Ida-Harjumaa - Maarendileping Paunküla metskond 60, Paunküla metskond 485 - Kose Vallavalitsus

Lisa 3

RMK ja Kose Vallavalitsuse vahelisele

maarendilepingule nr 3-1.21/2019/235

KOKKULEPE LEPINGU LÕPETAMISE KOHTA

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

1. Tulenevalt rentniku 16.03.2021 avaldusest on pooled kokku leppinud lõpetada leping

31. märtsil 2021 seoses suusa- ja discgolfiraja haldamise üleandmisega Kose Suusa-

ja Tervisespordi Klubile.

2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu täitmise osas teisele poolele pretensioone

või vastuväiteid ei esitata ja maatüki üleandmine rendileandjale vormistatakse

kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole

esindajad.

3. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai Merle Pussak

Lisa 4

maarendilepingule nr 3-1.21/2019/235

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Kose Vallavalitsus, edaspidi rentnik, keda esindab vallavanem Merle Pussak,

andis üle ja

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Ida-Harjumaa

metsaülem Andrus Kevvai,

võttis vastu

lepingu objekti - ligikaudu 6695 m² suurune maatükk sportimise ja vaba aja veetmise

eesmärgil maatükil olemasoleva discgolf’i- ja suusaraja valdamiseks ja kõikide tööde

teostamiseks, mis on seotud avalikult kasutava discgolf’i- ja suusaraja ehitamise,

majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega, edaspidi maatükk, Harju maakonnas

Kose vallas Kose alevikus, millest 3920 m² asub kinnisasjal lähiaadressiga Paunküla metskond

60 (katastritunnus 33702:002:0591, pindala 216 995 m², sihtotstarve maatulundusmaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV14233) ja 2775 m² asub kinnisasjal lähiaadressiga Paunküla

metskond 485 (kinnistu registriosa nr 11143150, katastritunnus 33801:001:0009, sihtotstarve

maatulundusmaa, pindala 37 787 m², riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56374).

2. Maatüki seisund lepingu lõppemisel vastab selle lepingujärgsele kasutamisele.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai Merle Pussak

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2019/235

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

18.01.2018 käskkirja nr 1-5/13 alusel Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, ühelt poolt,

ja Kose Vallavalitsus, edaspidi rentnik, keda esindab Kose valla põhimääruse alusel vallavanem

Merle Pussak, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, keskkonnaministri 2.07.2019 käskkirja nr 1-2/19/486

„Riigivara kasutusse andmine (Paunküla metskond 60 ja Paunküla metskond 485)“ alusel ning

kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007

määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1. lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava pinna suuruse äranäitamisega;

1.2. lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund Lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajatuks kasutamiseks lepingu objekti - 6695

m2 suuruse maatüki sportimise ja vaba aja veetmise eesmärgil maatükil olemasoleva

discgolf’i- ja suusaraja valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud

avalikult kasutava discgolf’i- ja suusaraja ehitamise, majandamise, remontimise,

korrashoiu ja hooldamisega, edaspidi Maatükk, Harju maakonnas Kose vallas Kose

alevikus, millest 3920 m2 asub kinnisasjal lähiaadressiga Paunküla metskond 60

(katastritunnus 33702:002:0591, pindala 216 995 m2, sihtotstarve maatulundusmaa, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV14233) ja 2775 m2 asub kinnisasjal lähiaadressiga

Paunküla metskond 485 (kinnistu registriosa nr 11143150, katastritunnus 33801:001:0009,

sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 37 787 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood

KV56374).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Üleandmise-vastuvõtmise akti

allakirjutamisega loetakse maatüki otsene valdus rentnikule üleläinuks.

2.3. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest ja on tähtajatu.

2.4. Lepingu allakirjutamisega rentnik kinnitab, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest ja piiridest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Maatükk antakse rentnikule tasuta kasutamiseks.

3.2. Rentnik on kohustatud tasuma järgmisi kõrvalkulusid, edaspidi kõrvalkulud:

3.2.1. Kehtiv renditava maatüki maamaks on võrreldes arve esitamise menetluskulude ja

töömahuga ebamõistlikult väike, mistõttu maamaksu tasumise kohustus puudub. Maamaksu

muutumise korral jätab rendileandja endale õiguse nõuda rentnikult maamaksu tasumist.

3.3. Kõrvalkulude eest arve esitamine toimub proportsionaalselt rendile antud maatüki pindala

suhtest katastriüksuse üldpindalasse, millel renditav maatükk asub.

2

3.4. Kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist 0,15% tasumisega viivitatud summast iga kalendripäeva eest.

3.5. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahju hüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahju hüvitised

ja alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki lepingu p. 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega;

4.1.2. tasuma tähtaegselt kõrvalkulusid, samuti muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid

summasid;

4.1.3. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju

tekkimise vältimiseks;

4.1.4. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm. õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.5. tagama raja hoolduse ning maatüki korrashoiu ning kandma kõik sellega seotud kulud;

4.1.6. kandma raja ehitus- või parandustööde teostamisel maatükil kõik ehitamisega seotud kulud

ning ehitamisel arvestama kinnisasjadel kehtivate kitsendustega;

4.1.7. informeerima erakorralisest ja möödapääsmatust sanitaarraie vajadusest (torm, lumemurd)

rendileandjat arvestusega, et metsateatise menetlemiseks ja töödega alustamiseks võib

kuluda vähemalt kuuskümmend päeva;

4.1.8. hüvitama rendileandjale maatükil rentniku poolt tellitud kasvava metsa raiega seonduvad

kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine);

4.1.9. tagama maatükiga seotud tööde järgselt kinnisasjade heakorra taastamise oma kulul;

4.1.10. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.11. pidama kinni õigusaktidega või rendileandja poolt kehtestatud ja avalikustatud tuleohutuse

ja muudest asjakohastest eeskirjadest maatüki osas;

4.1.12. tagama Maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;

4.1.13. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.14. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

4.1.15. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.16. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele;

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist;

5.1.3. maatükile langenud või kasutajatele ohtlikuks osutuvad puud koristada või langetada

iseseisvalt, tagamaks raja igapäevase ohutu kasutusvõimaluse. Siinjuures puudub rentnikul

õigus tema poolt raiutud metsamaterjali maatükilt ära viia ja võõrandada;

5.1.4. teostada puude ja põõsaste raiet, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm, või tellida

see kolmandatelt isikutelt omal kulul;

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

3

6.1.1. andma maatüki rentniku kasutusse ja valdusse üle lepingu jõustumisel.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping on sõlmitud tähtajatult.

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal. Lepingu võib erakorraliselt üles

öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud alustel, kusjuures ülesütlemist

nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata kõrvalkulud või viivise;

7.3.3. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.4. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 5.1 toodud kohustusi;

7.3.5. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või

pankroti väljakuulutamise päevast;

7.3.6. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras;

7.3.7. kui ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu

eset korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel

oodata, võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest

lepingu üles öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorraliselt ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki

kahjustamise korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile

tekitatud kahju ja taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt

lisatakse lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse

maatükk rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

seadustes ei nähta ette teisiti.

7.9. Lepingu lõppemisel on rentnikul õigus omal kulul lahti monteerida või maapinnast välja võtta

discgolfi mänguga seotud rajatised ja asjad ning ära viia.

8. Poolte esindajad ja kontaktandmed

8.1. Rendileandja esindaja on RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai tel 506 6931, e-post

[email protected].

8.2. Rentniku esindaja on keskkonnanõunik Taimar Lossmann, tel 509 9994, e-post

[email protected].

9. Teadete edastamine 9.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

9.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

4

9.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

10. Vääramatu jõud

10.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

10.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

10.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

10.2.2. sõjalist konflikti;

10.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

10.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

10.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

10.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

11. Muud tingimused

11.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

11.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

11.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

11.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Kose Vallavalitsus

Registrikood 70004459 Registrikood 75011547

Sagadi küla Haljala vald

45403 Lääne-Viru maakond

Hariduse tn 1 Kose alevik Kose vald

75101 Harju maakond

Tel 676 7500 Tel 633 9300

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai Merle Pussak

13.5.2019 DoGIS Document

https://xgis.maaamet.ee/xGIS/pump/out_21387.html 1/2

Kose valla suusarajad

33702:002:0591 0,39 ha 33801:001:0009 0,28 ha

X = 6562511, Y = 567335

X = 6561646, Y = 566471 M 1:5081 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära

märkima nende päritolu.

none0mm

none0mm

none0mm

none0mm

none0mm

none0mm

none0mm

none0mm

none0mm

Kose valla sporditegevus - 3920 m2

- 2775 m2

RMK ja Kose Vallvalitsuse vahelise 2019.a maarendilepingu nr 3-1.21/2019/235 juurde

Lisa 1

Lisa 2

RMK ja Kose Vallavalitsuse vahelise

2019.a maarendilepingu

nr 3-1.21/2019/235 juurde

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Käesolev akt on koostatud selle kohta, et Rendileandja, keda esindab RMK Ida-Harjumaa

metsaülem Andrus Kevvai, andis üle ja Rentnik, keda esindab vallavanem Merle Pussak, võttis

vastu Harjumaal, Kose vallas Kose alevikus 6695 m2 suuruse maatüki, millest 3920 m2 asub

kinnisasjal lähiaadressiga Paunküla metskond 60 (katastritunnus 33702:002:0591, pindala 216

995 m2, sihtotstarve maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV14233) ja 2775 m2

asub kinnisasjal lähiaadressiga Paunküla metskond 485 (kinnistu registriosa nr 11143150,

katastritunnus 33801:001:0009, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 37 787 m2, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV56374) lepingus ettenähtud kasutusotstarbeks.

2. Maatüki seisund üleandmisel on järgmine: Kasutatav ala asub liigendatud metsaga kaetud

maastikul.

Käesolev akt on allkirjastatud digitaalselt.

Andis üle: Võttis vastu:

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Kevvai Merle Pussak

AKT

hiliseima digitaalallkirja kuupäev