Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

[Saatja/adressaat]

21.12.2022 nr 7-4/22/24951-2

Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-

eeskirja kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 15.12.2022 määrusega nr 129 Lepna

tammiku looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja. Sama määrusega muudetakse Tõnija

hoiuala piire ja täiendatakse hoiuala kaitse-eesmärke. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja

I osas 21.12.2022, 1 ning see jõustub 31.12.2022. Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja,

seletuskirja ja kaardid. Dokumentidega saab tutvuda ka Riigi Teataja veebilehe vahendusel

(www.riigiteataja.ee).

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid

käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja

kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon

5343 6313, e-post [email protected]).

Lepna tammiku looduskaitseala ja Tõnija hoiuala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb

hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Paomees

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: 1. määrus;

2. seletuskiri;

3. kaitseala kaart;

4. hoiuala kaart.

Kadri Paomees 5343 6313

[email protected]

LEPNA TAMMIKU LOODUSKAITSEALA

LEPPEMÄRGID katastripiir

külapiir

Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021 Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon

Mõõtkava 1 : 5 000

kaitseala välispiir

Lepna tammiku sihtkaitsevöönd

0 300

m

Vabariigi Valitsuse määrus „Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

Lisa

TÕNIJA

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

Lisa kaart (muudetud)

LEPPEMÄRGID

katastripiir

külapiir

hoiuala

Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021 Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon

Mõõtkava 1 : 10 000 0 500

m

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 (edaspidi ka LKS) lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva

kaitseala Lepna tammiku kaitsekorda, moodustatakse Lepna tammiku looduskaitseala (edaspidi

kaitseala) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Kaitseala laiendus toimub Tõnija hoiuala väärtuslike

metsaelupaigatüüpide arvelt. Seoses eeltooduga muudetakse ka Tõnija hoiuala piiri ja kaitse-

eesmärke, arvestades loodusväärtuste leviala ja esinduslikkust.

Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Põlluküla ja Röösa külas.

Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1959. aastast, kui Kingissepa rajooni TSN

Täitevkomitee 19. mai otsusega nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis“

võeti kaitse alla Lepna tammik.

Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja

kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei

võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate

õigusaktide kohane kaitsekord.

Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva

kaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda, kaitseala piiri ja koostatakse kaitse-eeskiri. Ühtlasi

muudetakse Tõnija hoiuala kaitse-eesmärke ja piire. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada

alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri (seni alal kaitse-eeskiri puudus) ning

tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas

nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse ja II lisas nimetatud liigi kaitse. Looduskaitseala jääb

tervenisti Natura 2000 võrgustikku kuuluva Tõnija loodusala koosseisu.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (tel 5343 6313, e-post

[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer

(tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post

[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880,

[email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

2

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja

kaitsealuseid liike ning loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas.

Need on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning liik, mida

loodusdirektiiv nimetab II lisas: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev

kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Lepna tammiku looduskaitseala kaitse

all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus ning

loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus.

Haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused. Lepna tammiku looduskaitsealal

asuvad looduslikud metsakooslused – elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad

laialehised metsad (9020*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning

märgitud esmatähtsa elupaigana, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle

liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu

muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende

kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või

toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning

aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6

punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide

ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide

ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese

inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele

iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Vanad laialehised metsad (9020*) kui üleminek

läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel on Eestis haruldane elupaigatüüp, kuna seda leidub

võrdlemisi väikeste laikudena piiratud aladel.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega

orhideeliik ja ühtlasi Eesti üks suurema õiega taimi. Kõige enam leiukohti on Saaremaal (ligi

veerand), isendirohkemad populatsioonid on Lääne-Eestis ja läänesaartel ning Järva- ja

Jõgevamaal. Harva leidub kuldkinga Lõuna-Eestis. Kaunis kuldking kuulub

II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane

liik. Kuldking on Eestis põhiliselt metsataim, kuid kasvab ka niitudel, puisniitudel ja kadastikes.

Metsataimena ohustab kaunist kuldkinga enim metsaraie, eelkõige sellised raieviisid, millega

rikutakse mullapinda. Niitudel kasvavaid taimi ohustab enim võsastumine. Viimasel ajal on

täheldatud kauni kuldkinga arvukuse vähenemist. Näiteks 2007. aastal tehtud üleriigilise kauni

kuldkinga inventuuri käigus ei leitud kauni kuldkinga isendeid ligikaudu veerandis varem

registreeritud leiukohtades (Kull, T.; Sarv, A. Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava).

Loodusdirektiivi rakendamine

Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaigatüüpe

ja kasvukohti ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele.

Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades

nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed,

mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Lepna tammiku

looduskaitseala kuulub Tõnija loodusala koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku

Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse.

3

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Lepna tammiku looduskaitseala kaitse all

hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole

nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate

katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka

nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina

loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele

liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle

elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-

eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist

esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need

liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus

või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult

isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende

puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav

kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige

2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste

sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja

kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud

tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib

konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide

elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine

nende levikualal.

Teadaolevatest III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina,

kasvab 2011. aastal tehtud inventuuri andmetel kaitsealal harilik käoraamat (Gymnadenia

conopsea). Selle liigi korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS §-s 55 sätestatud

isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi

tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.

