Täiendavad selgitused Keskkonnaameti põllumaade mittemetsastamise ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus

Täiendav selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise ettepaneku

kohta Rapla valla üldplaneeringus

Täname Teid vastuskirja eest.

Oleme materjaliga tutvunud, kuid vastuste asemel tõstatasid Teie selgitused uusi küsimusi,

millele palume omakorda täiendavaid selgitusi. Ühtlasi põhjendame RMK seisukohti.

KeA:

Metsade, eriti monokultuursete, istutatud metsade vastupanuvõime erinevatele kliimamuutustest

tingitud teguritele on suhteliselt madal, mistõttu võivad sellised metsad koos puudesse talletatud

süsinikuga kergesti hävida tormide, põlengute, kahjurite jmt tõttu. Rohumaade mulda seotud

süsinik on kliimamuutuste vastu paremini kaitstud ja seotud. Seega näitavad uuringud

rohumaade olulisust ja neis tuuakse välja rohumaade metsastamise võimalik negatiivne aspekt

kliimamuutuste tingimustes.

RMK:

Palume täiendavalt selgitada, miks võrdlete metsa taimestikku rohumaa mullaga, mitte

rohumaa taimestikuga (mille maapealne osa koos talletatud süsinikuga hävib igal aastal) – need

võrreldavad (metsamaa taimestik ja rohumaa muld) pole ju ekvivalentsed.

RMK süsinikuraporti järgi on metsamullas keskmiselt 141,4 tonni süsinikku.

Palume Teilt andmeid rohu ja põllumaadesse seotud süsiniku kohta ja täiendavalt selgitada,

miks rohumaa mulda seotud süsinik on Teie arvates kliimamuutuste vastu paremini kaitstud kui

metsamaa mulda seotud süsinik?

Meile teadaolevalt on süsinik metsamullas paremini kaitstuid juba ainuüksi selle tõttu, et metsa

on keerulisem uudismaaks teha. Tormide, põlengute ja kahjurite mõju metsamaa ja rohumaa

muldadele meie hinnangul ei erine. Taimestikku seotud süsinik, mida RMK metsamaal on 68

tonni hektari kohta, ei puutu ainuüksi muldasid võrreldes asjasse.

Palume selgitada, mida peate silmas monokultuursetele või ühetaoliste metsade all, võrrelduna

põllumajandusliku maaga ja miks meile saadetud vastuses sellele viitate? Enamik metsadest

sisaldab lisaks puudele, põõsastele, puhmastele ja sammaldele ja samblikele ka rohurinnet.

Hoopis monokultuurne põllumajandus kannatab eriti ulatuslike kahjurirüüstete käes, miks muidu

neid igal aastal keemiliste tõrjevahenditega pritsitakse. Enamik loodusliku taimestiku

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 03.11.2022 nr 6-5/22/20587-2

Meie 14.11.2022 nr 3-1.1/2022/3698-

3

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

komponente on sealt hävitatud täielikult. Metsa ei pritsita keemiliste vahenditega kunagi, sest

selleks pole vajadust.

Looduslikena ei ole avamaastikud metsavööndis ülepinnaliselt haritud, niidetud või kariloomade

söödud ja lagedad alad, vaid segakooslused, kus puittaimestiku kasvu pärsivad üleujutused või

liiga õhuke mullakiht. Iseeneslik metsastumine tõestab enamike metsavööndi avamaastike

antropogeenset päritolu.

RMK haldusala metsad ei ole monokultuursed puupõllud – valdavalt on siiski segametsad. RMK

istutab puutaimi ja teeb hooldusraieid selleks, et suurendada majandatava metsa puidu

majanduslikku väärtust ja puidukasutuse võimalikke valikuid tulevikus, ikka kestlikumaks –

meile teadaolevalt on see hea ka kliimale. Ilma nende töödeta tekiks suurele osa raielankidest

väheväärtusliku lehtpuu monopuistud, mis tõepoolest kaua ei kesta ja kõlbavad enamjaolt vaid

kütteks.

