KOHTUMÄÄRUS
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on ehitusloa ja metsateatiste tühistamise nõue.
2. Kuna kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ning kohus peab seda põhjendatuks, määrab kohus kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Kohtuistung toimub 01.12.2022 algusega kell 11.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas aadressil Pärnu mnt 7. Menetlusosalistel on soovi korral võimalik istungiks osa võtta virtuaalistungi vormis teavitades sellest kohut.
HKMS § 127 lg 6 kohaselt kohaldatakse haldusasjas kohtuistungi määramise, menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-des 341–346 sätestatut. TsMS § 343 lõike 1 kohaselt toimetab kohus kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks istungile kutsutavatele isikutele kätte kohtukutsed (TsMS § 343 lg 2).
HKMS § 62 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks. Pärast seda saab esitada tõendeid, avaldusi ja taotlusi vaid juhul, kui põhjendatakse, miks neid tõendeid ei olnud varem võimalik esitada (kas hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus) või kui nende tõendite esitamine ei põhjusta asja arutamise venimist. Kui kohus on andnud pooltele tähtaja tõendite esitamiseks, siis järgitakse seda tähtaega. Arvestades HKMS § 51 lg 3 esimese lauses sätestatut, annab kohus menetlusosalistele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks resolutsioonis märgitud tähtaja.
3. Ehitusloa aluseks on AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (10033667) koostatud ehitusprojekt. Seda dokumenti ei ole menetlusosalised kohtule esitanud.
Ehitusluba anti maaparandusehitiste rekonstrureerimiseks, kuid ehitusloast ei ole aru saada, mis toimingud on selleks vajalik. Seetõttu ei ole kohtul ilma ehitusprojektita võimalik hinnata kaebaja väidet et PTA jättis hindamata, millised tagajärjed võivad olla ehitusloa alusel tehtavatel töödel, sh raadamistöödel.
Seetõttu kohustab kohus PTA-d esitama ehitusprojekti.
4. RMK väidab, et eesvoolukraav Lihuveski (TP-626) (101) ja kuivenduskraav 109 ei saa kahjustada ala kaitse-eesmärki, kuivõrd kuivenduskraavid on rajatud sinna enne Natura alaks tunnistamist.
RMK-l tuleb tõendada väidet, et need kuivenduskraavid on rajatud sinna enne Natura alaks tunnistamist.
4.1. Samuti on kaebajal ja RMK-l erimeelsus selles, kas kuivenduskraavid tagavad ala kaitse-eesmärke.
Kas RMK väide, et kuivenduskraavid tagavad ala kaitse-eesmärke lähtub Tõrasoo looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirjast (§ 9 p 2): lubatud tegevuseks on olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd?
5. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.06.2022 määruses (p 12-17) asjas nr 3-22-716 (jõustunud, www.riigiteataja.ee) tühistamiskaebuse tähtaegsuse hindamist. Kas vastustajad vaidlevad vastu, et nad ei kaasanud kaebajat haldusaktide menetlusse, ei teavitanud kaebajat haldusaktidest ega toimetanud haldusakte kaebajale kätte?
6. KeA ja RMK on selgitanud ja tõendanud, et metsateatised raadamiseks ei puuduta Natura alale kuuluvat Salavalge-Tõrasoo loodusala ega selle lähiümbrust. Kui kaebaja vaidleb sellele väitele vastu, tuleb oma vastuväidet tõendada.
6.1. Kaebaja väidab (kaebus p 30), et Natura eelhinnangus on leevendusmeetmetega arvestamine keelatud. Neid ei saa kindlaks määrata enne, kui negatiivset mõju on täielikult hinnatud ja kirjeldatud, mis peab toimuma asjakohase keskkonnamõju hindamise käigus.
Seda väidet esitades tugineb kaebaja Euroopa Komisjoni dokumendile Natura 2000 ja metsad. I-II osa, lk 81. See osa dokumendist asub peatükis 4.8. Uus tegevus Natura 2000 aladel (alates lk 79). Ehitusluba ei antud uueks tegevuseks, vaid kuivenduskraavide rekonstrueerimiseks. Kas neid asjaolusid arvestades jääb kaebaja oma väite juurde, et Natura eelhinnangus on leevendusmeetmetega arvestamine keelatud?
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom