TREV-2 Grupp AS Parila maanteesilla keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (08.02.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtuvalt AS TREV-2 Grupp vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 10, § 191 lg 1, § 196 lg 2 p 4, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja lg 5, otsustan:

1.1. Anda AS-le TREV-2 Grupp (registrikood 10047362; aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10916) vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-521103 Vigala jõkke (VEE1110400) tahkete ainete paigutamiseks mahus 1500 m³ ning Vigala jõe maanteesilla lammutamiseks ja uue rajamiseks (BR1280). Keskkonnaluba antakse kehtivusega kuni 31.12.2025;

1.2. Määrata keskkonnaloale nr KL-521103 seiretingimused (tabel V8 ja V11) ja töökorralduslikud keskkonnameetmed ning tööde teostamise tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (tabel V11 ja V16);

1.3. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest AS-le TREV-2 Grupp.

Keskkonnaluba on kantud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) registreerimisnumbriga KL-521103. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-521103 lahutamatu osa.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine ja menetluse algatamisest teavitamine

AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362; aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10916) esitas 02.01.2024 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1022031 Vigala jõkke (VEE1110400) tahkete ainete (kivide) paigutamiseks

mahus 1500 m3 ning Vigala jõe maanteesilla BR1280 rajamiseks. Uue silla rajamiseks tuleb olemasolev sild lammutada. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2025.

Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022031-2 esitati 03.01.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, menetluse nr M-126860, dokumendi nr DM-126860-2 all.

Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja p 5 kohaselt annab Keskkonnaamet alates 01.10.2019 vee erikasutuseks keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba).

2.2. Keskkonnaloa muutmistaotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Keskkonnaamet võttis 18.01.2024 kirjaga nr DM-126860-3 taotluse menetlusse ning küsis Rapla Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa muutmistaotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1 ja § 46 lg 1 p 1).

Keskkonnaamet teavitas 19.01.2024 avalikkust keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes.

Taotluse kohta arvamusi ei esitatud. Rapla Vallavalitsus märkis oma 05.02.2024 korralduses nr 53, et nõustub AS-ile TREV-2 Grupp keskkonnaloa andmisega, kui arvestatakse tingimusega, et kivid, välja arvatud tahutud raudkivid, laotatakse jõkke ühtlaselt, vältides jõe paisutamist. Keskkonnaamet nõustub Rapla Vallavalitsuse tingimusega ning kannab selle keskkonnaloale.

Keskkonnaamet teavitas XX.02.2024 keskkonnaloa nr KL-521103 eelnõu ja keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1).

Eelnõudele ettepanekuid ega vastuväiteid esitati/ei esitatud.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS § 6 lg 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral tuleb anda

eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4). KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

Ettevõtte kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse ning tegemist ei ole ka KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusega.

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel

VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba. Vastavalt VeeS § 187 p-le 10 on keskkonnaluba kohustuslik kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Vastavalt VeeS § 196 lg 2 p-le 4 antakse veekeskkonnariskiga tegevuse registreering kui toimub tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Menetluse eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise eesmärgil (HMS § 5 lg 2) käsitletakse keskkonnaloas ka veekeskkonnariskiga tegevusega registreeringut nõudvat silla ehitamist, kuna tegevused kannavad ühist eesmärki keskkonnaloaga kavandatava tegevusega (maanteeviadukti ehitamine) ning on ruumiliselt kattuvad.

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. antav keskkonnaluba nr KL-521103 annab AS-le TREV- 2 Grupp õiguse teostada vee erikasutustöid Vigala jões sellesse tahkete ainete paigutamiseks mahus 1500 m³ ja maanteesilla asendamiseks uuega. Kavandatava tegevuse käigus ei suunata Vigala jõge ajutisse voolusängi ega muudeta kaldajoont. Taotluse kohaselt teostatakse töid kallastelt ning vees töötamine ei ole vajalik. Tahkete ainete (kivide) jõkke paigutamine on planeeritud perioodil 01.08-30.09.2024 ehk eelduslikult madalvee perioodil. Tahkete ainete jõkke paigutamine on vajalik uue rajatava maanteesilla alla põhja- ja kaldakindlustuse rajamiseks.

Kavandatavaid tegevusi ja sellega kaasnevaid mõjusid on käsitletud Transpordiameti poolt ehitusloa menetluses koostatud keskkonnamõju eelhinnangus „DPS3 KÄRPA-ALU 28 RAPLA-MÄRJAMAA RISTE (OR1275), VIADUKT (BR1275) ja SILD (BR1280)“, milles leiab järgmist: „Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil.“ Nimetatud eelhinnang sätestab muuhulgas ka ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed (ptk 4.2) ning ehitusaegsed seiremeetmed (ptk 4.3). Nimetatud peatükkides kirjeldatud meetmed on toodud ka ehitusloale.

Vee erikasutuse keskkonnaluba antakse VeeS § 189 lg 1 alusel tähtajatult, väljaarvatud kui vee erikasutus on ühekordne. Ettevõte on taotlenud tegevust ühekordsena. Seega annab Keskkonnaamet keskkonnaloa kehtivusega kuni 31.12.2025.

3.3. Keskkonnaloa nõuete seadmine

Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles tingimuste määramine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Lähtudes Transpordiameti poolt koostatud eelhinnangu ptk-des 4.2 ja 4.3 esitatud meetmetest ning arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud keskkonnameetmed ning tööde teostamise tingimused:

Tahkete ainete paigutamine (tabel V11): 1) Vee erikasutustöid on lubatud teha madalveeperioodil väljaspool kalade kudemis- ja rändeperioodi; 2) Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada vajadusel näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms; 3) Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta; 4) Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast ega tekitada erosiooniohtu; 5) Vigala jõe ajutisse voolusängi suunamine ei ole lubatud; 6) Kivid, välja arvatud tahutud raudkivid, tuleb laduda jõkke ühtlaselt, vältides jõe paisutamist; 7) Kivide paigutamisel ei tohi muuta Vigala jõe sängi ega kaldajoont. Äravoolu tingimusi ei tohi muuta ning voolusängis veeseisu tõsta. Vältima peab jõepõhja reljeefi ühtlustamist; 8) Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal; 9) Kivide paigutamisel kaasata kalaekspert, kes tunneb kalade liikumise seaduspärasusi; 10) Säilitada kaldapuistut, iseäranis suuri puid, nii palju kui võimalik.

Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju (tabel V16): Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed: 1) Järgida Transpordiameti poolt koostatud eelhinnangus (ptk 4.2) ning ehitusloas kajastatud meetmeid.

Parima võimaliku tehnika kasutamine: 1) Masinate hooldust ja tankimist ei või teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit; 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust; 3) Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt; 4) Hoida kasutusvalmis kohesed vahendid reostuse tõrjeks; 5) Masinate parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma selleks ettenähtud kõvakattega pindadel. Masinatega vette minna ei tohi; 6) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ning ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit Vigala jõest.

Toimingud avarii korral: 1) Masinast välja tulnud kütus tuleb absorbendiga kokku koguda ja eemaldada. Pinnasele

sattunud reostus tuleb koos pinnasega välja kaevata ja alalt eemaldada; 2) Reostuse korral peab viivitamatult võtma veeproovi vastavalt reostuse olemusele (nt heljum, naftasaadused); 3) Avarii ja reostuse tekkimisel teavitada Keskkonnaametit.

Muud asjakohased meetmed: 1) Kõigi eelpooltoodud nõuete täitmine tuleb dokumenteerida ja tõendusmaterjalid säilitada ehituse objekt- ja või projektjuhi poolt projekt dokumentide hulgas. Sh fotomaterjalina – enne tööde alustamist ning peale tööde lõpetamist.

3.4. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskavad (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki. VMK-d on leitavad leheküljelt https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do.

Vigala jõgi on Lääne-Eesti VMK 2022-2027 kohaselt jagatud 3 pinnaveekogumiks. Kavandatav tegevus asub pinnaveekogumil Vigala_1 ehk Vigala lähtest Kuusiku jõeni (1110400_1). Tegemist on heledaveelise ja vähese orgaanilise aine sisaldusega loodusliku vooluveekogumiga (tüüp V1B). Vigala_1 veekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2019. aasta seisuga kesiseks, keemiline seisund heaks. Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on kesine kalastiku seisund.

Keskkonnaamet on seisukohal, et järgides Transpordiameti poolt eelhinnangus toodud nõudeid ning käesolevas keskkonnaloas seatud nõudeid, ei too planeeritavad vee erikasutustööd kaasa olulisi keskkonnahäiringuid, ei kahjusta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Tagatud on keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine, sh pinnaveekogumi seisundi halvenemine. Oluline on kivide jõkke paigutamisel kaasata kalastiku ekspert, kes oskab kalastiku vajadustest lähtuvalt jõepõhja kujundada.

3.5. Proovivõtu- ja analüüsinõuded ning aruandlus

Igapäevaselt peab jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (heljum, naftasaadused) ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovi tööde teostamise piirkonnast ca 30 meetrit üles- ja allavoolu (sõltuvalt reostuse iseloomust). Keskkonnaloa vormis V8 kehtestab Keskkonnaamet Vigala jõe pinnaveeseire sagedusega "vajadusel". Seiratavad näitajad sõltuvad reostuse iseloomust.

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise,

veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Selle sätte alusel valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Pinnaveeseire aruanded tuleb esitada KOTKAS-es. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1-6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.6. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtepeab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargidtegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 08.02.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-521103

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp

Registrikood / Isikukood 10047362

Tegevuskoha andmed

Nimetus Rapla-Pärnu raudtee 130, Tuti küla, Rapla vald, Rapla maakond, Parila maanteesild

Aadress Rapla-Pärnu raudtee 130, Tuti küla, Rapla vald, Rapla maakond

Katastritunnus(ed) 66801:001:1976; 66801:001:2064

Territoriaalkood EHAK 0668

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel kasutada atesteeritud laborit, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Vigala jõgi VEE1110400 Vigala lähtest Kuusiku jõeni

1110400_1 Pinnaveeseire Heljum Naftasaadused

Vajadusel

2/5

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Igapäevaselt peab jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (heljum, naftasaadused) ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovi tööde teostamise piirkonnast ca 30 meetrit üles- ja allavoolu (sõltuvalt reostuse iseloomust). Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 3/5

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Vigala jõgi

Veekogu kood VEE1110400

Pinnaveekogumi nimetus Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Pinnaveekogumi kood 1110400_1

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Vooluveekogu

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6539149, Y: 543549

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Kallaste kindlustamine Vigala jõe maanteesilla (Parila silla) all.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Kivid läbimõõduga ca 0,25 m paigutatakse tehnika abil vette kalda pealt.

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

kivid 1 500

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1) Vee erikasutustöid on lubatud teha madalveeperioodil väljaspool kalade kudemis- ja rändeperioodi; 2) Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada vajadusel näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms; 3) Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta; 4) Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast ega tekitada erosiooniohtu; 5) Vigala jõe ajutisse voolusängi suunamine ei ole lubatud; 6) Kivid, välja arvatud tahutud raudkivid, tuleb laduda jõkke ühtlaselt, vältides jõe paisutamist; 7) Kivide paigutamisel ei tohi muuta Vigala jõe sängi ega kaldajoont. Äravoolu tingimusi ei tohi muuta ning voolusängis veeseisu tõsta. Vältima peab jõepõhja reljeefi ühtlustamist; 8) Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal; 9) Kivide paigutamisel kaasata kalaekspert, kes tunneb kalade liikumise seaduspärasusi; 10) Säilitada kaldapuistut, iseäranis suuri puid, nii palju kui võimalik.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus 4/5

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Järgida Transpordiameti poolt koostatud eelhinnangus (ptk 4.2) ning ehitusloas kajastatud meetmeid. Pidevalt

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Masinate hooldust ja tankimist ei või teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit; 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust; 3) Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt; 4) Hoida kasutusvalmis kohesed vahendid reostuse tõrjeks; 5) Masinate parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma selleks ettenähtud kõvakattega pindadel. Masinatega vette minna ei tohi; 6) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ning ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit Vigala jõest.

Pidevalt

3. Toimingud avarii korral 1) Masinast välja tulnud kütus tuleb absorbendiga kokku koguda ja eemaldada. Pinnasele sattunud reostus tuleb koos pinnasega välja kaevata ja alalt eemaldada; 2) Reostuse korral peab viivitamatult võtma veeproovi vastavalt reostuse olemusele (nt heljum, naftasaadused); 3) Avarii ja reostuse tekkimisel teavitada Keskkonnaametit.

Vastava olukorra tekkimisel koheselt

4. Muud asjakohased meetmed Kõigi eelpool toodud nõuete täitmine tuleb dokumenteerida ja tõendusmaterjalid säilitada ehituse objekt- ja või projektjuhi poolt projekt dokumentide hulgas. Sh fotomaterjalina – enne tööde alustamist ning peale tööde lõpetamist.

Tööperioodi jooksul

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Seireandmed Edastada seireandmed vastavalt keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS vormi V8 nõuetele. Andmed esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina KOTKAS-sse. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile 1 kuu jooksul tulemuste laborist saamisel.

2. Teave meetmete rakendamise kohta

1) Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult Keskkonnaametit teavitada; 2) Juhul kui tööde käigus selgub, et tekitatakse kahju keskkonnale, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist või luba peatada. Tööde käigus tekkivatest muudatustest sh muudatustest tööde teostamise tehnoloogias või vee erikasutusega seotud andmete muutumisest, informeerida kirjalikult Keskkonnaametit.

Vastava olukorra tekkimisel koheselt

3. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas, vastavalt kehtivale korrale

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/5