„Metsanduse arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Keskkonnaamet

Keskkonnaagentuur

Riigimetsa Majandamise Keskus

SA Erametsakeskus

20.05.2022 nr 15-4/22/2417

Keskkonnaministeeriumi seisukoha kujundamine

metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju

strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude

strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

Keskkonnaminister algatas 04.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/607 metsanduse arengukava aastani 2030

(edaspidi MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Lisaks KSH-le viiakse läbi

ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid

aspekte. Seetõttu lähtub mõjude hindamise aruanne lisaks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt

koostatud mõjude hindamise metoodikast. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku

hindamisena KSH menetluse raames.

KeHJS § 401 lõike 1 ja 361 lõike 1 kohaselt peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja

enne KSH aruande avalikustamist küsima aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.

Palume Teil esitada oma seisukoht KSH aruande eelnõu ajakohasuse ja piisavuse kohta 30 päeva jooksul

käesoleva kirja saamisest e-posti aadressil [email protected].

KSH aruande avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast aruande kohta seisukohtade

küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisaegadest informeerime Teid edaspidi.

Kirjale on lisatud MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu koos

mõjude hindamise kontrollküsimustikuga. MAK2030 KSH programmi materjalid ja MAK2030 kavand

seisuga 03.03.2022 koos lisadega on leitavad: https://envir.ee/MAKKSHmaterjalid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Seedre

Metsaosakonna juhataja

Lisad: 1. MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

2. Aruande lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“

Lilli Lakkur, 626 0716

[email protected]

mai 2022

Metsanduse arengukava 2030

keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja muude oluliste

mõjude strateegilise hindamise

aruande eelnõu

Töö nimetus: Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise

aruande eelnõu

Töö number: 22020

Tellija: Keskkonnaministeerium

Vastutav täitja: Karl Kupits

Koostajad: Häli Tarum sotsiaalvaldkond

Kadri Vaher ruumiline planeerimine

Nele Rent kultuuripärand

Raimo Pajula ökoloogia valdkond

Artto Pello ökoloogia valdkond ornitoloogia alal

Kalev Jõgiste metsandusvaldkond

Mirjam Mehine assistent kliimamõjude alal

Olavi Grünvald majandusvaldkond

Siim Salmar puidutöötlemise valdkonna ekspert

Tuuli Vreimann ringmajanduse ekspert

Kontrollija: kontrollija nimi

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 1

SISUKORD

LÜHENDID JA MÕISTED ......................................................................................................................... 4

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6

2 MAK LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................ 8

3 MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS ...................................................... 11

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................... 13

4.1 ELURIKKUSE JA METSAMAJANDUSE SEOSED .................................................................... 13

4.2 RAIED JA ÖKOLOOGILISED VÄÄRTUSED ........................................................................... 17

4.3 LOODUSVÄÄRTUSE HOIDMISE FINANTSMEHHANISM ..................................................... 20

4.4 METS KUI ELUKESKKOND JA PÄRANDKULTUURI KANDJA ................................................ 21

4.5 METSADE ROLL SÜSINIKURINGES JA SÜSINIKU TALLETAMISES ....................................... 24

4.6 METSADE TERVISLIKU SEISUNDI JA ELUJÕULISUSE SÄILITAMINE .................................... 26

4.7 METSADE SOTSIAALNE FUNKTSIOON .............................................................................. 27

4.8 METSADE TOOTLIKE FUNKTSIOONIDE SÄILITAMINE ........................................................ 29

4.8.1 Metsakultiveerimismaterjal ........................................................................... 30

4.8.2 Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine ......................................... 30

4.9 METSADE KASUTAMISE RUUMILINE PLANEERIMINE ........................................................ 31

4.10 METSANDUS MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES ..................................................................... 34

4.11 METSANDUSE INFRASTRUKTUUR ..................................................................................... 37

4.12 METSANDUSE SUUNAMINE JA KAASARÄÄKIMINE ........................................................... 38

4.13 METSAOMANDI STRUKTUUR JA KASUTAMISTAVAD ........................................................ 38

4.14 METSANDUSTEABE KOGUMINE NING KASUTAMINE ....................................................... 39

4.14.1 Metsaregister ...................................................................................................... 39

4.14.2 Statistiline metsainventuur ............................................................................ 40

5 ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI LEIDMINE .............................. 42

5.1 ALTERNATIIVIDE HINDAMISE METOODIKA ....................................................................... 42

5.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE LOODUSKESKKONNA VALDKONNAS.............................. 44

5.2.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 44

5.2.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 45

5.2.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 47

5.2.4 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................... 49

5.3 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE SOTSIAAL-KULTUURILISE KESKKONNA VALDKONNAS .. 50

5.3.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 50

5.3.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 51

5.3.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 53

5.3.4 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................... 56

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 2

5.4 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE MAJANDUSKESKKONNA VALDKONNAS ......................... 56

5.4.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 57

5.4.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 58

5.4.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 59

5.4.4 Alternatiivide võrdlemine ............................................................................... 62

5.5 KOONDHINNANG ALTERNATIIVIDELE .............................................................................. 62

6 METSANDUSE ARENGUKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA

LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................................... 64

6.1 METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJU RIIGI TEISTELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE .. 66

6.1.1 Säästev Eesti 21 ................................................................................................. 67

6.1.2 Euroopa Liidu metsastrateegia ..................................................................... 70

6.1.3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ................................... 71

6.1.4 Metsapoliitika ..................................................................................................... 72

6.1.5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................. 73

6.1.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................ 73

6.1.7 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ......................................................... 75

6.1.8 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ..................................... 77

6.1.9 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 .................................................... 78

6.1.10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 .................................................... 79

6.1.11 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ................................................... 80

6.1.12 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................... 80

6.1.13 Strateegia "Eesti 2035" .................................................................................... 84

6.1.14 ÜRO säästva arengu eesmärgid .................................................................. 85

6.1.15 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)

arengukava 2021–2035 .................................................................................. 93

6.1.16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) .................. 94

6.1.17 Digiühiskonna arengukava 2030 ................................................................ 97

6.1.18 Euroopa rohelepe ............................................................................................... 99

6.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030 ................................... 100

6.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030 ............... 104

6.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava

2015-2020 ......................................................................................................... 106

6.1.22 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ................................................. 107

6.1.23 Heaolu arengukava 2016-2023 ................................................................. 108

6.1.24 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 .................................. 112

6.1.25 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 ............................................. 114

6.1.26 Eesti välispoliitika arengukava 2030 ........................................................ 115

6.1.27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

(PÕKA) ................................................................................................................ 117

6.1.28 Läänemere kaitse tegevuskava .................................................................. 118

6.1.29 EL Kliima- ja energiaraamistik 2030 ........................................................ 120

6.2 MAK HINDAMINE KONTROLLKÜSIMUSTIKU KAUDU .................................................... 121

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 3

6.3 PUIDU VÄÄRINDAMISE POTENTSIAAL ............................................................................ 121

7 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL .................................................................... 126

8 MAK ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE .......... 127

9 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 129

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 4

LÜHENDID JA MÕISTED

MAK Metsanduse arengukava vastavalt mõjude hindamise

programmi koostamise aegsele seisule

MAK koostamise

korraldaja

Keskkonnaministeerium, kes vastutab MAK-i koostamise eest.

Sellel osapoolel on KSH menetluses vastutav roll.

KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetlus. Muude oluliste mõjude hindamine on

liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise

programmi.

Antud protsessis on aluseks KeHJS 01.01.2019 redaktsioon.

KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2.

jagu)

KSH programm KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse olulised mõjud

ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse

aruande etapis. KSH programmile on nõuded toodud KeHJS §

36.

KSH aruanne Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis viiakse läbi

vastavalt KSH programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud,

metoodika). KSH-le on nõuded toodud KeHJS § 40.

Mõjude

hindamise

programm

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise

programm

Mõjude

hindamine

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise

hindamise ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine

Oluline mõju Oluline keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks MAK-

i eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL-i või Eesti

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 5

keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei

aita neid ellu viia.1

Antud juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika

dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja

strateegiatele.

RMK Riigimetsa Majandamise Keskus

Statistiline

metsainventuur

(SMI)

Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbi viidav statistiline

metsainventuur (SMI) on valikuuring, millega saab operatiivselt

ja ökonoomselt teavet metsade kohta.

Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis

tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate

muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine. Lisaks

metsainfole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise

jaotuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise

kohta.

sünergia nähtus, kus koos saavutatakse paremaid tulemusi kui üksteisest

sõltumatul tegutsemisel

1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamat.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 6

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku2

Vabariigi Valitsusele, mille alusel algatati metsanduse arengukava koostamise 10.

jaanuaril 2019.

Keskkonnaministeerium algatas 04.09.2019 ministri käskkirjaga nr 1-2/19/607

„Metsanduse arengukava aastani 2030“ KSH. Käskkirjas on muuhulgas toodud järgmist:

• Arengukava koostamise eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe

jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii

rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja

kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust.

• Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1

punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava

koostatakse metsanduse valdkonnas.

Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk:

• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel;

• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

• edendada säästvat arengut.

Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale

avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet

kinnitab ka KSH käsiraamat3.

Et kujundada Eesti vabariigi metsanduspoliitikat, on seadusest tulenevalt

(metsaseaduse § 7 lg 1) vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab

arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende

saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid

ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH). Kuna MAK-i mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama

protsessi raames läbi Eestis esmakordselt ka muude oluliste mõjude strateegiline

2 Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium.

3 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamat.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 7

hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke,

sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku

hindamisena.

Seetõttu lähtub käesolev mõjude hindamise aruanne lisaks KeHJS toodud nõuetele ka

Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast4

(kontrollküsimustikku vt lisas 1).

Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise

programm. See läbis KeHJS kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks

2021. aasta detsembris (Keskkonnaministeeriumi kiri 13.12.2021 nr 15-4/21/4567-21).

Käesolev töö on mõjude hindamise teine ja viimane etapp. Selle käigus hinnatakse

mõjusid vastavalt mõjude hindamise programmile, järgides KeHJS kohast KSH aruande

koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri.

4 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantse. 2021

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 8

2 MAK LÜHIKIRJELDUS

Eesti Metsanduspoliitika kujundamiseks ja Eesti metsanduse suunamiseks on

metsaseaduse § 7 kohaselt vajalik koostada iga kümne aasta jaoks MAK, mille kinnitab

Riigikogu. Hetkel on koostamisel MAK 2030, mille eesmärk on saavutada laiapõhjaline

kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. MAK-i koostamisel lähtutakse

arengukavade koostamise korrast5.

Rohkem kui pool eesti maismaast on kaetud metsaga. Eestlastele on mets alati oluline

olnud ja viimasel ajal on metsade majandamise teemat ühiskonnas eriti laialdaselt

arutatud. Metsad pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemide teenuseid, mis sõltuvad

sellest, kuidas metsi kasutatakse. Metsade pakutavad ökosüsteemide teenused

hõlmavad loodust ja sealhulgas inimesi reguleerivaid (nt. kliima, vesi), toetavaid (nt.

mulla teke, toitainete ringlus), varustavaid (nt. toit, puit) ja kultuurilisi (nt. puhkus,

vaimsus) teenuseid.

Metsade pakutavaid teenuseid võib kirjeldada osana metsanduse väärtusahelast. See

on mitmekülgne, hõlmates erinevat maakasutust, metsaomanikke ja

metsandussektoris hõivatud inimesi, elukeskkonna toetamist, pikaajalisi

investeeringuid, taastuvenergiat, teadust, haridust ja ka innovatsiooni. Metsandusel on

läbi majandusvõtete oluline roll nende teenuste ja selle väärtusahela toimimisel. Kuna

metsade ja metsanduse potentsiaalne mõju on sedavõrd suur, koostatakse arengukava

laiapõhjalise dokumendina hõlmates nii kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja

ökoloogilisi aspekte.

Arengukava selgitab: „Arengukava täidab ÜRO säästva arengu6 eesmärke, mh tervise

ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega

kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise

ja tarbimise eesmärkidega. Samuti lähtub arengukava Euroopa ministrite metsakaitse

koostööprotsessist Forest Europe, mille käigus on kokku lepitud kestliku (so

jätkusuutliku) metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioon ning

põhiseisukohad7. Forest Europe juured ulatuvad ÜRO Keskkonna- ja

5 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117.

6 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei

7 FOREST EUROPE | Sustainable Forest Management

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 9

Arengukonverentsi8 otsustes sätestatud põhimõteteni, mis on olnud Eesti

metsapoliitika9, varasemate arengukavade ja seadusandluse aluseks.“

MAK juhindub Forest Europe käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse

definitsioonist ja põhiseisukohtadest.

Peamiseks vahendiks metsade säästva majandamise määratlemiseks ja selle

rakendamise soodustamiseks on kriteeriumite ja näitajate süsteemid. Need pakuvad

asjakohast teavet metsapoliitiliste otsuste väljatöötamiseks ja hindamiseks. Samuti ka

teavet riikliku metsapoliitika ja erinevate arengukavade ja –programmide tarbeks.

Kriteeriumite ja näitajate süsteemide kasutamise abil saab ka hinnata metsaressursi

olemit ja arengutrende, samuti koostada võrreldavat aruandlust Euroopa, piirkondlikul

ja riigi tasandil. Kriteeriumite ja näitajate süsteemide all mõeldakse MAK eesmärkide

mõõdikuid.

Valdkonna arengukava ja programmi lähtealused on:

(1) Valdkonna arengukavas ja programmis lähtutakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse

kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende

saavutamist.

(2) Valdkonna arengukava ja programmi koostamisel ja muutmisel arvestatakse

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärke ja mõõdikuid.

(3) Valdkonna arengukavas ja programmis kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika

eesmärke.

(4) Valdkonna arengukava ja programmiga aidatakse Eestil saavutada ÜRO

ülemaailmseid säästva arengu eesmärke.

Detailse kirjelduse lähtealustest leiab MAK-i kavandist.

Arengukava ja programmi eesmärgid ja nende mõõdikud koos tulemusvaldkonna

eesmärkidega moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mille põhjal

koostatakse eelarvestrateegia ja riigieelarve.

MAK-i sisuks on:

• valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg-

ja sihttasemetega;

8 United Nations Conference on Environment and Development, Rio de Janeiro, Brazil, 3-14 June 1992 |

United Nations

9 Eesti metsapoliitika heakskiitmine, Riigikogu 11.06.1997 otsus.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 10

• ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke

saavutada.

MAK üldeesmärk on kestlik metsandus.

Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi (Joonis 1), mis

lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik

metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja

elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi

rahuldava mitmekülgse metsakasutuse.

Joonis 1 MAK eesmärgid

üldeesmärk

Eesti metsandus on kestlik

1. alaeesmärk

Metsandus arvestab

kliimamuutuste ja

metsade elurikkuse

seisundiga

2. alaeesmärk

Metsasektor on

majanduslikult

konkurentsivõimeline

3. alaeesmärk

Metsandus on kaasav

ning arvestab

sotsiaalsete ja

kultuuriliste

väärtustega

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 11

3 MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS

MAK on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt

(maakond, vald, küla). Seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt

dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku tegevuskava

tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete

muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena

seatud sihte saavutada erinevate tegevustega.

Arengukava tugevalt strateegiline aste (pigem üldine, laskumata detailidesse) on

kooskõlas riigi poolt ette antud arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise

juhisega.

Mõjude hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse

täpsusastmesse hinnatava dokumendiga.

Sellest lähtuvalt on mõju hinnatud Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse.

Hindamine on lähtunud alameesmärkide ja mõõdikute kirjeldusest ning on vältinud

spekuleerimisest, milliseid konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks võidakse

ette võtta. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavade

eesmärkidega ja alameesmärkidega.

Ruumiliselt piirdub mõju hindamine Eesti territooriumiga. Olulist piiriülest mõju ei ole

põhjust prognoosida. MAK on ette nähtud Eesti metsa arengu suunamiseks ja

olulisemad muudatused toimuvad Eestis.

MAK küll on koostatud aastateks 2021-2030 kuid metsanduses on muutused

mõõdetavad aastakümnetes, mitte aastates. Täna planeeritud muudatused hakkavad

jõustuma täielikult alles selles metsas, mis istutatakse homme ja muudatused jõuavad

eesmärgini siis, kui mets on kasvanud küpseks. Arusaadavalt ei istutata uut metsa kogu

Eesti ulatuses homme vaid vastavalt raiejärjekorrale. Selle tõttu võib väita, et MAK-iga

planeeritud lõppeesmärgid on täielikult realiseerumas vast ehk suurusjärgus 100 aasta

jooksul. See näitab MAK tegelikku ajalist mõõdet ja seab MAK tänastele ning tulevikus

koostajatele erilise ülesande koostada niisugune arengukava, mis ei hüple ühelt ideelt

teisele. Eelnevast lähtudes on käesolevas aruandes hinnatud kõiki mõjusid pikas vaates

kuni hetkeni, mil MAK plaanitu põhjal saabuks nö lõppolukord.

Mõjude hindamise üldsusastme tõttu ei ole välistatud, et MAK-ist tulenevatele

tegevustele tuleb detailsemates etappides läbi viia spetsiifilisem keskkonnamõjude

hindamine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise vajaduse on vähem

tõenäoline kuid ei ole välistatud.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 12

Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi lähtudes põhimõttest, et

ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal (Joonis 2).

Joonis 2 Kolme jalaga taburet, millel istub ühiskond

Mõjude hindamisel on lähtutud tänapäeval parimast kättesaadavast teadmisest

ühiskonnas toimuvatest protsesside suundumustest (demograafia, kliimamuutused,

majanduskasv jne). Korduvalt on leidnud tõestust, et ka makrotasandi protsesside

prognoosid ei pruugi isegi lähituleviku osas paika pidada (2007. aasta majanduskriis,

Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu ning selle tõttu sanktsioonidest tulevad

tagajärjed, jne). Määramatust ei aita vähendada ka võimalike sündmuste stsenaariumite

loomine, sest võimalike variante ja nende kombinatsioone on väga palju, kui mitte

lõputult. Parimaks lahenduseks on plaanide ja prognooside süstemaatiline üle

vaatamine ning lähtuvalt olukorrast sihi täpsustamine. Seda eesmärki kannab MAK üle

vaatamine kümneaastase tsükliga (2030-2040, 2040-2050 jne).

so ts

ia al

- ku

lt u

u ri

lin e

m aj

an d

u sk

es kk

o n

d

lo o

d u

sk es

kk o

n d

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 13

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed

MAK-i eesmärkide ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju

keskkonnale, sh ka elurikkusele selle kõige laiemas mõttes, üks olulisi mõjuvaldkondi,

millega arvestada tuleb. Metsad kannavad tervet rida ökosüsteemiteenuseid, millest

olulisimate hulka kuuluvad kahtlemata ka elurikkust toetavad teenused.

Loodushoidu ja metsade elurikkust puudutav väga oluline metsapoliitiline kokkulepe

tehti 2002. aastal Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 raames, mil otsustati, et

rangelt kaitstavate metsade pindala tõstetakse olemasolevalt 7,2%-lt vähemalt 10%-ni

Eesti praegusest metsamaa pindalast. Samast arengukavast leiame ka vääriselupaikade

kaitse strateegia. See eesmärk on praeguseks ka täidetud – range kaitse all on üle 14%

metsamaa kogupindalast. Elurikkuse toetamiseks võeti suund säilik-, lama-, põlis- ja

surnud puude jätmiseks raiesmikele.

Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseadusega ja

looduskaitseseadusega. Metsaseaduse põhieesmärgiks on tagada metsa kui

ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Nende täitmiseks on metsade

majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, näiteks lageraietel pindalale ja

säilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse, mis paraku toimib

seni siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku

mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks.

Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi

looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade

kasutamise piiramine. 01. jaanuari 2021. seisuga paiknes 19,7% Eesti metsamaast

kaitstavatel aladel10. Statistilise metsainventuuri järgi, mis arvestab kaitstavate alade

hulka ka ranna ja kalda piiranguvööndid, oli kaitstavat metsamaad kokku hinnanguliselt

25,6% Eesti metsamaast. Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja

metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade

tüpoloogilist esinduslikkust. Osalt on kaitstavate metsade kaitserežiim kehtestatud ka

liigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt kaitstes metsa kui kaitstava liigi elupaika.

Liigikaitselistel eesmärkidel on enim metsi kaitstud metsise kaitse vajadustest lähtuvalt

(metsise püsielupaigad).

10 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaagentuur, 2020.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 14

Viimastel aastatel on intensiivistunud raiesurve kaitsealade piiranguvööndites

(sealhulgas ka Natura 2000 aladel), mis võib seada ohtu kaitsealade kaitse-

eesmärkideks olevate liikide ja metsaelupaigatüüpide seisundi ning säilimise. Seega on

vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus metsade

majandamine võib seada ohtu kaitseala eesmärgid või avaldada ebasoodsaid mõjusid

Natura 2000 alade eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide seisundile.

Euroopa liidu tasandil (ja selle kaudu ka Eestis) on metsade kaitse tagamisel mänginud

tähtsaimat rolli Natura 2000 kaitsealade moodustamise protsess. Looduslike metsade

kaitse Natura loodusaladel põhineb Loodusdirektiivil, mille I lisasse kantud

metsaelupaigatüüpe ja II lisasse kantud liikide elupaiku loodusaladel kaitstakse. Lisaks

kuuluvad Natura 2000 võrgustikku linnualad, kus kaitstakse linnudirektiivi I lisa ja

rändlinnuliikide elupaiku. Arvestada tuleb ka linnudirektiivi sättega, mille alusel on

keelatud lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline.

Lähitulevikus hakkab metsade kaitset ja kasutust nii Euroopa tasandil kui ka siseriiklikult

kujundama Elurikkuse strateegia aastani 2030 ja sellest lähtuvad rakendusaktid ning

muud otsustused. Metsandusega seondub strateegia kõige otsesemalt läbi metsade

kaitse ja seisundi parandamise eesmärgi. Elurikkuse strateegia kohaselt tuleb tõhustada

metsade kaitset ning pöörata enam tähelepanu metsadega seotud elurikkuse

aspektidele, sealhulgas kaitstavate metsaelupaikade ning liikide kaitsele. Vastavalt ELi

elurikkuse strateegiale aastani 2030 tuleb kindlaks määrata ja range kaitse alla võtta

kõik ELis veel alles olevad loodus- ja põlismetsad.

Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed kuid

üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi

aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. Antud

negatiivne seos esineb nii liigirikkuse kui ka koosluste ja metsaökosüsteemide tasandil.

Ehk teisisõnu, lähtudes pakutavatest ökosüsteemiteenustest ei saa (või on see keerukas

ning kallis) samal ajal maksimeerida varustusteenust puidu tootmise näol ja elurikkust

toetavaid teenuseid. Siiski on majandusviiside valikuga võimalik säilitada või

suurendada elurikkust toetavaid teenuseid ning leida kompromiss või tasakaal metsa

erinevate funktsioonide vahel. Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete

ajaline planeerimine – kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on

oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. Praegu on raierahu puhul tegemist

siiski vaid osalise raierahuga (15. aprillil kuni 15. juuni), mis ei hõlma tervet

pesitsusperioodi. Eesti Ornitoloogiaühing soovitab pidada raierahu vähemalt 15.

juulini.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 15

Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti

metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900

hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800

hektaril11. Lageraiepõhise metsanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda

leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPMi kombineerimine turberaiete ja

püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPMi ohud

elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja

populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused tulenevalt

raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja paljudest sekundaarsetest

mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus

raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnele ohustatud liigile) ja

riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja

raiealade suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast

põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest,

teedest jne.

Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni

raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe.

Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja

häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised.

Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning

surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende

struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise

aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks.

Elurikkusele avalduvate mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed

säilikstruktuurid (kaudselt seega raiepindalad), raiesmike pindala ja paiknemine,

metsateede poolt killustamine ning valitud uuendamisviis ja teised

metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on

piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud

1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade

vähenemise mõjud;

2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu.

11 Aastaraamat „Mets 2019“ peatükk „Raied“.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 16

MAK-i senise protsessi ning alusuuringute käigus on kaardistatud mitmeid intensiivse

metsamajanduse korral elurikkusele kaasnevaid mõjusid ja probleemkohti:

• metsalinnustiku arvukuse kahanemine (metsades pesitseva tavalinnustiku

arvukus on seiretulemuste alusel viimase 33 aasta jooksul vähenenud keskmiselt

0,5% aastas);

• raiepindalad on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu

ohustab elurikkust ja võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone;

• säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks

tulevases metsapõlvkonnas,

• raiete käigus väheneb metsas surnud puidu kogus ja heterogeensus;

• vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud;

• esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus

ohustab nendega seotud liike ja kooslusi;

• looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud.

Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub

neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata

riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu

kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide

elupaigad) võivad sattuda raiesse. SMI 2014–2018 andmestiku järgi asus 65%

elupaigatüübiväärilistest metsadest väljaspool ametlikult registreeritud elupaiku, mis

tähendab, et metsaelupaikade seire ei kata suurt osa elupaigaks sobivaid metsi, ning

samas, on veel metsaelupaigaväärtuslikke metsi, mida saaks täiendavalt elupaikadena

arvele võtta12.

Elurikkusele avaldab kaudset mõju ka metsade omandivorm, millest sõltub nende

majandamise intensiivsus. Juriidilised isikud on intensiivsemad metsade majandajad

võrreldes füüsiliste isikutega olles aktiivsemad nii raiel kui metsa uuendamisel13.

Füüsilistest isikutest omanike hulgas on suhteliselt rohkem passiivseid metsaomanikke.

Seetõttu on tõenäoliselt ka füüsiliste isikute metsade elurikkus kõrgem.

12 Bioloogilise mitmekesisuseindikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja

Natura2000-metsaelupaigad) Liira, J. 2020.

13 Erametsakeskuse ettepanekud MAK aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks

läbiviidava alusuuringu lähteülesandele 20.02.2018.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 17

Kui valdavas osas on metsamajanduse ja elurikkuse seosed lokaalsed ning mõjud

avalduvad enamasti vaid metsaelustikule siis maastike veerežiimi ja vooluveekogude

veekvaliteedi ning seisundi muutuste kaudu võivad mõjud avalduda ka veekeskkonnale

ja soode ning muude märgalade seisundile. Selliseks mõjufaktoriks on metsakuivendus,

mis nii uute kuivendussüsteemide rajamise kui ka olemasolevate rekonstrueerimise

kaudu võib mõjutada muid ökosüsteeme, eelkõige vooluveekogusid ja soid.

Vooluveekogude puhul avaldab mõjusid eelkõige kuivendusvõrgu kaudu aga ka raiete

tõttu veekeskkonda lisanduv heljum ja toitained, samuti kuivendusega kaasnev

veerežiimi muutus. Veekvaliteedile avaldavaid mõjusid saab leevendada settetiikide ja

puhastuslodude kasutusega. Soode puhul on peamiseks ohuks uute kuivenduskraavide

rajamine või ka olemasolevate rekonstrueerimine looduslike sooalade piiril või

läheduses. Samuti on kuivendus ohuks veel looduslikuna säilinud veerežiimiga

soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule. Eeltoodule lisanduvad veel

metskuivenduse kliimamõjud, mis seisnevad CO2 ja vähemal määral ka N2O emissioonis

kuivenduse toimel aereeritud ja lagunevast turvasmullast. Kokkuvõttes võib

metsakuivendust lugeda oluliseks metsamajanduse kaasmõjuks, mille minimeerimine

nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete rakendamist. Praegu

hinnatakse metsakuivenduse kavandamisel selle otseseid mõjusid looduskaitselistele

objektidele, kuid mõjusid elurikkusele ja veekeskkonnale ning kuivenduse

kliimamõjusid ei võeta otsustuste tegemisel piisavalt arvesse.

Metsade, eelkõige soometsade ja soostunud metsade, veerežiimile avaldavad mõju ka

lageraied, mille tagajärjel väheneb aurumine ning tõuseb veetase. Antud mõju

piirkonna elustikule võib olla erinev. Veetaseme tõus võib kompenseerida kuivenduse

mõju aga kuivenduse puudumisel kiirendada soostumist ning mõjutada negatiivselt

piirkonnas välja kujunenud metsaökosüsteeme.

4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused

Metsandusega seotud peamisteks kitsaskohtadeks ei ole pelgalt üldine raiesurve, vaid

metsandusliku majandustegevuse suurepinnalisus ja looduslikust foonist oluliselt

äärmuslikum intensiivsus, ning metsamajanduse produktiivsuse tõstmiseks

põhjustatud elupaigatingimuste eriilmelisuse vähenemine (näiteks märgade muldade

kuivendamine metsa produktiivsuse suurendamiseks). Metsa majandusliku kasutamise

kõige äratuntavamaks ruumilise struktuuri tunnuseks on lageraiega tekkinud ajutiselt

lagedad alad. Urmas Petersoni tehtud kaugseire tuletised Keskkonnaagentuurile

pakuvad välja, et viimase kümnendi keskmine häilu pindala metsas ületab veidi kahte

hektarit, kuid on ka väga suuri, üle 10 ha raiealasid.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 18

Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri

protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine

ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele

järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud

sekundaarsetest mõjudest. Mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed

säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning

valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine

kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt

dokumenteeritud

1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade

vähenemise mõjud;

2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu.

Lageraied põhjustavad maastiku mastaabis mõõduka ulatuse puhul lühiajalist

liigirikkuse suurenemist avakoosluste liikide osas, intensiivse majandamise korral aga

elustiku homogeniseerumist ja levikutõkete kujunemist paljudele metsaliikidele. Mõju

on seda tugevam, mida ühtlaselt suuremad on raiesmikud ja lühemad raieringid. Eesti

raiesmike tavaline suurus varieerub umbes ühe suurusjärgu piires (u 0,5–5 ha), mille

tulemusena on looduslikult dünaamilise maastikuga võrreldes homogeniseerunud nii

puistud (üheealised, samamoodi majandatud jne) kui ka maastikud (ühtviisi

killustunud). Homogeniseerumine pärsib liike, kes vajavad puistute sisemist

heterogeensust või kelle asurkonnad toimivad looduslikult suurtes elupaigalaikudes.

Lageraiejärgselt kujunevas noorendikus ja latimetsas toimub elustiku vaesumine, mida

saab leevendada heterogeensust tekitavate valgustusraiete ja säilikpuude abil.

Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni

raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe.

Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja

häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised.

Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning

surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende

struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise

aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Põlispuude ja suurte surnud puude olulisus

paljudele linnu-, sambliku-, sambla- ja puiduseeneliikidele on hästi dokumenteeritud,

sh ka nende vähesuse piirav mõju ohustatud asurkondadele ja mitmete liikide võime

asustada niisuguste puude olemasolul ka majandusmetsi.

Metsade struktuur on lihtsustunud ning metsa paljufunktsioonilisus vajab toetamist ja

taastamist. Eestis on vähe alles jäänud looduslikus seisundis metsi, siiski on veel palju

looduslähedase struktuuriga majandusmetsi ajaloolise järjepidevusega metsamaal ja

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 19

parkides. Metsades väheneb jätkuvalt puistu suurstruktuuride sagedus (sh vanad

ökoloogiliselt väärtuslikud puud ja jäme surnud puit). Raiesse satuvad korraga

ulatuslikud piirkonnad, lagedaks raiutud alad muutuvad väga suureks. Metsaseadus

reguleerib maksimaalset uuendusraie pindala, mis aga ei näita tegelikku võimalikku

lageala suurust, kuna raiesmiku kõrvale tohib teha uue lageraielangi kohe, kui raiesmik

on uuenenud (uuenenud metsaks aga loetakse sageli juba kuni mõne aasta vanuseid

raiesmikke). Suured lageraielangid tekivad maastikus ka seetõttu, et ühe eraldise piires

ei ole lageraielankidel pindala ülempiiri.

Lageraiete tõttu satuvad vanad metsad järjest suuremasse eraldatusesse, piiratud

levikuvõimalusega liigid ei suuda metsamaastikes liikuda. Metsadega seotud ohustatud

liigid ei suuda pikaajaliselt säilida killustunud metsamaastikus. Metsaliikide

levikubarjäärid suurenevad ja arvukus langeb.

SMI on jälginud ka tavalisemaid bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid.

Vaatlusperioodi jooksul on järsult vähenenud bioloogiliselt vanade puude sagedus

kuusikutes ja mingil määral ka männikutes. Järsu vähenemise on läbi teinud surnud

puidu maht puistutes, samas kui suure-läbimõõduline lamapuit on metsades

sagenenud. Väikesemõõdulistes indikaatorites on jätkuvalt harvenenud õõnsustega

tüved ja erinevate putukate tekitatud aukudega (d>5mm) kuiv puit. Samas on

sagenenud üldiselt torikseente viljakehade ja rähnide olemasolu okasmetsades.