Paljudesse kasvukohtadesse tekivadki ühe puuliigi ülekaaluga puistud ka looduslikult, näiteks

männikud väheviljakatele või liigniisketelke aladele ja hall-lepikud viljakatele põllumaadele.

Kahjurite käes kannatavad täna fataalselt siiski vaid kuusikud, eriti vanemad – need mille

raievanus on möödunud või kohe saabumas. Sellest ei maksa kohatult laiaulatuslikku probleemi

teha, karjakasvatuse puhul süüakse rohttaimestik igal aastal ja haljasmassi seedimisest või mõnel

muul moel kasutamisest toimub metaani ja süsiniku emissioon kohe.

KeA:

Rohumaal oli katsete tulemusel mulla süsiniku sidumine ning säilitamine efektiivsem kui metsas

ja

…ka rohumaad seovad süsinikku ja võivad seda säilitada isegi pikema aja jooksul, kui lühikese

raieringiga majandusmets…

RMK-

Küsisin nendele väidetel RMK kliimaosakonna spetsialisti Eesti Maaülikooli teaduri Hardo

Beckeri kommentaarid:

Me ei alahinda mulla süsiniku varude tähtsust, kuid hindame olulisust kliimamuutustele

reageerida võimalikult efektiivselt. Ka Jaan Pärn ( viide 1) on toonud välja Postimehes ilmunud

arvamusartiklis nii mullasüsiniku olulisust, kuid ka selle sidumise pikaajalisust, ehk mulda

seotava süsiniku võidukäiku näeksime alles sajandite pärast, kuid kliimamuutustega on vaja

tegeleda koheselt. Toon välja Eestist tehtud teadusuuringud nii metsade kui ka rohu- ja

põllumaade süsiniku sidumise kohta. Keskeltläbi seovad meie metsad süsinikku 2-4 t hektarile

aastas (viited 2-6), see muidugi sõltub puistu vanusest ja ka kasvukohatüübist. Ka põllumuldadel

(viide 7) on seiratud sealsete süsinikuvarude suurenemist, ning nii põllu kui ka rohumaade

mullasüsiniku aastast suurenemist hinnatakse 0,22 t süsinikku hektarile aastas. Seda siis

põllumuldadel tänu väetamisele ja orgaanika mulda kündmisele ja rohumaa puhul läbi orgaanika

liikumise mulda. Ehk süsiniku sidumise suurusjärgud on kordades erinevad. Küll on võimalik ka

läbi põllumaade metsastamise siduda edukalt mulda süsinikku juurde. Nimelt näitab uuring hall -

lepikute süsinikuringest, et põllumaale tekkinud metsa mulla süsinikuvaru suurenes aastas ligi 1

t süsinikku hektarile. Küll ei leitud sarnast tulemust metsamullaga, mis tähendab, et varasemalt

kurnatud mullal on võimalik edukalt suurendada läbi metsastamise mulla süsinikuvarusid, kuid

mingil hetkel tuleb ka nende varude täitumisele piir ette ehk nö küllastumispunkt. Vajadusel

võime lisada veel uuringuid metsaökosüsteemide süsinikubilansist, mis näitavad selgelt

suuremat süsiniku sidumist, kui seda on hinnatud Eestis põllumaadel ja rohumaadel. Märgime

ära, et kasutate enda väidete kinnitamiseks artiklit, mis ei põhine kohalikel andmetel ja

uuringutel. Palume Teilt viiteid kohalikele uuringutele, mis toetaksid Teie seisukohti.

(1) https://arvamus.postimees.ee/7439334/jaan-parn-koosluste-pusivus-ja-elurikkus-hoiavad-

susiniku-mullas

3

(2) Veiko Uri, Mai Kukumägi, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Kristiina Aun,

Krista Lõhmus,Kaido Soosaar, Alar Astover, Marek Uri, Mikko Buht, Agnes Sepaste,

Allar Padari, 2022 The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus

sylvestris) chronosequence Science of the Total Environment, 817, 152973

(3) Mats Varik, Mai Kukumägi, Jürgen Aosaar, Hardo Becker, Ivika Ostonen, Krista Lõhmus,

Veiko Uri 2015 Carbon budgets in fertile silver birch (Betula pendula

Roth)chronosequence stands, Ecol. Eng. 77; 284-296

(4) Kuusikute süsinikubilanss aegreas

https://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/Projektid/Kokkuv%C3%B5te%20%20S%C

3%BCsinikubilanss%20viljaka%20kasvukoha%20kuusikute%20vanusereas..pdf

(5) Männikute süsinikubilanss aegreas

https://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/Projektid/S%C3%BCsinikubilanss%20palu

m%C3%A4nnikute%20vanusereas.%20Kokkuv%C3%B5te.pdf

(6) Kuuse-kase segametsade süsinikubilanss

https://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/Projektid/KIK8988%20kodulehele.pdf

(7) Projekti „Mulla süsinikuvarude seis ja dünaamika„ lõpparuanne, kestvus: 2015-2019,

projektijuht: Karin Kauer, asutus: Eesti Maaülikool põllumajandus- ja keskkonnainstituut

https://docplayer.ee/201699307-Projekti-mulla-s%C3%BCsinikuvarude-seis-ja-

d%C3%BCnaamika-l%C3%B5pparuanne.html

(8) Veiko Uri, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Karli Ligi, Allar Padari, Arno Kanal,

Krista Lõhmus, (2014) The dynamics of biomass production, carbon and nitrogen

accumulation in grey alder (Alnus incana (L.) Moench) chronosequence stands in Estonia,

Forest Ecology and Management 327 106–117

KEA:

Leiame, et kasutuseta jäänud endiste põllumaade metsastamine kindlasti õigustab ennast

puidutootmise eesmärgil, kuid seda tegevust ei peaks põhjendama kliimamuutuste

leevendamisega. Selline puidu tootmiseks kasvatatav ühetaoline mets pole pikaealine ning

saadav puit kasutatakse enamasti kütteks, mistõttu sellesse seotud süsinik pole pikemas

ajaskaalas püsiv, vaid emiteerub tagasi õhku.

RMK:

Tartu Ülikooli säästva metsanduse teaduri Raul Rosenvaldi hinnangul on keskmine raievanus

Eestis 75 aastat.

4

Seega on majandatav mets oluliselt pikaealisem, kuid rohumaa taimestik, mille maapealne osa

hävib ja süsinik tagastub atmosfääri igal aastal. Pärast 75-ndat eluaastat mets keskmisena enam

ei kasva, sest kasvab vanade puude suremus. Selletõttu on otstarbekas puit, mis on inimestele

eluliselt vajalik kliimaneutraalne materjal, kasutusse võtta.

Metsakasvatuslike võtete eesmärk on saematerjali, vineeripaku ja mööblipuidu tootmine. Selle

käigus tekivad kõrvalproduktid, nagu küttepuu, paberipuu ja tootmisjäägid, nagu saepuru,

höövlilaastud ja otsad. Loomulikult kasutatakse need kütteks, või paberi tootmiseks, mis ka

lähima 5 aasta jooksul põletatakse. Raiejärgse 5 aasta jooksul põletatakse 80% puidust ja

ülejäänu põletatakse hiljem utiliseerimisel või kõduneb – see on paratamatu.

Selgitame, et puiduga kütmine on kliimaneutraalne, sest puitne süsinik on fotosünteesitud

atmosfäärisüsinikust, mis põlemisel tagastub samas koguses atmosfääri – nagu ka kõdunemisel.

Atmosfääri süsinikusisalduses sellest kliimat mõjutavaid muutusi ei toimu. Nafta, gaasi või

põlevkivisüsinik on fossiilne, vabastatud sügavalt maa seest ja põlemisel lisandub atmosfääri ,

mille tagajärjel süsiniku sisaldus atmosfääris suureneb kliimaagressiivselt ja jätkusuutlikult väga

pikaks ajaks. Eriti kliimatagurlik olukord tekib, kui fossiilset kütust puidu asemel kasutatakse.

Tallinna Tehnikaülikooli analüüs näitab, et puidukütustel põhineva kaugkütte süsinikuheide on

koguni negatiivne (9)

Kõige olulisem ongi tõsiasi, et puidu kasutamise võrra kasutatakse vähem fossiilset tooret ja

energiat. Seda nimetatakse asendusefektiks (10). Näiteks kasutades ehituses kaks tm puitu

betooni asemel tekitame 2,4 t vähem CO2 heitmeid.

Kuna rõhutate enamiku puidu põletamist kui olulist puudust, palume Teil loetleda, milliseid

kestvalt süsinikku siduvaid tooteid ja kui mitu protsenti saab rohumaa haljasmassist?

Samas, plast on tõepoolest palju kestvam kui puit – selle jäätmed jäävad meie maismaa ja mere

ökosüsteemidesse väga pikaks ajaks, nagu fossiilne süsinik atmosfäärigi. Plastijääkide kokku

kogumiseks kulutatakse energiat ja utiliseerimine toimub omakorda põletamise teel, mille

jääkideks on süsinikule lisaks ka toksilised heited. Puit seevastu jääb puiduks ka pärast

kasutamist, seda saab ilma üllatusteta põletada ja ka kõduneb kiiresti. Need on selle materjali ja

energiakandja suurimad keskkonnaväärtused.

5

(9) https://toostusest.ee/uudis/2022/02/15/puidukutusel-pohineva-kaugkutte-susinikuheide-

on-negatiivne/

(10) https://efi.int/publications-bank/substitution-effects-wood-based-products-climate-

change-mitigation

KeA:

… kliimamuutusi aitab leevendada just liigirikkus…

RMK:

Palume sellel väitele täiendavaid põhjendusi – kuidas mõjutab liigirikkus kasvuhoonegaaside

emissioone? 2021 aastal tõusis Eesti panus planeedi fossiilsesse heitesse 13 miljoni tonnini (CO2

ekvivalenti) (10).

Oleme seisukohal, et loodusrikkus vajab optimaalses ulatuses säästlikku kaitset, kuid see tegevus

ei leevenda kuidagi moodi kliimamuutusi, vaid vastupidi, pärsib selleks vajalikke efektiivseid tegevusi

metsavööndi maakasutussektoris nagu metsa kasvatamine, majandamine ning raadamise teel avatud

maastike taasmetsastamine.

Tuleb arvestada, et kliimamuutus on loodusrikkuse suurim ohustaja, kuna põhjustab ökosüsteemides

muutusi. Me ei suuda loodusrikkust kaitsta, kui me kliimamuutust reaalselt ei pidurdada.

(10)https://bioneer.ee/eestis-oodata-heitkoguste-suurenemist

KeA:

Ka metsastamine ei pruugi olla väikese keskkonnamõjuga, kuna esialgu vajavad metsakultuurid

hooldamist ning puittaimed ettekasvatamist. Samuti tuleb korvata/ennetada loomade ja

taimehaiguste poolt põhjustatud kahjusid noorendikele.

RMK:

Juba viidatud RMK süsinikuraport lükkab need väited ümber – kogu RMK

metsamajandusliku tegevuse süsiniku jalajälg on 17 568 tonni süsinikku, mis on ainult 16,8

kg metsamaa ja 12,3 kg hallatava maa hektari kohta aastas. Palume Teilt arve ja viiteid samade

andmete kohta põllumajanduses, mis sisaldaksid ka agrotehnilist kasvuhoonegaaside

kompleksemissiooni (puittaimestiku puudumine, kariloomad, orgaaniline väetis ja fosiilkütused).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Emberg

RMK Raplamaa metsaülem

Teadmiseks: [email protected] , [email protected].

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 14.11.2022 nr 3-1.1/2022/3698- 3

Meie 13.12.2022 nr 6-5/22/20587-4

Täiendavad selgitused Keskkonnaameti

põllumaade mittemetsastamise ettepaneku kohta

Rapla valla üldplaneeringus

Esitasite Keskkonnaametile1 täiendava selgitustaotluse, milles soovite lisaselgitusi Keskkonnaameti

edastatud ettepaneku sisu osas Rapla valla koostatavale üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandele (11.08.2022 kiri nr 6-5/22/12779-2 Rapla Vallavalitsusele). Edastasime 03.11.2022

kirjaga nr 6-5/22/20587-2 vastused Teie esimesele selgitustaotlusele ning sellest kirjast ajendatult

soovite Keskkonnaametilt täiendavaid selgitusi ning põhjendate ka oma seisukohti.

Märgime alustuseks, et Keskkonnaameti seisukoht lähtub eelkõige elurikkuse säilitamise eesmärkidest.

Teisalt Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seisukoht lähtub eeldatavasti sellest, et tõestada

metsastamise suurt kasutegurit kliimale. Siiski püüame oma mõtteid ja lähtepunkte veelkord selgitada:

1. Teie soovituse kohaselt püüame võrrelda erinevate muldade osalemist süsiniku sidumises. Võrrelda

metsa ja rohumaa taimestiku süsiniku sidumise võimet ei ole mõistlik. Ka muldade võrdlus on

keeruline, kuigi selles valdkonnas on üsna palju erinevaid uuringuid tehtud. Tegemist on mullas

toimuva paljudest teguritest (mulla tüübist, maa kasutusest, niiskusest, temperatuurist, mükoriisa

tüübist, bioloogilistest protsessidest jmt) mõjutatava väga keeruka protsessiga, kus päris tõeseid

uurimistulemusi teada saada soovides, oleks vaja teha väga põhjalik metoodikate võrdlus. Selline

teaduslik lähenemine ning analüüs pole Keskkonnaameti pädevuses.

Siiski on mitmetes uuringutes leitud, et just mineraalsesse mulla ossa seotav süsinik on kõige

püsivam ning just sellist süsinikku esineb rohumaade muldades kõige rohkem2. Seega on rohumaad

stabiilsemad süsiniku sidujad kui metsad. Soomes tehtud metsamuldade pika perioodiga uuring tõi

välja, et metsad toimivad väga hästi mulla süsinikuga rikastajatena metsa vanemas eas (suurema

biomassiga metsas), kuid metsa intensiivsel kasutamisel või ka puurinde looduslikul kahjustumisel

see võime väheneb3. Rohumaade kasutamine rohumaana ei kahjusta mulla süsiniku sidumise

võimet. Õigel moel karjatamine hoopis suurendab seda4.

2. Nõustume Teie kirjas toodud väitega, et metsastumine toimub Eestis loodusliku protsessina. Paraku

on selle põhjuseks see, et tänapäeval puudub rohumaade säilitamiseks vajalik looduslik fauna.

Rohumaad on aga ka meie laiuskraadidel väga ürgsed kooslused ning paljudele liikidele olulised

elupaigad, mis vajavad säilitamist5.

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.11.2022 nr 6-5/22/20587-3 all. 2 Soil organic carbon saturation in cropland-grassland systems: Storage potential and soil quality - ScienceDirect. 3 Soil carbon stock changes over 21 years in intensively monitored boreal forest stands in Finland - ScienceDirect. 4 Grazing and climate effects on soil organic carbon concentration and particle-size association in northern

grasslands | Scientific Reports (nature.com). 5 High plant diversity and slow assembly of old-growth grasslands | PNAS.

