Kompromissettepanek

Kvartal VR134 Eraldis 21 Pindala (ha) 2,25 Metsakasvatusliku eesmärgi puuliik KU

Tööliik Ühik Maht Ühiku hind (eur) Hind kokku (eur) Lageraie ja kokkuvedu tm 0,00 Võsaraie enne maapinna ettevalmistamist ha 0,00 Maapinna ettevalmistamine ha 0,00 Metsataimed (LM) tk 2889 0,470 1357,83

1357,83Kokku

Kahju hindamise akt

Austatud härra Nõmm

Edastasime 02.06.2022 Pärnumaa Jahimeeste Liidule kahju hindamise akti nr 3-1.61/37 seoses

Vana-Varbla jahipiirkonnas kvartalil VR134 eraldis 21 hukkunud kuuse kultuuriga.

Lähtuvalt 06.12.22 esitatud kompromissettepanekust edastame teile muudetud kahju hindamise

akti, kalkulatsiooni leiate kirja manusest.

Kvartalil VR134 eraldisel 21 tekitatud kahju eest kuulub hüvitamisele 1357,83 eurot

(üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend kolm sent).

Palume Teil kahju hindamise akt nõustumise korral allkirjastatult tagasi saata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai

Vändra metsaülem

Lisa: Muudetud KHA VR134-21

5303 1010 [email protected]

Eero Nõmm

Pärnumaa Jahimeeste Liit

Tegevjuht

[email protected]

Meie 06.12.2022 nr 3-1.61/37-2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

ADVOKAADIBÜROO HETA

Ülemiste Ärimaja

Peterburi tee 2f

11415 Tallinn

Tel 699 66 11

Faks 644 28 89

Reg.kood 10285794

[email protected]

www.heta.ee

Lp Aliis Kevvai Riigimetsa Majandamise Keskus Vändra metsaülem [email protected]

Kirja nr 9502

19.september 2022.a SEISUKOHT RMK 02.06.2022 kahju hindamise aktile nr 3-1.61/37 ja RMK tõlgenduste osas sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu nr 3-1.38/23 kohaldamisel

Advokaadibüroo HETA (edaspidi HETA) kliendiks on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit

(edaspidi Klient või PJL). Klient on pöördunud HETA poole seoses Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) 02.06.2022 saadetud kahju hindamise aktiga nr 3-

1.61/37 (edaspidi Akt) (vt lisa 1). Käesolevaga esitab HETA, Kliendi nimel ja palvel,

täiendava kirjaliku seisukoha1 seoses RMK 02.06.2022 edastatud aktiga ning õiguslike

tõlgendustega poolte vahel 01.07.2013 sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu nr

3-1.38/23 (edaspidi Leping)2 kohaldamise osas.

1. 02.06.2022 akti nr 3-1.61/37 kahju nõudeks ei ole alust

1.1. Lepingu p 3.1.5 kohaselt käsitletakse olulise ulukikahjustusena: Kobraste poolt

tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna kasutajat teavitatud. Seega

käsitleb Leping kobraste poolt tekitatud üleujutusi oluliste ulukikahjustustena, kui neist

on teavitatud jahipiirkonna kasutajata. Lepingu p 5.3.1 kohaselt esitab RMK e-posti teel

jahipiirkonna kasutajale: 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised

ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldus, kahjustaja jm andmed). Käesoleval juhul ei ole

RMK Vändra metsaülema poolt Kliendile 01.03.2022 edastatud puistude nimekirjas (vt

lisa 4) (kus peaks olema kirjas juba tekkinud või tekkida võivad olulised ulukikahjustused

kvartali, eraldise ja kahjustaja täpsusega) 02.06.2022 Aktis nimetatud Vana-Varbla

jahipiirkonna kvartali VR134 eraldist nr 21. Seega ei eksisteerinud 01.03.2022 seisuga

Vana-Varbla jahipiirkonna kvartali VR134 eraldisel nr 21 kopra põhjustatud üleujutust

ehk Lepingu mõistes olulist ulukikahjustust ning RMK ei pidanud ka võimalikuks kvartali

VR134 eraldisel nr 21 kopra põhjustatud olulise ulukikahjutuse tekkimist tulevikus.

