Kiri

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni − Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21004057 Tartu-Tallinn 2023

V e rs

io o n 0

4 .1

0 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 4

0 5 7

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 18

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

rohevõrgustik, mõju maakasutusele ........................................................................................ 18

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 24

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 26

4.4. Mõju maardlatele ......................................................................................................... 28

4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 29

4.6. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 34

4.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 39

4.8. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 39

4.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 40

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 41

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti le.

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas, Tallinna linna läheduses, Saue ja Harku

valdades ning osaliselt Tallinna linna territooriumil (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud

Hendrikson& Ko OÜ poolt „Põhimaantee 8 Tähetorni-Harku lõigu (km 11–14) ja Juuliku-

Tabasalu ühendustee Alliku-Vatsla (5 km) lõigu eelprojekti keskkonnamõjude

eelhinnangu“ käigus (november 2019; töö nr 19003454).

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ

poolt koostatud projekti joonised ja info projektiga kavandatavate tegevuste kohta seisuga

juuni 2023.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

Joonis 1.1 Projektiga kavandatava tegevuse paiknemine Saue ja Harku valdade

haldusterritooriumitel . Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt

tehnilisele kirjeldusele laiendatakse olemasolev 1+1 sõidurajaga riigitee nr 8 2+2

sõidurajaga teeks ning täiendavalt nähakse projektiga ette ka uute ühendusteede ja

kergliiklusteede rajamist).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt , esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 8 Tallinn − Paldiski

km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku liiklusohutuse

taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks

vajaliku tehnilise teemaa määramine. Põhiprojektiga nähakse ette riigitee 8 Tallinn –

Paldiski laiendamist 2+2 sõidurajaga maanteeks, Juuliku – Tabasalu ühendustee on

põhiprojektis ette nähtud 1+1 teena.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti

seletuskirjale. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1-3.6.

Projekteeritud 2+2 põhimaantee parameetrid (Tallinn – Paldiski):

◼ Projektkiirus 100 km/h

◼ Sõiduradade arv 2+2

◼ Keskeraldusriba laius 3,0 m

◼ Välimise sõiduraja laius 3,5 m

◼ Sisemise sõiduraja laius 3,25 m

◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m

◼ Kiirusmuuteraja laius 3,25 m

◼ Kindlustatud peenar kiirusmuuteraja korral 1,0 m

◼ Sisemise ohutusriba laius 1,0 m

◼ Tugipeenra laius 0,5 m

◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m

◼ Vaba ruumi laius 12,0 m sõidurajast

Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee parameetrid:

◼ Projektkiirus 90 km/h

◼ Sõiduradade arv 1+1

◼ Sõiduraja laius 3,5 m

◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m

◼ Tugipeenra laius 0,5 m

◼ Täiendava tugipeenar laius piirde korral 0,75 m

◼ Vaba ruumi laius 1,0 m

◼ Tugipeenra laius 0,5 m

◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m

◼ Vaba ruumi laius 9,0 m sõidurajast

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

Aia tn plaanilahendus

Aia tn projekteeritakse Tähetorni ringristmikust kuni Betooni arenduse kvartalisiseste

teedeni. Aia tn rajamine võimaldab Paldiski maanteel sulgeda Aia põik ja Betooni tn

juurdepääsud.

Jalgratta- ja jalgteesid projekteeritud ei ole, need on näidatud perspektiivsetena

mõlemale poole sõiduteed.

Põhimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski plaanilahendus

Käesoleva projekti alguspunktiks on olemasolev foorreguleeritud Tähetorni ristmik.

Ristmiku ümber ehitamist ette nähtud ei ole. Säilib ka olemasolev bussipeatus „Uuemäe“

paremal pool teed vahetult peale ristmikku. Pikendatakse vaid paremalt pealesõidurada

Tammi teelt tulevalt pöördelt.

Instituudi tee foorristmik nähakse ette likvideerida. Projekteeritakse nii Instituudi teelt kui

Angerja teelt parempöördega maha- ja pealsõidud Paldiski maanteelt. Pöörded

eraldatakse põhiteest eraldussaarega, et toetada kiiruse maha võtmist ristmikel ning

võimaldada bussipeatusesse ohutud sisse- ja väljasõidud. Vahetult peale ristmikku

projekteeritakse jalakäijate tunnel (Angerja kergliikluse tunnel).

Harku – Rannamõisa tee ja Uus tn nihutatud harudega ristmik likvideeritakse oleval kujul

täielikult ning asendatakse Harku eritasandilise ristmikuga. Paldiski maanteelt on

mõlemale poole teed peale- ja mahasõidurambid, mis ühendatakse Juuliku – Tabasalu

teel olevate turbo-ringristmikega. Rannamõisa tee ja Uus tn jäävad senistes asukohtades

juurdepääsudeks ja tupikteedeks.

PK 136+00 projekteeritakse jalakäijate tunnel Paldiski mnt alt (Harku kergliikluse tunnel),

mis ühendab HARKU bussipeatused ja Rannamõisa tee ning Paldiski mnt äärsed

jalgratta- ja jalgteed.

PK 137+50 asub pärandkultuuri objekt „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas

(727:MAL:001)“, mis jääb lahendusele ette ning on tarvis ümber paigaldada.

Lõigu lõpus PK 139+00 – PK 142+00 projekteeritakse 2+2 lahenduse kokku viimine

olemasoleva 1+1 lahendusega.

Harku sõlme põhja poolne osa plaanilahendus

Harku sõlme põhja poolse ringristmiku harud moodustavad Paldiski maanteelt tulevad

rambid, Juuliku – Tabasalu ühendustee, Angerja DP juurdepääsutee ning Harku –

Rannamõisa tee ühendus. Olemasolev Harku – Rannamõisa tee, Vatsla tee ja Harku

sõlme põhjapoolselt ringilt tulev haru on omavahel ühendatud 1-rajalise ringristmikuga.

Bussipeatused projekteeritakse Harku – Rannamõisa teele mõlemal suunal enne

ringristmikku.

Jalgratta- ja jalgteede võrk projekteeritakse selliselt, et see ühendab olemasoleva Vatsla

tee äärse jalgratta- ja jalgtee, varem projekteeritud Harku – Rannamõisa tee äärse

jalgratta- ja jalgtee, projekteeritud bussipeatused ning Angerja DP arendusala.

