Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi kohta seisukoha küsimine

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 04.11.2020

Kehtib kuni: 04.11.2025

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Maanteeamet

Keskkonnaamet

[email protected]

Narva maantee 7a

15172, Tallinn

Meie 06.11.2020 nr 15-5/20/51588-1

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja

Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH programmi

kohta seisukoha küsimine

Maanteeamet algatas keskkonnatalituse juhataja 16.06.2020 otsusega nr 15-7/20/199

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavatele

tegevustele1. Seoses põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigu Kose-Võõbu valmimisega

on Teeregistri järgi projekti lõigu uus algus km 108,1 ja lõpp km 128,1 ning sellest tulenevalt on

antud projekti edaspidi KMH-s käsitletud uue kilometraaži kohaselt.

Projekti eesmärgiks on põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2

ristlõikega maanteeks „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn –Tartu –Võru –Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0 –183,0“ teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 15¹ lg 1 tuginedes

peab Maanteeamet enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima programmi

sisu kohta seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

KeHJS §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates

esitada oma seisukoht põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH

ekspertrühma koosseisulist piisavust.

1 https://www.mnt.ee/et/maanteeamet-algatanud-keskkonnamoju-hindamise-pohimaantee-2-e263-tallinn-tartu- voru-luhamaa-km-1115

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Lükk

juhataja

keskkonnatalitus

Lisad: Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja

Põltsamaa möödasõidu KMHP

Deve Andreson

6119414 [email protected]

Töö number 2020-0042

Tellija Maanteeamet

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

PÕHIMAANTEE 2 (E263) TALLINN-TARTU-

VÕRU-LUHAMAA KM 108,1-128,1 ASUVA

ADAVERE JA PÕLTSAMAA MÖÖDASÕIDU

EELPROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH)

PROGRAMM

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

2 / 59

Versioon 1 (seisukohtade küsimisele)

Kuupäev 2.11.2020

Koostanud Aide Kaar, keskkonnaekspert (litsents KMH0123)

Marko Lauri, GIS spetsialist

Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ

Projekti nr 2020-0042

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

3 / 59

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

4 / 59

SISUKORD

1. Sissejuhatus .............................................................................................................................. 7

2. KMH osapooled ........................................................................................................................ 9

3. Kavandatav tegevus................................................................................................................ 10

Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................................ 10

Kavandatava tegevuse asukoht ............................................................................................. 10

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............... 11

3.3.1. Kavandatav tegevus ................................................................................................... 11

3.3.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused...................................... 12

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................ 13

Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha teemaplaneering ja KSH 13

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 15

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................... 17

Järva valla üldplaneering ....................................................................................................... 18

Imavere valla üldplaneering .................................................................................................. 19

Põltsamaa valla üldplaneering .............................................................................................. 19

Järva valla detailplaneeringud ............................................................................................... 20

Põltsamaa valla detailplaneeringud ...................................................................................... 20

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .......................................................................... 24

Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus ................................................................................. 24

Maardlad ............................................................................................................................... 25

Põhja – ja pinnavesi ............................................................................................................... 26

Taimestik ja loomastik ........................................................................................................... 29

5.4.1. Taimestik ................................................................................................................... 29

5.4.2. Loomastik .................................................................................................................. 29

Roheline võrgustik ................................................................................................................. 29

Kaitstavad loodusobjektid ..................................................................................................... 30

5.6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad .................................................................. 30

5.6.2. Kaitstavad liigid .......................................................................................................... 31

Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon .................................................................................. 33

Kultuurimälestised................................................................................................................. 35

Asustus ja maakasutus .......................................................................................................... 37

Teed ................................................................................................................................... 38

Maaparandussüsteemid .................................................................................................... 39

6. Hindamismetoodika kirjeldus ................................................................................................. 41

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

5 / 59

7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju.......................................................................... 45

Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ........................................................................................ 45

Mõjuallikad ............................................................................................................................ 45

Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ............................ 46

7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi ................................................................................. 46

7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................... 47

7.3.3. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 47

7.3.4. Roheline võrgustik ..................................................................................................... 47

7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ...................................................................... 48

7.3.6. Mõju kultuuripärandile.............................................................................................. 48

7.3.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale .............................................................. 48

7.3.8. Jäätmeteke ................................................................................................................ 49

8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava .............................................................................. 51

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest .................................. 55

Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ............................................................................................................................ 55

Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta................................................................. 58

Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ........................................ 58

10. KMH lähtematerjalid .............................................................................................................. 59

LISAD

1. Maanteeameti 16.06.2020 otsus nr 15-7/20/199 põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse

keskkonnamõjude hindamise algatamise kohta.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

6 / 59

KASUTATUD LÜHENDEID

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

KeA Keskkonnaamet

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KMRR Kultuurimälestiste Riiklik Register

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LKS looduskaitseseadus

MP maakonnaplaneering

VV vallavalitsus

VEP vääriselupaik

ÜP üldplaneering

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

7 / 59

1. Sissejuhatus

Maanteeamet algatas 16.06.2020 otsusega nr 15-7/20/199 (vt lisa 1) põhimaantee 2 (E263) Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga

kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamise (KMH). Projekti eesmärgiks on põhimaantee 2

(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“ teemaplaneeringuga

kavandatud trassi asukohas. Seoses põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigu Kose-Võõbu

valmimisega on Teeregistri järgi projekti lõigu uus algus km 108,1 ja lõpp km 128,1.

Kavandatava tegevuse asukohaks on Järva vald, Järva maakond ja Põltsamaa vald, Jõgeva maakond.

Projektiga nähakse ette teedevõrgu asukoha täpsustamine ja määratakse teemaa vajadus

projekteeritaval lõigul.

Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist,

mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt

algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust

põhjendamata.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks

sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju

keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:

1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;

2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;

3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;

5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning

mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;

6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave

keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;

7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise

ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;

8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja

põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;

9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;

10) tegevusloa taotluse või KeHJS § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise

taotluse koopia.

Selgituseks KeHJS-e § 13 punkti 10 kohta: kuna projekteerimistingimuste menetlemine toimub

Maanteeameti huvidest lähtuvalt, siis tegevusloa taotlust antud juhul ei esitata, sest huvitatud osapool

(arendaja) ja menetleja/haldusorgan (otsustaja) on sama juriidiline isik.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

8 / 59

KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel, lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 1).

Algatamise otsuse kohaselt tuleb põhiprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamisel läbi viia välisõhus leviva müra uuring. Muude keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada

KMH programmi koostamise käigus. Eelprojekti koostamise üheks aluseks oleva ulukiseire

läbiviimiseks korraldas Maanteeamet riigihanke. Seire on jagatud kaheks etapiks. I etapi lõpuks tuleb

uuringu tulemuste esitamiseks esitada vahearuanne mis sisaldab esmaseid tulemusi ning järeldusi ning

II etapi lõpuks lõpparuanne. II etapp sisaldab nõustavaid konsultatsioone eelprojekti ja KMH

koostamiseks.

KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused

kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20).

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja

soovib seda ellu viia) Maanteeamet. Ehitusprojekti (eelprojekti ja põhiprojekti) koostaja ning KMH

läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

9 / 59

2. KMH osapooled

KMH osapooled vt Tabel 1.

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja* Maanteeamet Villu Lükk,

keskkonnatalituse

juhataja

Teelise 4, 10916 Tallinn

tel 6119368

[email protected]

Arendaja Maanteeamet Anni Luht

projektijuht

projekteerimise talitus

Teelise 4, 10916 Tallinn

tel 5090807

[email protected]

Ekspert (KMH

läbiviija)

Skepast&Puhkim

OÜ

Aide Kaar,

projektijuht-

keskkonnaekspert

Laki põik 2, 12915 Tallinn

tel 664 5808

[email protected]

* KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija

KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022).

Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele,

varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse

eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed on:

Aide Kaar– valdkonnad: kaitstav loodus, ohukategooriaga ettevõtted;

Raimo Pajula –valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus;

Ingo Valgma - valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine;

Moonika Lipping - valdkond: välisõhu saaste;

Jüri Hion - valdkonnad: jäätmeteke ja käitlus;

Veronika Verš – valdkonnad: mõju inimeste liikumisvõimalustele, joogiveevarustusele, tervisele,

heaolule ja varale;

Eike Riis – valdkond: kultuuriline keskkond;

Marko Lauri – GIS analüüs;

Kajaja Acoustics OÜ- valdkond: müra ja vibratsioon.

Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.

KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9).

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

10 / 59

3. Kavandatav tegevus

Kavandatava tegevuse eesmärk

Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku

TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi

pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga.

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele [1] on projekti eesmärk riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 111,5-131,5 (vt ka selgitus peatükis 1) vastavalt Mäo-

Tartu teemaplaneeringule. Selleks tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht täpsustamine ja määrata

teemaa vajadus projekteeritaval lõigul, välja selgitada ja hinnata liikuvusvajadused ning tagada liikuvus

erinevatele transpordiliikidele (sh. jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport,

transiitliiklus, põllumajandus, jms) ning läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kavandatava tegevuse asukoht

Projekteeritav maanteelõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas-

vt Joonis 1 ja Joonis 2.

Joonis 1. Projekteeritava maanteelõigu asukoht [1]

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

11 / 59

Joonis 2. Projekteeritavate Adavere ja Põltsamaa möödasõitude asukohad [1]

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

lühikirjeldus

3.3.1. Kavandatav tegevus

Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0" ja selle KSH aruandest. Teemaplaneering

Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423,

teemaplaneering Jõgeva maakonna osas on kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri 2012

korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maakonna osas on kehtestatud Tartu maavanema 21.novembri 2012

korraldusega nr 686. Teemaplaneeringu ja KSH materjalid on kättesaadavad Maanteeameti

kodulehel1.

Projekteeritav teelõik on suures osas planeeritud uuele trassile, mis asub olemasolevast teest kuni 1,4

km kaugusel. Projekteeritava tee parameetrid [1]:

• projekteerimise lähtetase rahuldav;

• piirkiirus 120km/h

• sõiduradade arv 2+2;

• sõiduraja laius 3,5 m;

1 https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud#tab-0

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

12 / 59

• kindlustatud peenra laius 2,5 m;

• tugipeenra laius 0,5 m;

• eraldusriba laius 6,0 m;

• jalgratta- ja jalgteede ristlõige 2,5 m;

• jalgratta- ja jalgteede tunnel 3,5 m.

• muud teed sõiduradade laius ja projektkiirus täpsustatakse tellijaga.

Eelprojektiga lahendatakse:

• riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 2+2 sõidurajaga maantee lahendus km 108,1-128,1 ning

teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalike teede lahendused (sh liiklussõlmed, risted, ristmikud,

kogujateed, kergliiklusteed, bussipeatused, juurdepääsud kinnistutele);

• rajatiste (sillad, viaduktid, jalakäijate tunnelid, ökoduktid ja ulukitunnelid) lahendused;

• valgustuse lahendus;

• müratõkke lahendused;

• loomaläbipääsude lahendused,

• strateegiliste tehnovõrkude (kõrgepingeliinide) ümbertõstmise vajadused;

• sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused;

• selgitatakse vajamineva teemaa ulatus ning koostatakse krundijaotuskavad.

3.3.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel

lähtutakse järgmistest kriteeriumitest2: alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga;

alternatiiv on vastavuses õigusaktidega; alternatiiv on tehniliselt teostatav; alternatiiv on

majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike

vahenditega; alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;

alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale; arendaja on

põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.

Käesolevas KMH-s ei käsitleta möödasõitude alternatiivseid asukohti, sest tee asukoht on määratud

kehtiva teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,9-183,0".

Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0 alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui Adavere

ja Põltsamaa möödasõite ei ehitata).

Kui KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada

leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda (alam)alternatiividena.

2 Allikas: Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K.

Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

13 / 59

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Peatükk on koostatud projekti käigus varem valminud detailplaneeringute ja piirangute ülevaate3

põhjal.

Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha

teemaplaneering ja KSH

Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0" ja selle KSH aruandest. Teemaplaneering

Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423,

teemaplaneering Jõgeva maakonna osas on kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri 2012

korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maakonna osas on kehtestatud Tartu maavanema 21.novembri 2012

korraldusega nr 686.

Adavere möödasõit

Adavere möödasõit asub peamiselt Põltsamaa vallas, Tallinna poolne ots jääb osaliselt haldusreformi

eelsesse Imavere valda praegusesse Järva valda (Joonis 3). Esialgsel variantide valikul vaadeldi seda

lõiku koos Põltsamaa läänepoolse möödasõiduga (kilomeetrid 116-142), kõnealuse lõigu osas oli kolm

varianti. Põltsamaa Vallavolikogu eelistas varianti 5, roheline, läänepoolne. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hinnangute ning tasuvusanalüüsi ja Põltsamaa

Linnavolikogu otsuste tulemusena valiti variant 2, sinine.

3 Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojekti koostamine. Detailplaneeringute ja piirangute ülevaade, Skepast&Puhkim OÜ 2020

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

14 / 59

Joonis 3. Adavere möödasõidu joonis

Põltsamaa möödasõit

Põltsamaa (Puhu ristmiku) möödasõit asub Põltsamaa vallas ja Põltsamaa linnas (Joonis 4). Esialgsel

variantide valikul vaadeldi seda lõiku koos Põltsamaa läänepoolse möödasõiduga (kilomeetrid 116-

142), kõnealuse lõigu osas oli kolm varianti. Põltsamaa Vallavolikogu eelistas varianti 5, roheline,

läänepoolne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hinnangute

ning tasuvusanalüüsi ja Põltsamaa Linnavolikogu otsuste tulemusena valiti variant 2, sinine.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

15 / 59

Joonis 4. Põltsamaa ümbersõidu joonis

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+

Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329 kehtestati Järvamaa maakonnaplaneering

2030+. Maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud alljärgnevalt

(https://maakonnaplaneering.ee/jarva-maakondplaneering).

Järvamaa arengueesmärgid on:

• elanikkonna tööhõive on kõrge, tööjõud aktiivne, motiveeritud, haritud, kvalifitseeritud ning

konkurentsivõimeline;

• inimeste tervena elatud iga on pikenenud ning vanaduspõlv väärikam ja õnnelikum;

• mainekas, atraktiivne, avatud ja arenev maakond, kus elavad ärksa meele ja positiivse hoiakuga

inimesed, kes väärtustavad kogukondlikku mõtteviisi ning võtavad vastutuse oma elukeskkonna

eest;

• mitmekesise majandusstruktuuriga, ettevõtjasõbralik ja tasuvaid töökohti pakkuv Kesk-Eesti

maakond;

• heade ühenduste, kaasaegse infrastruktuuri ja puhta loodusega ning säästlikkust väärtustav

maakond;

• Paide kui maakonnakeskus on kujunenud tugevaks tõmbekeskuseks ning teeninduskeskustes

pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

16 / 59

Maakonda läbivad olulised riigisisesed ja rahvusvahelised maanteed:

• põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa,

• põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru,

• tugimaantee nr 49 Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia,

• tugimaantee nr 39 Tartu – Jõgeva - Aravete.

Tegemist on oluliste ühendusteedega, mis toovad inimesi maakonda või läbi selle rändama. Need

inimesed on potentsiaalsed erateenuste tarbijad ja seeläbi aitavad kaasa kvaliteetsemate erateenuste

olemasolule nimetatud põhimaanteede ja tugimaantee lähialadel.

Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Uus 2+2 sõiduradadega trassikoridor on kavandatud Järva maakonda läbivale rahvusvahelisele

põhimaanteele nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Nimetatud trassi asukoht on täpsustatud

teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ ja eelprojektiga „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-

Võõbu (km 40,0-68,0) ja Võõbu–Mäo (km 68,0-85,0) teelõikude eelprojekti koostamine“.

Teemaplaneeringu ja eelprojekti realiseerimist korraldab Maanteeamet vastavalt riiklikule

teehoiukavale ja vastavalt eelarveliste vahendite eraldamisele.

Jalg- ja jalgrattateed

Jalg- ja jalgrattateed on peamised linnalise asustusega alade sisestruktuuri ja nende lähialade

sidustajad, mis tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste,

haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused,

linnasüda jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega.

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud ohutumate ja mugavamate ühenduste tagamiseks:

• maakondliku ja piirkondliku keskuse ning nende ümber asuvate paikkondade vahele;

• kohalike ja lähikeskuste ning nende läheduses paiknevate elamualade vahele.

Kavandatud jalg- ja jalgrattateed on lähtuvalt maakonna arengu tagamise olulisusest jagatud kolme

kategooriasse:

• I kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on otsene mõju töökohtade ja teenuste

kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning ühendab

tagamaid maakondliku, piirkondliku, kohalike ja lähikeskustega. Lõigud on enamjaolt kuni 4

km pikad, mis on optimaalne pikkus igapäevaseks läbimiseks;

• II kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on soodustav mõju töökohtade ja teenuste

kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning pikendab

(lõigul 4 – 7 km) tagamaade ühendusi maakondliku, piirkondliku, kohalike ja lähikeskustega;

• III kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mis soodustavad piirkonna arengut pigem rekreatiivsest

seisukohast, ei mõjuta oluliselt töökohtade ja teenuste kättesaadavust ning on lõikudena

pikemad kui 7 km.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

17 / 59

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+

Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestati Jõgeva maakonnaplaneering

praeguse Jõgeva maakonna territooriumil. Jõgevamaa maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud

antud peatükis. Maakonnaplaanering on leitav veebilehelt:

https://maakonnaplaneering.ee/jogevamaaplaneering.

Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine

vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+" koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja

arengusuundadele ning suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil. Tulenevalt kehtivast PlanS

§ 55 lg 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.

Jõgevamaa ruumilise arengu visioon aastaks 2030+ kõlab selliselt, et Jõgevamaa on kvaliteetse ja

mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi

arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on

avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus.

Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja

loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse

valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil.

Transport ja teede osas on seatud järgmised eesmärgid:

• tagada maakonna maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus;

• maakonda läbiva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi ehitamine 2+2 sõidurajaga I

klassi maanteeks;

• tagada maakonda läbiva raudtee arendamine ja raudteetrassi ehitamine kahe sõidurajaga

raudteeks;

• tagada Tartu – Mustvee suunalise reisilaevaliikluse rajamine;

• jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamise tagamine, mis võimaldab paremat teenuste

kättesaadavust.

Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa

Vastavalt teehoiukavale on koostöös Maanteeametiga kavandatud põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa rekonstrueerida 2+2 sõiduradadega maanteeks. Teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr

2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0 on planeeritud

riigiteele uus trassikoridor, kuus kahetasandilist ristmikku ning väiksemaid ristteid ja mahasõite.

Olemasoleva ja prognoositud liiklussageduse järgi puudub lähema 20-25 aasta jooksul vajadus

põhimaantee nr 2 (E263) Põltsamaa-Tartu lõigu väljaehitamiseks eraldusribaga 2+2 sõiduradadega I

klassi maanteeks teemaplaneeringuga määratud trassil. Seetõttu on vastavalt teehoiukavale koostöös

Maanteeametiga kavandatud Põltsamaa-Tartu lõik olemasoleva tee trassil rekonstrueerida 2+1

sõiduradadega maanteeks vastavalt koostatud eskiisprojektile „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigu 2+1 möödasõidu eskiisprojekt“. Maakonnaplaneeringuga on

kavandatud põhimaanteele nr 2 perspektiivne jalakäijate ületuskoht Adavere alevikku.

Jalg- ja jalgrattateed

Maakonnaplaneeringuga on planeeritud jalg- ja jalgrattateed lähtuvalt tee olulisusest maakonna

arengu tagamisel jagatud kolme kategooriasse:

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

18 / 59

• I kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on otsene mõju töökohtade ja teenuste

kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning ühendab

tagamaid maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega. Lõigud on enamjaolt kuni 4 km

pikad, mis on optimaalne pikkus igapäevaseks läbimiseks;

• II kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on soodustav mõju töökohtade ja teenuste

kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning pikendab (lõigul

u 4 – 7 km) tagamaade ühendusi maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega;

• III kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mis soodustavad piirkonna arengut pigem rekreatiivsest

seisukohast, ei mõjuta oluliselt töökohtade ja teenuste kättesaadavust ning on lõikudena pikemad

kui 7 km.

Eelisarendamisel on I kategooria jalg- ja jalgrattateed, seejärel II kategooria jalg- ja jalgrattateed ning

siis III kategooria jalg- ja jalgrattateed. Kavandatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik on sidus, ka juhul,

kui välja arendatakse ainult I kategooria jalg- ja jalgrattateed, kuna teed algavad ja lõppevad loogilises

asukohas (nt bussipeatusest koolini). II ja III kategooria teed täiendavad I kategooria teid ja nende

realiseerumine sõltub majanduslikest võimalustest.

Järva valla üldplaneering

Seoses haldusreformiga ühinesid seitse valda ning moodustus Järva vald. Pea kõikide endiste valdade

üldplaneeringud on kehtestatud seitse või enam aastat tagasi. Endise Koeru valla üldplaneeringu

kehtestamisest on möödas 19 aastat. Kõige uuem üldplaneering on endise Albu valla üldplaneering,

mis kehtestati 2015. aastal. Moodustunud Järva valda iseloomustab hõre asustus. Viimase viie aasta

jooksul on elanike arv vähenenud 10 %.Üldplaneeringu peamisteks väljakutseteks on rahvaarvu

vähenemise pidurdamine ja teenuste kättesaadavuse tagamine. Järva valla üldplaneering peaks kava

järgi valmima 2021 aasta lõpus.

Üldplaneeringu kohaselt on peamised eesmärgid ja tegevused:

• teed on korrastatud, vastavalt võimalusele rajatakse uusi kergliiklusteid.

• keskendutakse kohalike väärtuste ja traditsioonide säilitamisele või taastamisele ning kohalike

ressursside kasutamisele.

• valla avalikud teenused on kõikides piirkondades heal tasemel ja mitmekesised. Avalike

teenuste pakkumiseks kasutatakse võimalikult otstarbekalt ära olemasolevat taristut.

• taristu on kaasajastatud, uue tarisute rajamisel lähtutakse vallaelanike vajadustest. Võimalusel

kasutatakse keskkonnasäästlikke lahendusi.

• soodustatakse alakasutatud ja kasutusest välja langenud maa-alade ja hoonete

kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda

lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil.

• soojamajandus ning ühisveevärk- ja kanalisatsioon (ÜVK) on kaasajastatud.

• vald toetab juba tegutsevate ettevõtete tegevust ning tagab soodsa keskkonna uute

ettevõtete loomiseks.

• kohalikku looduskeskkonda ja kultuuri väärtustatakse.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

19 / 59

Imavere valla üldplaneering

Projekteeritav teelõik jääb endise Imavere valla alale. Infrastruktuuri osas olulisemad punktid on:

• Tallinn - Tartu – Luhamaa maantee. Neljarealise maantee väljaehitamine ühe riikliku

infrastruktuuri prioriteedina parandaks piirkonnas eeskätt liiklusohutust ning soodustaks

ettevõtluse arengut ja kohalike elanike võimalusi piirkonnas elades ka Tallinna piirkonnas

tööl ja mujal käia.

• raudtee rajamine Imavereni. Raudtee rajamise vajadus lähtub Imavere ettevõtjatest seoses

tooraine ja toodangu transpordiga. Üldplaneeringu koostamise ajal on tegemist siiski alles

ideega, mis eeldab teostamise võimalikkuse väljaselgitamiseks konkreetsemaid uuringuid

• planeeritavad maakondlikud kergliiklusteed:

− I järjekord: Imavere-Viljandi mnt (Paia rist - Eistvere lõik);

− II järjekord: Tallinn – Tartu mnt (Nurmsi-Koigi-Paia risti lõik).

Põltsamaa valla üldplaneering

Põltsamaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 18.10.2018 otsusega

nr 1-3/2018/69. Põltsamaa valla üldplaneeringu eeldatav kehtestamise aeg on aastal 2021. Põltsamaa

valla moodustasid endised haldusüksused Põltsamaa linn ja vald, Pajusi vald ning Puurmani vald. Vallas

on 1 linn - Põltsamaa, 3 alevikku – Adavere, Puurmani, Väike Kamari ning 58 küla. Üldplaneering annab

ruumilise väljundi arengukavas määratletud arenguplaanidele.

Põltsamaa valla uue ÜP peamised eesmärgid on valla praegustest ruumilistest vajadustest lähtuvalt

järgmised:

• luua Põltsamaa linnast ja selle lähipiirkonnast Kesk-Eesti arengumootor ning tõmbekeskus,

mida toetavad vajalikud tugiteenused;

• luua eeldused elanikkonna vähenemise peatamiseks;

• luua meeldiv ja turvaline elu- ja arengukeskkond noortele peredele ja vanuritele, kõigile

tänastele elanikele ja ettevõtjatele. Valla piirkonnad on turvalised ja tasakaalustatult arenenud

head „pesapunumise kohad“;

• tagada mitmekesine ettevõtluskeskkond läbi kvaliteetse taristu ning valikuid pakkuva

elamufondi. Arendada uusi ja olemasolevaid ettevõtlusalasid, neid vajadusel laiendades;

• tihendada olemasolevaid toimivaid piirkondi ning vältida asustuse ja ehitatud keskkonna

laialivalgumist kui see ei ole ruumiliselt põhjendatud;

• jätkuvalt väärtustada ja kasutada põllumajandusmaid;

• säilitada traditsiooniline hajaasustus ning looduskeskkond;

• luua eeldused atraktiivsete turismiteenuste ja –toodete võimaldamiseks.

Liikuvusuuring

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

20 / 59

Tihedama asustuse ja/või liikluskoormusega teedel rajada ohutud, selgelt tähistatud ja valgustatud

teeületusvõimalused kergliiklejatele. Eriti tuleb sellele tähelepanu pöörata ühistranspordipeatuste ja

lastega seotud haridusasutuste (koolid, lasteaiad, huviharidus, sport) ümbruses.

Tagada ohutud teeületusvõimalused tiheda liiklusega maanteede ääres paiknevate peatuste vahetus

läheduses. Eriti oluline on see Puhu risti ja Adavere peatuste juures, mis on mõlemad ohtlikud nii

jalakäijatele kui autojuhtidele. Ülekäigurajad peavad olema ohutuse tagamiseks selgelt märgistatud ja

hästi valgustatud. Tihedama asustusega kohtades on soovitatav alandada ka sõidukiirust 50 km/h

peale või kasutada sõidukiirust alandavaid muid meetmeid.

Laiendada jalgrattateede võrgustikku nii, et need moodustaksid sidusa terviku. Seejuures peavad teed

algama ja lõppema loogilises kohas, näiteks kool, kauplus, ühistranspordipeatus, olemasolev tee.

Kergliiklusteede alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse

liikluskorraldusega teele. Võrgustiku paremaks ühendatuseks vajalik luua järgmised ühendused:

• Põltsamaa linnas pikendada Viljandi mnt teed vähemalt linnapiirini, Jõgeva mnt pikendada Puhu

ristini, luua Kuuse tn mööda ühendus kooli ja olemasoleva kergliiklustee vahel ning rajada ühendus

Pikale tänavale;

• kaaluda Lustivere tee kaudu otseteed Tallinn-Tartu maanteelt Põltsamaa linna;

• ühendada Pisisaare – Pajusi lõigud omavahel ning Adavere suunalise kergliiklusteega;

• Puurmanis ühendada Ülejõe piirkond otse üle jõe aleviku mõisa poolse osaga ja samuti Tallinn-

Tartu maantee äärde kavandatava teega;

• pikemas ajavaates, eriti elektrirataste laiema leviku korral, oleks ka Puurmani-Põltsamaa vahemaa

mõistlikult läbitav ning sealsed kergliiklusteed tasuks ühendada.

Esmajärgus on oluline tagada turvaline ja mugav liikumine lasteaia- ja kooliteedel ning huvikoolide

ümbruses 1 km raadiuses.

Kergliiklusteede rajamisel eelistada maanteest roheribaga eraldatud lahendusi, väiksema

liikluskoormusega teedel piisab aga ka korralikult tähistatud ja märgistatud kõvakattega reast tee

servas.

Järva valla detailplaneeringud

Kehtestatud detailplaneeringute korraldustega saab tutvuda Järva valla geoportaalis EVALD:

https://service.eomap.ee/järvavald/#/planeeringud/planeeringud/25

Detailplaneeringute süsteemi põhjal projektala vahetusläheduses detailplaneeringud puuduvad.

Põltsamaa valla detailplaneeringud

Põltsamaal vallal on detailplaneeringud toodud Põltsamaa Vallavalitsuse kodulehel rubriigis „Areng ja

planeering“(https://www.poltsamaa.ee/detailplaneeringud). Detailplaneeringud, mis puudutavad

projektala, on toodud Joonis 5.

Realiseeritud detailplaneeringutest (puudub digitaalne vorm) on olulisemad:

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

21 / 59

1. OÜ Relgoil bensiinijaama detailplaneering, mis on koostatud Tareke Projekt OÜ poolt aastal

2000. Detailplaneeringu eesmärk oli maakasutustingimuste ja hoonestustingimiste

määramine või muutmine. Planeeritava ala suurus 0,42 ha. Detailplaneering kehtestati aastal

2000.

Detailplaneeringu põhjal on alal lokaalne veevarustus (Alberti talu kaevust) ja reoveele

kogumiskaev. Elektrivarustus toimub „Puhuveski“ alajaamast õhuliini kaudu.

Detailplaneeringu põhjal on Puhu risti, Alberti-Risti (61605:001:1770), kinnistule tankla välja

ehitatud.

2. Konekesko kinnistute detailplaneering. Detailplaneering on koostatud OÜ Georam poolt,

aastal 2004. Detailplaneering hõlmab Männikvere külas maaüksusi Universaali

(61605:001:0920), Koidu (61605:001:0910) ja Tööstuse (61605:001:1140). Detailplaneeringu

eesmärk oli maakasutustingimuste ja hoonestustingimiste määramine ning liikluskorralduse

lahendamine. Planeeritava ala suurus oli 3,7 ha.

