vältimiseks vähemalt 100 m) või kasutada haljastuspuhvrit. Haljastuspuhvrina sobib kasutada kiirekasvulisi kodumaiseid liike. Eelistada tuleb segahaljastuse kasutamist (puud ja põõsad vabakujulise istutusena). Sirgeid hekke (eeskätt pöetavaid), tuleb vältida, sest piirkonna maastikus oleks hekk samuti tehisliku ilmega. Varjeistutusteks sobivad lehtpuuliigid on nt arukask, harilik vaher, harilik pihlakas, harilik haab, remmelgad, must lepp, harilik toomingas. Varjeistutuseks sobivad põõsaliigid on nt vitspaju jt looduslikud pajuliigid, harilik sarapuu, harilik kuslapuu, punane leeder, magesõstar, näärlehine kibuvits jt mitteinvasiivsed kibuvitsaliigid jt.

− Tehisliku vaate mõju vähendamiseks on võimalik piiraedadel paneelidele avanevate vaadete sulgemiseks kasutada ronitaimi. Sellise lahenduse kasutamisel tuleks eelistada kodumaiseid ronitaime liike – humalat ja tappusid.

− Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

43

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on grassland carbon cycling.

Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/323/download

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kättesaadav: https://envir.ee/media/928/download

European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country

Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001

Lihula valla üldplaneering

Lääne maakonnaplaneering 2030+

Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka kaitsekorralduskava 2015‒2024. 2015. Koost./ A. Kurisman, A. Lotman, H. Toom, L. Kuresoo.

Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619

Rodrigues, M., Montañés, C. and Fueyo, N., 2010. A method for the assessment of the visual impact caused by the large-scale deployment of renewable-energy facilities. Environmental Impact Assessment Review, 30(4), pp.240-246.

Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel

Tawalbeh, M., Al-Othman, A., Kafiah, F., Abdelsalam, E., Almomani, F., Alkasrawi, M. (2021) Environmental impacts of solar photovoltaic systems: A critical review of recent progress and future outlook. Science of the Total Environment. 759, 143528.

Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews.

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee

Lääneranna vallas Pagasi ja Lautna külades maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 2.04.2023

44

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Metsaportaal: https://register.metsad.ee/#/