Harku sõlme lõuna poolne osa plaanilahendus

PK 124+00 projekteeritakse Alajaama viadukt. Viadukt annab juurdepääsu Juuliku –

Tabasalu teest vasakule jäävatele elamukinnistutele ning paarile suuremale tööstusalale

(Eleringi alajaam ja andmekeskus) ning ühendab need Uus tänavaga. Olemasolev Uus tn

ühendatakse neljandaks haruks Harku sõlme lõuna poolsesse ringristmikusse.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

Samuti saab Alajaama viadukti alt eritasandilise läbipääsu jalgratta- ja jalgteede võrk ning

ühendused projekteeritud bussipeatustega ja olemasolevate jalgratta - ja jalgteedega.

Laagri kergliikluse tunneli plaanilahendus

Kõrvalmaanteele nr 11420 Saku – Laagri PK 82+92 projekteeritakse olemasoleva

ülekäigukoha asemele kergliiklejate läbipääs sõidutee alt (Laagri kergliikluse tunnel).

Projekteeritud jalgratta- ja jalgteede võrk ühendab omavahel Metsapargi tn ülekäiguraja,

projekteeritud bussipeatused kõrvalmaanteel, ostukeskuse juurdepääsu ja olemasoleva

jalgratta- ja jalgtee Instituudi tee ääres.

Sõiduteed nähakse ette tõsta minimaalsel määral, et tagada 3,0 m kõrgusgabariit

jalgratta- ja jalgteel.

Laagri kergliikluse tunneli piirkonnas nähakse ette Juuliku – Tabasalu ühendustee

sõidukiiruseks 70 km/h. Ostukeskuse juurdepääs säilitatakse ja ehitatakse ümber

vajalikul määral, et tagada sujuv kokku viimine nii projekteeritud tee kui ka olemasole va

olukorraga.

Kaasiku ühendustee plaanilahendus

Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee lõikab olemasoleva Nurme tee pooleks.

Juuliku – Tabasalu teest vasakule jääv Nurme põik äärse elamupiirkonnale juurdepääsu

tagamiseks projekteeritakse kogujatee olemasoleva Nurme tee ja olemasoleva Kaasiku

tee vahele. Kaasiku teest kuni Nurme teeni projekteeritakse 6 m kattega tee, olemasolev

kruuskattega Nurme tee lõik parendatakse 4 m laiuse asfaltkattega teeks.

Juuliku – Tabasalu ühendustee plaanilahendus

Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee algab olemasolevalt ringristmikult

PK 86+75. Projekteeritud tee kulgeb kuni PK 100+00 olemasoleva tee asukohas ning

edasi uues asukohas kuni Harku sõlme lõunapoolse ringini PK 125+00.

Projekteeritud tee projektkiirus on 90 km/h.

PK 93+87 projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee läbipääs projekteeritud tee alt (Kotka

kergliikluse tunnel). See ühendab omavahel mõlemal pool teed asuvad elamualad,

olemasolevad jalgratta- ja jalgteed ning projekteeritakse bussipeatused.

PK 101+91 projekteeritakse Instituudi tee viadukt (riste). Instituudi tee pikendus ühendab

olemasoleva Instituudi tee läbi Kotka tee ja Saueaugu tee (perspektiivis ka läbi

Vanamänniku arendusala läbiva tee) olemasoleva elamualaga (perspektiivis ka Laagri

sõlmega). Paremal pool Juuliku – Tabasalu ühendusteed projekteeritakse kogujatee, mis

ühendab paremale jääva asumi teedevõrgu omakorda Instituudi teega. Instituudi tee ja

parempoolse kogujatee ristumiskohta projekteeritakse ringristmik. Üle Instituudi tee

viadukti projekteeritakse ka jalgratta- ja jalgtee kuni Kaasiku tee ristumiseni. Edasi piki

kogujateed on näidatud perspektiivne võimalik jalgratta- ja jalgtee pikendamise võimalus

kuni Kotka tee ja Kotka kergliikluse tunnelini.

PK 111+26 projekteeritakse Nurme kergliikluse tunnel. Projekteeritud on ühendusteed

projekteeritud bussipeatustega ning mõlemal pool põhiteed 5 parkimiskohaga parklaga.

Lisaks ühendus olemasoleva Ristiku tänavaga. Mõlemal pool Juuliku – Tabasalu teed

nähakse ette ruum parkla piirkonnas jalgrattaparkla jaoks.

PK 119+50 piirkonnas projekteeritakse kahele poole teed tehnoloogilised mahasõidud

ning keskpiirde katkestus. Mahasõitudele pääsud peavad tavaolukorras olema värava või

tõkkepuuga suletud. Tegemist on andmekeskuse tagavaraväljapääsuga eriolukordadeks.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

Pikiprofiil

Juuliku-Tabasalu ühendusteele on PK 98+00 - PK 107+00 projekteeritud süvend.

PK 102+00 on projekteeritud Instituudi viadukt (sõidutee koos jalgratta - ja jalgteega) üle

Juuliku- Tabasalu ühendustee. Enne projekteeritud viadukti ja vahetult peale seda PK

98+00 - PK 102+75 on projekteeritud teel piirded ning 1:2 nõlvused teel ja kraav idel. Katte

sügavus olemasolevast maapinnast on sellel lõigul kuni 1m, millele lisanduvad

külgkraavid, mille sügavus kattest kuni 2,0 m (valdavalt 1,2-1,5 m).

PK 102+75 - PK 107+00 on projekteeritud ilma piireteta lõik ning nõlvused on sellel lõigul

1:3 (nii tee kui kraavi nõlvad). Katte sügavus sellel lõigul on kuni 2 m olemasolevast

maapinnast. Kraavid on 1,2-1,6 m sügavused katte pinnast.

Veeviimarid

Sademevee ärajuhtimine ja kraavid

Sademeveed juhitakse sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt

on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid.

Äärekivide lõikudes on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud restkaevud.

Restkaevud on juhitud olevatesse kraavidesse.

Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:2 ja välisnõlva nõlvus on 1:2.

Projekteeritud kraavi põhja laius 0,5 m.

Kraavide ja truupide projekteerimisel lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning

vastavast valgalade jaotusest eesvoolude lõikes. Olulisi muudatusi ette nähtud ei ole.