2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus

Lepna tammiku looduskaitseala on 1959. aastast kaitse all olnud kompaktne metsaala, millel

on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Looduskaitsealaga liidetav Tõnija

hoiuala osa on olnud kaitse all alates 2006. aastast. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline

eeskätt loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Kaitseala eesmärkideks

lisatavad haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused, metsa elupaigatüübid – vanad

loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*) – on alal määratud 2019. aastal

Renno Nellise tehtud inventuuride käigus ja 2020. aastal Kadri Paomehe tehtud inventuuri

käigus. Vanu loodusmetsi on kaitsealal 1,4 ha ja need on esinduslikkusega C (küllaltki

väärtuslik). Vanu laialehiseid metsi on kaitsealal 12,4 ha esinduslikkusega A (üliväärtuslik),

9,6 ha esinduslikkusega B (väärtuslik) ja 2 ha esinduslikkusega C (küllaltki väärtuslik). Lisaks

eespool kirjas olevale on Lepna tammiku looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud

asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga.

Uue kaitse-eeskirjaga arvatakse Lepna tammik ja seal asuvad metsad sihtkaitsevööndisse. Eesti

pindalast moodustab mets umbes poole (ligikaudu 2,2 miljonit ha), olles seega riigi suurim

väärtus. Olemasolevatele kaitstavatele aladele range kaitse alla võetavate laane-, salu- ja

soovikumetsade liitmisega täidetakse nii looduskaitse arengukavas kui ka metsanduse

arengukavas aastani 2020 seatud eesmärke: parandada metsade range kaitse tüpoloogilist

esindatust. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilist esindatust ja selles olevaid

4

puudujääke analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline

analüüs“). Suuremad vajakud olid laane-, salu- ja soovikumetsade kaitstuse hulgas. Teemaga

tegeles edasi Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud range kaitse töörühm, analüüsile järgnes

vajakute suuruse täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Kontseptsiooni

eesmärk on see, et tagataks Eestis vanadele (st vähemalt 100-aastastele) metsadele iseloomuliku

elustiku säilimine kõigis metsatüüpides, milleks tuleb range kaitse alla võtta vähemalt 20%

kõigi metsatüüpide pindalast. Puudujääki sellest eesmärgist nimetatakse metsavajakuks, mida

arvestatakse pindalaliselt hektarites ja protsendist koguhulgast. Uue kaitse-eeskirjaga võetakse

range kaitse alla (arvatakse sihtkaitsevööndisse) u 25 ha vanu metsi (sh 12 ha laanemetsi, 0,3 ha

salumetsi ja 3,8 ha soovikumetsi).

Uue kaitsekorraga lisatakse kaitseala kaitse-eesmärkide hulka II kategooria kaitsealune

taimeliik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Liiki kasvab kaitsealal 3,4 ha suurusel alal.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kuna kaitsealal on peamine kaitse-eesmärk looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike

protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Hoiuala

kaitsekord ei võimalda näiteks piirata rahvaürituste korraldamist. Püsielupaigana kaitstakse

ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirid

Kaitseala ja hoiuala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse ja hoiualasse on

hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt

tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe

muutuvaid objekte (kiviaiad, mõõdistatud maaüksused) või selgepiirilise orientiiri puudumisel

ka mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud

tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala ja

hoiuala piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja

maakatastri andmeid.

Kaitseala ja hoiuala piirid viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning hoiualast

arvatakse välja õuemaad ja mõned loodusdirektiivi elupaigatüübile mittevastavad alad.

Kokkuvõttes väheneb Tõnija loodusala pindala 2,1 ha. Lepna tammiku looduskaitseala pindala

suureneb hoiualal asuvate väärtuslike metsade arvelt ja Tõnija hoiuala pindala väheneb selle

võrra. Kogu Lepna tammiku looduskaitsealale jääv ala arvatakse Lepna tammiku

sihtkaitsevööndisse.

Piiride ja vööndi määramisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja kaitsekorrast tulenevast

ohutegurite vältimise võimalusest ning sellest, et piir oleks üheselt arusaadav ja looduses

tuvastatav. Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa, kus on loodusvarade kasutamine ja

majandustegevus keelatud vastavalt looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast tulenevast

korrast. Sihtkaitsevööndi üks eesmärk on kaitseala väljakujunenud või kujundatavate koosluste

säilitamine ja nende kaitse.

Lepna tammiku pindala on 16,1 ha. Tõnija hoiualast liidetakse Lepna tammiku

looduskaitsealaga u 5,3 ha eramaad ja u 3,7 ha riigimaad, et tagada väärtuslike metsakoosluste

kaitse. Maaomandilt jaguneb Lepna tammiku looduskaitseala järgmiselt: u 17,9 ha kuulub

5

eraomandisse ja u 7,15 ha riigiomandisse. Kavandatava kaitseala pindala on 25,05 ha. Osaliselt

on muutus tingitud ka piiri korrigeerimisest vastavalt uuele põhikaardile.

Vana kaitsekorraga kaitsealadel kehtib LKS § 91 lõike 4 kohaselt piiranguvööndi kaitsekord.

Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale arvatakse kogu ala sihtkaitsevööndisse (kaitseala

koosneb ühest sihtkaitsevööndist (Lepna tammiku)). Sihtkaitsevööndi koosseisu arvati kogu

ala, kuna seal on inventeeritud metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad ja vanad laialehised

metsad. Sihtkaitsevöönd on vajalik selleks, et säilitada metsakooslusi, mida ohustab peamiselt

metsaraie. Oluline on seada piiranguid kõikidele raieliikidele, mis on vajalikud elupaikade

soodsa seisundi tagamiseks. Piiranguvööndi kaitsekord ei taga rangelt kaitstava

metsaelupaigatüübi säilimist, kuna piiranguvööndis on lubatud hooldusraied. Elupaikade

säilitamise kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse looduse mitmekesisust.

Piiritlemise alusena kasutati piiri parema jälgitavuse huvides kaitseala lääne-, lõuna- ja idaosas

kiviaeda (kiviaed jääb kaitsealast välja). Kaitseala põhjaosas, kus maastikulised alused

puudusid, on kasutatud maaüksuste piire ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge kulgeb Madara

maaüksuse (85801:002:0392) punktist ristkoordinaatidega X 6 475 181,834 ja Y 437 547,081

kagu poole sama maaüksuse punkti ristkoordinaatidega X 6 475 123,069 ja Y 437 642,520 ning

seejärel edasi kagu poole kiviaia punkti ristkoordinaatidega X 6 475 070,103 ja Y 437 747,792.

Hoiuala läänepoolse lahustüki piir kulgeb Paikamäe maaüksuse (85801:002:0580) tee punktist

(tee jääb hoiualast välja) ristkoordinaatidega X 6 475 024,797 ja Y 436 733,930 mõttelise

sirgena sama maaüksuse piiri punkti ristkoordinaatidega X 6 475 009,100 ja Y 436 766,400,

sealt edasi mööda katastriüksuste piire kuni Põlde maaüksuse (85801:002:0549) idanurka ja

sealt edasi mõttelise sirgena Lepna tammiku looduskaitseala nurka. Sealt kulgeb piir mööda

kiviaia serva kuni punkti ristkoordinaatidega X 6 474 523,142 ja Y 437 407,137, sealt mööda

kõlviku piiri kuni kiviaiani, edasi mööda kiviaeda (kiviaed jääb hoiualast välja) ja

katastriüksuste piire kuni Härmaniidu maaüksuse (71401:001:1200) kiviaia punktini

ristkoordinaatidega X 6 474 541,937 ja Y 436 762,648 ning sealt mõttelise sirgena sama

maaüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 474 593,487 ja Y 436 762,971. Edasi kulgeb

piir mööda katastriüksuste piire kuni Paikamäe maaüksuse (85801:002:0580) piiril asuva

punktini ristkoordinaatidega X 6 474 776,364 ja Y 436 628,123, sealt mõttelise sirgena sama

maaüksuse tee servas oleva punktini ristkoordinaatidega X 6 474 994,037 ja Y 436 694,219 ja

sealt mööda tee serva kuni tee punktini ristkoordinaatidega X 6 475 024,797 ja Y 436 733,930.

Hoiuala idapoolse lahustüki idapiir kulgeb Ilumäe maaüksuse (85801:002:0378) kiviaia

punktist ristkoordinaatidega X 6 475 684,511 ja Y 438 242,426 mööda kiviaeda (kiviaed jääb

hoiualast välja) kuni Lehtmetsa maaüksuse (85801:002:0032) põhjanurka, sealt mööda

katastriüksuse piiri kuni Rauna maaüksuse (85801:002:0255) lõunanurka ja sealt mõttelise

sirgena kuni Madarama maaüksuse kiviaia otsani ristkoordinaatidega X 6 475 360,500 ja

Y 438 518,900. Edasi kulgeb piir mööda maaüksuste piire kuni Mägeva maaüksuse

(85801:005:0116) kõlvikupiiri punktini ristkoordinaatidega X 6 474 273,409 ja Y 438 518,791.

Lõunapiir kulgeb kõlvikupiiri punktist ristkoordinaatidega X 6 474 273,409 ja Y 438 518,791

mõttelise sirgena Maidla maaüksuse (85801:002:0173) kirdenurka, sealt edasi mööda

katastriüksuste piire kuni Maadevahe jõeni, kust piir kulgeb mööda jõe serva (jõgi jääb

hoiualast välja) kuni punktini ristkoordinaatidega X 6 474 573,028 ja Y 437 600,380 ja sealt

mõttelise sirgena Lepna tammiku looduskaitseala punktini ristkoordinaatidega

X 6 474 577,681 ja Y 437 591,908. Edasi läheb piir mööda kaitseala serva kuni Küüni

maaüksuse (85801:002:0517) lõunanurgani, sealt mööda Linnumäe maaüksuse

(85801:002:0399) piiri kuni kõlviku punktini ristkoordinaatidega X 6 475 000,275 ja

6

Y 437 161,073, sealt mööda kõlviku piiri kuni kiviaiani ja sealt mööda kiviaeda Linnumäe

maaüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 474 945,049 ja Y 437 073,657. Edasi läheb

piir mööda Kummi (85801:002:0445) ja Jaagu (85801:002:0156) maaüksuste kõlvikupiire kuni

