sihtfinantseerimise leping

SIHTFINANTSEERIMISE LEPING

26.03.2020 nr 4 - 4 / 2 0 / 9

Keskkonnaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab kantsler Meelis Münt, kes tegutseb

tegutseb põhimääruse alusel,

ja

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi täitja), mida esindab juhatuse liige

Kristjan Tõnisson, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas

(edaspidi leping):

1. Käesoleva lepingu sõlmimise eesmärk on kindlaks määrata toetuse andja eelarvelistest

vahenditest antava sihtotstarbelise toetuse (edaspidi toetus) kasutamise tingimused ning

poolte õigused ja kohustused.

2. Leping sõlmitakse Keskkonnaministeeriumi kantsleri 17.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/85

(„Keskkonnaministeeriumi 2020. a tööplaani ja eelarve kinnitamine“) alusel.

3. Lepingu objektiks on sihtotstarbeline toetus käesoleva lepingu punktis 5 loetletud

tegevuskulude osaliseks katmiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)

Põlula kalakasvatustalituses.

4. Ministeerium kohustub:

4.1 maksma RMK-le toetust summas 182 660 (ükssada kaheksakümmend kaks tuhat kuussada

kuuskümmend) eurot;

4.2 kandma toetuse RMK arveldusarvele hiljemalt 15.12.2020. Toetus makstakse välja RMK

poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel, millele on lisatud:

4.2.1 finants- ja tegevusaruanded perioodil 01.01.2020–30.11.2020 tehtud kulutuste ja tööde

kohta;

4.2.2 detsembrikuu prognoositavad kulud.

5. RMK kohustub:

5.1 kasutama toetust ainult lõhe, siia ja teiste ohustatud või kaitsealuste külmaveeliste

kalaliikide marja kogumiseks, inkubeerimiseks, noorkalade kasvatamiseks ja niisa

pikaajaliseks säilitamiseks Läänemere ja siseveekogude vääriskalavarude taastamise

eesmärgil, lähtudes keskkonnaministri poolt 19. mail 2017. aastal kinnitatud

kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavast, rahvusvahelistest kokkulepetest ja teadlaste

soovitustest;

5.2 punktis 5.1 toodud ülesande täitmiseks:

5.2.1 võtma lõhe marja ja niiska vähemalt 100-lt emaskalalt ja 100-lt isaskalalt, kasutades

ristamisskeemi 1:1, looduslike emaskalade korral vajadusel ka teistsuguseid skeeme;

5.2.2 jätkama siia kasvatamistehnoloogia juurutamist ning siinse kalakasvanduse tingimuste

kohandamist selle kalaliigi kasvatamiseks, Kasutama võimaluse korral siiamarja

viljastamisel faktoriaalset ristamisskeemi;

5.2.3 asustama 2020. aastal noorkalu järgmiselt:

Liik Vanus Päritolu Isendite arv

Lõhe 2-aastased Kunda 9000

Lõhe 1-aastased Kunda 15 000

Lõhe Ühesuvised Kunda 20 000

Lõhe 2-aastased Daugava, Pärnu 5000

Lõhe 1-aastased Daugava, Pärnu 45 000

Lõhe Ühesuvised Daugava, Pärnu 60 000

Siig Ühesuvised Pärnu 7000

5.2.4 märgistama asustatavaid kalu, koguma ja töötlema märgistatud kalade taaspüügiandmeid

ning vahendama sellealast infot;

5.2.5 lõikama kõigil 1-aastastel ja vanematel asustatavatel kaladel ära rasvauim;

5.2.6 märgistama igast kaheaastaste kalade asustamispartiist vähemalt 500 isendit T-ankur-tüüpi

individuaalmärgistega

5.2.7 katsetama üheaastaste Daugava/Pärnu kalade märgistamist T-ankur-tüüpi

individuaalmärgistega;

5.2.8 koguma infot individuaalmärgisega märgistatud kalade taaspüükide kohta. Kõigile info

edastajatele saatma vastuskirja informatsiooniga kala asustamise kohta ja meenega, mis

tavaliselt on üks lant iga märgisega kala tabamisteate kohta. Peale selle maksma iga

taaspüügiteate eest vaevatasu;

5.2.9 koguma ja säilitama kohalike külmaveeliste vääriskalaliikide unikaalsete looduslike

populatsioonide geneetilist materjali elusgeenipankades;

5.2.10 külmutama ja külmhoiustama vedelas lämmastikus lisaks olemasolevale vähemalt 40

loodusliku ja kasvanduse päritolu kala niiska;

5.2.11 korraldama sugukalapüüke kalade geneetilise materjali saamiseks looduslikest

populatsioonidest kasvanduses peetavate elusgeenipankade täiendamise ning noorkalade

kasvatamise eesmärgil;

5.2.12 käivitama kalade karantiinihoone ja alustama katsetöid Peipsi ja meres kudeva siia

paljundamiseks;

5.2.13 jätkama koostööd teadus- ja õppeasutustega ning teiste keskkonna- ja kalandusvaldkonnas

tegutsevate organisatsioonidega.

5.3 esitama finantsaruanded:

5.3.1 vahearuanne ajavahemikul 01.01.2020 kuni 30.11.2020 tehtud kulude kohta. Vahearuande

esitamise tähtaeg on 05.12.2020. Vahearuandes tuleb ära näidata ka detsembrikuuks

prognoositavad kulud;

5.3.2 koondaruanne kõigi 2020. aastal lepingu alusel tehtud kulude kohta. Koondaruande

esitamise tähtpäev on 10.01.2021. Juhul, kui osa toetusest jäi kasutamata, tuleb see eraldi

ära näidata;

5.3 esitama tegevusaruanded:

5.3.1 vahearuanne ajavahemikul 01.01.2020–30.11.2020 tehtud tööde kohta. Vahearuande

esitamise tähtaeg on 05.12.2020. Aruandes tuleb kirjeldada lepingu 5. punktis loetletud

kohustuste täitmist. Tegevusaruandes tuleb ära näidata, missugused tööd on planeeritud

detsembrikuuks;

5.3.2 tegevuse koondaruanne 2020. aasta kohta hiljemalt 10.01.2021. Tegevusaruandes tuleb

kirjeldada lepingus sätestatud kohustuste täitmist kogu aasta jooksul ning nende kohustuste

täitmisel ilmnenud probleeme;

5.4 viivitamatult teatama ministeeriumile igast finantseerimisega seotud kohtulikust

menetlusest või selle võimalikkusest ja kõikidest asjaoludest, mis võivad muuta töö

tegemise võimatuks või mis tunduvalt raskendaks ülesannete täitmist ja mida tavalise

hoolsuse korral peaks ette nägema;

5.5 säilitama toetuse kasutamisega seonduva dokumentatsiooni ja materjalid vähemalt seitse

aastat arvates lepingu sõlmimisest ja võimaldama neile ministeeriumi ligipääsu;

5.6 maksma kasutamata jäänud toetuse summa tagasi riigieelarve tuludesse 10 kalendripäeva

jooksul, juhul kui:

5.6.1 RMK tegevus lõpetatakse õigusaktides toodud tingimustel;

5.6.2 RMK ei ole õigustatud saama Keskkonnaministeeriumilt toetust vastavas otsuses toodud

tähtajast alates.

6. RMK ei või toetuse arvelt rahastada kulusid, mis ei ole ette nähtud lepingus kirjeldatud

ülesannete täitmiseks.

7. Pooled kohustuvad hiljemalt 15 päeva jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest avalikustama

oma kodulehel toetuse eesmärgi, poolte nimed ja toetuse summa.

8. Ministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil on õigus kontrollida RMK

esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning

eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust.

9. Ministeeriumil on õigus:

9.1 tutvuda ülesande elluviimise ajal ning pärast ülesande täitmist kõigi RMK valduses olevate

dokumentidega, sealhulgas kõigi RMK raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel

on ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse sihtotstarbelise ja tõhusa kasutamise

hindamisel;

9.2 vajadusel nõuda tegevuste ja kulutuste kohta täiendavat informatsiooni, täiendavaid

aruandeid, seletuskirju ja raamatupidamise algdokumentide koopiaid;

9.3 tutvuda ülesande täitmisega kohapeal.

10. Kui käesoleva lepinguga antud raha kasutamise tulemusel tekib autoriõigusega kaitstav

teos või muu intellektuaalse omandi objekt (edaspidi teos), peavad asjakohased üleantavad

varalised õigused minema üle ministeeriumi kaudu Eesti Vabariigile või avalikes huvides

tegutsevale muule isikule, kes võib teost vabalt kasutada, reprodutseerida, anda kasutuse

õiguse edasi kolmandatele isikutele.

11. RMK kohustub tagastama toetuse kuu aja jooksul pärast ministeeriumilt vastavasisulise

nõudmise saamist. Tagasi ei pea maksma sihtotstarbeliselt kulutatud summasid, kui need

on dokumentaalselt tõestatud ning ministeerium aktsepteerib kuludokumente.

12. Ministeeriumi volitatud esindajaks järelevalve ja käesoleva lepinguga seotud muudes

küsimustes on kalavarude osakonna peaspetsialist Elo Rasmann, 626 0715,

e-post: [email protected]. Nimetatud esindaja teenistuskohustustest eemalviibimisel

(puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus või muu taoline), on esindajaks ministeeriumi

poolt määratud isik.

13. RMK esindajaks käesoleva lepinguga seotud küsimustes on Kunnar Klaas, tel 527 8245,

e-post: [email protected].

14. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite

(telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi

muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus

eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud

teated on pooled kätte saanud.

15. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.

16. Lepingu muutmist või lõpetamist sooviv pool esitab kirjalikult vastavasisulise teate teisele

poolele, kes on kohustatud kirjalikult vastama 30 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku

kättesaamisest.

17. Lepingu ennetähtaegset lõpetamist võib nõuda üks pool teise poole lepinguliste kohustuste

olulisel rikkumisel.

18. Lepingut saab ennetähtaegselt lõpetada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, lepingus või

seaduses sätestatud alustel.

19. Ministeeriumil on õigus leping ühepoolselt lõpetada ning nõuda toetuse või selle osa

tagastamist juhul kui:

19.1 ministeeriumil tekib põhjendatud kahtlus tegevuste teostatavuse suhtes;

19.2 toetust või selle osa ei kasutata vastavalt sihtotstarbele või kaldutakse ilma ministeeriumi

kirjaliku loata kõrvale käesolevas lepingus ja selle lisades esitatud tähtaegadest või

tingimustest;

19.3 RMK on esitanud käesoleva lepingu sõlmimisel või täitmisel valeandmeid;

19.4 RMK ei hoia korras tegevustega seotud dokumente ning ministeeriumil ei ole võimalik

veenduda, et toetust kasutatakse vastavalt käesolevas lepingus kokkulepitule;

19.5 RMK on sõlminud tööde teostamiseks lepingud, korraldanud tööd või teostab tööde üle

järelevalvet viisil, mis ei taga toetuse säästlikku ja kontrollitavat kasutamist;

19.6 RMK ei järgi õigusaktidega tegevuse teostamisele kehtestatud protseduure;

19.7 RMK ei esita vastavalt lepingus kokkulepitud tegevuste kohta aruandeid.

20. Juhul, kui lepingu täitmise käigus ilmnevad asjaolud, mida pooled ei saanud lepingu

allkirjastamisel ette näha või lahendada, kohustuvad pooled tegema jõupingutusi lepingu

täiendamiseks või muutmiseks viisil, et toetuse eesmärk ja lepingu ülesanded saaksid

võimalikult suures ulatuses täidetud.

21. Käesolevas lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi

kehtivatest õigusaktidest.

22. Pooled kohustuvad käesoleva lepinguga seotud erimeelsused lahendama läbirääkimiste

teel.

23. Poolte rekvisiidid

Tellija

Keskkonnaministeerium

Registrikood 70001231

Narva mnt 7a

15172 Tallinn

Täitja

Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood 7004459

Sagadi küla, Haljala vald

45403 Lääne-Viru maakond

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Münt

Kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

Juhatuse liige