Tootmishoonete ligipääs on ette nähtud Pajusi maanteelt algavalt teelt. Planeeringala on

tehnovõrkudega varustatud, kuid need vajavad renoveerimist. Planeeringuga nähakse ette

Lille alajaama likvideerimine ja uue ehitamine. Veevarustuseks rajatakse uus trass, mille ehitab

liitumispunktist alates kinnistu omanik. Kanalisatsioonitrassi alates liitumispunktist ja

ülepumpla ehitab kinnistu omanik. Olemasolevate ja uute hoonete kütmiseks rajatakse

lokaalne katlamaja. Sadevesi tuleb juhtida läbi õli- ja liivapüüduri rajatavasse sadevee trassi.

Ette on nähtud sideõhuliini asendamine kaabelliiniga, samuti elektri õhuliin asendatakse

maakaabliga uuest alajaamast. Nii elektri kui sideliinide ehitamise kulud katab kinnistu

omanik. Antud detailplaneering on realiseeritud.

3. Kinnistu Piiri-A73 detailplaneering. Detailplaneering on koostatud Arhitektibüroo Tõnis Tarbe

poolt aastal 2000. Detailplaneering hõlmab kinnistut Jõgeva mnt 25 (61701:004:0130).

Lähteülesandes on eesmärgiks maa-alal maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine.

Detailplaneeringu ala suurus on 4385m2. Krundile on planeeritud rajada automaattankla 2

varikatusega. Tehnovõrkude rajamise kohutus on kinnistu omanikul.

Detailplaneering on realiseeritud ja Puhu ristis asub seal Alexela tankla.

4. Jäätmejaama detailplaneering. Detailplaneering on koostatud Inseneribüroo Urmas Nugin

poolt aastal 2005. Detailplaneering hõlmab kinnistut Jäätmejaama (61605:001:0143).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli luua eeldused Põltsamaa piirkonnas jäätmete liigiti

kogumiseks ja taaskasutamiseks. Lähteülesandes on eesmärgiks jäätmejaama maa-alal

maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu ala suurus on 1,1 ha.

Juurdepääs jäätmejaama toimub Töökoja teelt. Vajalikud ühendused ja tehnovõrgud ehitab

välja kinnistu omanik

Detailplaneering on realiseeritud ja jäätmejaam välja ehitatud.

Kehtestatud, aga realiseerimata detailplaneeringutest puudutavad projektala:

5. Palmako Tootmiskompleksi detailplaneering. Detailplaneeringu on koostanud Kobras AS

aastal 2020. Detailplaneering hõlmab kinnistuid Jõgeva mnt 29 (61701:004:0110), Jõgeva mnt

31A (61701:001:0073), Jõgeva mnt 29D (61701:001:0072), Jõgeva mnt 31 (61701:004:1060),

kaks reformimata riigimaa maaüksust ja osaliselt 37 Jõgeva-Põltsamaa tee (61605:001:2020)

ning Kassi (61601:001:0504). Planeeringuala pindala on ca 12 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Palmako tootmiskompleksi laiendamine ja selle

lähiümbruse lahendamine, maakasutuse otstarvete määramine, kruntidele ehitustingimuste,

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

22 / 59

juurdepääsude, tehnovõrkude ning rajatiste, võimalike servituutide, haljastuse ja heakorra

põhimõtete määramine. Lisaks tehakse planeeringuga ettepanek Alastvere peakraavi

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Planeeringualale ulatub Alastvere peakraavi (20 km² suuruse valgalaga maaparandussüsteemi

eesvool, mis suubub Põltsamaa jõkke) 50 meetri laiune piiranguvöönd, kalda 25 meetri laiune

ehituskeeluvöönd ja kümne meetri laiune veekaitsevöönd.

Tehnovõrkude rajamise kohustus on kinnistu omanikul. Palmako tootmisala juurdepääsuni

kavandatud kergliiklustee antakse valmimisel üle Maanteeametile.

6. Rehe katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneering on koostatud Casa Planeeringud OÜ

poolt aastal 2016. Detailplaneering hõlmab kinnistut Rehe (61602:002:0510). Käesolevas

detailplaneeringus on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Rehe maaüksusest ette nähtud

moodustada 4 krunti, määrata maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse.

Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse jagamine ja osaline sihtotstarbe muutmine

maatulundusmaast tootmismaaks ning tootmismaa krundile ehitusõiguse määramine

õlikultuuride töötlemise tehase püstitamiseks, õlikultuuride, teravilja kuivatus- ja

hoiustamiskompleksi rajamiseks ning õlikultuuride kasvatamist ja töötlemist tutvustava

infopaviljoni püstitamiseks. Planeeringuala on 20,21 ha.

Huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue

ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud

kulud, samuti krundisiseste tehnovõrkude ja infrastruktuuri väljaarendamise kulud.

7. Uuerehe kinnistu detailplaneering. Detailplaneering on koostatud EOMAP

MAAMÕÕDUKESKUS OÜ aastal 2008. Detailplaneering hõlmab kinnistut Uuerehe

(61605:001:0300). Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kruntideks

Uuerehe, Uuerehe tee ja Uuerehe tee 1-7, maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse

määramine. Planeeringuala suurus on 6,0 ha. Kruntideks jagamine on käesolevaks hetkeks

toimunud. Uued katastriüksused on 61701:002:0030, 61601:001:0334, 61601:001:0335,

61601:001:0336, 61601:001:0337, 61601:001:0338, 61601:001:0339 ja 61601:001:0340.

Uutele kruntidele juurdepääsuks on kavandatud projekteerida uus asfaltkattega tee, mis saab

alguse olemasolevast sõiduteest ning kulgeb edasi linna ja valla piirini. Planeeritav tee koos

jalgtee ja parklaga, samuti maantee serva projekteeritav kergliiklustee on mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Eramaal paiknev tee jääb esialgu servituudivajadusega erateeks, mis on

valmimisjärgselt võimalik üle anda munitsipaalomandisse. Huvitatud isik kohustub katma

krundisiseste tehnovõrkude ja infrastruktuuri väljaarendamise kulud.

Menetlemisel detailplaneeringutest puudutavad projektala:

8. Jõgeva mnt 23 ja 23a kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringule ei ole veel koostatud

eskiislahendust. Planeeringu eesmärgiks on rajada nimetatud kinnistutele tankla,

toitlustuskoht, parklad, sõiduautode pesula, turuplats ning parandada kaugbussidele reisijate

oote- ja parkimistingimusi. Planeeringuala koosseisu arvatakse lisaks nimetatud kinnistutele

veel maa-alad põhimaantee nr 2 katastriüksustest 61605:001:2011, 61701:004:1140 ja

61605:001:2012, tugimaantee nr 37 katastriüksusest 61701:004:1130 ning vähesel määral

Võhma-Kooli katastriüksusest 61605:001:0410. Kavandatavate tegevuse elluviimiseks on

vajalik määrata hoonestusalad, ehitusõigus, juurdepääsuteed, haljastus- ja

parkimispõhimõtted ja tehnovõrkude paiknemine. Planeeringuala suuruseks kujuneb ca 5 ha.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

23 / 59

Planeeringualale planeeritavad ehitised ja rajatised ehitatakse planeeringust huvitatud isiku

poolt ja kuludega.

Joonis 5. Põltsamaa valla detailplaneeringud

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

24 / 59

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Põltsamaa ja Adavere möödasõidud paiknevad Kesk-Eesti lavatasandikul, alamsiluri dolomiidil, mis on

liustiku poolt kulutatud ja millele on kuhjunud saviliivmoreen ning liivsavimoreen. Reljeef on suhteliselt

tasane, kohati leidub voorelaadseid künniseid. Pinnakatte paksus jääb alla 5 meetri. Maapinna kõrgus

on Põltsamaa möödasõidul 59 kuni 65 meetrit ja Adavere möödasõidul 61 kuni 67 meetrit. Väikese

pinnakatte paksuse ja intensiivse põllumajandustootmise tõttu on enamik projekteeritavast

maanteelõigust Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (vt Joonis 6) ning kaitsmata põhjaveega alal

(vt Joonis 8), kus on ka põhjavee ülevoolu piirkond. Selle tõttu on soovituslik vältida tee rajamist

süvendisse lubjakivis.

Joonis 6. Nitraaditundliku ala kaart. Allikas: Maa-amet

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

25 / 59

Maardlad

Projektala algusosas asub kohaliku tähtsusega Vitsjärve-Jalametsa (Vistjärve-Jalametsa) turbamaardla

kolmes osas. Projekteeritav maanteelõik ületab maardla 4. ploki, kus on hästilagunenud turvas

keskmise kihipaksusega 1,25 m – vt Joonis 7.

Projekteeritavast maanteelõigust ca 1 km kaugusele jääb Adavere kohaliku tähtsusega dolokivi

maardla, mille keskmine ehitusdolokivi kihi paksus on 6,92 m.

Projekteeritavast maanteelõigust ca 1 km kaugusele jääb Paduvere kohaliku tähtsusega turbamaardla.

Projekteeritavast maanteelõigust ca 800 meetri kaugusele jääb Annikvere kohaliku tähtsusega

turbamaardla.

Ühelegi nimetatud maardlale ei ole moodustatud mäeeraldist ega antud välja kaevandamislubasid.

Projekteeritava teelõigu ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja

varustuskindluse teemat KMH käigus ei käsitleta, sest vajalike materjalide hankimise üle otsustab

riigihanke tulemusena välja selgitatav ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud

keskkonnamõju hindamine või -eelhindamine, mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali

veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist

sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes majanduslikest

kaalutlustest.

Joonis 7. Maardlad ja mäeeraldised projekteeritava teelõigu ümbruses

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

26 / 59

Põhja – ja pinnavesi

Põhjavee kaitstus

Projekteeritav teelõik asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on

looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud – vt Joonis 8.

Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart. Allikas: Maa-amet

Pinnaveekogud

Ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid.

