PÕHIMAANTEE NR 8 TALLINN - PALDISKI KM 11,0-14,0 TÄHETORNI – HARKU LÕIGU JA HARKU

ERITASANDILISE RISTMIKU PÕHIPROJEKT

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamine

2023

2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Põhimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni – Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti

kliimakindluse analüüs

Töö nr 23TK88

Aeg 21.11.2023

Tellija Transpordiamet

Aadress: Valge 4, 11413 Tallinn

Telefon: 511 3539

E-post: [email protected]

KSH ekspert Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn

Telefon: 6117690

E-post: [email protected]

Vastutav koostaja Teele Kaljurand, MSc

Osalejad Johanna Pauline Peeba, MSc

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

3 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi 2021. aasta määruses nr 2019/2088 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte, mille kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid

juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki.

DNSH-i täpsemad keskkonnaeesmärgid ja hindamiskriteeriumid põhinevad Euroopa Parlamendi taksonoomiamääruse 2019/1060 artiklitel 9 ja 17.

Keskkonnaeesmärgid taksonoomiamääruse artikli 9 tähenduses on järgmised:

• kliimamuutuste leevendamine;

• kliimamuutustega kohanemine;

• vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

• üleminek ringmajandusele;

• saastuse vältimine ja tõrje;

• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Selleks, et keskkonnaeesmärkide täitmine saavutada, on vaja vältida olulise kahju tekkimist eelnimetatud eesmärkidele. Taksonoomia määruse artiklis 17 on

selgitatud, mida tähendab „oluline kahju“ kuue keskkonnaeesmärgi kontekstis.

Majandustegevus kahjustab oluliselt:

• kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;

• kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või

inimestele, loodusele või varadele;

• vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit;

• ringmajandust, sealhulgas jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või

loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline

kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda;

• saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse;

• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Tegevus, mida rahastatakse Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastust või struktuurifondidest, peab vastama DNSH põhimõttele. Selleks, et hinnata

tegevuse vastavust DNSH põhimõttele (täpsemalt ei tekita tegevus olulist kahju ühegi eesmärgi saavutamisele), peab rahastuse taotleja läbi viima vastava

hindamise.

4 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Hindamise metoodikana on kehtestanud Euroopa Komisjon taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks tehnilised suunised, mis on rakendatavad ka

struktuurifondidest rahastatava projekti korral. Käesolev juhend kirjeldab, kuidas rakendada Euroopa Komisjoni teatist „Tehnilised suunised põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (edaspidi tehnilised suunised) ja millele hindamise käigus tähelepanu pöörata.

Samuti on kehtestatud juhendi lisas 1 hindamise dokumenteerimiseks vajalik vorm, mis tuleb esitada koos taotlusmaterjalidega.

„Ei kahjusta oluliselt“ hindamine koosneb kahest osast: lihtsustatud hindamine (I osa) ja põhjalik hindamine (II osa). Sõltuvalt tegevuse mõjudest võib olla

mitteoluliste või puuduvate keskkonnamõjude tõttu vajalik vaid I osa hindamise läbiviimine. Kui tegevusel võib olla olulisi keskkonnamõjusid, siis tuleb täita ka

II osa. Sõltumata sellest, kas piirduti I osa hindamisega või viidi läbi ka II osa hindamine, on võimalik rahastada tegevust, mille puhul on mõlemal juhul jõutud

järeldusele, et toetatav tegevus „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnaeesmärkide saavutamist.

I osas on vaja kindlaks teha, kas projektil on võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, mille tõttu on vajalik läbi viia põhjalikum hindamine (II osa). Samuti peaks

selguma, millistesse keskkonnaeesmärkide saavutamisse projekt panustab või ei oma üldse eeldatavat mõju. II osas vajalik esitada põhjalikum „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtte järgimise hinnang ainult nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik ehk kus I osas vastati „Jah“. Kontrollnimekirja vorm

on üles ehitatud selliselt, et hindamisel tuleb anda vastused vormis toodud küsimustele.

