Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise teade

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt jaotuskavale

14.12.2022 nr 16-3/22/4459-19

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027

eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalikustamise teade

Keskkonnaministeerium teatab veeseaduse (VeeS) § 72 lõike 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 47 lõigete 3 ja 4 alusel Eesti merestrateegia meetmekava 2022–2027 eelnõu avalikustamisest

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37

lõike 1 alusel Eesti merestrateegia meetmekava 2022–2027 keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruande avalikustamisest.

Keskkonnaminister algatas 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 „Eesti merestrateegia

meetmekava 2022–2027“ koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Meetmekava eesmärk on ajakohastada Vabariigi Valitsuse poolt 2017. aastal heaks kiidetud „Eesti

merestrateegia meetmekava“, et tagada kehtestatud keskkonnaalaste sihtide täitmine ning seeläbi

saavutada või säilitada Eesti mereala hea keskkonnaseisund. Uuendatud meetmekava

koostamiseks ja kehtestamiseks on analüüsitud Eesti mereala keskkonnaseisundi hetkeseisu, Eesti

mereala keskkonnaseisundit mõjutavaid survetegureid ja inimtegevuse valdkondi, survetegurite

tulevikuprognoosi ning olemasolevate meetmete tõhusust ja piisavust. Meetmekavas on välja

pakutud 21 uut meedet merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks või säilitamiseks.

KSH aruande koostamisel on aluseks võetud merestrateegia meetmekava tööversioon seisuga

25.08.2022. Merestrateegia meetmekava eelnõud on paralleelselt täiendatud KSH aruande

koostamise käigus.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022–2027 koostamise algataja ja kehtestaja on

keskkonnaminister, koostamise korraldaja ja koostaja on Keskkonnaministeerium (kontaktisik:

merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner, [email protected], 626 2855).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022–2027 eelnõu ja KSH aruandega on võimalik eelnevalt

tutvuda avalikul väljapanekul 15.12.2022–10.01.2023 Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta saab esitada kuni 10.01.2023

(k.a) Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil [email protected].

Eesti merestrateegia meetmekava 2022–2027 eelnõu ja selle KSH aruande avalik arutelu toimub

13.01.2023 kell 10.00–13.00 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams. Palume arutelul

osalemiseks eelnevalt registreerida. Täpsem info (sh info registreerimise kohta) on toodud

Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Protokollimiseks avalik arutelu salvestatakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

Asekantsler

Katarina Viik, 626 2924

[email protected]

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm

(04.02.2022)

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Keskkonnaministeerium

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

KSH juhtekspert: Alar Noorvee

Tartu 2022

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

2

Sisukord

1. Üldist ............................................................................................................................ 3

2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus............................................................................. 4

3. KSH eesmärk ja ulatus .................................................................................................. 7

4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................... 9

5.1 Läänemere looduslikud tingimused ja seisundi lühikirjeldus ................................. 11

5.2 Läänemere seisundit mõjutavad inimtegurid.......................................................... 13

5.2.1 Eutrofeerumine .............................................................................................. 13

5.2.2 Ohtlikud ained ............................................................................................... 13

5.2.3 Mereprügi ...................................................................................................... 14

5.2.4 Veealune müra ............................................................................................... 14

5.2.5 Võõrliigid ...................................................................................................... 14

5.2.6 Elusressursside püük ...................................................................................... 15

5.2.7 Merepõhja häirimine ja selle kadu .................................................................. 15

5.3 Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

15

6. Strateegilise planeerimisdokumendiga eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................. 17

7. KSH metoodika ........................................................................................................... 19

8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud

asutused ning isikud ............................................................................................................ 20

9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava .............................................. 24

10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise

planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................. 25

Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 27

LISA 1 – Meetmekava koostamise ja KSH algatamise otsus ............................................... 28

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

3

1. Üldist

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia

keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames.

Keskkonnaminister kinnitas 15.09.2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/390 „Eesti merestrateegia

meetmekava 2022-2027“ koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

(lisa 1). Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 keskkonnamõju strateegiline hindamine

on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1

punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna meetmekava hõlmab

kalanduse, jäätmekäitluse ja veemajanduse valdkondi.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles

kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust, määratakse ära

sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH

metoodikat, tegevust ja ajakava. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja

aruande koostamisel.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

4

2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Eesti merestrateegia

meetmekava 2022-2027. Merestrateegiat kohaldatakse Eesti kogu mereala suhtes ning selle

eesmärgid on järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):

• kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;

• hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle

saastamist ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist

mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Meetmekava koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati

Keskkonnaministeeriumi 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 (vt KSH lisa 1).

Meetmekava eesmärk on ajakohastada Vabariigi Valitsuse poolt 2017. aastal heaks kiidetud

„Eesti merestrateegia meetmekava“, et tagada kehtestatud keskkonnaalaste sihtide täitmine

ning seeläbi saavutada või säilitada Eesti mereala hea keskkonnaseisund (edaspidi HKS). EL

merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ) lähtuvalt arvestatakse hea keskkonnaseisundi

määratlemisel 11 kvalitatiivset tunnust: bioloogiline mitmekesisus (D1), võõrliigid (D2),

kaubanduslikud kalad jm liigid (D3), toiduvõrk (D4), eutrofeerumine (D5), merepõhja

terviklikkus (D6), hüdrograafilised tingimused (D7), saasteainete sisaldus (D8), saasteained

mereandides (D9), mereprügi (D10) ning energia, sealhulgas veealune müra (D11).

Eesti merestrateegia meetmekava täitmise vahearuanne koostati 2019. aastal, mille kohaselt oli

2017. aastal kinnitatud Eesti merestrateegia meetmekavaga kehtestatud uutest meetmetest

oktoobriks 2019 rakendatud kahte meedet: meede nr 8 – kalapüügiandmetest teavitamise

elektroonilise süsteemi rakendamine ning meede nr 14 – mereprügi probleemi teavitamine.

Planeeritud tähtajaks, vahearuande kohaselt, saab rakendatud meede nr 4 – rahvusvahelise

Ballastvee konventsiooni ratifitseerimine ja piirkondlikus teabesüsteemis osalemine.

Ülejäänud 13 meetme rakendamisel esineb viivitusi, millede peamisteks põhjusteks on

andmete või teadmiste puudujääk ning riiklike rakendusvahendite puudumine või uuendamine.

Vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivi artiklile 17, tagavad liikmesriigid iga kuue aasta

järel oma merestrateegia elementide ajakohastamise. Uuendatud meetmekava peab rakenduma

2022. aastal. Kavandatavad meetmed eristatakse rakendatuse astme järgi nelja liiki:

1.a – HKS saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud meetmed, mis on juba teiste seaduste

ja poliitikate raames vastu võetud ja rakendatud;

1.b – HKS saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud meetmed, mis on vastu võetud teiste

poliitikate raames, kuid mis ei ole veel ellu viidud või lõpuni rakendatud;

2.a – täiendavad meetmed HKS saavutamiseks, mis põhinevad olemasolevatel teistel EL

õigusaktidel ja rahvusvahelistel lepingutel, kuid nõudeid tuleb rangemaks muuta,

täpsustada jne;

2.b – täiesti uued meetmed HKS saavutamiseks, mis ei tugine olemasolevatel EL

õigusaktidel või rahvusvahelistel lepingutel.

Sisult jaotatakse meetmed samuti neljaks:

• tehnilised;

• seadusandlikud;

• majanduslikud (toetused, tasud jm);

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

5

• poliitika meetmed (vabatahtlikud lepped, kommunikatsiooni strateegiad, teadlikkuse

tõstmine, kampaaniad, koolitused jne).

Esialgne, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete nimekiri on toodud tabelis 2.1.

Meetmete koodid on esialgsed ja need omistatakse meetmetele peale nimekirja lõplikku

kinnitamist.

Tabel 2.1 Eesti merestrateegia meetmekava esialgne meetmete nimekiri

Kood (esialgne) Meetme nimi HKS tunnus

BALEE-M017 Olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe

parendamine

D1, D4, D6

BALEE-M019 Angerja kaitse ja majandamise kaasajastamine Eestis D1

BALEE-M020 Poolsiirde- ja siirdekalade kudealade ja rändeteede seisundi parendamine

D1, D3, D4

BALEE-M021 Hülgepeletite kasutuselevõtmise ulatuslik toetus

mereimetajate kaaspüügi vähendamiseks kutselistes kalapüügivahendites

D1

BALEE-M022 Merisiia koelmute inventeerimine ning vajadusel koelmute parendamine, asurkondade turgutamine ning

kaitsemeetmete kaasajastamine

D1

BALEE-M024 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) laevakerede

täiskasvamise vastaste juhendite ühtlustatud rakendamine ja vastavasisulise töö jätkamine IMOs laevakerede

pealiskasvuna levivate võõrliikide leviku takistamiseks

D2

BALEE-M026 Püügikoormuse vähendamine HKS tasemele ning kaluritele

vastavate kompensatsioonimeetmete välja töötamine ja

rakendamine

D3

BALEE-M030 Kalapüügiga, meresaaduste kogumisega või vesiviljelusega

merest väljatoodud toitainete koguste põhine toetusskeem

ettevõtjatele

D5

BALEE-M032 Merepõhja terviklikkuse häirimise või hävitamise

kompensatsioonimeetmete väljatöötamine

D6

BALEE-M035 Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire miinimumnõuete paketi koostamine ja rakendamine

D6, D1, D2, D3,

D4, D5, D7

BALEE-M036 Väikese väina maanteetammi avade rajamine veevahetuse

parandamiseks ja väina avamiseks kalade rändeteena

D7, D1

BALEE-M039 Keskkonnale ohtlike ravimite käitlemise alane teavitustöö D8, D9

BALEE-M040 Reostustõrje võimekuse tõstmine, sh läbi uue õlitõrje

võimekusega poi- ja uurimislaeva projekteerimise ja ehitamise

D8 jt

BALEE-M043 Arendada välja laevade heitmete (sh pesuvee) vastuvõtuks

piisav võimekus Läänemere sadamates

D8, D5

BALEE-M044 Tinaorgaanika (TBT) koormuse vähendamine D8, D9

BALEE-M046 Sadamate lähiala prügikoristuskampaaniad D10, D6

BALEE-M047 Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik korraldamine rannikul ja

randades

D10

BALEE-M049 Puhkuse- ja turismimajandusega seotud prügistamise vähendamine

D10

BALEE-M051 Sademevee ja heitvee töötlemine mikroplasti koguste vähendamiseks

D10, D8

BALEE-M052 Biolagunevate pesemisvahendite (pesunuustikud, harjad jmt) kasutamisele üleminek

D10

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

6

Kood (esialgne) Meetme nimi HKS tunnus

BALEE-M053 Kesise kulumiskoefitsiendiga rehvide kasutusest kõrvaldamine

D10

BALEE-M055 Kiiruspiirangute kehtestamine tundlike alade lähedal või

aegadel

D11, D1

BALEE-M002-

01

Mere vesiviljeluse võimaldamine vältides toitainete koormuse suurenemist

D1, D5

BALEE-M002- 02

Ohtlike ainete koormuse suurenemise vältimine

vesiviljeluses

D8, D9

BALEE-M008- 01

Kalapüügivahendite markeerimine/taaskasutuse või

pandimaksu süsteemi loomine

D10, D3

BALEE-M010-

01

Tehismärgalade rajamine toitainete, mikroplasti ja ohtlike

ainete koormuse leevendamiseks Läänemerele

D5, D8, D10

BALEE-M0XX

Merealaste andmestike haldamine, andmevahetuse ja

keskkonnaandmete kättesaadavuse parandamine, sh

asjakohaste teenuste arendamine

D1-D11

BALEE-

M0XX1

Regulatsioonide ajakohastamine

D1-D11

BALEE- M0XX2

Rahvusvahelises koostöös osalemine D1-D11

BALEE- M0XX3

Huvirühmade teavitamine ja avalikkuse teadlikkuse

kasvatamine

D1-D11

Meetmete täpsemat kirjeldust käsitletakse KSH aruandes.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

7

3. KSH eesmärk ja ulatus

Vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivi artiklile 17 tagavad liikmesriigid iga kuue aasta

järel oma merestrateegia elementide ajakohastamise. Seetõttu ajakohastatakse ka Eesti

merestrateegia meetmekava, mille raames koostatakse ajakohastatud Eesti merestrateegia

meetmekava perioodiks 2022-2027. Meetmekava ellurakendamine aitab saavutada või

säilitada mereala head keskkonnaseisundit.

Lähtuvalt KeHJS §-st 311 on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk arvestada

keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel,

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH algatati KeHJS

§ 33 lg 2 p 1 ja § 35 lg 2 alusel, selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava hõlmab

kalanduse, jäätmekäitluse ja veemajanduse valdkondi.

Käesoleva KSH eesmärkideks on:

1) selgitada, kirjeldada ja hinnata meetmekavas kavandatavate meetmete rakendamisega

kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning vajadusel välja pakkuda

negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse mõju

suurendamise meetmeid;

2) anda hinnang meetmekavas väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning seostele

riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega;

3) meetmekavaga määratud meetmete elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

seireks vajalike tegevuste kirjeldamine, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkus;

4) erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse ning neilt tagasiside saamine,

mida omakorda arvestada KSH programmi ja aruande koostamisel.

KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute

elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestajale enne

otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on

anda strateegilise planeerimisdokumendi koostajale informatsiooni meetmete elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju kohta.

KSH ulatus hõlmab meetmekavaga välja töötatud uute meetmete keskkonnamõju strateegilist

hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, siis hinnatakse

KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel. KSH keskne eesmärk on meetmekavas

planeeritavate meetmetega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja

analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle

võimalikult varajases staadiumis.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse meetmekava rakendamise mõjuga

üldjuhul kogu Eesti Vabariigi mereala territooriumil. Meetmekavaga kavandatavate meetmete

poolt võib mõjutatavaks olla ka kogu Läänemeri ning Läänemere kalastik ja muu elustik. Mõju

ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

8

4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Eesti merestrateegia meetmekavaval 2022-2027 võivad tekkida seosed järgmiste teiste

Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste planeerimisdokumentidega:

• Euroopa Liidu säästva arengu strateegia;

• Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia;

• Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030;

• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030;

• Euroopa roheline kokkulepe;

• Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku

toidusüsteemi edendamiseks;

• HELCOM Läänemere tegevuskava (2021);

• HELCOM Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava (2021);

• HELCOM Läänemere veealuse müra tegevusplaan (2021);

• HELCOM Läänemere mereala ruumilise planeerimise tegevusplaan (2021);

• HELCOM Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia (2021);

• HELCOM teadus- ja arendustegevuse plaan (2021);

• HELCOM Läänemere sisemise toitainetevaru ohjamise juhend (2021);

• Eesti 2035+ strateegia;

• Eesti merestrateegia;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;

• Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030;

• Natura 2000 tegevuskava 2021-2027;

• Heaolu Arengukava 2016-2023;

• Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023);

• Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm

2017–2023 (perspektiiviga 2027);

• Koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027).

• Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2021-2027 (eelnõu);

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+;

• Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;

• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;

• Eesti mereala planeeringu eelnõu.

Nimetatud ning vajadusel muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide täpsemaid

seoseid käesoleva KSH objektiga käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandes.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

9

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Läänemeri pindalaga ca 370 000 km2 (koos Taani väinade ja Kattegatiga ca 415 000 km2) on

Atlandi ookeani idaosas asuv sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid

läbi Taani väinade. Läänemeri on madal meri, mille keskmine sügavus on erinevatel andmetel

50-55 meetrit, sealjuures ca 20% Läänemerest on sügavusega alla 10 meetri. Suurim sügavus

on 459 meetrit. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3 (koos Taani väinade ja Kattegatiga

21 000 km3)1.

Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini

osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris

erinevad: Soome laht, Läänesaarte avaosa ja Liivi laht, mille juurde kuulub ka Lääne-Eesti

saarestiku piirkonda jääv Väinameri. Läänemeri on maailma suuruselt teine (kogupindala 420

000 km2) riimveeline veekogu, mis on ökoloogiliselt ainulaadne ning olles samal ajal väga

tundlik inimtegevusele2.

Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on kokku ligikaudu 36 622

km2 ning see on jagatud kolmeks (vt Joonis 5.1)3:

• sisemeri – mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel.

Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte,

laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal

asuvaid punkte (ca 14 487 km2);

• territoriaalmeri – sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on kuni 12 meremiili,

keskmine veesügavus on ligikaudu 30 m (ca 10 714 km2);

• majandusvöönd – väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa,

mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega,

keskmine veesügavus on ligikaudu 80 m (ca 11 421 km2).

Sisemeri ehk rannikumeri jaguneb omakorda 16ks veekogumiks – Narva-Kunda lahe, Eru-

Käsmu lahe, Hara ja Kolga lahe, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe, Pakri lahe, Hiiu madala,

Haapsalu lahe, Matsalu lahe, Soela väina, Kihelkonna lahe, Pärnu lahe, Kassari-Õunaku lahe,

Väinamere, Liivi lahe loodeosa, Liivi lahe kirdeosa ning Liivi lahe keskosa rannikuveeks. Kõik

rannikuveekogumid on Eestis halvas seisundis4. Rannikuveekogumid on vastavalt

keskkonnaministri 16.04.2020 määrusele nr 19 jaotatud teatud looduslike omaduste poolest 6

erinevasse veekogutüüpi5.

1 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (II köide). Olemasoleva olukorra analüüs.

Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (2016) // link 2 Keskkonnaministeerium. (2019). Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 // link 3 Keskkonnaagentuur, 05.10.2021 // link 4 Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. Pinnavee koondseisund 2020 // link 5 RT I, 21.04.2020, 61 // link

Joonis 5.1 Eesti mereala jaotus (Keskkonnaagentuur, 2021)

5.1 Läänemere looduslikud tingimused ja seisundi lühikirjeldus

Läänemere, sh Eesti mereala ökosüsteemi funktsioneerimist mõjutavad mere erinevad

füüsikalised ja keemilised omadused6:

• merepõhi – detailsed teadmised merepõhja kohta pärinevad ainult nendest punktidest,

kus on mõõtmisi ja analüüse tehtud, kuid mere põhjasetteid ei ole Eestis süstemaatiliselt

kaardistatud ning merepõhja saab kirjeldada vaid modelleeritud andmete abil.

Modelleerimise tulemuste põhjal esineb Eesti merealal kõige rohkem mudaseid setteid,

samuti liiva ja liivasetet ning vähemal määral kiviseid või kaljuse pinnaga alasid;

• sügavus - Eesti mereala on küllaltki madal, vaid umbes kolmandik merealast on

sügavam kui 60 meetrit. Eesti mereala veesügavus varieerub vahemikus 0 kuni 180

meetrit. Soome lahe keskmine sügavus on 38 m, selle sügavaim koht on 124 m. Liivi

lahe sügavus on valdavalt alla 30 m, kuid lahe keskosas ulatub üle 50 m. Väinameri on

Eesti rannikumere tüüpaladest madalaim, sügavus valdavalt alla 10 m. Läänesaarte

avaosa on rannikumere ulatuses veesügavusega 10-40 m, majandusvööndis suurimate

sügavustega Eesti merealal. Eesti mereala sügavaim koht asub Hiiumaast läänes Eesti

majandusvööndi piiril, ulatudes 249 meetrini;

• vee soolsus – üheks oluliseimaks teguriks elustiku levikule Läänemeres. Soolase vee

sissevool toimub Taani väinade kaudu, samal ajal lisandub merre magevett jõgedest.

Magedam vesi jääb oma väiksema tiheduse tõttu pinnakihti ja voolab Läänemerest

välja, Põhjamerest pärinev soolasem vesi sukeldub mere süvakihtidesse. Taolise

kihistunud veesamba puhul on takistatud toitainete ja hapniku transport põhjalähedase

ja pinnakihi vahel. Eesti mereala soolsus jääb vahemikku 0-8 g/kg (0-8 promilli);

• temperatuur – avamerega kitsaste väinade kaudu ühenduses olevas Liivi lahes ja

Väinameres on võrreldes Läänesaarte avaosa ja Soome lahega suurem veetemperatuuri

kõikumine. Erinevusi on nende sees ka sügavamate ja rohkem avatud osade ning

madalate lahtede vahel. Madalaveelised mereosad soojenevad kevadel ning jahtuvad

sügisel kiiremini kui avameri (temperatuuri erinevus 2–3°C). Samuti esineb Läänemere

tingimustes vee hooajalist kihistumist, mis kestab maist septembrini ning on oluline

eelkõige toitainete ja lahustunud hapniku vertikaalse transpordi takistumise

seisukohalt;

• jääolud – jääkatte esinemine on määrava tähtsusega põhjaelupaikade levikule ning

soodustab poolsuletud lahesoppides hapnikupuuduse tekkimist talvel. Viimase 100

aasta jooksul on aastane maksimaalne jääkate Läänemeres vähenenud 20% võrra,

seejuures on vähenenud ka jääkatte kestvus. Karmidel talvedel on jääga kaetud kogu

Eesti mereala, soojadel talvedel esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Liivi

lahes ja Väinameres on jääkate paksem ja püsivam kui avameres, Läänesaarte avamere

ja Soome lahe lääneosa jahtuvad sügisel kauem ning jää hakkab moodustuma seal palju

hiljem;

• vee läbipaistvus – vee läbipaistvust mõjutab peamiselt tahkete osakeste

kontsentratsioon vees, mis põhjustavad valguse hajumist veesambas. Eutrofeerumine

põhjustab vee läbipaistvuse langust, kuna toitainete sisalduste kasvuga suurenevad ka

lagunenud orgaaniliste jäänuste ja lahustunud orgaanilise aine sisaldused. Merevee

läbipaistvus on madalam rannikulähedastes merepiirkondades. Liivi lahes esineb kõrge

looduslik huumusainete sisaldus ning vee läbipaistvus on looduslikult madal;

6 Keskkonnaministeerium. (2019). Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 // link

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

12

• hapnikusisaldus – hapnikurežiim Läänemere süvakihtides on suures osas mõjutatud

läbi Taani väinade sissevoolava soolase vee hulgast, seejuures väga olulised on suured

sissevoolud (keskmiselt iga 10 aasta tagant), mille ajal lisandub piisavalt suur hulk

soolast ja hapnikurikast vett. Eutrofeerumise tagajärjel tekkinud orgaanilise aine väga

suur ladestumine võib viia hapnikudefitsiidini ja sellest tuleneva elustiku kadumiseni.

Kogu Läänemere piirkonnas on aastakümneid hapnikuvaegus kasvanud ning seejuures

hapnikupuuduse piirkonnad laienevad. Hinnanguliselt esineb ca 18% ulatuses

hapnikupuudusega ja ca 28% ulatuses hapnikuvaeseid alasid. Soome ja Liivi lahes on

hapnikuvaegus hooajaline, Läänemere avaosa põhjabasseinis esineb aga pikaajaline

hapnikupuudus. Väinameri on madalaveeline ja hästi läbisegunenud, mistõttu

hapnikuvaegust ei teki;

• hoovused – vee liikumine mõjutab eelkõige setete ja lahustunud ainete transporti ja

jaotumist merekeskkonnas, hoovuste abil toimuvad ka elustiku ränded erinevate liikide

populatsioonide vahel. Eesti rannikumere hoovused on väga muutlikud ja sõltuvad

suurel määral lokaalsest tuulest. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala

pinnakihis on 10–20 cm/s. Maksimaalsed hoovuste kiirused (üle 1 m/s) on

registreeritud väinades ja piki rannikut, Eesti rannikumeres on suurimad hoovuste

kiirused registreeritud Soela väinas (kuni 2 m/s). Suvekuudel on mereala vertikaalselt

kihistunud, mistõttu iseloomustab ka hoovuste vertikaalset jaotust kihistatus. Mere

sügavamates kihtides võivad esineda hoovused kiirusega 40–50 cm/s;

• lainetus – peamine looduslik protsess, mis rannikumeres setteid ümber paigutab ja

sellega mereelustikku mõjutab, seejuures tormilainetus võib esile kutsuda ka

rannajoone muutusi. Valdavate edela-läänetuulte ja loodetuulte puhul on rannikumere

lainetuse mõju Soome lahes ja Eesti Läänesaarte avaosas tugev, Liivi lahes nõrk ning

Väinameres suhteliselt varjatud;

• süvaveekerge – mere süvakihtidest pärineva vee tõus pinnakihtidesse, mis tekib siis,

kui tuulega tekitatud merehoovus viib pinnavee rannikust eemale. Sageli on pinnale

tõusnud süvaveekihi vesi külm, parema läbipaistvusega ning toitainerikas, mistõttu

mõneks ajaks muutuvad vee optilised omadused ning hakkab vohama fütoplankton.

Nähtus on seotud eelkõige suure veesügavuse ja järsu veealuse rannanõlvaga.

Intensiivseimaks süvaveekerge esinemise piirkonnaks on Soome rannikumeri Soome

lahe lääneosas, Väinameri on madalaveeline ja hästi läbisegunenud ning süvaveekerge

pole täheldatav.

On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit

bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille

tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase

saavutatud, on kalandusest tulenev surve7. Mõnede liikide puhul (näiteks haug, lõhilased,

mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama

oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks.

2019. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt 16 rannikuveekogumist on

kesises seisundis 0 ja halvas seisundis 16 rannikuveekogumit. Heas või väga heas seisundis

pole ühtegi rannikuvee kogumit. Valdavalt on halva seisundi põhjuseks halb keemiline seisund,

mis on omakorda põhjustatud elavhõbeda sisaldusest elustikus. Ökoloogiline kesine või halb

seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest8.

7 Keskkonnaministeerium. (2019). Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 // link 8 Muna, M jt. (2020). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang // link

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

13

5.2 Läänemere seisundit mõjutavad inimtegurid

Läänemere kallastel elab ligikaudu 85 miljonit inimest, kellede tegevus maa ja vee peal

mõjutavad Läänemere toimimist. Mõndade tegurite toimet võimendab Läänemere aeglane

veevahetus, mille tagajärjel nt orgaanilised ained kuhjuvad ning lahustuvad väga aeglaselt9.

5.2.1 Eutrofeerumine

Eutrofeerumine Läänemeres on olnud probleemiks juba 1980st aastatest, pärast mida on

toitainete sisend merre vähenenud. Siiski oli lämmastiku sisend 2015. aastal 7% ning fosfori

sisend 44% üle lubatud piirväärtuse, atmosfäärist pärineb ligikaudu 30% lämmastikku,

ligikaudu kolmandik ka looduslikest protsessidest.. Aastane toitainete kogus Läänemerre on

hinnanguliselt 826 000 tonni lämmastikku ning 30 900 tonni fosforit9. Peamiseks lämmastiku

allikaks on hajukoormus maa pealt, peamiselt põllumajandusest. Samuti erinevatest transpordi

liikidest (sh laevandusest), veemajandusest, reoveepuhastusjaamadest, tööstusveest ning ka

lähedal asuvatest ookeanitest. Fosfor pärineb peamiselt majapidamiste ning tööstuste reoveest

ning ka väetistest10.

Eutrofeerumise peamiseks tagajärjeks on vetikate vohamine, mis omakorda võib mõjutada

teiste vetikate (sh mürgiste) osakaalu kasvu. Vetikate vohamise tagajärjel väheneb vee

läbipaistvus ning seejuures ka päikesevalguse jõudmine mere sügavamatesse veekihtidesse,

mis omakorda mõjutab sealseid elusorganisme. Samuti suureneb orgaaniliste ainete sisaldus

vees, millega võib kaasneda hapnikusisalduse puudus, mis omab mõju elusorganismidele.

Samuti võib mõju avalduda ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale kalavarude vähenemise

ning merekarpide mürgisuse näol11.

5.2.2 Ohtlikud ained

Kemikaalid, raskemetallid, ravimid jmt jõuavad Läänemerre mitmest erinevast allikast, mh

reovee puhastusjaamadest, reovee leketest, heitgaasidest, pestitsiididest jmt. Kuigi mõned on

kergesti silmaga nähtavad (nt õlilaigud), siis teiste ainete olemasolu võib märgata alles siis, kui

kahju on juba tehtud. Mitmed saasteained lagunevad aeglaselt ning nende mõju võib oluliselt

suureneda toiduvõrku jõudes. Läänemeres leidub potentsiaalselt tuhandeid keskkonnale

kahjulikke aineid, millest pideva jälgimise all on vaid mõned sajad9.

Saasteained vähendavad Läänemere vee kvaliteeti ning võivad tekitada tohutut kahju mere

toimimisele. Lisaks vee kvaliteedi vähenemisele võib reostus mõjutada ka elusorganisme või

bioloogilisi protsesse. Järjest enam luuakse seoseid erinevate haiguspuhangute ja saasteainete

vahel, mis mõjutavad üksikuid vees elavaid isendeid või lausa populatsioone12.

9 HELCOM. (2018). State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Sea

Environment Proceedings 155 // link 10 European Comission. (2021) Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 5: Eutrophication // link 11 Balti Keskkonnafoorum. (2009). Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare // link 12 European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 8: Contaminants // link

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

14

5.2.3 Mereprügi

Mereprügi on Läänemere rannikutel nähtav probleem, kuid seda esineb ka sügavamates

veekihtides erinevates suurustes. Suurem prügi võib allaneelamisel või sellesse takerdudes olla

loomadele kahjulik. Silmale nähtamatu mikroprügi jõuab toiduahela kaudu inimesteni tagasi.

Ligikaudu 70% Läänemere prügist moodustab plast, mis on eraldi probleem materjali olemuse

ja aeglase lagunemise tõttu. Kuigi mereprügi on keskkonnale kahjulik, siis omab see mõjusid

ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, mõjutades inimeste tegevusi (nt turism, vaba aja

veetmine) kui ka tervist. See võib negatiivset mõju omada ka kalastustarvikutele (lõhkudes nt

võrku), saastada püügisaaki ning mõjutada ka navigeerimist. Samuti võib esineda seos

mereprügi ja võõrliikide levimise vahel13.

Prügi võib merre jõuda randadest, jõgedest, puhastamata reoveest, kalastamise käigus,

ebaseaduslikult või kogemata prügistamisega, veealuse kaevandamisega jmt tegevuste tõttu14.

Olulist negatiivset mõju omavad merepõhja kuhjunud kalapüügivõrgud, kuna erinevad meres

pesitsevad või saaki püüdmas käivad loomaliigid takerduvad neisse. Mereprügil on pikaajaline

negatiivne mõju – algselt suurem prügi laguneb ajapikku mikroprügiks ning lagunemise käigus

võivad avalduda erinevad keemilised mõjud13.

5.2.4 Veealune müra

Inimeste poolt tekitatud veealune müra võib loodusliku mürataseme tõsta saastavale tasemele.

Vee all kostuvad helid kõvasti kaugemale heli tekitajast ning seejuures võib eristada kahte liiki

müra – pidevat ning impulssmüra. Inimtekkeline pidev müra võib pärineda sildadest, vees

paiknevatest tuulegeneraatoritest, laevandusest jm. Pidev müra võib aga takistada loomade

omavahelist suhtlust ning orienteerumiseks vajalikke signaale. Impulssmüra võib olla tekitatud

vee all läbiviidavatest lõhkamistest jms lühiajalistest müra tekitavatest tegevustest. Selline

müra võib loomi neile olulistest kohtadest (nt söögi-, pesitsus-, kudemispaikadest) eemale

peletada. Samuti on oht, et loomad kaotavad ajutiselt või püsivalt kuulmise, millest nad aga

sõltuvad, kuna selle abil nad orienteeruvad, suhtlevad ning püüavad saaki13,15.

5.2.5 Võõrliigid

Võõrliigid jõuavad Läänemerre inimtegevuste tagajärjel, eelkõige kalanduse ja

meretranspordiga ballastvees. Ligikaudu 140 võõrliiki või teadmata päritoluga liiki on leidnud

oma tee Läänemerre. Ajapikku võõrliigid kohanevad uute keskkonnatingimustega ning võivad

hakata levima väga ulatuslikult, muutudes invasiivseteks ning mõjutades omakorda ka

toiduahelat. Samuti võib esineda oht bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemide

mõjutamisele13,16.

13 HELCOM. (2018). State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Sea

Environment Proceedings 155 // link 14 European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 10: Marine Litter // link 15 Oceancare. (2021). Underwater Noise: Consequences // link 16 European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 2: Non-indigenous Species // link

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

15

5.2.6 Elusressursside püük

Elusressursside püük on Läänemere kallastel elavatele inimestele oluliseks sissetulekuallikaks.

Püütud saaki kasutatakse nii toiduks kui ka algmaterjalina teistes tööstustes (nt kalaõli

tootmine). Varusid tuleks aga kasutada jätkusuutlikult, et püük/jaht oleks võimalik ka

tulevikus. Eelnev on ka üks põhjustest, miks elusressursside liigne püük võib olla keskkonnale

kahjulik. Ülepüük võib viia mõne liigi varude olulise vähenemiseni või isegi väljasuremiseni.

See omakorda võib mõju omada ka toiduahelale. Euroopa kalandussektor sõltub hetkel noortest

ja väikestest kaladest, mida püütakse enne, kui nad jõuavad paljuneda17,18.

5.2.7 Merepõhja häirimine ja selle kadu

Merepõhi on oluline faktor mereelanikele bioloogilise mitmekesisuse ning eluks vajalike

ressursside näol. Inimtegevuse tagajärjel võidakse sealset struktuuri muuta, sellisteks

tegevusteks on veealune kaevandamine, teatud kalandusvõtted, reostamine, võõrliikide

sissetoomine jmt. Teatud tegevused mõjutavad merepõhja otseselt, kuid teised mõjuvad

kaudselt (nt vee läbipaistvuse vähendamine), seejuures on ühed tegevused püsivad, teised

ajutised. Viimaste andmete kohaselt (2011–2016) on Läänemere merepõhjast alla 1% kadunud,

kuid umbes 40% on häiritud17,19.

5.3 Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000

võrgustiku alad

Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemeres suhteliselt vähe looma- ja taimeliike.

Läänemere bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja

mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja-

ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti

lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid20.

Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, seejuures paljud liigid pärinevad järvedest ja

jõgedest. Samuti leidub liike, kes elavad ka Atlandi ookeanis, kuid mõned neist ei saa

Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ning on ookeanis elavatest liigikaaslastest palju

väiksemad. Läänemeres on väga levinud kilu, räim, lest ja tursk. Läänemeres on ka väga

liigirohke linnustik, mis jaguneb kahte suurde rühma – läbirändavad linnud ja haudelinnud.

Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse, kuid haudelinnud jäävad

Läänemere piirkonda pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilisteks merelindudeks on hahk,

merisk ja jääkoskel, kuid esineb ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere

ääres (nt kajakad, luiged ja merikotkad). Läänemeres ning selle ääres ei ela aga palju imetajaid,

kuid võib kohata hülgeid (viiger- ja hallhülgeid), mügri ehk vesirotti ning ka ondatrat. Vetikad

on esindatud vöönditena, seejuures kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad, seejärel

pruunvetikad ning kõige sügavamal punavetikad. Vetikad pakuvad varju selgrootutele ja

kaladele. Selgrootutest on Läänemeres esindatud loomplankton (suurim meririst ehk

17 HELCOM. (2018). State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Sea

Environment Proceedings 155 // link 18 European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 3: Commercial Fish and shellfish //

link 19 European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 6: Sea-floor Integrity // link 20 Keskkonnaministeerium. (2021). Merekeskkonna kaitse // link

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

16

millimallikas), kaldaveest võib leida kirpvähilisi, süvameres aga merikilki. Läänemere põhjas

leidub ka karpe, Eesti vetes on levinud balti lamekarp ja söödav rannakarp21.

Eestis on teada enam kui 30 000 liiki, kuid hinnanguliselt leidub siin enam kui 40 000 liiki22.

Eesti vetes leidub hinnanguliselt 75 kalaliiki, merekalu rannikuvees leidub umbes 30 liiki.

Eestit ümbritsev vesi on riimveeline, mistõttu sobib see elukeskkonnana hästi ka paljudele

mageveekaladele23. Elupaiga tüübi oluline tegur – merepõhja iseloom – on Läänemeres ja selle

idaosas Balti riikide rannikul väga erinev, kuid laias laastus võib need eristada kõva ja pehme

põhja elupaigatüüpideks. Kõva põhja liikideks on kristalliline aluskord, kõvad ja pehmed

settekivimid, karid, kivine põhi, kruusapõhi, kõva savipõhi, kruusa-karbipõhi ja

rannakarbipõhi. Pehme põhi võib olla kaetud liiva, muda, turba või segasetetega.

Põhjaelupaikade kõige tüüpilisemad taimed on merihein ja mitmesugused rohe-, pruun- või

punavetikad. Meres on liivapõhjal üldiselt vaid üksikuid taimi, kuid kividel kasvavad tihedad

vetikate kogumid. Kivipõhja ja karisid eelistavad suured vetikaliigid ning merepõhjale

kinnituvad loomad. Pehme põhi sobib paremini soontaimedele ja pinnases elavatele

loomaliikidele. Liikide mitmekesisus on kõrgem aga varjulistes piirkondades, väikestes

jõesuudmetes ja lahtedes, kuid lainete otsese mõju alla jäävate alade raskete elutingimustega

suudavad kohaneda vaid vähesed liigid. Eesti põhjaelupaigad on seega teiste Balti riikide

merealaga võrreldes mitmekesisemad24.

2020. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis kokku 3946 kaitstavat loodusobjekti, nendest

rahvusparke 6, KOV tasandil kaitstavaid loodusobjekte 22, vana ehk uuendamata kaitsekorraga

alasid 38, looduskaitsealasid 231, maastikukaitsealasid 156, hoiualasid 319, parke ja puistuid

471, kaitstavaid looduse üksikobjekte 1070 ning püsielupaiku 163325. Kaitsealust pinda on

Eestis kokku 23% ulatuses kogupindalast (maismaa ja vee-ala kokku), seejuures

territoriaalmerest on kaitse all 27%, mereala koos majandusvööndiga on kaitstud 18,7%

ulatuses26. 2017. aasta seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542

loodusalast, kogupindalaga 14 863 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ning Eesti

maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%27.

21 Eesti Merebioloogia Ühing. Läänemere elustik // link 22 Loodusveeb. (2021). Liigiline mitmekesisus // link 23 Riigiportaal. (2021). Kalandus // link 24 Balti Keskkonnafoorum. (2009). Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare // link 25 Keskkonnaministeerium. (2021). Looduskaitse // link 26 Keskkonnaagentuur. (2021). Looduskaitse arvudes // link 27 Keskkonnaministeerium. (2021). Natura 2000 // link

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

17

6. Strateegilise planeerimisdokumendiga eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju

KSH objektiks olev merestrateegia meetmekava 2022-2027 on seotud riikliku ehk üldise

tasandiga, millega pannakse paika meetmed mere hea keskkonna seisundi (HKS)

saavutamisele. Seetõttu on hinnatavad mõjuvaldkonnad määratletud tuginedes meetmekavale

eelnevalt välja töötatud mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vajalikele tunnustele.

EL merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ) lähtuvalt arvestatakse hea keskkonnaseisundi

määratlemisel 11 kvalitatiivset tunnust: bioloogiline mitmekesisus (D1), võõrliigid (D2),

kaubanduslikud kalad jm liigid (D3), toiduvõrk (D4), eutrofeerumine (D5), merepõhja

terviklikkus (D6), hüdrograafilised tingimused (D7), saasteainete sisaldus (D8), saasteained

mereandides (D9), mereprügi (D10) ning energia, sealhulgas veealune müra (D11). Nimetatud

tunnuseid käsitletakse KSH looduskeskkonna mõjuvaldkondadena.

Meetmekava elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine looduskeskkonnale (sh

veekeskkond, atmosfäär, merepõhi ja rannikud):

• mõju bioloogilisele mitmekesisusele, toiduvõrkudele ning merepõhja ja veesamba

kooslustele ning kaubanduslikele kaladele jm liikidele (tunnused D1, D3, D4 ja D6);

• mõjud seoses võõrliikidega (tunnus D2)

• mõju mereelupaikadele (merepõhja terviklikkus ning hüdrograafilised tingimused) ja

muudele merekeskkonna füüsikalistele näitajatele (veealune müra), sh mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused D6, D7, D11);

• mõju merevee kvaliteedile, sh eutrofeerumisele, saasteainete sisaldusele

veekeskkonnas ning saasteainete sisaldusele mereandides, mereprügi mõjud (tunnused

D5, D8, D9 ja D10).

Meetmekava elluviimisega eeldatavalt kaasneva sotsiaal-majandusliku mõju hindamine:

• mõju inimeste tervisele, heaolule (eeskätt tööhõivele ja merendusega seotud

ettevõtlusele ning teadus- ja arendustegevusele) ja varale;

• mõju merekultuuripärandile.

Nimetatud valdkondadele avalduvat mõju hinnatakse ja analüüsitakse KSH aruande

koostamise käigus. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise

keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse

KSH aruandes.

Hetkel teadaolevate asjaolude alusel võib esineda Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027

meetmete rakendamisel riigipiiriülene mõju, mistõttu koostöös Keskkonnaministeeriumiga

küsitakse KSH programmi ja aruande kohta seisukohti ühist merepiiri omavatelt naaberriikidelt

– Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Eesti merestrateegia meetmekava koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest informeeritakse ka ülejäänud Läänemere

piirkonna riike.

Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti mereala territooriumi, võivad

kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. Kuna tegemist on

riikliku tasandi meetmekavaga, siis ei viida KSH käigus läbi detailset Natura asjakohast

hindamist. Küll aga esitatakse hinnang meetmetega seoses Natura 2000 aladele avalduda

võivate potentsiaalsete mõjude kohta ning seatakse vajadusel tingimused Natura 2000 alade

soodsa seisundi säilitamiseks.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

18

KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate

teemade ring laieneda.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

19

7. KSH metoodika

KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH

tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt

kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui ka positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt

negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt

tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või

tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja

heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele.