Sammaldunud lamapuitu on harva, aga olukord paistab paranevat. Rippsamblike

sagedus on stabiilne. Kokkuvõtlikult, suur-struktuuride kadumine, õõnsuste ja

putukaaukudega tüvede vähenemine võib olla eelnevaks märgiks tulevikus toimuvatele

negatiivsetele muutustele ka üldises okasmetsades elurikkuses, isegi kui hetkel ei ole

väike-indikaatorite seis seireperioodi jooksul halvenenud.

Teoreetilise analüüsi põhjal on tulususe tõstmiseks ja metsakahjustuste vältimiseks

(eriti kuusikutes) soovitatud kohati kasutada lühemaid raieringe14. Nende rakendamisel

on aga veelgi raskem tagada metsade ökoloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus

väheneb ökoloogilisse funktsiooni investeerimise arvelt. Siiski on mitmed

simulatsiooniuuringud leidnud, et intensiivistamine koos kaitsealade pindala

suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka

puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse15. Eestis pole sellist analüüsi tehtud.

14 Profitability analysis of short rotations in Scots pine,

Norway spruce and silver birch stands. – Forestry Studies | Korjus, H., Põllumäe, P., Rool, S. 2011.

Metsanduslikud Uurimused 54, 28–36.

15 Effects of intensified forestry on the landscape-scale extinction risk of dead wood dependent

species. Ranius, T. ja Roberge, JM. (2011). Biodiversity and conservation. 20 :13 , 2867-2882

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 20

4.3 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism

Erametsaomanikud (ja ka metsaühistud) saavad Eestis metsatoetusi SA

Erametsakeskuse ja metsaühistute vahendusel. Euroopa Liidu toetused on Eesti maaelu

arengukava meetmed, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Siseriiklike toetuste

raha tuleb riigieelarvest. Metsaomanik saab taotleda järgmisi toetusi:

• Metsa uuendamise toetus

• Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus

• Erametsaomanike nõustamise toetus

• Metsamaaparandustööde toetus

• Metsa inventeerimise toetus

• Metsa sertifitseerimise toetus

• Üraskikahjustuste ennetamise toetus

• Natura erametsa toetus

• Metsameede (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine)

• Vääriselupaiga kaitse lepingud

• Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus

Toetuste andmist reguleerivad siseriiklike toetuste määrus, Natura erametsa toetuse

määrus ja metsameetme määrus.

Maaeluministeerium kavandab perioodil 2021–2027 rakendada EL kaasrahastatavat

toetust „Investeeringud bioressursside väärindamisse“, mille sihtgrupiks on ka

metsandusettevõtted.

Erametsaomanike looduskaitseliste tegevuste toetamise meetmete kirjeldused on

toodud järgnevalt:

• Vääriselupaiga kaitseks saab erametsaomanik sõlmida Erametsakeskusega

lepingu, kes hüvitab metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud.

Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus (§ 23).

• Natura meetmega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat

tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja

projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse

suurus on täna 110 €/ha (sihtkaitsevööndis) või 60 €/ha (piiranguvööndis,

hoiualal ja projekteeritaval alal).

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 21

• Pärandkulutuuri säilitamise toetusega toetatakse erametsamaal paikneva

pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele

avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide

kogumist.

Alates 2014. aastast puuduvad regulaarselt esitatavad andmed metsauuenduse kohta

eramaadel. Varasemate aastate kohta on teada kavandatud tööde maht, mis oli

summeeritud Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste põhjal.

Aastaraamat Mets 2018 andmetel maksti erametsanduse toetusi 2018. aastal 2,5

miljonit eurot (2010. a 2,35 miljonit eurot). Kõige suurem toetuse liik on

metsauuendamise toetus, sellele järgnevad erametsaomanike nõustamine,

metsaühistu toetus ja metsamajandamise kavade koostamine. SA Erametsakeskus

koostatud uuringu16 kohaselt oli uuendamise toetuste summa 2018. a 1,25 miljonit

eurot ning selle abil uuendati 7 235 ha metsamaad (2008. a 3 673 ha) – toetusega

uuendatud metsamaa pindala on olnud tõusvas trendis alates aastast 2009. Võrdluseks,

RMK uuendas 2020. aastal metsa 11 756 hektaril (2019. aastal 11 760 ha).

Kui aastal 2008 olid toetuste saajatest 66% juriidilised isikud ning 20% füüsilised isikud

siis 2018. aastal oli proportsioon vastupidine, vastavalt 28% ja 67% (ülejäänud FIE-d).

4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja

Eesti metsapoliitika deklareerib Eestimaa elanike traditsiooniliselt tugeva seotuse

metsaga, kus inimene veedab suure osa oma igapäevaelust ja puhkuseajast. Lisaks

kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles, tõestades sellega oma

suurt tähtsust kohalikus kultuuripärandis.

Metsanduse arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamise käigus selgus, et

metsa ja selle rolli tähtsustamine, uurimine, teadvustamine on vajalik nii eestlase

identiteediloome, ruumilise keskkonna kujundamise kui ka kultuuri ja traditsioonide

hoidmise seisukohast, kuivõrd Eesti inimeste pärimuslik loodusetundmine väheneb

ning õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate

loodushoidlikke tavasid, näiteks traditsioonilisi metsakasutusviise, looduslikke

pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, ei ole loodud võimalusi vanema

kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. Huvirühmade

hinnangul on metsade säilimine väljaspool ruumilise keskkonna kavandamise

16 Aastail 2008 - 2018 makstud erametsanduse arendamise toetused ja nendega kaasnenud mõju

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 22

haardeulatust ning Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse liiga vähe puitmaterjali. Lisaks

on vähenemas inimeste harjumus metsas käia või julgus selle hüvesid kasutada.

Seda, kuidas ja millised metsad on kõrgkultuurilise inspiratsiooni allikad, ei ole seni

ulatuslikult uuritud. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu kohaselt

toetab kultuurilist funktsiooni hästi täidetud ökoloogiline funktsioon — elurikkus.

Loomeinimestes äratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole

märgata häiringut tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni.

Soosivad faktorid on suured ja erikujulised puud, looduslikkus (näiv puutumatus),

mitmevanuselised ja -liigilised puistud, võimalus kohtuda muljetavaldavate liikidega,

näha loomade (sh putukate) tegevusjälgi. Oluline on, et sellised metsad oleks elukoha

ja/või väikeste radade lähedal.

Puhkeväärtuslikus mõttes, kuivõrd on tõestatud looduskeskkonna positiivne mõju

inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele,17 näiteks esineb lapsepõlves18 rohealade

lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat,19 peetakse esmatähtsaks linna(lähedasi)

metsi, mille puhul võivad olla probleemiks kahandamine ja hakkimine

uusarendustega20, või ootamatud ja ulatuslikud (lage)raied21. Kuigi linnametsadel on

ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt

vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist22. Metsaregistri andmetel on

Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise

ligipääsetavus lähimast teest on keskmiselt 170 m. Puhkemetsadena eelistatakse

17 Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Russell, R., Guerry, A.

D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Annual Review of

Environment and Resources, 38, 473-502.

18 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Lees 2014 Õpetajate Leht 2. mai.

19 Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?.

Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018).

Schizophrenia research.

20 Keskkond, tervis ja heaolu. Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. Orru, K. Roose, A.,

Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn.

21 Linnamets pole vaid loodusand. Levald 2017 Sirp 24.03.2017.

22 Strategically growing the urban forest will improve our world. Endreny, T. A. (2018). Nature

communications, 9(1), 1160.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 23

küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre23;24;25;26;27.

Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa

seisukorraga rahul28.

Metsaga seotud rahvakultuuri ja identiteedi29 püsimiseks peetakse oluliseks, et paljudel

inimestel säiliks ja oleks mitmekülgne side metsaga, seda nii puiduliste kui ka

mittepuiduliste hüvede kogumise ja kasutamise (korilus, küttimine), jalutamise, metsas

matkamise ja ööbimise, elustikuvaatluste, teatud paikade oluliseks

(pärandkultuuriobjektid)30, tähenduslikuks (vanad vabakujunduslikud pargialad, mida

tänapäeval käsitletaksegi metsana (kantud metsaregistrisse) kuigi oma olemuses

evivad varasemaid maastikukujunduse kultuuri ja üksikobjektide jäänuseid) või pühaks

pidamise31, legendide, muinasjuttude jms läbi. Eesti looduslikud pühapaigad on ja

nende hoidmine aitab säilitada Eesti traditsioonilisi väärtuseid ja omanäolist

kultuuriruumi. Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele

suhetele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse

konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi.

Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana, kui elav

traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse

traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Metsade olukord või

majandamine paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist

23 Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria

decision analysis framework. Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K.

(2017).

24 Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., &

Schelhaas, M. J. (2011)

25 A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of

European forests. Nestra-Junolaine, L. (2014). Ecological Indicators, 11(1), 81-89

26 Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring. Nestra-Junolaine, L.

(2014). Magistritöö Maaülikoolis

27 Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management.

Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009).Journal of Rural and Community Development, 4(1).

28 Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. Riigimetsa Majandamise

Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018)

29 Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. 2007 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36.

30 Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto. Tarang, , l. Jt. (2007). Tartu.

31 Elanike hoiakud seoses hiite jt looduslike pühapaikadega. Hiite Maja, Faktum Ariko. (2014).

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 24

funktsiooni häiriv32 või takistav. Looduslike pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule

on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on

mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks

toiminguteks.

Forest Europe jätkusuutliku metsanduse kriteeriumide ja indikaatorite raporti kohaselt

(Criterion 5: Maintenance and Appropriate Enhancement of Protective Functions in

Forest Management (notably soil and water)) on Eesti elanikkonna vastandumine

looduskaitsepiirangutele vähenenud sedamööda, kuidas intensiivne metsamajandus

on kitsendamas inimeste võimalusi harjumuspäraselt kasutada metsa mittepuidulisi

saadusi ja metsa kui elukeskkonda, mis viitab sisulisele vajadusele töötada välja

indikaatorid sisendiga kõigist säästliku metsanduse valdkondadest, sest kitsalt

valdkondlikud (eriti kitsalt majanduslikud) hinnangud ei ole piisavad. Olukorda Eesti

tasemel parandaks:

a) sõnastada Eesti metsamajanduses säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) printsiibid ja

indikaatorid viisil, mis ei pea majanduslikke kaalutlusi ökoloogilistest ning

sotsiaalsetest ja kultuurilistest huvidest olulisemaks;

b) suurendada aastaraamatu „Mets“ peatüki „Keskkond“ mahukust.

Lisaks on RMK ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka

loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumise tendentsi

arvestades on kulutused rekreatsiooniobjektidele otstarbekad. Samuti näitab radade

monitooring kasutusaktiivsuse tõusu. Avalike kulutuste andmed metsamajandusele on

aga puudulikud, ehkki need on just näitajad, mis on otseselt seotud metsapoliitika

kujundamise ja rakendamisega. Avaliku sektori kulutusi väljendavad näitajad tuleks

edaspidi välja selgitada ja nende trendi jälgida. Samuti hinnata, kas kulutused on

piisavad võrreldes metsasektori puidukäibega. Seda on võimalik teha sihtotstarbeliste

uuringute abil.

4.5 Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises

Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ja talletajad ning seeläbi kliimamuutuste

tasakaalustajad ning seetõttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste

planeerimisel võimalike mõjudega nende süsiniku bilansile. Majandamisega on

võimalik metsade süsiniku sidumist suurendada, kuid samas põhjalikke teadmisi

32 Rüüstatud pühapaigad. Kaasik, A. (2018).

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 25

kõikide metsamajanduslike tegevuste mõjust Eesti metsade süsiniku bilansile meil veel

pole.

Regulaarselt esitatakse riigi poolt kasvuhoonegaaside (KHG-de) inventuuri aruanded

vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokollile, mis

võimaldab osaleda rahvusvahelises lubatud heitkoguste ühikute müügis ning samuti

annavad need aruanded sisendi riikliku kliimapoliitika kujundamisele, kuid empiiriline

andmestik erinevate metsade süsiniku varudest ja voogudest on senini puudulik.

Teadusuuringutel põhinevad riigispetsiifilised süsiniku mudelid tagaksid Eestile parema

positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel ning täpsema kasvuhoonegaaside heite

arvestuse.

Lageraiejärgselt toimuvad ökosüsteemis kardinaalsed muutused: drastiliselt muutuvad

valgus ja temperatuuritingimused, aga ka toitainete- ning süsiniku ringe. Kuna

süsinikku siduvaid puid enam pole või on neid väga vähe (seemnepuud, säilikpuud),

kuid mullahingamine võib olla intensiivistunud (lagunevad raiejäätmed, tõusnud

mullatemperatuur), siis muutub ala süsinikku siduvast süsteemist süsiniku allikaks.

Millal taastuv ökosüsteem jälle süsinikku siduma hakkab, see on üks olulisemaid

teaduslikke ja rakenduslikke võtmeküsimusi metsanduses süsinikuringe seisukohast.

Levinud on seisukoht, et raiejärgselt on raiesmik/noorendik süsiniku allikas ligikaudu

10 aastat või isegi kauem33,34,35. Lõppenud RMK rakendusprojekti („Raiete mõju

metsade süsinikuringele“ 2015–2018) saadud tulemused näitavad aga, et isegi

suhteliselt madala mullaviljakusega mustika kasvukohatüübis muutus männinoorendik

süsinikku siduvaks juba 7 aasta vanuses. Viljaka kasvukoha (jänesekapsa

kasvukohatüüp) raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal aga vaid nõrk C allikas (-

0,51 t süsinikku hektari kohta aastas) ja muutus süsinikku siduvaks samuti 7. raiejärgsel

aastal. Hiljutine Eestis läbiviidud uuring on, kasutades turbulentse kovariatsiooni

meetodit, näidanud et näiteks lageraie järgselt muutub metsaökosüsteem süsiniku

33 Ecosystem carbon dioxide fluxes after disturbance in forests of North America. Amiro, B.D., jt, G. and

Xiao, J., 2010. J Geophys Res-Biogeo, 115.

34 Patterns of NPP, GPP, respiration, and NEP during boreal forest succession. Goulden, M.L., McMillan,

A.M.S., Winston, G.C., Rocha, A.V., Manies, K.L., Harden, J.W. and Bond-Lamberty, B.P., 2011. Global

Change Biol, 17(2): 855-871.

35 The role of harvest residue in rotation cycle carbon balance in loblolly pine plantations. Respiration

partitioning approach. Noormets, A., McNulty, S.G., Domec, J.C., Gavazzi, M., Sun, G. and King, J.S.,

2012. Global Change Biol, 18, 10, 3186-3201.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 26

eritajast selle sidujaks kuue aasta jooksul36. Süsiniku sidumise saavutamine võtab

erinevate uuringutele põhjal peale lageraiet aega kuni 20 aastat ja peale

metsatulekahju üle 50 ja peale putuka- ja tormikahjustust ca 5 aastat 37.

Süsiniku tagavara puitses biomassis metsamaal on viimastel aastakümnetel

suurenenud. Perioodil 1990 kuni 2019 suurenes see okaspuumetsades 22 470 tuhat

tonni ja lehtpuumetsades 13 991 tuhat tonni. Kokku suurenes sellel ajavahemikul

süsinikutagavara metsades 36 461 tuhat tonni. Perioodil 2010–2019, kui metsandust

on kujundanud „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ suurenes

süsinikutagavara okaspuumetsades 5 210 tuhat, lehtpuumetsades 4 076 tuhat tonni.

Kokku 9 286 tuhat tonni38.

4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine

Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku

kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas.

Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated metsade seisundist ja kahjustajate

esinemisest on üsna pealiskaudsed ega peegelda tegelikku olukorda metsas.

Ametlikud andmed näiteks ei kajasta invasiivsete patogeenide ja kahjurite esinemist

ega kahjusid. Kuid viimaste aastate uue tendentsina on meil täheldatud mitmete

putukkahjurite esmakordseid hulgisigimisi ja patogeenide kahjustusi, mis varem on

esinenud üksnes lõunapoolsetes piirkondades.

Puudub süsteemne seire ja hinnangud sisse toodud metsa- ja haljastuse

istutusmaterjali kohta, kuid selline bioloogiline materjal on kõrge riskiga invasiivsete

patogeenide ja kahjurite levitamisel. Lisaks turustatakse Eestisse lõunapoolsete

piirkondade puude järglasi (nt jalakad haljastusele), need enamasti ei sobi meie

tingimustesse, kuid võivad levitada patogeene. Seega, mõtestatud tegevus ja kahjude

ennetamine on kordi odavam kui hilisem likvideerimine. Kompetentse

metsakaitsepersonali vähesus on siinkohal tõsiseks probleemiks.

36 Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Rebane, S., Jõgiste,

K., Kiviste, A., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2020. Forests, 11(2), 216. doi:10.3390/f11020126

37 Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy

covariance method. Rebane, S., Jõgiste, K., Põldveer, E., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2019. Scandinavian

Journal of Forest Research, 34(7), 585−597. https://doi.org/10.1080/02827581.2019.1659849

38 Alusandmed statistika andmebaasist: KK509

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 27

Kokku oli aastal 2018 metsamaast kahjustatud 809,7 tuhat hektarit39. Kõige suurema

osa (36,8%) kahjustustest moodustasid sõraliste poolt tekitatud kahjustused. Sõraliste

poolt oli kahjustatud 298,3 tuhat hektarit. Teine oluline kahjustuste tekitaja oli

seenhaiguse poolt põhjustatud juuremädanik juurepess, moodustades 13,5% kõigist

kahjustustest.

SMI 2018 andmetel on juurepessust kahjustatud metsamaad 109,7 tuhat ha. Võib aga

eeldada et juuremädanikest on tegelikkuses kahjustatud rohkem metsamaad.

Raiete läbiviimine ja puidu väljavedu raskete metsamasinatega võivad põhjustada

mulla tihenemist, roobaste teket ja mullakihtide segunemist, mis võivad pikaajaliselt

mõjutada mulla struktuuri, bioloogilist aktiivsust ja seeläbi ka metsade produktiivsust.

Mulla tihenemine suurendab mulla lasuvustihedust ja vähendab mulla poorsust, mis

mõjuvad negatiivselt mulla niiskusrežiimile, vee läbilaskevõimele ja mulla õhustatusele.

Tihenenud mullas on raskendatud ka vee ja toitainete omastamine taimede, sh puude

poolt. Lisaks mulla füüsikalistele omaduste mõjutamisele võivad mullahäiringud olla ka

visuaalselt ebaesteetilised ning tekitada avalikkuse pahameelt. Mulla tallamist ja

roobaste teket on võimalik vähendada, kui metsamasinad liiguksid töö käigus

oksavallil. Kuna soojad talved ja läbikülmumata mullaga raiete läbiviimine muutub

muutuvas tulevikukliimas tõenäoliselt üha levinumaks praktikaks, on kirjeldatud

probleemistik kindlasti oluline ja väärib teaduslikult põhjendatud tähelepanu.

Kodumaised uuringud mullahäiringute teemal praktiliselt puuduvad.

4.7 Metsade sotsiaalne funktsioon

Metsade üks oluline sotsiaalne funktsioon seisneb metsanduse ja selle majandamisega

seotud töökohtade loomes, mida on kirjeldatud peatükis „4.10 Metsandus majanduses

ja tööhõives“. Käesolevas peatükis tuuakse välja metsa sotsiaalne funktsioon tervise

edendamise ja puhkeväärtuse valdkonnas, mida on vastavalt käsitletud Eesti

metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruandes.

Looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele on veenvalt

tõestatud40, näiteks esineb lapsepõlves rohealade lähedal elanud inimestel vähem

39 Statistiline mets. 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis. SMI 2018 andmed.

40 Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Russell, R., Guerry, A.

D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Annual Review of

Environment and Resources, 38, 473-502.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 28

skisofreeniat41. Eesti lastekirjandusest nähtub, et lapse positiivse vaimse arengu

toetamiseks on vajalikud metsa lähedal elamine või seal elavad sugulased; metsas

elamise asemele on lasteraamatutes tekkinud metsas ära käimine, puhkemetsa

külastus42, mis rõhutab kergesti ligipääsetavate metsade olulisust. Eestis on küll metsa

palju, kuid puhkeväärtuslikus mõttes võib esmatähtsaks pidada linna(lähedasi) metsi,

mille puhul on kohati probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega43.

Samuti häirivad linnaelanikke ootamatud raied, mistõttu on soovitatav kooskõlastada

raieload linnametsades kohaliku omavalitsusega44 või viia need metsad linna

omandusse. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski

võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse

kasvatamist45. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3

km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmisele

170m. Samas, hea ligipääsetavusega metsade seas on palju noori või raieküpseks

saanud metsi, vähe vanu metsi.

Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju

uuritud. Üldiselt loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus

lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre46. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega

on noorendikud47. Rekreatsioonilist väärtust kasvatavad paremad

41 Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?.

Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018).

Schizophrenia research.

42 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Lees 2014 Õpetajate Leht 2. mai.

43 Keskkond, tervis ja heaolu. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015)

Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn.

44 Linnamets pole vaid loodusand. Levald 2017 Sirp 24.03.2017.

45 Strategically growing the urban forest will improve our world. Endreny, T. A. (2018). Nature

communications, 9(1), 1160.

Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision

analysis framework. 46 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017).

Forest Policy and Economics.

47 A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of

European forests. Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011).

Ecological Indicators, 11(1), 81-89.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 29

orienteerumisjuhendid ning teenuste ja vahendite pakkumine matkaradadel48,49, puistu

struktuuri osas vanade erikujuliste puude ja männikute suurem hulk (Vassiljev jt 2010)

ning paljude surnud puudega metsakahjustuse minimeerimine50,48. Kui vaadelda

teemat metsamaastiku kontekstis, võib kitsaskohtadeks pidada tendentsi üheliigiliste

ja lihtsa struktuuriga puistute osakaalu suurenemisele. Näiteks Saksamaal Swarzwaldis

toovad looduses puhkajad häiriva faktorina välja loodusliku-ilmeliste puistute vähesuse

ja taimestiku ühetaolisuse, monokultuurid51. Ka Rootsi uuring näitab, et inimesed

eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa mõõduka määra kõdupuiduga52. Eesti

riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga

rahul53.

4.8 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine

Männi osatähtsus 1958. ja 1975. aastast (41,9 ja 40,6%) on langenud aastateks 2015 ja

2016 (32,6%) 8–9% võrra. Kuuse osakaal 1988. aastast (23,5%) on langenud 2015. ja

2016. aastaks ca 17% peale. Lehtpuude osatähtsus on 2016. a (Ks, Hb, Lm, Lv) kokku

48,5%, 1958. a 34,8%. Seejuures halli lepa osakaal on suurenenud 5,5% ehk 47

tuhandelt hektarilt (1958) 196–198 tuhandeni. Hall lepp ja kuusk aga jagavad samu

kasvukohti.

Eesti metsade seisundi takseerimine ja seire ei anna head ülevaadet erinevate metsa

poolt pakutavate ökohüvede kohta. Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse

valdavalt metsa puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot

48 Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring. Nestra-Junolaine, L.

(2014). Magistritöö Maaülikoolis.

49 Rekreatiivsete loodusturismitoodete arendamine RMK Oandu-Ikla matkatee näitel. Kaevats, G. (2015).

Magistritöö, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž.

50 A preliminary assessment of preferences for Estonian natural forests. Hansson, K., Külvik, M., Bell, S.,

Maikov, K. (2012). Baltic Forestry 18: 299-315.

51 Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management.

Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Journal of Rural and Community Development, 4(1).

52 An economic valuation of the recreational benefits associated with nature-based forest management

practices. Nielsen, A. B., Olsen, S. B., & Lundhede, T. (2007). Landscape and urban planning, 80(1-2), 63-

71.

53 Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. Riigimetsa Majandamise

Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018)

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 30

mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest

väärtustest.

Mittepuidulise tootesektori osale metsade majandusliku arengu raames pööratakse

suhteliselt vähe tähelepanu ning selle kohta ei koguta samal määral statistikat kui

puidusektori osas. Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja

rekreatsioonilist funktsiooni ning puistute struktuurse ühtlustamise kaudu vähendavad

bioloogilist mitmekesisust. Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets

kaugel. Väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv,

hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Sellise ühefunktsionaalse

metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine

puidutootmisele ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku.

4.8.1 Metsakultiveerimismaterjal

Metsaistutusmaterjali toodang on küll võrreldes 2010. aastaga suurenenud, kuid seoses

erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist

metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali

valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Keskkonnaameti info kohaselt on viimase 3

aasta jooksul toodud naaberriikidest sisse 11,3 miljonit metsataime. 2018 aastal

uuendati ca 8 300 hektari erametsa. Selgelt on vajadus metsataimede ettekasvatamise

suurendamise järele.

2019. aasta kevadeks on Eestis erataimlates kasvatatud taimi Keskkonnaameti antud

hinnangu kohaselt ca 8,4 miljonit.

RMK seemnemajanduse eesmärk on tagada Eesti metsade metsapuuseemne vajaduse

rahuldamine. 2018. aasta lõpu seisuga on kuuse seemne jääk 4 934 kg, millest 270 kg

on kategooriaga „kvalifitseeritud“ (ehk seemla seeme).

Männi seemnevaru 2018. aasta lõpu seisuga on 3 070 kg, millest seemlaseemet on

868 kg. Kase seemne varu on 239 kg ning seemlaseemet ei ole.

Tootvaid kuuse seemlaid täna on 2, pindalaga 32,1 ha. Seitse kuuse seemlat (pindalaga

101 ha) on hetkel liiga noored, et sealt seemet varuda.

4.8.2 Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine

Eestis eraldati 1985. aastal 10 ala kogupindalaga 3 540 ha geenireservimetsadeks, sh 1

arukase ala (417 ha), 5 hariliku kuuse ala (1 158 ha) ja 4 hariliku männi ala (1 965 ha).

Toonaste eeskirjade põhjal nähti ette, et nii männi, kuuse kui arukase kohta peaks

olema igast 6 geenireservimetsa (kokku 18) ehk arvuliselt täideti plaanist alla poole.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 31

Riigikorra muutuse ja muude põhjuste tõttu oli aastaks 2009 geenireservimetsade

ainsaks juriidiliseks taustaks RMK peadirektori käskkirjad ja nende põhjal

geenireservimetsade pindala 1 686 ha. Samal aastal RMK poolt tehtud inventuuri ja

analüüsi põhjal sobis neist aladest geenireservimetsaks 1 154 ha. Nii Eesti Metsanduse

Arengukavas aastani 2010 kui samas dokumendis aastani 2020 on prioriteediks seatud

uute geenireservimetsade valimine kuid reaalsuses selleni jõutud pole.

Geenireservimetsadel puudub seadusandlik taust, samuti ei ole olemas ei strateegiat

ega laiapõhjalist kokkulepet selle kohta, kuidas metsapuude geneetiliste ressursside

säilitamine in situ peaks Eestis toimuma. 1985. aasta strateegiline lähenemine oli, et

Eestis peaks olema harilikul männil, harilikul kuusel ja kaseliikidel 3 geenireservimetsa

rannikuvööndis ja sama palju mandrivööndis, alade suurus 200–500 ha okaspuude ja

100–400 ha lehtpuude puhul. Teiste puuliikide in situ säilitamist sel viisil oluliseks ei

peetud. 2011. aastal lõppes EMÜ-s KIK-i finantseeritud projekt „Metsageneetiliste

ressursside säilitamise strateegia ning metsakultiveerimismaterjali tootmise ja

kasutamise strateegia lähteülesannete koostamine ning täiendavate vajakute

kaardistamine“. Selles tehti ettepanek rakendada geneetiliste ressursside säilitamist in

situ lisaks kuusele, männile ja arukasele ka sanglepale ning kõvalehtpuudele kuid seda

väiksematel aladel kui 1985. aasta eeskirjades ette on nähtud.

4.9 Metsade kasutamise ruumiline planeerimine

Metsade kasutamise ruumiline planeerimine on Eestis varasemalt toimunud üldisel

tasemel läbi maakonna- ja üldplaneeringute. Tuginedes piirkonna vajadustele on

planeeringutes määratud puhke- ja kaitseotstarbelisi metsaalasid. Oluline on silmas

pidada, et ruumiline planeerimine Eestis on avalik ja erinevaid huve tasakaalustav

protsess, mistõttu peavad planeeringute koostajad arvesse võtma nii metsa

ökoloogilisi, kultuurilisi kui majanduslikke väärtusi.

Planeeringutega seatud tingimused nn puhke- ja kaitsemetsadele on varieeruvad,

pigem üldisel tasemel suunised metsaalade kasutuseks kindlal otstarbel (puhkamiseks

või asula kaitseks nt müra eest). Üldplaneeringutega on seatud tingimusi ka metsade

majandamisele, et saavutada teatud ruumiline eesmärk – nt puhkeotstarbeliselt

kasutatav mitmekesine mets. Planeerimisseadus annab suunise omavalitsustele

metsadega seotud teemadega tegeleda (§ 75 lg 1 p 10, 14, 20 ja 21). Siiski on

üldplaneeringutega metsade majandamise reguleerimine keeruline protsess. Kehtiva

metsaseaduse § 231, mis näeb ette võimaluse elamu või asula kaitseks määratud

metsale seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja lageraie tegemisel langi

suurusele, on ühtlasi seotud maaomaniku nõusolekuga – piiranguid saab seada vaid

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 32

kokkuleppel maaomanikuga. RMK on üldplaneeringute koostamise protsessides seni

valdavalt asunud jäigale seisukohale, et lageraie langi suurusele numbrilise piirangu

seadmine ei ole otstarbekas. Planeerimisseadus maaomaniku nõusolekut kitsenduste

seadmiseks ei nõua.

Eelkõige on metsaalasid üldplaneeringutes vaadeldud rohelise võrgustiku osana.

Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja

säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning

rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. 2018. aastal valmis rohevõrgustike

planeerimisjuhend, mis annab suuniseid rohevõrgustiku planeerimiseks

üldplaneeringutes. Juhendis on lähtekohaks võetud asjaolu, et rohevõrgustik on

üldjuhul juba määratud kas maakonnaplaneeringu või varasema üldplaneeringuga.

Käimasolevates üldplaneeringutes on eesmärgiks rohevõrgustiku tingimuste

täpsustamine. Rohevõrgustiku kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele

elupaikade pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine, mis on osaliselt

vastuoluline teise väga olulise rolliga, metsamajandusega. Liikidele elupaikade

pakkumise võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja

liikumisteedele, teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa

majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste

spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja

rohevõrgustiku funktsiooni nõrgestav tegevus. Oluliste punktidena toodi senise

olukorra analüüsil välja, et rohevõrgustikke planeerides tuleb tagada alade parem

sidusus ning kasutustingimuste selgus, et tingimused oleksid siduvad ning tagaksid

seega ka rohevõrgustike toimimise. Rohevõrgustikku ei saa siiski võrdsustada metsaga,

vaid tegemist on erinevaid ökosüsteeme (sh ka niidud, märgalad jne) hõlmava sidusa

võrgustikuga.

Valdavalt on üldplaneeringutes metsaaladele kasutuse reguleerimisel piirdutud

enamasti üldisemate, mitte metsamajanduslike tingimustega. Oma rolli mängib siin ka

omavalitsustel puuduv voli ja oskusteave metsade majandamise järelevalve

teostamiseks, samuti ei ole üldplaneeringute koostamisel enamasti nõutud

metsanduseksperdi kaasamist. Lisaks kaitsevad üldplaneeringu protsessi käigus

reeglina jõuliselt oma õigusi metsaomanikud, kes on huvitatud metsade

majandamisest ja nõuavad omavalitsuselt kitsendavate tingimuste seadmisel rahalist

kompensatsiooni. Kuigi ruumilise planeerimise eest vastutav Rahandusministeerium on

seisukohal, et kui nt avalike huvide kaitseks piiratakse osal kinnistul lageraie tegemist,

ei pruugi hüvitise maksmine olla põhjendatud54, kaasneb selliste teemadega

54 Rahandusministeeriumi 25.03.2020 kiri nr 14-11/1695-2 Kose vallavalitsusele

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 33

omavalitsuse jaoks keerukas läbirääkimis- ja vaidlusprotsess. Eelnevast tulenevalt on

kõlanud seisukoht, et metsade kasutamise ruumiline planeerimine ja metsamajanduslik

planeerimine tuleb hoida eraldiseisvana, et üldplaneeringuid mitte ebamõistlike

vastasseisudega üle koormata (vt Levald, A 08.05.2020 „Metsa ruumiline planeerimine

viib koostööle“). Samas on Eestimaa Looduse Fond rõhutanud, et

planeerimismenetluses kohustus ja eesmärk aidata kaasa toimiva ning kvaliteetse

elukeskkonna loomisele ning samuti ennetada äärmuslike loodusjõudude poolt

tekkida võivaid kahjusid55 (vt Metsade kasutuse suunamine üldplaneeringutes).

Praktika, millises ulatuses üldplaneeringutes metsamajandamisele tingimusi seatakse,

on Eestis hetkel veel kujunemas. Siiski on selge, et omavalitsused vajavad metsade

ruumilise arengu kavandamisel metsamajanduslike tingimuste seadmisel riigi poolset

igakülgset tuge.

