Detailplaneeringu kehtestamine

1

2

3

4

5

A

A

39427

6

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KRUUSA- JA

KILLUSTIKKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA,

PUISTU, PÕÕSAS

OLEMASOLEVA GEODEETLISE MÄRGI

KAITSEVÖÖND 3m

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(tinglik asukoht)

OLEMASOLEV SÄILITAMISE KOHUSTUSEGA

KRAAV

OLEMASOLEV GEODEETLINE MÄRK

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ELAMU VÕIMALIK ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT

PLANEERITUD TOLMUVABA KATTEGA

SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD KRAAVIOSA LAIENDUS

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Viiuli kinnistu detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

3 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

nov. 2022

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Viiuli kinnistu detailplaneering

Aespa Invest OÜ

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR nr.EEG000151) poolt 13.11.2020.a., töö number GD-20-623.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti geoportaalist 30.10.2020.

2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel

(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a.

määrusest nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord".

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

DP-27-20

Krundi pos nr/

aadressi

ettepanek

Krundi

planeeritud

pindala

Katastriüksuse

kasutamise

sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud

arv krundil

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

korruselisus

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

POS 1

Viiuli tn 3

2008 m² elamumaa 100%

POS 2

Viiuli tn 6

1502 m² elamumaa 100%

Lubatud

katusekalle

Krundi planeeritud

kasutamise

sihtotstarve

Üksikelamu maa EP

Üksikelamu maa EP

Elamul kuni 2

maapealset korrus,

abihoonel 1

maapealne korrus.

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 hoonet

(1 üksikelamu

+2 abihoonet)

Elamul kuni 7,5 m,

abihoonel kuni 5,0 m

15-45°

300 m²

Hoone suurim

lubatud

sügavus

2,5 m

POS 3

Viiuli tn 4

1893 m² elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

POS 4

Viiuli tn 2

1852 m² elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

POS 5

Viiuli tn 1

1578 m² elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

POS 6

Viiuli tänav

2093 m²

transpordimaa 100%

Tee ja tänava maa LT - - - - - -

300 m²

300 m²

300 m²

300 m²

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Planeeritud tänava ristprofiil

Lõige A-A

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-27-20

RAPLA MAAKOND, KOHILA VALD, AESPA ALEVIK

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

I KÖIDE-PLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kohila Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Aespa Invest OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2022

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 4

6. Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................... 5

7. Planeerimisettepanek ................................................................................................... 6

7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 6

7.2. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 7

7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 7

7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 8

7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 9

7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................10

7.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................11

7.8. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................11

7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................11

7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................11

7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................12

7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................13

7.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................13

7.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................13

7.10. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................13

7.11. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................14

7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................14

7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................15

7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks .....................................................................15

8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................17

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..18

2. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...19

3. Planeeringu põhijoonis..............…………………………………………………………..20

4. Tehnovõrkude planeering.........…………………………………………………………...21

5. Illustratiivsed vaated.................…………………………………………………………...22

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Aespa Invest OÜ.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kohila Vallavalitsuse 29. märts 2021.a. korraldus

nr 83 Aespa alevikus asuva Viiuli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise ja

lähteseisukohtade andmise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Kohila Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on kinnistu omanik Aespa Invest OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu koostamise eesmärgiks on Aespa aleviku Viiuli katastriüksuse kuni 5

elamukrundiks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine üksikelamute ja

abihoonete püstitamiseks, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks

vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Planeeringuala suurus on 10926 m².

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006

otsusega nr 86) asub planeeritav ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve

on väikeelamute maa (põhiliselt ühepere-, paaris- ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda

elurajooni teenindavad asutused, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted). Detailplaneering

on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

 nimi- Viiuli (katastriüksuse tunnus 31701:001:0260);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;

 pindala- 10926 m².