TÖÖ OBJEKT Projekti eesmärgiks on riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku liiklusohutuse taseme ja

sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine1. Täpsemalt on projekti käigus planeeritud

Tallinn – Paldiski (põhimaantee nr 8, km 11,0-14,0) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks. Lisaks

rajatakse uus Juuliku – Tabasalu ühendustee (1+1 tee), mis hakkab osaliselt asendama senist teed nr 11401 (km 2,298-3,554). Rajatakse ka uus Harku liiklussõlm

(ringristmikud), mille eesmärgiks on tagada sujuv ja liiklusohutu ühendus olemasolevate teede vahel ja ühendada rajatav Juuliku-Tabasalu tee olemasoleva

teega nr 11191. Hinnatav maanteelõik asub Harju maakonnas Saue, Harku valla ja Tallinna linna territooriumil. Projektiala saab alguse olemasolevast Tähetorni

ristmikust ja lõppeb vastavalt, kas Tallinn – Paldiski 14., tee nr 11420 8,6., või tee nr 11191 uue ühendusteega. Põhiprojektile on Hendrikson & KO OÜ 2023.

aastal koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu2.

Projekti elluviija on Transpordiamet ning projekti maksumus on 38 mln eurot (ilma käibemaksuta), millest Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 11,4 mln

eurot.

1 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059. 2 Hendrikson & KO OÜ, 2023. Riigitee nr 8 Tallinn Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang (töö number 21004057)

5 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

KONTROLLKÜSIMUSTIKU I OSA Palun märkige, milliste järgmiste

keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik

meetme põhjalik hindamine põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“ seisukohast

Jah Ei “Ei” korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Kõnealuse projekti kliimakindluse analüüsi (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2023),

täpsemalt kliimamuutuste leevendamise II etapi esimeses osas läbi viidud KHG jalajälje hindamise

tulemused näitasid, et projekti aastane absoluutne ja suhteline KHG heide jääb alla 20 000 t CO2 ekv

aastas. Kuna heide oli alla kehtestatud piirmäära, siis ei olnud vaja läbi viia kliimamuutuste

leevendamise II etapi teist osa ehk vajalik ei olnud arvestada KHG heitkoguseid rahasse ning

kontrollida projekti kooskõla KHG heite vähendamise 2030. ja 2050. aasta üldeesmärkidega. Eelneva

põhjal on võimalik öelda, et kavandatav tegevus ei too kaasa olulist mõju kliimamuutustele võrreldes

olemasoleva maantee kasutamisega ehk projekt on kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Samas on oluline välja tuua, et projekti objektiks on teelõigu rekonstrueerimine, mis tähendab, et

projekt ei panusta otseselt sõidukipargi keskkonnasõbralikumaks muutumisele. Sõidukipargi

koosseisu muutus (null-heitega sõidukite osakaalu suurenemine) toimub väljaspool antud projekti

piire ning on tingitud, kas siseriiklikest (nt Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030

ajakohastamise kavand näeb ette, et 2030. aastaks pärineb kogu toodetav elekter taastuvatest

energiaallikatest) või rahvusvahelistest (nt EL keelustab alates 2035. aastast sisepõlemismootoriga

autode müügi) kliimaneutraalsuse eesmärkidest.

Teatud määral kompenseerib liikluse sujuvaks muutumine, sealhulgas foorreguleeritud ristmike

likvideerimine, liiklussageduse kasvust ja sõidukiiruse tõusust tingitud välisõhku paisatavate

saasteainete (sh kasvuhoonegaaside) koguste suurenemise. Teekonna pikkus, võrreldes

olemasoleva olukorraga, kasvab, kuid teatud lõikudel (nt Tabasalu – Laagri ja Laagri – Tabasalu

suunal) teekond ka väheneb. Seetõttu on projekteeritaval teelõigul süsinikdioksiidi heitkoguste

vähenemise mõju kliimamuutustele kaheldav, kuid tõenäoliselt ei kaasne sellega ka olulist negatiivse

mõju suurenemist.

6 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kokkuvõtvalt – kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa märkimisväärset KHG heidet.

Kliimamuutustega kohanemine X Esimeses punktis viidatud kliimakindluse analüüsi II osas ehk kliimamuutustega kohanemise analüüsi

käigus määrati kindlaks projekti peamised kliimaohud (kuumus, tormid, valinguvihmad, muud

sademed (jäävihm, lumi) ning hinnati nende mõju projekti komponentidele (teemadele). Analüüsi

käigus leiti, et kliimaohud on väikesed kõigi teemade lõikes ehk kavandataval taristuobjektil on väike

kliimatundlikkus. Lisaks leiti, et kavandatava taristuobjekti ohule avatus on väike nii praeguse kui ka

tuleva kliima osas. Samuti ei suurenda kavandatav tegevus kahjuliku mõju suurenemist inimestele,

loodusele või varale.

Ebasoodsate mõjude esinemine on antud projekti puhul välditud eelkõige tänu sellele, et

projekteerimisetapis on arvestatud võimalike kohanemismeetmega (nt tuulekiiruse kasvuga on

arvestatud liiklusmärkidele esitatavate nõuete seadmisel; valinguvihmade tõttu esineda võiva vee-

erosiooni vältimiseks on ette nähtud vihmavee immutamine haljasaladele või kogumine (sh

voolukiiruse aeglustamine) ja suunamine suublasse ning ka muldkeha nõlvade kindlustamine

kattematerjaliga, et vältida pinnase-erosiooni esinemist).

Kokkuvõtvalt – kavandatav tegevus ei põhjusta kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju

suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele ja varale.

Vee- ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

X Antud projekt ei ole otseselt seotud vee ja mereressursside kasutamisega. Lisaks ei kaasne

ehitusprojekti keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt projekti nii ehitus- kui ka kasutusetapiga olulisi

ebasoodsaid mõjusid vee- ja mereressursside kaitsele, kui arvestatakse järgnevate

leevendusmeetmega:

• Kui ehituse käigus on vajalik veekogude veekaitsevööndis teostada puu ja põõsarinde raiet, siis on vajalik taotleda selleks Keskkonnaameti nõusolekut (VeeS § 119 p 2).

• Kohtades, kus sademevett juhitakse kraavidesse ning juhul kui need kraavid läbivad puurkaevu sanitaarkaitseala, tuleb kraavi põhi muuta vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada sademevee imbumine pinnasesse.

• Kohtades, kus toimub tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal, on keelatud pinnasesse või põhjavette juhtida ohtlikke aineid. Samuti on keelatud kemikaalide (sh umbrohutõrjevahendite kasutus).

7 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

• Suublasse juhitav sademevesi peab vastama õigusaktides (keskkonnaministri 01.10.2021 määrus nr 61) esitatud nõuetele.

• Saasteainete leevendamiseks kasutada võimalusel looduspõhiseid lahendusi (kraavide haljastamine voolukiiruse aeglustamiseks, suublasse juhitava vee koguse vähendamiseks ja saasteainetest vabanemiseks).

• Tagada tuleb maaparandussüsteemi toimimine (maaparandusseaduse § 47).

• Kuna kavandatav tegevus asub maaparandussüsteemi alal, siis tuleb tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks.

Projekti realiseerimisega ei ole ette näha põhjavee võimalikku alanemist ning põhjaveetaseme muutust.

Vee kaitsega seonduvat on käsitletud ka antud tabeli punktis „Õhu-, vee- ja pinnasesaastumise vältimine ja tõrje“.

Kokkuvõtvalt – kavandatav tegevus eeldatavalt ei kahjusta veekogude (sh pinna- ja põhjavee) head seisundit, head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit.

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas

jäätmetekke vältimine ja jäätmete

ringlussevõtt

X Ehitusprojekti keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt tekib iga ehitustegevuse käigus paratamatult

teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida

ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide

puhul tavapraktika. Arvestades keskkonnamõju eelhindamise aruandes seatud

leevendusmeetmetega (alljärgnevalt) ei ole ette näha jäätmekäitlusega seotud olulist ebasoodsat

mõju.

Leevendusmeetmed:

• Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

• Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale – jäätmeseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevate nõuetega.

• Arvestada tuleb ka Harku ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

• Tööde piirkond peab olema varustatud piisava mahuga prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed (tuleb koguda tavajäätmetest eraldi).

8 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

• Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

• Jäätmed, mis ei sobi taaskasutamiseks (sh ohtlikud jäätmed), tuleb edasiseks käitlemiseks

anda üle jäätmekäitluseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Kokkuvõtvalt – kavandatav tegevus eeldatavalt ei suurenda oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine

ja tõrje

X Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt on võimalik ehitusaegset õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset

mõju võimalik vältida õigete töömeetodite ja aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavad materjalid niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide

lahuseid). Kasutusperioodil ei ole ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist lähimatel tundlikel

aladel, kuid oluline on sealjuures välja tuua, et üldine õhukvaliteet oleneb asjaoludest, mis ei ole

otseselt antud projektist tulenevad – liikluskoormus, raskeliikluse osakaal, mootorsõidukite tehniline

seisukord. Kokkuvõttes ei kaasne tegevusega õhusaastet, mis ohustaks inimeste tervist ja heaolu.

Keskkonnamõju eelhinnangus on jõutud järeldusele, et kui ehitustöödel lähtutakse veekogude olemasoleva kvaliteedi ja hüdroloogilise režiimi säilitamisest, järgitakse veekaitsemeetmeid, jäätmehooldusnõudeid ning ehitustöödele kehtestatud ohutusnõudeid, siis ei ole ehitustöödega eeldada olulise negatiivse mõju kaasnemist pinnaveekogudele. Oht põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariiliste juhtumite tulemusel (õnnetused materjalide ja jäätmete transpordil ja käsitlemisel). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada töödele kehtestatud ohutusnõuete järgimise ning liiklusohutuse tõstmisega ehitusetapis ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Eelnevast lähtub, et leevendusmeetmete (alljärgnevalt) rakendamisel ei ole ette näha veekeskkonna,

õhu- ja pinnase saastumist. Sealhulgas ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette

ja pinnasesse.

Leevendusmeetmed:

• Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

9 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

• Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

• Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

• Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

• Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

• Töödel tuleb kasutada töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud ehitusmasinaid ja sõidukeid.

• Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

• Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

• Uutele rajatavatele teekraavidele näha ette võimalikult rohke looduslik taimestik, mis aitaks teelt pärit saasteaineid siduda. Nimetatud meede on vajalik eelkõige kraavide puhul, kuhu tuleb vesi põhimaanteedelt (ja nende ristmikelt), kus liiklussagedus on enam kui 15 000 autot ööpäevas.

• Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

10 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kokkuvõtvalt – kavandatav tegevus eeldatavalt ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet

õhku, vette ja pinnasesse.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja

taastamine

X Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse tulemusena ette näha olulist

negatiivset mõju kaitsealustele objektidele, rohevõrgustiku toimimisele ja elustikule üldiselt.

Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim looduskaitsealune ala, Harku

mõisa park (KLO1200583), u 300 m kaugusel. Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee läbib küll

vääriselupaika VEP nr 128151, kuid vastavalt Keskkonnaameti seisukohale see tee rajamisele

piiranguid ei sea. Lähim Natura 2000 ala, Rannamõisa loodusala (RAH0000660), jääb kavandatavast

tegevusest u 2,7 km kaugusele. Eelnevast tulenevalt - kaitsealuste liikide leiukohti kavandatava

tegevuse mõjualasse ei jää, seega puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Lisaks ei paikne

projektialal ja selle läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid.

Üldise elurikkuse säilitamise seisukohast tulenevalt on projekti käigus läbi viidud ka ulukiuuring, mille

tulemustest tulenevalt on seatud leevendusmeede:

• Rohekoridori piirkonnas (PK 102+75 - PK 107+00) projekteerida tee ilma piireteta ning laugemate nõlvadega (1:3, nii tee kui kraavi nõlvad), mis säilitab loomade liikumise võimaluse üle tee.

• Uue Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas on soovitatav ette näha loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel kaaluda kiiruspiirangute rakendamist.

Kokkuvõtlikult – kavandatav tegevus eeldatavalt ei suurenda märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ning ei kahjusta elupaikade ja liikide (sh liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust).

Kuna kontrollküsimustiku I osas leiti, et oluline negatiivne mõju kõikidele keskkonnaeesmärkidele puudub, siis ei ole vaja läbi viia põhjalikku hindamist

(II osa).

11 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

JÄRELDUS JA KINNITUS Taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele. Kokkuvõttes ei teki projektiga olulist ebasoodsat mõju, mis võiks keskkonnaeesmärke (kliimamuutuste

leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt; õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine) oluliselt kahjustada.

Sealjuures on arvestatud ka projektile koostatud kliimakindluse analüüsi ning keskkonnamõju eelhindamise aruandes esitatud leevendusmeetmetega, mille

järgimine aitab vältida keskkonnaeesmärkide olulist kahjustamist.

PÕHIMAANTEE NR 8 TALLINN - PALDISKI KM 11,0-14,0

TÄHETORNI – HARKU LÕIGU JA HARKU ERITASANDILISE

RISTMIKU PÕHIPROJEKT

Kliimakindluse analüüs

2023

2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Põhimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni – Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku põhiprojekti kliimakindluse analüüs

Töö nr 23TK88

Aeg 17.11.2023

Tellija Transpordiamet

Aadress: Valge 4, 11413 Tallinn

Telefon: 5851 5790

E-post: [email protected]

KSH ekspert Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn

Telefon: 6117690

E-post: [email protected]

Vastutav koostaja Teele Kaljurand, MSc

Osalejad Johanna Pauline Peeba, MSc

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

3 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISUKORD

SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 4

1 KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS .......................................................................................... 5

2 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ....................................................................................... 7

3 KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ............................................................................................... 9

4 KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE ............................................................................................ 18

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................... 22

KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................ 23

4 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SISSEJUHATUS Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärgiks on vältida taristuobjektide vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele ja tagada, et järgitakse põhimõtet, mille kohaselt tuleb

energiatõhusus esikohale seada. Lisaks tuleb tagada, et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside

heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise ning 2050.

aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni (EK) 2021. aastal kehtestatud teatis

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–20271“ (EK teatis 2021/C 373/01).

Vastavalt eelnimetatud juhendile on kliimakindluse hindamine kohustuslik Euroopa Liidu vahenditest

rahastatavate taristuobjektide puhul vastavalt programmiga sätestatud tingimustele.

Kliimakindluse hindamine hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutustega

kohanemise mõju analüüsi. Hindamist viiakse läbi etappide kaupa ning sõltuvalt tegevusalast ja sellega

seotud kasvuhoonegaaside (KHG) heidetest ning kliimamuutustega kohanemise riskidest võib läbi

viidav hindamine piirduda vaid 1. etapiga või siis vajab üksikasjalikku analüüsi, mis viiakse läbi 2. etapis.

Kliimakindluse tagamise protsessi on täpsemalt kirjeldatud järgnevas peatükis (ptk 1).

Käesoleva töö objektiks on riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine2. Teelõik asub Harju maakonnas Saue, Harku

valla ja Tallinna linna territooriumil. Teelõigu ehitusprojektile on 2023. aastal Hendrikson & KO OÜ

koostanud keskkonnamõju eelhinnangu (töö nr 21004057)3.

Projekti elluviija on Transpordiamet ning projekti maksumus on 38 mln eurot (ilma käibemaksuta),

millest Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 11,4 mln eurot.

1 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastaks 2021-2027“ 2 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059. 3 Hendrikson & KO OÜ, 2023. Riigitee nr 8 Tallinn Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang (töö number 21004057)

5 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1 KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Kliimakindluse tagamise protsess jaguneb üldjoontes kaheks sambaks ehk osaks:

• kliimamuutuste leevendamine ehk kliimaneutraalsus;

• kliimamuutustega kohanemine ehk vastupanuvõime kliimamuutustele.

Eelnimetatud osad jagunevad omakorda veel kuni kaheks etapiks (Joonis 1).