Metsamajanduslik planeerimine, mis keskendub metsamajandusviisidele, omab

kahtlemata samuti ruumilist mõju ning on kohapõhine. Suuremõõtmelist kogu

metsamaastikku hõlmavat raiete ruumilist planeerimist kogu Eesti metsale läbi ei viida.

Metsamajandamise mõju maastikele hinnatakse otseselt vaid väga ulatuslike

raadamiste puhul, nimelt tuleb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt seda teha üle 100 ha suuruse pindalaga

metsamaa raadamiseks. Raadamise korral muutub peale raiet maa sihtotstarve ning

tegemist ei ole enam metsamaaga. Ruumilise ulatuse mõttes kontrollitakse

metsateatiste menetlemisel raielankide maksimaalseid pindalasid, mis erinevad

raieliigiti ning kasvukohatüübiti, kuid ei hinnata mõju maastiku ilmele ega erinevate

aastate raiete kumulatiivset mõju. Maastikulises mõttes taastumata lageraiealad võivad

metsaseaduse mõttes olla uuenenud, mistõttu planeeritakse järgmised raied

naabrusesse. Kaitsealadel on osade kaitse-eeskirjadega seatud piirangud kas liigi

kaitsekavadest või kaitseala kaitse-eesmärgist lähtuvalt (näiteks lendoravaga seotud

piirangud metsa kõrgusele või teatud vanusega metsa osakaal piiranguvööndis metsise

elupaigas).

Maastike säästlik, üldsust kaasav ja kvaliteedieesmärkidest lähtuv planeerimine on ka

Euroopa maastikukonventsiooni eesmärk, mis Eesti suhtes jõustus 1. juunil 2018. aastal.

Selle järgi vajab metsade majandamise planeerimine erinevate huvitatud osapoolte, sh

kohalike kogukondade kaasamist.

Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK kõrgendatud avaliku huviga

metsaaladel, kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettevõttes kujunenud

55 Planeerimisseadus § 8 ja § 75 p 21

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 34

menetluskorra alusel56;57. Samuti on RMK raiete ruumilist planeerimist ning

maastikuelementide sidususe hoidmist rakendanud seoses lendoravaga, mille puhul on

RMK liigispetsialistidega konsulteerides loonud süsteemi teadaolevate

pesitsuskohtade vaheliste ühendusteede ja astmelaudade säilimiseks ja rakendab seda

ilma kaitsealasid loomata. RMK lendorava levikukoridorid ühendavad praegu ca 50

lendorava pesitsuskohta ja levikukoridoris ning peatuspaikades lähtutakse metsa

majandamisel lendorava levikukoridoride planeerimise juhendist58.

RMK on toetanud läbi oma teadusprojektide ruumilise planeerimise ja mõjude

hindamise tööriistu, millest üks tegeles ka nutika elurikkuse kaitsega Eesti loodus- ja

majandusmetsades ning töötas välja ka ökoinformaatika lahenduse. Projekti tulemuste

kohaselt59 on praegune metsakaitsealade võrgustik elurikkust hästi toetav, kuigi on

olemas ka elurikkuse tulipunkte, mis ei asu kaitsealadel ning millel on suur potentsiaal

elurikkust säästva metsanduse korral paljudele metsaliikidele elupaiku pakkuda või

mida saaks kasutada uute kaitsealade loomisel või raiete paremal ruumilisel

planeerimisel.

4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives

Arengukava eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel on mõju nii majandatava metsamaa

pindalale ja raiemahtudele (ja metsa kõrvalkasutusele) kui ka väärindatava või

taastuvenergeetikas kasutatava ressursi mahule ning seeläbi majandusele laiemalt,

sealhulgas tööhõivele, väliskaubandusele, lisandväärtuse loomisele. Samuti

investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse.

2019. aastal moodustas sektori (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning

metsamajandus) lisandväärtus Statistikaameti esialgsetel andmetel ligi 1,1 miljardit

eurot (2011. a 0,66 miljardit eurot), mis moodustas Eesti kogulisandväärtusest 6,9%

(2011. a 7,0%). Otsene lisandväärtus tihumeetri kohta oli SA Erametsakeskus andmetel

aastal 2019 84 eurot (2011. a 67 eurot). Koos kaudse ja kaasneva lisandväärtusega oli

näitaja 246 eurot (2011. a 179 eurot). Metsasektori ettevõtete investeeringud

56 RMK kõrgendatud avaliku huviga alad,

57 RMK kõrgendatud avaliku huviga aladel planeeritud raieid tutvustavad koosolekud

58 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava

59 Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti

lõunaosa näitel

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 35

põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas, mis

moodustavad Eesti ettevõtete kogu investeeringutest ca 9%.

Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu Eesti töötleva

tööstuse müügitulust 24%.

Puidupõhiste toodete eksport 2020. a oli 2,4 miljardit €, osakaalu Eesti ekspordist

moodustas 16,8%. Töötlemata puitu eksporditi 2019. a raiemahust 22% (2011. a 33,7%).

Aastal 2019 oli koguraiemaht Eestis 11,3 miljonit m3. Raiemahu areng eelmisel

kümnendil on toodud järgneval graafikul (Joonis 3).

Joonis 3 Raiemaht SMI hinnangul ning lageraie osakaal 2010-2019 (Allikas:

Statistikaamet)

Joonis 3 näitab, et lageraie osakaal koguraiemahus on mõnevõrra tõusnud – 78% 2018.

a vs 71% 2011. a. Raiemaht riigimetsades oli 2019. aastal 4,4 miljonit m3 (2011. a 3,6

miljonit m3) ning erametsades 6,9 miljonit m3 (2011. a 5,4 miljonit m3). Erametsade

kavandatud raiemahust 2019. a oli 36% (2011. a 48,7%) plaanitud füüsiliste isikute ning

64% (2011. a 51,3%) juriidiliste isikute metsades60.

Majandustegevuse registrisse lisandus 2018. aastal 18 uut metsataimekasvatajat.

Suurenes kultiveerimishuvi erametsas ja seega ka taimenõudlus. 2018. aastal kasutati

metsaistutamiseks 33,3 mln taime. Populaarseim istutusartikkel oli kuusetaim, mida

kasutati 19,3 mln tükki.61

60 Aastaraamat „Mets 2019“

61 Aastaraamat „Mets 2018“

64,0%

66,0%

68,0%

70,0%

72,0%

74,0%

76,0%

78,0%

80,0%

82,0%

84,0%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019*

tu h

m 3

Koguraie, tuh m3 Lageraie, %* esialgsed andmed

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 36

Suurim taimekasvataja on RMK – ettevõtte taimlatest realiseeriti 2020. aastal 23,9

miljonit (2019. aastal 22,2 miljonit) metsataime, millest 23 miljonit (2019. aastal 22,1

miljonit) kasutati RMK metsauuenduseks. Teistele metsaomanikele müüdi 0,9 miljonit

(2019. aastal 0,1 miljonit) metsataime. Keskmine müügihind oli 0,22 eurot/tk (2019.

aastal 0,21 eurot/tk).

Kui arvestada keskmise avajuuretaime maksumuseks ilma käibemaksuta 0,22 eurot62,

siis oli metsataimete kasvatuse müügitulu ca 7–8 miljonit eurot. Sellele lisandub

väiksemas mahus veel metsapuude seemnete müük (aastas ca 2 tonni).

Euroopa Liidu liikmesriikidest toodi 2018. aastal Eestisse sisse 5 mln

metsakultiveerimiseks sobivat taime (müügiväärtusega ca 1 miljonit eurot).

Populaarseim sisseveoartikkel oli hariliku kuuse paljasjuurne taim (92% kogu aastasest

taimede sisseveost).

Otsene tööhõive metsamajanduses ja metsavarumise tegevusalal on oluliselt kasvanud

perioodil 2010 (3 624 töötajat) kuni 2019 (6 060 töötajat; vt Joonis 4). Koos

puidutöötlemise tegevusaladega oli otsene tööhõive metsa- ja puidutööstuse

tegevusaladel 2019. aastal üle 32 tuhande (2010.a 25,3 tuhat).

Joonis 4 Tööhõive metsanduse ja puidutöötlemise tegevusaladel (Allikas: Statistikaamet)

Kui arvestada ka kaudset (läbi tarneahela) ja kaasnevat (läbi tarbimisahela) mõju siis

kasvab metsa- ja puidutööstusega seotud töökohtade arv rohkem kui kahekordseks –

62 Hinnakiri 2022 – SystemSeparation Ltd

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

T ö

ö ta

ja t

Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemine

Paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 37

nt Ernst&Young’i uuringus63 toodud arvutuse kohaselt 2017. aastal 27,5 tuhandelt

töötajalt (otsene tööhõive) 58,6 tuhandeni.

Seega on metsa- ja puidutööstus oluline tööandja, kus on otseseid, kaasnevaid ja

kaudseid mõjusid arvestades hõivatud ligikaudu 10% Eesti kõigist töötajatest.

4.11 Metsanduse infrastruktuur

Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide

projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas

maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud

maaparandussüsteemide registris.

2014. aastal hinnati kuivenduskraavide vajaliku rekonstrueerimise maksumuseks Eesti

erametsades 455 mln eurot ning teedega seotud investeerimisvajaduseks 317 mln

eurot. Arvestades rekonstrueerimise tsükliks 25–30 aastat, on ligikaudne

investeeringuvajadus erametsade infrastruktuuri korrashoiuks 25–30 mln eurot

aastas64.

Riigisisese toetusena rakendatakse SA Erametsakeskus kaudu

metsamaaparandustööde toetust mille raames toetatakse järgmisi tegevusi65:

1. maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine;

2. kuivenduskraavi ja eesvoolul sette eemaldamine;

3. truubi uuendamine;

4. metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva

rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel

tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või

eesvoolu;

5. tööde vastuvõtmise akti koostamine.

Metsa kuivendussüsteemide arendamist ja korrastamist toetatakse EL kaasrahastusel

meetme „Põllu- ja matsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ raames.

63 Metsa- ja puidutööstuse sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs; 2019.

64 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; Tartu Ülikool, Maaülikool; 2018.

65 Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord.

Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 38

RMK-l valmis 2020. aastal 16 451 (2019. aastal 22 139) hektarit kuivendussüsteemide

uuendamise ja rekonstrueerimise projekte ja 333 (2019. aastal 330) kilomeetri teede

rekonstrueerimise ja ehitamise projekte. Metsaparandustöödest teostati teede ja

kuivendussüsteemide hooldus- ja uuendustöid 2020. aastal 5,9 miljoni (2019. aastal 7,0

miljoni) euro ning kapitaalmahutusi kuivendussüsteemidesse ja teedesse tehti 16,5

miljoni (2019. aastal 20,6 miljoni) euro suuruses summas 221 km ulatuses.66

Puhkeradade ja puhkealade (telkimisalad, lõkkekohad) arendamisega metsades

tegeleb Eestis peamiselt RMK. Erinevaid RMK poolt pakutavaid looduses liikumise

võimalusi puhke- ja kaitsealadel kasutati 2020. aasta jooksul kokku 2,9 miljonil (2019.

aastal 2,6 miljonil) korral.

4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine

Eesti metsapoliitika sätestab küllalt põhjalikult riigi rolli metsanduses, kusjuures riigi kui

metsaomaniku ning riigi kui võimu- ja järelevalveorgani funktsioonid on lahutatud.

Riigimetsade majandamise organisatsiooni ülesannete hulka aga võivad kuuluda ka

muud Vabariigi Valitsuse poolt antavad ülesanded, mis ei too kasumit ning mille

täitmiseks vajalikud kulud kompenseerib riik.

Riik peaks hoolitsema selle eest, et majanduses ja ühiskonnas oleks olemas töötavad ja

toimivad institutsioonid, mis tagaksid muutuva metsaomandi, metsa iseloomu ja

ühiskondlike ootuste tingimustes metsa eri funktsioonide täitmise ja loodavate ja/või

tekkivate väärtuste olemasolu.

4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad

Kokku oli 2020. aasta jaanuaris maakatastris arvel 2,286 miljonit hektarit metsamaad67.

Metsamaa kogupindalast oli SMI 2019. aasta mõõtmiste andmetel riigimetsa 1,19

miljonit ha ehk 51,2% (sellest RMK halduses 1,07 miljonit ha), erametsa 1,13 miljonit ha

ehk 48,2% ning metsamaa omand oli määratlemata (tagastatav või erastatav maa, sh

kinnistamata riigi reservmaa) 13 140 hektaril (0,6%).

Erametsaomanike maast kuulus füüsilistele isikutele 2019. aastal 57,8%, mis näitab

olulist langust võrreldes varasemaga (2010. a 75,6%). 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis

104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid

66 RMK Majandusaasta aruanne 2020.

67 Aastaraamat „Mets 2018“

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 39

füüsilised isikud ja 5 918 (5,7%) juriidilised isikud. Keskmine erametsaomandi suurus

Eestis oli 10,7 ha, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel

78,6 ha.

Rekreatsiooniks loob aluse Eestis juurdunud igaüheõigus, võimalus käia metsades,

millel ei ole eraomanike poolt seatud kitsendusi või mis ei ole külastamiseks suletud

avalike ülesannete täitmise tõttu, nt reservaadid. Enam kui 90% kõigist metsadest on

avatud. Põhja-Euroopa näitajast 98% on see madalam, kuid EL 28 keskmisest (68,6%)

aga kõrgem.

RMK on ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka

loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumist arvestades

võib pidada kulutusi rekreatsiooniobjektidele ka edaspidi otstarbekaks. Radade

monitooring näitab kasutusaktiivsuse tõusu.

Koriluse kohta ülevaatlikud andmed puuduvad, aga pigem see linnastumise ja elustiili

muutuse tõttu väheneb. Ka majanduslikel eesmärkidel korilus (seened, marjad

müügiks) pigem väheneb. Potentsiaali võib olla metsatoodetel baseeruva

väikeettevõtluse edendamises. Praeguse majandamispraktika üheks kitsaskohaks on

lageraied, mis põhjustavad inimeste ilmajäämist oma harjumuspärastest metsapuhkuse

ja koriluse kohtadest68.

Jahipidamise ja jahiturismi võimalusi piiravad pigem ulukite arvukus ja küttimise määr.

Metsastruktuuri olulise piiranguna välja ei tooda69.

Metsade pärandkultuurilist kasutamist on käsitletud peatükis „4.4 Mets kui

elukeskkond ja pärandkultuuri kandja“.

4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine

4.14.1 Metsaregister

Metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk Metsaregistri eesmärk on arvestuse

pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle.

Metsaregistris hoitakse metsa inventeerimisandmeid ning metsateatiste,

keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid.

Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta

68 How bilberry pickers use Estonian forests: implications for sustaining a non-timber value. Remm, L.,

Rünkla, M., Lõhmus, A. 2018. Baltic Forestry, revision submitted.

69 Kas jahiturismil on Eestis potentsiaali? Alas, T. (2016). Maa Elu 4.08.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 40

info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks.

Infosüsteem võimaldab oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoida ning

esitada riigile taotlusi ja olla pidevalt kursis menetluse seisuga.

Infosüsteemil on ligikaudu 300 ametkondlikku kasutajat. Keskkonnaagentuur vastutab

eraldiste ehk metsa inventeerimisandmete kontrollimise ja registrisse kandmise eest.

Keskkonnaameti spetsialistid vastutavad metsateatiste sisestamise ja menetlemise eest.

Keskkonnaamet teostab välitöid metsanduslike tegevuste kontrolliks ja

keskkonnakahjude hindamiseks ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside

teostamiseks ning raiekavatsuste hindamiseks. Keskkonnaagentuur teostab välitöid

registrisse kantavate metsa inventeerimisandmete kontrollimiseks.

Avalikkusele suunatud metsaportaali (AVE) kaudu saab vaadata enda kinnistuga seotud

andmeid ning esitada metsateatisi. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik

huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses

vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil.

4.14.2 Statistiline metsainventuur

Algselt (aastal 1999) oli statistilise metsainventuuri (SMI) eesmärk saada ülevaadet

metsaressursist puidulisest ja pindalalisest vaatenurgast: jagunemine enamuspuuliigiti,

vanuseklasside, kaitsepõhjuste jms tunnuste alusel. Proovitükkide arv määrati lähtuvalt

sellest, et riigi tasemel saaks metsamaa pindala hinnangu 1,5% täpsusega ja tagavara

5% täpsusega. Hinnang pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmete alusel. Need

eelduslikud veahinnangu piirid kehtivad kogu Eesti kohta käivatele hinnangutele, mitte

konkreetse grupi (nt kogu pindala või tagavara ühe enamuspuuliigi kohta). Hiljem on

SMI-ga hakatud mõõtma ka täiendavaid tunnuseid, et koostada rahvusvahelisi

aruandeid.

Esialgu oli aastas mõõdetavate proovitükkide hulk ca 4 000, millest pisut üle 2 000 oli

metsas. Alates 2014. aastast traktivõrku tihendati ning hakati mõõtma 5 500

proovitükki aastas, millest ca 3 000 on metsas. Kuna tulemused pannakse kokku viie

aasta mõõtmisandmetest, siis hetkel on kogu proovitükkide hulk 27 500, millest ca

15 000 on metsas.

Viimastel aastatel on Keskkonnaministeeriumi käest küsitud väga detailseid andmeid

erinevate gruppide kohta (nt vanuseklasside ja enamuspuuliikide ja kaitsekategooriate

ja omandite lõikes surnud puidu kogused), millega igas grupis olevate proovitükkide

hulk on tunduvalt väiksem, kui kogu proovitükkide hulk. Kui soovitakse omandite (5

gruppi), enamuspuuliikide (7 grupp), 10 aastaste vanuseklasside (vähemalt 10 gruppi)

ja kaitsekategooriate (3 gruppi) infot, siis kogu gruppide hulk on 1050 ning sellega on

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 41

keskmiselt ühes grupis ainult 15 proovitükki, mis ei ole piisav kogu Eesti kohta

üldistuste tegemiseks. Kuigi see 15 on keskmine, siis mõnes grupis on oluliselt rohkem,

aga harva esinevates gruppides on neid oluliselt vähem, mistõttu ka hinnangu vead on

väga suured.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 42

5 ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI LEIDMINE

Kooskõlas arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega, ei ole MAK-

le kogu ulatuses koostatud stsenaariume vaid riik on ette pannud omapoolse vaate

metsanduse suunamisest järgmistel kümnenditel.

Erandiks on raiestsenaariumid, mida on MAK lisas 1 välja toodud neli ning mõjude

hindamise ekspertgrupil palutud kujundada seisukoht eelistatuima stsenaariumi osas.

5.1 Alternatiivide hindamise metoodika

Metsanduse arengukava lisa 1 toodud nelja metsakasutuse alternatiive hinnati

kasutades Saaty meetodit. Meetodi töötati välja 70-ndatel ja selle eesmärk on aidata

läbi viia keerulisi otsustusprotsesse ning saada objektiivsed tulemused. Meetodit on ka

varasemalt ka mõnedes keskkonnamõjude hindamistes, kuid teadaolevalt mitte kunagi

sedavõrd laiahaardelises hindamises, kui käesolev töö. Aga just antud juhul on see

meetod veel kasulikum, sest aitab võrrelda omavahel pealtnäha võrreldamatuid

valdkondi – loodusvaldkond, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond.

Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel nende alusel

alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Saaty meetod võimaldab keerukat

otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu. Kui kriteeriumid ja

alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitmetasemelisse hierarhilisse struktuuri.

Meetodi eelduseks on alternatiivid (antud juhul raiestsenaariumid) ja kriteeriumid

(erinevad asjaolud, mida raiestsenaariumid mõjutavad). Nii alternatiive kui ka

kriteeriume võrreldakse omavahel paari kaupa.

Kriteeriumite ning alternatiivide osatähtsuse selgitamiseks moodustatakse

omavahelise võrdlemise risttabel kasutades Saaty skaalat:

INTENSIIVSUS KIRJELDUS SELGITUS

1 võrdselt tähtis mõju pole omavahel eristatav

3 mõõdukas paremus või

tähtsus

kogemus ja hinnang annavad

ühele eelise

5 oluline paremus või tähtsus kogemus ja hinnang annavad

ühele tugeva eelise

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 43

INTENSIIVSUS KIRJELDUS SELGITUS

7 väga tugev paremus või

tähtsus

praktikas kinnitatud selge

eelistus

9 äärmuslik paremus või

tähtsus

praktikas kinnitatud tugev

eelistus

2, 4, 6, 8 vahepealsed väärtused kahe

kõrvuti asetseva hinnangu

vahel

kui vahepealsed väärtused on

vajalikud

9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu

analüüsitavatele alternatiividele.

Koostatav tabel sisaldab ainult positiivseid väärtusi ja on nn pöördväärtuslik (kui

alternatiivi x mõju on alternatiivi y suhtes 3, siis alternatiivi y mõju alternatiivi x suhtes

on 1/3). Saadav risttabel on aluseks erinevate kriteeriumite olulisuse hindamisel.

Saaty metoodika käik:

1. Kriteeriume võrreldakse paarikaupa omavahel, andes kriteeriumitele punkte

vastavalt kriteeriumite olulisusele Saaty skaala järgi.

2. Leitakse kriteeriumite olulisus. Arvutatakse tabeli rea väärtuste korrutis ja rea

geomeetriline keskmine. Seejärel leitakse kaalutud geomeetriline keskmine.

Saadud arvud on kriteeriumite osakaalud.

3. Leitakse alternatiividele kaalud kriteeriumite kaupa omavahel võrreldes. Selleks

koostatakse analoogsed võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule.

4. Iga kriteeriumi alusel leitakse alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga

(leitakse kaal) samuti analoogselt eelnevale.

5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi alusel

võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumite osakaaludega ehk lõpptabeli igas

lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle

kriteeriumi vaates.

Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite summa.

Saaty analüüsi puhul tuleb silmas pidada järgmist:

1. Kriteeriumid ei tohi olla üksteisega kattuvad (nt kriteerium „saasteainete heite

kogus“ on kattuv kriteeriumiga „kasvuhoonegaaside heite kogusega“, kui

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 44

viimast arvestatakse ka esimeses). Vastasel juhul toimuks mõnede kriteeriumite

võimendamine.

2. Saaty analüüsil hinnatakse erinevate alternatiivide mõju kriteeriumite alusel

ainult üksteise suhtes. Analüüs ei anna informatsiooni sellest, kas mõju on

positiivne või negatiivne ning kui positiivne või negatiivne.

Käesolevas töös on hinnatavad alternatiivid järgnevad:

• Alternatiiv 1 – Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a)

• Alternatiiv 2 – Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a)

• Alternatiiv 3 – Ühtlane kasutus (raiemaht ca 10 mln m3/a)

• Alternatiiv 4 – 5 mln m3/a uuendusraie (raiemaht ca 7 mln m3/a)

Hinnatud alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud MAK lisas 1.

Kõiki eeltoodud alternatiive hinnati kolme valdkonna lõikes:

• Valdkond 1 – looduskeskkond

• Valdkond 2 – sotsiaalkeskkond

• Valdkond 3 – majanduskeskkond

Aluseks võeti teadmine, et valdkonnad on üksteise suhtes võrdtähtsad. St ükski

valdkond ei ole teisest kaalukam.

Hindajad on lähtunud hindamisel pikemast perspektiivist kui 2030 ehk arvesse on

võetud ka mõjusid pikemas vaates, seda eelkõige läbi eeldatava liigilise koosseisu ja

sortimendi võimalike muutuste.

5.2 Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonna valdkonnas

5.2.1 Hindamisel kasutatud eeldused

Kuna raiemaht ei ole ainsaks looduskeskkonda mõjutavaks raietega seotud näitajaks

ning oluline on ka raieliikide jaotus siis eeldati, et valdava osa raiemahust moodustavad

endiselt uuendusraied ning neist omakorda lageraied. Lageraietega kaasneb ka kõige

suurem keskkonnamõju. Eeldati, et väiksemate raiemahtude puhul on lageraiete

osakaal väiksem kui suurte raiemahtude puhul.

Looduskeskkonnale ja eelkõige elustikule avalduvate mõjude hindamisel on taustaks

see, et nii intensiivselt kui viimasel kümnendil pole Eesti metsi varem lageraiepõhiselt

majandatud. Samas on jällegi Eesti metsasus suurem kui 20. sajandi esimesel poolel

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 45

ning oluline osa metsadest on range kaitse all. Majandusmetsade optimaalne raiemaht

tähendab seda, et elurikkuse aspektist on need metsad ülemajandatud.

Looduskeskkonna aspektist soodne raiemaht tähendaks majanduslikus mõttes

metsade alamajandamist.

Eesti tingimustes on metsakasvatuslike meetodite valik sõltuv kasvukohatingimustest

ja peapuuliigist. Oluline on õigete raieviiside rakendamine. Lageraie põhine

majandamine vajab alternatiive turberaiete näol. Metsade süsinikutalletuse säilitamine

on reguleeritav raieviisidega, siinkohal just turberaiete rakendamisel. Turberaiete puhul

tuleb lähtuda seadusest ja jälgida raiealade uuenemise protsessi. Turberaiete järkude

planeerimisel tuleb jälgida, et uuenenud oleks vähemalt 1000 peapuuliigi taime.

Püsimetsanduse rakendamisel on vajalik keskkonnatingimuste ja loodusliku

häiringurežiimi analüüs. Hooldusraiete planeerimisel tuleks hoiduda noorte ja

valmivate puistute ülemäärasest hõrendamisest (säilinud puistu ei taga juurdekasvu).

Suure raiemahu korral on raske prognoosida uuenemise potentsiaali. Kõigi eelduste

kohaselt kasvab „küpsuslangi“ alternatiivil ka raielangi pindala ja selletõttu ilmselt on

raskendatud ka uuendusmehhanismi käivitumine. Seemnelevi võib kujuneda

väiksemaks kui on prognoositud. Kunstlikul metsauuendusel on istutusmaterjali

kättesaadavus olnud probleemiks. Metsakultiveerimistöödest tuleks analüüsida

metsaistutuse ja –külvi küsimusi, seda oleks just tarvilik teha raiete konteksti arvestades.

„Ühtlase kasutuse“ ja „arvestuslangi“ alternatiivide puhul on potentsiaal

taasmetsastamiseks olemas.

5.2.2 Hindamiskriteeriumid

Metsade üldine elurikkus - liigirikkus ja struktuur. Raiemaht omab üldise

elurikkusega mitte küll üks-ühest kuid tõenäoliselt siiski olulist seost. Suurema

raiemahu korral on aastaste raielade üldpindala on suurem ning raiutakse kiiremini ära

küpsed ning üleküpsenud metsad, mis avaldab negatiivset mõju elurikkusele.

Kunstlikult uuendatud ja paremini hooldatud metsade struktuur on reeglina vähem

looduslik. Väheneb ka taastumispotentsiaal ja vajalik on metsade kultiveerimine

/metsaistutus ja –külv. Kuigi raied loovad elupaiku lagedamate alade liikidele ja võivad

teatud ruumiskaalas liigirikkust isegi suurendada, siis loodusmetsadele iseloomulik

elurikkus intensiivsema majandamise käigus väheneb.

Elurikkuse oluliseks komponendiks ja heaks (suhteliselt hästi uuritud) indikaatoriks on

metsalinnustiku seisund - liigirikkus ja arvukus. Linnud on oluliseks metsaökosüsteemi

osaks ning heaks keskkonnaseisundi indikaatoriks, kelle arvukuse- ja liigilise koosseisu

muutuste kaudu on võimalik hinnata looduskeskkonna seisundit. Viimane Eesti

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 46

metsalindude käekäiku käsitlev uuring70 näitas, et Eesti metsades on perioodil 1983–

2018 metsalinnustiku arvukus langenud 26 %. Oluline arvukuse langus viitab, et

metsaökosüsteemid on Eestis tasakaalust väljas. Enam on langenud paiksete liikide,

okasmetsaliikide ja metsaspetsialistide arvukus. Vähem on langenud rändliikide, leht-

ja segametsaliikide arvukus, mis viitab muutustele kohalikus metsamaastikus.

Suuremad raiemahud halvendavad metsalinnustiku seisundit veelgi, väiksemad

raiemahud loovad baasi metsalinnustiku elupaikade ja metsaökosüsteemide

taastumiseks.

Metsadega seotud kaitstavate liikide seisund (nii kaitsealadel kui väljaspool).

Kaitstavate liikide seisund peegeldab ühest küljest kaitsealadel (piiranguvööndites)

tehtavate raiete mõju, teisalt aga majandusmetsade majandamise intensiivsust, kuna

suur osa III ja II kaitsekategooria liikide elupaikadest paikneb väljaspool kaitstavaid

alasid. Kaitstavate liikide seisundit jälgitakse nii riiklikul kui üleeuroopalisel tasandil

(loodus- ja linnudirektiivi liigid).

Natura metsaelupaigatüüpide pindala ja seisund on nii riiklikult kui EL kohustuste

aspektist oluline indikaator, mis haakub raiemahtudega eelkõige kaitsealade

piiranguvööndite ja VEPide kaudu, aga ka majandusmetsades säilinud/kujunevate

metsaelupaikade kaudu. Suurematel raiemahtudel, eriti kaitstavatel aladel, on

negatiivsemad mõjud metsaelupaikade pindalale ja seisundile.

Metsade süsinikubilanss - panus LULUCF sektorisse (ei arvestata pikaealiste

puidutoodete ja puidu asendusefekti mõjusid, mis võiks olla hinnatud

majandusvaldkonna kaudu). Metsades talletunud süsinikuvaru ja selle dünaamika

sõltub puidutagavarast ja metsamuldadesse seotud süsiniku hulgast. Suuremad

raiemahud vähendavad puidutagavarasse seotud süsiniku hulka, intensiivsem

metsamajandus võib mõjutada ka mullasüsiniku hulka negatiivselt.

Veekeskkonna seisund. Metsad on olulised Eesti siseveekogude kvaliteedi tagajana.

Intensiivselt majandatud ja kuivendatud metsadest toimub oluline toitainete

leostumine ja heljumi vettekanne, mis mõjutab metsaste valgaladega veekogude

seisundit ning elustikku. Suuremad raiemahud suurendavad veekogudele avalduvat

koormust.

Metsa uuenemispotentsiaal. Suurte raiemahtude puhul kannatab metsa

uuenemispotentsiaal. Raielangid muutuvad suuremaks ja raiering võib lüheneda.

Loodusliku uuenduse korral on seemnelevi raskendatud.

70 Nellis, Renno & Volke, Veljo. 2019. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo :

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 32 (1), lk 63−80

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 47

Kokkuvõtvalt on raiemahtude ja looduskeskkonna väärtuste vahel üldine

negatiivne seos. Seose tugevus eri väärtuste/indikaatorite vahel varieerub, kuid

seose suund on siiski läbivalt negatiivne.

5.2.3 Hinnang alternatiividele

Küpsuslangi alternatiiv

Raiemaht 19 mln m3 tähendab olulist raiemahu tõusu võrreldes eelnenud perioodiga

(2011-2019 keskmine raiemaht oli 10,7 mln m3). See toob kaasa uuendusraiete pindala

suurenemise ja küpsete metsade pindala ning osakaalu vähenemise. Mõjud

looduskeskkonnale on tugevalt negatiivsed.

Küpsuslangi alternatiivi korral toimub niigi suhteliselt kesises seisundis oleva

metsaelustiku jätkuv vaesumine. Olulised negatiivsed mõjud avalduvad ka kaitstavatele

liikidele, seda eelkõige väljapool kaitstavaid alasid. Raiesurve suurenedes kaitsealadel

avaldub negatiivne mõju seal asuvatele kaitstavatele liikidele ning ühtlasi ohustab see

kaitstavate alade (sh Natura alade) kaitse-eesmärkide saavutamist. Kuna vanemad

majandusmetsad raiutakse, väheneb oluliselt elupaigatüüpide ning potentsiaalsete

elupaigatüüpide (metsad, millest võivad Natura elupaigatüübid 30 a perspektiivis

kujuneda) pindala. Kaitsealade piiranguvööndites toimuvad raied ohustavad seal

asuvaid (sh potentsiaalsed) elupaigatüüpe.

Alternatiiv on halvim ka metsade süsinikubilansi aspektist, kuna mets nooreneb ning

puidutagavara väheneb. Intensiivne metsamajandus põhjustab metsamuldade

süsinikuvaru vähenemist. Uuendusraiete pindala suurenemine põhjustab toitainete ja

heljumi veekogudesse kandumise suurenemist ning vähendab metsade veekeskkonda

tasakaalustavat mõju. Aineringe muutused võivad ohustada metsade üldist tootlikkust.

Intensiivsem metsamajandus võib tuua kaasa ka metsade täiendava kuivendamise ning

taristu ehitamise vajaduse, mis omakorda mõjutab nii veerežiimi kui suurendab

veekogudele avalduvat koormust. Juba praegu on märkimisväärseid raskusi vee

raamdirektiivi kohase veekogude hea seisundi saavutamisega. Metsakuivenduse

intensiivistumine suurendab ka turvasmuldadest lähtuvat süsiniku emissiooni.

Küpsuslangi alternatiivi suurte raiemahtude korral kannatab metsa

uuenemispotentsiaal. Raielangid muutuvad suuremaks ja raiering võib lüheneda.

