PAIDE NOTAR EVE PÕTTER

NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER

2280

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING

Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud Paide notar Eve Põtter, kelle notaribüroo aadress on Pärnu tn 54, Paide linn, Järva maakond, 30.11.2022 kaugtõestamise teel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, mis on registreeritud registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e- posti aadress [email protected] [email protected] edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), kes kinnitab et selle lepingu tõestamise ajal viibib ta Tori vallas,

Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Peeter Lellsaar, isikukood 36007254912, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel),

kes kinnitab et selle lepingu tõestamise ajal viibib ta Paides,

kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Väätsa metskond 114, Kirila küla, Paide linn, Järva

maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13441950, ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 56502:003:0157, pindala 78,27 ha, aadress Väätsa metskond 114, Kirila küla, Paide linn, Järva maakond, maa

2

sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.

1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on lepingu esemel

registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid: • rajatis Viru- Paide 330kV õhuliin L356, ehitisregistri koodiga 221360752, esmane

kasutus määramata, ehitusalune pind 13535840,0 m² ja ehitise staatus Olemas. Ehitisregistri andmetel on rajatise suhtes väljastatud järgmised dokumendid: Mustvee vald on 14.05.2022 väljastanud ehitusteatise nr 2211201/15408; Jõgeva vald on 14.05.2022 väljastanud ehitusteatise nr 2211201/15497; Põltsamaa vald on 14.05.2022 väljastanud ehitusteatise nr 2211201/15624; Järva vald on 14.05.2022 väljastanud ehitusteatise nr 2211201/15655; Paide linn on 14.05.2022 väljastanud ehitusteatise nr 2211201/15686; Jõgeva vald on 24.03.2021 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 2111571/00426; Jõgeva vald on 22.03.2021 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 2111571/00400; Jõgeva vald on 12.03.2021 väljastanud andmete esitamise teatise nr 2111525/01490.

• rajatis 110kV õhuliin L132 Paide-Koigi, ehitisregistri koodiga 221384569, esmane kasutus 1978.a, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus Olemas. Ehitisregistri andmetel ei ole rajatise suhtes väljastatud dokumente.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on

informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel,

teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus.

1.4. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel kehtivad lepingu eseme suhtes piirangud:

Katastriüksuse 56502:003:0157 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7796,75 m²; nähtus: Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 27855,75 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 13746,74 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pärnu jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 23199,04 m²; nähtus: Kanal,peakraav (Kriilevälja peakraav (Veskioja)); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1313,62 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 22683,97 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Salubi oja); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 164,07 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 43517,09 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Salubi oja);

3

Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 13746,01 m²; nähtus: Hoiuala (Pärnu jõe hoiuala (Järva)); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2658,15 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 197149,27 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pärnu jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 99598,71 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pärnu jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 19759,04 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pärnu jõgi); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 298,62 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2323,89 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 7895,57 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pärnu jõgi); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2724,15 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV; Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 782694,36 m²; nähtus: Uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 10156,74 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Salubi oja); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 18895,97 m²; nähtus: Maantee (Kriilevälja - Kirila - Mündi); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7796,75 m²; nähtus: Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 11484,39 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 282842,10 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Kirila); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12476,74 m²; nähtus: Elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin). Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 282842,10 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Kirila); ulatus: 13746,01 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus gobio (võldas)); ulatus: 1155,57 m; nähtus: kanal,peakraav (Kriilevälja peakraav (Veskioja)); ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; ulatus: 1162,02 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Kirila); ulatus: 79,72 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Kirila); ulatus: 782694,36 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); ulatus: 627,69 m; nähtus: maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Epneri_2); ulatus: 832,11 m; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Salubi oja); ulatus: 693,27 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (PIIBE);

4

ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; ulatus: 154,71 m; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Paide - Roosna- Alliku); ulatus: 156,33 m; nähtus: elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (Viru - Paide); ulatus: 13746,01 m²; nähtus: hoiuala (Pärnu jõe hoiuala (Järva)); ulatus: 13746,74 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Pärnu jõgi); ulatus: 154,71 m; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Paide - Koigi); ulatus: 15,45 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Kooperatiivi:PAB).

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad

kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.

1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel lepingu ese ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht.

1.6. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel.

1.7. Omanik kinnitab, et:1.7.1. Kinnistusraamatu andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme

suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.1.7.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.7.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid.

1.7.4. Kasutusõiguse alal ei paikne ehitisi. 1.7.5. Kasutusõiguse alal ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid

maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.1.7.6. Omanik on õigusvõimeline äriühing ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata

Omaniku võlausaldajate huve ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Omanik ei ole pankrotis ning Omaniku suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

1.7.7. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitused ei ole lõppenud ega kehtetuks kuulutatud.

1.8. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.8.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.

1.8.2. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Kasutaja ei ole pankrotis ning Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

1.8.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.

5

1.9. Notariaalakti tõestaja kontrollis tõestamisel järgmiseid asjaolusid: 1.9.1. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel. 1.9.2. Omaniku esindaja esindusõigust volikirja alusel.

1.10. Osalejad kinnitavad, et: 1.10.1. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaani, millel on näha kasutusõiguse ala. 1.10.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu

isiklik kasutusõigus elektripaigaldise omamiseks, õigustatud isikul lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos elektripaigaldise majandamine).

2.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana, (edaspidi nimetatud elektripaigaldise kaitsevöönd).

3. OSAPOOLTE KOKKULEPPED

3.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 3.1.1. Mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute elektripaigaldise

Kaitsevööndi tasuta kasutamist elektripaigaldise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega.

3.1.2. Teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid elektripaigaldise Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses.

3.1.3. Hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks Elektripaigaldise toimimist.

3.2. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 3.2.1. Teavitama Omanikku elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest

vähemalt 3 tööpäeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule 1 päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest. Pärast lepingu esemel teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra, selle võimatuse korral hüvitama Omanikule tekitatud kahju. Omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.

3.2.2. Kasutama elektripaigaldise kaitsevööndit kooskõlas lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või

6

kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil. 3.2.3. Kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna

reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 3.2.4. Hoidma elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras. 3.2.5. Kandma elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees,

mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 3.2.6. teavitama kinnisasja valdajat metsa raie vajadusest elektripaigaldise kaitsevööndis

vähemalt kaks kuud enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt; 3.2.7. hüvitama kinnisasja valdajale elektripaigaldise kaitsevööndis kasvava metsa raiega

seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine); 3.2.8. maksma Omanikule tasu tehnorajatise talumise eest õigusaktides ettenähtud suuruses

ja korras. 3.3. Omanikule jääb õigus lõpetada see leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara

on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 3.4. Kasutaja annab tagasivõetamatu nõusolek lepingu esemeks oleva kinnisasja jagamise

korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub selle lepingu alusel rajatud elektripaigaldis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

3.5. Pooled on kokku leppinud, et kinnisasja omanik võib vajadusel koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13441950 kolmandasse jakku asjaõigusseaduse § 1581 järgse tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 30.11.2022 sõlmitud lepingu punktidele 2, 3.1. ja 3.2. ning lepingu lisaks olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks.

5. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Notariaalakt on koostatud digitaalselt ühes originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Osalejale väljastatakse soovi korral notariaalaktist paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. Digitaalsest originaaldokumendist paberkandjal kinnitatud ärakiri jääb notari kätte hoiule.

5.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist on lepinguosalistele leping kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde.

5.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu kinnistusosakonnale. 6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepingupooled avaldavad, et selle lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja

aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega

7

aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga. 6.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 6.3. Kasutaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või 3 tööpäeva

jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

6.4. Kasutaja tasub riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist koos lepingule lisatud plaaniga osalejale videosilla vahendusel läbivaatamiseks ekraanil ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja videosilla vahendusel notariaalakti tõestaja juuresolekul digitaalselt alla kirjutatud. Selles dokumendis on 12 lehte. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2(1)). Notari tasu 58,30 eurot.Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Urve Jõgi , allkirjastatud digitaalselt

Peeter Lellsaar, allkirjastatud digitaalselt

Notar Eve Põtter, allkirjastatud digitaalselt

8

LISA 1

7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED

7.1. Isiklikkasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

7.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.

7.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

7.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

7.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

7.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

7.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

7.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

7.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes

9

huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

7.10. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.

7.11. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

7.12. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

7.13. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

7.14. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

7.15. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita

10

masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

7.16. Õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.

7.17. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

7.18. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

7.19. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

7.20. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

7.21. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii,

11

et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.