Projekteeritav Adavere ümbersõit ristub Kalme külas Räsna ojaga (VEE1132000) (vt Joonis 9). Räsna

oja veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ja piiranguvööndi

ulatus 100 meetrit. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 meetri laiune

kallasrada. Oja valgala suurus on üle 25 km².

Projekteeritav Põltsamaa ümbersõit ristub Mõhküla külas Põltsamaa jõega (VEE1030000) (vt Joonis

10). Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse,

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

27 / 59

millel on vastavalt LKS § 51 lg 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude

rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi ja hüdrogeoloogilise

režiimi muutmine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse tööde (sh silla ehitamine) käigus

vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise

veekogusse ning seeläbi halvendada elutingimusi jões. Põltsamaa jõe veekaitsevööndi ulatus on 10

meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ja piiranguvööndi ulatus 100 meetrit. Tegemist on

avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 meetri laiune kallasrada. Silla ehitamine nõuab VeeS

§ 196 lg 2 p 4 kohaselt registreeringu või VeeS § 187 p 10 veeloa olemasolu (sõltub veekogusse

paigutatavate tahkete ainete mahust). Tegevuse registreerimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile

vastav taotlus. Lähtudes registreeringu taotluse andmetest otsustab Keskkonnaamet, kas vajalik on

veeloa olemasolu või registreering. Projekteerimise ja keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse

kas ja millises mahus uputatakse veekogusse tahkeid aineid ning millised on selle tegevuse võimalikud

keskkonnamõjud.

Pauastvere külas ristub projekteeritav Põltsamaa ümbersõit Alastvere peakraaviga (VEE1034200) (vt

Joonis 11). Alastvere peakraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit. Tegemist ei ole avaliku ega

avalikult kasutatava veekoguga, valgala suurus on alla 25 km².

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas

maaparandussüsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne.

Joonis 9. Räsna oja paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on

tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 02.09.2020

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

28 / 59

Joonis 10. Põltsamaa jõe paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude

kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus,

02.09.2020

Joonis 11. Alastvere peakraavi paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude

kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus,

02.09.2020

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

29 / 59

Olemasolevad puurkaevud

Projektialale lähimad puurkaevud Keskkonnaregistri andmetel on:

• puurkaev PRK0011630 (Asukoht katastriüksusel 61605:001:2430) – sanitaarkaitseala 50 m.

• puurkaev PRK0017439 (Asukoht katastriüksusel 61605:001:0277) -sanitaarkaitseala 50 m.

• puurkaev PRK0008597 (Asukoht katastriüksusel 61701:004:0004 )-sanitaarkaitseala 50 m.

• puurkaev PRK0011984 (Asukoht katastriüksusel 61605:001:0322) – sanitaarkaitseala 50 m.

Taimestik ja loomastik

5.4.1. Taimestik

Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad. Adavere möödasõidu maastikus on suurem

osakaal erinevate suurustega metsaaladel. Suuremad metsaalad paiknevad teelõigu esimestel

kilomeetritel ja lõigu lõpuosas, kus asub ka piirkonna olulisim ulukite liikumispiirkond. Enim on naadi

kasvukohatüübi metsi, kus domineerivad kuusk ja kask aga ka angervaksa ja tarna kasvukohatüübi

metsi, kus puistu moodustavad kask, hall lepp, haab ja mänd. Enamus metsi on võrdlemisi tiheda

alusmetsaga. Keskosas kulgeb teelõik põllumajandusmaastikes ja mosaiikmaastikes, kus põllumaad

vahelduvad asustusaladega.

Põltsamaa möödasõit läbib valdavalt avamaastikke ning seal on suhteliselt suur haritavate

põlumajandusmaade osakaal.

5.4.2. Loomastik

Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad, mis pakuvad suhteliselt häid elupaiku

paljudele ulukiliikidest. Ulukiseire andmetel4 on planeeringualal esindatud põder, metskits, pruunkaru,

rebane, kährikkoer, kobras, hunt, ilves, halljänes, punahirv, metsnugis, kivinugis, mink ja tuhkur.

Vaheldusrikas maastik pakub elupaiku nii mosaiikmaastike, avamaastike, metsamaastike kui ka

soomaastike linnuliikidele.

Maanteeameti tellimusel viib Rewild OÜ eraldiseisvalt läbi loomastiku seire. Loomastiku seire käigus

selgitatakse välja täpsustatud nõuded loomapääsude tegemiseks. Eelprojekti ja keskkonnamõju

hindamise koostamisel arvestatakse seire tulemustega.

Roheline võrgustik

Piirkonna roheline võrgustik (Joonis 12 ) ehk rohevõrgustik on määratud 2017. aastal kehtestatud

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ põhjal võttes aluseks

varasemad maakondade teemaplaneeringud. ÜP-dega täpsustatakse maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustikku valla tasandile ning seatakse üldised kasutustingimused, mis peavad

tagama rohevõrgustiku toimimise. Põltsamaa valla ÜP koostamise protsessis toimus rohevõrgustiku

oluline korrigeerimine5. Suurimaks muutuseks on rohevõrgustiku elementide piiride korrigeerimine

4 „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“, Keskkonnaagentuur 2016, 2017, 2018, 2019 5 Põltsamaa valla rohevõrgustiku analüüs, Skepast&Puhkim OÜ, 2019

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

30 / 59

arvestades maastiku iseloomu. Rohevõrgustiku analüüsis on Adavere möödasõidu koridori lõikumised

rohevõrgustiku elementidega määratud konfliktikohtadeks.

Teelõiguga ristuvad järgmised rohelise võrgustiku elemendid:

• Adaverest loodes asuv riigi tasandi rohekoridor (K1)

• Adaverest edelas asuv kohaliku tasandi tuumala (T3).

Joonis 12. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava tee piirkonnas Järvamaa ja Jõgeva

maakonnaplaneering 2030+ põhjal

Kaitstavad loodusobjektid

5.6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad

Projekteeritavast maanteelõigust 3 km raadiuses ei ole ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala

ega hoiuala. Arvestades linnu- ja loodusalade ning hoiualade kaugust ei avalda kavandatav tegevus

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega hoiualadele.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

31 / 59

5.6.2. Kaitstavad liigid

Joonis 13 ja Joonis 14 on EELISe (september 2020) andmed kaitstavate taimeliikide kasvukohtade ja

kaitstavate loomaliikide elupaikade ning vääriselupaikade kohta. I ja II kategooria liikide täpsete

leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS 53 § lg 1). Seetõttu koostatakse

avalikustamiseks KMH programmist eraldi versioon millest I ja II kategooria liikide leiukohasid

puudutav informatsioon on eemaldatud.

LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud

alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus,

mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja

väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria

liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.

LKS kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või

väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja liigid,

mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. II

kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud

elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.

LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade

hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel

võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse

vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade

esinduslikkusest.

Adavere alevikus asub III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik.

Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaik ca 2 km kaugusele.

Adavere aleviku keskuses on kaitsealune park, Adavere mõisa park (KLO1200466). Pargi pindala on 6,3

ha ja see jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 2 km kaugusele.

Pajusi külas on Põltsamaa jõel ja Liivoja veehoidlal II kaitsekategooria nahkhiireliigi veelendlane

(Myotis daubentonii) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaiga välispiir lähimas kohas

rohkem kui 2 km kaugusele.

Kalme külas asub III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik.

Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaik ca 1,5 km kaugusele. Teine Kalme külas asuv valge-

toonekure elupaik jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 500 meetri kaugusele.

Põltsamaa linna kesklinnas asuvad kolm kaitsealust parki: Uue-Põltsamaa mõisa park (KLO1200489)

pindalaga 8,3 ha, Vana-Põltsamaa mõisa park (KLO1200491) pindalaga 5,0 ha ja Kördiööbiku park

(KLO1200472 ) pindalaga 5,4 ha. Loetletud parkide välispiirid jäävad projekteeritavast teelõigust

lähimas punktis ca 3 km kaugusele.

Vana-Põltsamaa mõisa pargis on III kaitsekategooria linnuliigi kodukakk (Strix aluco) elupaik.

Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaiga välispiir lähimas punktis ca 3,5 km kaugusele.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

32 / 59

Põltsamaa jõe org on osaliselt II kaitsekategooria nahkhiireliikide põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii) ja tiigilendlane (Myotis

dasycneme) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaiga välispiir lähimas kohas ca 3 km

kaugusele.

Kalikülas asub olemasolevast maanteelõigust ca 150 meetri kaugusel III kaitsekategooria linnuliigi

valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik. Projekteeritava maanteelõigu lõpust jääb elupaik ca 3 km

kaugusele.

Keskkonnaregistris registreeritud vääriselupaigad (VEP) on kantud Joonis 13 ja Joonis 14.

Projekteeritavale maanteelõigule lähimad vääriselupaigad asuvad Järva valla Imavere külas ning

Põltsamaa valla Kalme külas.

Imavere külas asub VEP registrikoodiga nr. VEP206266. VEP-i põhitüüp on lehtmetsa naadi

kasvukohatüüp. VEP-i pindala on 0.28 ha.

Kalme külas asuva VEP-i registrikood on VEP204418. VEP-i põhitüüp on haaviku naadi kasvukohatüüp.

Tegemist on rohke surnud puude ja lamapuiduga metsalaga. VEP-i pindala on 6,4 ha.

Kõigi kaitstavate taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad ning ökoloogilised vajadused võetakse

keskkonnamõju hindamisel arvesse ning võimalik mõju neile tuuakse välja KMH aruandes.

Joonis 13. Kaitstavate taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad projekteeritava

Adavere möödasõidu piirkonnas

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

33 / 59

Joonis 14. Kaitstavate taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad projekteeritava

Põltsamaa möödasõidu piirkonnas

Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon

Välisõhu saastamine

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi muutumine viib edaspidi liikluse Põltsamaa linnast ja

Adaverest kaugemale, väheneb liikluskoormus, suureneb liiklusohutus ning seeläbi ka saasteainete

heide välisõhku. Lisaks paranevad tulevikus eeldatavasti transpordivahendite tehnilised omadused ja

seisund tervikuna, mis samuti aitab vähendada liiklusest tulenevat saastet.