Loodusliku uuenduse korral on seemnelevi raskendatud. Probleem võib tekkida ka

kunstlikul metsauuendusel kuna istutusmaterjali kättesaadavus juba praegu

probleemiks. Kindlasti on vaja suurendada säilikelementide jätmist lageraiealadele

(bioloogilise mitmekesisuse puud, seemnepuud, lamapuit).

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 48

Kokkuvõttes toob küpsuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi tugeva

halvenemise võrreldes praegusega. Suureneb ka surve looduskaitsealadele. Alternatiiv

muudab elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamise

võimatuks.

Arvestuslangi alternatiiv

Arvestuslangi alternatiivi korral toimub raiemahtude suurenemine (2–4 mln m3 võrra

võrreldes praegusega), mis põhjustab sarnaselt küpsuslangi alternatiivile negatiivseid

mõjusid kõigi looduskeskkonna komponentide/indikaatorite osas. Negatiivsete

mõjude tugevus on siiski oluliselt väiksem kui küpsuslangi alternatiivi korral. Võrreldes

praegusega toob arvestuslangi alternatiiv kaasa olulise looduskeskkonna seisundi

halvenemise. Eriti tuleb jälgida looduskaitsealade ja vääriselupaikade säilimist.

Metsauuenduse osas on arvestuslangi mahtude korral potentsiaal olemas ning olulisi

negatiivseid mõjusid uuendusele pole ette näha.

Kokkuvõttes toob arvestuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi mõõduka,

kuid olulise halvenemise võrreldes praegusega. Juba praegu aset leidvad negatiivsed

trendid (näiteks metsalinnustiku arvukuse langus) süvenevad. Alternatiiv on oluliselt

parem (vähem halb) kui küpsuslangi alternatiiv, kuid muudab siiski raskeks või

võimatuks elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamise.

Ühtlase kasutuse alternatiiv

Ühtlase kasutuse alternatiivi korral püsib raiemaht praegusega sarnasel tasemel.

Alternatiivi mõjud sõltuvad raieliikide jaotusest ning paljudest muudest metsade

majandamisega ning kaitsega seotud asjaoludest. Kuna praeguste raiemahtude juures

on ilmnenud negatiivseid mõjusid metsaelustikule (nt metsalinnustikule) siis on

tõenäoline, et metsaalade elurikkus võib ka ühtlase kasutuse alternatiivi korral jätkuvalt

väheneda. Mõjud kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele sõltuvad kaitstavate alade

metsade majandamise regulatsioonist ning raiete praktikast (sh linnurahu pidamisest).

Majandusmetsades võib eeldada siiski kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude

mõningast süvenemist. Metsade süsinikubilansile ja veekeskkonnale on mõjud

võrreldes praegusega tõenäoliselt neutraalsed või selle lähedased. Seoses

metsauuendusega on olukord sarnane praegusele.

Kokkuvõttes toob ühtlase kasutuse alternatiiv kaasa praegusele sarnaste mõjude

jätkumise ehk looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse

jätkumise. Seega võib prognoosida mõningaste negatiivsete mõjude jätkumist, mida

osaliselt saab leevendada metsade majandamise ja kaitse korraldamisega (arvestades

MAK-s plaanitud meetmeid). Alternatiiv on palju parem kui küpsuslangi alternatiiv ning

mõõdukalt parem kui arvestuslangi alternatiiv. Elurikkuse, looduskaitse ning kliima

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 49

valdkondade eesmärkide saavutamine on tõenäoliselt võimalik, kuid nõuab metsade

majandamist reguleerivaid meetmeid ehk samade raiemahtude juures targemat ja

loodussäästlikumat metsamajandust võrreldes praegusega.

Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv

Uuendusraie 5 mln m3 alternatiiv toob kaasa raiemahtude olulise vähenemise ja

metsade majandamise intensiivsuse vähenemise võrreldes praegusega. Seoses sellega

avalduvad positiivsed mõjud eelkõige vanade metsadega seotud elustikule ning

majandamise ja häiringute suhtes tundlikele kaitstavatele liikidele. Kaob surve

metsaelupaigatüüpidele, nende seisund hakkab paranema ning pindala pikemas

perspektiivis tõenäoliselt kasvama. Mõju süsinikubilansile on positiivne, kuna

puidutagavara ning metsamuldades seotud süsiniku kogus kasvab. Positiivne mõju

süsiniku talletamisele on tugev lühikeses ja keskpikas skaalas, pikemas skaalas jõuab

talletunud süsiniku varu uue tasakaaluseisundini. Veekeskkonnale avalduv koormus

väheneb. Metsauuendusel on võimalik kasutada looduslikku uuendust, selle meetodi

efektiivsus tõuseb. Sihtotstarbeliselt on võimalik ka taastada metsade looduslikkust.

Kokkuvõttes on 5 mln m3 alternatiiv looduskeskkonnale parim, kuna väheneb üldine

läbi metsamajanduse ja lageraiete avalduv surve metsaelustikule. Alternatiiv on

kardinaalselt parem küpsuslangi alternatiivist, palju parem arvestuslangi alternatiivist

ning mõõdukalt parem ühtse kasutuse alternatiivist. Võimalik on suurendada

kaitsealade pindala ja leevendada majanduskoormust piiranguvööndi metsades.

5.2.4 Alternatiivide võrdlemine

Tabel 1. Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonnast lähtuvalt

alt 1 alt 2 alt 3 alt 4

Väärtuste

korrutis

Geom

keskmine

Kaalutud

keskmine

alt 1 1 1/6 1/7 1/9 0,00 0,23 0,04

alt 2 6 1 1/4 1/7 0,21 0,68 0,11

alt 3 7 4 1 1/3 9,33 1,75 0,27

alt 4 9 7 3 1 189,00 3,71 0,58

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 50

5.3 Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilise keskkonna valdkonnas

5.3.1 Hindamisel kasutatud eeldused

Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all käsitletud vaatenurgad on: mets kui tööhõive tagaja ja

puhke- ning kultuuriliste võimaluste pakkuja.

Sarnaselt looduskeskkonnale, on ka sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel eeldatud,

et raieviisid jäävad samaks, so valdava osa raiemahust moodustavad endiselt

uuendusraied, ning neist omakorda suurem osa on lageraied.

Eeldatakse, et proportsionaalselt raiemahtude muutustega viiakse ellu MAKi

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunad nagu metsa kultuuri-, puhke- ja

tervistavate väärtuste edendamine. Selle raames kujundatakse uusi kvaliteetseid

puhkemetsi ja matkaradasid ning hooldatakse olemasolevaid alasid.

Eeldatakse et kliimamuutused toimuvad prognoositud suunas. Kliimamuutustega

tegelemisel võib suureneda surve ehitada avalikud jm hooned puitehitistena, et läbi

selle vähendada betoonist hoonete jalajälge.

Kasvab nõudlus avalikule ruumile. See tähendab, et ühiskond liigub eramaalt pigem

avalikku ja ühisruumi. Kuna isiklikud ruumid on valmis saanud ja nende kvaliteet

tõusnud, siis järgmise sammuna tugevneb ootus üha paremale väliruumile. Seega võib

eeldada suuremat survet rohkemate ja kvaliteetsemate puhkealade, sh metsa-alade

järele. Rahvastiku vähenemise protsessid võivad rohealade nõudlust võrreldes

tänasega osaliselt kahandada, kuid samal ajal võib linnastumine ja ühiskonna

tehnoloogiline areng pigem kaasa tuua elanike looduses viibimise vajaduse

suurenemise. Protsesse, mis puhkealade nõudlust ühiskonnas võivad mõjutada on

mitmeid, kuid kokkuvõttes lähtume sellest, et puhkealade arendamisega peab jätkuvalt

tegelema, kuna see on oluline ökosüsteemi hüve.

Looduses viibimise võimalusi võivad ahendada ning metsa visuaalset ja

puhkeväärtuslikku kvaliteeti langetada see, kui eraomanikud piiravad metsa avalikku

kasutust ning riigimetsi raiutakse liigses tempos71 ja ebasobivate võtetega, mis ei

arvesta harjumuspäraste puhkemetsa aladega.

Omaette teemaks on ligipääs metsale, sh vanema ja noorema elanikkonna hulgas, kelle

liikumisvõimalused on piiratumad ning samaaegselt toimub arenevates piirkondades

asustuse laienemine looduslike alade arvelt. Seetõttu võib eeldada, et tulevikus saavad

71 Sissejuhatus | Eesti inimarengu aruanne 2019/2020

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 51

üha enam olulisemaks linna- ja asulalähedased metsad, mis on kergemini

ligipääsetavad ja igapäevaselt kasutatavamad ning kus on tugev huvi alternatiivsetele

maakasutusviisidele. Eeldatakse, et see surve leevendatakse läbi MAK-i alaeesmärkide

täitmise kui suurendatakse kohalikest vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa

pindala ning parendatakse linnaelanike ligipääsu metsast koosnevatele rohealadele 72.

Täiendavalt eeldatakse, et senised konfliktid metsaraie teostamisel asulalähistes

metsades, üldtuntud puhkealadel ning kultuuriliselt väärtuslikel aladel (looduslikud

pühapaigad, ristimetsad) on vähenenud, kuna MAKi eesmärgid, mis puudutavad

uuringute teostamist metsa erinevate kasutusviiside kohta, kultuuriliste väärtuste

kaardistamist, sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajaduste arvestamist

metsamajanduslike võtete kehtestamisel ja mitmekesiste huvigruppide kaasamine, on

ellu viidud.

Rahvastiku vähenemise aspekti pole vahetult arvesse võetud, kuna võib eeldada, et

selle raames muutub nii kahju- kui kasusaajate hulk proportsionaalselt.

5.3.2 Hindamiskriteeriumid

Mets kui sissetuleku allikas - osale ühiskonna liikmetele on mets sissetulekuallikaks.

Metsa majandamisest teenivad tulu nii metsaomanikud kui laiemalt metsandussektoris

töötavad inimesed, lisaks ka teistes sektorites töötavad inimesed, kelle jaoks on mets

oluliseks sisendressursiks. 2021. aastal oli metsamajanduse ja –varumise valdkonnas

hõivatud 5 900 inimest. Raiealternatiividel on otsene mõju sellele kriteeriumile. Mida

suuremad on raiemahud, seda suurem on sissetulek selles sektoris. Kui raiemahud

peaksid võrreldes varasemaga vähenema, siis on sellel negatiivne mõju

metsaomanikele sissetuleku vähenemisega ja valdkonnas hõivatud inimestele

töökohtade kaotamisega. Töökohtade arv on otseses seoses majandusliku

turvatundega.

Puhkemets ja avalik ruum – puiduvarustaja ja elurikkuse tagamise teenuse kõrval on

metsa nn pehmemaks küljeks ning väärtuseks selle puhkemajanduslik ja kultuuriline

kasutamine, läbi mille pakub mets esteetilist ja vaimset naudingut. See on lõõgastumise

koht.

Avalik ruum ei paikne ainult linnas ja tihedalt asustatud piirkondades, vaid ka maal ning

metsas, sest eestlane on harjunud linnast ära käima. Eestlase avalik ruum ei piirdu

linnaväljakuga, vaid on laiem, ulatudes metsa, soodesse, niitudele ning ranna-aladele -

see on põimunud ümbritsevasse loodusesse. Kuna Eesti maakattest moodustavad

72 Säästva arengu näitajad 2018. Tallinn: Statistikaamet.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 52

loodusalad valdava osa ja sellest mets ligi 50%73, võib väita, et Eesti mets on meie ühine

rikkus ja kõige suurem avalik ruum.

Uuringute74 kohaselt eelistavad inimesed puhkamiseks küpseid ja vanemaid metsi, kus

lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre. Seega puhkemetsana on väärtustatud

enim lageraiest puutumatud, kuid osaliselt siiski hooldatud metsad.

Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada oma kõigi liikmete heaolu,

vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist

toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult

(Euroopa Nõukogu). Sotsiaalset sidusust saab määratleda kui ühiskonna omadust, mis

väljendub selle liikmete omavahelistes suhetes ja nende suhete omavahelises seotuses

(jagatud väärtused ja tõlgendused, ühine identiteet, kogukonnakuuluvuse tunne ja

usaldus)75 Metsade majandamisel tuleb ühiskonnas sotsiaalse sidususe edendamiseks

arvestada erinevate ühiskonnagruppide huvidega: metsaomanikud, metsandussektoris

töötavad inimesed ja metsakasutajad, sealjuures võivad need grupid omavahel ka

ühtida, kuid mitte tingimata. Metsaomanike ja metsandussektoris töötavate inimeste

jaoks on peale metsa puhkeliste ja tervist edendavate väärtuste oluline ka mets kui

sissetuleku allikas. Metsakasutajate jaoks, kes metsandussektorist otseselt tulu ei teeni,

on peamiselt oluline mets kui puhkeala looduse nautimiseks ja nähes metsa tervise

edendamiseks sobiliku keskkonnana. Mida enam nähakse raiealternatiivis ette vajadust

võrreldes varasemaga suurendada metsade kasutusele võttu puidu hankimise

eesmärgil, seda enam suureneb oht ühiskonna tasandil polariseerumiseks, sest

põrkuvad metsaomanike ja selles sektoris töötavate inimeste ning metsakasutajate

huvid. Kui raiemahud võrreldes varasemaga vähenevad, siis võivad domineerida

73 Aastaraamat „Mets 2017“.

74 a) Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu

Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82; b) Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman,

K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria

decision analysis framework. Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason,

B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest

management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89; Nestra-

Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring

(Magistritöö Maaülikoolis); Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land-

use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development,

4(1).

75 Trumm, A. 2012. Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa

taustalt. Kättesaadav:

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41057/Noored_Noorteseire_Kaasatu.pdf?sequence=1&is

Allowed=y

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 53

metsakasutajate huvid, mis võib ühiskonna tasandil samuti polariseerumist

suurendada, sest metsaomanikel pole võimalik oma eraomandi pealt tulu teenida.

Seega raiemahu kummaski suunas oluline muutmine võrreldes praegusega toob

endaga kaasa ühiskonnas praeguse olukorra ebastabiliseerumise ja polariseerumise.

See aga ei tähenda, et olemasoleva olukorra säilitamine on parim olukord üldse.

Endiselt tuleb rakendada pingutusi mõlema poole lähendamiseks.

Traditsioonid ja pärand. Üldlevinud teadmise kohaselt on Eesti elanike igapäevaelu

tihedalt seotud metsaga: seal võib teha kutsetööd, tegeleda harrastustega (nagu

näiteks jahindusega, korilusega), veeta vaba aega (nagu näiteks puhata, matkata, teha

tervisesporti või loodusvaatluseid, viia läbi loodusõpet, uudistada kultuuripärandi ja

pärandkultuuri objekte), osaleda riitustel looduslikes pühapaikades või järgida

ristilõikamise tava. Lisaks kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka

keeles. „Metsarahvaks“ olemine on (olnud) osa eestlase ja Eesti identiteediloomest ning

see motiiv on kujunenud erinevate ideede, praktikate ja väärtushinnangute koostoimel.

Metsa majandamise viisid ja ulatus mõjutab kindlasti kultuuripärandi, ennekõike

looduslike pühapaikade, sh ristipuude, ja ajaloolise mälu, sh traditsioonide või

pärandkultuuri objektide, säilimist. Loomeinimesi köidavad ja pakuvad esteetilist

naudingut ennekõike metsad, kus on minimaalselt tajutavad inimtegevuslikud

häiringud.76

5.3.3 Hinnang alternatiividele

Küpsuslangi alternatiiv

Küpsuslangi alternatiivi rakendumisel võib eeldada esialgu metsaomaniku ja

metsandussektoris töötajate ajutist sissetulekute suurenemist ning majanduslikku

kindlustatust (juhul kui suudetakse tagada suurenev tööjõu vajadus), kuid selle järsule

tõusule järgneb omakorda sügav langus. Suured kõikumised omavad negatiivset mõju,

mida saab osaliselt leevendada pikaaegse ette planeerimisega ning sissetulekute

ühtlase jaotamisega, kuid see võib osutuda liialt suureks väljakutseks. Pigem on

tõenäoline, et sissetulekud kõiguvad ajas ning see tekitab suuremat ebavõrdsust ja

ebastabiilsust.

Olukorras, kus uute puhkealade proportsionaalset loomist paralleelselt raiega

rakendatakse, ei ole negatiivseid mõjusid puhkealadele ette näha, kuid need võivad

76 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu

Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 54

avalduda pikemas perspektiivis, kui puidu kättesaadavus väheneb drastiliselt ning

kasvab surve raiumiseks täiendavatel aladel (sh puhkealade).

Küll aga võivad negatiivsed mõjud avalduda asukohapõhiselt.

Lageraie mahu suurenemine vähendab metsaga kaasnevaid hüvesid, nt marja, seente

ja taimede korjamist. Seega võib juhtuda, et raiemahtude suurenedes on inimesed

sunnitud hülgama teatud metsa-alad, kus varasemalt puhkamas, loodust vaatlemas,

riitustel või õppimas ja korjel käidi. Suurem raiemaht suurendab nende inimeste hulka,

kes ei pruugi oma kodu ümbrusest enam harjumuspärast metsa leida. Kuigi selle

alternatiivi korral mingi aja jooksul raiemaht väheneb, sest majandusmetsad on maha

raiutud ja uusi pole peale kasvanud, siis täna elava põlvkonna jaoks on need metsad

kadunud. Selle tulemusena võivad negatiivsed mõjud avalduda olulistele puhke- ja

korjealadele, mis väljenduvad, koriluse kaudu metsast saadava tulu vähenemises ning

üleüldises loodusest võõrandumises.

Varasemast tempokam ja suurem raiemaht võib tekitada rahulolematust

metsakasutajates ning mõjuda seetõttu negatiivselt ootustele elukohalähedasele

maastikule, mis võib omakorda suurendada ühiskonna tasandil polariseeritust.

Alternatiivide rakendumisel on kõrge pärandi- ja mäluobjektide hävimise oht. Samas

võib siin ilmneda lühiajaline positiivne mõju huvigruppide ootusele, et avalike hoonete

ehitamisel kasutataks rohkem puitu, mis aitab kaasa innovatsioonile ja seotud sektorite

arengutele. Kuid pikemas perspektiivis, puidu kättesaadavuse vähenedes, ei ole

võimalik neid ootuseid enam täita.

Küpsuslangi alternatiiv on teiste alternatiividega võrreldes suurema negatiivse

sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga, kuna on seotud suurte kõikumiste, ebastabiilsete

arengute ja teadmatusega tuleviku ees.

Arvestuslangi alternatiiv

Arvestuslangi alternatiivi puhul on mõjud metsaomaniku ning metsandussektoris

töötajate majanduslikule kindlustatusele positiivsed. Kuna tegu on jätkusuutliku

metsanduse ülempiiri lähedal oleva alternatiiviga, piisab väikesest mõjust või kriisist, et

selle positiivsed mõjud negatiivseks pöörata, kuna puhvervõimet ja varu ootamatusteks

on vähe.

Alternatiivi rakendumisel koos eeldustega esineb pigem positiivne mõju puhkealade ja

sellest saadavate hüvede suurenemisega, kuid ohud varitsevad järgmise kümnendi

juures, kui siiski tänasest suurema raie tõttu hakkavad avalduma negatiivsed näitajad

puhke- ja korjealade mitmekesisuse vähenemises.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 55

Ühiskonna tasandil domineerivad metsandussektori huvid, mistõttu võib selle

alternatiivi rakendamine tekitada avalikku debatti ja muude metsakasutajate

(puhkamine, korilus jms) poolset rahulolematust. Võimendub hirm elukeskkonna

halvenemise ja mälupaikade kadumise pärast. Halvimal juhul teadvustamata pärand

hävib. Sotsiaalse sidususe edendamiseks on olulised kogukondlikul tasandil peetavad

arutelud ja pidev metsakasutajate kaasamine otsuste tegemisse.

Arvestuslangi alternatiivil on küll lühikeses perspektiivis suuremalt jaolt positiivsed

mõjud, kuid need on näilised ning osasid huvigruppe mitte arvestavad. Alternatiiv ei

lähtu pikast perspektiivist ning selle piiri peal tegutsemise viis toob endaga varem või

hiljem kaasa negatiivsed tagajärjed. Arvestuslangi alternatiiv on sotsiaalsest vaatest

parem kui küpsuslangi alternatiiv.

Ühtlase kasutuse alternatiiv

Ühtlase kasutuse alternatiivi puhul jätkuvad metsa kui elatusallika tänased mõjud, mis

ühiskonna seisukohast on kõige stabiilsem. Metsast saadav tulu on mõõdukas,

jaotunud pikale ajale, tagades seeläbi pideva, ühtlase ning stabiilse sissetuleku selles

valdkonnas tegutsevatele inimestele. Võimalikud kõikumised ja sellest tulenevad

negatiivsed olukorrad on leevendatud.

Tasakaalukam metsamajandamine on pikas perspektiivis meelepärasem

kogukondadele, mistõttu võib eeldada, et selle alternatiivi rakendamisel tunnevad

puhkajad, vaatlejad, korilased jms, et nende huve ei ole metsade majandamisel

täiendavalt rikutud. Elukeskkonna ja puhkealade seisukohast avalduvad pigem

positiivsed mõjud, kui vastuolud erinevate maakasutuste vahel on läbi

kaasamistegevuste ennetatud ning sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtuseid majanduslike

huvide kõrval võrdselt arvesse võetud.

Säilib harjumuspärane elukeskkond ja võimalus toimetada metsas juurdunud tavade ja

kommete kohaselt. Oluline, et tagatakse pärandipaikade õigeaegne uurimine ja

teavitamine. Sotsiaalse sidususe aspektist on selle alternatiivi rakendamise mõju pigem

positiivne, sest süsteem on tasakaalus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühtlase kasutuse alternatiivi puhul avalduvad positiivsed

mõjud kõigis sotsiaalsetes ja kultuurilistes aspektides võrdselt.

Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv

Uuendusraie alternatiivi puhul võib raiemahtude vähenemise tõttu eeldada

elatusallikate saajatele negatiivset mõju, kui nad ei ole selleks varasemalt valmistunud

ega alternatiivseid tegevusi ette näinud. Kuna alternatiiv piirab olulisel määral

erametsade majanduslikku kasutamist, siis riivatakse sellega ka metsaomanike huve

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 56

metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Samuti on alternatiivil negatiivne mõju

metsandussektoris töötavatele inimestele, sest nende töökohad võivad raiemahtude

vähenemise tõttu kaduda.

Võimalused koriluseks ja puhkamiseks väljaspool selleks loodud matkaradasid ja

puhkealasid suureneb. Sellel võib olla mõõdukalt positiivne mõju metsa sellisel viisil

kasutajatele.

Kuna eeldatavasti selle alternatiivi rakendumisel ühiskonnas polariseerumine kasvab,

siis on alternatiivil sotsiaalsele sidususele negatiivne mõju.

Mõju traditsioonidele ja kultuuri(pärandi)le on ambivalentne: hooldamata ja

kasutusteta pärand hävib ning samal ajal tegevusetus (muutuste, häiringute

puudumine) säilitab. Kuid kui arvestada, et MAK keskendub ka muude raiealternatiivide

rakendamisel pärandobjektide, sh looduslike pühapaikade kaitsele, siis antud

alternatiivil ei pruugi olla mõõdetavat eelist keskmise intensiivsusega raiealternatiivide

ees.

Arvestades erinevaid sotsiaalse valdkonna kriteeriume võib väita, et see alternatiiv on

hinnanguliselt parem küpsuslangi alternatiivist, mõnevõrra parem või võrdne

arvestuslangi alternatiiviga ja vähem eelistatud ühtlase kasutuse alternatiivist.

5.3.4 Alternatiivide võrdlemine

Tabel 2. Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilisest keskkonnast lähtuvalt

alt 1 alt 2 alt 3 alt 4

Väärtuste

korrutis

Geom

keskmine

Kaalutud

keskmine

alt 1 1 1/4 1/5 1 0,05 0,47 0,09

alt 2 4 1 1/3 1/2 0,67 0,90 0,18

alt 3 5 3 1 5 75,00 2,94 0,58

alt 4 1 2 1/5 1 0,40 0,80 0,16

5.4 Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonna valdkonnas

Raiemaht on metsa- ja puidutööstuse oluliseks mõjutajaks ning need tööstusharud on

ka olulised Eesti eksportijad (eriti puidutööstus) ning tööandjad. Loodavat

majanduslikku väärtust ei saa siduda ainult üldise raiemahu numbriga, vaid see sõltub

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 57

olulisel määral raiesortimendist, puidu kvaliteedist, sellest johtuvast töötlemise viisist

ning võimest puitu kohapeal väärindada. Teatud sortimendi osas (nt saematerjal) on

Eesti täna suur importija, paberipuidul on aga kohapealsed kasutusvõimalused

väikesed ning suured mahud töötlemata puitu eksporditakse. Lisaks peab välja tooma,

et raidmed ja puidutöötlemise jäägi väärindamine toimub täna Eestis madalal tasemel

(energiapuit), samas kõrgastmel väärindamine aga ei oma tingimata otsest seost

raiemahuga, samuti on sellel teistsugune sotsiaalmajanduslik mõju.

5.4.1 Hindamisel kasutatud eeldused

Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslike analüüside peamiseks lähtekohaks on

olnud üldised raiemahud eelnevatel aastatel, kuna spetsiifiliselt sortimentide lõikes on

makrotasandi hinnanguid keeruline anda. Teostatud uuringute77 põhjal on võimalik

teha ka järeldusi, kuidas raiemahu muutus võiks mõjutada sotsiaalmajanduslikke

näitajaid (nt lisandväärtus, tööhõive, mõju riigieelarvele, eksport jm), kuid seda siiski

oluliste reservatsioonidega.

Majandusmõjude hinnangu andmisel on käesolevas analüüsis eeldatud, et raiemahu

olulisel suurenemisel või vähenemisel võrreldes praegusega (alternatiivid 1 ja 4)

teisenevad eeltoodud uuringutes toodud majandussuundumused. Samuti on eeldatud,

et raiemahu seos muutustega majanduses on seda väiksem, mida kaugemale

tootmisahelas liigutakse (nt mööblitööstus, ehitus jm) – näiteks suurem raiemaht ei

tähenda ilmtingimata, et hakatakse rohkem puidust ehitama. Teatud raiemahtude

juures võib isegi mehhaanilise töötlemise seos raiemahuga muutuda, kui näiteks

väheneb sobiva kvaliteetse materjali suhteline kogus.

Samuti on eeldatud, et olulises osas raieliikide jaotus ei muutu sõltuvalt alternatiivist

ehk valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied, ning neist omakorda

lageraied. Sellest eeldatakse, et suurema raiemahu korral toimub perspektiivis metsa

noorenemine ja vastupidi.78 Suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis

eeldatavalt ka metsade liigilise koosseisu muutus lehtpuidu (kask jm.) kasuks ning

väheneb okaspuidu (mänd, kuusk) osakaal, mis eeldatavalt mõjutab mehhaanilist ja

keemilist töötlemist79.

77 EY (2019) Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel ning Finantsakadeemia OÜ (2020)

Erametsakeskuse tellimusel.

78 Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool (2021) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse

sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050

79 Eelduse aluseks on 2017. aasta puidubilansi andmed

(https://keskkonnaagentuur.ee/media/886/download). Arvestades ka importi, suunati 2017. aastal 3,5

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 58

Raiemahu mõju metsasektori ringbiomajandusele üleminekule ja selle lisandväärtusele

on eelduslikult peamiselt seotud mõjuga puidu mehhaanilisele töötlemisele

(ringbiomajanduse toore) ja motiveeritusele.

Tuleb arvestada, et äärmuslike alternatiivide korral teadmatus suureneb oluliselt80 ning

hindamise täpsus paratamatult väheneb.

5.4.2 Hindamiskriteeriumid

MAK2030 eelnõus toodud alternatiivid on suuresti seotud üldiste raiemahtudega ning

hinnangu andmisel ongi sellelt peamiselt lähtutud. Teatud määral saab hinnata ka mõju

sortimendile ning selle mõju majandusele. Mõju vaadatakse pikemalt kui ainult aastani

2030.

Lisandväärtus ja muud sotsiaalmajanduslikud näitajad. Arvestati, et äärmiste

alternatiividel (1 ja 4) uuringutes leitud seosed raiemahu ja majanduslike muutuste

vahel teisenevad (muutuvad), kuna pikemas perspektiivis võivad muutuda nii raieviisid,

metsade liigiline koosseis kui ka raie sortiment.

Ettevõtete majandusnäitajad ja toimetulek, mis sõltub võimalustest hoida

olemasolevaid tootmisressursse piisavalt koormatud, saada kvaliteetset tooret sobivate

puuliikide lõikes, vajadusest investeerida uutesse seadmetesse jms.

Pikaajaline mõju (st arvestades ka 2030.a järgse ajaga) puiduressursile sh mõju metsa

uuenemisele ja sortimendile – eeldatavalt suurema raiemahu korral toimub pikemas

perspektiivis metsa noorenemine ning väiksema raiemahu korral vananemine, mõlema

korral võib mõju majandusele olla negatiivne (kvaliteetse puidu puudus).

Motivatsioon innovatsiooniks ja väärindamiseks, sh. ringbiomajandusele

üleminek – näiteks suurem raiemaht võib motivatsiooni innovatsiooniks vähendada,

kuigi sellised seosed ei ole väga üks-ühesed (kui ettevõtetel tekib näiteks suurema

raiemahu korral suurem investeerimisvõimekus).

Metsa kõrvalkasutus. Seda on väga keeruline mõõta vastava statistika puudumise

ning uuringute vähesuse tõttu (st pole selge, mis suunas ja ulatuses raie metsa

korda rohkem okaspuitu mehaanilisse töötlemisse ja ligi 10 korda rohkem saetööstusesse kui lehtpuitu.

Seevastu küttepuiduks kasutati 2 korda rohkem lehtpuitu kui okaspuitu. Samuti oli lehtpuidu osakaal

natuke suurem energia- ja paberipuidus. Okaspuit (kuusk, mänd) on Eestis peamiselt väärindatav

mehaaniliselt. Lähtuvalt sellest, et väärindamise tehnoloogiad tarbivad kindla läbimõõdu ja puuliigi

materjali, saab eeldada, et sortimendi muutus toob kaasa traditsioonilise töötlemise muutuse.

80 Uuringud mõõtsid majandusmõju aastatel, kui üldine raiemaht oli 10-12 miljoni tihumeetri juures.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 59

kõrvalkasutust täpsemalt mõjutab), seetõttu on sellel kriteeriumil hindamistulemustele

väike mõju.

5.4.3 Hinnang alternatiividele

Küpsuslangi alternatiiv

Raiemaht 19 mln m3 tähendab olulist raiemahu tõusu võrreldes eelnenud perioodiga

(2011-2019 keskmine 10,7 mln m3). Sellise raiemahu kasvu korral on majandusmõjude

seisukohalt ülekaalus pigem negatiivsed mõjud.

Suurema raiemahu kohapealne väärindamine nõuab täiendavaid investeeringuid

metsatööstuselt. Kuna selline raiemaht ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik, siis

ei teki ettevõtetel motivatsiooni tootmisseadmetesse investeerida ning tõenäoliselt

tuleb eksportida suures koguses töötlemata metsamaterjali või kasutada seda

madalamalt väärindatuna, näiteks energeetikas. Ringmajanduse arendamise

seisukohast ei ole töötlemata materjali eksport ega puidu madalamalt väärindatuna

kasutamine soositud.

Selline raiemaht tekitab suurenenud nõudluse vastava kvalifikatsiooniga tööjõu järele

metsatööstuses, mis tekitab lisapingeid niigi probleemsel tööjõuturul.

Keeruliseks võib osutuda suurenenud puitmaterjali turustamine välisturgudel, samas

kui suurema raiemahu ajutine iseloom pärsib motivatsiooni uute ja innovatiivsete

toodete väljaarendamiseks kohapeal.

Mets nooreneb oluliselt aja jooksul, metsast saadav väiksema läbimõõduga palk pole

traditsioonilistel viisidel mehhaaniliselt väärindatav, väheneb süsinikku salvestava

ehituspuidu osakaal. Pikemas perspektiivis võib see veelgi suurema toorme puuduse

tekitada olemasolevatele saeveskitele, saematerjalist puidudetailide tootjaile,

mööblitööstusele jm. Tõuseb kvaliteetse saematerjali impordi vajadus.

Pikemas perspektiivis võib muutuda metsa puuliigiline kooslus, eeldatavalt kasvab

kasepuidu osakaal, mis sunnib ettevõtteid muutma oma majandustegevuse suunda –

st tuleb leida uued turud, osa seni kasutusel olevast tehnoloogiast kaotab väärtuse jms.

Pikemas perspektiivis (pärast aastat 2030) võivad raiemahud väheneda ka senisest

keskmisest tasemest (10-12 mln m3) allapoole ning samuti amortiseerida osa metsa- ja

puidutööstusesse tehtud investeeringutest.

Kuigi metsa nn kõrvalkasutusi (jahindus, puhkemajandus, metsasaaduste korjamine) on

keeruline mõõta ja raiemahu mõju nendele hinnata, võib eeldada, et vähemalt

puhkemajandusele ja metsasaadustele (marjad, seened) on sellel alternatiivil negatiivne

mõju.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 60

Positiivsena võib välja tuua teatav mõju hetkeolukorda arvestades – Eesti puidutööstust

ähvardab Venemaalt ja Valgevenest imporditava töödeldud metsamaterjalist ilma

jäämine. Suurenenud raiemaht võiks seda asendada, kuid küsimus on sortimentides

ning töötlemisvõimsuste olemasolus.

Samuti on päevakajalised olukorrad tekitanud suurema vajaduse kohalike puitkütuste

järele, mida saaks suurema raiega rahuldada ja sellega energiajulgeolekut tagada.

Kokkuvõtteks võib alternatiivi 1 pidada oluliselt nõrgemaks võrreldes alternatiividega

2 ja 3 ning mõõdukalt paremaks kui alternatiivi 4 (st alternatiiv 1 ei tekita kohalikule

metsa- ja puidutööstusele vähemalt lühemas perspektiivis otseselt probleeme).

Arvestuslangi alternatiiv

Vastavalt MAK2030 Lisa 1 toodud hinnangutele ületaks raiemaht suurusjärgus 14 mln

m3 vähesel määral majandatavate metsade suhteliselt stabiilse netojuurdekasvu 12-13

mln m3 aastatel 2000-2020 (MAK2030 Lisa 1 Joonis 1). Samas juurdekasvu

soodustamisel (nt suuremal harvendusraiete rakendamisel ja uuendamisel) võib

eeldada, et selline raiemaht oleks kestlik ka pärast aastat 2030 ning seega on

ettevõtetel ka motivatsioon vajadusel tootmisvõimsusi suurendada.

Raie suurenemine (2-4 mln m3 võrra võrreldes praegusega) võib vähendada

motivatsiooni innovatiivsete uute toodete arendamiseks, kuna keskendutakse

suurenenud puidukoguste töötlemisele ja turustamisele – toodangule tuleb leida koht

välisturgudel. Vastuargumendina võib siiski välja tuua, et juhul kui suudetakse

suurenenud tootmismahtudega koos kasvatada kasumit, siis võib ettevõtetel tekkida

ka rohkem vahendeid innovatsiooni finantseerimiseks.

14 mln m3 raiemahu juures kasvab küll metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus, kuid

tõenäoliselt (vähemalt esialgu) mitte samas proportsioonis senise lisandväärtusega

raiutud tihumeetri kohta – ilmselt tuleb eksportida suuremas proportsioonis

töötlemata või väiksemal määral töödeldud puitu. Puidu väärtusahela tipus olevatel

tegevusaladel (mööblitööstus, ehitus) on kohapeal keeruline lisamahtu absorbeerida.

Samas võivad tootlikkuse näitajad siiski ka paraneda, kui ettevõtetel on kasutada

piisavalt vaba tootmisressurssi ning lihtne väärindatud tooteid turustada. Sellisel juhul

võib kasvada nii tööviljakus kui ka lisandväärtus tihumeetri kohta.

Teatud määral leevendaks suurem raiemaht kasvanud vajadust energiapuidu ning

impordi asendamise (vt alternatiiv 1) järele.

Kokkuvõtteks võiks alternatiivi 2 pidada majanduslikult oluliselt tugevamaks võrreldes

alternatiividega 1 ja 4 ning mõõdukalt paremaks kui alternatiivi 3, st alternatiiv 2 puhul

suureneb siiski metsa- ja puidutööstuse poolt loodav lisandväärtus ja töökohtade arv.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 61

Ühtlase kasutuse alternatiiv

Keskmine raiemaht 10 mln m3 aastas tähendaks ühtlast puidukasutust kogu raieringi

jooksul. Kogu lisandväärtus, tööviljakus, maksutulud jms sotsiaalmajanduslikud mõjud

oleksid madalamad, kui alternatiivis 2, kuid raiutud tihumeetri kohta võivad näitajad

siiski olla kõrgemad.

Lühemas perspektiivis, tänast turuolukorda arvestades, avaldaks selline raiemaht

eeldatavalt negatiivset mõju puidutöötlemise tööstusele toorme nappuse tõttu, mis

tuleneb töödeldud metsamaterjali impordi järsust vähenemisest.

10 mln m3 raiemahu juures võib pikemas perspektiivis praeguse majandatavate

metsade netojuurdekasvu juures metsa vanus kasvada, tekib kokkuleppelise

metsaküpsuskriteeriumi liigilise korrigeerimise võimalus (MAK2030 peatükk Eesti

metsavarud). Saavutatakse kvaliteetsem omamaine tooraine puidu mehhaaniliseks

töötlemiseks ja ehituspuiduna lisab stabiilsust ettevõttetele investeerimiseks.

Selle raiemahu juures võiks tekkida motivatsioon töötlevas tööstuses tekkivate jääkide,

aga samuti väheväärtusliku puidu ja raiejäätmete ringmajanduslikuks ja

innovaatilisemaks väärindamiseks kõrgema väärtusega toodeteks kui energia

tootmine. Selline alternatiiv võib kasvatada märkimisväärselt kõrgepalgaliste

töökohtade arvu metsa- ja puidutööstuse sektoris kui ka lisandväärtust tihumeetri

kohta.

Võrreldes eelnevate alternatiividega on alternatiivi 3 korral mõnevõrra suurem

motivatsioon innovatsiooni teostada. Üldiselt on aga tegemist pikaajalise keskmise

lähedase raiemahuga, millega seoses mets- ja puidutööstuse ning ka metsa

kõrvalkasutuse majandusmõjudes muutusi ei teki, kui välja arvata motivatsioon

kiiremaks liikumiseks metsasaaduste kõrgväärindamise suunas. See aga avaldab

positiivset mõju ringmajanduse edendamisele metsanduse valdkonnas.

Kokkuvõtteks võiks alternatiivi 3 pidada oluliselt tugevamaks võrreldes alternatiividega

1 ja 4 ning marginaalselt nõrgemaks kui alternatiivi 2.

Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv

Majandusmõjude seisukohalt on raiemahu langemine 5 mln m3 tasemele ilmselt kõige

negatiivsem.

Tugevam otsene negatiivne mõju tekib väärtusahelas madalamal asuvatele

tegevusaladele nagu metsa- ja saetööstus. Küsimus on ettevõtete ellujäämises – võime

tasuda laenukohustusi – ning olulisel mõjul tööhõivele.

Väärtusahelas kõrgemal asuvatel tegevusaladel võiks olla võimalus puudujääv materjal

importida, kui leitakse riigid, kust importida. Päevakajalised sündmused (Venemaa,

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 62

Valgevene) muudavad selle aga keerulisemaks ja kallimaks. Ettevõtetel võivad tekkida

raskused tarnekohustuste täitmisega, mistõttu võivad olulised tellijad loobuda.

Tugeva pinge alla satub Eesti energeetika, eelkõige soojusenergia tootmine ning

vajadus maagaas asendada ehk energiajulgeolek.

Palju puitu kaotab oma väärtuse majanduslikus mõttes.

Alternatiiv 4 võib omada positiivset mõju metsa kõrvalkasutusele, aga selle täpsem

mõju hindamine on keeruline.

Hindame, et alternatiiv 4 on võrreldes alternatiiviga 1 mõõdukalt nõrgem, kuna võib

osutada tugevat negatiivset mõju puidu- ja metsatööstusele.

5.4.4 Alternatiivide võrdlemine

Tabel 3. Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonnast lähtuvalt

alt 1 alt 2 alt 3 alt 4

Väärtuste

korrutis

Geom

keskmine

Kaalutud

keskmine

alt 1 1 1/4 1/3 2 0,17 0,64 0,12

alt 2 4 1 2 5 40,00 2,51 0,49

alt 3 3 1/2 1 4 6,00 1,57 0,31

alt 4 1/2 1/5 1/4 1 0,03 0,40 0,08

5.5 Koondhinnang alternatiividele

Tabel 4. Alternatiivide hindamine

ALT 1 ALT 2 ALT 3 ALT 4

LOODUSKESKKOND 0,04 0,11 0,27 0,58

SOTSIAAL-KULUTUURILINE KESKKOND 0,09 0,18 0,58 0,16

MAJANDUSKESKKOND 0,12 0,49 0,31 0,08

∑ 0,25 0,78 1,16 0,82

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 63

Joonis 5. Alternatiivide võrdlus

Hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv.

Mõju hindamise järgnevates etappides lähtutakse eeldusest, et MAK rakendab ühtlase

kasutuse alternatiivi.

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

1,40

alt 1 alt 2 alt 3 alt 4

ka al

Alternatiiv

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 64

6 METSANDUSE ARENGUKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA

LEEVENDUSMEETMED

Metsanduse arengukavaga kaasnevaid mõjusid hinnati kahel viisil.

Esiteks hinnati, kuivõrd MAK üldeesmärk ja alameesmärgid on kooskõlas teiste,

arengukavade eesmärkidega. Asjakohased arengukavad sõeluti välja mõjude

hindamise programmi käigus. Aruande koostamise etapis hinnati iga asjakohase

arengukava eesmärgi seost ükshaaval kõikide MAK eesmärkidega. Hindamisel

keskenduti võimalikele vastuoludele ja sünergiatele ning asjakohasel juhul toodi välja

leevendavad meetmed või ettepanekud sünergia suurendamiseks. Eesmärkide sisu

mõtestamiseks kasutati arengukavades välja toodud mõõdikuid. Arengukavad on

strateegilised dokumendid ja seetõttu üldised. See tähendab, et eesmärgi või selle

mõõdiku saavutamine on tihti võimalik erinevate tegevustega. Erinevatel tegevustel

võib olla erinev mõju ümbritsevale keskkonnale. Mõju hindamisel välditi oletamist,

millise tegevusega konkreetselt eesmärk saavutatakse ja hindamine viidi läbi üldisel

strateegilisel tasandil. Küll toodi asjakohasel juhul välja võimalikud ohud, mis võivad

MAK elluviimisel tekkida, et tegevuskava koostamise etapis neid karisid vältida.

Teiseks hinnati MAK mõjusid eksperthinnangu kaudu kasutades Riigikantselei ja

Justiitsministeeriumi poolt koostatud kontrollküsimustikku. Riigikantselei poolt on

viidatud metoodika otstarbe kohta kirjutatud järgmist „Mõjude hindamine on protsess,

mille abil kogutakse tõendusmaterjali planeeritavate poliitikavalikute eeliste ja puuduste

kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi ning kasutuselolevate poliitikavahendite

tulemuslikkust või mõju.“. Kontrollküsimustik koosneb 136 küsimusest kuues

valdkonnas:

1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

3. Mõju majandusele

4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale

5. Mõju regionaalarengule

6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku

sektori kuludele ja tuludele

Mõjude hindamise programmi etapis sõeluti välja need küsimused, mis võisid olla

olulisel määral seotud Metsanduse arengukavaga. 2021. aasta teises pooles mõjude

hindamise metoodikat täiendati Riigikantselei poolt. Mõjude hindamise programm

lähtus vanast kontrollküsimustikust. Mõjude hindamise aruande etapis

kontrollküsimustikku ajakohastati vastavalt kehtivale versioonile. Uuendused ei toonud

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 65

kaasa väga olulisi muudatusi. Täpsustatud oli mõnede küsimuste sõnastusi, mõned olid

eemaldatud ja mõned lisatud. Mõju hindamise käigus vastati kõigile küsimustele, mis

olid programmi etapis märgitud olulisteks. Lisaks vastati kõikidele uutele küsimustele.

Ei vastatud nendele küsimustele, mis uuendatud küsimustikust olid kustutatud.

Vastatud küsimusi oli 91.

Planeeringudokumendi üdsusastme tõttu hinnati mõjusid kvalitatiivselt ja

eksperthinnanguna. Asjakohasel juhul toodi välja MAK elluviimisega kaasnevad ohud

(hindamise tabeli veerg „Kaasnevad mõjud / riskid“) ning pakuti nende vältimiseks

tõhusad meetmeid (hindamise tabeli veerg „leevendavad meetmed“).

Eelnimetatud metoodikat kasutades täideti KeHJS toodud järgmised nõuded

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande sisule:

• strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega;

• strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid,

eelkõige need, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura

2000 võrgustiku aladega;

• strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu

või riiklikke keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid

keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse

võetud;

• hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja

pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese

tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele,

populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile,

kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke

võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldus

• strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende

meetmete eeldatava tõhususe hinnang;

Mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks täiendavat mõju NATURA

aladele. MAK üks mõõdikutest on NATURA alade seisundi parandamine. Sellest

lähtuvalt puudub vajadus anda ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku

kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses,

samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut.

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

18. mai 2022 66

6.1 Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele

eesmärkidele

Alljärgnevas maatrikstabelis on toodud MAK eesmärkide võrdlus asjakohaste

strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega. MAK eesmärgid on toodud

tabeli esimesel real veergudes 2–5. Teiste strateegiliste dokumentide eesmärgid on

toodud tabeli esimeses veerus. MAK igat eesmärki on võrreldud teise strateegilise

planeerimisdokumendi iga eesmärgi vastu. Eesmärgi sisust paremaks arusaamiseks on

kasutatud nende rakendamise mõõdikuid.

Tabelis kasutatud värvikoodid:

Hallil taustal, MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi

vahel otsene kokkupuude puudub.

Rohelisel taustal MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi

vahel on üksteist toetav seos.

Kollasel taustal MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi

vahel on vastuoluoht. Vastuoluohu korral on meetmeks vastuolu põhjustavate

asjaolude vältimine MAK tegevuste plaanimisel.

Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud ühtegi MAK eesmärki, mis olek lahendamatus

vastuolus teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga.

18. mai 2022 67

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.1 Säästev Eesti 21

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 1: Eesti

kultuuriruumi elujõulisus

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub. MAK raames nähakse ette ajalooliste

looduslike pühapaikade inventeerimine.

Tegevussuundade all kavandatakse

tegevusi metsanduse ökoloogiliste,

majanduslike ja (pärand)kultuuri

aspektide lõimimiseks üldhariduses ja

soodustatakse koostööd mäluasutuste jt

kultuuriorganisatsioonidega avalikkuse

teadlikkuse parandamiseks metsanduse

ja selle ajaloolise rolli osas.

MAK ei võimenda SE21 toodud ohtusid

eesmärgi saavutamiseks.

Eesmärk 2: Heaolu kasv MAK eesmärk tagada Eesti

metsanduse kestlikkus (metsamaa

pindala vähenemise vältimise,

uuendamise ja hooldusraiete

suurendamise läbi) aitab kaasa SE21

heaolu kasvu eesmärgi

saavutamisele, mille järgi toimivad

oma loodusvarade kasutamisel

baseeruvad majandussektorid

puhvrina olukordades, kus

rahvusvahelise majanduse langused

või tõrked võivad ta kasvõi ajutiselt

rivist välja viia.

Mingil määral võib kliimamuutustega

süsteemne kohanemine aidata kaasa

SE21 eesmärgi saavutamise põhimõttele, et

oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad

majandussektorid toimuvad puhvrina.

Majanduslikku konkurentsivõimelisuse

üheks mõõdikuks on nii lisandväärtuse

mahu kui teadus- ja arendustegevusele

suunatud kulutuste suurendamine. See

on kooskõlas SE21 heaolu kasvu

eesmärgi saavutamisega, mis näeb ette

tehnoloogilise arengu ja

investeeringukesest majandusest

innovatsioonikesksesse majandusse

siirdumise ning ekspordis kõrg- ja nn

kesk-kõrgtehnoloogiaprodukti tootmise

suurendamise.

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 68

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 3: sidus

ühsikond

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. SE21 sidusa ühiskonna eesmärgi osas on

soovitav seisund 2030. aastaks saavutada

regionaalne tasakaalustatus selliselt, et

Tallinna ja ülejäänud Eestit

iseloomustavad olulisemad

sotsiaalmajanduslikud näitajad on

lähedased. MAK majandusliku

konkurentsivõime alameesmärk annab

oma panuse läbi sektori arendamise ning

töökohtade loomise väljaspool pealinna.

SE21 sotsiaalse sidususe eesmärgi üheks

komponendiks on praktiliselt kogu

elanikkonna osalemine väärtuste

loomisel ja nende tarbimises, aga ka

ühiskonna kujundamisel. MAK näeb ette

elanikkonna kaasamist metsamajandusse

(mõõdik „kohalikest

arengusuundumustest ja vajadustest

vahetult mõjutatud metsamaa pindala“).

18. mai 2022 69

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 4: ökoloogiline

tasakaal

SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärki

iseloomustavad järgnevad

komponendid: loodusvarade

kasutamine viisil ja mahul, mis

kindlustab ökoloogilise tasakaalu,

saastumise vähendamine, loodusliku

mitmekesisuse ja looduslike alade

säilitamine.

MAK on kooskõlas SE21 toodud

põhimõttega, et loodusressursside

kasutamisel ei ületa taastuvate

ressursside kasutus nende

taastootmisvõimet. Ühe SE21

ökoloogilise tasakaalu eesmärgi

indikaatorina on välja toodud

produktiivse metsa osakaal kogu

metsast.

SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi

saavutamise ohuna tuuakse välja

loodusressurssidel põhineva energia

osakaalu suurenemisel surve

suurenemist looduskeskkonnale ja

bioloogilisele mitmekesisusele. MAK

elluviimisel tuleb tähelepanu

pöörata puidu kasutamisele

energiatootmises ja sellega

kaasnevale survele

looduskeskkonnale ja

bioloogilisele mitmekesisusele.

MAK panustab SE21 loodusliku

mitmekesisuse ja looduslike alade

säilitamise (liigiiline mitmekesisus, kaitse-

ja Natura alade osakaal) ja saastumise

vähendamise (süsiniku sidumine)

eesmärki läbi oma eesmärgi „metsandus

arvestab kliimamuutuste ja metsade

elurikkuse seisundiga“ ja selle raames

välja töötatud tegevussuundadega.

MAK majandusliku konkurentsivõime

alameesmärk (kulude suurenemine

teadus- ja arendustegevusele,

lisandväärtuse mahu kasv) aitab kaasa

SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi

saavutamise põhimehhanismile

tehnoloogiline innovatsioon, mille järgi

kasvavad investeeringud uutesse

tehnoloogiatesse.

MAK alameesmärk läbi

tegevussuundades tooduga lõimida

metsanduse ökoloogiliste, majanduslike

ja (pärand)kultuuri aspektid üldhariduse

õppeainetega, aitab mõnevõrra kaasa

SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärki

(hariduse põhimehhanism

„loodusharidus peab kõigil

õppetasanditel moodustama hariduse

orgaanilise osa“).

18. mai 2022 70

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.2 Euroopa Liidu metsastrateegia

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Elurikkuse eesmärk Elurikkuse säilitamiseks on

bioenergia puhul kasutusel

rangemad säästlikkusekriteeriumid.

Biomassi hankimisel on seatud

piirangud, mis väldivad kõrge

loodusväärtusega alade sattumist

bioenergia tootmisahelasse.

Välditakse konflikte looduskaitse

eesmärkidega, seetõttu on

põlismetsadest ja kõrge

loodusväärtusega metsadest

biomassi hankimine

energiavajadusteks keelatud.

ELi elurikkuse strateegia aastani 2030

seab üldeesmärgiks kaitsta vähemalt 30%

ELi maismaa-aladest ning neist 10%

tuleks kehtestada range õiguskaitse.

Vanade ja põlimetsade kaardistamine on

siin üheks abivahendiks.

Metsa majandamisel kasutusel olevad

võtted peavad ka rahaliselt olema

tasuvad. Majanduslik elujõud on üheks

eeltingimuseks metsakasutuse

planeerimisel. Metsaomanikel ja –

majandajatel peavad olema rahalised ja

muud stiimulid, et mitmekesistada

matsade kasutamist ja kaitset. Puidule

lisanduvad ökosüsteemiteenused peavad

omama majanduslikku tausta, see aitab

metsi taastada ja muuta

vastupanuvõimelisteks. Erimeetmetena

tuleb mainida kompensatsioone saamata

jääva tulu eest.

Eesmärgiks on rajada uus ELi

metsahaldusstruktuur, mis haaraks kõiki

ELi uue metsastrateegia eesmärke, nende

hulgas elurikkuse säilitamist. Üldsuse

kasvav huvi ELi metsade tuleviku vastu

nõuab läbipaistvat majanduse ja kaitse

rakendamist.

Kliimamuutustega

kohanemine,

katastroofide ennetamine

Metsade taastamine peab olema

paindlik ja rakendatakse

ökosüsteemipõhist majandamist.

Metsade taastamisel tuleks arvestada

juba muutuva kliimaga. Seda saab

teha praegu kasvavate puuliikide

geneetilist ressurssi kasutades,

valides sobiva genofondiga puid ja

tootes kultiveerimismaterjali, mis

kannab edasi sellised omadusi, mis

ka tulevikumetsades on vajalikud.

MAK peab välja tooma

finantsilised vajadused

metsatulekahjude ja teiste

häiringute ennetamiseks, samuti

vajaduse rakendada häiringute

seiresüsteemi.

“Eesmärk 55” tähendab püüdu

vähendada kasvuhoonegaaside heidet

vähemalt 55% aastaks 2030. Üheks

probleemiks on ehitussektor, mis toimib

veel kasvuhoonegaaside heite allikana.

Seda on vaja muuta, puittooted, ka

ehitussektoris, peavad oma olelusringis

vähendama süsihappegaasi heidet. Väga

konkreetseks eesmärgiks on aastaks 2030

kolme miljardi lisapuu istutamine.

EL metsastrateegias tuuakse välja

metsade majandamise

detsentraliseeritud põhimõtet. See tagab

erinevate lähenemiste olemasolu, samas

tuleb ka seaduseandja poolt jälgida

seaduste täitmist.

ELi ambitsioonikamate kliima- ja

elurikkuse-eesmärkide saavutamisele

aitavad kaasa sidusrühmi hõlmavad

dialoogiplatvormid, mis aitavad ületada

barjääre erinevate huvigruppide vahel.

18. mai 2022 71

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Teadus- ja

innovatsioonikava

Säästev metsamajandamine muutub

tulemuslikumaks teadusuuringute ja

innovatsiooni toel. Innovatsiooni ja

teaduse arengu eesmärgid kattuvad.

Arengukava toob välja teadusuuringud

metsade rolli suurendamiseks

kliimamuutustega võitlemisel.

Kõrgkoolide teaduspotentsiaali on kavas

kasutada majandustegevuse

teaduspõhisemaks muutmisel.

Kohalike ressursside väärindamise puhul

on kavas algatada ja toetada

teadusprogramme.

Metsad on kaastaud ka turismi

arendamise programmidesse,

metsandusspetsialistid teevad koostööd

Euroopa loodus-ja kultuuripärandi

võrgustikuga.

6.1.3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesti kasvuhoonegaaside

heite vähendamine 80%

aastaks 2050

Kestlik metsandus on võimeline

tagama eesmärgiks seatud

kasvuhoonegaaside koguse

vähendamise. Seda on võimalik

saavutada biomajanduse valdkonna

põhimõtete rakendamisel

metsanduses. Eraldi liitub siia

metsade ja märgalade kuivendamise

küsimus.

Mõlemad eesmärgid on sarnased.

Kohanemine kliimamuutustega on

mõlema dokumendi eesmärgiks.

Metsade kasutusel on oluliseks

mõõtmeks raieringi pikkus. Lühikese

raieringiga intensiivistatakse metsade

kasutust. Metsade (süsiniku) tagavara

kahaneb.

Väga väikese raiemahuga on võimalik

kompenseerida süsiniku emissioone.

Väikese raiemahuga on võimalik

kompenseerida teiste LULUCF

valdkondade heidet. Metsade tervislik

seisund ja puidu kvaliteet võib halveneda

väikese raiemahu korral. Võit LULUCFi

sektoris tuleb tuleviku sidumise arvelt.

Otsene kokkupuude puudub

Jagatud kohustuste

määrusega sektorites

vähendada aastaks 2030

võrreldes 2005. aastaga

kasvuhoonegaaside teket

13%

Metsandusliku tegevuse käigus on

kohaldatud sellised tehnoloogiad, et

jagatud kohustuste osas on võimalik

kasvuhoonegaaside heite

vähendamine. Muuhulgas rõhutab

MAK metsade häiringukindluse

tõstmist ja süsihappegaasi heite

vähendamist selle kaudu.

Jagatud kohustuse määrusega on kavas

vähendada kasvuhoonegaaside heidet

13% (2030 aastal võrreldes 2005

aastaga). Metsanduses heide ei ole

suurem sidumisest.

Kliimakava toob välja sertifitseerimise

vajaduse metsanduses. MAKis on

sertifitseerimise vajadust rõhutatud

elurikkuse kaitsega seoses. Ka

konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb

liituda metsanduses olevate

sertifitseerimissüsteemidega.

Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 72

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Taastuvenergia osakaal

42% (2030)

Biomassi kasutamisel tuleb järgida EL

taastuvenergia direktiivi.

Kliimakava toob välja vajaduse kasutada

metsa biomassi energeetikas, selle (eriti

väheväärtusliku puidu) kasutamata

jätmist peetakse raiskamiseks. Sellisel

kujul viiakse puit süsinikuringesse.

Metsanduse arengukava toob välja

vajaduse selliste mudelite järgi, mis

aitavad hinnata biomassi kogust ja

süsinikuringeid.

Otsene kokkupuude puudub

Energia lõpptarbimine

32-33 TWh/a (2030)

2017. aasta andmetel on rohkem kui

pool raitud puidust kasutatud

energiamajanduses 8,2 mln m3.

2018. aastal toodeti 4,2 TWh

soojusenergiat puitmassi kasutades,

elektrienergiat toodeti 1.1 TWh. Puidu

kasutus energeetikas peab olema

jätkusuutlikku raiemahtu järgiv. Kiire

metsastamisega peab olema tagatud

süsiniku järjekindel sidumine.

Üldiselt on puidu kasutamise

suurendamist rõhutatud mõlemas

dokumendis.

Otsene kokkupuude puudub

6.1.4 Metsapoliitika

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

säästlik (ühtlane, pidev ja

mitmekülgne) metsandus

metsade efektiivne

majandamine

Metsanduse arengukava seob

enamuse metsapoliitika raames

käsitletavatest küsimustest oma

formaati.

Elurikkuse seisundi tegevussuund on

kooskõlas metsapoliitika eesmärkidega.

Vastavalt turumajanduse reeglitele ja

vaba konkurentsi tingimustes toimub

majanduse planeerimine.

Riigi metsapoliitika teadvustab ühiskonna

sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi.

Metsanduse arengukava käsiteb

sotsiaalseid aspekte metsanduses

põhjalikult.

18. mai 2022 73

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärgid metsanduses Eesti metsandus on kestlik ja

kliimapoliitika põhialuste seisukohad

ühtivad sellega.

Süsiniku sidumise ja kliimamuutuste

leevendamise eesmärgid leiavad

kajastamist nii metsanduse arengukavas

kui ka kliimapoliitika põhialustes.

Metsade juurdekasv rakendub otseselt

süsiniku sidumise eesmärgiga.

Tähelepanu pööratakse sellele, et

metsamaa pindala säiliks. Metsamaa

pinna suurenemisel tuleks hoolitseda

kiire metsastamise eest.

Metsamaa tootlikkust suurendatakse

rakendades adekvaatseid

majandusmudeleid. Õigeaegsed raied (nii

hooldus- kui uuendusraied) tagavad

majanduse sujuva toimimise, metsandus

on tulus ja metsaomanikud on

majandustegevuse läbiviimisel

motiveeritud.

Teadus ja innovatsioonivahendid peavad

olema kaasatud. Oluline oleks teaduse ja

tootmise (metsamajandusliku)

tagasisideline koostoimimine.

6.1.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Tervis ja päästevõimekus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

Maakasutus ja

planeerimine

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

Looduskeskkond Metsaökosüsteemidega seonduvad

otseselt keskkonnakaitselised

ökosüsteemiteenused. Kaitse

tormide, üleujutuste ja erosiooni

eest, süsiniku sidumine ja talletamine

on otsesed ökosüsteemiteenused

metsadelt. Eesmärgid kattuvad.

Kliimamuutuste negatiivset mõju aitab

leevendada elurikkuse kaitse tervikuna.

Ohustatud liikide osas on suuremad

riskid seotud kasvukohaspetsiifiliste

liikidega ja ka oma leviku äärealal olevate

liikidega. Teisalt muutub reaalseks ka

võõrliikide sissetung. Mõlemas

dokumendis on võõliikide küsimust

käsitletud.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 74

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Biomajandus Äärmuslikud ilmastikutingimused

võivad mõjutada metsade poolt

tagatavate ökosüsteemiteenuste

iseloomu. Metsade puhul puidu

kättesaadavus ja selle kvaliteet on

otseseks näideteks.

Säilitada tuleb metsade geneetilist

varieeruvust samuti on otstarbeks

segapuistute kujundamine ja

kasvatamine. Metsakasvatuslike

aspektide sidumine jahindusega on

oluline. Optimaalset ulukite arvukust

tagamata on häiritud ka jätkusuutlik

metsade majandamine.

Biomajanduse üheks indikaatoriks on

metsade tagavara juurdekasv. MAK

eesmärk indikaatorit ei ohusta.

Mõlemad eesmärgid näevad vajadust

elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks

keskkonnaprobleemide osas.

Majandus Metsandus täidab oma rolli riikliku

majanduse hoidmisel ja arendamisel

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

Ühiskond, teadlikkus ja

koostöö

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Loodusteadlikkus ja selle arendamine on

MAKis leidnud eraldi rõhutamist.

Metsanduse küsimustest lähtuvad

spontaansed sotsiaalsed liikumised.

Metsa pakub ökosüsteemiteenuseid, mis

sotsiaalses plaanis mõjutavad otseselt

ühiskonda (looduses liikumine, rahva

tervis). Looduskatastroofide mõju metsas

peegeldub ka ühiskondlikult.

Taristu ja ehitised Elektri jaotusvõrgu planeerimisel

peab arvestama elektriliinidega

metsaaladel.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

Energeetika ja

varustuskindlus

Eesti sisese tarbimisvajaduse katteks

on piisavalt biomassi (s.h. ka puitset

biomassi), tuult, päikest ja põlevkivi.

Jälgida tuleb looduslike ja

põlimetsade säilimist

energiavajaduste rahuldamisel.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 75

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.7 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 1:

Tasakaalustatud ja kestlik

asustuse areng

Läbi kestliku metsanduse toetatakse

ka tasakaalustatud asustuse arengut.

Kestlikku metsandust peetakse

oluliseks töökohtade pakkujaks ja

rohevõrgustiku ning kultuurmaastike

säilimise kindlustajaks.

Eesmärgid langevad kokku. Üleriigilise planeeringu järgi peab

kvaliteetne elu- ja majanduskeskkond

olema tagatud nii linnades kui ka

maapiirkondades. Majanduslikult

konkurentsivõimeline metsasektor toetab

seda põhimõtet, kuna metsasektoril on

Eesti majanduses ja tööhõives oluline roll,

eriti regionaalse tööhõive loojana, sest

metsasektor on väga oluline tööandja

maapiirkondades.

Eesmärgid langevad kokku.

Eesmärk 2: Head ja

mugavad

liikumisvõimalused

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Metsa kasutamine eeldab teede ning

radade rajamist ja nende korrashoidu,

mistõttu see eesmärk ühtib

liikumisvõimaluste loomisega.

Otsene kokkupuude puudub.

Eesmärk 3: Varustatus

energiataristuga

Eesmärgid haakuvad jätkusuutlikkuse

aspektis suurendades kohalikku ning

taastuvat ressursikasutust.

Otsene kokkupuude puudub. Riikliku energiataristu arendamise üks

suundi on suurendada kohalikul taastuval

ressursil põhinevat energiatootmist,

lisaks tuulele nähakse olulist rolli

biomassi (sh puidupõhise biomassi)

laialdasemal kasutuselevõtul soojus- ja

elektritootmises. See loob otsese seose

metsasektori majanduslikule aspektile.

Mingis osas võib tekkida konkurents

pudu kõrgema väärindamise ja

energeetika tarbeks biomassi kasutamise

vahel. Eelistatuks võib pidada puidu

kõrgemat väärindamist.

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 76

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 4:

Rohevõrgustiku sidusus

ja maastikuväärtuste

hoidmine

Rohevõrgustiku eesmärkide täitmise

seisukohalt on Eestis kõige

olulisemateks ökosüsteemiteenuste

võimaldajateks metsad (73%

maakonnaplaneeringu tasandi

rohevõrgustikust81). Läbi kestliku

metsa tagatakse

ökosüsteemiteenuste toimimine, mis

omakorda toetab kaudselt majandust

ja kogukondi. Ohuks on kestliku

metsanduse mõiste erinev käsitlus

ning lahknevus selles osas, kuidas

kestlikku metsandust ellu viia. Kas

kestlik metsandus rohevõrgustiku

kontekstis on sama mis kestlik

metsandus raiemahtude

kavandamisel? Oluline on

sõnastada ühised ja sarnase

käsitlusega mõisted ning

täpsustada viise, kuidas erinevates

valdkondades tulemuseni

plaanitakse jõuda. Ühiskondlik

eesmärk ja lahenduseni jõudmine

peab olema erinevate

huvirühmade vahel ühise nõu ja

jõuga kokkulepitud.

Väga tugev seos ja eesmärkide

kattumine, kuna rohevõrgustiku

peamised ülesanded on seotud

kliimamuutuste leevendamise ja

elurikkuse suurendamisega.

MAK üheks mõõdikuks on

majandusmetsade osakaalu säilimine

olemasoleval tasandil. See tähendab, et

täiendavat koormust rohevõrgu

sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK

edasiste tegevuste etapis pöörata

tähelepanu, et võimalikult vältida

raielankide üksteisele liigset lähedust

nii, et lähiaastate raie tulemusel

tekivad suured liitunud lageraiealad.

Eesmärgid suures plaanis kattuvad, kuid

seniseid kitsaskohti kaasamises

peegeldavad huvigruppide

vastandumised ning ühiskondlik

rahulolematus metsamajandamise

tegevuste osas suure avaliku huviga

aladel (väärtuslikud puhkealad,

asulalähised metsad jm). Sisulisele

kaasamisele tuleb metsaraiete

kavandamisel senisest rohkem

tähelepanu pöörata.

81 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur, Hendrikson&Ko, 2018.

18. mai 2022 77

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.8 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

EESMÄRK 1: Hästi

ühendatud Eesti.

Konkurentsivõimeline

transport ja taristu

Positiivne mõju esineb läbi sarnaste

eesmärkide: tulevikutranspordi

arengutes on suur rõhk

keskkonnahoiu ja loodusressursside

säästliku kasutamise teemadel, mis

on olulised ka kestlikus metsanduses.

Otsene kokkupuude puudub. Positiivne mõju avaldub selles, et

metsanduse pikaajaline

konkurentsivõime eeldab taristu, sh

teede ja maaparandussüsteemide

olemasolu ja head seisukorda, et tagada

ligipääs nii majandustegevuseks kui ka

teistele metsaökosüsteemi hüvedele

(rekreatsioon, loodusturism, korilus).

Samuti on taristu oluline kohalikele

elanikele juurdepääsu võimaldamiseks

ning maaparandussüsteemide hea

seisukord omakorda loob paremad

eeldused puistu tootlikkusele.

Otsene kokkupuude puudub.

Eesmärk 2: Liikuvus kui

teenus. Üleriigiline,

ühendatud ühistransport

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 78

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.9 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Sidus kaitsealade

võrgustik: kaitseb

õiguslikult vähemalt 30 %

eli maismaast ja 30 %

selle merealast ning

lõimib üleeuroopalisse

loodusvõrgustikku

ökoloogilised koridorid;

Kaitseb rangelt vähemalt

30 % eli kaitsealadest,

sealhulgas kõiki loodus-

ja põlismetsi;

Haldab kõiki kaitsealasid

tulemuslikult ning

määrab selleks kindlaks

selged kaitse-eesmärgid

ja -meetmed ja seirab

neid asjakohaselt.

MAK indikaatorid näevad ette

metsamaa pindala säilimise või

tõusu, mis on soodne elurikkuse

strateegia eesmärkidele.

Tõusev erametsade uuendamise

osakaal ja hooldusraiete pindala

võivad elurikkuse strateegia eesmärki

ja mõõdikuid ohustada. EL

elurikkuse strateegia kaitsealade

pindalade eesmärgi kahjustamise

vältimiseks tuleb erametsade

uuendamise osakaalu tõstmisel

pöörata MAK edasistel etappidel

tähelepanu ka metsaomanike

harimisele metsahoolduse ja

looduskaitse vaheliste seoste osas.

Elurikkuse ja kliima valdkonna eesmärgid

toetavad kaitsealade võrgustiku

tõhustamist.

MAK üheks mõõdikuks on

majandusmetsade osakaalu säilimine

olemasoleval tasandil. See tähendab, et

täiendavat koormust rohevõrgu

sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK

edasiste tegevuste etapis pöörata

tähelepanu, et võimalikult vältida

raielankide üksteisele liigset lähedust

nii, et lähiaastate raie tulemusel

tekivad suured liitunud lageraiealad.

Otsene olulise seos puudub.

18. mai 2022 79

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eli looduse taastamise

kava

ELi looduse taastamise kaval on palju

alamtegevusi, millest enamusega

metsanduse kestlikkuse eesmärgiga

olulist seost pole. Teatud eesmärgid

(süsinikurikaste ökosüsteemide

taastamine; tagada, et elupaigad ja

liigid ei halvene ja et vähemalt 30 %

nendest ebasoodsa kaitsestaatusega

elupaikadest ja liikidest saavutab

soodsa kaitsestaatuse või vähemalt

näitab positiivset suundumust)

võivad eeldada suuremaid piiranguid

traditsioonilisele puidukesksele

metsamajandusele.

MAK kliimaeesmärgid toetavad

süsinikurikaste metsaökosüsteemide

taastamist. Mõningane vastuolu võib

tekkida soode taastamisega seoses

(dilemma kas taastada lagesoo või kaitsta

alale kasvanud vanemat metsa). MAK

toetab eesmärki “tagada, et elupaigad ja

liigid ei halvene ja et vähemalt 30 %

nendest ebasoodsa kaitsestaatusega

elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa

kaitsestaatuse või vähemalt näitab

positiivset suundumust”

MAK üheks mõõdikuks on

majandusmetsade osakaalu säilimine

olemasoleval tasandil. See tähendab, et

täiendavat koormust rohevõrgu

sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK

edasiste tegevuste etapis pöörata

tähelepanu, et võimalikult vältida

raielankide üksteisele liigset lähedust

nii, et lähiaastate raie tulemusel

tekivad suured liitunud lageraiealad.

Otsene seos ja oluline kaudne seos

ilmselt puudub.

6.1.10 Looduskaitse arengukava aastani 2020

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 1. Inimesed

tunnevad, väärtustavad

ning hoiavad loodust ja

oskavad oma teadmisi

igapäevaelus rakendada.

MAK toetab tugevalt

loodusaharidust ja teadmistepõhist

metsandust.

MAK kliima ja elurikkuse eesmärgid

seonduvad positiivselt ja tugevalt

loodushariduse, looduse väärtustamise

ning teadlikkusega.

Metsasektori tulususe eesmärk toetab

targemat metsamajandust ning ka

paremat looduse tundmist ja

väärtustamist.

Seos on väga mitmetahuline ja tugevalt

positiivne

18. mai 2022 80

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk 2. Liikide ja

elupaikade soodne

seisund ja maastike

mitmekesisus on tagatud

ning elupaigad toimivad

ühtse ökoloogilise

võrgustikuna.

MAK mõjud on kokkuvõttes

neutraalsele lähedased kuna

summeeruvad võimalikud positiivsed

ja negatiivsed mõjud.

MAK kliima ja elurikkuse eesmärgid

toetava liikide ja elupaikade soodsat

seisundit ja maastike mitmekesisust ning

ökoloogiliste võrgustike toimimist.

MAK üheks mõõdikuks on

majandusmetsade osakaalu säilimine

olemasoleval tasandil. See tähendab, et

täiendavat koormust rohevõrgu

sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK

edasiste tegevuste etapis pöörata

tähelepanu, et võimalikult vältida

raielankide üksteisele liigset lähedust

nii, et lähiaastate raie tulemusel

tekivad suured liitunud lageraiealad.

Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõju võib olla

kahetine, toetada elurikkust ning

maastike mitmekesisust. Samas võivad

sotsiaalsed tegurid (vajadus töö ja

sissetuleku järgi) tingida ka

intensiivsemat metsade majandamist,

samuti võib laialdane looduskaitse

tekitada vastuseisu. Tervikuna on antud

valdkonna mõjud neutraalsele lähedased.

Eesmärk 3. Loodusvarade

pikaajaline püsimine ja

selleks vajalikud

tingimused on tagatud

ning nende kasutamisel

võetakse arvesse

ökosüsteemse

lähenemise põhimõtteid.

MAK koondmõjud on loodusvarade

kasutamise eesmärgile üldjoones

positiivsed

Kliima ja elurikkuse eesmärkide seosed

on pigem positiivsed.

Tõhusam ja targem puidu kasutamine

ning väärindamine omab positiivset mõju

loodusvarade püsimisele ja

majandamiselt.

Seosed on pigem suhteliselt kaudsed,

kuid läbi metsa ja puidu aruka

kasutamise pigem positiivsed.

6.1.11 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030

Keskkonnavaldkonna arengukava oli käesoleva hindamise ajal koostamisel (avaldatud oli vaid esialgne struktuur), mistõttu ei olnud võimalik hinnata MAK vastavust KEVAD eesmärkidele.

6.1.12 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

5.1. Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine

5.1.1 jäätmed MAK mõjud on pigem positiivsed,

kuid oluline otsene seos pigem

puudub.

Otsene kokkupuude puudub. Puidu kõrgemal tasemel väärindamine ja

kasutamine kunstlike materjalide asemel

vähendab jäätmeteket.

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 81

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

5.1.2 vesi MAK võib põhjustada vee

valdkonnale erisuunalisi mõjusid,

kuid kokkuvõttes on mõju pigem

neutraalne.

Suuna tegevused aitavad pigem kaasa

veekvaliteedi paranemisele, kuna

leostumine ja erosioon väheneb

Juhul kui puidu keemilise väärindamisega

kaasneb reostuskoormus

veekeskkonnale, võib seos olla

negatiivne. Selle mõju leevendamiseks on

ette nähtud loa taotlemise protsess.

Olulise keskkonnamõjuga tegevustele

viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

Otsene kokkupuude puudub.

5.1.3 maavarad MAK mõju on kokkuvõttes nõrgalt

positiivne (seoses puidu

asendusefektiga)

Otsene kokkupuude puudub. Seoses puidu asendusefektiga võib

mineraalsete maavarade vajadus ehituses

väheneda, samuti asendab puit turvast

energeetikas.

Otsene kokkupuude puudub.

5.1.4 mets MAK üldeesmärgid suures osas

kattuvad, seega MAK toetab

keskkonnastrateegiat

Valdkonna eesmärgid suures osas

kattuvad, seega MAK toetab

keskkonnastrateegiat

Valdkonna eesmärgid suures osas

kattuvad, seega MAK toetab

keskkonnastrateegiat

Valdkonna eesmärgid suures osas

kattuvad, seega MAK toetab

keskkonnastrateegiat

5.1.5 kalastik MAK võib põhjustada vee

valdkonnale erisuunalisi mõjusid,

kuid kokkuvõttes on mõju pigem

neutraalne.

Suuna tegevused aitavad kaudselt kaasa

veekvaliteedi ja kalastiku seisundi

paranemisele

Kaudne mõju võib avalduda juhul kui

puidu väärindamine (puidukeemia) toob

kaasa veekvaliteedi halvenemise. Selle

mõju leevendamiseks on ette nähtud loa

taotlemise protsess. Olulise

keskkonnamõjuga tegevustele viiakse

läbi keskkonnamõju hindamine.

Otsene kokkupuude puudub.

5.1.6 ulukid Kestlik metsandus tagab jahiulukite

ja muude ulukite liigilise

mitmekesisuse ning asurkondade

elujõulisuse

Elurikkuse meetmed toetavad ka ulukite

liigirikkust ja asurkondade elujõulisust

Nii tulus metsasektor kui

keskkonnastrateegia võidavad ulukite

optimaalsest arvukusest.

Valdkonna tegevused võimaldavad

suurendada maapiirkondades jahinduse

sotsiaalset ja majanduslikku roll, mis on

ka keskkonnastrateegia eesmärgiks

18. mai 2022 82

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

5.1.7 Muld ja maakasutus Kestlik metsandus toetab

loodusmaastike püsimist, samuti

metsamuldade kvaliteeti. (toetab

eesmärke “Keskkonnasõbralik mulla

kasutamine” ja “Loodus- ja

kultuurmaastike toimivus ja säästlik

kasutamine”).

Elurikkusele suunatud tegevused

toetavad loodusmaastike säilimist ja

mitmekesisust. Kliima suuna tegevused

toetavad metsamuldade head seisundit.

(toetab eesmärke “Keskkonnasõbralik

mulla kasutamine” ja “Loodus- ja

kultuurmaastike toimivus ja säästlik

kasutamine”).

Otsene kokkupuude puudub. Valdkonna tegevused toetavad

metsadega seotud loodus- ja

kultuurmaastike püsimist ja väärtustmist.

(toetab eesmärki “Loodus- ja

kultuurmaastike toimivus ja säästlik

kasutamine”).

5.2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine

5.2.1 maastikud Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Toetab eesmärki “Mitmeotstarbeliste ja

sidusate maastike säilitamine”

5.2.2 Bioloogiline

mitmekesisus

Metsade puidu kvaliteeti

maksimeeriv majandamine võib

vähendada bioloogilist

mitmekesisust. Riski

maandamiseks tuleb erametsa

majandamise soodustamise kõrval

panna MAK realiseerimise etapis

rõhku ka hooldajate

keskkonnateadlikkusele.

Toetab eesmärki “Elustiku liikide

elujõuliste populatsioonide säilimiseks

vajalike elupaikade ja koosluste

olemasolu tagamine”.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

5.3. Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet

5.3.1 energia Kokkuvõttes on MAK mõju pigem

neutraalne

Otsene kokkupuude puudub. Mõningal määral võib toetada eesmärke

taastuvenergia osas aga ilmselt otsene ja

kindlasuunaline seos pigem puudub.

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 83

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

5.3.2 Energia tarbimine Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Puidu väärindamine, võib energia

tarbimist suurendada. Soodustada

selliseid puidu väärindamise

tehnoloogiaid, millega energia

tarbimine võrreldes saadava

lisandväärtusega on soodsamas

suhtes.

Otsene kokkupuude puudub.

5.3.3 Osoonikihi kaitse Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

5.3.4 transport Kokkuvõttes nõrk positiivne mõju. Otsene kokkupuude puudub. Puidu kohapeal väärindamine ja ekspordi

vähenemine võib vähendada transpordi

vajadust

Otsene kokkupuude puudub.

5.4. Keskkond, tervis ja elu kvaliteet

5.4.1 väliskeskkond Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Valdkonna tegevused toetavad

kvaliteetset väliskeskkonda

5.4.2 siseruum Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

5.4.3 toit Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

5.4.4 Joogi- ja suplusvesi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Puidu keemilise väärindamise

laienemisega võib kaasneda mõju

suplusvee kvaliteedile. Võimalikku mõju

ohjatakse keskkonnaloa menetlusega.

Olulise keskkonnakasutuse korral viiakse

läbi keskkonnamõju hindamine.

Otsene kokkupuude puudub.

5.4.5 jääkreostus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

5.4.6 Elanike turvalisus ja

kaitse

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 84

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.13 Strateegia "Eesti 2035"

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eestis elavad arukad,

tegusad ja tervist hoidvad

inimesed

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK elluviimisel edendatakse metsa

kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi,

sh loodusturismi, mis kaudselt aitab

kaasa elanike terviseteadlikkuse kasvule,

loob võimalusi vaimse ja füüsilise tervise

eest hoolitsemiseks.

Eesti ühiskond on hooliv,

koostöömeelne ja avatud

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja

vastutustundlik

Otsene kokkupuude puudub MAK alameesmärk aitab läbi

metsaelupaikade ja metsaliikide seisundi

parandamise, metsamajandamise hea

tava järgimise ja metsade sertifitseerimise

soodustamise ja muude alameesmärgi

tegevussuundadega kaasa Eesti 2035

majanduse eesmärgi saavutamisele.

Selle järgi on Eesti majandus on

vastutustundlik inimeste ja looduse

suhtes ja kohalike loodusvarade

kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse

säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike

mõjudega.

Eesti 2035 majanduse eesmärki

iseloomustab majanduse arenguvõimalus

kõigis piirkondades, uute tehnoloogiate

ja ärimudelite kasutuselevõtt, soodsate

tingimuste loomine teadus- ja

arendustegevuseks, innovatsiooniks,

koostöö tegemine teadlaste ja ettevõtete

vahel, väärindatakse kohalikke ressursse

arvestades nii elurikkuse säilimise kui

sotsiaal-majanduslike mõjudega. MAK

toetab eesmärgi saavutamist läbi

valdkonna teadus- ja arendustegevuse

edendamise ja toetamise ja läbi puidu

parema väärindamise.

MAK alameesmärk aitab kaasa Eesti 2035

majanduse eesmärgile, mille järgi on

Eesti majandus on vastutustundlik

inimeste ja looduse suhtes ja kohalike

loodusvarade kasutamisel arvestatakse

nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-

majanduslike mõjudega.

MAK sotsiaalsete-kultuuriliste väärtuste

tegevussuund näeb ette

metsamajanduslike võtete, sh raiete

kriteeriumite kehtestamisel

sotsiaalmajanduslike ja

kultuurivaldkonna vajadustega

arvestamist.

18. mai 2022 85

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Eesti 2035 strateegia eesmärk on

saavutada kvaliteetne elukeskkond, mida

planeeritakse pärandit ja looduse

elurikkust hoidvalt. MAK aitab mõningal

määral kaasa eesmärgi saavutamisel läbi

pühapaikade inventeerimise, metsanduse

erinevate aspektide (sh kultuuri)

lõimimise üldhariduse õppeainetega.

Samuti kavandatakse MAK elluviimisel

edendada metsa kultuuri-, puhke- ja

tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi

ning kujundada uusi kvaliteetseid

puhkemetsi, matkaradasid ning

hooldatakse olemasolevaid.

Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja

inimesekeskne riik

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

6.1.14 ÜRO säästva arengu eesmärgid

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

1. Eesmärk. Kaotada

kõikjal vaesus mis tahes

kujul

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

2. Eesmärk. Kaotada nälg,

saavutada toiduga

kindlustatus ja parem

toitumine ning toetada

säästvat põllumajandust

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 86

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

3. Eesmärk. Tagada

kõikidele

vanuserühmadele hea

tervis ja heaolu

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK aitab kaudselt kaasa ÜRO säästva

arengu eesmärgi 3.4 (edendada vaimset

tervist ja heaolu) saavutamisele läbi

metsa puhke- ja tervistavate väärtuste

edendamise ning uute puhkealade ja

matkaradade rajamise ning

olemasolevate hooldamise läbi.

4. Eesmärk. Tagada

kõikidele kaasav ja

õiglane kvaliteetne

haridus ning elukestva

õppe võimalused

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

5. Eesmärk. Saavutada

sooline võrdõiguslikkus

ning suurendada naiste ja

tütarlaste mõjuvõimu

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

6. Eesmärk. Tagada

kõikidele joogivesi ja

kanalisatsioon ning

veevarude säästev

majandamine

Otsene kokkupuude puudub MAK aitab kaudselt kaasa ÜRO säästva

arengu eesmärkide 6.6 (veega seotud

ökosüsteemide kaitse) ja 6.3 (vee

kvaliteedi parandamine) saavutamisele

läbi metsade elurikkuse seisundi

tegevussuuna: soodustatakse

metsamajandamise hea tava järgimist,

metsade sertifitseerimist, kohustatakse

keskkonnasäästlike hooldusvõtete

järgimist, välditakse uute

maaparandussüsteemide rajamist

riigimetsas.

Puidu keemilise väärindamise

laienemisega võib kaasneda mõju vee

kvaliteedile. Võimalikku mõju ohjatakse

keskkonnaloa menetlusega. Olulise

keskkonnakasutuse korral viiakse läbi

keskkonnamõju hindamine.

Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 87

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

7. Eesmärk. Tagada

taskukohane,

usaldusväärne, säästev ja

kaasaegne energia

kõikidele

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

8. Eesmärk. Toetada

jätkusuutlikku, kaasavat ja

säästvat

majandusarengut ning

tagada kõikidele

inimestele inimväärne töö

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub ÜRO säästva arengu eesmärk 8.2 käsitleb

suurema majanduslik tootlikkuse

saavutamist, kasutades mitmekesistamist,

tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni

ning keskendudes muu hulgas kõrge

lisandväärtusega ja töömahukatele

sektoritele. MAK näeb ette metsasektori

lisandväärtuse kasvu, mis toetab

eesmärgi 8.2 saavutamist.

Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 88

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

9. Eesmärk. Ehitada

vastupidav taristu,

toetada kaasavat ja

säästvat

industrialiseerimist ning

innovatsiooni

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK eesmärgid suurendada

metsasektori lisandväärtuse mahtu ning

puitu töötleva tööstuse kulutusi teadus-

ja arendustegevusele ja nendega seotud

tegevussuunad (nt ressursitõhususe

suurendamine) aitavad kaudselt kaasa

ÜRO säästva arengu eesmärkide

9.4 (taristu uuendamine, tööstusharude

moderniseerimine, ressursside kasutuse

tõhustamine) ja 9.5 (teadusuuringute

intensiivistamine, innovatsiooni

ergutamine) saavutamisele. Samas võib

seisneda ka vastuolu eesmärgiga 9.4 kui

väärindamisel ei võeta kasutusele

puhtaid ja keskkonnaohutuid

tehnoloogiaid ega tööstusprotsesse.

MAK eesmärgi elluviimisel mitte kinni

jääda väärindamisse kui eesmärki

iseeneses vaid vaadata võimalike

väärindamistehnoloogiate mõju

keskkonnale (st kogu tegelikku

keskkonnakasutust).

Otsene kokkupuude puudub

10. Eesmärk. Vähendada

ebavõrdsust nii riikide

sees kui ka nende vahel

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 89

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

11. Eesmärk. Muuta

linnad ja asulad

kaasavaks, turvaliseks,

vastupidavaks ja

säästvaks

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK raames inventeeritakse looduslikud

pühapaigad soodustamaks nende ja

metsas asuvate pärandkultuuri ja

kultuuripärandi objektide säilitamist. See

aitab kaasa ÜRO säästva arengu

eesmärgile 11.4 (suurendada

jõupingutusi maailma kultuuri- ja

looduspärandi kaitsmiseks). Teataval

määral, kui sellele tähelepanu

pööratakse, võib MAK läbi puhketaristu

arendamise ja hooldamise, aidata kaasa

ÜRO säästva arengu eesmärgile 11.7

(vaba juurdepääsu tagamine eelkõige

naistele ja lastele, vanematele inimestele

ja puudega inimestele turvalistele,

kaasavatele ja ligipääsetavatele

rohealadele ja avalikule ruumile).

18. mai 2022 90

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

12. Eesmärk. Tagada

säästev tarbimine ja

tootmine

Otsene kokkupuude puudub ÜRO SA eesmärgile 12.6 „Stimuleerida

ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja

rahvusvahelisi kontserne, tegutsema

säästvalt ning lisama säästmist käsitlev

teave oma aruannetesse“ aitab kaudselt

kaasa MAK metsade elurikkuse

tegevussuund läbi metsade

sertifitseerimise soodustamise

MAK eesmärk suurendada metsasektori

lisandväärtuse mahtu aitab kaudselt

kaasa ÜRO SA eesmärgile 12.2 Saavutada

2030. aastaks loodusvarade säästev

majandamine ja tõhus kasutamine.

ÜRO SA eesmärk 12.7 näeb ette

säästvate riigihange toetamist. MAK

puidu väärindamise tegevussuund näeb

ette riigihangete süsteemi parandamise

selliselt, et edaspidi eelistataks avalike

hoonete rajamisel puitu.

MAK majanduse konkurentsivõime

tegevussuunaga nähakse ette

metsasektoris töötavate inimeste

teadmiste ja oskuste arendamist (sh

keskkonda puudutavate küsimuste osas),

mis kaudselt aitab kaasa ÜRO SA

eesmärgi 12.8 saavutamisel (inimesed on

informeeritud ja teadlikud säästvast

arengust).

MAK sotsiaalsete ja kultuurilise

väärtusete tegevussuunaga kavandatakse

tegevusi metsanduse erinevate tahkude

alase teadlikkuse suurendamiseks, mis

kaudselt aitavad kaasa ÜRO SA eesmärgi

12.8 saavutamisel (inimesed on

informeeritud ja teadlikud säästvast

arengust).

18. mai 2022 91

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

13. Eesmärk. Võtta kiiresti

meetmeid

kliimamuutuste ja nende

mõjuga võitlemiseks*

Otsene kokkupuude puudub MAK kliimamuutuste mõjude

tegevussuund näeb ette tegevused

kliimamuutustega arvestamiseks, sh

metsaomanike teadlikkuse tõusuks, mis

on kooskõlas ÜRO SA eesmärgiga 13.1

suurendada kõikide vastupidavust

kliimaga seotud ohtudele ja

loodusõnnetustele ning suutlikkust

kohaneda kliimamuutustega, eesmärgiga

13.2 käsitleda kliimamuutuseid riiklikes

strateegiadokumentides ja eesmärgiga

13.3 suurendada teadlikkust ja

suutlikkust kliimamuutuste leevendamise,

nendega kohanemise, nende mõjude

vähendamise ja nende eest varase

hoiatamise valdkonnas.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

14. Eesmärk. Kaitsta ja

kasutada säästvalt

ookeane, meresid ja mere

elusressursse, et

saavutada säästev areng

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 92

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

15. Eesmärk. Kaitsta ja

taastada maismaa

ökosüsteeme ning

propageerida nende

säästvat kasutamist;

majandada metsi

säästvalt, võidelda

kõrbestumisega ning

peatada ja pöörata

ümber pinnase

halvenemine ja

bioloogilise

mitmekesisuse hävimine

Valdavas osas on kestliku

metsanduse eesmärk kooskõlas ÜRO

SA eesmärkidega 15.1 (tagada

metsade kaitse ja säästev kasutamine

ja 15.2 (saavutada kõikide

metsaliikide säästev majandamine,

peatada metsa raadamine, taastada

rikutud metsad ja suurendada

metsastamist ja metsade

uuendamist).

MAK näeb ette metsaelupaikade seisundi

parandamise ning metsade elurikkuse

seisundi tegevussuuna osas nähakse ette

meetmeid elurikkuse säilitamiseks ja

metsade säästvaks kasutamiseks (hea

tava järgimine, sertifitseerimine), mis

aitab saavutada ÜRO SA eesmärke 15.1,

15.2, 15.3 (looduslike elupaikade

halvenemise vähenemine, bioloogilise

mitmekesisuse ja ohustatud liikide kaitse

tagamine).

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

16. Eesmärk. Toetada

rahumeelseid ja

kaasavaid ühiskondi, et

saavutada säästev areng;

tagada õiguskaitse

kõikidele ning luua

kõikidel tasanditel

tõhusad,

vastutustundlikud ja

kaasavad institutsioonid

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

17. Eesmärk. Tugevdada

tegevuskava rakendamise

meetodeid ja

taaselustada säästva

arengu alane

ülemaailmne partnerlus

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 93

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.15 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: Eesti

ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkuse

suurendamine, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja

kestlike lahendusi Eesti ja

maailma

arenguvajadustele

Eesmärgid langevad kokku. Teaduse

kõrge tase ja sidusus ühiskonna loob

eeldused teadmiste kasvuks,

kvaliteetsemaks hariduseks ning

tõhusamaks ja asjakohasemaks

poliitikaks saavutamaks kestlikust

erinevates valdkondades sh

metsanduses.

Eesmärgid langevad kokku. TAIE

arengukava on tihedalt seotud eelkõige

majandusliku baasi arendamise ning

kliimaneutraalse, digitaalse, rohelise,

õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamisega

seotud prioriteetidega. TAIE arengukava

strateegilisteks lähtekohtadeks on EL

kliimaeesmärgid ja Euroopa roheline

kokkulepe, mis kattuvad üldiselt MAK

eesmärkidega

Eesmärgid langevad kokku. TAIE üks

fookusvaldkond on kohalike ressursside

väärindamine, mis kattub MAK-i

väärindamise tegevussuunaga.

Panustatakse metsasektoris töötavate

inimeste teadmiste ja oskuste

arendamisse. Luuakse uusi, tarku ja

kõrgema sissetulekuga töökohti.

Metsasektori ja teadusasutuste koostöö,

temaatiliste uuringute tegemine ning

ettevõtete investeeringud

arendustegevusse, mille tulemusena

suureneb tootmise automatiseerimine ja

digitaliseerimine.

TAIE arengukava näeb ette vajadusega

tegeleda kõigi valdkondadega, sh

hariduse, tervise, sotsiaalsüsteemi,

keskkonnahoiu, eesti keele ja kultuuri

säilitamise ja arendamisega. MAK annab

siin oma panuse metsaga ja loodusega

üldiselt seotud sotsiaalsete (puhke- ja

tervistavad väärtused sh loodusturismi) ja

kultuuriliste väärtuste arendamisel ja

säilitamisel. MAK kaasamise

tegevussuunas töötatakse selle nimel, et

ühiskond oleks paremini teadlik

metsanduse probleemidest ja otsustest,

hüvedest ja toodetest.

TEADMUSSIIRE: Eesti

areng tugineb

teadmuspõhistele ja

innovaatilistele

lahendustele.

Kestlik metsamajandamine muutub

tulemuslikumaks teadusuuringute ja

innovatsiooni toel, teadussiire toetab

nende arengut metsandussektoris.

Teadmussiirde suuna ülesanne on

tagada, et erinevates valdkondades

loodud uued teadmised ja tehnoloogiad

suurendaksid ühiskonna üldist

vastupanu- ja kohanemisvõimet

globaalsete muutustega toimetulekuks

sh kliimamuutustega. Teadmussiire aitab

MAK eesmärki kliimamuutuste ning

metsade elurikkuse seisundiga

arvestamisel saavutada.

Teadmussiirde suund lähendab teadust

majanduse ja ühiskonnaga, kutsudes

esile vajalikke muutusi, sh tehnoloogiate

arendamise ja innovatsiooni

soodustamine ettevõtluses. MAK ja TAIE

teadmissiirde sihiks on saavutada

teadmus- ja tehnoloogiamahuka

ettevõtluse kasv, suurem

konkurentsivõime ja sellest tulenevalt

kõrgem sissetulekute ja heaolu tase

kõikjal Eestis.

Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada

teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna

ning ühiskonna teiste süsteemide (nt

tervishoid, haridus, kultuur,

sotsiaalsüsteem jm) koostoime selliselt,

et eri valdkondades loodud uued

teadmised, tehnoloogiad ja ideed

leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust

kestliku ühiskonna hüvanguks. MAK

panustab teadussiirdesse mitmeti sh

metsade mitmekülgse kasutamise

arendamisega.

18. mai 2022 94

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

TEADUSSÜSTEEM: Eesti

teadus on

kõrgetasemeline, mõjus

ja mitmekesine.

Teadussüsteemi suuna ülesanne on

tagada Eesti teaduse toimevõime.

Kestlik metsamajandamine muutub

tulemuslikumaks teadusuuringute ja

innovatsiooni abil, mis vajavad

mitmekesist ja kõrgetasemelist

teadust ja teadlaskonda,

rahvusvahelist koostööd ja sidusat

teadus- ja kõrgharidussüsteemi.

Teaduspõhise lähenemise kaudu

mõistetakse paremini probleemide

põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid

lahendusi ehk siis teadlikkuse tõstmine.

Nii on võimalik suurendada positiivseid

mõjusid ja vähendada negatiivseid

mõjusid arvestades kliimamuutuste ning

metsade elurikkuse seisundiga

metsanduse valdkonnas.MAK panustab

palju.

Teadussüsteem suund võimaldab

uudsema ja keerulisema kompetentsiga

kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist

metsanduse sektorisse, töötavate

inimeste teadmiste ja oskuste

arendamist. Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine, loob

võimalused ja toetab metsanduse ja

puidu vääristamise ettevõtetel läbi viia

innovatsiooni ja teadusarendust.

Eestikeelne teadus metsanduses,

puidutöötlemises või muudes seotud

harudes on üks peamisi „metsarahva“

kultuuri arenemise ja püsimajäämise

aluseid. MAK kaasamise ning sotsiaalsete

ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunad

toetuvad erinevates punktides Eesti

teadusel ning teadus- ja haridusasutustel

sh erinevate õppeprogrammide

arendamine vastavalt metsasektori

tuleviku tööturu vajadustele.

ETTEVÕTLUSKESKKOND:

Eesti ettevõtluskeskkond

soodustab ettevõtlikkust

ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu,

kõrgema

lisandväärtusega toodete

ja teenuste loomist ja

eksporti ning

investeeringuid kõigis

Eesti piirkondades.

Otsene kokkupuude puudub. Ettevõtted on sunnitud metsanduses

arvestama kliimamuutustega, mis võivad

mõjutada pikemaajalisi investeeringuid.

Teadmispõhine lähenemine ja

innovatsioon võimaldavad luua

ettevõtluskeskkonda metsanduses, mis

arvestab metsa elurikkusega ja kohaneb

kliimamuutustega.

TAIE ettevõtluskeskkonna suund on

konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus-

ja tarbimiskeskkonna arendamine üle

kogu Eesti. Kõrgema lisandväärtuse

loomise ja ekspordi võimekuse

suurendamine. Tehnoloogia- ja

arendusmahukate investeeringute

soodustamine. TAIE arengukava

ettevõtluskeskkonna suund kattub MAK

eesmärkidega metsandussektori

konkurentsivõime arendamiseks.