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Kaart 1. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR nr.EEG000151) poolt

13.11.2020.a., töö number GD-20-623. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000

süsteemis. Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti geoportaalist

30.10.2020.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Viiuli kinnistu omaniku taotlus ja esitatud eskiislahendus;

 Huvitatud isiku ja Kohila valla vahel sõlmitud haldusleping detailplaneeringu

koostamise rahastamiseks ning kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks;

 Kohila valla üldplaneering (2006);

 Planeerimisseadus;

 Katastriüksuse plaan;

 Kohila Vallavolikogu Maakomisjoni 22.03.2021.

 Kohila Vallavolikogu 29.09.2015 aasta määrusega nr 13 kinnitatud Kohila valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027.

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus, paiknedes olemasoleva

elamurajooni servas. Lähim bussipeatus (Entusiast) asub planeeringualast põhjasuunas ca

250 m kaugusel. Lähim kauplus asub Aespa aleviku ja Roobuka küla piiril, planeeringualast

ca 3,5 km kaugusel. Lähim lasteaed asub Aespa alevikus planeeringualast ca 2,0 km

Planeeringuala

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

kaugusel. Lähim kool asub Kohila alevis, planeeringualast ca 9,7 km kaugusel. Kohila alevis

asuvad veel tankla, raamatukogu, kauplused, spordihoone ja restoranid.

Planeeringuala on põhja-, lõuna- ja läänesuunast ümbritsetud elamumaa kruntidega ning

idasuunas asuvad metsamaaga maatulundusmaa maaüksused. Planeeringualast kaugemal

kirde-, lõuna- ja läänesuunas asuvad üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused.

Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad

elamumaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 963 m2 - 8482 m2. Maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksuste suurused jäävad vahemikku 8,96 - 14,83 ha ning üldkasutava maa

maaüksused jäävad vahemikku 5249 m2 - 30088 m2.

Kontaktvööndis asuvad valdavalt 1 kuni 2-korruselised elamud ja 1-korruselised abihooned.

Olemasolevate hoonete välisviimistluses on kasutatud peamiselt laudist ja kivi. Hoonetel on

valdavalt viilkatused ja katusematerjaliks on plekk ja eterniit.

Planeeringuga kavandatakse moodustada viis elamumaa krunti ja anda neile ehitusõigus

üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringulahenduse realiseerimisel tiheneb

olemasolev elamute piirkond. Kavandatav tegevus on sobilik piirkonnas väljakujunenud

krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga.

6. Olemasoleva olukorra analüüs Viiuli maaüksusel paikneb Ehitisregistri andmetel laut-küün (ehr kood: 109027035), kuid Maa-

ameti ja Kohila vallavalitsuse andmetel on laut-küün lammutatud.

Viiuli maaüksuse kesk- ja kirdeosas on veidi lagedam ala, ülejäänud ala on kaetud ühtlaselt

kasvava kõrghaljastusega. Kinnistu edelapiiril kasvab hekk. Kõrghaljastuse moodustavad

peamiselt haavad ja lepad, lisaks mõned kuused ja õunapuud. Viiuli maaüksuse lääneservas

ning keskosas asuvad maaparandussüsteemi kraavid.

Juurdepääs Viiuli maaüksusele on Aespa ringteelt, mis on kahesuunalise liiklusega tänav,

mille kruusakattega sõidutee on 6,0 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed paikneb kraav koos

haljasribaga, kõnniteed puuduvad.

Planeeringuala reljeef on üldiselt tasane, kuid põhjapoolses keskosas on ümbritsevast

maapinnast veidi kõrgem ala. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal

vahemikku 53.97 (lääneserv) ja 55.10 meetrit (põhjapoolne keskosa). Planeeringualal asuvad

kraavid on ümbritsevast maapinnast madalamad (kraavi põhi 53.11 meetrit).

Aespa ringtee ääres asub olemasolev keskpinge elektrikaabel. Planeeringuala piirneb Kohila

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 alaga. Viiuli maaüksusel

puuduvad ühendused tehnovõrkudega.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel

on 3 meetri laiune kaitsevöönd.

Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi

kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. Geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013.a määrusega nr 50

"Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17.

"Ruumiandmete seadus" § 26 lõige 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma

geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada

geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine

või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künni- või mullatööde tegemine. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab

taotlema loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb

teavitada Maa-ametit (kui tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku

omavalitsust (kui tegemist on kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Viiuli maaüksus normaalse radooniriskiga

alal.

Planeeringuala piirneb põhjast Variku tn 2, Variku tn 4, Variku tn 6, Variku tn 8 ja Variku tn 10

maaüksustega, idast Koidiku maaüksusega, lõunast Tatjana üldmaa, Tatjana vkt 1 ja Tatjana

vkt 1a maaüksustega ning läänest Aespa ringtee maaüksusega.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

7. Planeerimisettepanek

7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga on ette nähtud jagada Viiuli maaüksus viieks üksikelamu maa krundiks ja üheks

tee ja tänava maa krundiks. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 lk 7 ning joonisel 3

Planeeringu põhijoonis. Kuna katastriüksuse piirid on määratud kaardil ja plaani alusel, siis

maakorralduslike toimingutega koos on vajalik täpsustada katastriüksuse piirid.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Tabel 1. Maakasutuse koontabel

Krundi POS nr

Planeeringu- eelne

maakasutus

Planeeringu- järgne

maakasutus

Planeeringu- eelne pindala

Planeeringujärgne pindala

Avalikku kasutusse planeeritud maa-alad

POS 1

Elamumaa 100%

E 100% (EP 100%)

10926 m²

2103 m² -

POS 2 E 100%

(EP 100%) 1712 m² -

POS 3 E 100%

(EP 100%) 1871 m² -

POS 4 E 100%

(EP 100%) 1852 m² -

POS 5 E 100%

(EP 100%) 1592 m² -

POS 6 L 100%

(LT 100%) 1851 m²

Plan. avalikult kasutatav

tänav

7.2. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) maksimaalne lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 5 on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Lisaks

ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse

pindalaga hoonet.

Hoonete arhitektuurne lahendus tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega eskiisi

staadiumis.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

POS 1 kuni POS 5 kinnistute ehitiste lubatud kasutamise otstarve on:

 11101 üksikelamu;

 12744 elamu abihoone.

7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda

väärtustav.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

 Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse

käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega.

Keelatud on:

 Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.

Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.

 Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures

naturaalseid ja looduslähedasi toone.

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Vaba.

Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid Katusekivi, -plekk, tsementkiudplaat, lamekatustel ka rullmaterjalid.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun, roheline või punane.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne ja

nõuetele vastav materjal Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.

Kohustuslik ehitusjoon Puudub.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast, keldrikorrusega hoonel kuni 80 cm maapinnast.

7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,

jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja

haljasala kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.

Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades

hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused

on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritavate põhihoonete soovituslikud

asukohad hoonestusalades.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Lubatud on ehitada POS 1 kuni POS 5 kruntidele 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet

(nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud

hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb

naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava

naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes,

hoonestusalast Aespa ringtee poolse krundipiiri ning planeeritud tänava poolse esipiiri suunas

ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma

elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema

kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus kruntidel peab olema selline, et need ei

kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda.

7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala kruntidele on juurdepääsuks planeeritud Aespa ringteelt algav tupiktänav

(pikkus ca 95 m). Tupiktänava koridor on 12,9-15,9 meetri laiune ja lõpeb 14,0 meetrise

läbimõõduga ümberpööramiskohaga. Planeeritud tolmuvaba kattega sõidutee on 5,0 meetri

laiune ja kahele poole sõiduteed on kavandatud haljasribad. Teeala ehitada 8 cm asfaldi

freespurukattega, mis (2xE) pinnata. Võimalusel kogu sõidutee asfalteerida. Sõidutee täpne

lahendus (kalded, katted jms) antakse edasise projekteerimise käigus.

Kuna katastriüksuse piirid on määratud kaardi ja plaani alusel, siis maakorralduslike

toimingutega koos on vajalik täpsustada katastriüksuse piirid. Tee maa-ala elementide (sh

sõidutee, kraavide, truupide jms) projekteerimisel lähtutakse täpsustatud krundi piiridest ja

vajadusel nähakse ette planeeritava ala edelaosas paikneva piirdeaia ja raudvärava

likvideerimine või ümbertõstmine, mis toimub vastava maaomanikuga kooskõlastatult.