1 Pooled on 21.06.2022 kohtunud (vastavalt Lepingu p 3.3) seoses RMK 02.06.2022 esitatud aktiga, millise tulemusel esitas RMK õigusosakond ja jahindusosakond omapoolsed seisukohad Lepingu tõlgenduste osas (vt lisa 2). 2 Lepingut viimati muudetud 20.09.2017 (vt lisa 3).

2 (7) .

Järelikult ei ole RMK Klienti teavitanud võimalikust või olemasolevast kopra üleujutusest,

millisel juhul oleks Klient saanud kopra tammi(d) likvideerida ja ennetada võimalikku

kahju tekkimist. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse

rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd,

kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus,

mille toimumise riisikot ta kannab. Antud juhul kannab RMK riisikot Vana-Varbla

jahipiirkonna kvartali VR134 eraldisel 21 tekkinud üleujutuse ja võimaliku tekkinud kahju

osas ning RMK-l puudub õigus Kliendilt kahju nõuda.

2. RMK 02.06.2022 teavitus ei anna alust kahju nõudeks

2.1. Lepingu p 5.3.2 kohaselt esitab RMK e-posti teel jahipiirkonna kasutajale: jooksvalt

info kobraste poolt tekitatud uute üleujutusalade kohta ning korralduse nende likvideerimiseks. RMK

teatas Kliendile 02.06.2022 kell 13:05 e-kirjaga (vt lisa 5) ja teavitusega nr 3-

1.1/2022/3239 (vt lisa 6), et on tuvastanud kopratammid Vana-Varbla jahipiirkonna

kvartali VR134 eraldisel nr 21, mistõttu on mets üleujutatud ja kuuse kultuur on

hukkunud. RMK tuginedes Lepingule palus Kliendil kopratammid esimesel võimalusel

eemaldada ja jahihooajal kobrastele jahti pidada. Järelikult oli Lepingu p 5.3.2 alusel

tegemist uue üleujutusalaga, millest Klienti ei olnud RMK varasemalt teavitanud ning

millise tõttu ei olnud Kliendil võimalik kopra tammi(e) likvideerida ja seeläbi võimalikku

kahju tekkimist ennetada.

2.2. Oluline on märkida, et peale uue üleujutusala ja kopra tammide likvideerimise

korraldusest teavitamist, saatis RMK 9 minutit hiljem Kliendile kahju hindamise akti (vt

lisa 5), millise kohaselt on kahju suuruseks RMK arvestuste kohaselt 2683,13 eurot.

Selliselt ei olegi Kliendil võimalik vältida kahjude tekkimist, kui RMK saadab 9 minutilise

vahega teavituse uuest kopra üleujutusest ja selle likvideerimise korraldusest ning koheselt

kahju nõude. Selline RMK käitumine ei ole kindlasti kooskõlas hea usu põhimõttega

TsÜS § 138 lg 1 ja 23 ning VÕS § 6 lg 1 ja 24 alusel ega ole kooskõlas ka sõlmitud Lepingu

eesmärgiga. Arvestades eeltoodut on tegemist VÕS § 139 lg 1 olukorraga, s.t kui kahju

osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või

3 TsÜS § 138 lg 1 - õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS 138 lg 2 - õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 4 VÕS § 6 lg 1 - võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 - võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

3 (7) .

oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu

juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu

tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui

kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kuivõrd RMK rikkus omapoolset

Lepingust tulenevat teavitamise kohustust Kliendi suhtes, mis oma sisult kattub VÕS §

139 lg 2 kohustusega ning milline RMK poolne kohustuse korrektne täitmine oleks

võimaldanud Kliendil ennetada ja vältida RMK-l kahju tekkimist, siis antud juhul kuulub

kahjuhüvitis vähendamisele täies ulatuses Kliendi suhtes.