Jaagu maaüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 475 178,642 ja Y 437 086,858. Edasi

läheb piir mööda katastriüksuste piire kuni Küüni maaüksuse (85801:002:0517) punktini

ristkoordinaatidega X 6 475 142,232 ja Y 437 214,438, sealt mõttelise sirgena Lembe

maaüksuse (85801:005:0162) läänenurka ja sealt mööda katastriüksuste piire kuni Kuru

maaüksuse (85801:002:0284) piiri punkti ristkoordinaatidega X 6 475 389,842 ja Y

437 435,670, sealt sama maaüksuse piiri punkti ristkoordinaatidega X 6 475 413,397 ja Y

437 490,770. Sealt läheb piir mõttelise sirgena Lembitu maaüksuse (85801:002:0376) punkti

ristkoordinaatidega X 6 475 409,500 ja Y 437 575,700 ja sealt mõttelise sirgena sama

maaüksuse piiri puntki ristkoordinaatidega X 6 475 461,186 ja Y 437 577,697, sealt läheb piir

mõttelise sirgena Röösamõisa maaüksuse (85801:002:0578) idanurka ja sealt mõttelise sirgena

Lembitu maaüksuse punkti ristkoordinaatidega X 6 475 540,700 ja Y 437 682,100. Edasi

kulgeb piir nii, et Lembitu maaüksusele jäävad hooned jäävad hoiualast välja ja mööda

katastriüksuse piiri punktini ristkoordinaatidega X 6 475 467,176 ja Y 437 774,235. Sealt läheb

piir mõttelise sirgena Lehtmetsa maaüksuse (85801:002:0031) puuderivini punktis

ristkoordinaatidega X 6 475 517,521 ja Y 437 800,485, edasi mööda puuderivi kuni maaüksuse

piirini, sealt mööda katastriüksuse piiri kuni punktini ristkoordinaatidega X 6 475 506,483 ja Y

437 884,889, sealt mõttelise sirgena Ilumäe maaüksuse (85801:002:0378) kõlvikupiiri punktini

ristkoordinaatidega X 6 475 518,613 ja Y 437 905,396 ja sealt mööda kõlviku piiri kuni kiviaia

punktini ristkoordinaatidega X 6 475 684,511 ja Y 438 242,426.

Hoiualast arvatakse välja Linnumäe maaüksusele (85801:002:0399) jäävad noored metsad, mis

ei vastanud elupaigatüübi tunnustele juba hoiuala moodustamise ajal, Küüni maaüksusele

(85801:002:0430), Lehtmetsa maaüksusele (85801:002:0031) ja Lembitu maaüksusele

(85801:002:0376) jäävad õuemaad ning Rauna maaüksusele jääv hoone (85801:002:0594).

Lisaks korrigeeritakse piiri vastavalt põhikaardile.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (eksperdid Renno

Nellis, Kadri Paomees, Ants Animägi).

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate

liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse

(edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st

5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise

põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus

tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse

säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu

eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute

seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse

loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku

alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi

7

saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele

tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,

kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on

vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)

täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa

loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute

seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel

need hävivad.

Metsamajandusliku tegevuse ja ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada

juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust

nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus,

õigus vabale eneseteostusele ning ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Eeltoodust

tulenevalt on jõutud järeldusele, et kaitse-eeskirja eesmärk säilitada loodusväärtusi kaalub üles

omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud

kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.

Lepna tammiku looduskaitseala ja Tõnija hoiuala asetsevad kõrvuti ning kaitsekorra muutmise

tõttu muudetakse ka nende piire. Tõnija hoiuala piiri korrigeerimisel on lähtutud Lepna

tammiku looduskaitseala kavandatavast piirist, mida mööda hoiuala piir osaliselt kulgeb. Osa

praegusest Tõnija hoiualast arvatakse Lepna tammiku looduskaitseala koosseisu. Lepna

tammiku looduskaitsealaga liidetakse Tõnija hoiuala väärtuslikud metsaelupaigatüübid.

Hoiualast kaitsealasse arvataval osal paiknevad väga väärtuslikud metsaelupaigatüübid vanad

loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*). Samuti on vaja korrigeerida

moodustatava Lepna tammiku looduskaitseala ja Tõnija hoiuala piire, sest aluskaart on

täpsustunud ja kaitse alt arvatakse välja õuemaad, ning ühtlasi Tõnija loodusala piire.

Korrigeerimise ja muutmise tulemusena on Tõnija hoiuala uus pindala 154,5 ha.