Kõik vajalikud ühendused olevate kraavide vahel on lahendatud teede all truupidega.

Olevate truupide asemele uute teede alla projekteeritakse vähemalt sama läbimõõduga

truubid, vajadusel ka suuremaga.

Eesvooludest on süvendamine ette nähtud kahel kraavi lõigul:

◼ Nurme tee kraav Juuliku – Tabasalu ühendusteest kuni olemasoleva Nurme tee

lõpuni – Nurme kergliiklustunneli sademevee ära juhtimiseks;

◼ Kraav Saue ja Harku valla piiril Juuliku – Tabasalu teest kuni projekteeritud

Kaasiku ühendusteeni – Juuliku – Tabasalu ühendustee süvendist sademevee

juhtimiseks.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Joonisel märgitud numbrid 1-5 tähistavad

kavandatava tegevuse täpsemaid väljavõtteid, mis on esitatud joonistel 3.2 -3.6.

Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 3.2 Projektiga kavandatav tegevus (Aia tn, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 1). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 3.3 Projektiga kavandatav tegevus (Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel, joonisel 3.1

tähistatud numbriga 2). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

Joonis 3.4 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Kaasiku tee, joonisel 3.1

tähistatud numbriga 3). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

16

Joonis 3.5 Projektiga kavandatav tegevus (rekonstrueeritav riigitee nr 8 ning rajatav Harku eritasandiline ristmik, joonisel 3.1 tähistatud

numbriga 4). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

Joonis 3.6 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee,

tähistatud joonisel 3.1 numbriga 5). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 8

Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata praegustel sõiduteedel juba

olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva teega, toimuks

liiklus suuremal osal projektialast ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga

parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu

vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võ imaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ROHEVÕRGUSTIK, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Harku valdades ning väga vähesel

määral ka Tallinna linna territooriumil.

Projektiga kavandatav tegevus on ette nähtud Harju maakonnaplaneeringus4, milles on

toodud välja kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju

maakonna tervikliku arengu tagamiseks:

◼ Tallinn – Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11)

rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks;

◼ Juuliku – Tabasalu perspektiivne uus trassikoridor – Tallinna ringtee ja T11390

Tallinna – Rannamõisa – Kloogaranna maanteede läänepoolse ühendustee

kavandamine asustuse arengu soodustamiseks (keskuste Saku, Laagri, Harku,

Tabasalu tugevdamine).

Lisaks on seletuskirjas antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: tagada

tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee

klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu

majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust; arvestada

tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamisega, vajadusel

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude leevendamiseks täpsemal

planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus.

Kavandatava tegevusega nähakse ette ka täiendavate kergliiklusteede lisamist. Harju

maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardil on märgitud „Harjumaa

kergkliiklusteed“ teemaplaneeringus määratud kergliiklustee asukohad (vt joonis 4.1).

Maakonnaplaneering näeb ette ka kergliiklustee rajamist käesoleva projektiga

kavandatavas asukohas. Täiendavalt on kavandatav kergliiklustee kantud ka

maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardile.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas antud üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks:

◼ Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi ;

◼ Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi

kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega

maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel

tuleb arvestada, et kergli iklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada

kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu.

Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste

eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga

arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele.

◼ Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja

normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsaid

lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb

pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale

ulatuv sein, müür, hekk, vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest.

◼ Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega

kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine.

◼ Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt.

◼ Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik)

tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede

võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist.

◼ Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astm eta

üleminek teetasapindade vahel.

◼ Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse

madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega.

Käesolevas projektis on maakonnaplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires

arvestatud.

Samuti on kavandatav tegevus ette nähtud Saue valla üldplaneeringuga 5 , mille

seletuskirjas on kaardile kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed täpsustatud

järgmiselt:

◼ Juuliku – Tabasalu ühendustee koos liiklussõlmedega – vastavalt Transpordiameti

(Maanteeameti) poolt koostatud projektidele, täpsustades perspektiivseid

ristmikke ja ristteid. Arvestatakse võimalusega selle perspektiivseks

laiendamiseks 2+2 rajaliseks koos vastavate eritasandiliste ristmikega;

5 Kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

◼ Tallinn – Paldiski maantee – 2012 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu

järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena Tallinnast Juuliku –Tabasalu tee ristmikuni

ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.

Kavandatava tegevusega planeeritav kergliiklustee ja Laagri jalg- ja jalgrattatee tunnel

on samuti üldplaneeringuga ette nähtud (kantud üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi le

(vt joonis 4.2).

Kavandatav tegevus asub osaliselt ka Harku valla territooriumil. Harku valla

üldplaneeringu 6 seletuskirja alusel on üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede

perspektiivsed teetrassid, mis tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud

maanteede eskiis- ja eelprojektidest. Tegemist ei ole üldplaneeringuga kavandatud

teetrassidega vaid üldplaneeringu koostamisel aluseks võetud infomaterjalidega.

Teedevõrgu kavandamisel on olulised järgmised punktid:

Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee. AS Teede Tehnokeskuse poolt on

Transpordiameti (Maanteeameti) tellimusel teostatud Juuliku – Tabasalu

ühendustee (T11) Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna

maanteede ühendustee) eelprojekt. […] Uus tee hõlbustab mootorsõidukiliiklust

Tabasalu ning Harku, samuti Laagri ja Saku vahel, muutes samaaegselt ligipääsu

teega külgnevatele aladele ning suurendades mõnes piirkonnas müraprobleeme,

mille leevendamiseks on ühendustee eelprojektis vajadusel ette nähtud

müratõkkebarjäärid.

◼ Kavandatav Tallinna Ringtee (T11) ja Tallinn – Paldiski maantee (T8)

rekonstrueerimine. Tallinna Ringtee ning Tallinn-Paldiski rekonstrueerimisprojekti

eesmärgiks on teede ümberehituse ettevalmistamine arvestamaks perspektiivset

liiklussagedust ja arenguvajadusi ning parandamaks liiklusohutust ja

vähendamaks teekasutajate kulusid. Üldplaneeringu koostamisel ajal on

rekonstrueerimist ettevalmistav etapp lõppjärgus, välja on töötatud ka

perspektiivsete kogujateede võrgustik ning kergliiklejate liikumisteed.