3. RMK kahju nõude suurus

3.1. RMK on 02.06.2022 kahju hindamise aktis (vt lisa 1 esimene lõik) kinnitanud, et

Vana-Varbla jahipiirkonna kvartali VR134 eraldisel nr 21 on kuuse kultuur täies ulatuses

hukkunud. Avaliku Metsaregistri andmete kohaselt kvartali VR134 eraldise nr 21 kohaselt

(vt lisa 7) on uluki kahjustuse protsendiks määratud 80% mitte 100%. Arvestades, et

nimetatud eraldisel on kuused istutatud 2019. aastal ning eraldise pindalaks on 2,25 ha ja

ühel hektaril oli 30.05.2022 seisuga 1080 kuuske (vt lisa 7), siis kasvas nimetatud eraldisel

kokku 2430 kuuse istikut (2,25*1080). Metsaregistri kohaselt oli neist kuuse istikutest

kahjustatud 80% ehk 1944 kuuse istikut. Järelikult 20% ehk 486 kuuse elujõulist istikut on

nimetatud eraldisel alles ja kahjustamata.

3.2. Kahju hindamise akti kohaselt plaanib RMK istutada eraldisele 3375 uut

metsataime (LM). Esiteks, kasvas antud eraldisel enne kokku 2430 kuuse taime, millest

hävinud on 80% ehk 1944 kuuse taime. Seetõttu ei ole põhjendatud kahju hüvitamiseks

istutada 1944 hävinud kuuse taime asemele 3375 uut metsataime (LM), s.o 1431 taime

rohkem kui eraldisel algselt kasvas. Selliselt toimuks rikastumine Kliendi arvelt ning

selline asjaolu on selgelt vastuolus VÕS § 127 lg 1 kohase diferentsihüpoteesi ja kahju

hüvitamise eesmärgiga, s.o kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Lisaks tuleks aga taimede arvu määramisel arvestada Lepingu p-

i 3.1.2, millise kohaselt on metsakasvatuslikuks miinimumeesmärgiks metsauuendusalal või

noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike kuuskede arv langenud alla 1000 tk/ha kohta.

Järelikult on RMK pidanud miinimumnõudena 1000 kuuse taime hektari kohta

metsakasvatuslikult ning seda ületavat osa ei saaks RMK Kliendilt nõuda. Selliselt peaks

eraldisel nr 21 kasvama minimaalselt 2225 kuuse taime (2,25ha*1000). Kuna eraldisel on

4 (7) .

alles 486 kuuse taime, siis tuleks istutada minimaalse metsakasvatusliku eesmärgi

saavutamiseks juurde 1764 kuuse taime (2225-486).

3.3. Teiseks, tuleks hukkunud kuuse taimed asendada samamoodi kuuse taimedega

mitte metsataimedega (LM) (VÕS § 127 lg 1). Sama põhimõtet kinnitab Lepingu p 3.9,

millise kohaselt kahjustuse likvideerimiseks peapuuliigi eesmärki ei muudeta eraldisel.

Eraldise nr 21 peapuuliigiks on kuusk (vt lisa 7), mis tähendab, et kahju likvideerimiseks

tuleb istutada uued kuuse taimed.

4. RMK-le Lepingu alusel hüvitatav kahju

4.1. Lepingu p 3.3 kohaselt on RMK-l õigus nõuda kahju hüvitamist üksnes

kavandatavate tööde eest. 02.06.2022 edastatud kahju hindamise akti kohaselt on ainsaks

RMK poolt kavandatavaks tööks „Istutamine“. „Metsataimed (LM)“ ei ole Lepingu p 3.3

kohaselt tööks, millise maksumust saaks RMK Kliendilt nõuda. Arvestades, et istutada

oleks kvartali VR134 eraldisel nr 21 vaja 1764 uut kuuse taime, oleks sellise istutamistöö

maksumuseks 573,30 eurot (1764*0,325).

5. Kahju tegelik põhjus ei ole selge

5.1. 21.06.2022 osapoolte kohtumisel selgus, et RMK oli algselt märkinud Vana-Varbla

jahipiirkonna kvartali VR134 eraldise nr 21 kahjustuse põhjuseks „põud“. Sellest järeldub,

et tegelik kahju põhjus ei ole täna üheselt selge, kuna RMK on kahju põhjuse liiki hiljem

muutnud. Kliendil on põhjendatud kahtlus, et Metsaregistris märgitud uluki kahjustus

80% ulatuses on tegelikult põua kahjustus, mis on viinud kuuse kultuuri osalisele

hukkumisele. Sellisel juhul puudub põhjuslik seos väidetava Kliendi Lepingu rikkumise ja

tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 alusel.

