1

Riigimetsa Majandamise Keskuse

Juhatuse esimehele

Sagadi küla, Haljala vald,

45403 Lääne-Viru maakond [email protected]

Pärnus, 09.12.2022.a.

Ettepaneku esitaja: Saki Jahiselts

Registrikood 80370053

Savi tn 20/1, Pärnu linn,

Pärnu maakond 80010

ETTEPANEK

Kilingi-Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse loast loobumiseks

Riigimetsa Majandamise Keskus omab kehtivat jahipiirkonna kasutusõiguse kasutusluba Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas, mis kehtib alates 01.06.2013.a. kuni 15.11.2031.a.

Saki Jahiselts on kohalise maaomanike ja jahimeeste ühendus, mis seisab hea jahimaa osaks olevate maaomanike ja kogukonna huvide eest.

Saki Jahiseltsi liikmed on seni saanud aru, et RMK ei korralda jahipidamist ja jahipiirkonna maaomanike huvide eest seismist stabiilselt ja jätkusuutlikult. RMK on Kilingi-Nõmme jahipiirkonna jahipidamise õigust müüdud jahialade(osaalade) kaupa avalikul enampakkumisel. Jahilubasid müüakse ühe jahihooaja perioodi kaupa(üks aasta), mille tulemusena tegutsevad jahipiirkonnas aeg ajalt nö erinevad üheaasta peremehed.

Jahilubade müügihind on kujunenud enampakkumise käigus. On esinenud ka olukorda, kus pakkumine on nurjunud. Edukaks osutunud pakkuja on pidanud tasuma hektaripõhist tasu jahipidamise õiguse eest kogu pakkumisel olnud jahiala(osaala) jahimaa hektarite ulatuses, mis sisaldavad jahiala osaks olevate eramaade hektareid (välja arvatud maaomanike jahipidamiskeelualad ning e-kinnistusraamatus otsingutulemusteta eramaaomandi alad). Seega RMK müüb jahipidamise õigust, mille osaks on ka eramaad.

Meile teada olevalt on RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonda jäävate eramaaomanikega sõlminud maa jahipidamiseks kasutamise lepinguid stiilis, kes on osanud küsida, sellega on RMK sõlminud üheaastased jahimaa kasutamise lepingud, makstes neile viimati enampakkumisel kujunenud hektaripõhist hinda. Meile teada olevalt ei ole RMK ise enne 2021.a., kui oli vaja

2

pikendada jahipiirkonna kasutusõiguse luba, aktiivselt otsinud eramaaomanikega kontakte, et vastavad lepingud saaksid sõlmitud.

RMK poolt 31.08.2021 aastal Pärnumaa jahindusnõukogule esitatud Kilingi-Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise taotluses on RMK poolt toodud andmed, et selles piirkonnas on 2009 a. jahimaakorralduse alusel jahimaad 55 922 ha, millest RMK maade pindala on 40 876,7 ha. Eramaa maaomanikega on sõlmitud 45 lepingut, mahus 6521,4 ha, mis RMK poolt taotluses toodud andmete alusel moodustab 50,3 % eraomandis olevate kinnistute ha mahust. Seega 49,7% jahipiirkonna eramaaomanike maad kasutab RMK jahipidamiseks ja müüb jahipiirkonna jahpidamise õigust edasi, ilma eramaaomanikele selle eest tasu maksmata. Selline jahipiirkonna kasutus ja jahipidamise õiguse edasimüümine ilma eramaaomanikele tasu maksmata on vastuolus JahiS § 25 lg-ga 1.

Saki Jahiseltsile jääb arusaamatuks, miks RMK ei ole püüelnud suurema eramaade lepingute osakaalu saavutamise poole, müües ise jahipidamise õigust enampakkumisel kolmandatele isikutele, mille tasu arvestatakse ka eramaade hektarite pealt. JahiS § 25 lg 1 kohaselt Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Seega peab jahipiirkonna kasutaja sõlmima maaomanikega lepingud, mis on ka JahiS § 43 lg 1 kohaselt aluseks maaomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks.

Meie hinnangul ei ole tegemist süsteemse, järjepidevust loova ja eramaaomanike suhtes õiglase jahipiirkonna majandamisega Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas.

Arvestades, et RMK peamiselt müüb enampakkumistel üheaastast Kilingi-Nõmme jahipiirkonna jahipidamise õigust, siis ei ole tagatud Kilingi-Nõmme jahipiirkonna sisse jäävate maaomanike õigused parimal viisil.

Saki Jahiseltsi ettepanek

Saki Jahiselts on moodustatud kohalike maaomanike ja kohalike jahimeeste initsiatiivil. Saki Jahiseltsi liikmete soov on alustada ise jahikorraldamist Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas, et üles ehitada maaomanike huvidega arvestav ning ulukite arvukust tasakaalus hoidev jätkusuutlik jahimajanduse süsteem. Oleme selleks teinud juba eeltööd ning oleme sõlminud piirkonna maaomanikega jahimaa kasutamise eellepinguid, kogumahus üle 50% Kilingi-Nõmme jahipiirkonna territooriumile jäävatest eramaade pindalast.

Saki Jahiselts teeb Riigimetsa Majandamise Keskusele ettepaneku, et RMK loobuks JahiS § 20 lg 1 p 2 kohaselt Kilingi-Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse loast. RMK poolne Kilingi- Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse loast loobumine looks olukorra, et Keskkonnaamet saaks alustada avalikku protsessi leidmaks uut jahipiirkonna kasutusõiguse loa valdajat Kilingi- Nõmme jahipiirkonda. Saki Jahiselts on valmis avalikul enampakkumisel osalema.

Kui Saki Jahiselts saaks Kilingi-Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse loa, siis rajaks Saki Jahiselts suuremaid söödapõlde, mis on loomade arvukusele ja valiklaskmisele kasulik. Saki Jahiselts majandaks Kilingi-Nõmme jahipiirkonda tervikuna, kuna jahipiirkonna majandamisel osaaladena võib see kaasa tuua suuremad kahjud metsale, kui suure metsamassiiviga osaalas ei ole piisavalt toitu loomadele.

3

Kuna RMK on viimasel ajal olnud väga arvestav kogukonnaga metsaraiete osas, siis paluks sama suhtumist ka jahinduses. Kohalik kogukond hoiaks kogu piirkonnal silma peal ja sellega saaks vältida salaküttimist ja metsavargusi nii erametsas kui ka riigi metsas. Lugupidamisega, allkirjastatud digitaalselt Meelis Meigo MTÜ Saki Jahiselts juhatuse liige

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

From: Meelis Meigo <[email protected]> Sent: esmaspäev, 9. september 2024 17:56 To: Mikk Marran <[email protected]> Subject: Saki Jahiseltsi eepanek.

Tere, Käesolevaga teeb Saki Jahiselt RMK`le ettepaneku kaaluda võimalust Kilingi-Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse loast loobumiseks. Ettepanek koos meiepoolsete põhjendustega lisatud manuses. Lugupidamisega, Meelis Meigo Saki Jahiselts MTÜ Telefon: 53 431 486

From: Sent: To: Cc: Subject: Vs: Saki Jahiseltsi ettepanek.

Vastus ettepanekule Kilingi-Nõmme jahipiirkonna

kasutusõiguse loast loobumiseks

RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonna (JAH1000201) pindala on kasutusõiguse loa andmetel 57 330 ha, Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusliku infosüsteemi JAHIS andmetel 57 199,82 ha. Viimase jahimaade korralduse andmetel (2009.a) on Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas jahimaid 55 922 ha. RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonna kasutusõiguse luba on pikendatud kuni 15.11.2031. a.

Jahipiirkonnas on JAHIS-e andmete alusel valdavalt RMK valduses olev maa 40 711,81 ha (71,17% jahimaa üldpindalast), lisaks Luua Metsanduskooli, kellega on RMK sõlminud kirjaliku lepingu valduses olev maa 2 199,65 ha (3,85%). Eraomanike maaomandi pindala on JAHIS-e andmetel 13 675,11 ha (23,91% jahipiirkonnast), millest jahimaad maksimaalselt 13 435 ha. Hetkel on 43 eramaaomanikuga sõlmitud kirjalikke lepinguid 6 353,82 ha ulatuses (11,11 % jahipiirkonnast, suurimad OÜ Metsagrupp 1 313,96 ha, Metsamaahalduse AS 1 090 ha, AS Roger Puit 945,13 ha), ise peavad omal maal jahti seitse maaomanikku pindalal 251 ha. Osa varasemaid lepinguid on sõlmimisel/uuendamisel, jahilepingute sõlmimine on pidev protsess. Lepingu sõlmimisest on keeldunud kolm maaomanikku (273,66 ha ulatuses). Jahipidamise omal maal on keelanud neli maaomanikku (117,43 ha ulatuses). RMK ei ole keeldunud ühegi maaomanikuga lepingu sõlmimisest ega temaga enampakkumise tulu jagamisest. Kokku on jahipidamiseks sõlmitud lepingutega kaetud 86,96% jahimaa pindalast.

Jahiseaduse (JS) § 40 kohaselt on igal jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajal Eestis õigus väljastada talle kasutada antud jahipiirkonnas jahipidamiseks jahilube. Selle, kellele ja mis tingimustel jahiluba antakse, otsustab jahipiirkonna kasutaja, erandi kehtestab JS § 40 lg 4. RMK ei saa müüa jahilube otsustuskorras, kuna jahilubade maht on piiratud ja ostusoov ületab pakkumist. Sellest johtuvalt selgitame avaliku enampakkumise korras välja, kes RMK jahipiirkondades jahilubasid osta saab. Juba 2019. a enampakkumise läbiviimisel sätestasime, et nimetatud jahilubade eesostuõigust on enampakkumise võitjal võimalik vastava avalduse alusel pikendada jahihooaja kaupa kuni 2022/2023 jahihooaja lõpuni, kui taotlejal on täidetud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe olulised tingimused. Seda võimalust on enampakkumise võitjad ka kasutanud.

Oleme Kilingi-Nõmme jahipiirkonna jaotanud 8 küttimispiirkonnaks (nn jahialaks), et võimaldada suuremal hulgal huvilistel konkureerida jahilubadele. Jahiala jahilubade ostueesõiguse enampakkumise võitjale müüme kogu antud jahiala jahihooajaks väljastatavad jahiload hinnakirja alusel. Jahilube realiseeritakse vastavalt JS-s sätestatud korrale. Lisaks on RMK sätestanud jahilubade realiseerimisel täiendavad tingimused. Oleme võrreldes teiste jahipiirkondade

Meelis Meigo MTÜ Saki Jahiselts [email protected]

Teie 09.12.2022

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.14/2022/6853

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

kasutajatega salaküttimise tõkestamiseks rakendanud jahilubade realiseerimisel oluliselt rangemad nõuded, tehes tihedat koostööd Keskkonnaametiga, mida kavatseme igati jätkata. Enampakkumise võitjad tasusid Kilingi-Nõmme jahipiirkonna 2022/2023 jahiaasta jahilubade ostueesõiguse eest RMK-le 122 258 € (ilma käibemaksuta). Maaomanike huvi äratamiseks jahipidamise vastu ja nende poolt jahipidamise lubamiseks/soodustamiseks oma kinnistutel jagame enampakkumise tulu proportsionaalselt nende maaomandi suurusele. 2022. jahiaastal oli tasu suurus 2,13 €/ha kohta ilma käibemaksuta. Oleme üks vähestest jahipiirkonna kasutajatest Eestis, kes maksab eramaaomanikele nende maa jahindusliku kasutuse eest tasu. Eramaaomanike, kellega RMK-l ei ole veel sõlmitud jahipidamiseks lepingut, kinnistuid kasutatakse jahipidamiseks JS § 25 lg-ga 2 kehtestatud tingimustel.

Täiendavalt tuleb enampakkumise võitjal välja osta konkreetse jahiaasta küttimisload jahilubade hinnakirja alusel. RMK hinnakiri on sarnane keskkonnaministri 28.05.2013 määrusega nr 29 „Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda“ kehtestatud hinnakirjale.

Uueks 2023/2024 jahihooajaks viime veebruaris 2023 RMK kasutuses olevates jahipiirkondades läbi elektroonilise jahilubade eesostuõiguse enampakkumise. Enampakkumise viime seekord läbi formaadis 1+n aastat, et RMK arengukava koostamise käigus pikaajalised eesmärgid läbi arutada ja arengukava valmimise järgselt jahimaade kasutusse andmisel nendega arvestada. RMK arengukava aastateks 2024-2029 valmib 2023. aasta lõpuks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson Juhatuse liige Teadmiseks: keskkonnaminister ([email protected]), RMK nõukogu esimees ([email protected]) [email protected] 5691 8728