Transpordist tulenevad saasteained võivad kahjustada inimeste tervist eeskätt teede vahetus

läheduses. Teelt lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamiseks on Ehitusseadustikuga sätestatud tee

kaitsevööndi nõue ja selle ulatus erinevate tee liikide puhul6. Tegevuse kavandamisel tee vahetusse

lähedusse peab tegevuse arendaja arvestama liiklusest põhjustatud negatiivsete mõjudega.

Müra mõju

6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

34 / 59

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust ja mürakategooriast. See,

milline lubatud müratase välisõhus mingile alale kuulub sõltub sellest, millisesse mürakategooriasse

ala kuulub (määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele). Koostatava Põltsamaa valla ÜP-ga

määratakse järgmised mürakategooriad (ÜP seletuskirja ptk 6.3):

• virgestusrajatiste maa-alad - I kategooria;

• elamumaa, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste alad ning rohealad - II

kategooria;

• ühiskondliku hoone maa-alad7 – IV kategooria;

• äri ja tootmise maa-alad - V kategooria;

• liikluse maa-alad – VI kategooria.

Tööstus- ja liiklusmürale kehtivad erinevad normtasemed (vt Tabel 2).

Tabel 2. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB

Liiklusmüra Liiklusmüra

I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

55 päeval 50 öösel

50 päeval 40 öösel

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

60 ja 651 päeval 55 ja 601 öösel

55 päeval 50 öösel

III kategooria - keskuse maa-alad IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa-alad

65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel

60 päeval 50 öösel

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Vibratsioon

Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni

piirväärtused, pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele

elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja

magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.8

Eelprojekti koostamise käigus viiakse läbi mürataseme modelleerimine vastavalt projekti lahendusele

ja vajadusel (olulise mõju ilmnemisel) rakendatakse leevendavaid meetmeid mürataseme leviku

piiramiseks. Mürauuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes.

7 Kõik muud alad, mis ei kuulu II kategooriasse 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

35 / 59

Kultuurimälestised

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik

ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline,

kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib

muinsuskaitseseadus9.

Muinsuskaitseamet on oma 20.07.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/1526-1 edastanud Maanteeametile

seisukoha, mille kohaselt tuleb eelprojekti KMH käigus läbi viia arheoloogiline uuring (MuKS § 31 lg 3),

mis hõlmaks maastiku- ja vanade kaartide analüüsi ning nende põhjal arheoloogilist leiret. Mõju

hindamisel kultuurimälestistele võetakse käesolevas KMH-s aluseks arheoloogilise uuringu tulemused.

Arheoloogilise leiu tunnustega asja10 leidmisel ehitustööde tegemise käigus on leidja kohustatud

säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile.

Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada

ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi

puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi

üksteisest eemaldada.11

Projekteeritavast teelõigust lähemal kui 500 meetrit kultuurimälestisi registreeritud ei ole – vt Joonis

15 ja Joonis 16. Projekteeritavale teelõigule lähimad kultuurimälestised on:

• ohvrikivi 9560

• asulakoht 9369

• asulakoht 9336

KMH koostamisel arvestatakse ka muu kultuuripärandiga, mis jääb kavandatava maantee

käsitlusalasse, sealhulgas:

• Moonakamaja (pärandkultuuri objekti kood 616:MOM:005);

• Lombi talukoht (kood 616:TAK:016);

• Muda mets (kood 616:KON:002);

• Läti (Lätti, ka Bernardshof) karjamõis (Adavere mõis);

• Mällikvere (Melligfer) kõrvalmõis (Uue-Põltsamaa mõis);

• Mõhküla (Mochküll) karjamõis (Vana-Põltsamaa mõis).

9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013 10 Muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1: Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle

põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu

kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole

võimalik kindlaks teha. 11 Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 1–3, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

36 / 59

Joonis 15. Kultuurimälestised projekteeritava Adavere möödasõidu piirkonnas. Allikas: Maa-ameti

kaardirakendus ja Kultuurimälestiste Riiklik Register

Joonis 16. Kultuurimälestised projekteeritava Põltsamaa möödasõidu piirkonnas. Allikas:

Maa-ameti kaardirakendus ja Kultuurimälestiste Riiklik Register

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

37 / 59

Asustus ja maakasutus

Asustatud punktidest läbib projekteeritav teelõik Järva maakonnas Imavere küla, Jõgeva maakonnas

Kalme küla, Mõhküla, Mällikvere küla ja Võhmanõmme küla ning Põltsamaa linna. Hetkel olemasolev

maanteelõik läbib Adavere alevikku ja Põltsamaa linna. Projekteeritavate ümbersõitudega suunatakse

peamine liiklusvoog (sh rasketransport) tiheasustusaladest eemale, mistõttu on kavandataval

tegevusel positiivne mõju tiheasustusalale. Ümbersõitudega väheneb müratase ja õhusaaste ning

paraneb liiklusohutuse olukord aleviku elamualadel.

Joonis 17 on ohtlike ettevõtete ohualade ulatused Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal.

Projekteeritava Adavere möödasõidu lähedusse Imavere külas jääb Maa-ameti ohtlike ettevõtete

kaardirakenduse andmete kohaselt C-kategooria ohuga ettevõtte Airok OÜ Mägede viljakuivati

vedelgaasipaigaldis. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan-butaan) võib eeldada,

et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 382 meetrit ja see ei ulatu

projekteeritava teelõiguni.

Projekteeritava Põltsamaa möödasõidu lähedusse jääb ka C-kategooria ohuga ettevõtte Alexela AS

Põltsamaa tankla. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (bensiin, diislikütus ja propaan-

butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 434

meetrit ja see ulatub projekteeritava teelõiguni.

Projekteeritav Põltsamaa möödasõit läbib C-kategooria ohuga ettevõtte Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ

viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan-

butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 382

meetrit.

Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava

kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide

nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus.

Projekteeritav maanteelõik ristub ka Jõgeva ja Põltsamaa linnasid läbi Lustivere ja Pudivere ühendava

C-kategooria gaasitorustikuga, mille valdaja on Adven Eesti AS.

Kemikaaliseaduse § 32 sätestab erinõuded ehitiste projekteerimisel. Projekteerimistingimuste ja

ehituslubade andmisel tuleb arvestada käitisest lähtuvate asjaoludega. Seejuures tuleb muuhulgas:

• kindlaks teha doominoefektiga käitised;

• arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, kui nende

paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust;

• säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning võimaluse korral peamiste

transpordiliinide vahel;

• rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid;

• tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel avalikkuse ja käitisest

lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise kavandamisel tuleb ehitusprojekt esitada Päästeametile

kooskõlastamiseks (KeMS § 32 lg 4 p 3). Päästeamet hindab kooskõlastamisel, kas:

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

38 / 59

1) kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust;

2) õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;

3) enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte

asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni.

Joonis 17. Ohtlike ettevõtete ohualade välispiiride ulatus projekteeritava maanteelõigu suhtes.

Allikas: Maa-ameti kaardirakendus

Teed

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa kuulub üleeuroopalisse transpordi-võrgustikku TEN-T.

Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna

Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga.

Käesoleva KMH käigus käsitletakse rajatavat maanteelõiku km 108,1 – 128,1 lõigul Adavere-Põltsamaa.

Lõik saab alguse Järva maakonnas Imavere külas ning lõppeb Jõgeva maakonnas Annikvere külas

suubumisega olemasolevale maanteele.

Põhimaantee nr 2 liiklussagedus on Teeregistris jaotatud mitmeks lõiguks. Liiklussageduste andmed on

toodud Tabel 3.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

39 / 59

Tabel 3.Põhimaantee nr 2 liiklussagedused projekteeritava maanteelõigu piirkonnas

Algus km Lõpu km AKÖL

SA VAAB AR

[%] a/ööp [%] a/ööp [%] a/ööp

109,997 118,555 7604 88 6596 2 212 10 796

118,555 123,268 7870 84 6522 5 460 11 888

123,268 126,923 7199 85 6028 3 266 12 905

126,923 135,214 7321 85 6154 3 265 12 902

Projekteerimise käigus viidi läbi liiklusuuring (Skepast&Puhkim OÜ 2020) mille käigus teostati

muuhulgas liiklusloendused, liiklusprognoos ja kergliikluse vajaduse hindamine. Joonis 18 on

liiklussagedused 2020. ja 2048. aastal liiklusuuringu põhjal.

Joonis 18. Liiklussagedused AKÖL 2020/2048 (a/h) põhimaanteel

Maaparandussüsteemid

Adavere möödasõidu osas läbib projektala järgmise maaparandussüsteeme:

• LASSI koodiga 2103480020080, ehitise kood 002;

• KARUALLIKA/TTP646 koodiga 2103000010240, ehitise kood 001;

• RAJA 1 koodiga 6113200020170, ehitise kood 001;

• RAJA 1 koodiga 6113200020110, ehitise kood 002;

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

40 / 59

• AIDA koodiga 6113200021010, ehitise kood 001.

Põltsamaa ümbersõidu osas läbi projektala MP süsteeme:

• MÄLLIKVERE I koodiga 2103000010940 ehitise kood 002, 003;

• MÄLLIKVERE I koodiga 2103000010950 ehitise kood 001;

• MÄLLIKVERE II koodiga 2103000010920 ehitise kood 001;

• MÄLLIKVERE I koodiga 2103420020070, ehitise kood 001;

• PARDI koodiga 2103420020060, ehitise kood 001;

• PARDI koodiga 2103420020050, ehitise kood 001;

• PARDI koodiga 2103420020040, ehitise kood 001;

• PARDI koodiga 2103420020030, ehitise kood 001.

