Lepingu täitmise nõue

Tervist

RMK-l on seoses Viru raba parkla projekteerimisega tekkinud järgmised küsimused ja murekohad:

1.      Kuna ala on enne ehitustöid vaja vabastada puittaimestikust, siis oleks kindlasti vaja ka kajastada eraldi kaardikihina ala, kus tuleb teostada raie või raadamine.

2.      Kuidas on tagatud suures parklas inimest turvaline liikumine rajani?

3.      Lk. 4. Ptk. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Olemasoleva olukorra all on oluline kirjeldada ka uue parkla rajamise põhjus, milleks on asjaolu, et Viru raba õpperaja olemasolev parkla (mahutavus u 10 sõiduautot) asub Lahemaa rahvuspargi Viru raba sihtkaitsevööndis, Natura 2000 linnu- ning loodusalal. Tulenevalt parkla ebapiisavast mahutavusest pargitakse sõidukeid Liiapeksi-Loksa tugimaantee servas, millel on tugev sõidukitega ning jalgsi tallamise mõju ka kaitsealusele metsamaale. Kasutataval metsamaal on määratletud loodusdirektiivi elupaigatüüp, vanad loodusmetsad 9010*. Projektiga on seega planeeritud külastajate turvalisuse ning looduskoosluse hea seisundi tagamiseks kaitstaval alal asuva parkla sulgemine ning uue parkla rajamine väljapoole looduskaitse alust territooriumi. 

Lõik: „Projekteeritav parkla asub Kuusalu vallas, Lahemaa rahvuspark 81 ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee kinnistul. Hetkel on parkla asukohas tiheda alustaimestikuga mets. Olemas olev reljeef on lainjas ja madalamad kohad liigniisked. Projekteeritud parklast lääne pool asub riigitee nr 85 Liiapeksi-Loksa ja ida pool Lahemaa rahvuspark (Viru raba).“ 

Lõigust peaks välja lugema, et parkla jääb peamiselt kinnistule 85 Liiapeksi-Loksa tee, mille sihtotstarve on transpordimaa. Alale jäävad olemasolevad kraavid.  

„Hetkel on parkla asukohas tiheda alustaimestikuga mets.“ Vajab täpsustamist, kogu alal ei ole kõrge puittaimestik.  

4.      3.3.1 Muldkeha “Parkla on projekteeritud uuele muldkehale, Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas tuleb kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad ning vastavate dreenivate omadustega.” 

Kas siinkohal ei peaks projekteerija materjale välja tooma?

5.      „Kraavide eelvooluks on Viru raba poole suunduv kraav, mis tuleb puhastada võsast ja settetest vähemalt 100m ulatuses.“ Millist kraavi täpsemalt mõeldakse? Tööna tegu olemasoleva kraavi puhastamisega. Natura eelhindamine küll veerežiimile olulist mõju ei näe, käsitleb siiski vaid olemasolevat kraavi ning selle võsast ja setetest puhastamist konkreetselt ei maini (eelhinnang: 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele, lk 22). Eelhinnang ei maini veerežiimi osas ka raba paiknemist projektala vahetus läheduses. Veevoolu suund on raba suunas. Kraavid aluskaardi alusel siiski rabaga ühenduses ei ole. Projektis ei ole kraavide olemasolevat ja hilisemat mahtu välja toodud (ei leidnud vähemalt), seetõttu tegelikult ka keeruline analüüsida muutusi. 

6.      Liikluskorraldus: kindlasti peaks parklasse lisama märgi, mis keelab suurtel veoautodel parkla kasutamise. Kindlasti pole me huvitatud, et parkla muutuks veoautojuhtide puhkepaigaks.  

7.      „Tööde teostamisel tuleb juhinduda Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskirjast ja seadustest tulenevatest kitsendustest.“ Palun parandada kirjavead (rahvuspargi, kaitse-eeskirjast), asendada „seadustest“ sõnaga „jt õigusaktidest“.  

8.      3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd. Keskkonnakaitse peatükis (või vastavalt sobivusele peatükki „Haljastus“) peaks lisaks veel käsitlema teemasid järgnevatest põhimõtetest lähtuvalt:  

Töövõtja on kohustatud omal kulul likvideerima kõik ehitusaegsed kahjustused. Tekkinud kahjustused alal likvideeritakse lähtuvalt konkreetsest juhtumist kooskõlastades tegevuse Tellija ning vajadusel Keskkonnaametiga. 

Projektiga ette nähtud tööd tuleb teostada viisil, mis projektala (parkla ja seda ümbritsev töödega kaetud ala, jalgtee) ümbruse pinnast ja taimkatet võimalikult vähe kahjustaks. Võimalike pinnase ja taimkatte kahjustuste korral lähtutakse konkreetsest olukorrast; ehitustöödel kahjustatud pinnas tuleb tasandada, tasandatud aladele muruseemne segu ei külvata, vaid lastakse taastuda looduslikul taimestikul. Taimekaitsemürkide kasutamine (keemiline umbrohutõrje) mistahes eesmärgil ja viisil ehitustööde raames on rangelt keelatud.  Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise vette, pinnasesse ja taimestikule. Materjalide vedu ja ladustamine vajab lahti seletamist. Projektis on vajalik kirjeldada jalgree materjalide vedu ja ladustamine. Jalgtee ehitamisel kasutatavate materjalide vedu võib toimuda vaid rajatava jalgtee alal ning vältida tuleb võimalikult ümbritseva pinnase ja taimkatte kahjustusi. Materjalide transpordi aeg, -viis (-vahendid), kasutatavad teed ning materjalide ladustamise kohad tuleb taasesitamist võimaldaval viisil kooskõlastada Keskkonnaameti ning Tellija esindajaga. Materjalide transport ja ladustamine võib toimuda vaid eelnevalt kooskõlastatud alal ja viisil. Võimalikult vältida nö tühisõite. 

Kui ilmneb oht säilitatava puittaimestiku kahjustamisele, tuleb puude tüved ümbritseda kaitsevõrguga vms. Ehitustööde lõppedes tähistused ja kaitsevõrgud vm eemaldada. 

9.      3.7.1. Haljastus „Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Vajadusel teostada umbrohutõrjet.“ 

Muruseemne osas palun täpsustada, millist seemet võib kasutada ja väga olulisena, kus muruseemne kasutamine on planeeritud. Muru ei või külvata jalgtee servas kahjustuste likvideerimiseks. Palun täpsustada, et võib kasutada muruseemne segu, mis sisaldab vaid kõrrelisi.  

Eespool kommentaarina juba kirjas, et keemiline umbrohutõrje ehitustööde käigus on rangelt keelatud, võiks selle ka siin täpsustada.  

10.  Projektis ei ole kirjeldatud ehitustööde valmimise järgne hooldus. 

Lugupidamisega

Timo Kangur

RMK Lahemaa külastusala juht

5017970