Korrigeeritakse ja täiendatakse ka Tõnija hoiuala kaitse-eesmärke vastavalt uuemate

inventuuride tulemustele. Tõnija hoiuala kaitse-eesmärkidest arvatakse välja elupaigatüüp

lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), kuna see on olnud valemäärang (alal on

inventeeritud lubjarikkad elupaigatüübid), ja punaselg-õgija (Lanius collurio), kuna liik on

kaitstud elupaigatüüpide kaitsega. Eesmärkide hulka lisatakse elupaigatüübid lubjarikkal mullal

kuivad niidud (6210), puiskarjamaad (9070) ja vanad loodusmetsad (9010*) ning kauni

kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse. Lubjarikkal mullal kuivasid niitusid on

hoiualal 24,3 ha esinduslikkusega B ja C, puiskarjamaasid esineb 25,8 ha esinduslikkusega B

ja C ning vanu loodusmetsasid esineb 1,6 ha esinduslikkusega C. Kadastikud (5130), lood

(6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad

madalsood (7230) ja vanad laialehised metsad (9020*) jäävad endiselt hoiuala kaitse-

eesmärkideks, sest on alale tüüpilised ja väärtuslikud elupaigatüübid. Hoiuala kaitse-

eesmärgiks ei seata hoiuala lõunaosas asuvaid soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*), kuna

tegemist on madala esinduslikkusega elupaigatüübiga, kus on näha olulist kuivenduse mõju.

Vastavalt kaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärkidele tuleb muuta ka Tõnija loodusala kaitse-

eesmärke.

Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks muudetakse Vabariigi

Valitsuse 27. juuli 2006. a määrust nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“

ning tunnistatakse eelnõukohase määrusega kehtetuks Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee

8

19. mai 1959. a otsuse nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis“ lisas

„Looduskaitse alla võetavate objektide ja maaalade nimekiri“ punkt 22 „Sepna tammik“ ja

Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest

Kingissepa rajoonis“ lisa 2 „Kohaliku tähtsusega loodukaitseobjektide loetelu“ II osa „Pargid,

metsapargid ja puistud“ punkt 19 „Lepna tammik“.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna

määratud (hooldatavaks) sihtkaitsevööndiks. Ala on tervenisti metsamaa.

Pilliroo ja adru varumist ei ole kaitse-eeskirjas reguleeritud, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu

ega adru.

Kaitsealal ei ole poollooduslikke kooslusi. Seetõttu ei reguleerita kaitse-eeskirjas tegevusi

poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks.

Eraldi lautri või paadisilla püstitamist või laiendamist välja ei tooda. Kaitseala või kinnistu

tarbeks ei ole lautrit või paadisilda vaja püstitada või laiendada, sest Maadevahe jõgi ei ole

paadiga sõitmiseks sobiv ja nende tegemiseks vajadus puudub.

2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord

2.5.2.1. Lubatud tegevused

Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid

metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Samuti on lubatud jahipidamine ja kalapüük. Inimeste

liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna need ei kahjusta kaitseala kaitse-

eesmärke ja tegu ei ole suure külastuskoormusega ega -väärtusega alaga, juhuslik külastus ei

kahjusta kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 30 osalejaga

rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Väikese osalejate

arvuga rahvaürituse korraldamine ei tekita kaitsealal olulist kahju, kuid osalejate arvu piiramine

on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks. Suur inimhulk võib kahjustada elupaiku ja pinnast,

suurendada reostuskoormust ning häirida elustikku. Rahvaüritus on organiseeritud üritus,

näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus- vm üritus.

Piirang võimaldab rahvaürituste korraldamist ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid samas

väldib suuremaid rahvakogunemisi, mida kaitseala taristu ei pruugi mahutada või võib

rahvaüritusega kaasneda elustiku liigne häirimine. Seega on kavandatud piisav paindlikkus

ürituste võimaldamiseks eeldusel, et need ei ohusta loodusväärtusi.

Kaitsealal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja

tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse

korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel. Siis saab kaitseala valitseja suunata lõkkekoha sinna,

kus selle mõju loodusväärtustele oleks minimaalne. Kaitsealuste liikide elupaiku ja

metsakooslusi võib kahjustada telkimisega kaasnev võimalik liigne tallamine. Vales kohas

lõkke tegemine võib kahjustada kaitsealuseid taimi ning põhjustada kulu- ja metsapõlenguid.

Praegu kaitsealal kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohti ei ole,

samuti puudub praegu otsene vajadus puhkekohtade loomiseks.

9

Kaitsealal on lubatud jalgrattaga sõitmine radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on

tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitsealale

ei jää teid, mis oleks sõidukiga läbitavad, ja neid pole võimalik kooslusi kahjustamata ka rajada.

Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel ja muul juhul kaitseala valitseja eraldi nõusolekul.

Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja

kaitsealuste liikide kasvukohti. Ujuvvahendiga sõitmine on lubatud, kuigi Maadevahe jõe puhul

on tegemist madala jõega. Siiski jäetakse võimalus seal näiteks kanuuga sõita, sest kaitseala

kaitse-eesmärke see ei kahjusta.

Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Koosluse

kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute

puude väljaraiumiseks või häilude raiumist metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks.

Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist ja metsade bioloogilise

mitmekesisuse suurendamist. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Näiteks kaitse-eesmärgiks

seatud taimeliikidele paremate valgustingimuste tagamiseks võib vajaduse korral lubada

kujundusraied, millega eemaldatakse liiki liigselt varjutavad, peale kukkunud ja võrasse

kasvavad puud. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused on

tegevused, mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise

mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt vajadusele

suunata.

Kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Teede

hooldustöödele, nagu langenud puude eemaldamine, ei ole vajalik kaitseala valitseja nõusolek.

Muudel juhtudel on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hoid ei avalda ulatuslikku

negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hoiu

tegemata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele. Kaitseala valitsejale

antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida kompromiss maaparandussüsteemi

toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. Hoiutööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt

poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine

tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hoiutööd,

milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme

sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest

puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui

voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad

kivid, prügi. Samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on

oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärke ega kahjustataks

loodusväärtusi. Kaitseala valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku

andmisel seada vajaduse korral ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid

soodsas seisundis.

2.5.2.2. Keelatud tegevused

10

Kaitsealal on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine,

v.a kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine ning rajatise

püstitamine kaitseala tarbeks, st tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest,

kuna selle käigus võivad hävida metsakooslused ja kaitsealused taimeliigid, mille säilitamine

on sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on

majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole

seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,

loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik

kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud

tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse

tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud

majandustegevused. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevusi, mis ei

kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kehtiva kaitsekorra järgi on alal keelatud uute

ehitiste püstitamine. Seega tehakse leevendus, et tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine ning

rajatise püstitamine kaitseala tarbeks on lubatud. Majapidamisi ega suuremaid teid

sihtkaitsevööndis ei ole. Uute ehitiste püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, et vältida seal

paiknevate väärtuslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Ehitamine võib

pöördumatult hävitada elupaiku ja võib eeldada raadamist, kuivendamist jms. Erandina on

kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine

ning rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitsealal asuvad teed on mõeldud liikumiseks

jalgsi, mitte sõidukitega, ja sellest lähtutakse ka uute teede rajamisel. Kuna ehitamise mõju

kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast,

asukohast ja mahust, siis ei ole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda sobivaid

tingimusi ja see on jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Kaitseala tarbeks

vajalike rajatiste alla kuuluvad eelkõige seal liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid,

ligipääsuteed), koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised ning

loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised (sh laudteed, kuivkäimlad). Kuna ehitamise

mõju nii kaitse-eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste

hävitamine jne) sõltub suuresti ehitise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse

maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on see tegevus jäetud kaitseala

valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks.

2.5.2.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja

teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta

jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda

projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem

kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

11

õiguspärasuse osas.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus

tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.

3. Menetluse kirjeldus

Lepna tammiku looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek

toimus 3. aprillist 5. maini 2020. a Keskkonnaameti veebilehel. LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla

võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsuse kohta

maaomanikele, Saaremaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandmise Keskusele ning Laimjala ja

Valjala jahiseltsile. Parandusettepanekuid ja vastuväiteid võis esitada kuni 5. maini 2020.

Väljatöötamise kavatsus koos ettepanekutega saadeti Keskkonnaministeeriumisse algatamiseks

17. augusti 2020. a kirjaga nr 7-4/20/13898.

Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 27. septembrist

15. oktoobrini 2021. a Keskkonnaameti Kuressaare kontoris. Teated kaitse-eeskirja avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu mittetoimumise kohta ilmusid 28. septembril 2021. a üleriigilise

levikuga ajalehes Õhtuleht ja 24. septembril 2021. a kohalikus ajalehes Meie Maa. Ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade

22. septembril 2021. a. Lepna tammiku looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu materjalidega oli

võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel.

Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-

eeskirja eelnõu avalikustamise kohta maaomanikele. Teavitus saadeti ka Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Saaremaa Vallavalitsusele ning Laimjala ja Valjala jahiseltsile. Kirjas

paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui

vastuväiteid ega ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja

muutmise eelnõuga nõustumiseks. Nimetatud ajaks saabus Keskkonnaametile kaks

arvamust/ettepanekut, millele Keskkonnaamet ka vastas.

12

Ettepaneku esitaja Arvamus/ettepanek Keskkonnaameti vastus

Saaremaa

Vallavalitsus

Lähtuvalt hoiualaga samade kaitseväärtuste olemasolust selle idapiiril

tuleb olemasolevat Tõnija hoiuala oluliselt laiendada riigimaa katastrite

Kuressaare metskond 945 (38601:004:0223) ja Kuressaare metskond 573

(38601:004:0609) arvelt. Sellega suureneks maastikukaitseala ligikaudu

116 ha olulise looduskaitselise väärtusega maa-ala võrra, kus asuvad

niidukooslused ja kasvavad keskkonnaregistri andmetel mitmed

kaitsealused liigid.

Muudatuste kavandamisel Lepna tammiku looduskaitsealal ja Tõnija

hoiualal on lähtutud üldisest põhimõttest tagada loodusväärtuste kaitse

olemasolevatel kaitsealustel objektidel. Olemasolevaid kaitstavaid alasid

laiendatakse üldjuhul ainult väga põhjendatud juhtudel, näiteks kui ala

kaitse alla mitte võtmine ohustab kaitsealuse liigi säilimist või seisundit

Eestis/Euroopas või on tegemist I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga.

2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Natura 2000 võrgustiku

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi on Eestis

elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole

Tõnija hoiualaga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide

kaitse eesmärgil ja loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi

elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja põhjendatud. Väärtuste kaitset

tõhustatakse juba olemasolevatel kaitstavatel aladel.

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

Põhjus, miks on jätkuvalt vajalik kahe erineva kaitstava loodusobjekti

tüübi kõrvuti eksisteerimine, jääb selgitamata. Sedavõrd väikesel alal võib

see põhjustada maaomanikes segadust ja risk mõista reegleid valesti

sellega kindlasti suureneb.

Kauni kuldkinga eesmärgiks seadmisel on nimetatud pindala, aga see pole

kindlasti peamine iseloomustaja, kas otsus on põhjendatud. Kaunist

kuldkinga kaitstakse täna paljudel kaitsealadel (sh hoiualad,

püsielupaigad), kuid sellele vaatamata ei keskenduta tegelikult kõrge

esinduslikkusega kohtade kaitsele. See, et liik alal esineb ja tema heaoluga

arvestatakse, on üks asi, aga kas siis sellest võiks välja lugeda, et antud

alal teiste liikidega ei arvestata üldse? Eraldi eesmärgiks seadmine vajaks

paremat põhjendust hetkel kirja pandust ning ka eelnevat analüüsi, kas see

ikka on vajalik.

Keskkonnaamet kaalus kaitseala ja hoiuala liitmist ning jõudis järeldusele,

et alade liitmine terves ulatuses ei ole otstarbekas. Keskkonnaamet on

seisukohal, et kõik elupaigatüübid ja liigid ei pea asuma looduskaitsealal.

Planeeritaval Lepna tammiku looduskaitsealal on peamine kaitse-eesmärk

metsaelupaikade kaitse looduslike protsesside kaudu, seetõttu rakendatakse

kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Tõnija hoiualale jäävad

peamiselt poollooduslikud kooslused, mis säilivad koostöös inimesega.

Seetõttu ei ole hoiualal rangemad piirangud vajalikud.

Seletuskirja peatükis 2.1 on toodud kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla

võtmise eeldustele. Samas peatükis on toodud, et lisaks kaitse-

eesmärkidena nimetatud loodusväärtustele on Lepna tammiku

looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud

taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-

eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide,

nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab

kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on

lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste

ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele,

kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele,

kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide

omadega.

13

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega aidata kaasa bioloogilise

mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli

3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse

annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil

loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunktile 449 on Natura 2000 võrgustiku

loodusalaks esitatud Tõnija loodusala, mis hõlmab Lepna tammiku looduskaitseala. Seetõttu

tuleb Lepna looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,

arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

Tõnija loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri

2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses

biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati

ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 21.

jaanuari 2021. a rakendusotsusega (EL) 2021/158, millega võeti vastu boreaalses

biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu neljateistkümnes

uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2021) 18 all, ELT L 51, 15.02.2021, lk 1–186).

Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Tõnija loodusala

kaitse-eesmärkide hulka kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), lubjarikkal mullal kuivad

niidud (6210), vanad loodusmetsad (9010*) ja puiskarjamaad (9070). Samuti tehakse ettepanek

arvata kaitse-eesmärkide hulgast välja valemääranguna esitatud elupaik lubjavaesel mullal

liigirikkad niidud (6270*) ning eemaldada kaitse-eesmärkide nimekirjast seal ainsa linnuliigina

välja toodud punaselg-õgija (Lanius collurio), kelle elupaikade kaitse jääb alale alles. Pärast

määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Tõnija loodusala piire.

Loodusala piirid viiakse kooskõlla katastripiiride ja põhikaardiga ning arvatakse välja õuemaad

ja mõned loodusdirektiivi elupaigatüübile mittevastavad alad.

Tõnija loodusala piiride muutmisel jäävad loodusalast välja järgmised katastriüksused: Küüni,

Pärdi ja Rauna. Loodusala osakaal väheneb järgmistel katastriüksustel: Lehtmetsa, Lembitu ja

Linnumäe.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega

kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide

täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja

nende soodsa seisundi saavutamisele.

14

Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on

mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja

suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava

Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja

taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab

liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)

parandamiseks. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Lääne-Eesti

saared kuuluvad UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and Biosphere)

koosseisu ning kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on programmiala nn

tuum- ja puhveraladeks (sihtkaitsevööndid on tuumaladeks, piiranguvööndid ja hoiualad on

puhveraladeks), mille hea seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi.

Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,

majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna

ala on juba varem kaitse all vana kaitsekorraga alana Lepna tammik.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti

kohalikule omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle

käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute

teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks

eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu

ei maksta. Kuna hoiuala pindala väheneb u 2,1 ha, suureneb selles osas kohaliku omavalitsuse

maamaksutulu. Samas arvatakse u 9 ha hoiualale jäävat ala kaitseala koosseisu (moodustatava

kaitseala pindala on kokku 25,05 ha), kus hakkab kehtima sihtkaitsevööndi kaitsekord ja ühtlasi

100% maksusoodustus. Kokkuvõttes väheneb Saaremaa Vallavalitsuse maamaksutulu u 45

euro võrra aastas.

Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille

sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.

Kriteeriumid, mille järgi kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja omandatakse, on

sätestatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti

sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumit,

mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning

kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (edaspidi kord). Korra § 3 lõike 1 kohaselt

omandab riik kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja

omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis

asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või sisaldab kaitstavat looduse

üksikobjekti. Korra § 31 lõige 2 sätestab juhud, kui kaitseala sihtkaitsevööndis on kaitsekorra

tõttu kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud. Kogu ala (17,9 ha eramaad ja 7,15

ha riigimaad) kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist (metsamaa). Maa-

ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Saaremaa vallas 2021. a (jaanuar – november)

metsamaaga 205 tehingut kogusummas 7 611 483 eurot, ühe hektari hind oli keskmiselt

4 194,6 eurot.

15

Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000

metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura

alal paikneva metsaala majandamisel saamata jäänud tulu kompensatsiooni. Toetust võib

taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse, taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000

võrgustiku alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Toetuse määr Natura 2000

piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on vastavalt

Maaeluministri 22.04.2015 määrusele nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ kuni 60 eurot

aastas (seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku raha kõikide taotluste rahuldamiseks),

sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Lepna tammiku looduskaitseala

moodustamisega arvatakse kaitseala koosseisus sihtkaitsevööndisse erametsa 17,9 ha

(piiranguvööndist 12,6 ha ja hoiualalt 5,3 ha). Erametsamaa toetusega seoses kaasneb riigile

määruse kehtestamisega lisakulu 895 eurot aastas, kuna erametsamaa ala läheb

piiranguvööndist ja hoiualalt, kus metsatoetuse määr on 60 eurot/ha aastas, sihtkaitsevööndisse.

Alale ei jää poollooduslikke kooslusi, mistõttu ei kaasne määruse jõustumisega vastava toetuse

maksmise kulusid.

Lepna tammiku kaitsekorra uuendamisega arvatakse sihtkaitsevööndisse juurde 7,15 ha

riigimetsa. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele vähendab range kaitse

Saaremaal puidukasutuse tulu keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et ka

piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt Riigimetsa Majandamise

Keskuse arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu

1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu

lisapiirangute seadmisel ligikaudu 10 euroni hektari kohta aastas. Kogu ala puhul on tegemist

küpse metsaga. Arvestades alal asuva küpse metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul

oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi

ligikaudu 72 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40%

raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad

ilmastikuolud, puiduturu olukord jne).

Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade

metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle

järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha

aastas. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga võrdsustakse ka hoiualale jäävad kaitse-eesmärgiks

olevad natura metsaelupaigatüübid ja selles osas saamata jäävat puidutulu juurde ei teki, sest

neid ei saa juba praegu majandada. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa hoiualalt

5,3 ha ja piiranguvööndist 12,6 ha sihtkaitsevööndisse. Kuna hoiualale jääv mets on ka praegu

inventeeritud metsaelupaigatüüpideks, siis on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus

eramaal 781,2 eurot aastas.

SMI 2020 aruande järgi on keskmine metsa tagavara Saare maakonnas 203 tm/ha. Eesti Metsa-

ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori

sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa-

ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav

lisandväärtus 193,3 eurot. Sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool).

Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli

kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse

tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal u 30%, riigimaal

RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi

16

muudatuste tulemusel otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis

hinnanguliselt u 80 tuhat eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata u

162 tuhande euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit

(metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas u tuhande

euro ulatuses ning lisandväärtus u kaks tuhat eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 2% jääb

riigil saamata tulusid u 272 tuhat eurot ja kogulisandväärtust loomata u 554 tuhande euro

väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult

väheneb, võib see mõjutada kuni u 0,05 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse

eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt

kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses

(takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning

puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike

1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Maaeluministeeriumil oli märkus seletuskirja mõistete ühtlase kasutuse kohta, käesolevas

seletuskirjas on parandused sisse viidud. Teised ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu

vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama

paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda

põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.12.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 21.12.2022, 1

Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 15.12.2022 nr 129

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Põllukülas ja Röösa külas asuv ala, mille nimeks saab Lepna tammiku looduskaitseala2(edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: vanad loodusmetsad (9010*)3ja vanad laialehised metsad (9020*); 3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaika: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Lepna tammiku sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 1 / 4

Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevustel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(5) Kaitsealal on lubatud: 1) jalgrattaga sõitmine radadel; 2) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning muul juhul kaitseala valitseja nõusolekul; 3) ujuvvahendiga sõitmine.

(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine ning rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Leht 2 / 4 Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

§ 9. Otsuste kehtetuks tunnistamine

(1) Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsuse nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” lisa „Looduskaitse alla võetavate objektide ja maaalade nimekiri” punkt 22 „Sepna tammik” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega loodukaitseobjektide loetelu” II osa „Pargid, metsapargid ja puistud” punkt 19 „Lepna tammik” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1)paragrahvi 1 lõike 1 punkt 62 sõnastatakse järgmiselt:

„62) Tõnija hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loodude (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse ning II lisas nimetatud liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse;”;

2)määruse lisas esitatud Tõnija hoiuala kaart „Tõnija” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga „Tõnija” (lisatud).

§ 11. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1‑2/21/152 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 12. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2Ala on kaitse alla võetud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsusega nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” ja nimetatud ka Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuses nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 449 hõlmab kaitseala Tõnija loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse- eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Urmas Reinsalu Välisminister peaministri ülesannetes

Piret Hartman Kultuuriminister keskkonnaministri ülesannetes

Taimar Peterkop Riigisekretär

Lisa 1 Lepna tammiku looduskaitseala

Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Leht 3 / 4

Lisa 2 Tõnija

Leht 4 / 4 Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri