Settetiigi rajamisest kinnistule Aru

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Peipsiääre Vallavalitsus

Teie 09.12.2022 nr 340330

Meie 17.12.2022 nr 7-9/22/24291-2

Settetiigi rajamisest kinnistule Aru

Taotlete Keskkonnaameti nõusolekut1 ehitusloa andmiseks Peipsiääre vallas Lahe külas asuvale

Aru kinnistule (12601:007:0221) settetiigi rajamiseks. Taotlusele on lisatud sama eelprojekt,

mille alusel taotleti ehitusluba ka 2020. aastal ning mille andmisega Keskkonnaamet ei

nõustunud2. Keskkonnaamet märkis taotluse kohta tookord muu hulgas, et sellele ei ole lisatud

vajalikku eelhinnangut võimaliku mõju kohta naabruses asuvale Natura alale ning

Keskkonnaametile ei ole esitatud uut keskkonnaloa taotlust, mis on vajalik tiigi sihipäraseks

kasutamiseks.

Maa-ameti ortofotodelt on tuvastatav, et tiigi rajamisega on alustatud juba vähemalt 2019.

aastal, ka eelprojektis on välja toodu, et projektialal on tehtud kaevetöid ja kujundatud

pinnasevalle. Juba rajatud idapoolsesse valli on elama asunud III kaitsekategooria linnud

kaldapääsukesed, kelle koloonia on Eesti looduse infosüsteemis registreeritud koodiga

KLO9124780. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 61 punktides 1 ja 2 on sätestatud, et keelatud on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Eelprojektis kaitsealuse liigi esinemist projektialal ei käsitleta, palume eelprojekti selles osas

täiendada ja kirjeldada meetmeid kaldapääsukeste häirimise vältimiseks.

Jätkuvalt juhime tähelepanu, et ehitusloa võib anda, kui otsustaja on piisavalt kindel, et

kavandatava tegevuse elluviimine ei avalda naabruses asuva Natura ala3 kaitse eesmärkidele

ebasoodsat mõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loeteluˮ § 15

punkti 8 alusel tuleb eelhinnang anda sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseset vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 22 on sätestatud, et enne keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt

asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaametil puudub esitatud ehitusloa

taotluse ja eelprojekti alusel veendumus, et kavandatud tegevusega on välistatud oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkidele.

Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et eelprojekt vajab täiendamist kaitsealuse liigi

häirimist välistavate meetmete osas ning ehitusloa andmise üle otsustamiseks tuleb koostada

1 ehitusloa taotlus nr 2211271/33607, EHRi menetlus nr 340330 2 Keskkonnaameti 17.06.2020. a kiri nr 7-9/20/10150-2 3 Lahepera hoiuala (KLO2000237), mis kuulub mis kuulub Lahepera linnualana (RAH0000073) ning Lahepera

loodusalana (RAH0000155) Natura 2000 alade võrgustikku

2 (2)

eelhinnang, millest peab selguma, kas tegevusele on vajalik algatada keskkonnamõjude

hindamine. Kuna projektiala ei asu kaitstaval loodusobjektil, mille valitsejaks on

Keskkonnaamet, ei ole ehitusloa andmiseks antud juhul vajalik Keskkonnaameti nõusolek, kuid

kuna esitatud eelprojekti põhjal ei ole Keskkonnaameti hinnangul võimalik veenduda, et

kavandatud tegevusega on välistatud oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse

eesmärkidele, tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11

lõikes 22 sätestatust tulenevalt tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle

otsustamiseks küsida Keskkonnaameti seisukoht, esitades selleks Keskkonnaametile Natura

eelhinnangu.

Lisame, et Keskkonnaametile ei ole endiselt esitatud uut keskkonnaloa taotlust, mille menetluse

käigus tuvastatakse, kas tiiki saab sihipäraselt kasutada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaili Viilma

juhataja

looduskasutuse osakond

Teadmiseks: Muinsuskaitseamet, RMK

Märt Holtsmann 513 8171

[email protected]