5.2. Juhul kui tegelikuks kahju tekkimise põhjuseks oli põud, siis VÕS § 127 lg 2

kohaselt ei vastuta Klient sellise kahju eest. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu

hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Põud ei ole

ulukikahjustus ning Kliendi lepinguliseks kohustuseks ei ole põuast tingitud kahjude

ennetamine.

5.3. Lisaks on oluline märkida, et 19.01.2021 teavitas RMK Klienti Vana-Varbal

jahipiirkonna kvartali VR133 eraldistel nr 1 ja nr 7 surnud kultuuridest ja seda kopra

üleujutuste tagajärjel kahju hindamise aktiga (vt lisa 8). Kvartal VR 133 on naaberkvartal

kvartalile VR134, millise osas on käesolevaga poolte vahel vaidlus. Mõlemad kvartalid ja

5 (7) .

nimetatud eraldised piirnevad ühe ja sama kuivendussüsteemiga. 21.04.2021 RMK

tühistas ise kvartali VR133 eraldiste nr 1 ja nr 7 osas kahju hindamise akti ja seda

alljärgnevatel põhjustel (vt lisa 9):

 Kohalik jahiselts on tõstnud kopratamme välja igakordsel RMK poolsel teavitusel

(esitati kopa gps aktid);

 Antud piirkonda on planeeritud kuivendussüsteemide hooldustööd;

 Looduses kohal viibides tuvastasime mitte toimivad truubid.

Seega ei ole antud kuivendussüsteemis probleemi, s.o üleujutuste põhjustajaks kobras, vaid

valesti projekteeritud ja ehitatud truubid (liiga väikese diameetriga ja vee läbilaskevõimega,

mistõttu need ummistuvad kiiresti looduslike setetega). Lisaks ei ole tänaseni RMK

teostanud antud kuivendussüsteemis lubatud hooldustöid ega probleemseid truubitorusid

asendanud õiges suuruses truubitorudega.

6. RMK poolsest Lepingu tõlgendamisest

6.1. Lisas 2 on toodud RMK tõlgendused Lepingu kohaldamise osas. Klient ei saa

selliste tõlgendustega nõustuda, kuna need on vastuolus RMK enda senise käitumise ja

praktikaga ning olles küsinud arvamust Eesti Jahimeeste Seltsilt (edaspidi EJS), kui

riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu koostamise töörühmas viibinud ühelt osapoolelt.

6.2. Lühidalt oli RMK tõlgendus järgmine: „Kokkuvõtteks: Kui metsauuendusala või puistu

kahjustamise on põhjustanud kobraste poolt tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on

jahipiirkonna kasutajat teavitatud ja jahipiirkonna kasutaja on teatanud, et kopratamm(id) on

likvideeritud, on RMK-l õigus esitada kahju hindamise akt ka siis, kui metsakahjustuse on

põhjustanud samas kuivendussüsteemis uus kobraste tekitatud üleujutus.“ Antud juhul on pooltel

erinev arusaam sellest, millisel alusel käsitleda kopra kahjustusi, s.o kas kuivendussüsteemi

või eraldise põhiselt. RMK tõlgenduse aluseks on mõiste „kuivendussüsteem“, kuid EJS

ja Kliendi arusaama kohaselt saab selleks aluseks olla konkreetne eraldis. Sõlmitud Leping

(vt lisa 2) kinnitab Kliendi ja EJS arusaama, eelkõige Lepingu punktid 3.8, 3.9 ja 5.3.1, mis

kõik räägivad uluki kahjustusest ja sellest teavitamisest eraldise põhiselt. Kliendi ja EJS

arusaama Lepingu kohaldamise osas kinnitab ka tänaseni toimunud RMK poolne enda

praktika, kus RMK edastab igal kevadel eraldise põhiselt puistud, kus on tekkinud või

võivad tekkida olulised ulukikahjustused. Antud RMK praktikat kinnitab üheselt ja selgelt

02.06.2022 kahju hindamise akt, kus on kopra tekitatud kahjud fikseeritud eraldise

põhiselt, mitte kuivendussüsteemi põhiselt.