Ettevõtluskeskkond soodustab üldiselt

ettevõtlikkust sh metsade mitmekülgset

kasutamise arendamist.

6.1.16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: Tagada

tarbijatele turupõhise

hinna ning

kättesaadavusega

energiavarustus, mis on

kooskõlas Euroopa Liidu

ENMAK 2030 eesmärkide täitmisel

lähtutakse puidu biomassi

kasutamisel energeetilisel otstarbel

kestlikkuse aspektist, mis on tagatud

„Eesti metsanduse arengukava

aastani 2020”-ga. ENMAK 2020

Taastuvenergeetika arendamine on üks

kuluefektiivseid viise kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamiseks, pikaajaliste

kliima- ja ENMAK 2030 eesmärkide

täitmisel. Näiteks olemasolevates

elektrijaamades kasutatavate fossiilsete

ENMAK 2030 üldeesmärgiks on tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning

kättesaadavusega energiavarustus, mis

panustab samuti metsanduse pikaajalise

konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on

energiajulgeoleku suurendamine

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 95

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

pikaajaliste energia- ja

kliimapoliitika

eesmärkidega, samas

panustades Eesti

majanduskliima ja

keskkonnaseisundi

parendamisse ning

pikaajalise

konkurentsivõime kasvu

eeldused taastuvenergia arendamisel

lähtub raiemahust 12-15 mln m3

aastas. MAK kontekstis on puidu

biomassi kasutamine taastuvenergia

eesmärkide saavutamisel

keerulisemad. Samas MAK toetab

kaudselt taastuvenergia eesmärke,

kohaliku ressursi olemasolu tagab

jätkusuutliku energiavarustuse.

Puidutöötlemine ja väärindamine on

tihti energiamahukad, metsanduse

kestlikkuse seisukohalt on

mitmekesine energiatootmine,

taastuvenergeetika kõrge osakaal,

kvaliteetse ja vastuvõetava hinnaga

energia kättesaadavus,

välisühendused, gaasivarustuse

tagamine ja energiatõhusus ja –sääst

jne äärmiselt olulised. MAK

elluviimisel tuleb tähelepanu

pöörata väheväärtusliku puidu

biomassi kasutamisele

energiatootmises, nt soodustada

fosiilenergia asendamist kohaliku

biomassiga puidu tööstustes –

ettevõtete ja omavalistsuste

soojus- ja elektrienergia

koostootmine.

kütuste asendamine taastuvate allikatega

sh puitse biomassiga on kooskõlas

samuti MAK eesmärkidega. Samas MAK

eeldab, et toimiva turumajanduse

tingimustes läheb energeetilisse

kasutusse üksnes selline puit, mida pole

võimalik teisiti ega tõhusamalt

väärindada. MAK eesmärk on võimalikult

kõrge tasemega väärindamine pika

elueaga puit- ja biotoodeteks (süsiniku

salvestamine), fossiilsete materjalide

asemel. ENMAK 2030 on öeldud, et

puidu kasutamise kasv energeetikas võib

mõjutada negatiivselt metsandussektori

sidumisvõimet ja kasvuhoonegaaside

heitkoguseid. Biomassil põhineva

taastuvenergia osakaalu suurenemine

võib avaldada survet bioloogilisele

mitmekesisusele. MAK elluviimisel tuleb

tähelepanu pöörata väheväärtusliku

puidu biomassi kasutamisele

energiatootmises, nt soodustada

fosiilenergia asendamist kohaliku

biomassiga puidu tööstustes –

ettevõtete ja omavalistsuste soojus- ja

elektrienergia koostootmine.

kohapealse energiatootmise kaudu, sh

puitse biomassi kasutamine. Puit, sh

metsatööstuse ja puidutööstuse jäätmed,

annab olulise panuse kütuse- kui ka

elektrimajandusse. Samas MAK

alaeesmärk on puidu biomassi

võimalikult kõrge väärindamine

majandusliku konkurentsivõime

tõstmiseks, mis mõjutab piiratud ressursi

kasutamist biokütusena, raskendades

ENMAK 2030 seatud eesmärkide

saavutamist (nt taastuvenergia osakaal

kaugküttesoojuse tootmises, ≥80%, uute

biomassil töötavate elektrijaamade

rajamine). MAK peaks soodustama

kõrgväärtuslike kütuste tootmist

(biogaas, transpordikütused) metsa

biomassi väärindamisel. MAK saab

panustada ENMAK eesmärkidesse

sellise biomassi väärindamisega

energiaks, mis muudel viisidel

kasutamist ei leia, seega annab suure

panuse lisandväärtuse ja

konkurentsivõime kasvuks.

Alameesmärk 1.

Varustuskindlus: eestis on

tagatud pidev

energiavarustus

Puitse biomassi kasutamine

taastuvenergeetikas on metsanduse

kestlikkuse seisukohast oluline.

Samas ENMAK 2030 eeldused

taastuvenergia arendamisel lähtub

aastasest raiemahust 12-15 mln m3,

Taastuvenergeetika arendamine kliima-

ja energiapoliitika seisukohalt on Eestis

väga oluline ja MAK eesmärgid kattuvad

selles osas ENMAK 2030-ga. Heitkoguste

vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse

saavutamiseks ning samas pideva

ENMAK 2030 alaeesmärgiks on tagada

tarbijatele pidev kättesaadavusega

energiavarustus, mis on metsanduse

valdkonna majanduskeskkonna ja

investeerimiskindluse seisukohalt väga

tähtis. Samas ENMAK 2030 arvestab oma

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 96

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

mis MAK järgi poleks jätkusuutlik.

MAK peab pöörama tähelepanu

biomassi efektiivsele ja mõistlikule

kasutamisele energeetikas

säilitades metsanduse

jätkusuutlikkuse eesmärgid.

energiavarustuse tagamiseks on metsa

biomassi, kui taastuvressursi kasutamine

vajalik. ENMAK 2030 eeldused ja nendest

tulenevad eesmärgid võivad avaldada

survet metsade bioloogilisele

mitmekesisusele, samas MAK peab

arvestama jätkusuutliku

metsamajandusega. MAK peab

rohkem arendama vähem rakendust

leidva jääkbiomassi kasutamist

taastuvenergeetikas, mis tagaks Eestis

energiavarustuse ja arvestab

kliimamuutuste ning metsade

elurikkuse seisundiga.

eesmärkide saavutamisel 12-15 mln m3

metsamaterjali kasutamisega

metsanduses aastas. Lisaks küttepuidule

tekib metsamajandamisel ja puidu

töötlemisel jääke, mis on mõistlik

väärindada soojus- või elektrienergia

tootmiseks, mis loob lisandväärtust ja

panustab konkurentsivõimesse. MAK

saab panustada taastuvenergeetika

arendamisse ja efektiivsuse kasvu

samuti puidutööstuses, mis on

konkurentsivõime tõstmise

seisukohalt väga oluline.

Alameesmärk 2.

Primaarenergia tõhusam

kasutus: Eesti

energiavarustus ja -

tarbimine on säästlikum

Energia tõhusama kasutamise

eesmärk toetab kõiki MAK

alameesmärke otse või kaudselt.

Metsanduse ja puidutööstuse

jätkusuutlikus on suurem selle

ENMAK2030 alameesmärgi

teostumisel.

ENMAK 2030 energia tõhusama kasutuse

alameesmärk kattub metsanduse

kliimamuutustega arvestamisega

mitmeti. ENMAK 2030 nähakse ette

näiteks alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu suurendamist transpordis,

tõhusat sõidukiparki ja uute hoonetega

seotud eeldatava energiatõhususe

suurendamist, mis oleks vajalikud samuti

metsandussektorile.

Kuna Eestis tarbivad kõige enam energiat

puidutöötlemine, paberi ja pabertoodete

tootmine, keemiatööstus,

toiduainetööstus ja ehitusmaterjalide

tootmine, ENMAK 2030 alameesmärk

energiatõhususe tõstmiseks on otsese

seoses MAK majanduslike konkurentsi

võimega. MAK saab panustada

energiatõhususse puitehitiste ja uudsete

materjalide arendamisega biomassist.

Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 97

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.17 Digiühiskonna arengukava 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Üldeesmärk: digiriigis on

tagatud parim kogemus,

Eestis on ülikiire internet

kõigile soovijatele

kättesaadav ning meie

küberruum turvaline ja

usaldusväärne.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Digitaalsete lahenduste arendamine

metsamajandamise ja

puidukaubandusega seotud

informatsiooni haldamisel, teenuste ja

võimaluste parandamisel võiks soodsalt

mõjuda majanduslikule

konkurentsivõimele. Metsadega seotud

muude teenuste (puhkekasutus ja

turismindus) digitaliseerimine võiks

suurendada laiemat kättesaadavust. Võib

eeldada ettevõtete investeeringuid

digitaliseerimisse ning suureneb

tootmise automatiseerimine. Erinevate

planeeringutega, sh KOV, seotud

digilahenduste kättesaadavus tõstab

ettevõtete efektiivsust.

Erinevaid digiriigi lahendusi kasutusele

võttes ning erinevate valdkondade

üleselt koostööd tehes saab tõsta

metsamajandamise planeerimise

efektiivsust ja sisukust ning annab

kohalikele inimestele enam võimalusi

metsamajandamise planeerimisel kaasa

rääkida. MAK soovib arendada metsa

puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe

veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada

info mugavam ja kontsentreeritum

kättesaadavus avalikkusele. Sealjuures

suurendatakse avalikkuse teadlikkust

looduskaitse vajalikkusest.

I alaeesmärk. Digiriik Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Digitaalsete lahenduste arendamine

metsamajandamise ja

puidukaubandusega seotud

informatsiooni haldamisel, teenuste ja

võimaluste parandamisel võiks soodsalt

mõjuda majanduslikule

konkurentsivõimele. Võib eeldada

ettevõtete investeeringuid

digitaliseerimisse ning suureneb

tootmise automatiseerimine. Kui on

loodud digivõimekus ja vajalik

infrastruktuur üle Eesti, ka

maapiirkondades, siis on metsanduses ja

puidutööstuses lihtsam rakendada

uudseid tehnoloogiaid.

Erinevaid digiriigi lahendusi kasutusele

võttes saab tõsta metsamajandamise

planeerimise efektiivsust ja sisukust ning

annab kohalikele inimestele enam

võimalusi metsamajandamise

planeerimisel kaasa rääkida.

Digivõimaluste laialdane kättesaadavus

võimaldab paremini koguda

metsandusalast investeerimise ning

teadus- ja arendustegevuse statistikat ja

seda analüüsida.

18. mai 2022 98

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

II alaeesmärk. Ühenduvus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

III alaeesmärk.

Küberturvalisus

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 99

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.18 Euroopa rohelepe

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk: muuta EL

õiglaseks ja jõukaks,

nüüdisaegse,

ressursitõhusa ja

konkurentsivõimelise

majandusega

ühiskonnaks, kus 2050.

aastaks ei ole enam

kasvuhoonegaaside

netoheidet ja kus

majanduskasv on

ressursikasutusest

lahutatud.

Euroopa roheleppes seisab, et EL

saavutaks kliimaneutraalsuse ja

tervisliku keskkonna, peab ELi

metsade kvaliteet paranema ja nende

pindala suurenema. Kestlik

metsastamine ja taasmetsastamine

ning halvenenud seisundiga metsade

taastamine võivad suurendada CO2

sidumist ning parandada samal ajal

metsade vastupanuvõimet ja

edendada ringbiomajandust.

Euroopa rohelepe näeb ette, et

riiklikud strateegiakavad peaksid

motiveerima metsamajandajaid metsi

kestlikult säilitama, kasvatama ja

majandama. Siin toetab MAK

rohelepet ja vastupidi.

Metsandussektori kesine

ressursitõhusus ja ringmajandus

Eestis on kokkupuuteks MAKiga,

samas Euroopa roheleppe

tegevuskava, meetmed ja algatused

saavad siin toeks olla.

Euroopa roheleppe ja MAK2030

eesmärgid kliimamuutustega

arvestamisel langevad üldiselt kokku.

Rohelise kokkuleppega hõlmatud

algatused nagu “Eesmärk 55” ja ELi

metsastrateegia aastani 2030 eesmärgid

elurikkuse ja kliimapoliitikas on kooskõlas

MAK-ga. Euroopa rohelise kokkuleppe

ühe juhtalgatusena esitatud ELi

metsastrateegia 2030 raames istutatakse

2030. aastaks metsade suurendamise ja

nende elurikkuse parandamiseks kolm

miljardit uut puud. Teatud vastuolud

võivad tekkida taastuvenergeetikas

kasutatava biomassi osas.

Euroopa roheline kokkulepe toetab ja

kiirendab ELi tööstuse üleminekut

kaasava majanduskasvu kestlikule

mudelile. Uued tehnoloogiad, säästvad

lahendused ja innovatsioon on Euroopa

rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamisel määrava tähtsusega, mis

langeb kokku MAK2030 eesmärgiga.

Rohelisele majandusele ülemineku

rahastamisel eeldatakse erasektori

keskset kohta, mis aga Eesti

metsasektorile võib üle jõu käia. Eestis on

oht, et Euroopa roheleppe eesmärkide

saavutamise rõhk langeb

metsandussektorile, mis võib ajutiselt

kahjustada konkurentsivõimet.

Roheleppe alusel tuleb võtta meetmeid,

et partnerlused tööstuse ja riigi vahel

ning väliskoostöö toetavad

teadusuuringuid ja innovatsiooni

transpordis, energeetikas, biotoorainel

põhinevates ringmajandussektorites.

Metsanduses peaks nägema vajalikke

meetmeid ette MAK. MAK peab

stimuleerima biomassi mitmekülgset

ja tõhusat kasutamist ja lisanduvate

ökosüsteemiteenuste majanduslikult

mõtekat arendamist.

Rohelises kokkuleppes on oluline õiglane

üleminek ja ka ühiskonna kujundamine,

mille saab tagada kogu elanikkonna

kaasamisel väärtuste loomisel ja nende

tarbimisel. Haridus- ja koolitusvaldkonna

kaasamine. Ökoloogilisest üleminekust

kasu saamiseks on vaja ennetavat ümber-

ja täiendusõpet. Kavandatud Euroopa

sotsiaalfondid saavad aidata tööjõul

omandada oskusi, mida see vajab

muutustes metsandussektoris ja uute

protsessidega kohanemiseks, mis on

MAK eesmärke toetavad.

18. mai 2022 100

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärk: kaitsta, säilitada

ja suurendada EL-i

looduskapitali ning

kaitsta kodanike tervist ja

heaolu keskkonnaga

seotud ohtude ja mõjude

eest.

MAK-i eesmärgiks on kindlasti

kaitsta, säilitada ja suurendada Eesti

metsakapitali.

MAK arvestab roheleppele sarnaselt

kliimamuutustega metsas ja elurikkusega,

kaitsmaks ja säilitamaks metsa

ökosüsteemi.

Metsasektori majanduslik

konkurentsivõime ja jätkusuutlikus on

otseselt seotud metsalooduskapitali

kaitsmise, säilitamise ja suurendamisega,

mis on tagatud MAKi poolt.

MAK annab oma panuse teavitamaks

elanikkonda metsa keskkonnaga seotud

ohtude ja mõjude eest.

6.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: EESTI

KULTUUR on elujõuline,

arenev ja maailmale

avatud ning kultuuris

osalemine on loomulik

osa iga inimese elus

MAK loob eeldusi tagamaks kultuuri

elujõulisus ja areng.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et töötatakse selle nimel,

et ühiskond oleks paremini teadlik

metsanduse probleemidest ja otsustest,

hüvedest ja toodetest (mh rõhutatakse

puidu kui keskkonnasäästliku materjali

kasutamise eelisteid fossiilsete

materjalide ees), looduskaitse rollist

metsanduses, ning seeläbi parandatakse

metsasekotri mainet. Kavandatakse ja

käivitatakse metsanduslike

rakendusuuringute programm

teaduspõhise info saamiseks,

analüüsimiseks ja kasutamiseks.

Arendatakse metsa puudutava avaliku ja

ruumipõhise teabe veebipõhiseid

infosüsteeme, et tagada info mugavam ja

kontsentreeritum kättesaadavus

avalikkusele.

18. mai 2022 101

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 1: Eesti

kultuurielu on tugev ja

toimiv

MAK aitab kaasa soodsate

tingimuste loomiseks nii

loometegevuseks kui kultuuris

osalemiseks kõikidele inimestele üle

Eesti.

Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et edendatakse ja

toetatakse valdkonna teadus- ja

arendustegevust, sh puiduliste ja –teiste

metsaökosüsteemi hüvede innovaatilist

kasutamist ja uute tehnoloogiate

väljatöötamist, mis aitab kaasa tugeva ja

toimiva kultuurielu edendamisele.

MAK näeb ette, et efektiivsema

toetusmehhanismi abil toetatakse

vajaliku taristu rajamist ja hooldamist

metsades. Edendatakse ja toetatakse

valdkonna teadus- ja arendustegevust,

mis aitab kaasa tugeva ja toimiva

kultuurielu edendamisele.

18. mai 2022 102

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 2: Eesti

kultuurimälu on hoitud ja

hinnatud

MAK eesmärk langeb kokku Kultuur

2030 eesmärgiga, mille kohaselt Eesti

rikkalik vaimne ja aineline

kultuuripärand on hästi hoitud,

uuritud ja teadvustatud,

kultuuripärand on elavas kasutuses ja

inimestele oluline, tagatud on

kultuuripärandi pikaajaline füüsiline

ja digitaalne säilimine ning

kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on

väärtustatud ja teaduslikult uuritud.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi

eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste

looduslike pühapaikade inventuur,

tagatakse nende andmete kättesaadavus

(sh metsaregistris) ja rakendatakse

meetmeid, et pühapaikade olemasoluga

arvestataks metsas planeeritavate tööde

tegemisel. Ajaloolisi looduslikke

pühapaiku ei majandata, kui see ohustab

nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste

looduslike pühapaikade ja metsas

asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi

objektide säilitamist ning paremat

teadvustatust ja leitavust, muuhulgas

mobiilirakenduste abil. Soodustatakse

koostööd mäluasutuste jt

kultuuriinstitutsioonide ning metsasektori

jt metsaga seotud sektorite vahel,

parandamaks avalikkuse teadlikkust

metsa ja metsanduse rollist Eesti ajaloos.

Arendatakse metsa puudutava avaliku ja

ruumipõhise teabe veebipõhiseid

infosüsteeme, et tagada info mugavam ja

kontsentreeritum kättesaadavus

avalikkusele. Kavandatav toetab vahetult

alaeesmärgi täitmist.

18. mai 2022 103

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 3: Kultuuri

ja loovuse roll ühiskonna

arengus on väärtustatud

MAK eesmärk on kooskõlas Kultuur

2030 eesmärgiga, mille kohaselt

kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud

eri valdkondadega, toetades

ühiskonna terviklikku ja kestlikku

arengut ning aidates kaasa Eesti

konkurentsivõimele, sotsiaalse ja

majandusliku heaolu kasvule ning

rahvusvahelisele kuvandile.

MAK näeb ette, et analüüsitakse

looduskaitse planeerimise ja

kaitsemeetmete rakendamise mõju

sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis

võib anda teadmisi kultuuri

väärtustamisele.

MAK näeb ette, et toetatakse valdkonna

ettevõtete koostööd teadusasutustega.

Panustatakse ringmajanduse

arengudokumendi ja tegevuskava

väljatöötamisse. Riiklikul tasandil ollakse

eeskujuks puidust ehitusmaterjali

kasutamisel. Arendatakse

erametsaomanike tugisüsteemi, et

eraomanikul oleks lihtsam arvestada

metsa majandamisel üha

komplekssemaks muutuvate ootustega

eraomandile (kogukonna ootused,

ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega

kohanemine, pühapaikade kaitse, uued

teenusmudelid jne), mis aitab kaasa

kultuuri väärtustamisele.

MAK näeb ette, et uuritakse omaniku

tüübi mõju erinevatele valdkondadele (nt

elurikkus, kultuuripärand), et välja

selgitada kas ja milliseid meetmeid on

tarvis nende valdkondade edendamiseks

pikemas perspektiivis. Kavandatakse

meetmeid metsanduse ökoloogiliste,

majanduslike ja (pärand)kultuuri

aspektide lõimimiseks üldhariduse

õppeainetega, millega luuakse eelduseid

kultuuri ja loovuse väärtustamiseks.

18. mai 2022 104

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

EESMÄRK 1: Valdav osa

elanikest liigub ja spordib

MAK eesmärk on kooskõlas Sport

2030, mille kohaselt planeerimisel ja

projekteerimisel käsitletakse

liikumispaiku ning -alasid avaliku

ruumi lahutamatu osana ning

sporditaristu peab olema kõigile

kättesaadav.

Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et efektiivsema

toetusmehhanismi abil toetatakse

vajaliku taristu rajamist ja hooldamist

metsades, mis võimaldab paremat

juurdepääsu sportimisele.

MAK näeb ette, et soodustatakse

puhkealade ruumilist planeerimist, sh

metsade rekreatiivset kasutust

maakonnaplaneeringu, kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringu või vastava

teemaplaneeringu kaudu. Parandatakse

metsade ligipääsetavust koostöös

erinevate valdkonna spetsialistidega (sh

korrastatud taristud ja võttes kasutusele

digitaalseid lahendusi). Parandatakse

ülevaadet erametsade rekreatiivsest

kasutamisest. Toetatakse metsade

mitmekülgseks kasutamiseks vajaliku

taristu ehitamist ja rekonstrueerimist

Edendatakse metsa kultuuri-, puhke- ja

tervistavaid väärtusi. Kujundatakse uusi

kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid,

olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja

paraneks nende kvaliteet. Elanikkonna

seas tehakse uuringuid metsa

kasutusviiside kohta, et välja selgitada

kõrvalkasutuse maht ja sisu, mis

võimaldab paremat juurdepääsu

sportimisele.

EESMÄRK 2: Liikumine ja

sport on oluline

majandusharu ning

tööandja

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 105

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

EESMÄRK 3: Liikumine ja

sport on sidususe,

vaimsuse ja positiivsete

väärtushinnangute kandja

MAK eesmärk on kooskõlas Sport

2030 eesmärgiga, mille kohaselt

spordi korraldamisel ning

sporditaristu rajamisel ja

ajakohastamisel järgitakse

keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.

MAK näeb ette, et analüüsitakse

looduskaitse planeerimise ja

kaitsemeetmete rakendamise mõju

sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis

võib mõjutada sporditaristu rajamist ja

ajakohastamist.

MAK näeb ette, et efektiivsema

toetusmehhanismi abil toetatakse

vajaliku taristu rajamist ja hooldamist

metsades, mis võimaldab paremat

juurdepääsu sportimisele.

MAK näeb ette, et kujundatakse uusi

kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid,

olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja

paraneks nende kvaliteet. Arendatakse

metsade mitmekülgset kasutamist,

soodustatakse metsakasutuse

kokkulepete sõlmimist maaomaniku ja

teiste ettevõtjate või isikute vahel, mis

võimaldab paremat juurdepääsu

sportimisele.

EESMÄRK 4: Eesti on

rahvusvahelisel tasandil

tulemuslikult ja väärikalt

esindatud

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

18. mai 2022 106

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: säilitada

praegustele ja

järeletulevatele põlvedele

Eesti looduslikud

Pühapaigad nende

väljaselgitamise

(inventeerimise), andmete

kättesaadavaks tegemise

ja Väärtustamise kaudu

MAK toetab eesmärki, kuivõrd loob

tingimused looduslike pühapaikade

säilimisele metsamaa pindala

säilimise toel.

MAK näeb ette, et maaomanikke

kohustatakse maaparandussüsteeme

rajades või rekonstrueerides

maaparandustöödel järgima

keskkonnasäästlikke hooldusvõtteid.

Samuti suurendatakse riigimetsa

investeeringuid looduskaitsetöödesse ja

hinnatakse looduskaitsetööde

investeeringuvajadust erametsades, mis

aitab säilitada pärandobjekte.

MAK näeb ette, et füüsilisest isikust

metsaomanike arvu ja nende omandis

oleva metsamaa pindala vähenemise

peatamiseks töötatakse välja meetmeid,

mis pakuvad mitmekülgset tuge selleks,

et eraomanikul oleks lihtsam arvestada

metsa majandamisel üha

komplekssemaks muutuvate ootustega

eraomandile, sh tagada pühapaikade

kaitse

MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi

eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste

looduslike pühapaikade inventuur,

tagatakse nende andmete kättesaadavus

(sh metsaregistris) ja rakendatakse

meetmeid, et pühapaikade olemasoluga

arvestataks metsas planeeritavate tööde

tegemisel. Ajaloolisi looduslikke

pühapaiku ei majandata, kui see ohustab

nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste

looduslike pühapaikade ja metsas

asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi

objektide säilitamist ning paremat

teadvustatust ja leitavust, muuhulgas

mobiilirakenduste abil.

ALAEESMÄRK 1: Eesti

ajaloolised looduslikud

pühapaigad on

inventeeritud

MAK toetab arengukava eesmärki

läbi inventeerimise.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi

eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste

looduslike pühapaikade inventuur.

ALAEESMÄRK 2: Teave

Eesti ajalooliste

looduslike pühapaikade

kohta on avalikkusele

kättesaadav

MAK toetab arengukava eesmärki

läbi andmete kättesaadavaks

tegemise.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et tagatakse nende

andmete kättesaadavus (sh

metsaregistris) ja rakendatakse

meetmeid, et pühapaikade olemasoluga

arvestataks metsas planeeritavate tööde

tegemisel. Soodustatakse ajalooliste

looduslike pühapaikade ja metsas

asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi

objektide säilitamist ning paremat

teadvustatust ja leitavust, muuhulgas

mobiilirakenduste abil.

18. mai 2022 107

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.22 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: Eesti

elanikud elavad kaua ja

on võimalikult terved

kogu elukaare jooksul

ning nende tervis ja

heaolu on hoitud ja

toetatud elukeskkonna ja

tervisesüsteemi

kujundamise kaudu

avaliku, kolmanda ja

erasektori koostöös.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

ALAEESMÄRK 1:Tervist

toetavad valikud

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK toetab alaeesmärgi edenemist.

RTA-s nähakse, et tervist toetavate

valikute tegemist ja riskide võtmist

mõjutab oluliselt see, missugused tooted

ja teenused on igapäevaelus lihtsalt

kättesaadavad, milliseid valikuid soosib ja

võimaldab õpi-, töö-, elu- ja sotsiaalne

keskkond ning millised hoiakud on

ühiskonnas levinud. MAK aitab RTA

eesmärgile kaasa just terviseedendust

soosiva elukeskkonna loomisel. MAK-s

nähakse ette edendada metsa kultuuri-,

puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh

loodusturismi.

18. mai 2022 108

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 2: Tervist

toetav keskkond

Otsene kokkupuude puudub MAK toetab alaeesmärgi edendamist.

Eestit hõlmav mets on looduslik

ökosüsteem. MAK näeb ette metsa

majandamisel peab hoolikalt arvestama

elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse

kaitsmise ja säilitamisega. Looduslikud

ökosüsteemid tagavad, et meil on

sobivalt toimiv aineringlus, puhas õhk,

vesi ja viljakas muld. Seega metsade

ökosüsteemi edendamine aitab kaasa

tervist toetava keskkonna loomisele.

MAK toetab alaeesmärgi edendamist.

MAK-s nähakse ette füüsilisest isikust

metsaomanike arvu ja nende omandis

oleva metsamaa pindala vähenemise

peatamist, toetatakse erametsade

uuendamist, parandatakse

metsakasvatuslike võtete kaudu metsade

liigilist koosseisu selleks, et mh tagada

metsade tervislik seisund. Need

tegevused toetavad RTA-s eesmärgiks

seatud tervist toetavate elukeskkondade

edendamist.

MAK toetab alaeesmärgi edenemist.

RTA-s käsitletakse tervist toetava

keskkonnana inimese tervist mõjutavat

elukeskkonda. Elukeskkond tähendab

inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku,

psühhosotsiaalse, loodusliku ja tehisliku

keskkonna tegurite kogumit, mis

mõjutab või võib mõjutada inimese

tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-,

õpi-, töö- kui puhkekeskkonda (näiteks

mets). MAK-is nähakse ette tegevusi

metsandusega seotud puhke- ja

tervistavaid väärtuste hoidmiseks, sh on

eesmärgiks soodustada loodusturismi,

luua uusi ja kvaliteetseid puhkemetsi ja

matkaradasid ning toetada metsade

puhkekasutust riigi eriplaneeringu või

maakonna kohaliku omavalitsuse vastava

teemaplaneeringu kaudu.

ALAEESMÄRK 3:

Inimkeskne tervishoid

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub

6.1.23 Heaolu arengukava 2016-2023

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK 1:

Tööhõive kõrge tase ning

pikk ja kvaliteetne tööelu.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 109

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMRÄK 2:

Sotsiaalse ebavõrdsuse ja

vaesuse vähenemine,

sooline võrdsus ning

suurem sotsiaalne

kaasatus.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

ALAEESMÄRK 1: Tööjõu

nõudluse ja pakkumise

vastavus tagab tööhõive

kõrge taseme ning

kvaliteetsed

töötingimused toetavad

pikaajalist tööelus

osalemist.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab alaeesmärgi edendamist.

MAK-s nähakse ette vajadust panustada

metsasektoris töötavate inimeste

teadmiste ja oskuste arendamisse ning

mitmekesistamisse, mis aitab kaasa

kvaliftiseeritud tööjõu edenemisse ja

seeläbi tagab tööjõu nõudluse vastavuse.

MAK-s soodustatakse uudsema ja

keerulisema kompetentsiga

kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist

sektorisse. Samuti nähakse MAK-s ette

vajadust hinnata metsa puiduliste

saaduste ja teiste ökosüsteemi hüvede

kasutuse mõju ning potentsiaali

maapiirkondade tööhõivele, et hoida ja

võimalusel suurendada metsade

kasutusega seotud tööhõivet ning

kavandatakse meetmeid selle paremaks

realiseerimiseks.

MAK toetab alaeesmärgi edendamist.

MAK-s nähakse ette vajadust koostöös

Haridus- ja Teadusministeeriumiga

seirata ja edendada kutse- ja

kõrghariduse ning täiendõpe, samuti

töötajate oskuste vastavust metsasektori

tuleviku tööturu vajadustele. Seega

toetab MAK tööhõive edendamist ja

tööelus osalemist.

18. mai 2022 110

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 2: Inimeste

majanduslik toimetulek

on aktiveeriva,

adekvaatse ja

jätkusuutliku

sotsiaalkaitse toel

paranenud.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab inimeste majandusliku

toimetuleku edendamist. MAK soodustab

teatud gruppides (kõrgemat

kvalifikatsiooni ja keskmist kvalifikatsiooni

nõudvad tegevused) ja ka ääremaalistes

piirkondades (nt Kagu-Eestis) tööhõivet,

mis omakorda toetab nendes gruppides

hõivatud inimeste majanduslikku

toimetulekut.

MAK toetab inimeste majanduslikku

toimetuleku edendamist läbi tõõturu

vajadustele vasta tööjõu edendamise.

ALAEESMÄRK 3: Inimeste

võimalused iseseisvalt

toime tulla, kogukonnas

elada ning ühiskonnaelus

osaleda on tänu

efektiivsele õiguskaitsele

ja kvaliteetsele

kõrvalabile paranenud.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab alaeesmärgi edendamist.

MAK-st nähakse ette metsade

ligipääsetavuse edendamist. HEA

alaeesmärgis nähakse vajadust inimesi

ühiskonnaellu kaasavate toetavate

teenuste arendamisele ja põhiõiguste

kaitsele. Metsade ligipääsetavuse

edendamine aitab kaasa erivajadusega

inimeste paremale kaasatusele

ühiskonnaellu.

18. mai 2022 111

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 4: Naistel ja

meestel on võrdsed

õigused, kohustused,

võimalused ja vastutus

kõigis ühiskonnaelu

valdkondades.

Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK soodustab tööjõu liikumist metsa ja

puiduga seotud tegevusaladele ning

nende kasvu. Tuginedes olemasoleval

statistikal saab järeldada, et

metsandussektori tööturul kui

haridusvalikutes valitseb esinduslik

sooline segregatsioon. Kuigi naiste ja

meeste vahel ei ole metsamajanduse

valdkonna õiguste, kohustuste,

vastutuste osas erisusi, siis meeste

domineerimine nii sektori tööjõus kui

väljaõppes loob meestele paremad

võimalused sektoris rakendust leida ja

seeläbi oma majanduslikku toimetulekut

ja ühiskonnaelus osalemist tagada, mis

soodustab ressursside ebavõrdset

jagunemist kahe soolise grupi vahel.

Tööjõus osalemise erisused loovad

meestele soodsamad võimalused

ühiskonnaleus osaleda kui naistele.

