Anija looduskaitseala kaitse alla võtmise otsuse kättetoimetamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

01.12.2022 nr 7-4/22/23676

Anija looduskaitseala kaitse alla võtmise

otsuse kättetoimetamine

Austatud menetlusosaline

Vabariigi Valitsus kinnitas 24. novembri 2022. a. määrusega nr 115 Anija looduskaitseala

kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.11.2022,

7 ning see jõustub 9. detsembril 2022. a.

Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja ja kaardi, millega saab tutvuda samuti Riigi Teataja

kodulehe vahendusel (www.riigiteataja.ee), kus leiab ka viite kaitse-eeskirja seletuskirjale.

Kui Teil tekib seoses kaitse-eeskirjaga täiendavaid küsimusi, siis palun võtke ühendust

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Gert Ennoga (tel: 5699 5307,

e-post: [email protected]).

Anija looduskaitseala on Eesti ja Euroopa jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Täname, et aitate kodumaa väärtust hoida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa 1: Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri.pdf

Lisa 2: Anija looduskaitseala kaart.pdf

Gert Enno 5699 5307

[email protected]

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 09.12.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 29.11.2022, 7

Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 24.11.2022 nr 115

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Anija looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Anija looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) metsa- ja sookooslusi ning säilitada ja taastada nende looduslikku seisundit; 2) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku või kasvukohti; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: siirde- ja õõtsiksood (7140)3, vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende kasvukohti: need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpinassp. esthonica); 5) kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Anija sihtkaitsevööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Anija, Kuusemäe ja Kihmla külas.

(2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 1 / 3

Kaitseala kaitsekord

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud: 1) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 2) jahipidamine; 3) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel ja kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel; 4) kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine; 2) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel; 3) telkimine ja lõkketegemine; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 5) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 6) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 7) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Lõppsätted

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrus nr 442 „Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/149 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Leht 2 / 3 Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri

§ 11. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 24. aprilli 1990. a määrusega nr 69 „Anija botaanilis- maastikulise kaitseala moodustamine” kaitse alla võetud Anija botaanilis-maastikulise kaitseala põhjal. Ala nimetati looduskaitsealaks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrusega nr 442 „Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 23 hõlmab kaitseala Anija loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas Peaminister

Madis Kallas Keskkonnaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Lisa Anija looduskaitseala

Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 3 / 3

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

nimekirja alusel

08.10.2021 nr 7-4/21/21391

Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

avalik väljapanek

Keskkonnaministri 18. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 149 on algatatud määruse „Anija

looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine” menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Eelnõu kohaselt muudetakse Anija looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning

välispiiri ja tsoneeringut ehk vööndeid. Praegu on kaitse all 72,2 ha. Ettepanek on suurendada

kaitstava ala pindala ligikaudu 4,3 ha võrra. Selle tulemusena oleks moodustatava Anija

looduskaitseala pindala 76,5 ha. Suurenemine toimuks peamiselt eramaal. Kaitseala

laiendamine eramaadele on otstarbekas kaitsealuse linnuliigile kanakullile (Accipiter gentilis)

ning tema elupaigale terviklikuma ning efektiivsema kaitse tagamiseks. Kaitse-eeskirja

muutmise väljatöötamise kavatsust tutvustasime 2020. aastal.

Saadame teile tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud määruse eelnõu, seletuskirja ja

kaardi. Määruse materjalidega saab tutvuda avaliku väljapaneku ajal 11.10‒27.10.2021 ka

Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee ning Keskkonnaameti Tallinna kontoris

(Kopli 76, Tallinn). Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema

avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös

maaomanikega ning Teie panus on meile oluline.

Oma parandusettepanekud ja vastuväited Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu

kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile ([email protected] või Kopli

76, Tallinn) hiljemalt 27.10.2021. Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta

parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad.

Arvestades COVID-19 pandeemilist levikuvõimet ja soovitatud ettevaatusabinõusid, teeme

looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava

ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Eelistame suhelda sidevahendeid kasutades,

vajadusel lepime kokku individuaalse kohtumise. Oma soovist palume teatada hiljemalt

27.10.2021.

Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus

jõustub eeldatavasti 2022. aasta esimesel poolel. Kui määrus on jõustunud, teavitab

Keskkonnaamet sellest kirjalikult kõiki maaomanikke.

Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge looduskaitse planeerimise osakonna spetsialisti Gert

Enno poole (5699 5307, [email protected]).

2 (2)

Anija Vallavalitsusel palume võimalusel teade avaldada ka valla veebilehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa:

1) määruse eelnõu,

2) määruse eelnõu seletuskiri,

3) kaitseala kaart

Riina Kotter 503 7128

[email protected]

LEPPEMÄRGID katastripiir

külapiir

kaitseala välispiir

Anija sihkaitsevöönd

Mõõtkava 1 : 10 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2020

Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon

0 500

m

Vabariigi Valitsuse määrus „Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Lisa

ANIJA LOODUSKAITSEALA

Vabariigi Valitsuse määruse

„Anija looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva

kaitstava loodusobjekti Anija looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorda ja kehtestatakse

uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala on kaitse alla võetud Harju Maakonna Valitsuse 24. aprilli 1990. a määrusega nr 69

„Anija botaanilis-maastikulise kaitseala moodustamine” ning nimetatud looduskaitsealaks

Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrusega nr 442 „Anija looduskaitseala kaitse-

eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas

Anija, Kuusemäe ja Kihmla külas.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla

võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad

ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega

ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse uus

kaitse-eeskiri.

Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva

kaitstava ala kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Muudatuse on tinginud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi ka

loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpidele efektiivsema kaitse tagamise vajadus.

Ühtlasi on muudatuse eesmärk kanakullile (Accipiter gentilis) terviklikuma ja parema kaitse

tagamine. Kaitseala hõlmab tervikuna Natura võrgustikku kuuluvat Anija loodusala.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Gert Enno (tel 5699 5307, e-post [email protected]), eelnõu

kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel

5697 7994, e-post [email protected]) ja keeleliselt toimetanud Siiri Soidro

(tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880,

e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsa- ja sookooslusi ning säilitada ja taastada nende

looduslikku seisundit, samuti on eesmärk kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku või

kasvukohti. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on

2

siirde- ja õõtsiksood (7140)1, vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*). Kaitseala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud

kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kaitse. Need liigid on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina

subsp. esthonica). Ühtlasi on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli

(Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,

haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või

rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning loodusdirektiivi rakendamine. Anija

looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja

haruldus ning loodusdirektiivi rakendamine.

Haruldus ja ohustatus

Kaitsealal asuvad metsa- ja sookooslused siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad

(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on haruldaste ja ohustatutena lisatud

loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse

tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Loodusdirektiivi ülesanne

on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse

säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel

kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade

kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide

ökoloogilistele nõudlustele.

Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid (7140) leidub kõigis suuremates

sookompleksides väikeste kildudena tavaliselt madalsoode- ja rabaalade vahel. Elupaigatüüpi

ohustab veerežiimi muutumine põhjavee seisundit mõjutavate tegevuste tõttu. Vanad

loodusmetsad (9010*) esindavad vähese inimmõjuga või üldse ilma inimmõjuta loodusalasid.

Neile iseloomuliku puistuga metsad on intensiivse metsamajandamise tõttu ohustatud ja

kaotanud paljud loodusmetsadele omased tunnused. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga

ka paljud ohustatud liigid. Vanad laialehised metsad (9020*) on Eestis haruldased, tegemist

on jäänukitega aastatuhandetetagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Neid ohustab

ennekõike metsamajandamine. Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050) hõlmab hea

veevarustusega ja toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva

põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Elupaigatüüpi ohustab

metsamajandamine. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi

(91D0*) ohustab kuivendamine, samas on need elupaigatüübid Eestis tüüpilised niisketel aladel

levinud kooslused. Siirdesoo- ja rabametsad levivad peamiselt soo servaaladel ja moodustavad

soo ümber kaitsva puhvri, samuti on elupaigaks mitmele kaitsealusele liigile. Need

metsaelupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses

piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes

kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana.

Kaunis kuldking on väheneva arvukusega taimeliik, mis on Eesti ohustatud liikide punase

nimestiku järgi ohulähedases seisus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina

II kaitsekategooria liikide hulka ning kuulub loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Kauni kuldkinga

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

3

kaitse tegevuskava kohaselt on kuldking Eestis peamiselt metsataim, soodsad kasvupaigad on

ka puisniidud. Kohati võib kuldking kasvada ka soistel aladel, areaali põhjapiiril ongi ta just

eelkõige sootaim. Levinud on ta Eesti kõigis maakondades. Peamised ohutegurid on

kasvukohtade muutused ning hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse

tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades või naabruses.

Soohiilakas on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohualtis seisus,

looduskaitseseaduse alusel arvatud II kaitsekategooria liikide hulka ning kuulub

loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Soohiilakas on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist

loode pool vaid Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina

on soohiilakas levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal Eestis.

Kokku on Eestis umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid enamasti on neis

leitud vaid üksikuid taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning igal aastal maapealset osa

ei moodusta. Soohiilaka kasvukohti ohustab peamiselt kuivendamine ja võsastumine.

Eesti soojumikas on neoendeemne alamliik, mis on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku

järgi ohulähedases seisus, looduskaitseseaduse alusel arvatud II kaitsekategooria liikide hulka

ning kuulub loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Eesti soojumika kaitse tegevuskava kohaselt on

soojumikale sobivad kasvukohad lubjarikkad soostunud niidud, lamminiidud, liigirikkad

madalsood, siirdesood ja allikasood ning soised hõredad metsad, puisniidud ja hõredad võsad.

Eestis leidub soojumikat ainult mandriosas lubjarikka aluspõhjaga aladel, rohkem Lääne-,

Pärnu-, Rapla-, Harju- ja Lääne-Virumaal, saartel liik puudub. Peamised ohutegurid on avatud

niiskete niidukoosluste kuivendamine ja võsastumine.

Kanakull (Accipiter gentilis) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide

punase nimestiku järgi ohulähedane ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina

II kaitsekategooria liikide hulka ning kuulub linnudirektiivi I lisasse. Kanakulli arvukus on

viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, hinnanguliselt elab Eestis praegu 400–600 paari

kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesitseda

vanas okasmetsas ja peab saagijahti nii metsaaladel kui ka kultuurmaastikul. Liigi peamised

ohutegurid on pesitsusaegne häirimine, elupaikade degradeerumine ja toidubaasi vähenemine.

