Valgamaa - Maarendileping Taheva mk 36 - Leppkolga talu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märgetehtud 19. mãrtsil 2014. a Rilgimetsa Majandamise Keskuses. Kehtlb kunl 18. marts 2089 AIusAvTS~35Ig 1 p8.

MAARENDILEPING nr 3-1.36/49

19. marts 2014.a.

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi Rendileandja, keda esindab RMK juhatuse 19.03.2013 a otsusega nr 1-32/24 kinnitatud RMK Valgamaa metskonna pOhimaaruse alusel metsaülem Risto Sepp, Uhelt poolt, ja Leppkolga talu, edaspidi Rentnik, keda esindab Rein Lepp, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi Pool vOi ühiselt Pooled,

sOlmisid tulenevalt metsaseadusest, riigivaraseadusest, looduskaitseseadusest ja Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a maarusest nr 4 ,,Riigimetsa Majandamise Keskus pOhimaarus” ja RMK juhatuse liikme 10.veebruari 2014 käskkirjast nr 1-5/41 ning metsaUlema 18.märtsi 2014 a käskkirjast nr 3-1.56/1 ja 19.03.2014 a. läbirä~kimiste protokollist sOlmisid kaesoleva lepingu, edaspidi Leping, alljargnevas:

1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu käesolevast tekstist, Lepingu sOlmimisel

allakirjutatavatest lisadest ning Lepingu muudatustest ja täiendustest, mules vöidakse kokku leppida pärast Lepingu sOlniimist ja mis vormistatakse Lepingu lisadena, samuti muudest Lepingu taitmisel olulist t~htsust omavatest dokumentidest.

1.2. Lepingule lisatakse jargmised Lisad: 1.2.1. Lisa 1 — Maatüki plaan koos renditava pinna suuruse ja seal esinevate poollooduslike

koosluste aranaitamisega; 1.2.2. Lisa 2 — Maatüki üleandmise-vastuvOtmise akt, mules on fikseeritud maatUki seisund

Lepingu jOustumisel;

2. Lepingu objekt ja tahtaeg 2.1. Lepinguga annab Rendileandja kui renditavat riigivara valitsema volitatud asutus

Rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks Lepinguga sätestatud kasutusotstarbel —

poollooduslike koosluste hooldamine — Valgamaal Taheva vallas Törvase külas asuva maaUksuse lahiaadressiga Taheva metskond 36 (katastritunnus 77901:004:0032, pindala 2,81 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV49835) 1,69 ha suuruse maatüki, edaspidi MaatUkk. MaatUkk asub Koiva-MustjOe MKA, Koiva piiranguvoondis., milhise kohta on kehtestatud Koiva-MustjOe maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

2.2. Maatüki üleandmine Rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvOtmise aktiga, millele kirjutavad alla mölema Poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvötmise akt on Lepingu Lisaks nr 2. Uleandmise-vastuvOtmise akti allakirjutamisega loetakse MaatUki otsene valdus Rentnilcule üleläinuks.

2.3. Leping on sölmitud 10 (kümneks) aastaks fling jOustub Lepingu punktis 4 kohase tagatisraha laekumisele jargneval paeval. Leping kehtib kuni 31. oktoobrini 2024.a / (kaasaarvatud).

V

ASLJTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2.4. Lepingu punktis 2.1. margitud Maatüki kaitseala valitsejaks on kooskölas looduskaitseseaduse § 21 lOikega 1 Keskkonnaamet, registrikood 70008658, aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi Kaitseala Valitseja.

2.5. Poolloodusliku koosluse taastamise ja/vOi hooldamise kaigus raiutud puit kuulub riigile. 2.6. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega Rentnik kinnitab, et on Ule vaadanud kasutusse

antava maatüki, tutvunud Lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava Maatüki paiknemisest, ligipaasuvOimalustest, suurusest ja piiridest.

3. Rendi maksmise tingimused 3.1. Rentnik on kohustatud tasuma Rendileandjale tasu Maatüki kasutamise eest 33,80

(kolmkümmend koim eurot 80 senti) eurot aastas, edaspidi Rent, Uks kord aastas ettemaksuna vastava aasta 01.oktoobriks. Rendile lisandub käibemaks oigusaktidega satestatud mä~iras. Tasumise kohustus tekib Lepingu jöustumisest.

3.2. Rendileandjal on öigus rendi suurust korrigeerida iga kolme aasta jarel arvestusega, et see vOrreldes senise Rendiga ei vähene. Esimene Rendi suuruse korrigeerimine otsusta takse 19.03.2017.a. Rendi suuruse korrigeerimisel vOetakse aluseks tarbijahinnaindeksi muutus alates Lepingu sOlmimisest.

3.3. Rentnik on kohustatud tasuma täiendavalt Rendile jargmiseid kOrvalkulusid, edaspidi Körvalkulud:

3.3.1. renditava maa maamaks. 3.4. KOrvalkulude eest arve esitamine toimub proportsionaalselt rendile antud Maatüki

suhtest katastriüksuse (katastritunnus 77901:004:0032) uldpindalasse; 3.5. Rendileandja poolt esitatud Kôrvalkulude arve eest tasumine toimub Rentniku poolt 5

tööpäeva jooksul peale arve esitamist; 3.6. Juhul, kui MaatUkiga kaasnevad muud seadusega ettenähtud kulutused, mida käesolevas

punktis pole nimetatud, lähtuvad Pooled tasumise korra kindlaksmääramisel käesolevas punktis sätestatust.

3.7. Rendi voi KOrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma Ren dileandj ale viivist 0,5 % (pool protsenti) tasumisega viivitatud summast iga kalendri päeva eest.

4. Tagatisraha 4.1. Rentnikul on kohustus maksta ernie Lepingu jOustumist Lepingu täitmise tagatisena

tagatisraha, edaspidi Tagatisraha, summas mis vastab Lepingu punktis 3.1. nimetatud rendisummale Rendileandja pangakontole EE88 1010002021370008 SEB pangas. Rendileandjal on Oigus Tagatisraha kasutada Rendiks, körvallculudeks vöi muudeks lepingujargseteks makseteks juhul, kui Rentnik ei ole tasunud neid tahtaegselt ja maksetahtpaevast on möödunud Ule 1 (ühe) kuu. Rendileandja tagastab Rentnikule Tagatisraha 2 (kahe) kuu möödumisel arvates Lepingu loppemise kuupaevast, kui Rendileandja ei ole esitanud Rentniku vastu Lepingust tulenevat nöuet.

4.2. Rendileandja ei esita arvet tagatisraha maksmiseks. 4.3. Rentnik kohustub esitama Rendileandjale tagatisraha tasumist töendava maksekorralduse

koopia.

5. Rentniku kohustused ja eritingimused Maatüki kasutamiseks 5.1. Rentnik kohustub kasutama MaatUkki Lepingu p. 2.1 nimetatud kasutusotstarbel pidades

kinni hooldamise eritingimustest a1lj~rgnevalt: 5.1.1. hooldama iga-aastaselt Maatükil esinevaid poollooduslikke kooslusi:

- lubatud nil niitmine kui karjatamine;

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

- niita vöib alates 1O.juulist - nude tuleb MaatUkilt eemaldada.

5.1.2. likvideerima MaatUkilt kokku kogutud niite (sh heinapallid, -pakid jne) niitmisele jargneva aasta 15.april;

5.1.3. arvestama oma tegevuses Lepingu punktis 2.1 nimetatud kaitseala kaitse-eeskirja nOudeid;

5.1.4. tagastama Maatüki Rendileandj ale Lepingu loppemisel voi ennetahtaegsel lopetamisel (erakorralisel Ulesutlemisel) vastavalt Lepingu tingimustele;

5.1.5. tasuma tahtaegselt Renti ja Körvalkulusid, samuti muid Lepingu jiirgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

5.1.6. lubama Rendileandja ja Kaitseala Valitseja esindajaid koos Rentniku esindajaga ta kistamatult Maatükile lepingutingimuste (sealhulgas eritingimused poolloodusliku koosluse hooldamiseks) taitmise kontrollimiseks ja ulevaatuseks. Kaitseala Valitseja ametnikel on Oigus peatada tehtavad hooldustööd kohapeal, juhul kui kontrollimisel ilmneb, et toodega tekitatakse kahju poollooduslikule kooslusele. Selle kohta koostatakse kirjalik akt, mules pOhjendatakse tööde peatamist. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb Rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on Rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral vötab tarvitusele abinOud rikkumiste körvalda miseks ja riigile kahju tekkimise valtimiseks;

5.1.7. mitte tegema takistusi Rendileandjale metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti mitte nOudma Rendileandjalt igakordset kooskOlastust tööde teostamiseks;

5.1.8. teatama viivitamatult Rendileandjale looduskahjudest jm Onnetustest, mis toimusid seoses Maatukiga vöi mis möjutavad Lepingu kohast taitmist;

5.1.9. hüvitama Rendileandja nOudel kahjud, mis on tekkinud Rentniku vOi temaga seotud isikute tegevuse voi tegevusetuse tagajarjel Maatükile vöi sellel asuvale poolloo duslikule kooslusele;

5.1.10. pidama kinni Oigusaktidega vöi Rendileandja poolt kehtestatud vOi Kaitseala Valitseja avalikustatud asjakohastest eeskirjadest MaatUki ja seal asuva poofloodusliku koosluse osas;

5.1.11. tagama MaatUkil ja selle lähimas ümbruses korrashoiu, heakorra ning vajadusel jaatmekaitluse;

5.1.12. mifte kahjustama oma tegevusega Maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid maaparandussusteeme ja juurdepaasuteid;

5.1.13. teatama Rendileandjale poolloodusliku koosluse hooldamiseks raie teostamise vajadusest.

5.1.14. arvestama oma tegevuses vöimalike kahjulike keskkonnamojudega; tagama säästliku ressursikasutuse ja vältima kahjulikke keskkonnamOjusid;

5.1.15. mitte andma Maatükki allrendile vöi muul viisil kasutusse ilma Rendileandja eelneva kirjaliku nöusolekuta;

5.1.16. teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku Oiguste ja kohustuste Oigusjargluse korras Uleminekust, kusjuures ôigusjarglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et oigusjarglane kohustub taitma köiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

5.1.17. korraldama Maatükil lepingu punktis 5.1. nimetatud tegevusi kooskölas kehtivate oigusaktidega.

6. Rentniku oigused 6.1. Rentnikul on öigus:

6.1.1. iseseisvale tegevusele Maatükil tulenevalt Maatüki kasutusse andmise otstarbest; 6.1.2. saada Rendileandjalt teavet otsustest, mis mOjutavad Lepingu taitmist, samuti saada

Rendileandja kaudu Kaitseala Valitsejalt selgitusi ja nöustamist poollooduslike koosluste hooldamiseks;

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

6.1.3. teha Rendileandjale kirjalilc taotlus RMK poolt ettevalmistatud vormil (Lisa 5) raie tegeiniseks Maatükil asuvate poollooduslike koosluste hooldustingimuste parandamiseks;

6.1.4. kasutada renditud Maatükil valjapoole poollooduslike koosluste pure jäävaid alasid karjatamise vöi niitmise otstarbeL

7. Rendileandja kohustused 7.1. Rendileandjal on kohustus: 7.1.1. anda Maatükk Rentniku kasutusse ja valdusse üle Lepingu jOustumisel; 7.1.2. Rentniku taotlusel esimesel vöimalusel korraldada selgituste andmine ja nOustamine

Kaitseala Valitseja poolt poollooduslike koosluste hooldamise kohta;

8. Lepingu muutmine 8.1. Lepingu tingimusi vöib muuta voi täiendada Poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui Lepingu muutmise vajadus tuleneb Oigusaktide muutumisest. Juhul, kui Le pingu muutmise vajadus tuleneb oigusaktide muutumisest, teatab Rendileandja sellest Rentnikule kirjalikult 1 (uks) kuu ette.