Üldplaneering arvestab projekti lahendusega (kantud ka maakasutusplaanile)

ning planeering näeb ette T11 ja T8 riiklike maanteede rekonstrueerimise.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on üldplaneeringu maakasutusplaanile

kantud peamised jalgteed. Jalgteed tähistavad kergliiklejate peamisi liikumissuuni, kus

kergliiklejate liikumine peaks olema mugav ja ohutu. Maakasutusplaanile kantud jalgteid

ei saa samastada otseselt nõuetele vastava jalg- ja jalgrattatee rajamise vajadusena, vaid

kohakeskselt ohutut ja mugavat lahendust vajava kergliikluse eelisalana (sh liikluse

rahustamise võtted, piirkiiruse rakendamine autoliiklusele vms). Mootorsõidukitele

alternatiivse liikumisviisi ning tervisliku puhkamisvõimaluse soodustamiseks on vajalik

kergliiklusteede võrgustiku täiendamine ka nö väiksemate jalgteedega. Väiksemate

jalgteede vajaduse määrab omavalitsus iga detailplaneeringu puhul eraldi, lähtudes

planeeritava ala suurusest ja funktsioonist. Kõikide rajatavate ja rekonstrueeritavate

teede puhul on vajalik ette näha kergliikluse rada või muu kergliiklust soodustav lahendus.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Harku valla

üldplaneeringuga, üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede perspektiivsed teetrassid

tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud maanteede eskiis - ja

eelprojektidest ning on võetud planeeringus aluseks. Käesoleva projektiga realiseeritakse

üldplaneeringu alusmaterjalides olevaid teedevõrgu arendamise eesmärke. Lisaks

parandatakse kavandatava tegevusega kergliiklejate turvalisust ning täiendatakse

piirkonna kergliiklusteede võrgustikku.

6 Kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 aasta otsusega nr 138

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

21

Harku valla üldplaneeringu „Koondkaart“ kaardi (vt joonis 4.3) ning Saue üldplaneeringu

„Koondjoonise“ alusel läbivad kavandatav uus Juuliku – Tabasalu ühendustee kesk- ja

lõpuosas ning Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel rohekoridore. Arvestades, et

planeeringute kaartidel on nii rohevõrgustik kui ka perspektiivsed teed, ei ole üldisel

tasandil alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustikule. Saue valla

üldplaneeringu seletuskirjas on toodud välja rohelise võrgustiku toimimist tagavad

tingimused – reeglina ei ole rohelise võrgustiku alal lubatud uute infrastruktuuride

rajamine. Kui see on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et

leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude

hindamine. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on rohevõrgustiku koridoride

ristumised joonobjektidega (eelkõige maanteed) määratletud kui rohevõrgustiku

konfliktalad. Konfliktide leevendamiseks tuleb seletuskirja alusel esmajoones võtta

kasutusele liikluskorralduslikud meetmed (hoiatusmärgid, liikluskiiruse piirang), et tagada

sõidukijuhtide suurem tähelepanu teele sattuvatele loomadele. Eelnevast lähtuvalt on

soovitatav uue Juuliku – Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas näha

ette loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel kaaluda kiiruspiirangute

rakendamist.

Uue Juuliku-Tabasalu teetrassi ja rohekoridori konfliktkohta on käsitletud ka Juuliku-

Tabasalu eskiisprojekti raames 2019. a. koostatud ulukiuuringus7. Uuringu tulemusel on

järeldatud järgmist:

Tulenevalt varasemast teabest ning toimunud loomaõnnetuste infost võib öelda, et

olemasolevad maanteelõigud Harku ja Rannamõisa vahel ning Laagri ja Harku vahel

ei ole väga suure loomaohtlikkusega. See tuleneb ilmselt asjaolust, et tegemist on

Tallinna lähiümbrusega, kus ei leidu suuri loodusmaastike massiive, mis oleksid

suurulukitele väga olulisteks elupaikadeks ning mida samas kõnealused

maanteelõigud üksteisest eraldaksid.

Nimetatud konfliktkoha piirkonna kohta on uuringus antud järgmised soovitused:

…piirkonna puhul on oluline säilitada looduslik ala mõlemal pool maanteed ja mitte

takistada loomade liikumist. Samas peab säilima valmidus edaspidi teelõigul vastavate

leevendusmeetmete rajamiseks. Meetmete vajaduse hindamine tuleb uuesti läbi viia

edasiste rekonstrueerimisprojektide käigus, kui uus tee on olnud juba ka kasutuses.

Siis on täpsustunud reaalsed liikluskoormused, maakasutus ning ulukite liikumine

konkreetses piirkonnas. Vastavalt sellele saab hinnata liikluskor ralduslike või muude

meetmete (nt läbipääsud, tarastus jms) rakendamise vajadust.

Käesoleva projekti lahenduses on rohekoridori ja loomade võimaliku liikumisalaga

arvestatud – leevendava meetmena on rohekoridori piirkonnas (PK 102+75 - PK 107+00)

tee projekteeritud ilma piireteta ning laugemate nõlvadega (1:3, nii tee kui kraavi nõlvad),

mis säilitab loomade liikumise võimaluse üle tee. Kokkuvõttes võib öelda, et kogu tee

rajamine küll halvendab loomade liikumise võimalusi piirkonnas, aga võimalus selleks

siiski säilib ja olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule ei kaasne.

Sõidutee rajamine osaliselt uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste

rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt

tegemist maatulundusliku ning äri- ja toomismaadega. Projektil on küll mõningane

ebasooodne mõju senisele maakasutusele, kuid uus tee rajatakse strateegilistes

planeeringudokumentides sätestatud asukohas ning võimalikke maakasutuse muutuse

mõjusid on strateegilisel tasandil juba hinnatud. Seega ei saa seda lugeda oluliseks

ebasoodsaks mõjuks maakasutusele.

7 Juuliku-Tabasalu ühendustee eskiisprojekti ulukiuuring, Hendrikson & Ko, 2019, töö nr 19003373

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

22

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku ning perspektiivsete teede suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

23

Joonis 4.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava

tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.

