TVL teadus 2022 Jääksood TÜ

1

TÖÖVÕTULEPING nr 1-18/2022/133

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi tellija, keda esindab Vabariigi Valitsuse 09.01.2007

määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alusel juhatuse esimees Mikk

Marran, ühelt poolt, ja

Tartu Ülikool, edaspidi töövõtja, keda esindab Tartu Ülikooli rektori 29. detsembri 2017. a.

käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

1.1 Lepingu objektiks on töövõtja poolt tellijale järgmiste tööde teostamine lepinguga

kokkulepitud tingimustel ja korras: viima perioodil 1.01.2023-31.12.2025 läbi punktis 1.2.

nimetatud rakendusuuringu „Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja

lämmastikubilansile“ tegevused, edaspidi töö.

Lepingu objektiks on CPV-koodiga 73110000-6 kaetud teadus- ja arendusteenus, millest

tulenevalt ja lähtudes riigihangete seaduse § 11 lg 1 punktist 19 ei ole töövõtja kohustatud

riigihankemenetlust läbi viima.

1.2 Töövõtja vastutab järgmiste tegevuste elluviimise eest:

1.2.1 Selgitab jääksoode taastamise parimad variandid süsiniku sidumise aspektist järgmiste

metsakultuuride abil: männik, kaasik, sanglepik/hall-lepik;

1.2.2 Hindab mulla füüsikalis-keemiliste parameetrite mõju C sidumisele, CO2, N2O ja CH4

lendumisele;

1.2.3 Hindab veerežiimi ning teiste keskkonnatingimuste mõju koosluste produktiivsusele, C ja

N ringele ning koostada C ja N bilansid;

1.2.4 Selgitab keskkonnatingimuste mõju CH4 ja N2O bilansi võtmeprotsesse kontrollivatele

funktsionaalsetele geenidele ning olulisematele neis protsessides osalevatele

mikroorganismidele;

1.2.5 Hindab erivanuseliste metsakultuuride mõju jääksoode C ja N bilansile.

1.2.6 Hindab veerežiimi kõikumise mõju kasvuhoonegaaside emissioonile.

1.2.7 Töötab välja parimad praktikad metsastatud jääksoode majandamiseks maksimeerimaks

süsiniku sidumist ja vähendamaks KHG emissiooni.

1.2.8 Teadustulemuste ettevalmistamine publitseerimiseks teadusajakirjades ja

populaarteaduslikes väljaannetes.

1.3 Rakendusuuringus osalevate kõikide töövõtjate ja täitjate ülesanded, vastutus konkreetsete

töölõikude eest ning rahastamine on esitatud lepingu lisas 1 ja 2.

1.4 Töö peab vastama punktis 1.1 nimetatud rakendusuuringu vastutava täitja Tartu Ülikooli

poolt 16. mail 2022 esitatud rahastamistaotlusele.

1.5 Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida töö tegemise käiku. Töövõtja on kohustatud koheselt

informeerima tellijat töö tegemise käigus tekkinud probleemidest ning nõutama tellija juhiseid

ja informatsiooni.

2

1.6 Tellija määrab oma esindaja juhendama tööde teostamist, töövõtjale vajaliku informatsiooni

andmisel, tööde kvaliteedi kontrollimisel ning töö üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisel. Tellija esindajaks on: RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät,

telefon 5205734, e-post [email protected] ja RMK kliimamuutuste spetsialist Hardo

Becker, telefon 5071181, e-post [email protected].

1.7 Töövõtja määrab oma esindaja tööde tegemisel ja töö üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisel. Töövõtja esindajaks on: Ülo Mander, telefon 5087373, e-post

[email protected].

1.8. Töövõtja annab rakendusuuringu elluviimise kohta RMK-le regulaarselt infot, et tellija

saaks projektiga seotud arenguid tutvustada nii RMK siseselt kui ka väliselt.

1.8.1 Infot tuleb saata vähemalt neli korda aastas (soovitavalt kord kvartalis) ning selle fookus

ja keelekasutus tuleb valida selline, et edastatav info oleks arusaadav ka teemat süvitsi

mittevaldavale inimesele (populaarteaduslik käsitlus). Näited info esitamise kohta on lisas 3.

2. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

2.1 Töövõtja annab tellijale valmis töö üle hiljemalt 15. jaanuaril 2026. a.

2.2. Töövõtja kohustub esitama tellijale vahearuanded ja lõpparuande järgmistel tähtaegadel:

2.2.1. lepingu perioodi 1. (esimesel) aastal 1.01.2023-31.12.2023 tehtud töö kohta hiljemalt

15.01.2024;

2.2.2. lepingu perioodi 2. (teisel) aastal 1.01.2024-31.12.2024 tehtud töö kohta hiljemalt

15.01.2025;

2.2.3 tehtud töö lõpparuande hiljemalt 15.01.2026.

2.3 Töö vastuvõtmisel vormistavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirjutavad

alla poolte esindajad.

2.4 Tellija esitab töövõtjale oma pretensioonid, mis tuginevad RMK teadusnõukogu otsusele,

edaspidi vastuväited, seoses töö mittevastavusega 1 (ühe) kuu jooksul arvates vahearuande või

töö üleandmisest töövõtja poolt.

2.5 Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui tellija ei ole esitanud vastuväiteid punktis 2.4

nimetatud tähtaja jooksul.

2.6 Juhul, kui tellija esitab oma vastuväited, peab töövõtja tegema töös vastavad parandused

tellija määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse töö vastu võetuks, kui töövõtja on teinud

töös parandused ja tellijal ei ole enam vastuväiteid.

2.7 Juhul, kui tellija ei kiida tuginedes RMK teadusnõukogu otsusele vahearuande heaks ning

töövõtja ei vii vahearuandega üle antud ja lepingutingimustele mittevastava töö sisse

parandused punktis 2.6 sätestatud korras, siis lõpetavad pooled lepingu kokkuleppel ja töövõtjal

ei ole kohustust teostada töö järgmised etapid ning tellijal ei ole kohustust tasuda järgmiste

jooksvate aastate osamakseid. Eelnimetatud põhjustel lõpetatud leping loetakse lõppenuks

poolte kokkuleppel ja tellija tasub töövõtjale lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni faktiliselt

tehtud töö eest.

3. Tasu

3.1 Tellija maksab töövõtjale töö teostamise eest tasu summas 225 000 (kakssada

kakskümmend viis tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks.

3.1.1 Tellija tasub tehtud tööde eest töövõtja poolt esitatud arvete alusel järgmiselt:

3

3.1.1.1 80 000 (kaheksakümmend tuhat) eurot 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lepingu

sõlmimisest;

3.1.1.2 pärast 1. (esimese) vahearuande heakskiitmist RMK teadusnõukogu poolt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul 2. (teiseks) lepinguaastaks 80 000 (kaheksakümmend tuhat)

eurot;

3.1.1.3 pärast 2. (teise) vahearuande heakskiitmist RMK teadusnõukogu poolt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul 3. (kolmandaks) lepinguaastaks 65 000 (kuuskümmend viis

tuhat) eurot.

3.2 Tellija tasub töö eest töövõtja poolt esitatud arve alusel. Töövõtja esitab arve vaid

elektrooniliselt. Arve esitamiseks tuleb kasutada elektrooniliste arvete esitamiseks mõeldud

raamatupidamistarkvara või raamatupidamistarkvara E-arveldaja, mis asub ettevõtjaportaalis

https://www.rik.ee/et/e-arveldaja.

4. Poolte vastutus

4.1 Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on

põhjustatud süüliselt.

4.2 Juhul, kui töövõtja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus

nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,15% lepingu kohaselt töövõtjale makstavast

tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 30

(kolmkümmend) protsenti töövõtjale makstavast tasust. Tellijal on õigus töö eest tasumisel

vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

4.3 Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal

õigus nõuda viivist summas 0,15% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud

kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 30 (kolmkümmend) protsenti tasumisega viivitatud

summast.

4.4 Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale hiljemalt 3 (kolme)

kuu jooksul arvates päevast, mil tellijal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.

5. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

5.1 Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja

nõuetekohaselt täidetud.

5.2 Tellija võib lepingu igal ajal olenemata põhjusest etteteatamistähtajata üles öelda. Sellisel

juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud

töö eest. Toodud põhjusel lepingu ülesütlemisel hüvitab tellija töövõtjale lisaks faktiliselt tehtud

töö eest tasumisele lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem,

kui 10 (kümme) protsenti lepingus ettenähtud töövõtjale makstavast tasust.

5.3 Kui töö tegemise käigus on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt, on tellijal õigus

määrata töövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selle mittetäitmisel aga kas lepingust

taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist, või teha töö jätkamine ja puuduste kõrvaldamine

ülesandeks kolmandale isikule töövõtja arvel.

5.4 Juhul, kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel arvates

kokkulepitud töö üleandmise tähtajast, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepitud tasu

maksmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ning

tekitatud kahju.

4

6. Teadete edastamine

6.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirjaga poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

6.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kätte saaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

6.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirjaga.

7. Lõppsätted

7.1 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt

allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

7.2. Varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle

tulemuse suhtes patenti või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi

omanikuks, kuuluvad töövõtjale. Töövõtja annab töö üleandmisega tellijale töö tulemuse

kasutamiseks lihtlitsentsi.

7.3 Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus.

7.4 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad:

Tellija Töövõtja

Riigimetsa Majandamise Keskus Tartu Ülikool

Registrikood 70004459 74001073

Sagadi küla, Haljala vald, Ülikooli 18, 50090 Tartu

45403 Lääne-Viru maakond Tel: 737 6215

Tel: 676 7500 EE281010102000234007 SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran Siret Rutiku

Juhatuse esimees Grandikeskuse juhataja

5

Lisa 1

RMK ja Tartu Ülikooli vahelise (hiliseima

digitaalallkirja kuupäev) töövõtulepingu nr 1-

18/2022/133 juurde

Rakendusuuringu täitmise töökorraldus

Projekti täitmine jaguneb kahe teadusasutuse vahel – Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool.

Mõlema asutusega sõlmib RMK eraldi töövõtulepingu, milles näidatakse ära konkreetse

töövõtja poolt täidetavad ülesanded ja rahastamine. Rakendusuuringu vastutav täitja ja

üldkoordinaator on Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo

Mander, kuid kumbki töövõtja vastutab oma töölõigu täitmise eest individuaalselt.

Põhitäitjad on: professor Ülo Mander (projekti vastutav täitja), professor Ivika Ostonen-Märtin,

kaasprofessor Kaido Soosaar, kaasprofessor Mikk Espenberg, kaasprofessor Jaan Pärn, teadur

Alar Teemusk, teadur Thomas Schindler ja nooremteadur Reti Ranniku. Abitööjõuna osalevad

doktorandid (nooremteadurid) Sharvari Gadegaonkar, Fahad Ali Kazmi, Sandeep Thayamkottu

ning Biplabi Bhattarai.

TÜ töörühm vastutab järgmiste tegevuste eest:

Mõõtmised koostöös RMK-ga väljavalitud uurimisaladel (GHG vood mullast:

manuaalkambritest kogutud gaasiproovide analüüs gaaskromatograafiga laboris, GHG

mõõtmised portatiivsete seadmetega, heterotroofse ja autotroofse CO2 voo eristamine, mulla-

ja veeparameetrite analüüs nii välitööde käigus kui laboris, GHG voogude eddy covariance

ning gradient-analüüs puuvõrades ja nende kohal; veetaseme reguleerimise eksperimentide

rajamine; puistute parameetrite analüüs koostöös EMÜ töörühmaga).

Uurimisalade mikrobioomi C- ja N-ringe võtmegeenide analüüs qPCR ja netagenoomika

meetodeis kasutades.

Uurimisandmete andmete analüüs, artiklite ja aruande vormistamine.

6

Lisa 2

RMK ja Tartu Ülikooli vahelise (hiliseima

digitaalallkirja kuupäev) töövõtulepingu nr 1-

18/2022/133 juurde

Tartu Ülikooli eelarve

Kulude jagunemine aastate kaupa

Kulud vastavalt

raamatupidamisele

Kokku 1 2 3

Töötasud 125000 45000 45000 35000

Sotsiaalmaks 41250 14850 14850 11550

Töötuskindlustusmaks 1000 360 360 280

Ostetud teenused

Lähetuskulud 14000 5000 5000 4000

Materjalid, tarvikud 13438 3790 3790 5670

Masinad, seadmed

Muud kulud 8000 3000 3000 2000

üldkululõiv max 10% 22500 8000 8000 6500

Kokku 225000 80000 80000 65000

Lisandub käibemaks.

7

Lisa 3

RMK ja Tartu Ülikooli vahelise (hiliseima

digitaalallkirja kuupäev) töövõtulepingu nr 1-

18/2022/133 juurde

Teavitus

Näiteid infomaterjalist, mida projekti täitjad peavad esitama:

• Projekti alguses lahendama hakatava probleemi või uuritava valdkonna seos

igapäevaeluga – kuidas mõjutab Eesti loodust, inimest või majandust see, kui tõstatatud

teema/probleem saab lahendatud või täpsemalt uuritud; miks uuritav aines on just

praegu oluline; kas ja kuidas mõjutab seda iga inimese käitumine; kus ja mis

olukordades võib seda probleemi kohata; kas tavainimene saab kuidagi kaasa aidata

probleemi lahendamisele jne.

• Fotod või videod välitöödelt või laborist, mis näitavad projekti teostajaid läbi viimas

mõnd visuaalselt atraktiivsemat töölõiku, tutvustavad uuritava taime/looma/linnu vm

liigi elu vms (juures selgitus, millega on tegu, kuni 300 tähemärki)

• Tulemuste tutvustamine – jooksvad vahetulemused, selgelt sõnastatud lõpptulemused

• Uuritavate teemade, liikide, meetodite tutvustamine – nt miks peetakse metsist

indikaatorliigiks, milline on männi tähtsus Eestis, mida tähendab turberaie, kuidas

uuritakse raie mõju jne

• Saadetava info pikkus tekstimaterjali puhul kuni 2 lk, videoklipp kestusega kuni 5

minutit, fotosid korraga kuni 10.

• RMK jätab endale õiguse tekste toimetada ja täpsustada, teksti lõppvariant

kooskõlastatakse koostajaga. RMK võib kogutud materjali kasutada oma kodulehel,

ajakirjas, blogis jt sotsiaalmeediakanalites, pressiteadetes ja muus meediasuhtluses.

• Kajastuste eesmärk on populariseerida teadustegevust, tutvustada RMK rahastatavaid

projekte laiemalt ning suurendada seeläbi ka rahastatavate projektide mõjukust

ühiskonnas. Info saata aadressil [email protected].