Loodusdirektiivi rakendamine

Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaiku ning aidata kaasa

looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt

tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja

nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja

liikide ökoloogilistele nõudlustele. Anija looduskaitseala kuulub tervikuna Anija loodusala

(EE0020326) koosseisus üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala

eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide siirde- ja õõtsiksoode (7140),

vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja

soolehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide kauni kuldkinga, soohiilaka ja eesti

soojumika elupaikade kaitse. Nende elupaigatüüpide ja liikide kaitse on Eesti riigi

rahvusvaheline kohustus.

Tehakse ettepanek lisada Anija loodusala kaitse-eesmärgiks elupaigatüübid laialehised metsad

(9020*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), kuivõrd nende olemasolu kaitsealal on 2017.

aastal tehtud metsaelupaigatüüpide inventuuriga kinnitatud. Varem ei olnud need

elupaigatüübid teistest metsaelupaigatüüpidest kaitsealal eristatud.

4

Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Anija looduskaitseala kaitse all hoidmine

oluline teistegi haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide eraldi

kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende

elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. See tähendab, et

kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste

ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on

kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad

eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need

kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi

säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks

võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel

kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende

liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu.

Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja

kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud

tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib

konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide

elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine

nende levikualal.

Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria kaitsealustest liikidest, mida kaitseala kaitse-

eesmärgiks ei seata, kasvavad kaitsealal täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp.

cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kärbesõis (Ophrys insectifera),

pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), kahelehine käokeel

(Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ja vööthuul-

sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii).

2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus

Anija looduskaitsealal leidub haruldasi ja ohustatud loodusdirektiivi soo- ja

metsaelupaigatüüpe siirde- ja õõtsiksoid (7140), vanu loodusmetsi (9010*), vanu laialehiseid

metsi (9020*), rohunditerikkaid kuusikuid (9050), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Kaitseala pakub kasvukohti ja elupaiku II kaitsekategooria

liikidele kaunile kuldkingale, soohiilakale, eesti soojumikale ja kanakullile.

Planeeritaval kaitsealal on 2017. aastal toimunud elupaigatüüpide inventuuri käigus

kaardistatud (ekspert Renno Nellis) 10,2 ha B-esinduslikkusega siirde- ja õõtsiksoid, 6 ha B-

esinduslikkusega vanu loodusmetsi, mille koosseisu kuuluvad kaasneva elupaigatüübina 10%

ulatuses rohunditerikkad kuusikud, 5,4 ha A-esinduslikkusega vanu laialehiseid metsi, mille

koosseisu kuuluvad kaasneva elupaigatüübina 5% ulatuses rohunditerikkad kuusikud, 5,7 ha

B‒C-esinduslikkusega soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning 3,8 ha C-esinduslikkusega siirdesoo- ja

rabametsi. Lisaks leidub kaitsealal 7,5 ha potentsiaalset elupaigatüüpi vanad loodusmetsad, kus

kujunevad hinnanguliselt umbes 30 aasta jooksul välja praegu puuduvad või vähearvukad

loodusmetsa tunnused. Potentsiaalsed elupaigad ei vasta veel elupaiga tunnustele, kuivõrd

tegemist on peamiselt endistele põllumaadele kasvanud sekundaarsete lehtmetsadega, kus on

surnud puidu ja lamapuidu osakaal väike.

Anija looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kauni kuldkinga, soohiilaka ja eesti soojumika ning

nende kasvukohtade kaitse. Kaunil kuldkingal on keskkonnaregistri andmetel kaitsealal

5

registreeritud viis kasvukohta, kõik tervikuna potentsiaalsel elupaigatüübil vanad

loodusmetsad. Keskkonnaameti spetsialistid leidsid 2021. aastal läbi viidud inventuuri käigus

viis kasvukohta kokku 45 võsundiga. Elupaigatüüp vanad loodusmetsad on inventeeritud

2017. aastal potentsiaalseks elupaigatüübiks, kus 30 aasta jooksul kujunevad välja vanade

loodusmetsade tunnused. Elupaik tuleks jätta looduslikule arengule, mis tagab kauni kuldkinga

säilimise. Soohiilakal on keskkonnaregistri andmetel kaitsealal registreeritud kolm

kasvukohta, kõik tervikuna elupaigatüübil siirde- ja õõtsiksood. Taime on varem seiratud

mitmel aastal ning täheldatud üsna arvukalt (80‒200 isendit), kuid viimasel 2017. aasta

inventuuril oli kasvukoht kopratammi tõttu üle ujutatud, mistõttu liiki ei leitud (kasvukoht

ebasoodsas seisundis). Eesti soojumikal on keskkonnaregistri andmetel kaitsealal

registreeritud kaks kasvukohta, valdavalt elupaigatüübil siirde- ja õõtsiksood (üksikisend

siirdesoo- ja rabametsades). Esmaseire käigus 2008. aastal leiti 100 taime. Kuigi viimasel

vaatlusel (2017. aastal) liiki ei täheldatud, võib taime siiski alal leiduda. Viimase inventuuriga

täheldati, et siirde- ja õõtsiksoode seisundit mõjutab negatiivselt seal paiknev ja osaliselt ka

sellega piirnev kuivendus. Tõenäoliselt on ka soojumika kasvukohas niiskusrežiimi

varieerumine ebasoodne faktor, mis võib olla tingitud nii kuivendusest kui ka kopra tegevusest.