Joonis 4.3 Väljavõte Harku valla üldplaneeringu „Koondkaard“ kaardilt. Kavandatava

tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

24

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim looduskaitsealune

ala – Harku mõisa park (KLO1200583) projektiga hõlmatavast alast ca 300 m kaugusel

(vt joonis 4.4). Pargi alal on registreeritud ka mitme kaitsealuse nahkhiireliigi leiukohad

(suurkõrv, veelendlane, põhja-nahkhiir). Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“

loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Lisaks on pargi

alal registreeritud kaitsealuse linnuliigi väikepütt leiukoht. Antud juhul jääb kaitsealuse

pargi ja kavandatava Juuliku – Tabasalu ühendustee vahele olemasolev asustus ja ka

Instituudi tee (mille äärde kaitsealused elupaigad jäävad). Seega ei lisandu käesoleva

projektiga uut olulist häirivat objekti elupaiga vahetusse lähedusse, pigem viiakse osa

Instituudi tee liiklusest uue lõigu loomisega pargist ja ka nahkhiirte leiukohast kaugemale.

Olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pargile ja sellel esinevatele kaitsealustele liikidele ei

ole alust eeldada.

Lisaks paikneb projekti piirkonnas, kavandatavast tegevustest üle 300 m kaugusel veel

mõningaid üksikuid kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiukohti (vt joonis 4.4). Aga

arvestades kavandava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitsealustest objektidest, võib

öelda, et kavandava tegevusega ei kaasne kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat

mõju.

Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee läbib vääriselupaika VEP nr.128151.

Vääriselupaikade määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseaduses 8 ja

keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 9.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6-2/23/249 arvamuse

projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

Projekteeritav Juuliku – Tabasalu ühendustee jääb Rohtla kinnistul metsa alale,

kus asub vääriselupaik. Metsaseaduse § 23 lg 4 sätestab, et vääriselupaiga

kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille

alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks

Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Rohtla kinnistu kuulub

eraomandisse ning seal registreeritud vääriselupaiga kaitseks ei ole sõlmitud

notariaalset lepingut, mille alusel oleks kinnisasi koormatud isikliku

kasutusõigusega riigi kasuks. Tulenevalt eeltoodust märgib Keskkonnaamet, et

vääriselupaik VEP128151 tee rajamiseks metsa alale piiranguid ei sea.

Lähim Natura 2000 ala – Rannamõisa loodusala (RAH0000660) jääb kavandatavast

tegevusest ca 2,7 km kaugusele. Mõju puudub.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022014 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022030

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

25

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide

suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

26

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis –

ehitismälestisena registreeritud Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku

komandandimaja, 1913. a. (registrinumber 8892, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 3,

joonis 4.7) projektiga kavandatavast tegevusest vähem ca 45 m kaugusele. Samuti jäävad

lähipiirkonda arhitektuurimälestised Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku

kasarmu (registri kood 8891, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 1), majandushoone (registri

kood 8893, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 2), ohvitseride elamu (registri kood 8894,

joonisel 4.5 tähistatud numbriga 4) ning jääkelder (registri kood 8890, joonisel 4.5

tähistatud numbriga 5). Teised piirkonda jäävad kultuurimälestised jäävad projektialast

kaugemale.

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 5.1-17.6/1960-1

arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti

ei ole seal piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Palume projekti seletuskirja

lisada järgmine hoiatus:

Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile .

Kui nimetatud tingimusega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju

kaasnemist piirkonnas olevatele kultuurimälestistele.

Keskkonnaregistri andmetel jääb projektiga hõlmatava lõigu (põhimaantee nr 8)

vahetusse lähedusse pärandkultuuri punktobjekt – Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II

maailmasõjas. Antud pärandkultuuriobjekt teisaldatakse kraanaga riigitee nr 8 Tallinn –

Paldiski ning projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vahelisele haljasalale. Lisaks jääb

kavandatava Aia tn vahetusse lähedusse pärandkultuuri joonobjekt – kitsarööpmelise

raudtee trass, millest on keskkonnaregistri andmetel säilinud märgid (vt joonis 4.5).

Käesoleva projektiga ei ole kitsarööpmelise raudtee trassil ehitustegev usi ette nähtud.

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on

kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist

kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjekti de

säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri

kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 10. Samas on esitatud

ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Antud

projektiga ei kaasne pärandkultuurilistele objektidele olulist ebasoodsat mõju, kuna

projektiga ei kahjustata ega likvideerita pärandkultuurilisi objekt e. Mälestusmärgi

teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine.

10 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

27

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning

pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

28

4.4. MÕJU MAARDLATELE

Maavarade registri andmetel jääb kavandatav tegevus vähesel määral Harku lubjakivi

maardla (registrikaardi nr 161) alale (vt joonis 4.6). Registri andmetel on kaevandus

riikliku tähtsusega ning põhimaavara kasutatakse ehituslubjakivi ehituskiviks ja -

killustikuks ja kaasnevat maavara kütteks ning mullasegude ja kompostide

valmistamiseks.

Tulenevalt maapõueseaduse § 14 alusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava

tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada:

◼ maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara

kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise

ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

◼ juurdepääs maavarale;

◼ maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Harku lubjakivi maardla alale jääv projekteeritav jalgratta- ja jalgtee ning vähesel määral

Juuliku – Tabasalu ühendustee ringristmik jäävad transpordimaale, mille sihtotstarvet

kavandatava tegevusega ei muudeta, tegevus on ette nähtud vahetult olemasoleva tee

kõrvale. Lisaks on antud kohas Harku lubjakivi maardla passiivne tarbevaru. Eelnevast

lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju Harku lubjakivi maardla

varudele.

Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine Harku maardla suhtes (musta joonega on

tähistatud katastriüksuse piir id). Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

29

4.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6-2/23/249 arvamuse

projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:

1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maanteel Tähetorni–Harku lõik ületab alla 10 km2

valgala pindalaga maaparandussüsteemi eesvoolusid Laabi kraav (VEE1094103)

ning Harku ÜP-297 kraavi. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 2 p-le 3

on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 1 m. VeeS § 119 p -i 5 järgi on

veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas

veekaitsevööndis ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega, ning samuti on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus,

mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Kui ehituse käigus on vajalik veekogude veekaitsevööndis teostada puu ja

põõsarinde raiet, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119

p 2).