KSH koostamisel kasutatakse kahte metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude

analüüs.

Vastavusanalüüs kujutab meetmekavaga seatud meetmete hindamist, kuivõrd on meetmekava

kooskõlas ja vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega.

Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud meetmed aitavad või ei aita kaasa

erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Võrreldavate strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 4.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri

osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning

peamistest probleemidest. Analüüsitakse milliseid loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna

valdkondi ning millises ulatuses kavandatavate meetmetega mõjutatakse ning vajadusel

esitatakse ettepanekuid meetmete täiendamiseks või täpsustamiseks. Analüüsitavad

mõjuvaldkonnad on esitatud ptk 6.

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eelkõige kvalitatiivselt erinevate loodus- ja

sotsiaal-majandusliku keskkonna valdkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri

keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades meetmekava strateegilist taset ja seda,

et planeeritud meetmete osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski

kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude

keskkonnavaldkondade osas võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul

lühi- ja pikaajalisteks.

KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, mistõttu hinnatakse mõjusid

oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi

täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire-, statistika- ja

teadusandmetele, asjakohastele merekeskkonnaga seotud uuringutele, sh Eesti merestrateegia

elluviimisel ning ajakohastamisel läbiviidud uuringutele ning aruannetele.

Meetmekava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt strateegia üldistustasemest

aga ka valdkonna keerukusest väga oluline kumulatiivsete mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete

efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine

viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

20

8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt

mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud

Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise

planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 8.1.

Tabel 8.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud

asutused ning isikud

Isik või asutus Seos kavandatava tegevusega Teavitamine (KeHJS §

37 lg 1)

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Asjaomane asutus.

Mere- ja siseveelaevaliikluse ohutus ja keskkonnakaitse,

kaubanduslik meresõit,

sadamate töö

e-kirjaga

Siseministeerium Asjaomane asutus.

Merereostusseire temaatika

ning mereotsingute ja -pääste korraldamine, merereostuse

avastamise, lokaliseerimise ja

likvideerimise korraldamine

e-kirjaga

Maaeluministeerium Asjaomane asutus.

Kalanduspoliitika kavandamine

ja elluviimine, looma- ja taimekaitsega seotud tegevuste

koordineerimine, toidu ohutuse

ja nõuetekohasuse tagamine

e-kirjaga

Haridus- ja Teadusministeerium Asjaomane asutus

Teadus- ja hariduspoliitika (sh

merenduses, kalanduses ja vesiviljeluses)

e-kirjaga

Sotsiaalministeerium Asjaomane asutus.

Tööelu- ja tööturupoliitika arendamine ja elluviimine,

tervist säästva ja tervisliku

elukeskkonna tagamine

e-kirjaga

Rahandusministeerium Asjaomane asutus.

Mereala ruumilineplaneering

e-kirjaga

Kaitseministeerium Asjaomane asutus.

Merel toimuvad

kaitseõppused/õhkamised ja

sellest tulenev müra

e-kirjaga

Keskkonnaamet Asjaomane asutus.

e-kirjaga

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

21

Isik või asutus Seos kavandatava tegevusega Teavitamine (KeHJS §

37 lg 1)

Kaitsealuste loodusobjektide

osas kaitsealade valitseja.

Veemajanduskavade rakendamine, jäätmemajandus

Keskkonnaagentuur Asjaomane asutus.

Riikliku keskkonnaseire korraldaja

e-kirjaga

Transpordiamet Asjaomane asutus.

Transpordiliikide, sh

veetranspordi, arendamine;

sadamad; reederid

e-kirjaga

Põllumajandus- ja Toiduamet Asjaomane asutus.

Põllumajandustegevus,

maaparandus, toiduohutus, kutseline kalapüük

e-kirjaga

Politsei- ja Piirivalve Amet Asjaomane asutus.

Mereotsingute ja –pääste korraldamine, merereostuse

avastamise, lokaliseerimise ja

likvideerimise korraldamine

e-kirjaga

Päästeamet Asjaomane asutus.

Mereotsingud ja -pääste,

naftareostuskorje rannikualadelt

e-kirjaga

Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Asjaomane asutus.

Hoonestuslubade menetlemine merealal

e-kirjaga

Muinsuskaitseamet Asjaomane asutus.

Kultuurimälestised merealal

e-kirjaga

Terviseamet Asjaomane asutus.

Suplusvee kvaliteet

e-kirjaga

Keskkonnainvesteeringute Keskus Asjaomane asutus.

MSRD rakendamise ja selleks

vajalike uuringute rahastamine

e-kirjaga

Riigimetsa Majandamise Keskus

Põlula kalakasvatus (RMK)

Asjaomane asutus.

Kalade taasasustamine

e-kirjaga

Merega piirnevad Eesti kohalikud omavalitsused:

• Saaremaa vald

• Hiiumaa vald

• Muhu vald

• Vormsi vald

Asjaomane asutus.

Võivad olla mõjutatud

meetmekava tegevustest

e-kirjaga

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

22

Isik või asutus Seos kavandatava tegevusega Teavitamine (KeHJS §

37 lg 1)

• Kihnu vald

• Ruhnu vald

• Häädemeeste vald

• Pärnu linn

• Lääneranna vald

• Lääne-Nigula vald

• Haapsalu linn

• Lääne-Harju vald

• Paldiski linn

• Harku vald

• Tallinn

• Viimsi vald

• Jõelähtme vald

• Kuusalu vald

• Loksa linn

• Haljala vald

• Viru-Nigula vald

• Toila vald

• Sillamäe linn

• Narva-Jõesuu linn

Eesti Sadamate Liit Huvitatud isik

Eesti merenduse edendamine ja

hoidmine, sadamate koostöö organiseerimine

e-kirjaga

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Huvitatud isik

Keskkonnakaitse edendamine

e-kirjaga

Eesti Kalurite Liit Huvitatud isik Kalurite esindamine

e-kirjaga

Eesti Kalaliit Huvitatud isik

Kalanduse arendamine

e-kirjaga

Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga

Eesti Harrastuskalastajate Liit Huvitatud isik e-kirjaga

Eesti Traalpüügi Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga

Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti

Mereakadeemia Huvitatud isik e-kirjaga

Tallinna Tehnikaülikooli

Meresüsteemide Instituut Huvitatud isik e-kirjaga

Tartu Ülikooli Mereinstituut Huvitatud isik e-kirjaga

Maaülikooli Põllumajandus- ja

keskkonnainstituut

Veterinaarmeditsiini ja

loomakasvatuse instituut

Huvitatud isik e-kirjaga

Muu asutus või isik Mõjutatud või huvitatud laiem

avalikkus

Teavitatakse ajalehes ja

Ametlikes Teadaannetes

Hetkel teadaolevate asjaolude alusel võib esineda Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027

meetmete rakendamisel riigipiiriülene mõju, mistõttu koostöös Keskkonnaministeeriumiga

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

23

küsitakse KSH programmi ja aruande kohta seisukohti ühist merepiiri omavatelt naaberriikidelt

– Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Eesti merestrateegia meetmekava koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest informeeritakse ka ülejäänud Läänemere

piirkonna riike.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

24

9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava

KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 9.1.