Negatiivse mõjuteguri eemaldamine parandaks ka soojumika kasvukoha seisundit.

Anija looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kanakulli ja tema elupaikade kaitse.

Keskkonnaregistri andmetel jääb osaliselt olemasolevale kaitsealale ning osaliselt sellest välja

üks kanakulli elupaik, kus on 2017. aastal registreeritud kaks pesa, mis on tõenäoliselt ühe paari

territoorium. 2019. aastal on kanakulli seire käigus registreeritud sellel alal üks pesitsev paar,

kelle pesitsus oli edukas (vähemalt üks poeg). LKS § 48 lõike 2 kohaselt tagatakse II

kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud

elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Seni on Eestis kaitse all 45% kanakulli

elupaikadest, mistõttu on LKS-i täitmiseks vajalik täiendavate elupaikade kaitse alla võtmine,

mis on kaitseala laiendamise aluseks. Kanakulli elupaigad on eelkõige vanad okasmetsad.

Kaitsealal olev kanakulli elupaik kattub suuremas osas esindusliku vana loodusmetsa

elupaigatüübiga, kus kasvab varieeruva struktuuriga vanemaealine, kuni 80-aastane kuusik, mis

vastab kanakulli elupaigaeelistusele.

Lisaks eespool toodule on Anija looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et

tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala hõlmab tervikuna Anija

loodusala.

2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kuna kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsa- ja sookooslusi, loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpe ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, siis rakendatakse kaitstava

loodusobjekti tüübina jätkuvalt looduskaitseala. Kaitseala kaitseks ei sobi maastikukaitseala,

kuna alal pole olulisi geoloogilisi ega maastikulisi objekte. Samuti ei võimalda hoiuala

kaitsekord vajaliku piirangu rakendamist (nt ehitamise reguleerimine). Püsielupaigana

kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.

Kaitseala territooriumile ei jää selliseid kultuuripärandiobjekte, mis looksid vajaduse

kultuuripärandi kaitseks, seega ei valita ala tüübiks ka rahvusparki.

2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid

6

Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad

loodusväärtused ja ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad.

Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (nt

kraavikaldad, mõõdistatud maaüksused). Kui piiritlemisel ei olnud võimalik kasutada eespool

nimetatud objekte, kasutati mõttelist sirgjoont. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades

alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000). Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste

ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul.

Planeeritava Anija looduskaitseala kogupindala on 76,5 ha, millest 34,3 ha asub eramaal ja

42,2 ha riigimaal. Praegu on kaitse all 72,2 ha, millest eramaa moodustab 29,7 ha ja riigimaa

42,5 ha. Seega lisandub kaitsealale eramaid 4,6 ha ja väheneb riigimaade osakaal 0,3 ha võrra.

Kokku suureneb kaitseala pindala 4,3 ha võrra. Kaitseala piiresse jääb neli eraomanduses olevat

katastriüksust, Kasemäe (14001:001:0009), Järve (14001:001:0289), Eigo (14001:001:0227) ja

Kaubi (14001:001:0221), ning kolm riigiomanduses olevat katastriüksust, Anija

looduskaitseala 1 (14001:001:0667), Anija metskond 1 (14001:001:0287) ja Anija metskond

91 (14001:001:0665). Kõik eelpool nimetatud maaüksused kuuluvad ka kehtiva kaitseala

koosseisu.

Kaitseala laiendamine eramaadele on otstarbekas kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaigale

terviklikuma ja efektiivsema kaitse tagamiseks. Hetkel on oluline osa kanakulli piiritletud

elupaigast kaitsealast väljas ning seetõttu mõjutatud majandustegevusest. Vähesemal määral

muudetakse piiri nii era- kui ka riigimaadel, et välispiir oleks looduses selgemini jälgitav.

Kaitseala maa-ala planeeritakse tsoneerida tervikuna sihtkaitsevööndisse (Anija

sihtkaitsevöönd). Praegu on 64,2 ha tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ja 7,9 ha

piiranguvööndisse. Tsoneeringu muudatus puudutab piiranguvööndis peamiselt riigimaad ja on

seotud metsakooslustele efektiivsema kaitse tagamisega. Kaitseala laiendusalad tsoneeritakse

sihtkaitsevööndisse kanakulli elupaigale ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidele

efektiivsema kaitse tagamiseks.

Anija looduskaitseala välispiiris võrreldes varasemaga suuri muutusi ei toimu. Kaitseala piir

viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiriga ning sellega hõlmatakse era- ja riigimaadel

asuvad olulisemad kaitstavad väärtused. Kaitseala välispiiri ja ühtlasi sihtkaitsevööndi piiri

määramisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide, muude

metsakoosluste ja liikide elupaikade paiknemisest. Märjemate metsakoosluste ja sookoosluste

kaitseks on nende läheduses paiknevad piirikraavid osaliselt piiritletud kaitseala koosseisu.

Kaitseala välispiiri põhjapoolne osa algab kraavi alguspunktist koordinaatidega 59,37591644

ja 25,27616946, kust alates kulgeb piir mööda kraavi kesktelge moodustades kaitseala kirde-,

ida- ja kagupiiri kuni kraavi lõpp-punkti koordinaatidega 59,36848907 ja 25,28279617. Sealt

kulgeb piir mõttelise sirgena punkti 59,36801067 ja 25,28307656, kust alates kulgeb kaitseala

lõunapiir mööda Anija looduskaitseala 1 (14001:001:0667) maaüksuse piiri punkti

koordinaatidega 59,36724573 ja 25,27757779. Sealt kulgeb piir üle metsamaa kõlviku

mõttelise sirgena punkti koordinaatidega 59,36798334 ja 25,27575521, kust edasi kulgeb

välispiir taas mööda Anija looduskaitseala 1 (14001:001:0667) maaüksuse piiri, kulgedes edasi

punktist koordinaatidega 59,36837914 ja 25,27567115 mööda Anija metskond 1

(14001:001:0287) maaüksuse läänepiiri. Sealt edasi liigub piir punkti koordinaatidega

59,36981158 ja 25,27536845, kust alates kulgeb välispiir mõttelise sirgena üle metsamaa

kõlviku kaitseala läänepiiri poole punkti 59,36933341 ja 25,26773012, millest alates kulgeb

7

piir mööda Anija metskond 91 (14001:001:0665) maaüksust Kivastiku (14001:001:0388)

maaüksuse loodenurka punkti koordinaatidega 59,36824006 ja 25,26880169. Edasi kulgeb piir

mõttelise sirgena üle Kaubi (14001:001:0221) maaüksuse metsakõlviku punkti koordinaatidega

59,36773127 ja 25,26629048, kust edasi liigub piir mööda Kaubi maaüksuse välispiiri punkti

koordinaatidega 59,36846092 ja 25,26668056, millest alates liigub piir mõttelise sirgena Eigo

(14001:001:0227) maaüksusel metsakõlvikul punkti koordinaatidega 59,36869451 ja

25,26445405. Sealt kulgeb kaitseala läänepiir edasi mööda eelnevalt mainitud maaüksusel

paiknevat metsasihti punkti koordinaatidega 59,37001742 ja 25,26424873, kust alates on

välispiir piiritletud metskõlvikul kaarjalt, mis ühendab omavahel mõttelisi sirgeid

koordinaatidega 59,37016800 ja 25,26501229, 59,37040166 ja 25,26529576, 59,37084148 ja

25,26520931 ning 59,37108152 ja 25,26473287. Edasi kulgeb piir kaitseala loodeosas samuti

mõtteliste sirgetena, ühendades omavahel punkte koordinaatidega 59,37127825 ja

25,26472847, 59,37143066 ja 25,26577560, 59,37267016 ja 25,26646571 ning 59,37294053

ja 25,26661266. Viimasest punktist alates kulgeb kaitseala põhjapoolne välispiir mööda Eigo

(14001:001:0227) ja Järve (14001:001:0289) maaüksus punkti koordinaatidega 59,37582516

ja 25,27602840, kust alates liigub piir mõttelise sirgena tagasi kaitseala põhjapoolsesse

alguspunkti.

Kuna kaitseala välispiir kattub tervikuna Anija sihtkaitsevööndi piiriga, siis eraldi

sihtkaitsevööndi piiri kirjeldust ei esitata.

2.5. Kaitsekord

2.5.1. Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi ja

metsaelupaigatüüpide inventuuri tulemusi. Inventuur on tehtud 2017. aastal, selle kohaselt

leidis inventeerija Renno Nellis, et lisaks metsaelupaigatüüpidele on kaitseala lääneosa oluline

kanakulli elupaigana. Sellest lähtuvalt tehti ka inventuuriga ettepanek laiendada kaitseala

sihtkaitsevööndit kanakulli pesapaiga lähedases puistus. Ühtlasi inventeeriti elupaigad vanad

laialehised metsad ning siirdesoo- ja rabametsad, mida varem kaitsealal ei olnud registreeritud.

Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitseala liikide ja

looduslike metsa- ja sooelupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatava

efektiga..

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse

(edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st

5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise

põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus

tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse

säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu

eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute

seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse

loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku

alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi

saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala laiendamine ja loodusväärtusi kahjustavatele

tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,

kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on

8

vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)

täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa

loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute

seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel

need hävivad.

Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale moodustab kaitseala üks sihtkaitsevöönd. Leebem

kaitserežiim seaks ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei taga kaitse-eesmärgiks

olevate metsaelupaigatüüpide ning ühtlasi ka kaitsealuste liikide säilimist.

Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on metsaraie ja kuivendamine, mistõttu on nende

kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile

liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades ja keda leidub peamiselt ainult

loodusmetsades. Märjemate metsaelupaigatüüpide hea seisundi säilimiseks ei tohi samuti

rajada ega taastada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi,

et piirata kuivendamise negatiivset mõju. Muud viljakad metsakooslused on ohustatud

sellepärast, et kasvavad viljakal pinnasel, on suurema tootlikkusega ning seetõttu on ka

majanduslik huvi nende vastu suurem (majandatakse rohkem).

Lähtuvalt uutest teadmistest on kavas muuta kaitseala kaitse-eesmärke. Anija looduskaitseala

kaitse-eesmärgiks on seni olnud ohustatud taimeliikide ja väärtuslike elupaikade ning

mitmekesiste maastikuelementide kaitse. Eraldi liike ega muid kooslusi ei ole kaitse-

eesmärkidena nimetatud. Lähtuvalt metsaelupaigatüüpide inventuurist saadud uutest

teadmistest on plaanis sätestada täpsemad kaitse-eesmärgid. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta

metsa- ja sookooslusi. Samuti on eesmärgiks kaitsta elupaigatüüpe, milleks on siirde- ja

õõtsiksood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud,

soostuvad ja soo-lehtmetsad ja siirdesoo- ja rabametsad, kaitsealust linnuliiki kanakulli ja tema

elupaika ning kaitsealuseid taimeliike eesti soojumikat, soohiilakat ja kaunist kuldkinga ning

nende kasvukohti. Osa eelnevalt nimetatud elupaigatüüpidest ja kõik eelnevalt nimetatud

taimeliigid on ühtlasi Anija loodusala kaitse-eesmärgid ning see tingib ka nende kaitseala

kaitse-eesmärgiks nimetamise.

Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse kehtetuks

Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrus nr 442 „Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja

ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”.

Kaitsealal ei ole reguleeritud adru ega pilliroo varumist, kuna kaitsealal ei leidu adru ja varumist

võimaldaval määral pilliroogu. Kaitsealal ei reguleerita kalapüüki, ujuvvahendiga sõitmist ega

lautri või paadisilla ehitamist, kuna kaitsealal puuduvad selleks sobivad veekogud (järv

soostunud, sisuliselt kinni kasvanud). Lisaks ei ole reguleeritud poollooduslike koosluste

hooldamist, kuna alal poollooduslikud kooslused puuduvad.

2.5.2. Kaitseala kaitsekord

2.5.2.1. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis

Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi

kogu kaitsealal. Ajalist liikumispiirangut ei kehtestata, kuivõrd kaitseala kaitse-eesmärkidest

9

lähtuvalt selleks vajadus puudub. Kanakulli küll võib mõjutada pesitsusajal inimeste viibimine

pesa lähedal, kuid olulisema mõjuga on ennekõike pesitsusaegsed raietööd. Üldjuhul on

tegemist vähekülastatava kaitsealaga, kus puuduvad külastustaristu objektid, mistõttu inimeste

liikumine on seal pigem juhuslik ning liikumispiirangu kehtestamine ei ole seetõttu vajalik.

Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rahvaüritus on

kindla(te) isiku(te) poolt kindla(te)sse kohta(desse) kokku kutsutud ehk organiseeritud ja

kindlal ajal toimuv ettekavatsetud sündmus (mitte spontaanne idee). Piirarv kümme on

käsitletav ühe väiksema grupina, mille lubamine kaitsealale nõusolekut küsimata ei kahjusta

kaitse-eesmärke. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes

kaitseala valitseja nõusolekul. Selline regulatsioon on vajalik, et kaitseala valitseja saaks seada

tingimusi ürituse toimumisele, nii et see ei kahjustaks ala kaitseväärtusi. Kuigi kaitsealal ei ole

kanakulli jaoks liikumispiirangut kehtestatud, on vaja kanakulli kaitse vajadusest lähtuvalt

häiringute tase madal hoida. Osalejate arvu piirang jätab kaitseala valitsejale võimaluse jälgida

kaitseala kasutust ja vajaduse korral koormust suunata või hajutada.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga kaitseala

valitseja nõusolekul lubatud töödel. Kaitsealal ei asu põhikaardile kantud teid ega radu, seetõttu

teedel sõitmist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita. Ehitusseadustiku § 92 lõige 1 kohaselt on tee

inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Väljaspool teid

sõitmiseks võib näiteks tekkida vajadus liigikaitseliste või koosluste hooldustööde tegemisel.

Väljaspool teid sõitmist saab lubada ainult põhjendatud juhtudel, sest see kahjustab taimkatet

ja kaitsealuste liikide kasvukohti.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud telkimine ja lõkke tegemine. Kaitsealal

ettevalmistatud telkimis- ja lõkkekohti ei ole ning neid ei ole plaanis ka rajada. Kuigi tegemist

pole olulise külastatava kaitsealaga, võimaldab telkimise ja lõkke tegemise lubamine kaitseala

valitseja nõusolekul vajaduse korral seada tegevusele tingimusi metsa- ja sookoosluste,

kanakulli ning kaitsealuste taimeliikide kaitseks.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja

loodusliku veerežiimi taastamine. Kaitseala välispiir hõlmab mitmes kohas kraave ja kaks kraavi

paiknevad ka kaitsealal. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui

nende hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik,

kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele

aladele. Kaitseala valitsejale selles küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida

kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. Hooldustööde

lubamisel hindab kaitseala valitseja ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala

loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala

asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja

nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine

sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja

voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud siis, kui voolusängist kõrvaldatakse

voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi ja rohttaimed.

Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärki ega kahjustataks

loodusväärtusi. Loodusliku veerežiimi taastamine võimaldab parandada kaitseala

metsaelupaigatüüpide seisundit kraavide sulgemise teel.

10

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik

tegevus ja koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Üldiselt on sihtkaitsevööndis

parimaks kaitsemeetmeks soo- ja metsakoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu. Samas

võib tekkida vajadus teha liikide elupaikades nende kvaliteedi parandamiseks hooldustöid ning

aidata soos ja metsades nende kujunemisele kaasa (noorendikes või kohtades, mis ei vasta elupaiga

kriteeriumitele ja mida on lähiminevikus majandatud). Koosluse kujundamisena võib kaitseala

valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumise teel või

häilude raiumist soo- ja metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada puistute

liigilise mitmekesisuse kujundamist ning metsade ja soo bioloogilise mitmekesisuse suurendamist.

Raietingimuste seadmisel tuleb arvestada, et raiutaval alal ei häiritaks kanakulli pesitsemist ja

seetõttu on vajalik seada raiele ajalisi piiranguid. Liikide elutingimuste säilitamiseks vajalike

tegevuste puhul peetakse silmas ennekõike kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohtade

eelistusi. Näiteks eelistab soohiilakas ja eesti soojumikas kasvukohana rohkem avatud

sookoolsusi, mistõttu võib nende kasvukohtade säilitamiseks olla vajalik pealkasvava võsa

eemaldamine.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Kaitseala valitseja

nõusolek on vajalik näiteks puude raieks elektriliini alt, et vältida rikkeid. Nende tööde tegemisel

tuleb arvestada piirnevat kanakulli elupaika.

2.5.2.2. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis

Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus

ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on

majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole

seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,

loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik

kaitse-eeskirja sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud

ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud

majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei

kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.

Kaitse-eeskirjaga ei tehta olulisi leevendusi majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise

osas, kuna need tegevused seaksid ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise. Kaitsealal lubatakse

ainult neid tegevusi, mis aitavad kaasa kaitse-eesmärgi täitmisele. Majanduslikeks huvideks

oleksid piirkonnas kindlasti metsaraied. Kaitsealal jääb keelatuks metsamajandamine, sest

kaitseala peamine eesmärk on loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide ja muude metsakoosluste

säilitamine looduslikus seisundis. Samuti on metsaraie keelamine oluline kaitse-eesmärgiks

olevate liikide elupaikade säilimise seisukohast. Metsaraie lubamist sihtkaitsevööndis

majanduslikel eesmärkidel ei võimalda ka looduskaitseseadus. Kaevandamine muudaks

veerežiimi ja seeläbi looduslikke kooslusi, mis on otseses vastuolus kaitseala kaitse-

eesmärkidega.

Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja

nõusolekul rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Rajatise

püstitamine kaitseala tarbeks võimaldab kaitsealale püstitada näiteks tähiseid. Kuna

sihtkaitsevööndis paikneb eramaid, siis jäetakse maaomanikule võimalus kinnistu tarbeks

rajatisi püstitada (nt teavitav silt). Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste

liikide elupaikade ning väärtuslike metsa- ja sookoosluste kahjustamist. Tehnovõrgu rajatise

11

(nt maakaabel) püstitamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, et selle kulgemisel oleks

võimalik valida kaitseala väärtustest lähtuvalt parim asukoht.

2.5.3. Tegevuse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja

teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba,

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala

seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel

majandustegevuse kahjustavat mõju. Arvestades, et Anija looduskaitseala on suures ulatuses

kaetud väärtuslike elupaigatüüpidega ning alal leidub mitu kaitsealust liiki, siis on kaitsealal

vähe kohti, kus kaitseala valitseja saab ala kaitse-eesmärke silmas pidades § 8 lõikes 2

nimetatud tegevusi lubada. Samas on looduskaitseseaduse § 14 lõikega 1 antud kaitseala

valitsejale kaalutlusõigus, kuna tegevuse lubamine või mittelubamine sõltub konkreetsest

olukorrast.

3. Menetluse kirjeldus

Anija looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusega sai avalikkuse

kaasamise käigus tutvuda Keskkonnaameti veebilehel kuni 21.09.2020 ja Anija Vallavalitsuse

veebilehel. Teade väljatöötamise kavatsuse kohta avaldati 28.08.2020 maakondlikus ajalehes

Harju Elu. Avalikustamise käigus saadeti 26.08.2020 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-4/20/14407) neljale eramaaomanikule, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ning Anija Vallavalitsusele väljatöötamise

kavatsus paberkandjal või elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamise käigus laekusid

väljatöötamise kavatsuse kohta Keskkonnaametile arvamused ja ettepanekud Riigimetsa

Majandamise Keskuselt ning MTÜ-lt Eesti Metsa Abiks. Info väljatöötamiskavatsusele

laekunud ettepanekute ja arvamuste ning nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise

kohta on esitatud Anija looduskaitseala kaitsekorra muutmise menetluse algatamise käskkirja

lisana kaasas olevas väljatöötamise kavatsuses (registreeritud Keskkonnaministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis käskkirjana nr 1-2/21/149). Väljatöötamise kavatsust puudutavat

arutelu ei korraldatud, kuivõrd ettepanekuid oodati vaid kirjalikult.

Anija looduskaitseala kaitsekorra muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 18.märsti.

2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/149.

12

Täiendatakse pärast avaliku väljapaneku toimumist.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise

mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli

3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse

annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil

loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 23 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks

esitatud Anija loodusala, mis hõlmab tervikuna Anija looduskaitseala. Seetõttu tuleb Anija

looduskaitseala tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades

Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

Anija loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri

2007. a otsusega 2009/94/EÜ, millega võeti vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses

biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all, ELT L 043, 13.02.2009, lk 245–392). Viimati

ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni

21. jaanuari 2021. a rakendusotsusega (EL) 2021/158, millega võeti vastu boreaalses

biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu neljateistkümnes

uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2021) 18 all, ELT L 51, 15.02.2021, lk 1–186).

Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Anija loodusala

kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid vanad laialehised metsad (9020*) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*), sest viimase inventuuri põhjal on algselt kaardistatud elupaigatüüpidest

need eraldatud (varem valesti määratud).

Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek viia Anija loodusala piir

vastavusse uue kehtestatud kaitseala piiriga.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega

kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala

eesmärgiks olevate väärtuste (metsa- ja sookoosluste, liikide ja nende elupaikade) kaitse

vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on

mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja

suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa

tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks

kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile

13

konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)

parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Suurem osa planeeritavast Anija looduskaitsealast on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub

määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. See osa alast, mis

pole varem kaitse all olnud, arvatakse looduskaitsealasse metsakooslustele ja kanakullile kaitse

tagamiseks seni kaitseta olnud osas.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on

avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on

eelnõuga seotud.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu

ei maksta. Kohaliku omavalitsuse (Anija valla) maamaksutulu väheneb, sest 7,9 ha varem

piiranguvööndis olnud maast arvatakse 7 ha sihtkaitsevööndisse ja 4,2 ha varem kaitseta olnud

maad arvatakse sihtkaitsevööndi koosseisu. Kokku väheneb kohaliku omavalitsuse

maamaksutulu ligikaudu 33 euro võrra.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Riigile omandamise kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord

kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, on välja toodud Vabariigi Valitsuse

8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt

omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala

kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse

määramise kord ja alused”. Kaitseala sihtkaitsevööndisse arvatakse täiendavalt 4,6 ha

maatulundusmaa sihtotstarbega eramaid, mille sihtotstarbeline kasutamine on

looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 alusel sätestatud määruse alusel tõenäoliselt oluliselt piiratud.

Riigile omandamise maksumus Maa-ameti koostatud Eesti kinnisvaraturu 2020. aasta tehingute

hinnastatistika keskmiste näitajate järgi on ligikaudu 15 600 eurot.

Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000

metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot

hektari kohta aastas. Kulutused Natura metsa toetusele suurenevad selle 4,6 ha erametsamaa

osas, mis arvatakse täiendavalt sihtkaitsevööndisse (aastas 110 eurot/ha).

Anija looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega arvatakse sihtkaitsevööndisse 0,6 ha varem

kaitse all mitte olnud riigimetsa ning kavandatakse tsoneeringu muudatusega arvata 7 ha varem

piiranguvööndis olnud, kuid samuti majandamiskitsendustega, riigimetsa sihtkaitsevööndisse.

Kokku on 7,6 ha-l metsamaal 3 ha raieküpset metsa. Vastavalt Riigimetsa Majandamise

Keskuse arvutustele vähendab range kaitse Harjumaal puidukasutuse tulu keskmiselt 116 eurot

hektari kohta aastas. Kuna piiranguvööndi metsade majandamine oli ka varem kitsendatud, oli

majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide

keskmisest. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse metsa osakaalu, kus oleks

14

võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi

ligikaudu 98 eurot aastas.

Kaitsealale ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi, mistõttu

vastavaid kulusid riigile ei kaasne.

Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

EELNÕU

8.10.2021

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri¹

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Anija looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Anija looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) metsa- ja sookooslusi ning säilitada ja taastada nende looduslikku seisundit;

2) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku või kasvukohti;

3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab

I lisas. Need on siirde- ja õõtsiksood (7140)3, vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja nende

kasvukohti. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis

loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica);

5) kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika.

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele Anija sihtkaitsevööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas

määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Anija, Kuusemäe ja Kihmla külas.

(2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud:

1) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;

2) jahipidamine;

3) sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud töödel;

4) kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine;

2) telkimine ja lõkke tegemine;

3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi

taastamine;

4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

5) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

6) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatise

püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole

vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab

kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist

või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrus nr 442 „Anija looduskaitseala kaitse-

eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 18. märtsi 2021. a käskkirjaga

nr 1-2/21/149 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on

esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 11. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või

käsutamist.

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT

L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

² Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 24. aprilli 1990. a määrusega nr 69 „Anija botaanilis-

maastikulise kaitseala moodustamine” kaitse alla võetud Anija botaanilis-maastikulise kaitseala põhjal. Ala

nimetati looduskaitsealaks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrusega nr 442 „Anija looduskaitseala

kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse

nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 23

hõlmab kaitseala Anija loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,

arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti

põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis

(www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas

Peaminister Tõnis Mölder

Keskkonnaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa. Anija looduskaitseala