Maaparandussüsteemide andmed täpsustatakse projekteerimise käigus, projektlahenduse

koostamisel arvestatakse maaparandussüsteemide toimimise vajadusega.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

41 / 59

6. Hindamismetoodika kirjeldus

Uurimistööd

Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel,

järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel:

• geodeetilised uurimustööd teostatakse mahus, mis võimaldab projekti eesmärgi täitmist;

• geotehnilised uurimustööd teostakse asukohas ja mahus, mis võimaldab teemaplaneeringus

toodud maantee, kogujateede, juurdepääsuteede, ristmike ja rajatiste projekteerimist;

• hüdroloogilised uuringud ja arvutused teostatakse mahus, mis võimaldab sildade projekteerimist.

Selleks modelleeritakse veetase rajatavate sildade asukohas;

• liiklusuuringu ja prognoosi käigus analüüsitakse senist liiklust, viiakse läbi täiendavad

liiklusloendused ning koostatakse liiklusprognoos;

• olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamise käigus selgitatakse antud maanteelõigu

piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestatakse nendega

põhiprojekti koostamisel;

• mürauuring käsitleb olemasolevat, ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt

keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele ja toob välja

müratõkete rajamise vajadusega kohad ning rajatavate müratõkete parameetrid. Müratõkkeid

rajatakse vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri

alusel [1];

• paralleelselt eelprojekti koostamisega viiakse Maanteeameti tellimusel eraldiseisvalt läbi

loomastiku seire- „ Riigitee nr 2, km 90–142, Mäo-Pikknurme ulukiseire“ – töövõtja Rewild OÜ;

• arheoloogiline uuring, mis hõlmab maastiku- ja vanade kaartide analüüsi ning nende põhjal

arheoloogilist leiret. Töövõtja selgub KMH programmi menetluse jooksul.

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende

puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)12. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 20

esitatud nõudeid.

KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine.

Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“13 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Samuti

võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi,

sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik

jms), kultuurilise keskkonna ning sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu

kvaliteet, müraolukord, vibratsioon) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed.

12 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 13 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

42 / 59

Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus),

mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

− teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

− varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

− kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine;

− ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

− konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

− konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KMH käigus:

− kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;

− hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju

võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse

KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;

− pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast

tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja vee

kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms;

− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

− analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega;

− antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise

käigus:

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, juhul kui projekteerimise või

mõju hindamise käigus tekib vajadus neid välja töötada;

2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,

keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele keskkonnale ning võimaliku mõjuala

ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest

keskkonnaelementidest.

KMH käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel

tuginetakse suures osas varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele

varasematele asjakohastele materjalidele.

KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne

mõju.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

− eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

43 / 59

− põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

− seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.14

KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii

toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid

negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See

võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

On erinevad asjaolud, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid

ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus

praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse

võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside

olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4.

Tabel 4. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod

Müra ja

vibratsioon

Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, sh kavandatava

tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille tulemused võetakse

aluseks müra mõju hinnangu andmisel. Modelleerimisel kasutatakse

aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse KMH

aruandes. Lisaks hinnatakse vibratsiooni tugevust ja levikut.

Välisõhk Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete

objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille

põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu saaste levikut

elamualadele vm tundlikesse piirkondadesse.

kaitstavad

loodusobjektid

Hindamise aluseks on eelkõige keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi

andmed, samuti kaitsealade kaitsekorralduskavade andmed. Vajaduse

korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju

ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja

eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide

spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes.

Taimestik,

loomastik ja

rohevõrgustik

Hindamisel tuginetakse projektiga paralleelselt koostatavale ulukiuuringule

ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Taimestikule

avalduva võimaliku mõju hindamiseks analüüsitakse erinevaid

kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid,

kaitstavate alade kaitsekorralduskavasid ning andmebaase: metsaregister,

14 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

44 / 59

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod

Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, Eesti märgalade

inventuur jms.

Maastik ja

maakasutus

Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse projekteerimise käigus

läbiviidavatest uuringutest (olemasolevate üld- ja detailplaneeringute

väljaselgitamine, piirangute täpsustamine), olemasolevast teabest, Maa-

ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi.

Põhja- ja

pinnavesi, elanike

veevarustus,

sademevesi

Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised,

geotehnilised ja hüdroloogilised uurimistööd, keskkonnaregistri

puukaevude ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja

veemajanduskava andmed ning ekspertarvamus.

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

ja varale

Hindamise aluseks on projekteerimise käigus teostatavad uuringud:

liiklusuuring, olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine,

piirangute täpsustamine, kergliiklusteede vajaduse hindamine. Samuti

lähtutakse uuringutest ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata

mõju tervisele ja heaolule (müra, välisõhu saaste, liikumisvajadus jms).

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

45 / 59

7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,

inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.15

Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju,

eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.

KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga

tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes.

Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala

Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste

liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine

mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev

elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga

mõjufaktori jaoks eraldi.

Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast

tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel

seda, kui palju tee rekonstrueerimine/ehitamine hõlmab uusi alasid ehk millises ulatuses saab

keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud. Tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et

sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.

Mõjuallikad

Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest

(vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee rekonstrueerimise

ja kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda rekonstrueeritava

maantee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.

Ehitusaegsed mõjuallikad:

− metsa raie – kaasneb teekoridori laiendamise ja loomisega; võimalik mõju taimestikule ja

loomastikule;

− heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning

avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;

15 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

46 / 59

− välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised

ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese

tervisele ja heaolule;

− müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese

tervisele ja heaolule;

− vibratsioon - kaasneb ehitusmasinate tegevusega; võimalik mõju inimese varale;

− jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga;

− piirkonna veerežiimi muutmine;

− ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega;

− avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga.

Kasutusaegsed mõjuallikad:

− müra – kaasneb liiklusega rekonstrueeritud maanteel; võimalik mõju inimese tervisele ja

heaolule;

− heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning

avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;

− valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub

projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ning inimeste heaolule.

Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on

kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate

(vt ptk 7.2) kaudu.

7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks olulisemateks tagajärgedeks on ehitusaegne heide vette (nt

ehitusmaterjalide ja pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Tahkete

ainete uputamise võimalikud mahud selguvad projekteerimise käigus. Välistada ei saa

avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.

Rekonstrueeritava maanteelõigu geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud on

teostatud projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda vastavate uuringute

tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega tuleb kavandada

meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see võib mõjutada

piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit.

KMH käigus analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid vooluveekogudele. Seejuures

selgitatakse:

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

47 / 59

• millised mõjud kaasnevad sildade ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid (nt

kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada;

• kas sillad võivad põhjustada vooluveekogude hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning

kallaste ja teerajatiste uhtumist;

• kas sildade juures on planeeritud silla-alune kallasrada piki jõge;

• kas sildade konstruktsioonid tagavad vooluveekogude kallastel takistamatud

liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal.

Vooluveekogude vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise

lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada veekvaliteedi halvenemist (teelt võib

kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et

vooluveekogude vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle

ärahoidmiseks.

Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele

hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus.

7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid

Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval

maa-alal, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus)

tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette

nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui

on olemas vastav projektlahendus.

7.3.3. Taimestik ja loomastik

Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu

tee laienduse alla jääval alal ning maantee klassist tulenev kõrghaljastuse raie nähtavuskoridori alal.

Loomastikku võib mõjutada tee laiendamisega kaasnev liikumispiirang ja ohtu sattumise võimalus

(otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud

(kaudne mõju).

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH

käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.

7.3.4. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku ja põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa projekteeritava lõigu

omavaheliste konfliktide kohad määratakse asjakohaste planeeringute (vt ptk. 4) põhjal. Leevendavad

meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktikoha

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

48 / 59

jaoks tehtavate hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine antud juhul konkreetse projekti

ülesandeks. KMH käigus tehakse ettepanekud olulist mõju leevendavate meetmete rakendamiseks.

7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon

Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu

ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus teelõigu läheduses

paiknevatel aladel tulenevalt sõidukiiruse tõusust, liikluskoormuse suurenemisest ning tee asukoha

muutumisest (laienemine ja tee telgjoone muutumine teeõgvenduse piirkonnas).

Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund,

õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv.

Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete

püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis

on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid

keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka

päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud

õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Välisõhu kaitse seaduse

tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused maapinnalähedases õhukihis saasteainete

akumuleerumist soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon

vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks

meetrit sekundis.

Projekteerimise käigus toimub kavandatava tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille käigus

võetakse arvesse nii olemasolevat kui ka prognoositavat liiklussagedust ning vajaduse korral tehakse

ettepanekud müra mõju vähendamiseks (nt müratõkete rajamiseks). KMH lähtub müra mõju

hindamisel koostatavast mürauuringust.

Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale ja saastatuse (tolm, lõhnaained)

levikule ning välisõhu kvaliteedi vastavusele kehtestatud piirväärtustega, samuti ehitustöödega

kaasneva vibratsiooni mõjule, antakse KMH aruandes.

7.3.6. Mõju kultuuripärandile

KMH käigus hinnatakse mõju seoses kultuuripärandiga ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku

esinemisega ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse

ettepanekud sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks. Ehitus- ja kaevetöödel tuleb

arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Mõju

hindamise aluseks on koostatav arheoloogiline uuring (vt ptk. 6).

7.3.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule, lähtudes peamiselt

joogivee ja välisõhu, sh müra, seisundist ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Mõjude

hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui

oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

49 / 59

Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele

Projekteeritava maanteelõigu lähiümbruses on peamiselt hajaasustus, kus elanike veevarustus on

lahendatud eraldiseisvate kaevude baasil. Eelkõige lähtutakse mõju hindamisel keskkonnaregistrisse

kantud puurkaevude andmetest (eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud

keskkonnaregistrisse). Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude

asukohad selgitatakse välja projekteerimise käigus. Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada,

kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise

mõju kohta salvkaevudele.

Ei ole tõenäoline, et tee rekonstrueerimine mõjutab veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus

tuleb jälgida, et oleksid tagatud maanteele ja liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele

määratud sanitaarkaitsealad.

Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus.

Välisõhu seisund ja müraolukord

Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH aruandes

(vt ptk 7.3.5). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang ka selle mõju ulatuse ja

olulisuse kohta inimeste heaolule ja tervisele.

Eeldatav mõju inimeste varale

KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel

teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms).

Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest

vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka.

Inimeste liikumisvõimaluste muutumine

KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade

muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valdade keskustesse või muudesse

tõmbekeskustesse liikuma. Lisaks antakse hinnang kiire abi juurdepääsude võimaluse muutumise

kohta.

7.3.8. Jäätmeteke

Suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms) tekib tee ehitamise käigus. Praktiliselt kogu

vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja

raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordialused

ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Ehitusjäätmete

hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt kasutatavad

puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid

(purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete

teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed). Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes

jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid.

Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Järva valla ja Põltsamaa valla

jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

50 / 59

järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt

toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning

pinnase- ja põhjaveereostus) välditav.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

51 / 59

8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette

nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Eeltoodud

ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi.

Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH

menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud

töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja

küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea

töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide

läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita KMH

läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse põhjendamatult,

kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus

esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole võimalik prognoosida.

Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 5. Tabelis

on kursiivis märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad.

Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

KMH algatamine 16.06.2020 Maanteeamet

KMH eksperdirühm koos arendajaga

(Maanteeamet) koostavad KMH programmi

eelnõu

tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja esitab KMH programmi eelnõu

otsustajale (Maanteeamet)

-16 Maanteeamet

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust

nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele

seisukoha esitamiseks

14 päeva jooksul

KMH programmi

saamisest

Maanteeamet

Asjaomane asutus17 esitab, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi

kohta seisukoha

30 päeva jooksul

KMH programmi

saamisest

Asjaomased

asutused (vt ptk 9.1)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab

arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

14 päeva jooksul

asjaomaste asutuste

seisukohtade

saamisest

Maanteeamet

16 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja

planeerimiseks 17 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

52 / 59

Tegevus Periood, aeg Täitja

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse

korral KMH programmis parandused ja

täiendused ning selgitab seisukohtade

arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

tööks vajalik aeg

(eeldatavalt ühe

nädala jooksul

otsustaja seisukoha

saamisest

Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud

programmi

-18 Maanteeamet

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja

täiendatud programmi19

14 päeva jooksul

programmi

saamisest

Maanteeamet

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul

kontrolli tulemuste

selgumisest

Maanteeamet

Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku

väljapaneku

kestusega vähemalt

14 päeva

Maanteeamet

Avaliku väljapaneku käigus laekunud

seisukohtade analüüs

tööks vajalik aeg20

Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH

programmi avaliku arutelu

esimesel võimalusel

pärast avaliku

väljapaneku lõppu ja

seisukohtade

analüüsimist

Maanteeamet

KMH programmi täiendamine lähtudes

avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja

vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele

vastamine

30 päeva jooksul

avaliku arutelu

toimumisest

Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja esitab KMH programmi otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks

-21 Maanteeamet

18 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja

planeerimiseks 19 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 20 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 21 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja

planeerimiseks

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

53 / 59

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust

nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

30 päeva jooksul

KMH programmi

saamisest

Maanteeamet

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-

osalisi ning avaldab teate Ametlikes

Teadaannetes

14 päeva jooksul

otsuse tegemisest

Maanteeamet

Eksperdirühm viib läbi KMH koostab aruande (ja

esitab selle arendajale)

tööks vajalik aeg. Skepast&Puhkim

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale -22 Maanteeamet

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele

seisukoha esitamiseks

14 päeva jooksul

KMH aruande

saamisest

Maanteeamet

Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande

kohta seisukoha

30 päeva jooksul

KMH aruande

saamisest

Asjaomased

asutused (vt ptk 9.1)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab

arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH

aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta

14 päeva jooksul

asjaomaste asutuste

seisukohtade

saamisest

Maanteeamet

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse

korral KMH aruandes parandused ja täiendused

ning selgitab seisukohtade arvestamist või

põhjendab arvestamata jätmist

tööks vajalik aeg23

Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud

aruande

-24 Maanteeamet

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja

täiendatud aruannet25

21 päeva jooksul

aruande saamisest

Maanteeamet

Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul

kontrolli tulemuste

selgumisest

Maanteeamet

22 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja

planeerimiseks 23 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 24 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja

planeerimiseks 25 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

54 / 59

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku

väljapaneku

kestusega vähemalt

30 päeva

Maanteeamet

Avaliku väljapaneku käigus laekunud

seisukohtade analüüs

tööks vajalik aeg26

Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH

aruande avaliku arutelu

esimesel võimalusel

pärast avaliku

väljapaneku lõppu

Maanteeamet

KMH aruande täiendamine lähtudes

avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja

vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele

vastamine

30 päeva jooksul

avaliku arutelu

toimumisest

Skepast&Puhkim,

Maanteeamet

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks

-27 Maanteeamet

Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks

Maanteeamet

Asjaomane asutus, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab

kooskõlastamata KMH aruande

30 päeva jooksul

aruande saamisest

Asjaomased

asutused (vt ptk 9.1)

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse.

30 päeva jooksul

kooskõlastuste

saamisest

Maanteeamet

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-

osalisi ning avaldab teate Ametlikes

Teadaannetes

14 päeva jooksul

otsuse tegemisest

Maanteeamet

26 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 27 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja

planeerimiseks

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

55 / 59

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud

asutused ja isikud ning nende teavitamine

Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla

põhjendatud huvi selle tegevuse vastu – vt Tabel 6.

Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise

põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Asjaomased asutused

Keskkonnaamet

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(kaitstavate

loodusobjektide valitseja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa

haldaja);

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Põllumajandusamet

Teaduse 2, 75501 Saku, Harjumaa

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(maaparandussüsteemide

haldaja);

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Terviseamet

Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (elanike

tervise kaitse ja puhta

elukeskkonna, sh

müraolukorra eest

vastutav asutus);

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(kultuurimälestiste

kaitsja);

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(päästetööde korraldaja)

KeHJS § 16 lg 3 p 2

Keskkonnainspektsioon (KKI)

Kopli 76, 10416 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 3

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

56 / 59

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Järva Vallavalitsus Pikk 56, Järva-Jaani alev, 73301

Järva maakond

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Põltsamaa Vallavalitsus Lossi tn 9, Põltsamaa linn

48104

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122

+372 6256342

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(riigi majanduspoliitika ja

majanduse arengukavade

väljatöötamine ning

elluviimine transpordi,

liikluskorralduse

(liiklusohutuse

suurendamise ja

liiklusvahendite

keskkonnakahjulikkuse

vähendamise) valdkonnas

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122

+372 6113558

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(riigi kinnisvara- ja

osaluspoliitika

kavandamine ja

koordineerimine)

KeHJS § 16 lg 3 p 3

Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja

Täpsustatakse projekteerimise

käigus

- tehnovõrkude valdajad,

ehitusprojekti

kooskõlastajad

Airok OÜ Viljandi, Planeedi 10, 71020

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1

KeHJS § 16 lg 3 p 7

(ohukategooriaga

ettevõte)

Alexela AS Roseni 11, 10111 Tallinn

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1

KeHJS § 16 lg 3 p 7

(ohukategooriaga

ettevõte)

Vedelgaas OÜ Võru 254, 50115 Tartu

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

57 / 59

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

(ohukategooriaga

ettevõte)

Adven Eesti AS Kassi 13, 12618 Tallinn

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Riigimetsa Majandamise Keskus

(RMK)

Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1

(riigimetsa haldaja)

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus,

keskkonnaorganisatsioonid jms

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

(EKO)28

[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5

Kavandatud tegevuse asukoha

kinnisasjaga piirneva kinnisasja

omanikud

Otsustajal on vajalikud

kontaktandmed olemas või ta

hangib need vajadusel kohalikust

omavalitsusest

KeHJS § 16 lg 3 p 6;

KeÜS § 46 lg 4

Isikud, kelle valduses olevat

kinnisasja kavandatud tegevus

mõjutab määral, mis ületab

oluliselt tavapärast mõju

Otsustajal on vajalikud

kontaktandmed olemas või ta

hangib need vajadusel kohalikust

omavalitsusest.

KeÜS § 46 lg 4;

HMS § 31 lg 1

Laiem avalikkus, asjast

huvitatud/mõjutatud isikud, nt

piirkonna elanikud ja ettevõtted

- KeHJS § 16 lg 3 p 7;

põhjendatud huvi oma

piirkonna keskkonna-

seisundi vastu

Maanteeamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV- üksusi, tehnilise taristu

valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral,

mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust

arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 6).

Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Maanteeamet KMH programmi ja

aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

- väljaandes Ametlikud Teadaanded;

- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks

raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);29

28 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 29 Otsustab Maanteeamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

58 / 59

- Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee.

Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib Maanteeamet (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt

asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta

laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 7).

Lähtudes sellest täiendati KMH programmi. Kõik laekunud seisukohad lisatakse KMH programmile.

Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest

Jrk

nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi

kohta (lühendatult)

Kommentaar

seisukohaga

arvestamise kohta

Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

Täidetakse pärast avalikustamise toimumist.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH

Programm

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Alus: LKS § 53 lg 1

59 / 59

10. KMH lähtematerjalid

Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate

uuringute esialgne loetelu:

− Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad

− Asjakohased õigusaktid

− Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS

− Jõgeva maakonnaplaneering 2030+

− Järva maakonnaplaneering 2030+

− Järva valla üldplaneering

− Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering

„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

183,0"

− Keskkonnaregister

− Kultuurimälestiste riiklik register

− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse,

kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted jms)

− Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid

− Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad

− Piirkonna valgala veemajanduskava

− Põltsamaa valla üldplaneering

− Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu eelprojekti koostamise tehniline kirjeldus, Maanteeamet 2019

− Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu eelprojekti koostamine. Detailplaneeringute ja piirangute ülevaade,

Skepast&Puhkim OÜ 2020

− Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring, Skepast&Puhkim OÜ 2020

− Riigitee nr 2, km 90–142, Mäo-Pikknurme ulukiseire seirekava, Rewild OÜ 2020

− Teehoiukava aastateks 2020-2030

− Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid

Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade

käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks

kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu

esitatakse KMH aruandes.