Tabel 9.1 KSH protsessi läbiviimise ajakava

Etapp Läbiviimise aeg

KSH programmi eelnõu koostamine ja tõlkimine inglise keelde

Detsember 2021

KSH programmi kohta seisukohtade küsimine,

asjaomastelt asutustelt. Läti, Rootsi, Soome ja

Venemaa käest seisukohtade küsimine ning vajadusel KSH programmi täiendamine

Veebruar – märts 2022

KSH programmi avalikustamine ja KSH

programmi täiendamine lähtuvalt avalikustamise tulemustest

Aprill 2022

KSH programmi esitamine nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

Mai 2022

KSH aruande koostamine ja tõlkimine Juuni – juuli 2022

KSH aruande kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt. Läti, Rootsi, Soome ja

Venemaa käest seisukohtade küsimine ning

vajadusel KSH aruande täiendamine

Juuli – september 2022

KSH aruande avalikustamine Oktoober – november 2022

KSH aruande esitamine nõuetele vastavuse

kontrollimiseks, sh KSH aruande

kooskõlastamine asjaomaste asutustega

Detsember 2022 – jaanuar 2023

KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Veebruar 2023

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

25

10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise

korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja

kinnitaja ning KSH eksperdi andmed

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 koostamise korraldaja, koostaja :

Keskkonnaministeerium

Aadress: Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn

Kontaktisik: Rene Reisner

E-post: [email protected]

Telefon: 626 2855

KSH läbiviija:

OÜ Alkranel

Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu

Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

E-post: [email protected]

Telefon: 736 6676; 554 0579

KSH ekspertrühma koosseis:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert. Haridus: Tartu Ülikooli

Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 15 aasta.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, mõju

merevee kvaliteedile, sh eutrofeerumisele, saasteainete sisaldusele veekeskkonnas ning

saasteainete sisaldusele mereandides, mereprügi mõjud. mõju inimeste tervisele,

heaolule ja varale;

• Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert. Haridus: Tartu Ülikooli

Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju bioloogilisele mitmekesisusele,

toiduvõrkudele ning merepõhja ja veesamba kooslustele ning kaubanduslikele kaladele

jm liikidele, mõjud seoses võõrliikidega, mõju Natura 2000 võrgustikule;

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. Haridus: Tartu Ülikooli

Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 15 aasta.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju merevee kvaliteedile, sh eutrofeerumisele,

saasteainete sisaldusele veekeskkonnas ning saasteainete sisaldusele mereandides,

mereprügi mõjud;

• Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tallinna

Tehnikaülikool, magistrikraad tööstusökoloogias. Töökogemus KMH/KSH

valdkonnas: üle 1 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju bioloogilisele

mitmekesisusele, toiduvõrkudele ning merepõhja ja veesamba kooslustele ning

kaubanduslikele kaladele jm liikidele, mõjud seoses võõrliikidega, mõju Natura 2000

võrgustikule;

• Terje Liblik (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Haridus: Tallinna Tehnikaülikool,

magistrikraad tööstusökoloogias. töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 4 aasta.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, mõju

merekultuuripärandile.

Vajadusel kaasatakse KSH koostamisse täiendavaid eksperte.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

26

KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana.

KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg-st 4) sest:

• on omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad

(PhD) keskkonnatehnoloogias);

• omab enam kui 15-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju

strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates

2000. aastast. KMH litsents (nr KMH0098) esmakordselt omistatud 2003. a.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi kogemust omab alates 2006. a;

• on läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju

strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal);

• on läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business

Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt

3EAP = 78 tundi);

• omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel. On mh läbi viinud järgmised

valdkonnaga haakuvad strateegiliste planeerimisdokumentide keskkonnamõju

strateegilised hindamised:

o Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava

keskkonnamõju strateegiline hindamine (seisuga detsember 2021 KSH aruanne

avalikustamisel);

o Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi

saavutamiseks ja säilitamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine ning

selle raames riiklikule arengukavale „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (2015-2016);

o Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine (2012-2014).

• ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja

hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel

erapooletu ja objektiivne.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

27

Kasutatud materjalid

1. Balti Keskkonnafoorum. (2009). Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare

2. Eesti Merebioloogia Ühing. Läänemere elustik.

http://www.merebioloogia.ee/laanemere-elustik-2/

3. European Comission. (2021) Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 5:

Eutrophication

4. European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 8:

Contaminants

5. European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 10: Marine

Litter

6. European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 2: Non-

indigenous Species

7. European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 3: Commercial

Fish and shellfish

8. European Comission. (2021). Our Oceans, Seas and Coasts. Descriptor 6: Sea-floor

Integrity

9. HELCOM. (2018). State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment

2011-2016. Baltic Sea Environment Proceedings 155

10. Keskkonnaagentuur. (2021). Looduskaitse arvudes.

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=2c6a3fc7ed4641f4b

69d20c670732077

11. Keskkonnaagentuur. (2021). Meri. https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-

tegevusvaldkonnad/vesi/meri

12. Keskkonnaministeerium. (2019). Eesti mereala keskkonnaseisund 2018

13. Keskkonnaministeerium. (2021). Looduskaitse. https://envir.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse

14. Keskkonnaministeerium. (2021). Merekeskkonna kaitse.

https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse

15. Keskkonnaministeerium. (2021). Natura 2000. https://envir.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/natura-2000

16. Loodusveeb. (2021). Liigiline mitmekesisus.

https://loodusveeb.ee/et/themes/teemad/mis-liik-mis-alamliik-mis-populatsioon-mis-

takson

17. Muna, M jt. (2020). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud

vahehinnang

18. Oceancare. (2021). Underwater Noise: Consequences

19. Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. Pinnavee koondseisund 2020.

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97

eee82891873c41

20. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (II köide). Olemasoleva

olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (2016)

21. Riigiportaal. (2021). Kalandus. https://www.eesti.ee/et/eluase-ja-

keskkond/keskkonnakaitse/kalandus

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH programm. Alkranel OÜ, 2022

28

LISA 1 – Meetmekava koostamise ja KSH algatamise otsus

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

09.02.2022 nr 16-3/22/619-2

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmile seisukohtade küsimine

Keskkonnaminister algatas 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 Eesti merestrateegia meetmekava

2022-2027 koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Merestrateegia meetmekava koostamise peamine eesmärk on ajakohastada Vabariigi Valitsuse poolt

2017. aastal heaks kiidetud „Eesti merestrateegia meetmekava“, et tagada kehtestatud keskkonnaalaste

sihtide täitmine ning seeläbi saavutada või säilitada Eesti mereala hea keskkonnaseisund.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 361 lõike 1 kohaselt tuleb

enne KSH programmi avalikustamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajal küsida

seisukohta KSH programmi sisu kohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.

KeHJS § 361 lõike 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH

programmi saamisest arvates programmi kohta esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukohad,

sealhulgas esitades hinnang programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma piisavuse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

Asekantsler

Lisa: Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

programmi eelnõu

Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise

Keskus, merega piirnevad kohalikud omavalitsused

Agnes Unnuk, 5627 7177

[email protected]