8.2. Lepingu voi juba jöustunud Lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse Lepingu lisana.

9. Lepingu löppemine ja erakorraline ülesUtlemine 9.1. Leping löpeb Lepingu t~htaja löppemiseL 9.2. Lepingut vöib erakorraliselt üles öelda Poolte kokkuleppel. Lepingu vöib erakorraliselt

tiles öelda ühe Poole nOudmisel ôigusaktides ja Lepingus ettenähtud alustel, kusjuures ulesütlemist nöudev Pool on kohustatud teatama sellest teisele Poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

9.3. Rendileandja vOib Lepingu erakorraliselt üles Uteldajuhul, kui: 9.3.1. Rentnik kasutab Maatükki vastuolus Lepingus nimetatud otstarbega; 9.3.2. Rentnik takistab Lepingu punktis 5.1.6. nimetatud ülevaatuse teostamist; 9.3.3. Rentnik jätab korduvalt, s.o. vähemalt teist korda tahtaegselt maksmata Rendi vöi

KOrvalkulud; 9.3.4. Rentnik annab Maatüki alirendile voi muul viisil kasutusse ilma Rendileandja eelneva

kirjaliku nöusolekuta; 9.3.5. Rentnik jätab korduvalt, s.o. v~hema1t teisel jiirjestikusel aastal hooldamata Maatükil

olevad poollooduslilcud kooslused; 9.3.6. Rentnik pankrotistub voi löpetab tegevuse. Rentniku vöi tema Oigusjärglase

lOpetamisel vOi pankroti väljakuulutamisel loetakse Leping löpetatuks alates Rentniku lOpetamise vOi pankroti väljakuulutamise paevast.

9.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab rilk Rent nikule erakorralise ülesUtlemise tOttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

9.3.8. Kui ilmneb, et Oigusjargluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole vöimeline Lepingu eset korraparaselt majandama vOi kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul pOhjusel oodata, vOib Rendileandja 1 (ühe) kuu Lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu ules öelda.

9.4. Rentnik vöib Lepingu erakorraliselt üles ütelda juhul, kui: 9.4.1. tema poolt Lepingujargsete Oiguste teostamine vöi kohustuste täitmine on Väaramatu

jOu vOi Rendileandja süü tOttu muutunud vöimatuks vOi oluliselt raskendatuks; 9.4.2. Kaitseala Valitseja muudab eritingimusi poollooduslike koosluste hooldamise kohta

viisil, mis oluliselt suurendavad Rentnikupoolseid kulutusi Lepinguj~irgsete kohustuste täitmisel. Juhul kui Rentnik soovib käesolevale alusele tugineda Lepingu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

erakorralisel ülesütlemisel, peab ta töendama Rendile andjale vastavate kulutuste suurenemist tulenevalt eritingimuste muutmisest.

9.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad Lepinguga kokku lepitud tingimused.

10. Lepingu löppemise ja erakorralise ülesütlemise tagajarjed 10.1. Lepingu löppemisel vOi erakorraliselt UlesUtlemisel on Rentnik kohustatud tagastama

MaatUki Rendileandjale seisukorras, mis vastab selle Lepingujargsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise korral Rentniku süül on Rentnik kohustatud hüvitama Rendile andjale MaatUkile tekitatud kahju ja taastama MaatUki kasutamiseeLse olukorra.

10.2. Maatilki tagastamine Rentnikule vormistatakse kirjaliku Uleandmise-vastuvötmise aktiga, millele kirjutavad alla mölema Poole esindajad. Maatuki üleandmise vastuvOtmise akt lisatakse Lepingule Lepingu lisana. Uleandmise-vastuvötmise akti allakirjutamisega loetakse Maatükk Rendileandja poolt tagasi antuks. Kui Rentnik hoidub körvale maatUki uleandmise-vastuvötmise akti allkirjastamisest, on Rendileandjal oigus akt alla kirjutada uhepoolselt.

10.3. Lepingu löppemisel voi erakorraliselt Ulesütlemisel esitab Rendileandja Rentnikule löpparve. LOpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates Maatüki Rendile andj ale tagastamisest. Lopparves fikseeritakse Pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

10.4. Riigi omandiöiguse löppemisega MaatUkile jääb Leping jOusse ka uue omaniku suhtes, kui seadustes ei nähta ette teisiti.

11. Poolte vastutus 11.1. MaatUki Rendileandjale tagastamisega viivitamisel Lepingu lOppemisel voi erakor

ralisel ülesUtlemisel kohustub Rentnik maksma leppetrahvi alljargnevalt: 11.1.1. vabastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle mä~ratud t~htaja - 1 (üks) % kuue kuu

Rendist iga viivitatud päeva eest; 11.1.2. vabastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (koim) % kuue kuu Rendist iga

viivitatud päeva eest. 11.2. Lisaks Lepingus ettenithtud viivise ja leppetrahvi tasumisele, on Pooled kohustatud

täielikult hUvitama teineteisele Lepingu mittekohase taitmisega tekitatud kahju. 11.3. Rendi vöi KOrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma

Rendileandjale viivist Lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

12. Teated 12.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalilcus voi kirjalikku

taasesitamist vöimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mile edastamisel vOi mitteedastamisel teisele Poolele ei ole Oiguslikke tagajargi.

12.2. Informatsioonilist teadet vOib edastada suuliselt, telefoni vôi e-posti kaudu.

13. Poolte esindajad 13.1. Rendileandja määrab oma esindajaks Lepingu taitmisega seotud kusimustes RMK

Looduskaitsespetsialist Priit Voolaid (telefoni number 56810925, e-pos: [email protected]).

13.2. Rentnik määrab oma esindajaks Lepingu taitmisega seotud kUsiinustes Rein Lepp (telefoni number 53470178, e-post: [email protected]).

13.3. Pooled kohustuvad koheselt teineteist informeerima volitatud esindajate vOi nende sidevahendite muutumisest.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

14. Vääramatu jöud 14.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetaitmist voi mittenöuetekohast taitmist ei beta

Lepingu rikkumiseks, kui selle pöhjuseks olid asjaolud, mile saabumist Pooled Lepingu sölmimisel ei näinud ette ega vOinud ette näha (Vääramatu jöud).

Lepingus möistetakse Vääramatu jöuna: 14.1.1. massilisi rahutusi Poolte asukoha haldusuksuses; 14.1.2. sOjalist konflikti; 14.1.3. riigikogu vöi valitsuse öigusakti, mis oluliselt takistab Lepingu taitmist; 14.1.4. muu Lepingus loetlemata asjaolu, mida mOlemad Pooled aktsepteerivad Vääramatu

jöuna. 14.2. Pool, kelle tegevus Lepingujargsete kohustuste täitmisel on takistatud Vä~iramatu jOu

asjaolude töttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. 14.3. Kui Väaramatu jou asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et Leping on lOppenud

täitmise vöimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi Poolel Oigus nöuda teiselt Poolelt Lepingu mittekohase taitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

15. Muud tingimused 15.1. Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena köik seoses Lepingu taitmisega

teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.

15.2. Poolte vahel Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teeL Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused labivaatamisele oigusaktidega kehtestatud korras.

15.3. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad Pooled metsaseadusest, riigivaraseadusest, vOlaOigusseadusest ja teistest Oigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

15.4. Leping on sOlmitud kahes identses vördset juriidilist jöudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab Uhe eksemplari.

Poolte andmed ja allkirjad:

Rendileandja Rentnik Riigimetsa Majandamise Keskus Leppkolga talu Registrikood 70004459 Registrikood 10148672 Toompuiestee 24 Tallinn Karisöödi küla, Möniste vald, RMK Valgamaa metskond 66005 VOru maakond Raavitsa kUla, Karula vald Tel 53470178 68112 Valgamaa e-post: [email protected] Konto EE88 1010002021370008 Tel 6767147 e-post: [email protected]

Risto Sepp Metsaülem

Rein

Lisa Maarendilepingu 3-1.36/ 49

p. ?~T~ ‘) i .

I L. ~j •,

.9~ f*H 1~.-’v~41. •1 •r •. ~ ‘, ~t

•1~ •

•

—••Pw ,~iJ— 7*

~ •1 —.

juurcle

4’ -

~~r~)~flJ X = 6385472 V = 64S247

,sIPooIIoDdu9IiI Lxii easlused A/ Registreeritud KU WPLF( rent

Renditavate alade katastriüksuse number, nimetus ja pind (ha): 77901:004:0032 Tahevametskond 36 1,69

ETh

M 1 4992

x Y = 649096

.4. A.

- a.. •1~

.) Pt

Rendileandja

Risto Sepp

Rentnik

Rein Lepp

Metsaülem

RM(

RMK VALDUSES OLEVA KINNISASJA RENDILEANDMISE LABIRAAKIMISTE KOOSOLEKU PROTOKOLL 3-1.5112

Raavitsa 19. marts 2013.a.

Algus kell 14.40, lôpp kell 15.30

Juhatas Risto Sepp RMK Valgamaa metskonna metsaülem Protokollis Risto Sepp V~tsid osa: Rein Lepp Puudus(id): Kutsutud:

PAEVAKORD: 1. RMK valduses oleva riigimaa kasutusse andmine Leppkolga talule, keda esindab Rein Lepp

(registrikood 10148672, aadress Karisöödi killa, Môniste vald,, M~niste vald, Vörumaa, 66005) poolt, RMK valduses oleva maa kasutusse andmine poolloodusliku koosluse hooldamise eesmargil: 1.1. Renditav ala ligikaudu 1,69 ha asub kinnisasjal lahiaadressiga Taheva metskond 36

(katastritunnus 77901:004:0032, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV49835, pindala 2,81 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%);

1. Päevakorrapuukt KUULATI: Risto Sepp — tutvustas maatüki poollooduslikke kooslusi sisaldava kinnisasja rendileandmise RMK pöhitingimusi, vastavalt RMK Valgamaa metsaülema 18. märtsi 2014.a. nr 3-1.56/1 käskkirjale.

— Vaadati skeemidelt üle renditava maa pun; — Arutati lepingu kestust; — Arutati lepingu tasu; — Arutati muid tingimusi.

OTSUSTATI: Vötta lepingu sölmimisel aluseks RMK poolt pakutud p~hitingimused; 1. Leping sölmitakse 10 aastaks tasuga 33,80 € (20 € hektari kohta) aastas, millele lisandub

käibemaks öigusaktidega sätestatud suuruses; 2. Ennetähtaegse lepingu lôpetamise korral teatatakse 1 kuu ette; 3. Lisaks renditasule tasub rendile vôtja rendilepingust tulenevate nôuete tagamiseks

tagatisraha ühekordse renditasu ulatuses hiljernalt 5 (viie) kalendripaeva jooksul rendilepingu sôlmimisest, samuti muud varaga seotud maksud (maamaks), kôrvakulud fling koormised vastava teatise alusel, selles ettenähtud summas ja korras;

4 Jargida majandustegevuses looduskaitseseadust, Keskkonnaameti (edaspidi nimetatud Kaitseala Valitseja) poolt kehtestatud Maatüki eritingimused poolloodusliku koosluse hooldamiseks, Keskkonnaministri 01.06.2004 määruse nr 62 ,,Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, n~uded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad” § 5 toodud nôuded poollooduslike koosluste hooldamiseks

5. maa-ala hooldada loodussôbnalikel meetoditel, mitte muuta kö lvikupiire, pöllurnaadel jätkata pôllumajandustegevust;

6. Lubatud on ala hooldamine niitmise ja karjatamise teel. Niitmist tohib alustada 10.juulist fling lubatud on heina äravedu. Ladustamise ajaline piirang on 15. aprill.

2

7. teatama Rendileandjale poolloodusliku koosluse hooldamiseks raie teostamise vajadusest. Puittaimestiku raiekohustus täidetakse RMK poolt 3 aastajooksu, kui kogus on tUe 30 m3. Alla 30 m3 puidukoguste raie teostab reeglina rentnik. Vajadusel esitab RMK raieks metsateatise, raiutud puit kuulub RMK-le.

8. Tãita kasutusse antaval maatükil köiki heakorra- ja keskkonnanöudeid, arvestada oma tegevuses RMK keskkonnapoliitikat ja oma tegevuse vöimalike kahjulikke keskkonnamöjusid; likvideerida koheselt tekkinud pinnasekahjustused; tagada säästliku ressursikasutuse ja vältida kahjulikke keskkonnamöjusid fling likvideerida ja hüvitada koheselt tekkinud keskkonnakahju;

9. Lepingust tulenevaid kohustusi kolmandatele pooltele tile ei anta;

Lisad: - Lisa 1 - Renditava ala skeem 1-1 lehel.

Risto Sepp Juhataja Protokollija

Jaotuskava: Rein Lepp