6 (7) .

6.3. Kliendil ei olegi võimalik kuivendussüsteemi põhiselt teostada oma Lepingulisi

kohustusi, s.o ennetada kopra kahjustusi, kuna RMK ei ole Kliendile andnud infot

vaidlusaluse kuivendussüsteemi osas, s.o plaanil näidatud kuivendussüsteemi konkreetne

paiknemine, algus ja lõpp, kõik harud jne. Senini on RMK Kliendile edastanud kopra

üleujutuste infot üksnes ja ainult eraldiste põhiselt, mis aga ei kajasta kuivendussüsteemi

kui tervikut.

6.4. 02.06.2022 kahju hindamise aktis märgitud kvartali VR134 eraldisel nr 21 ei ole

varasemalt kobraste tamme olnud ning üleujutusi pole esinenud. Tegemist on uue

üleujutuse alaga, millest Klienti ei ole varasemalt teavitatud RMK poolt ning seetõttu ei

ole Klient saanud ka RMK-d teavitada, et ta oleks eraldisel nr 21 kopra tammid

likvideerinud. Selles osas RMK antud juhul faktiliselt eksib.

6.5. Kliendi ja EJS arusaama kohaselt saame Lepingu alusel rääkida kopra kahjude

käsitlemisel üksnes „samast“ eraldisest. S.t olukorrast, kus korra on juba kopra tammide

põhjustatud üleujutus eksisteerinud eraldisel, millest RMK on Klienti teavitanud ja kus on

Kliendi poolt üleujutus (kopra tammid) likvideeritud ning kopra tammid ja üleujutus on

tekkinud tagasi samasse eraldisse.

6.6. Mõiste „kuivendussüsteem“ tähendab looduses kilomeetrite pikkust erinevate

kraavide võrgustikku.5 RMK „kuivendussüsteemi“ põhine tõlgendus, et kui

kuivendussüsteemi ühes otsas on olnud kopra tamm ja see on Kliendi poolt likvideeritud

ning nüüd tekib uus kopra tamm „sama“ kuivendussüsteemi teises otsas, ei saa olla

korrektne ja Lepingu eesmärgiga kooskõlas. Selline RMK kuivendussüsteemi põhine

tõlgendust ei ühti Lepingu p 3.8 sisuga ja oleks RMK-le hoopis kahjumlik. Arvestades

RMK tõlgendust, tähendaks see Lepingu p 3.8 valguses seda, et kui 100 km pikkuse

kuivendussüsteemi võrgustiku kilomeetril 99 on kopra tamm olnud ja see on põhjustanud

üleujutuse näol kahju ning Klient on kahju hüvitanud RMK-le, siis kui sama

kuivendussüsteemi kilomeetril 1 tekib uus tamm ja uus kahju, siis teistkordselt RMK ei

saa enam kahju hindamise akti koostada ja kahju nõuda Kliendilt sama

kuivendussüsteemi põhiselt. Võib eeldada, et RMK eesmärgiks Lepingu sõlmimisel ei

olnud ühekordse jahipiirkonna kasutaja kahju hüvitamise korral kuivendussüsteemi

põhiselt ülejäänud Lepingu kehtivuse ajal kanda ise kopra põhjustatud kahjud 100%

ulatuses ning alles uuel sõlmitaval/pikendataval Lepingu kehtivuse perioodil, saada

taaskord ühekordne kahju hüvitis jahipiirkonna kasutajalt kuivendussüsteemi põhiselt.

5 MaaParS § 3 lg 3 - kuivendussüsteem on maaparandussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu (edaspidi eesvool) kaudu suublasse või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu.

7 (7) .

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu Klient RMK poolse 02.06.2022 kahju hindamise akti

ja kahju nõudega ega ka RMK poolse Lepingu tõlgendusega kahjude arvestuse

osas kuivendussüsteemi põhiselt.

