| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/6940 |
| Registreeritud | 15.12.2022 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Sander Heinla |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Sander Heinla
Riigimetsa Majandamise Keskus
14.12.2022 nr 13-4/22/24555
Raietööde teostamisest kvartali VU070
eraldisel 1
Austatud Sander Heinla
Esitasite Keskkonnaametile 01.11.2022 metsateatise, millega on kavandatud sanitaarraiet
Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas riigimetsa kvartali VU070 eraldisel 1 (2,84 ha).
Metsateatis on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris nr 50000588463 all ja
kinnitati raiet lubava märkega 21.11.2022.
Metsateatisel nr 50000588463 on toodud, et kavandatav raieala asub Lahemaa rahvuspargi
Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord Vabariigi
Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-
eeskiri) erisustega. Kaitse-eeskirja § 4 kohaselt on kaitseala valitsejaks Keskkonnaamet.
Kavandatav raieala jääb Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ka III kategooria
kaitsealuse linnuliigi händkaku (Strix uralensis) leiukohta (registrikood KLO9124883), kus
raietöid (sh kokkuvedu) ei tohi teha pesitsusperioodil 15. veebruarist kuni 30. juunini.
24.11.2022 on EELIS-esse kantud III kaitsekategooria linnuliigi musträhni (Dryocopus
martius) leiukoht (registrikood KLO9131124) ja II kaitsekategooria linnuliigi laanerähni
(Picoides tridactylus) leiukoht (registrikood KLO9131236). Metsateatisega nr 50000588463
kavandatud raieala kvartali VU070 eraldisel 1 jääb terves ulatuses nimetatud linnuliikide
leiukohta. Metsateatis nr 50000588463 on kinnitatud 21.11.2022, s.o enne musträhni ja
laanerähn leiukohtade EELIS-esse kandmist.
Metsaseaduse § 41 lg 13 sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või
metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Kuivõrd eespool nimetatud raie
registreerimise kuupäevast on möödunud vähem kui 12 kuud ning planeeritud raie on
Keskkonnaameti poolt 08.12.2022 tehtud välitöö järgi teostamata, on registrikanne nr
50000588463 kehtiv.
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine
ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Sama
paragrahvi lg 61 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Musträhn on III kategooria kaitsealune linnuliik, süsimusta sulestikuga Eesti suurim rähn.
2 (2)
Pesitseb peamiselt vanemates valgusküllastes männikutes ning leht- ja segametsades, sageli
raielankidel või nende läheduses ja muudel servaaladel nagu rabaservad, jõeäärsed jm.
Pesakoopa raiub tavaliselt haava- või männitüvesse, 8-10 meetri kõrgusele. Nad võivad igal
aastal uue pesaõõnsuse teha ja nii saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised linnud ja
loomad. Pesitsemine algab juba märtsikuus, pojad lennuvõimestuvad juuni teisel poolel kuid
toitmine jätkub. Musträhnid on puidukahjurite hävitajad, süües putukaid ja nende vastseid.
Raietöid musträhni elupaigas ei tohi teostada liigi pesitsusperioodil, mis jääb ajavahemikku 15.
märtsist kuni 30. juunini.
Laanerähn on II kategooria kaitsealune linnuliik, kes on kohastunud eluks vanades küpsetes
metsades, kus leidub olulisel määral üraskite kahjustustest või üleujutustest põhjustatud surnuid
ja kahjustatuid puid. Toitumas kohatakse teda ka raiesmikel, kui seal leidub piisavalt või selle
ümbruses on hulgaliselt kahjustatud või surnuid puid. Lind pesitseb puuõõnsustes, mille rajab
enamasti surnud puudesse ise. Pesa ehitusega alustatakse hiljemalt mai alguses ja munemisega
mai keskpaiku, haudevältus on 11 ööpäeva. Pärast koorumist sõltuvad noorlinnud
vanalindudest veel kuni kaks kuud. Ohuteguriteks peetakse raietega pesitsus- ja
toitumiselupaikade hävimist ning häirimist. Kevad-suvised raied rähnide elupaikades häirivad
lindude pesitsemist ja peletavad neid sobivatest elupaikadest vähem sobivatesse või isegi
hävitavad pesitsuse pesapuu maharaiumise tagajärjel. Selline olukord viib pesitsusedukuse
languseni ja seeläbi ka arvukuse languseni. Raietöid laanerähni elupaigas ei tohi teostada liigi
pesitsusperioodil, mis jääb ajavahemikku 1. aprillist kuni 15. juulini.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kvartali VU070 eraldisel 1 kavandatud raie omab
pesitsusperioodil kaitsealustele linnuliikidele häirivat mõju ning raietööde teostamine
pesitsusperioodil on vastuolus looduskaitseseaduse § 55 lg-ga 6 ja 61. Seega on raietööde (sh
kokkuvedu) teostamine kvartali VU070 eraldisel 1 keelatud 15. veebruarist kuni 15.
juulini ehk händkaku, musträhni ja laanerähni pesitsusperioodil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liilia Tamm
juhtivspetsialist
metsaosakond
Teadmiseks: [email protected]
Ülle Visnapuu 5289402