2. Projekti tööde piirkonda jäävad puurkaevude PRK0000778 ja PRK0058177

hooldusalad 10 m, puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude

PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797

sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas

majandustegevus keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei

saada tulu, aga mis on ehitusloa/ teatise alune tegevus.

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski mnt km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja

Harku eritasandilise ristmiku ehitamine toimub ehitusloa alusel ja seega ei ole

tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud.

Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0000769, PRK0017096,

PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797 oleks veevõtuks antud veeluba,

mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb alla 10 m3

ööpäevas. Vastavalt VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu

ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas

või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala.

Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada

kinnistu omanikul taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb

märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10

kuupmeetri ööpäevas).

Loetletud tingimusi on vajadusel täpsustatud allpool.

Kavandatav tegevus paikneb enamjaolt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt ka

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Projektiala piirkonnas paikneb mitmeid puurkaevusid. Juuliku-Tabasalu ühendustee

kavandatava süvendi tõttu langeb küll osaliselt pinnaseveetase süvendi piirkonnas. Aga

üldiselt ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele, kuna

kaevudega võetakse põhjavett oluliselt sügavamalt võrreldes kavandatava süvendi põhja

kõrgusega. Täiendavalt tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada ehitusprojekti

koostamise käigus tehtava geoloogilise uuringu/ekspertiisi tulemuste ja soovitustega.

Vahetult puurkaevude piirkonnas tuleb arvestada (nagu ka Keskkonnaamet oma

tingimustes (ülal) välja toob), et veehaarde sanitaarkaitsealas ei ole ehitustegevus

lubatud.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

30

Põhimaantee algusosale lähimad puurkaevud (PRK0000778, PRK0000769) jäävad

ca 55 m kaugusele ning neile on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. Põhimaantee

lõpuosal paikneb lähim puurkaev (PRK0058177) ca 20 m kaugusel põhimaanteest, antud

puurkaevule on samuti kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala. Projektiga nähakse ette ka

uue juurdepääsutee rajamist, mis jääb antud puurkaevust ca 15 m kaugusele (vt

joonis 4.7). Nimetatud puurkaevude hooldusaladele projektiga kavandatavad tegevused

ei ulatu.

Kavandatavale Juuliku – Tabasalu teele lähim puurkaev PRK0015315 jääb teest ca 3 m

kaugusele, puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses sanitaarkaitseala, mi llele ulatuvad

ka projektiga kavandatavad tegevused. Antud puurkaevu sanitaarkaitsealal nähakse ette

olemasoleva jalgratta- ja jalgtee katte uuendamist. Vastavalt veeseaduse § 151 lg 2 p 5

on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud õiguspäraselt

ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis

ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Antud juhul on puurkaevu sanitaarkaitsealal

jalgratta- ja jalgtee olemas ning projektiga nähakse ette olemasoleva ja uue jalgratta -

jalgtee kokku viimist (teekatte uuendamist), mida võib pidada olemasoleva ehitisega

seonduvaks tegevuseks. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust (jalgratta- ja

jalgtee) ei ole põhjust eeldada täiendava reostuse tekkimist ning vee kvaliteedi

halvenemist.

Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta

vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada

sademevee imbumist pinnasesse11.

Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu

sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette.

Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks

suvisel ajal).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 28.09.2023 kirjaga nr 6 3/23/ 19741

ka täiendavad tingimused ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal:

◼ ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315

sanitaarkaitsealal;

◼ ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi

kahjustada puurkaevu manteltoru;

◼ ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada

puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal.

Kavandatav tegevus ristub Laabi kraaviga (VEE1094103), lisaks jääb piirkonda mitmeid

väikemaid kraave, mis ei ole andmebaasis EELIS vooluveekogudeks registreeritud. Laabi

kraav ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Projektiga nähakse ette

Laabi kraavil oleva truubi vahetamist, mille käigus eemaldatakse veekogust ca 314 m3

pinnast ning paigutatakse tagasi ca 273 m3 tahkeid aineid.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul jäävad projektiga ette nähtud vooluveekogust süvendatava ning veekogusse

tahkete ainete uputamise mahud alla nimetatud piirmäärade. Seega ei ole kavandatava

11 Tulenevalt veeseaduse § 129 lg 7 on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

31

tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6

lg (1).

Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning

tahkete ainete uputamine) sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui

toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Kui süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise mahud ületavad 100

kuupmeetrit, on vajalik juba veeluba (§ 187).

Eelnevast lähtuvalt on truubi rekonstrueerimiseks vajalik taotleda

Keskkonnaametilt veeluba.

Projektiga nähakse ette veekogude veekaitsevööndis puu ja põõsarinde raiet.

Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke

aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire

tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski

vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest

30 000 autot ööpäevas 12.

Kuna liiklussagedus põhimaanteel on suur (vastavalt Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL

liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmetele liikluskoormused suured (vt täpsemalt tabel 4.1,

ptk 4.6), tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse

vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased

lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka

torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse (antud juhul Laabi kraavi) või

pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada

märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid.

Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.

Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga,

võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil

või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja

puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure

osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh

raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129

lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,

imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

32

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Kirjeldatud lahendusi on projektis võimalusel kasutatud.

Maaparandussüsteemide registri andmetel ristub projektiala maaparandussüsteemi

eesvooludega HARKU, UP-297 (kood 4109410010010 /003), PÄÄSKÜLA, ÜP-135 (kood

4109410010010/002) ning ÄMARI (ALLIKU, kood 4109450010540/001). Täiendavalt jääb

projektiga kavandatav Kaasiku tee maaparandussüsteemi ÄMARI (ALLIKU, kood

4109450010540/001) võrgu alale (vt joonis 4.7).

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6.2-2/54597

arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmised tingimused, millega

tuleks projektis arvestada:

1. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise

nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.

2. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi

drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda e-posti teel [email protected].

3. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus -

ja Toiduametile kooskõlastamiseks.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud

kasutada.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

33

Joonis 4.7 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

34

4.6. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning tegemist on suure liikluskoormusega teedega. Seetõttu oli projekti raames ette nähtud ka liiklusmüra uuringu koostamine ja vajadusel müra vähendavate meetmete kavandamine. Mürauuringu prognoositava olukorra liiklusmüra tasemete hindamisel oli aluseks Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmeid13.

Tabel 4.1 Autoliikluse lähteandmed

Tee nimi Tee nr Ala 2025. a liiklusandmed (AKÖL)

2045. a liiklusandmed (AKÖL)

Tallinn – Paldiski 8 Veski tee – Harku sõlm 19 200 22 000

Tallinn – Paldiski 8 Harku sõlm 17 700 20 200

Tallinn – Paldiski 8 Harku ristmik – Vatsla tee 22 300 26 400

Tallinn – Paldiski 8 Vatsla tee – linna piir 25 500 32 400

Harku – Rannamõisa

11191 Kuni Harku ristmikuni 9 100 12 900- 16 300

Laagri – Harku 11401 Tln-Paldiski mnt – Juta ühendustee

3 700 6 100

Laagri – Harku 11401 Laagri-Harku ringist edasi 4 100 6 600

Vatsla tee Juuliku – Tabasalu ühendusteest - Tln – Paldiski mnt-ni

8 000 12 000

Juuliku – Tabasalu ühendustee

Tln – Paldiski – Laagri Harku

10 200 16 800

Juuliku – Tabasalu ühendustee

Laagri Harku – Laagri Harku ringini

10 700 17 600

Juuliku – Tabasalu ühendustee

Laagri Harku ringist edasi 13 000 17 900

Tabel 4.2 Ööpäevane liikluse jaotus Päev (7–19) Õhtu (19–23) Öö (23–7)

Liiklussageduse jagunemine 80% 14% 6%

Raskeliikluse osakaal 4% 4% 4%

Käesoleva projekti raames koostati mürauuring14, mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a liiklusprognoosile). Mürasituatsiooni (liiklusmüra) hindamisel lähtut i keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Projektiala lähiümbruses esinevad müratasemed (enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist) on toodud tabelis 4.3.

13 Stratum OÜ liiklusmudelid: 2025 Harku sõlm ja JuTa AKÖL; 2045 Harku sõlm ja JuTa AKÖL 14 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik : liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, Töö nr 210922-3-B

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

35

Tabel 4.3 Eluhooned, mille välispiirdel on liiklusmüra normtasemed ületatud ehitusjärgses (2025. a) ja prognoositavas (2045. a) olukorr as, mürakaitseekraanidega hoonete välispiireteni ulatuv müratase ja müratasemete vähenemine ning mürakaitseekraanide parameetrid

Kinnistu Ehr kood Ehituse nimetus

Ehitusjärgne olukord

- 2025. a

2025. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

2045. a liiklussagedus

2045. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

Mürakaitseekraani

parameetrid

Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö

Ekraani

pikkus, m

Ekraani

kõrgus, m

Paldiski

mnt 303 116045259 Elamu 74 64 62 52 12 12 75 65 63 53 12 12

253 3,5 Paldiski

mnt 305 116020579 Elamu 68 58 62 51 7 7 69 58 62 52 7 6

Instituudi

tee 2 116034237 Elamu 70 60 60 50 10 10 71 61 61 51 10 10

150,63 3,5 Instituudi

tee 2a 116034239

Elamu

post-

kontoriga

66 56 57 47 9 9 67 57 58 48 9 9

Paldiski

mnt 432 116020944 Elamu 68 58 62 52 6 6 69 59 63 53 6 6 205 3,5

Suurekivi 116020439 Elamu 65 54 60 49 5 5 66 56 61 51 5 5 123 4,5

Instituudi

tee 70 116028980 Elamu 64 54 58 48 6 6 66 56 60 50 6 6

373 4

Kotka tee 4 120636803 Üksik-

elamu 65 55 60 50 5 5 67 57 62 52 5 5

Pääsukese

tee 2a 120684641

Üksik-

elamu 64 54 59 49 5 5 66 56 61 51 5 5 153 4

Tammelehe

tee 43 120731365

2- kort.

elamu 63 53 58 48 5 5 66 55 60 50 6 5

Tammelehe

tee 39 120531668

2- kort.

elamu 65 55 58 48 7 7 67 57 60 50 7 7

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

36

Kinnistu Ehr kood Ehituse nimetus

Ehitusjärgne olukord

- 2025. a

2025. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

2045. a liiklussagedus

2045. a koos

mürakaitseerkraanidega

Müratasemete

vähenemine

Mürakaitseekraani

parameetrid

Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö

Ekraani

pikkus, m

Ekraani

kõrgus, m

Tammelehe

tee 37 120305661 Elamu 64 54 57 47 7 7 66 56 59 49 7 7

251, 265,

138

85

65

2, 3, 3,5

Tammelehe

tee 35 120302569

2-kort.

elamu 64 54 56 45 8 8 66 56 58 48 8 8

Tammelehe

tee 33 120302565

2-kort.

elamu 63 53 55 45 7 8 66 56 58 48 8 8

Tammelehe

tee 31 120305660 Elamu 63 53 56 46 7 7 66 56 58 48 8 8

Tammelehe

tee 13 120305168

2-kort.

Elamu

osa

64 53 58 48 6 5 66 55 60 50 6 5

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

37

Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgses olukorras (2025. a) esineda II kategooria

müratundlike alade hoonete teepoolse külje piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB)

ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset 5 eluhoone puhul. Perspektiivses

olukorras (2045. a) 16 eluhoone puhul. Mürauuringus on vaadeldava teelõigu puhul antud

tabelis 4.3 soovitused müratõkkemeetmete rakendamiseks piirväärtuse (päeval 65 dB/

öösel 60 dB) ületamise või piirväärtusega samaväärset mürataseme korral.

Kirjeldatud mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset (2 m

kõrgusel maapinnast) teele kõige lähemal asuvate hoonete puhul vähendada 5 …1 2 dB

võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras ning

meetmed tagavad ka rohkem kui 5 dB suuruse mürataseme vähenemise hoonete juures

(ehk lähteülesandes toodud vajaliku minimaalse efektiivsuse). Lisaks võib välja tuua, et

Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi mürakaarte , mille raames

modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (teed, mille liikluskoormus on suurem kui

3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8220 sõidukit ööpäevas) mürataset. Tuginedes

mürakaardi tulemustele hinnatakse piirkondades (sh väljaspool käesoleva pr ojekti otsest

töömahu piirkonda), mille puhul liikluskoormus on tõusnud kriitilise piirini, täiendavate

müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust.

Autoliiklusega kaasnev kasutusaegne vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema

kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada

liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale

või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või

vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu

leviv vibratsioon olla siiski tajutav (ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui

vastav piirväärtus).

Seega on antud kontekstis tee kasutusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks oluline

eelkõige teede korrashoid (sh õigeaegne taastusremont). Uue ning nõuetekohase tee

rajamisel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist lähimatel tundlikel

aladel. Antud juhul ei jää tundlikke hooneid projekteeritava tee vahetusse lähedusse

(lähim hoone jääb ca 10 m kaugusele suure liikluskoormusega peatee äärmisest

sõidurajast) ning seega võib eeldada, et Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuded (mis peavad silmas eelkõige inimeste ja

eluhoonete kaitset) on tagatud.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Olulisematest liiklusest tingitud saasteainetest võib välja tuua eelkõige lämmastikdioksiidi

(NO2), peenosakesed (PM10) ja ülipeened tahked osakesed (PM2,5 – eriti peened

osakesed). Tervisele ohtlikuks loetaksegi eelkõige ülipeeneid tahkeid osakesi (sh

mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm), mille

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

38

kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaarsed

tolmuosakesed tervikuna (rehvipuru, teetolm). Eriti peened osakesed (PM 2,5)

moodustavad summaarsetest peenosakestest üldjuhul ca 5-10% ning normilähedasem

on reeglina siiski saasteaine PM10.

Teiste saasteainete kontsentratsioonid, nt lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata

bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskmetallid jäävad reeglina normväärtustest

oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja.

Tabel 4.4 Olulisemate saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused µg/m3

Saasteaine 1 tunni

keskmine 24 tunni

keskmine Aasta

keskmine

Lämmastikdioksiid (NO2) 2001 - 40

Peenosakesed (PM10) - 502 40

Eriti peened osakesed PM2,5)

- - 25

1aastas lubatud ületamiste arv – 18 2aastas lubatud ületamiste arv – 35

Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust,

liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest

seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje

puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina teeala

ning selle vahetu ümbrusega ning teeäärsete eluhoonete asukohas piirväärtuste ületamist

üldjuhul ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib õhukvaliteedi

piirväärtuse ületamise ala harva tee-alast kaugemale. Teest kaugenedes toimub

saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus,

saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas või maapinnale

langenud (sadestunud).

Lisaks võib välja tuua, et olulisemate (liikluse puhul reeglina kõige normilähedasemate)

saasteainete nagu lämmastikdioksiidi (NO2) ja peenosakeste (PM10) puhul on aastas

lubatud teatud arv kordi ka piirväärtusest kõrgemate saasteainete esinemine.

Lämmastikdioksiidi (NO2) puhul on aastas lubatud 18 tundi, mil 1 tunni õhukvaliteedi

piirväärtust (200 µg/m3) ületatakse (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis

soodustavad suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) . Tuginedes

varasemalt sarnase liikluskoormusega (ca 20 000-30 000 sõidukit ööpäevas) teede puhul

teostatud hajumisarvutustele hajumismudeliga AEROPOL15 jääb vastav 19.-nda kõrgema

saastetasemega tunni (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 18 kõrgema saastetasemega

tundi) piirväärtust ületav kontsentratsioon reeglina juba tee-alale. Aasta keskmine NO2

kontsentratsioon väljaspool teeala jääb üldjuhul juba ca 2-3 korda madalamaks kui

piirväärtus.

15 Nt põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Hendrikson&Ko, 2019

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

39

Peenosakeste (PM10) puhul on aastas lubatud 35 päeva, mil 24 tunni õhukvaliteedi

piirväärtus (50 µg/m3) ületatakse (peamiselt võib sellist olukorda esineda ebasoodsate

hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil) . Vastav 36. kõrgema

saastetasemega päeva (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 35 kõrgema

saastetasemega päeva) piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb aga reeglina samuti tee-

alale. Aasta keskmine peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5)

kontsentratsioon väljaspool teeala jääb juba kordades madalamaks kui piirväärtus. Seega

ei ole kavandatava tegevuse realiseerimise korral ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste

ületamist lähimatel tundlikel aladel.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

4.7. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.8. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmate rjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käi tlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku 16 ja Saue valdade 17

jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

40

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.9. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

41

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni

− Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang,

mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti

tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik,

kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb

tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Uue Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas on

soovitatav ette näha loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel

kaaluda kiiruspiirangute rakendamist.

◼ Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

◼ Mälestusmärgi teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine

(vt joonis 4.5, ptk 4.3).

◼ Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta

vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada

sademevee imbumist pinnasesse.

◼ Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu

sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja

põhjavette. Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka

näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).

◼ Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud

tingimusi ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal:

o ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315

sanitaarkaitsealal;

o ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi

kahjustada puurkaevu manteltoru;

o ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada

puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal.

◼ Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu

või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100

kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga

alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise

ja uputatava tahke aine mahud suuremad kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik

taotleda veeluba (vt täpsemalt ptk 4.4).

◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi

veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja

põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude

langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek.

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

42

◼ Arvestades liiklusuuringus prognoositud tulevasi liiklussagedusi on põhimaanteelt

pärineva sademevee reostuskoormuse vähendamiseks soovitatav näha projektiga

ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks .

◼ Uutele rajatavatele teekraavidele näha ette võimalikult rohke looduslik taimestik,

mis aitaks teelt pärit saasteaineid siduda. Nimetatud meede on vajalik eelkõige

kraavide puhul, kuhu tuleb vesi põhimaanteedelt (ja nende ristmikelt), kus

liiklussagedus on enam kui 15 000 autot ööpäevas.

◼ Kuna kavandatav tegevus asub maaparandussüsteemi alal, siis tuleb tulenevalt

maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja

Toiduametile kooskõlastamiseks.

◼ Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise

nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.

◼ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka

veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine,

tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel.

Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal

olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei

ole lubatud kasutada.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad ning parameetrid on toodu välja tabelis 4.3 ptk 4.6.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

43

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku18 ja Saue valdade19 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimali k ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026