2 (2)

3. Võrdlete oma kirjas metsandust ja põllumajandust. Nõustume, et intensiivne põllumajandus on

suurema keskkonnajäljega kui metsandus, kuid ka intensiivne metsakuivendus ja väga laialdane

lageraiel põhinev metsandus on looduskeskkonda kahjustav. Kasutusest väljas olevate põllumaade

majandamise all oleme pigem mõelnud nende kasutamist võimalikult keskkonnasäästlikul ning

elusloodust toetaval moel, mitte intensiivpõllumajandust.

4. Nõustume täielikult, et metsa kiiremaks taastumiseks lageraiete järgselt on mõttekas teha

metsaistutust. Seda tuleks loomulikult kavandada nii, et tulevikus sinna tõesti kujuneks liigirikas,

mitmekesise puistuga mets, mitte tiheistutusega monokultuur. Tihedaid kultuurpuistuid on rajatud

eesmärgiga puidu kasutamist lihtsustada. Loodetavasti on tänapäeval teistsugune lähenemine metsa

kasvatamisele. Jääme aga seisukohale, et igale lagedana püsinud alale ei tohi puid istutada, vaid

neid tuleb lagedana hoida, kuna nii saab elurikkust ning elupaikade mitmekesisust säilitada.

5. Toote oma kirjas välja, et karjatamisel on kahjulik mõju kliimale, kuna toimub metaani emissioon.

Oleme seisukohal, et rohumaadel kasvatatavate kariloomade puhul ei saa rääkida kiirest süsiniku

ja metaani emissioonist, sest suur osa süsinikust seotakse karilooma kehasse ning rohumaa

pinnasesse. Mingil määral toimub bakteriaalse lagundamise käigus karilooma seedesüsteemist

metaani emissioon, kuid võrreldes muude metaani allikatega, on see väheoluline ning õigel moel

karjatades on metaani emissioon võimalik neutraliseerida6. Tegelikult aitaks väiksemate rohumaade

kasutuselevõtt kaasa roteeruva karjatamise edendamisele, kuna talunikel pole piisavalt selliseid

rohumaid, kus loomad saaksid süüa, kuni taastub rohi nende põhikarjamaal7.

6. Soovisite teada, kuidas liigirikkus suurendab süsiniku sidumist. Rohumaade taimestiku liigirikkuse

seost mulla süsinikusiduvusega on uuritud ja leitud, et liigirikkad rohumaad suudavad süsinikku

paremini siduda8. Keskkonnaamet oma selgituses püüdis peamiselt välja tuua seda, et elurikkuse

säilitamise abil saame kliimamuutustega paremini kohaneda. Liigirikkad, hästi funktsioneerivad ja

sidusad ökosüsteemid on ainus võimalus muutuvas kliimas säilitada inimestele elamisväärne

keskkond. Kohalike ökosüsteemide toimimine vähendab erinevaid riske, nagu kahjurite

invasioonid, muutlik ilmastik, loodushüvede hävimine. Säilitades metsade vahel rohumaade laike,

on võimalik suurendada koosluste sidusust ja paremat funktsioneerimist.

Täname Teid aktiivse arutelu tekitamise eest ja loodame, et nüüd ja eelnevalt antud selgitused on

piisavad, mõistmaks, et Keskkonnaameti ja RMK arvamused antud teemadel võivadki erinevad olla.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Rapla Vallavalitsus ([email protected])

Ilona Lepik 520 1087 (loodushoiutööd)

[email protected]

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

6 Methane and grazing: A broader view | Successful Farming (agriculture.com). 7 Taastav põllumajandus loomade karjatamisel - MES nõuandeteenistus (pikk.ee). 8 The grassland carbon cycle: Mechanisms, responses to global changes, and potential contribution to carbon

neutrality - ScienceDirect.