Lisad:

1. RMK 02.06.2022 kahju hindamise akt nr 3-1.61/37

2. 20.07.2017 Leping

3. Aliis Kevvai e-kiri koos RMK õigusosakonna ja jahindusosakonna seisukohtadega

4. RMK Vändra metsaülema 01.03.2022 e-kiri puistude nimekirjaga

5. RMK 02.06.2022 e-kirjad

6. RMK teavitus nr 3-1.1/2022/3239

7. Metsaregistri väljavõte

8. RMK 19.01.2021 kahju hindamise akt nr 3-1.61/1

9. 21.04.2021 kahju tühistamine nr 3-1.1/2426

10. EJS seisukoht Lepingu tõlgenduse osas

Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Lehiste Advokaat

Kvartal VR134 Eraldis 21 Pindala (ha) 2,25 Metsakasvatusliku eesmärgi puuliik KU

Tööliik Ühik Maht Ühiku hind (eur) Hind kokku (eur) Lageraie ja kokkuvedu tm 0,00 Võsaraie enne maapinna ettevalmistamist ha 0,00 Maapinna ettevalmistamine ha 0,00 Metsataimed (LM) tk 2889 0,470 1357,83

1357,83Kokku

Kahju hindamise akt

Austatud härra Nõmm

Edastasime 02.06.2022 Pärnumaa Jahimeeste Liidule kahju hindamise akti nr 3-1.61/37 seoses

Vana-Varbla jahipiirkonnas kvartalil VR134 eraldis 21 hukkunud kuuse kultuuriga.

Lähtuvalt 06.12.22 esitatud kompromissettepanekust edastame teile muudetud kahju hindamise

akti, kalkulatsiooni leiate kirja manusest.

Kvartalil VR134 eraldisel 21 tekitatud kahju eest kuulub hüvitamisele 1357,83 eurot

(üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend kolm sent).

Palume Teil kahju hindamise akt nõustumise korral allkirjastatult tagasi saata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai

Vändra metsaülem

Lisa: Muudetud KHA VR134-21

5303 1010 [email protected]

Eero Nõmm

Pärnumaa Jahimeeste Liit

Tegevjuht

[email protected]

Meie 06.12.2022 nr 3-1.61/37-2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Vastus kompromissettepanekule

Austatud Teet Lehiste

Lähtudes soovist hoida oma lepingupartneritega häid suhteid, tunnistame, et RMK poolne infovahetus Teie kliendi – MTÜ-ga Pärnumaa Jahimeeste Liit - oli teatud puudujääkidega ja edaspidises suhtluses püüame sellist olukorda vältida. Eeltoodust tulenevalt nõustub RMK sõlmima kompromissi, milleks teeme ettepaneku järgmiseks:

• Nõustume, et Teie kliendil on võimalik kevadel teostada metsauuenduse täiendamine enda tööjõuga.

• Arvestame kevadel metsauuenduse täiendamiseks planeeritud taimedest maha koprakahjustuse fikseerimise hetkel eraldisel alles olnud 216 elujõulise kuuse koguse. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele kokku 1284 sanglepa taime hektari kohta, mis teeb kokku 2889 istikut, et täita metsauuenduse miinimumnõuded eraldisel.

Kokkuvõtvalt, arvestades kahjuakti algsest hinnast maha istutuse hinna ja vähendatud taimede koguse, oleks RMK poolne kompromissettepanek kahjuakti summaks kokku 1357,83 eurot.

Koos käesoleva kirjaga saadame muudetud kahjuakti. Meie kompromissettepanekuga nõustumise korral palume Teie kliendil akt hiljemalt 12.12.2022 allkirjastatult meile tagasi saata. Sellest tulenevalt esitame Teie kliendile arve ulukikahjustuste likvideerimise eest arvestades saavutatud kompromissi ja muudetud kahjuakti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai Vändra metsaülem Lisa: muudetud kahjuakt Jaana Hanikat [email protected]

Teet Lehiste Advokaat/ Attorney Advokaadibüroo HETA/HETA Law Office e-post:[email protected]

Teie 30.11.2022

Meie (digitaalallkiraja kuupäev) nr 3-1.1/2022/5104

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX