LHT leping_325

1

Keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62

„Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad” (keskkonnaministri 26.04.2022. a määruse nr 19 sõnastuses)

Lisa 2

LOODUSHOIUTOETUSE LEPING nr 7-7/22/325

Kärdla, november 2022

Lähtudes looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise, ja tulenevalt LKSe § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde toetamiseks makstakse loodushoiutoetust, on Keskkonnaamet (edaspidi korraldaja), keda looduskaitse osakonna põhimääruse alusel esindab maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein ja maakasutaja OÜ Saba ja Sõrad (äriregistrikood 12604526, arvelduskonto number EE581010220232461229, AS SEB Pank), keda põhikirja alusel esindab Silver Laidro (mobiili number 510 3014, [email protected]) (edaspidi valdaja), sõlminud järgmise lepingu (edaspidi leping). 1. Taastatav maatükk 1.1. Taastatav maatükk paikneb Vahtrepa maastikukaitsealal Vahtrepa maastikukaitseala 3, maaüksusel katastriüksuse tunnusega 63901:001:1086. Loodushoiutöödeks kasutatava ala (edaspidi maatükk) pindala on kokku 18,76 ha ning selle piir on määratud lepingu lahutamatu lisaga. 1.2. Valdaja kinnitab, et: 1.2.1. tal on õigus maatükil lepingus kirjeldatud loodushoiutöö tegemiseks; 1.2.2. kui ta ei ole maatüki (ainu)omanik, on ta kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt puidu, heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses; 1.2.3. ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku maatükil tehtavast loodushoiutööst; 1.2.4. lepingu kehtivuse ajal ei taotleta maatükile enne maa hoolduskõlblikuks taastamist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel pärandniidu hooldamise toetust ega § 11 lõike 1 punkti 1 alusel ühtset pindalatoetust ega toetust sama tegevuse eest muudest vahenditest. 1.3. Kui valdaja on maatüki omanik, kohustub ta enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima uut omanikku käesolevast lepingust.

2

2. Valdaja kohustused

2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha maatükkidel järgmisi loodushoiutöid (toetuste summad sulgudes): 1) 4,44 ha suurusel pärandniidul giljotiiniga võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune koos puitmaterjali (põõsad ja puud) väljaveoga (4440,00 eur); 2) 14,32 ha suurusel pärandniidul kettniidukiga üle niitmine (mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune) (5012,00 eur). 2.1.1. Valdaja võtab endale kohustuse järgida punktis 2.1. nimetatud tööde teostamisel järgnevaid tingimusi: 1) Loopealse taastamisel eemaldama alalt kõik okaspuud ja üleliigne lehtpuuvõsa (giljotiiniga,

kettniidukiga).

2) Elupaigast eemaldama nõrgad kadakad ja harvendama kadakaid jättes kasvama tugevad terved kadakad ebaühtlaselt ja väikeste, kuni 0,05 ha suuruste gruppidena, kadakate liituvus võib jääda mosaiikselt kuni 0,3.

3) Pärandniidul võib valikuliselt säilitada üksikuid surnud kadakaid.

4) Säilitama lehtpuudest ja põõsastest pihlakaid, pooppuid, kukerpuud ja lodjapuud, jättes nad kadakate vahele üksikult või gruppidena kasvama, tagades selliselt liigilise mitmekesisuse.

5) Välja raiuma paakspuud, mage sõstrad ja kuslapuud.

6) Metsõunapuude ja –pirnipuude esinemisel säilitama need.

7) Kändude ja tüügaste kõrgus ei ületa 10 cm-t ja on maainnaga paralleelselt.

8) Koristama, põletama või peenestama eemaldatud puittaimestiku. Raidmete põletamise korral tuleb seda teha kohtades, kus olemasolevat taimkatet võimalikult vähe kahjustatakse (kamarata kohtades, kändudel). Jälgida tuleohutuse nõudeid.

9) Raiematerjali ja hakke ladustama taastamisjärgselt taimestikuta aladele ja viima sealt ära vegetatsiooniperioodi alguseks.

10) Taastamistööde lõppfaasis kettniidukiga üle niitma pärandniidu, et vabaneda mätastest,

kuluheinast ja peenikesest noorest puittaimestikust.

11) Taastatavale alale on inventeeritud kaitsealustest taimeliikidest aasnelk, madal kadakkaer, jäik keerdsammal, soohiilakas, rohekas käokeel, veripunane koldrohi, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp. Seega peab materjali kokkuveol, alalt ära viimisel ja kettniidukiga niitmisel olema eriti tähelepanelik liikide kasvukohtades. Sõitma peab võimalikult vähe niiskemates kohtades ja säilinud taimestikuga aladel.

12) Mitte teisaldama kive.

3

13) Vältima roobaste tekitamist pärandniidule. Raiet (sealhulgas kokkuvedu) tegema külmunud või kuiva (kuivema) pinnasega. Taastamistöödeks valima sobivad ilmastikuolud vastavalt kasutatavale tehnikale. Roobaste tekkimisel siluma maapinna nii pärandniidul kui väljaveoteel.

14) Koristama raiejäätmed, mille diameeter on üle 5 cm või pikkus üle 50 cm.

15) Teostama hakkehunnikute ära vedu väljaspool lindude pesitsusperioodi (enne 15. aprilli ja pärast 1. augustit).

16) Puittaimestiku eemaldamiseks esitama eelnevalt metsateatise (Metsateatis ja metsaregister | Keskkonnaamet).

17) Täiendavalt tutvuma poollooduslike koosluste hoolduskavadega Keskkonnaameti interneti kodulehel: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/parandniitude- hooldamine, pärandniitude tegevus- ja hoolduskavade alajaotuses.

18) Andma taastamistööde teostajale lepingus olevad taastamise tingimused.

19) Taastamisjärgselt peavad alad vastama Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ toetusõiguslikkuse nõuetele.

2.1.2. Valdaja kohustub punktis 2.1 nimetatud tööd lõpetama järgnevalt: 1) puittaimestiku eemaldamine giljotiiniga (sealhulgas kogu puitmaterjali ladustamine ja pärandniitudelt ära viimine) lõpetada hiljemalt 1. märtsiks 2023; 2) puittaimestiku kettniidukiga üle niitmine lõpetada hiljemalt 15. märtsiks 2023. 2.1.3. Valdaja kohustub teavitama korraldajat tööde lõppemisest.

2.2. Loodushoiutööde tegemisel kohustub valdaja arvestama looduskaitseseaduse, kaitse- eeskirja, metsaseaduse ja muude õigusaktide nõudeid.

2.3. Valdaja kohustub maatükil: 1) mitte kasutama kasvuregulaatoreid; 2) mitte rikkuma ega hävitama puisniitu, sealhulgas mitte kündma puisniidu pinnast ega külvama puisniidule mitteomaseid seemneid; 3) mitte rajama kuivendussüsteeme; 4) mitte kasutama pestitsiide ega väetisi; 5) mitte kasutama lindude peletamise vahendeid; 6) tagama taastamistööde lõppemisel hooldustegevuse viie aasta jooksul. 2.4. Valdaja kohustub teavitama korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul muudatuste toimumisest arvates.

2.5. Valdaja kohustub teavitama korraldajat kohe kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist.

4

2.6. Valdaja teeb loodushoiutööd omal vastutusel ja tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste, samuti karjatatavate loomade ohutuse ja karjatatavate loomade nõuetekohased pidamistingimused.

2.7. Valdaja kohustub järgima loodushoiutööde tegemisel korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti kehtestatud kaitse-eeskirju.

3. Korraldaja kohustused

3.1. Korraldaja kohustub valdaja nõudmisel andma juhiseid taastamistööde tegemiseks.

3.2. Kui valdaja informeerib korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub korraldaja kuu aja jooksul koos valdajaga maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles märgitakse tehtud tööde maht ja korraldaja hinnang, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt tehtud. Kui ilmnenud puuduste kõrvaldamine on 15 päeva kestel võimalik, annab korraldaja valdajale võimaluse puudused kõrvaldada.

3.3. Korraldaja kohustub tasuma valdajale punktis 2.1. märgitud loodushoiutööde tegemise eest kokku 9452,00 eurot (üheksa tuhat nelisada viiskümmend kaks eurot) vastavalt loodushoiutööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidele.

3.4. Tööde teostamine toimub projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand (number LIFE18IPE/EE/000007) raames.

4. Loodushoiutoetuse maksmata jätmine

4.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda, taganeda lepingust ning sõlmida kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva maatüki loodushoiutööde tegemiseks uus leping teise isikuga juhul, kui valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, valdaja ei võimalda tutvuda lepingu alusel tehtavaga, viibida kinnisasjal ning samuti juhul, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et valdaja on esitanud valeandmeid ning tegelikult tal ei ole õigust toetusele.

4.2. Kui valdaja teeb loodushoiutööd kokkulepitust väiksemas mahus või halvema kvaliteediga, kuid korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 4.1, makstakse loodushoiutoetust proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele.

4.3. Kui korraldaja taganeb lepingust punkti 4.1 alusel, kohustub valdaja tasuma riigi tuludesse korraldaja nimetatud arvelduskontole leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingus märgitud summast. 5. Makstud loodushoiutoetuse tagasinõudmine

5.1. Keskkonnaametil on õigus makstud loodushoiutoetus tagasi nõuda, kui pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist selgub, et toetust ei kasutatud sihipäraselt, või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, või pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist ei ole toetuse saaja taganud ala hooldamist viie aasta jooksul. 5.2. Loodushoiutoetuse tagasimaksmist ei nõuta, kui:

5

5.2.1. hooldamiskohustuse kehtivuse ajal katkestab maaomanik maatüki rendilepingu; 5.2.2. looduslike tingimuste tõttu ei ole taastatud ala hooldatav, kuid valdaja tagab ala seisundi säilimise viie aasta jooksul pärast taastamise lõppemist. 5.3. Toetuse tagasinõudmise korral peab valdaja saadud toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul Keskkonnaametilt sellesisulise nõude saamisest arvates. 5.4. Keskkonnaamet võib kokkuleppel valdajaga tagasinõutava toetusraha tasaarvestada. 6. Vääramatu jõud

6.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku täitmata jäämise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks vääramatud asjaolud (force majeure), nagu tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud põhjused, mis tulevad ilmsiks pärast lepingu sõlmimist.

6.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõju vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

6.3. Kui maatükil lepinguga kavandatud taastamistööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu jõu tõttu, makstakse valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult tehtud loodushoiutööde mahule, arvestades lepingu punktis 4.2 esitatud tingimust.

7. Muud sätted

7.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ja kehtib, kuni lepingukohustused on täidetud.

7.2. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.

7.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on nendele alla kirjutanud või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval.

7.4. Leping on koostatud elektroonselt ja allkirjastatud digitaalselt.

8. Lepingu lisad

8.1. Kõik lepingu lisad ning lepingu muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates lepingu lahutamatud osad.

8.2. Allakirjutamise hetkel on lepingu lisa: 1) Lisa - Loodushoiutoetuse asukohaplaan.

9. Poolte allkirjad Gunnar Sein Silver Laidro Korraldaja Valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

From: saba sõrad <[email protected]> Sent: 05 December 2022 16:00:27 To: Hiiumaa Cc: Subject: Metsateatise küsimine taastamisele Hiiumaal, vohilaiul

Tere

Palun väljastada metsateatis taastamistöödeks Vahtrepa maastikukaitsealal Vahtrepa maastikukaitseala 3, maaüksusel katastriüksuse tunnusega 63901:001:1086. Manusesse lisatud keskkonnaameti poolt leping ja kaart.

Parimate soovidega Silver Laidro OÜ Saba ja Sõrad 5283896