Ühel pool sõiduteed säilib olemasolev maaparanduskraav. Kuna teeala hakkavad kasutama

vaid planeeritud kruntide elanikud ja külalised, siis jalakäijad liiguvad teekatte servas.

Tänavakoridori ja ümberpööramiskoht on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

nõuetele. Planeeritud sõiduteede täpne lahendus antakse projekteerimise käigus.

Planeeringuga on ette nähtud Aespa ringtee tänava koridori laiendamine 5,0-5,5 meetri võrra.

Krunt POS 6 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses

sätestatud korra alusel.

Kruntidele POS 1 kuni POS 5 on planeeritud juurdepääs planeeritud tänavalt. Kruntidel on

joonisel 3 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.

Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Juurdepääsutee ehitamisel tuleb tagada Viiuli kinnistut läbiva kraavi toimimine.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne

parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.

Parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis.

7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kahjustunud, murdumisohtlikud ja väheväärtuslikud puud likvideeritakse, väärtuslik

kõrghaljastus on ette nähtud säilitada. Lubatud on likvideerida ka otseselt ehitusalale jääv

kõrghaljastus.

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60%

krundi pindalast.

 Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi). Kõrghaljastuse osakaalu täitmisel jätta

võimalusel alles olemasolevad puud, mitte täita nõuet uue istutusega.

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

Kruntide piiridele piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid kruntide piirid tuleb looduses

visuaalselt markeerida nt taimestusega (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud

info).

Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:

 Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,6 m kõrgune

läbipaistev piire (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Tänavapoolsetel

piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate

kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente.

 Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või

võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,6 m

maapinnast. Tagatud peab olema, et heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 2 m.

 Krunti võib piirata ka ainult hekiga või loodusliku kiviaiaga.

 Krundil POS 1 paiknevale geodeetilise märgile peab olema tagatud geodeetidele

vaba juurdepääs. Piirdeaia paigaldamisel on soovitav jätta geodeetiline märk

väljapoole piirdeaeda.

 Piirded tuleb paigaldada nii, et piirde välimine külg paikneks krundi piiril.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku (sh värvilahendus).

 Kinnistu tänavapoolne piire, sh hekk või piirdeaed peab kogu kinnistu ulatuses olema

ühtses stiilis ja harmoneeruma naaberhoonete piiretega.

7.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Kruntide POS 1 kuni POS 5 vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi

maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi

immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse

ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine

kõrvalkinnistutele. Vt ka seletuskiri pkt 7.9.2.

7.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,

23.02.2021]. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema

vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus.

7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt 14.04.2022

väljastatud tehnilistele tingimustele. Kruntide POS 1 kuni POS 5 veevarustuse tagamiseks on

planeeritud tänava maa-alale veetorustik, mis ühendatakse Aespa ringtee olemasoleva

ühisveevärgitorustikuga. Igale krundile on planeeritud eraldi veeühendus krundiga piirnevast

tänavatorustikust. Igale krundile rajada krundi piiri vahetusse lähedusse veevarustuse

liitumispunkt 1 m väljaspool krundi piiri. Liitumispunktid ühisveevärgiga liitumiseks

projekteerida avalikult kasutatavale maale (maakraan DN25). Ühele kinnistule mitme

liitumispunkti rajamine on keelatud. Vee-ettevõte tagab liitumispunktis veetorustikus normidele

vastava veekvaliteedi (Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrus nr 82). Vee-ettevõtte poolt

tagatavad olmevee kogused DP alale on 2,5 m³/d (Qkesk) ja 3 m³/d (Qmax). Tööprojekti

koostamiseks taotleda tehnilised tingimused täiendavalt. Juhul, kui arendaja vee-ettevõtele

torustikke üle ei anna, tuleb arendusala piirile rajada arendusalal tarbitava vee mõõtmiseks

veemõõdukaev. Veetorustiku täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

Tänava-maa-alale on planeeritud tuletõrje hüdrant ja näidatud hüdrandi raadius 100 m.

7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud kruntide kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt

14.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.

Kruntide POS 1 kuni POS 5 reovesi on ette nähtud juhtida tänava maa-alale kavandatud

kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada Aespa ringtee olemasoleva

ühiskanalisatsioonitorustikuga. Juhul, kui olemasolevate torustike kõrgused ei võimalda osade

või kõikide kinnistute reovett ära juhtida isevoolsete lahendustega tuleb arendusala sisene

torustik lahendada vaakumkanalisatsiooni lahendusi kasutades. Täpne

kanalisatsioonisüsteemi juhtimise lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Vaakumkanalisatsiooni süsteem peab vastama Flovac vaakumsüsteemile. Isevoolne

ühiskanalisatsioonitorustik näha ette minimaalselt DN 160 PVC või PP plasttorudest SN8, ja

vaakumkanalisatsiooni torustikud vastavalt Viimsi Keevitus AS projektlahendis näidatud

dimensioneerimisele, PE või PP torudest nominaalrõhule PN 10 ning markeerida

kontrolltraadiga varustatud märklindiga. Igale kinnistule rajada liitumispunkt (kuni 1m

väljaspool kinnistu piiri) reovete ärajuhtimiseks. Liitumiskaevu mõõdud - min DN põhitorule on

400 mm ja tõusutorule 315 mm. Liitumispunktid (kaevud) ühiskanalisatsiooniga projekteerida

avalikult kasutatavale maale kupitsasse ehk minimaalselt 50 mm kõrgemal ol.ol maapinnast.

Ühele kinnistule mitme liitumiskaevu rajamine on keelatud. Maksimaalne lubatud

paisutuskõrgus liitumispunktis on liitumiskaevu kaane kõrgusmärk. Kinnistute

reoveekogumine kogumiskaevudega on keelatud. Tööprojekti koostamiseks taotleda

tehnilised tingimused täiendavalt. Vee-ettevõtte poolt tagatavad reovee vastvõtu kogused DP

alale on 2,5 m³/d (Qkesk) ja 3 m³/d (Qmax).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest eemale ning

immutatakse omal krundil (nt immutusplokkide, killustikupadja vms abil). Kinnistutelt tulevat

sadevett ei tohi juhtida planeeringuala keskel kulgevasse eesvoolukraavi. Detailplaneeringuga

on seatud kohustus säilitada olemasolevad kraavid, tagada tuleb kraavide toimimine.

Detailplaneeringu alal paiknevad kraavid tuleb puhastada isetekkelisest võsast ja puudest.

Kraavide toimimiseks tagada sobiva laiusega truupide paigaldamine tee alla (sh tagada

ühendus Tatjana maaüksusel paiknevate kraavidega). Truupide läbimõõdud peavad vastama

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

kraavi parameetritele ja arvestama kraavis voolava vee hulgaga ning tagama vaba vee

läbivoolu sõltumata aastaajast, truupide täpne läbimõõt (min 300 kuni 500 mm) lahendatakse

edasise projekteerimise käigus. Kruntidelt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida

naaberkruntidele. Sademevesi juhtida pinnasesse või piirnevatesse kraavidesse vastavalt

Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Vt ka seletuskiri pkt 7.7.

7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 383064.

Kruntide POS 1 kuni POS 5 elektrivarustus on planeeritud Carmeni alajaama fiidri F3 baasil.

Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti

peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib

ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist

mõlemale poole.

Tänava maa-alale on planeeritud tänavavalgustus, täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus tänava projektis. Planeeritava tänava valgustamiseks on ette nähtud

kolm tänavavalgustit, elektritoide võetakse lähimalt Aespa ringtee ja Juure tänava ristmikul

paiknevalt tänavavalgustilt. Valgustuse lahendus peab olema säästlik, kaasaegne ja

projekteeritud vastavalt Kohila valla ühtsele tänavavalgustussüsteemile.

Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

7.9.4. Soojavarustus Kruntidele POS 1 kuni POS 5 on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on

elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid

(katuse või fassaadi tasapinnas). Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi

seisvate rajatistena. Keelatud on keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused, nagu

nt raskeõlid ja kivisüsi.

7.9.5. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.

7.10. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste

realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda

vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt

kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises

kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Kohila valla jäätmehoolduseeskirjale.

Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.

Konteiner(id) varjestada variseina või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Sademevesi juhtida pinnasesse või kraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

7.11. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.

Servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele Servituudi

seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.

Detailplaneeringualal on vajadus seada krundile POS 2 olemasolevale kraavile juurdepääsu

servituut (hooldustehnilisteks tööde teostamiseks).

7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

 teealade korrashoid;

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

 Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

 Planeeringuga ei kaasne Kohila Vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja

tehnovõrkude väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Krunt POS 6 on ette

nähtud võõrandada Kohila vallale.

 Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa

(krunt POS 6 ) tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda

Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes

huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise eest.

 Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste

kinnistute moodustamine ja krundi POS 6 väljaehitus (sh tehnovõrgud ja mustkate).

Detailplaneeringuga ettenähtud kruntidele hoonete püstitamiseks ei esitata Vallale

ehitusloa taotlusi ja Vald ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis

ehitatud detailplaneeringu järgsete kruntide teenindamiseks vajalikud avalikult

kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised ning avalikes huvides olevad

tehnovõrgud ja -rajatised.

 Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui

detailplaneeringu järgseid krunte teenindava avalikult kasutatav tee (krunt POS 6) ja

teega seonduvad rajatised ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised

(juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on

Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla

kasuks.

 Kõik planeeritud torustike ümberpaigutamisega, rajamisega, planeerimisega,

liitumisega seotud kulud tasub arendaja. Peale detailplaneeringu kehtestamist, kogu

ala liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Arendaja

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

välja planeeringuala ehitusprojekti kohase vee- ja kanalisatsioonitorustike taristu.

Liitumispiiritlus detailplaneeringuga moodustatavate ehituskruntide piiril (1 m krundi

piirist) tekib pärast kogu detailplaneeringu-/arendusala veetaristu väljaehitamist ja

Arendajapoolset nõuetekohast üleandmist vee-ettevõtjale. Mitteüleandmisel toimub

Liitumispiiritlus arendusala piiril. Rajatava ühisveevärgitorustiku tasuta üle andmine

arendaja poolt vee-ettevõttele lepitakse kokku sõlmitavas ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni liitumislepingus. Ilma vee-ettevõte ja arendaja vahel sõlmitava

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumislepinguta ja teenuse kasutamise lepinguta on DP

alal asuvatel kinnistutel keelatud ühisveevärgist vett võtta ja reovett suunata vee-

ettevõttele kuuluvasse ühiskanalisatsiooni võrku. Ühendused tehnovõrkudega rajab

krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule

paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb

kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või

esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

 Kohila Maja OÜ, tootmisjuht Aare Ader 29.09.2022. Digitaalallkirjade kinnitusleht

Kohila Maja OÜ poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu

lisad).

 Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm 11.07.2022 projekti kooskõlastus nr 8843104378:

digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel:

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

 Päästeameti Lääne Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Kubjas

25.07.2022 kooskõlastus nr 2735-2022-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu

lisad).

1

2

3

4

5

6

A

A

=

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

D

e

1

1

0

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

→

D

e

2

2

5

L

=

2

4

6

,

1

m

i

=

2

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

K

v

1

→

D

e

2

2

5

L

=

6

,

4

m

i

=

2

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

→

D

e

1

1

0

L

=

8

4

,

4

m

i

=

2

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

D

e

1

1

0

→

D

e

2

2

5

L

=

4

9

,

3

m

i

=

2

←

D

e

1

1

0

L

=

4

8

,

9

m

i

=

6

toide TT 383064 info:

Carmeni alajaamast

(vt kaart 1)

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA GEODEETLISE MÄRGI

KAITSEVÖÖND 3m

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD VEETORU (vt märkused pkt 2)

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU (vt märkused pkt 2)

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANDI

RAADIUS R=100 m

V1 V1 V1 V1 V1 V1

VAREMPROJEKTEERITUD VEETORU

Kv1 Kv1 Kv1 Kv1 Kv1 Kv1

VAREMPROJEKTEERITUD

SURVEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV KRUUSA- JA

KILLUSTIKKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA,

PUISTU, PÕÕSAS

OLEMASOLEV SÄILITAMISE KOHUSTUSEGA

KRAAV

OLEMASOLEV GEODEETLINE MÄRK

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ELAMU VÕIMALIK ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT

PLANEERITUD TOLMUVABA KATTEGA

SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK

OLEMASOLEV TRUUP

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD KRAAVIOSA LAIENDUS

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD LIITUMISKILP

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI

SEADMISE VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD TÄNAVALGUSTI

PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Viiuli kinnistu detailplaneering

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

4 5

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

nov. 2022

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Viiuli kinnistu detailplaneering

Aespa Invest OÜ

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR nr.EEG000151) poolt

13.11.2020.a., töö number GD-20-623. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis. Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud

Maa-ameti geoportaalist 30.10.2020.

2. Planeeritud tänava vee- ja kanalisatsiooni täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus vastavalt OÜ Kohila Maja tehnilistele tingimustele ja nõuetele.

Juhul, kui olemasolevate torustike kõrgused ei võimalda osade

või kõikide kinnistute reovett ära juhtida isevoolsete lahendustega tuleb arendusala

sisene torustik lahendada vaakumkanalisatsiooni lahendusi kasutades. Täpne

kanalisatsioonisüsteemi juhtimise lahendus antakse edasise projekteerimise käigus

(vt ka seletuskiri pkt. 7.9.2).

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

DP-27-20

TEHNOVÕRKUDE PLANEERING

Planeeritud tänava ristprofiil

Lõige A-A

KAART 1

VIIULI

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 28.11.2022 nr 338

Detailplaneeringu kehtestamine

Kohila Vallavalitsuse 29. märtsi 2021. a korraldusega nr 83 algatati Viiuli kinnistu

(katastritunnus 31701:001:0260, elamumaa 100%, pindala 10926 m², registriosa 2903037)

detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav ala asub Aespa ringtee transpordimaa äärsel alal. Planeeritav ala koosneb Viiuli

katastriüksusest. Planeeritava ala suurus on 10926 m². Planeeritav ala piirneb põhjast ja lõunast

elamumaadega, idast Koidiku (katastritunnus 31701:001:0483) maatulundusmaaga ning läänest

Aespa ringtee (katastritunnus 31701:001:2516) transpordimaaga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Aespa alevikus asuva Viiuli katastriüksuse kuni 5

elamukrundiks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete

püstitamiseks, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,

sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja

liikluskorralduse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud jagada Viiuli maaüksus viieks (5) üksikelamu

maa krundiks, mille suurused on vahemikus 1712-2103 m 2 ja üheks tee ja tänava maa krundiks

suurusega 1851 m 2 . Hoonete suurim ehitisealune pind on 300 m

2 ning lubatud hoonete arv

krundil 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet). Üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus kuni 9,0 m ja

abihoonetel kuni 6,0 m ning lubatud katusekalle 25-45 0 . Planeeritav sõidutee on

tänavavalgustusega, laiuseks on 5,0 – 5,5 m ja lõpeb 14,0 m läbimõõduga ümberpööramiskohaga.

Tänavakoridori ja ümberpööramiskoht on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

nõuetele.

Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt 14.04.2022

väljastatud tehnilistele tingimustele.

Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel on

3 meetri laiune kaitsevöönd. Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala,

kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust.

Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013.a

määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" §

17. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise märgi

omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada Maa-ametit (kui tegemist on

riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku omavalitsust (kui tegemist on kohaliku

geodeetilise võrgu märgiga).

Detailplaneeringu põhilahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 22.09–05.10.2022. a.

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub vajadusel, Kohila vallamaja istungite saalis, avaliku

arutelu korraldamisest teavitatakse kõiki osapooli avaliku arutelu korraldamise üksikasjade

määramisel. Ettepanekuid, arvamusi, küsimusi ja vastuväiteid planeeringule sai esitada

kuni 05.10.2022. a kirjalikult Kohila vallavalitsusele aadressil Vabaduse tn 1 Kohila alev 79804

või [email protected].

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajavahemiku jooksul ei esitatud vallavalitsusele kirjalikke

ettepanekuid, arvamusi, küsimusi ega vastuväiteid. Lähtuvalt eelnevast ja võttes aluseks

planeerimisseaduse § 136 lõike 2 ei korraldatud avalikku arutelu.

Planeering vastab õigusaktidele ja Kohila valla ruumilise arengu eesmärkidele.

Detailplaneeringu on kooskõlastanud:

 Päästeameti Lääne Päästekeskus

 Kohila Maja OÜ

 Elektrilevi OÜ

Detailplaneeringu on koostanud Terav Kera OÜ (töö nr DP-27-20)

Planeerimisseaduse § 134 ja § 135 lõike 1 alusel ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019

määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust,

planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest

tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel:

1. Kehtestada Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa alevikus Viiuli kinnistu detailplaneering.

2. Kohila Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu kehtestamisest Raplamaa Sõnumid

ajalehes, Kohila valla ajalehes ning Kohila valla kodulehel. Kui teavitamine ei ole vallalehe

Kohila valla leht ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla lehes

esimesel võimalusel.

3. Teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

isikuid ja asutusi.

4. Korralduse peale võib esitada Kohila Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Allar Haljasorg

Vallavanem Anu Suviste

Vallasekretär

KOHILA VALLAVALITSUS

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/120

Detailplaneeringu kehtestamine

Kohila Vallavalitsus teatab et Kohila Vallavalitsuse 28. 11. 2022. a korraldusega nr 338 kehtestati

Viiuli kinnistu detailplaneering.

Planeeritav ala asub Kohila vallas, Aespa aleviku Aespa ringtee transpordimaa äärsel alal.

Planeeritav ala koosneb Viiuli katastriüksusest. Planeeritava ala suurus on 10926 m². Planeeritav ala

piirneb põhjast ja lõunast elamumaadega, idast Koidiku (katastritunnus 31701:001:0483)

maatulundusmaaga ning läänest Aespa ringtee (katastritunnus 31701:001:2516) transpordimaaga.

Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud jagada Viiuli maaüksus viieks (5) üksikelamu maa

krundiks, mille suurused on vahemikus 1712-2103 m2 ja üheks tee ja tänava maa krundiks

suurusega 1851 m2 . Hoonete suurim ehitisealune pind on 300 m2 ning lubatud hoonete arv krundil

3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet). Üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus kuni 7,5 m ja

abihoonetel kuni 5,0 m ning lubatud katusekalle 15-45 kraadi . Planeeritav sõidutee on

tänavavalgustusega, laiuseks on 5,0 m ja lõpeb 14,0 m läbimõõduga ümberpööramiskohaga.

Tänavakoridori ja ümberpööramiskoht on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

nõuetele. Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt

14.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.

Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel on 3

meetri laiune kaitsevöönd. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa

geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada Maa-ametit (kui

tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku omavalitsust (kui tegemist on

kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).

Planeering vastab õigusaktidele. Vastavalt Kohila valla ruumilise arengu eesmärkidele, viiakse ellu

olemasoleva tiheasustusalal olevate maaüksuste kasutusele võttmine, parendatakse ala

infrastruktuuri ja ümbritsevat keskkonda, negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda:

 Vastuvõtu aegadel Kohila vallavalitsuse ehituskabinetis nr 17

 Kohila vallavalitsuse kodulehel https://kohila.ee/kehtestatud-detailplaneeringud

Lisad:

Kohila Vallavalitsuse 28. 11. 2022. a korraldus nr 338

Kohila Vallavalitsuse

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)