Eelnevast tulenevalt võib MAK-i eesmärgi

edendamine olla ohuks naiste ja meeste

võrdsete võimaluste edendamisele

ühiskonnas. Soodustada naiste ja

meeste võrdseid võimalusi sektori

tööjõus.

MAK toetab nii meeste kui naiste

võimalusi osaleda otsustusprotsessides

(kuigi soopõhiselt erisusi välja ei tooda).

MAK-s nähakse vajadust senisest enam

kaasata kohalikke inimesi

metsamajandamise planeerimisel kaasa

rääkida. Samuti tuuakse MAK-s välja, et

metsandusnõukogu kaudu soovitakse

kaasata erinevaid huvigruppe

metsandusotsuste tegemisse ja

metsapoliitika kujundamisse.

18. mai 2022 112

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.24 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: Eesti

inimestel on teadmised,

oskused ja hoiakud, mis

võimaldavad teostada

end isiklikus elus, töös ja

ühiskonnas ning toetavad

Eesti elu edendamist ja

üleilmset säästvat

arengut.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

ALAEESMÄRK 1:

Õpivõimalused on

valikurohked ja

kättesaadavad ning

haridussüsteem

võimaldab sujuvat

liikumist haridustasemete

ja -liikide vahel.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab õpivõimaluste valikurohkust.

MAK-s kavandatakse meetmeid

metsanduse ökoloogiliste, majanduslike

ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks

üldhariduse õppeainetega

(loodusõpetuse kõrval nt matemaatika,

keeleõpe, ajalugu). Kultuurisidemete

hoidmiseks ja arendamiseks edendatakse

metsade rolli koolide õuesõppe

programmides. Üldhariduskoolide

õppetegevuse mitmekesistamiseks

töötatakse välja metsanduslikke

õppematerjale ja tehakse need

kättesaadavaks. Töötatakse välja

meetmeid, et haridusasutused saaksid

lihtsamalt taotleda toetust metsaga

seotud hariduslike projektide

elluviimiseks. Arendatakse koostööd

koolide, KOV, ettevõtjate ja nende

võrgustike vahel. Kaasatud on nii

Haridus- ja Teadus- kui ka

Kultuuriministeerium, tegevusi

koordineerib Keskkonnaministeerium.

18. mai 2022 113

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 2: Eestis on

pädevad ja motiveeritud

õpetajad ja koolijuhid,

mitmekesine

õpikeskkond ning

õppijast lähtuv õpe.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK toetab õpetajate pädevuse

edendamist ja mitmekesist

õpikeskkonda. MAK-s nähakse ette

tegevusi õpetajatele teemakohaste

täiendkoolituste korraldamiseks.

ALAEESMÄRK 3:

Õpivõimalused vastavad

ühiskonna ja tööturu

arenguvajadustele.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK-

s nähakse ette vajadust panustada

metsasektoris töötavate inimeste

teadmiste ja oskuste arendamisse ning

mitmekesistamisse. MAK toob välja, et

Keskkonnaministeerium teeb

metsasektori ja teadusasutuste ning

Haridus- ja Teadusministeeriumiga selles

osas koostööd. Puidu parema

väärindamise tegevussuunas nähakse

MAK-s ette vajadust suurendada

töötlemisalast kompetentsi, teadmisi ja

võimeid. Seega MAK näeb

metsandussektori konkurentsivõime

edendamise all olulise eesmärgina ka

õpivõimaluste vastavusse viimist tööturu

vajadustele.

MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK-

s nähakse ette, et

Keskkonnaministeerium koostöös

Haridus- ja Teadusministeeriumiga

seirab, kas kutse- ja kõrghariduse ning

täiendõpe, samuti töötajate oskused

vastavad metsasektori tuleviku tööturu

vajadustele. Selleks kaasatakse täiend- ja

ümberõppel kutseõppeasutusi ja

kõrgkoole. MAK-s peetakse oluliseks, et

valdkonna tööandjad ja asjassepuutuvad

huvigrupid oleksid kaasatud

kutsenõukogude töösse ning

kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide

tasemeõppe õppekavade arendamisse.

MAK peab vajalikuks arendada ja

kaasajastada metsandusliku kutse- ja

kõrghariduse õppekavasid.

18. mai 2022 114

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.25 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ÜLDEESMÄRK: Noore

avarad

arenguvõimalused,

turvatunne ja kindel tugi

loovad Eestit, mida noor

tahab edasi viia.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

ALAEESMÄRK 1: Noored

on loov ja ühiskonda

hoogsalt edasiviiv jõud –

hariduse, kultuuri,

majanduse, keskkonna ja

teiste valdkondade

edenemise nügijad ning

eestvedajad.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab eesmärgi edendamist.

Noortevaldkonna arengukavas nähakse

vajadust toetada noorte loovuse ja

ideede rakendamist. MAK-s on ühe

tegevussuunana toodud uute meetmete

loomine, selleks, et üldhariduskoolid

saaksid viia ellu metsaga seotud

hariduslikke projekte.

ALAEESMÄRK 2: Noorte

õiguste kaitsmine riigis

on järjepidev ning noorte

aktiivne kodanikuosalus

toetatud.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK-

s nähakse vajadust senisest enam kaasata

kohalikke inimesi (kelle hulka kuuluvad

ka noored, kuigi neid pole MAK-s eraldi

sihtrühmana välja toodud)

metsamajandamise planeerimisel kaasa

rääkida. Samuti tuuakse MAK-s välja, et

metsandusnõukogu kaudu soovitakse

kaasata erinevaid huvigruppe

metsandusotsuste tegemisse ja

metsapoliitika kujundamisse. Seega loob

MAK võimaluse noortel erinevatel

tasanditel metsandust puudutavates

otsustes kaasa rääkimiseks.

18. mai 2022 115

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

ALAEESMÄRK 3:

Kvaliteetne noorsootöö

(sh noorte huviharidus)

on kättesaadav üle Eesti

ning loob kõigile

noortele võimalused

mitmekülgseks arenguks,

eduelamusteks,

kogemuste pagasi

rikastamiseks ja

iseseisvumiseks.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

ALAEESMÄRK 4: Noorte

üksijäämist ja

eemaldumist märgatakse

ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava

turvavõrgustiku abil.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

6.1.26 Eesti välispoliitika arengukava 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

1.1 Eesti inimeste ja riigi

julgeolek on tagatud ning

heaolu kasvab.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 116

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

1.2: Eesti panus

üleilmsesse

julgeolekusse, heaolusse

ja kestlikku arengusse on

kasvanud.

Arengukoostöö ja

humanitaarabi mõju ning

tõhusus on laienenud

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

1.3: Eesti riigi maine ja

mõjukus kasvab

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

1.4: Välispoliitika ja

välissuhtlemine on

sidusam ning teadlikkus

välispoliitikast on

kasvanud

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

2.1: Eesti inimeste heaolu

kasvab soodsama

välismajanduskeskkonna

toel, mille tagab

kaubandustõkete

vähendamine, ekspordi

edendamine ja

välisinvesteeringute

jätkusuutlik kasv

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Üheks Eesti Välispoliitika Arengukava

2030 eesmärgi 2.1 mõõdikuks on

tööjõutootlikkus EL keskmisest.

Majanduslik konkurentsivõime tähendab

tõhusamat tootmist ja suuremat

väärindamist. Need mõjuvad

tööjõutootlikkuse näitajale positiivselt.

Otsene kokkupuude puudub.

3.1: Konsulaarteenused

on kodanikele hästi

kättesaadavad ning

inimesed on teadlikumad

reisijad. Eesti side

eestlaskonnaga võõrsil

on tugev.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 117

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

4.1: Välisteenistus on

asjatundlik ja

motiveeritud ning

välisesinduste võrgustik

ja teenused on kooskõlas

välispoliitika

prioriteetidega.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

6.1.27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA)

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Üldeesmärk: Eesti toit on

eelistatud, keskkond ja

elurikkus on hoitud,

toidusektori ettevõtted

on edukad ning maa- ja

rannakogukonnad on

elujõulised.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. PÕKA üldeesmärgi üks mõõdikutest on

lisandväärtus põllumajanduse,

metsamajanduse, kalapüügi ja

toiduainete tootmise ning joogitööstuse

valdkonnas. See tähendab, et mõlemal

arengukaval on sarnane eesmärk.

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 118

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Alaeesmärk 1: Tark ja

kestlik põllumajandus,

toidutootmine ja maaelu

ning ohutu toit ja hoitud

keskkond on seotud

avalike hüvedega, mille

kliendiks on kogu

ühiskond.

PÕKA näeb ette kasutuses oleva

põllumajandusmaa pindala kerget

kasvu ja MAK näeb ette metsamaa

pindala kerget kasvu. Oluline on

vältida eesmärkide saavutamise

nimel konkurentsi maale. Kuigi Eestis

on peale põllumajandusmaa ja

metsamaa ka muid maakattetüüpe,

võib tekkida olukord, kus

maakasutuse erinevaid eesmärke on

rohkem kui maad. Näiteks lisaks

eelnimetatud valdkondadele on

looduskaitse valdkonnas muuhulgas

huvi laiendada ja korrastada puisniite

ning püsirohumaid.

Põllumajandusmaa pindala

suurendamise ja metsamaa pindala

suurendamise tõttu võimaliku

konkurentsi vältimise nimel teha

koostööd Maaeluministeeriumiga.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

Alaeesmärk 2: Kestlik

kalandus, mis tagab

kalandusvaldkonna

konkurentsivõime ning

kalavarude jätkusuutliku

majandamise

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

6.1.28 Läänemere kaitse tegevuskava

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Elurikkus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 119

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eutrofeerumine Läänemere eutrofeerumise olulisi

põhjustajaid on inimtekkeline

toitainekoormus maismaalt. Maismaa

koormuse peamiseks allikaks on

põllumajandus. Teatud koormust

võib avaldada ka metsade raie

veekogude lähedal. Raie järgselt

toitainering muutub ning toimub

kiirem leostumine veekeskkonda.

Peamiselt jõuavad toiteained

veekeskkonda läbi

metsakuivendusvõrgu.

MAK ei ole konkreetselt ette näinud

tegevusi toitainekoormuse

tõstmiseks või vähendamiseks, kuid

metsa majandamisel on võimalusi

veekeskkonnale avalduva koormuse

vähendamiseks.

Metsahooldustoetuste

planeerimisel teha koostööd

Keskkonnaministeeriumi

veeosakonnaga ja

mereosakonnaga, et viia

miinimumini raiest ja metsa muust

majandamisest põhjustatud

toitainekoormus veekeskkonnale.

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

Ohtlikud ained ja prügi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

Merelised tegevused Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 120

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.1.29 EL Kliima- ja energiaraamistik 2030

Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste

ning metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab

sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Vähendada KHG heidet

vähemalt 40% 2030.

aastaks võrreldes 1990.

aastaga

Otsene kokkupuude puudub. MAK arvestab metsamajanduslike

tegevuste mõjusid süsiniku sidumisele ja

heitele. Metsade süsiniku sidumisvõime

ja talletamise suurendamiseks

kasutatakse mitmekesisemaid

majandamisvõtteid ja taastatakse

sookooslusi

Väärindamine toob endaga kaasa tuua

energiatarbe kasvu. Süsinikuheide sõltub

valitud energiaallikatest.

MAK rakendamise edasistes etappides

jälgida, et puidu väärindamine ei

muutuks eesmärgiks omaette. Jälgida,

et väärindamine ei tooks endaga kaasa

teiseseid mõjusid nagu KHG heite

kasvu.

Otsene kokkupuude puudub.

Taastuvatest

energiaallikatest

toodetud energia

osakaalu suurendamine

vähemalt 27%ni EL-is

tarbitavast energiast

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toob välja, et energeetikas

kasutatakse vaid selleks otstarbeks

kasvatavat puitu väheväärtuslikku puitu

ja puitu, mida muul otstarbel ei saa

kasutada. Taastuvenergia kasutamine on

konkurentsi aspektist väga oluline.

Otsene kokkupuude puudub.

Energiatõhususe

parandamine

Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK näeb ette metsanduse

lisandväärtuse kasvatamist. Eelduslikult

on kõrgema väärtusega metsanduse

tooted ka energiatõhusamad. St kulunud

energia hulga suhe toote hinda on

soodsam kui väärindamata toote puhul.

Otsene kokkupuude puudub.

18. mai 2022 121

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

6.2 MAK hindamine kontrollküsimustiku kaudu

Kontrollküsimustik on loetavuse huvides täidetud Exceli tabelisse. Küsimustik ja mõjude

hinnangud asuvad mõjude hindamise lisas 1.

6.3 Puidu väärindamise potentsiaal

Suurima osa lisandväärusest annavad puidul baseeruvad tooted. Väärindamise mõiste,

mis samuti hõlmab jätkusuutlikku tootmist ja innovatsiooni edendamist, seob MAK-i

suuresti muude strateegiliste arengudokumentidega (vt. pt 5).

2021 aasta lõpus avaldati põhjalik uuring, mille eesmärk oli Eesti biomajanduse ja selle

põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste

väljaselgitamine, tõstmaks Eesti biomajanduse konkurentsivõimet.82 Uuringu autorid

annavad soovitusi bioressursi tõhusamaks väärindamiseks. Biomajandus hõlmab muu

hulgas metsandust, paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja

energiatööstust, mis on kas otse või kaudselt seotud MAK 2030ga.

Biomajanduses eeldatakse tooraine väärtuse suurenemist, mida illustreeritakse tihti

mahu ja produktide väärtuse püramiidiga (Joonis 6Error! Reference source not

found.). Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada püramiidi põhjast kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste poole liikumisele, mis sisaldab ka majanduskasvu

ja töökohtade loomise elementi. Error! Reference source not found. Joonis 6

illustreerib, kuidas biomajanduses kattuvad metsamajanduse ja energeetika- ja

keemiatööstuse piirid. Samu põhimõtteid järgib ka kaskaadkasutus - võimalikult suure

ressurssitõhususe ja väärtusega töötlusvõimaluste otsimine.

82 ADDVAL-BIOEC (2021). Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses.

ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu.

18. mai 2022 122

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Joonis 6 Puidubiomassi mahu ja produktide väärtuse püramiid83;84

Näiteks kasevineeri tootmisel jääb suures koguses üle kasekoort, mis tihti

vajaduspõhiselt põletatakse energia ja/või soojuse saamiseks tootmises. Eestis enim

levinud arukase (Betula pendula) koores leidub betuliini (ligi 30% kuivmassist), ühendit,

mis annab kasele valge värvi. Betuliin ja betuliinhape on aga kõrgehinnalised

bioaktiivsed ained farmaatsiatööstusele (retroviiruse-, vähi-, põletikuvastaste

omadustega), mille võimalik ekstraheerimine looks suurema lisandväärtuse

vineeritööstusele85. Seega võib olla isegi võimalik puidu biojäätmetest

farmaatsiatoodete tootmine stabiilse toorme olemasolul.

ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraportis tuuakse välja, et Eesti metsamajandus on

tänapäeval pigem traditsiooniline, keskendub peamiselt puidu mehhaanilisele

töötlemisele ja energeetilisele kasutamisele, ega väärinda kogu biomassi piisavalt, kuid

83 Toppinen A., Mikkilä M., Lähtinen K. (2019) ISO 26000 in Corporate Sustainability Practices: A Case

Study of the Forest and Energy Companies in Bioeconomy. In: Idowu S., Sitnikov C., Moratis L. (eds) ISO

26000 - A Standardized View on Corporate Social Responsibility. CSR, Sustainability, Ethics &

Governance. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-92651-3_7

84 Budzianowski W.M. (2017) Renewable and Sustainable Energy Reviews 70, 793–804,

http://dx.doi.org/10.1016/j.rser.2016.11.260

85 Chemat Selecting a Green Strategy on Extraction of Birch Bark and Isolation of Pure Betulin Using

Monoterpenes, A.E. Grazhdannikov, L.M. Kornaukhova, V.I. Rodionov, N.A. Pankrushina, E.E. Shults, A.S.

Fabiano-Tixier, S.A. Popov, F. ACS Sustainable Chem. Eng. 2018, 6, 5, 6281–6288

18. mai 2022 123

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

samas omab potentsiaali panustada senisest rohkem kestlikku majandusarengusse ja

rohepöördesse.

Eestis on puidu liikumine väärtusahelas küll mitmekülgne, kuid suures osas toimub

toorme või vähekeerukate toodete eksport, mis pole ressursiefektiivne. Peamine

eksporditav toore on ümarpuit (saepalk ja paberipuu; ekspordimaht 2556,8 tuhat m3),

puidugraanul (ekspordimaht 2749 tuhat m3) ja saematerjal (ekspordimaht 1098,1 tuhat

m3).86 On leitud, et Eesti metsamajanduse märksa väiksem konkurentsivõime on just

seotud Eesti eksporttoodete vähesema keerukusega võrreldes nt teiste Põhjamaadega.

Saematerjalist ja palgist väärindatud tooted nagu puitmajad, tisleritooted ja puidust

ehitusdetailid (sh liimpuit, aknad, uksed) ning mööblikomponendid metsamajanduse

ekspordis on olulised keskmise keerukusega tooted, mille puhul tasub suurendada

turuosa maailmas. Lisaks muule aitavad need puittooded süsiniku pikaajalise

salvestajatena Eesti majanduse kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa. Samas just see

Eestile oluline puidu väärindamise sektor on saematerjali ja ka ümarpalgi impordi üks

eestvedaja muu hulgas kvaliteetsema toorme vajaduse kasvu tõttu. Aastal 2020 oli

saematerjali import 1508,3 tuhat m3, millest okaspuu saematerjal moodustas 90 %,

lisaks veel mitte paberipuu palk 302,4 tuhat m3, millest okaspuu palk moodustas 86

%.87 Mehhaanilisel väärindamisel paljuski kasutatava okaspuu palgi üheks paljudest

kvaliteedi näitajaks on diameeter, millest sõltub saematerjali ja vähem väärtusliku jäägi

saagikuse suhe. Seega peaks MAK lisaks raiemahtudele toetama tõsisemaid

analüüse vanuselise ja liigilise raieküpsuse ning Eesti toormel baseeruvaks

keerukamaks väärindamise kohapeal.

Eesti puidu kogukäibest jõuab ühel või teisel viisil energiaks 50%, sellest 60% Eestis

(ebakvaliteetne puit, raidmed, küttepuit ja puidutöötlemise jäägid, lisaks raies mitte

kajastuv raiejääk), sh üle 50% eksporditavast paberipuidust läheb kemikaalide

regenereerimise protsessis energia tootmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et

metsatööstuse roll energia tootmiseks on suur, kuid Eestis rakendatakse sellest väikene

osa. Lisaks energiapuidule on paberipuidu kui toorme ekspordi osakaal väga suur, tänu

piiratud paberi ja tseselluloosi tootmismahule. Seega sõltumata raiemahust on Eestis

olemas biomass, mida väärindatakse madalal astmel või üldse mitte, aga saaks

innovaatiliste keemiliste ja biotehnoloogiliste meetoditega töödelda suurema

väärtusega toodeteks (Error! Reference source not found.). Kõige väiksem l

isandväärtuse potentsiaal ja suurem keskkonnamõju on muidugi biomassi kasutamisel

86Aastaraamat „Mets 2019“

87 Keskkonnaagentuur, 2022

18. mai 2022 124

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

energeetikas. Mõlemad toormena eksporditavad artiklid aga omavad suurt potentsiaali

biomassi kaskaadkasutamisest lähtuvate tööstuste arendamisel Eestis, kus eriti

töötlemise jääkidest või kaasproduktidest saab siis toota elektrit ja soojusenergiat

(kemikaalide regeneratsioon, tahkekütus, biogaas). Biomajanduse arengute analüüsi

lihtsustamiseks metsandussektoris peaks MAK tagama bioressursside sh jääkide

tekke ja kogumise detailsema statistika.

Eelpool toodu viitab, et potentsiaalselt kasutada olev ekspordiks minev bioressursi

maht (nt paberipuit) on suur, siis maailmas juba töötavate tehaste mahtudega võrreldes

võib osutuda keeruliseks isegi ühe suurema tootmise varustamine ainult kodumaise

toormega. Eesti kontekstis on peetud potentsiaalsemaks lähenemisi, mis sihivad

kõrgema väärtusega ja väiksema mahuga tooteid (Joonis 3).88

Eestis sisuliselt puuduvad veel uudsemad puidu biomassi väärindamise viisid, mille

arendamine on EL kliimaeesmärkide täitmiseks sisuliselt möödapääsmatu. Metsa

biorafineerimine - biomassi jätkusuutlik töötlemine erinevateks turustatavateks nt

fossiilsel toormel põhinevate materjalide ja toodete asendamiseks - on viimase

paarikümne aasta jooksul teinud maailmas olulise arengu. Näiteks saab arendatud

tehnoloogiate abil biomassist toota tselluloosisuhkrut. Biorafineerimistehases, mis

asub juba olemasolevas puidutööstuse/metsamajanduse piirkonnas, saab nendest

suhkrutest valmistada erinevaid produkte: kütuse komponente (bioetanool, isobuteen,

lennukikütus), biokemikaale või muid biomaterjale.89 Toormena saab kasutada

puidutöötlemise jääke, vähekvaliteetseid puid, sh mädakahjustusega või

energia/küttepuitu. Esimene selle suunaline arendus Eestis on Fibenol OÜ90 rajatud

lehtpuidu fraktsioneerimise demotehas Imaveres, mis hakkab tööstuslikus mastaabis

tootma 25 000 t bioprodukte (kõrge puhtusega puidu suhkruid, ligniini jm) aastas,

kasutades uudset eeltöötlustehnoloogiat.

Selge on, et selliste suurte biomajanduslike muutuste läbiviimiseks metsandussektoris

ja sellega seotud sektorites on vaja uusi ja uuel tasemel teadus- ja arendustegevust

ning innovatsiooni võimekusi. Oleks vajalik soodustada valdkondade koostööpõhist ja

interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust ning rakendusuuringuid ülikoolides,

arendustööd ettevõtluses ning konsortsiumipõhiseid rakendusuuringuid, mis

sisaldaksid erinevate tehnoloogiate piloteerimist ja demonstreerimist. See muidugi

88 ADDVAL-BIOEC (2021). Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses.

ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu.

89 Creating the future for wood industry - Sweetwoods

90 https://fibenol.com/

18. mai 2022 125

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

eeldab riiklike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivahendite, nutika

spetsialiseerumise struktuurivahendite ning valdkondlike ministeeriumite vahendite

koordineeritud kasutamist

18. mai 2022 126

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

7 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL

Metsanduse arengukava on strateegiline planeerimisdokument, mille ülesanne on

määrata metsanduse suund. Ülevaatlikkuse säilimise huvides selliste strateegiliste

planeerimisdokumentide koosseisu tavaliselt tegevuskavad ei kuulu. See tähendab, et

dokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning jääb lahtiseks milliste tegevustega

konkreetselt seatud eesmärke ja alameesmärke saavutatakse. Eesmärkide

saavutamiseks ellu viidatavate tegevuste sõnastamine mõjude hindaja poolt oleks

oletamine ja võiks viia valede järeldusteni. See tähendab, et mõjusid saab hinnata

planeerimisdokumendiga samal tasandil. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil

sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus

või puudumises. Sõltuvalt millist tegevust hindaja/lugeja eesmärgi saavutamisel ette

kujutab. Selle tõttu on mõju hindamine üldiselt keskendunud võrdlusele teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega ja nende mõõdikutega. Välditud

on oletusi, kuidas tehniliselt eesmärke saavutatakse ja mõõdikuid täidetakse.

Eelmine metsanduse arengukava oli ette nähtud ajaperioodi 2011–2020. See tähendab,

et uus oleks pidanud valmima aastaks 2021. Erinevate asjaolude tõttu on uue

arengukava koostamine olnud tõrgetega, mistõttu on valmimine veninud. MAKi

koostajate meeskond ja tööprotsess on nüüdseks välja kujunenud, kuid ajasurve on

kasvanud. Mõjude hindamine toimub MAK koostamisega paralleelselt ja see tähendab,

et ka mõjude hindamisel lasub ootus aega võimalikult efektiivselt kasutada.

18. mai 2022 127

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

8 MAK ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU

SEIRE

Metsanduse arengukava on osaliselt looduskaitset suunav dokument (nt alaeesmärk:

Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga). See

tähendab, et MAK muud tegevused peavad juba iseeneses vastama kõrgematele

keskkonnaeesmärkidele või vähemalt, mitte nendega minema olulisse vastuollu. Selle

tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid, kui need, mis juba

MAK ise on välja toonud.

Küll aga on oluline jälgida, et MAK edasised tegevused (tegevuskava ja muud

rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja

toonud (vt peatükk „6 Metsanduse arengukavaga kaasnevad mõjud ja

leevendusmeetmed“). Selle lahenduseks on:

• tegevuskava koostamisel leevendusmeetmetega arvestamine

• regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) MAK raames rakendatud ja

rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu

võrdlemine.

Kui selgub, et siiski mõni tegevus on rakendatud või plaanitud vastuolus

leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ning parendada

MAK elluviimise süsteemi nii, et edaspidi selliseid möödalaskmisi vältida.

Ülal kirjeldatu võtab kokku Deming’i tsükkel:

PLAANI

TEOSTA

KONTROLLI

KORRIGEERI

18. mai 2022 128

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

Sellistel ülevaatustel tuleb koondada ka info seatud mõõdikute, mis annab selguse

liikumise suuna õigsusest ja kiiruse piisavusest.

Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et MAK muutub fiktiivseks.

18. mai 2022 129

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

9 KOKKUVÕTE

Käesolev mõjude hindamine on koostatud Eesti Metsanduse Arengukavale 2020-2030.

Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes

looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil.

• MAK eesmärgi ja alameesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alameesmärkidega ja

nende indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud

või ebasoodsa mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks.

• Eksperthinnang Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud

õigusaktide mõju kontrollküsimustiku põhjal. Hindamise eesmärk oli anda

ekspertide poolt üldine riski hinnang mõjutada MAK väliseid valdkondi ning

anda soovitused riskide maandamiseks.

Lisaks anti hinnang MAK koosseisus kirjeldatud nelja raiestsenaariumi

paremusjärjestuse osas.

Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude

hindamine saab olla üksnes samast täpsusastmes, kui strateegiline

planeerimisdokument ise. See tähendab, et dokumenti hinnati üldjuhul eesmärkide ja

mõõdikute tasandil, oletamata, mis tegevusi konkreetselt plaanitakse (st tegevuskava

tasand).

Mõju hindamine viidi läbi kasutades keskkonnamõju strateegilise hindamise

protseduuri.

Metsanduse arengukava poolt oli ette antud neli raiestsenaariumit:

• Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a)

• Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a)

• Ühtlane kasutus (raiemaht ca 10 mln m3/a)

• 5 mln m3/a uuendusraie (raiemaht ca 7 mln m3/a)

Mõjusid hinnati kolme valdkonna lõikes: looduslik majanduslik ja sotsiaalne.

Looduskaitse valdkonnas osutus eelistatuimaks stsenaariumiks raiemaht 7 mln m3/a

kuna sellel on kõige väiksem surve looduskeskkonnale. Ülekaalukalt kõige

ebasobivamaks osutus küpsuslangi stsenaarium, kuna selle mõju looduskeskkonnale

hinnati äärmuslikult ebasoodsaks.

Majandusvaldkonnas osutus eelistatuimaks alternatiiviks arvestuslangi stsenaarium

kuna see toodaks kõige rohkem tulu. Üsna võrdselt väga ebasobivateks alternatiivideks

18. mai 2022 130

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

osutusid küpsuslank (majanduslikult jätkusuutmatu) ja raiemaht 7 mln3/a (oluline

negatiivne mõju metsandustulule).

Sotsiaalvaldkonnas osutus eelistatuimaks alternatiiviks ühtlane kasutus kuna sellel

kõige väiksem ühiskonda lõhestav potentsiaal. Teistel alternatiividel on suurem

potentsiaal ühiskonda lõhestada veelgi. Siis kas looduskaitse poole pealt või

metsatulundajate poole pealt.

Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks ühtlane

kasutus. Teisele ja kolmandale kohale jäid üsna võrdsete tulemustega stsenaariumid

7 mln m3/a ja arvestuslank, moodustades eelistatuimast alternatiivist ligi 70%. Kõige

ebasoodsamaks osutus küpsuslangi stsenaarium, mis jäi teistest oluliselt madalamaks,

moodustades eelistatud alternatiivist ligi 20%.

Teiste strateegiliste planeerimisdokumentide hindamistulemused ja

leevendusmeetmed on toodud aruande peatükis „6.1 Metsanduse arengukava mõju

riigi teistele strateegilistele eesmärkidele“. Kontrollküsimustiku põhjal tuvastatud riskid

ja leevendusmeetmed on toodud mõjude hindamise aruande lisas 1.

Hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Eksperthinnangu ja

kontrollküsimustiku põhjal tuvastatud ka ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK

eesmärgi või meetme ümber sõnastama.

Tuvastatud ohtusid on võimalik vältida MAK edasiste etappide planeerimise käigus.

Mõjude hindamise käigus toodi välja järgmised peamised ettepanekud MAK

rakendamise käigus arvestamiseks:

• MAK elluviimisel tuleb tähelepanu pöörata puidu kasutamisele

energiatootmises ja sellega kaasnevale survele looduskeskkonnale ja

bioloogilisele mitmekesisusele.

• MAK peab välja tooma finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste

häiringute ennetamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi.

• MAK edasiste tegevuste etapis pöörata tähelepanu, et võimalikult vältida

raielankide üksteisele liigset lähedust nii, et lähiaastate raie tulemusel tekivad

suured liitunud lageraiealad.

• EL elurikkuse strateegia kaitsealade pindalade eesmärgi kahjustamise

vältimiseks tuleb erametsade uuendamise osakaalu tõstmisel pöörata MAK

edasistel etappidel tähelepanu ka metsaomanike harimisele metsahoolduse ja

looduskaitse vaheliste seoste osas.

• Metsade puidu kvaliteeti maksimeeriv majandamine võib vähendada

bioloogilist mitmekesisust. Riski maandamiseks tuleb erametsa majandamise

18. mai 2022 131

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude

oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu

soodustamise kõrval panna MAK realiseerimise etapis rõhku ka hooldajate

keskkonnateadlikkusele.

• Täpsustada piirnorme, mille piires võib metsamaalt biomassi eemaldada.

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kui palju biomassi, näiteks lagupuitu, peab

raiealadele jääma. Surnud ja ka elusa biomassi olemasolu pärast raiet

suurendab bioloogilist mitmekesisust.

• Metsahooldustoetuste planeerimisel teha koostööd Keskkonnaministeeriumi

veeosakonnaga ja mereosakonnaga, et viia miinimumini raiest ja metsa muust

majandamisest põhjustatud toitainekoormus veekeskkonnale.

• Soodustada selliseid puidu väärindamise tehnoloogiaid, millega energia

tarbimine võrreldes saadava lisandväärtusega on soodsamas suhtes.

• MAK eesmärgi elluviimisel mitte kinni jääda väärindamisse kui eesmärki

iseeneses vaid vaadata võimalike väärindamistehnoloogiate mõju keskkonnale

(st kogu tegelikku keskkonnakasutust).

• ENMAK 2020 eeldused taastuvenergia arendamisel lähtub raiemahust 12-

15 mln m3 aastas. ENMAK 2035 koostamisel tuleb kohaneda MAK raames välja

pakutud raiestsenaariumiga 10 mln m3 aastas.

• MAK elluviimisel tuleb tähelepanu pöörata väheväärtusliku puidu biomassi

kasutamisele energiatootmises, nt soodustada fosiilenergia asendamist

kohaliku biomassiga puidu tööstustes – ettevõtete ja omavalistsuste soojus- ja

elektrienergia koostootmine.

• MAK peaks soodustama kõrgväärtuslike kütuste tootmist (biogaas,

transpordikütused) metsa biomassi väärindamisel. MAK saab panustada

ENMAK eesmärkidesse sellise biomassi väärindamisega energiaks, mis muudel

viisidel kasutamist ei leia, seega annab suure panuse lisandväärtuse ja

konkurentsivõime kasvuks.

• MAK peaks lisaks raiemahtudele toetama tõsisemaid analüüse vanuselise ja

liigilise raieküpsuse ning Eesti toormel baseeruvaks keerukamaks väärindamise

kohapeal.

• Biomajanduse arengute analüüsi lihtsustamiseks metsandussektoris peaks

MAK tagama bioressursside sh jääkide tekke ja kogumise detailsema statistika.

• Põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise

tõttu võimaliku konkurentsi vältimise nimel teha koostööd

Maaeluministeeriumiga.

• Soodustada naiste ja meeste võrdseid võimalusi metsandussektori tööjõus.

• Elamu- ja puhkealade mõjude leevendamiseks on ette nähtud suuremad

kaasamistegevused, KAH jm aladega seotud tegevussuunad (KAH alade

määratlemise laiendamine, kus kõrgendatud avaliku huviga alasid käsitletakse

laiemalt, mitte ainult asukohapõhiselt), puhkealade arendamistegevused ja

erinevad inventuurid, et kohalikku pärandit kaardistada. Vaja on luua