Joonis 1. Kliimakindluse hindamise protsess. Allikas: Euroopa Komisjoni tehnilised suunised taristu

kliimakindluse tagamiseks aastateks 2021-2027

Kliimamuutuste leevendamine

Kliimamuutuste leevendamine hõlmab endas tegevusi, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside (KHG)

heite vähendamisele ja süsiniku sidumise suurendamisele. Antud osa on jagatud kahte etappi:

6 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

I etapis tuleb hinnata, kas projekt kuulub taristuobjektide kategooriasse, mille puhul tuleb läbi viia KHG

jalajälje hindamine. EK teatis 2021/C 373/01 ptk 3.2.1 tabel 2 (edaspidi tehnilised suunised) kohaselt

jagunevad taristuprojektid kahte kategooriasse:

• need, mille puhul ei ole KHG jalajälje arvutamine üldjuhul nõutav;

• need, mille puhul on süsiniku jalajälje hindamine üldjuhul nõutav.

II etapp hõlmab KHG heite (ja selle vähendamise) kvantifitseerimist ja rahasse arvestamist ning 2030.

ja 2050. aasta kliimaeesmärkidele vastavuse hindamist. Oluline on siinjuures märkida, et II etapp ehk

kliimaneutraalsuse üksikasjalik analüüs koosneb omakorda kahest osast – esimeses kvantifitseeritakse

tüüpilisel tegevusaastal tekkiva KHG heide ning võrreldakse absoluutse ja suhtelise heite

piirmääradega. Kui KHG heite piirmäär (20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas) on ületatud (nii absoluutne

kui ka suhteline), tuleb teostada järgmine analüüs ehk II etapi teine osa ehk arvestada KHG

heitkoguseid rahasse ning kontrollida projekti kooskõla KHG heite vähendamise 2030. ja 2050. aasta

üldeesmärkidega.

Kõige lõpuks, kui kõik projektile kohalduvad hindamisetapid on läbitud, tuleb koostada

kliimaneutraalsuse kontrollimise dokumentatsioon.

Kliimamuutustega kohanemine

Antud osa eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu

objekti ja/või selle asukohale. Nende tuvastamine on aluseks optimaalsete kliimamuutustega

kohanemise võimaluste kindlakstegemiseks, kavandamiseks ja rakendamiseks. Seeläbi saab

kavandatud objektile avalduv kliimarisk viidud vastuvõetava tasemeni. Kliimariskide hindamisel

vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti raames rahastatava investeeringu kavandatud elueale.

Antud osa on jagatud kahte etappi:

I etapis (koosneb kolmest osast) viiakse läbi kliimatundlikkuse analüüs, praeguse ja tulevase ohule

avatuse hindamine ning seejärel toimub nende kahe kombineerimine kliima suhtes haavatavuse

hindamiseks. Kui antud etapis tuvastatakse märkimisväärseid kliimariske ehk kliimamuutujaid ja -

ohtusid, mis on tundlikkuse ja/või eksponeerituse analüüsis liigitatud keskmiseks või suureks ning mis

nõuavad edasist põhjalikku analüüsi, siis tuleb liikuda üksikasjaliku analüüsi ehk II etappi.

II etapis viiakse läbi üksikasjalik kavandatud objektile potentsiaalselt avalduvate kliimariskide

hindamine vastavalt EK tehnilistele suunistele. Muuhulgas tuleb II etapis leida optimaalsed

kohanemisvõimalused ja -meetmed tagamaks vastupanuvõime kliimamuutustele.

Kõige lõpuks tuleb koostada dokumentatsioon ja teha kokkuvõte läbiviidud kliimamuutustele

vastupidavuse tagamise analüüsist.

7 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Hinnatav maanteelõik asub Harju maakonnas Saue, Harku valla ja Tallinna linna territooriumil.

Projektiala saab alguse olemasolevast Tähetorni ristmikust ja lõppeb vastavalt, kas Tallinn – Paldiski

14., tee nr 11420 8,6., või tee nr 11191 uue ühendusteega (Joonis 2). Kavandatav tegevus on kooskõlas

Harju maakonnaplaneeringus4 kavandatuga.

Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Riigitee nr 8 Tallinn Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni

Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang (Hendrikson

& Ko OÜ, 2023, töö nr 21004057)

Projekti eesmärgiks on riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine5. Täpsemalt on projekti käigus planeeritud

Tallinn – Paldiski (põhimaantee nr 8, km 11,0-14,0) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse

suurendamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks. Lisaks rajatakse uus Juuliku – Tabasalu ühendustee (1+1

tee), mis hakkab osaliselt asendama senist teed nr 11401 (km 2,298-3,554). Rajatakse ka uus Harku

liiklussõlm (ringristmikud), mille eesmärgiks on tagada sujuv ja liiklusohutu ühendus olemasolevate

teede vahel ja ühendada rajatav Juuliku-Tabasalu tee olemasoleva teega nr 11191 (Joonis 2).

4 Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 5 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059.

8 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Olemasolevas olukorras on kõik projekti alasse jäävad ristmikud samatasandilised ristmikud. Instituudi

tee (kõrvalmaantee nr 11401) ja riigitee nr 8, Tähetorni tn ja riigitee nr 8 ning Harku tee (kõrvalmaantee

nr 11191) ja riigitee nr 8 ristmikud on foorristmikud. Projektiga on ette nähtud likvideerida Instituudi

tee ja Paldiski maantee foorristmikud. Lisaks muudetakse suurte liiklusvoogude ristumised

eritasandiliseks.

Projektiga on kavandatud ka mahasõitude rekonstrueerimine ja asjakohastel juhtudel piirdeaedade

rajamine. Vastavalt mürauuringu6 tulemusele ehk kohtadesse, kus liiklusmüra ületab kehtestatud

piirväärtusi, on kavandatud müraseinte ehitamine.

Vastavalt projekti seletuskirjale on planeeritud olemasolevad bussipeatused säilitada ning rajatava uue

tee (Juuliku – Tabasalu) äärde rajada uued bussipeatused. Projektiga on ette nähtud täiendada ka

olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku, et tagada kergliiklejate ohutus. Täpsemalt – luuakse

terviklik jalgratta- ja jalgteede võrgustik ning olulised kergliiklejate ja sõiduteede ristmikud viiakse

eritasandiliseks.

Projektiga on lahendatud ka sademevee kogumine - sademeveed juhitakse suures osas sõidutee kõrval

asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Äärekivide lõikudes on sademevee ära juhtimiseks

projekteeritud restkaevud, kust edasi liigub sademevesi olemasolevatesse kraavidesse. Kraavide ja

truupide projekteerimisel on lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning vastavast valgalade

jaotusest eesvoolude lõikes. Olulisi muudatusi ette nähtud ei ole - kõik vajalikud ühendused kraavide

vahel on lahendatud teede all paiknevate truupide kaudu.

Maastikuarhitektuurses lahenduses on lisaks sademevee looduspõhisele käitlusele (rajatakse

haljastatud kraavid ja imbalad) kavandatud ka maanteega piirnevad alad haljastada kõrg- ja

madalhaljastusega. Eelneva eesmärgiks on tõsta üldist elurikkust.

Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on leitav põhiprojekti seletuskirjast ja joonistelt7.

6 Akukon, 2023. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Liiklusmüra hinnang. Töö nr 210922-3-B. 7 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059.

9 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Kavandatav taristuobjekt kuulub tehniliste suuniste ptk 3.2.1 tabel 2 kohaselt (taristuobjekti kategooria

– maantee- ja raudteetaristu, linnatransport) tegevuste hulka, mille puhul on vajalik läbi viia CO2

jalajälje hindamine ehk II etapp.

Teises etapis on esimene samm kvantifitseerida KHG heitkogused tüüpilisel tegevusaastal, kasutades

selleks KHG jalajälje määramise meetodit. Antud töös on KHG jalajälje arvutamiseks kasutatud

Euroopa Investeerimispanga (EIB) metoodikat8. Lisaks CO2-le hõlmab KHG jalajälje hindamine ka teiste

peamiste kasvuhoonegaaside (CH4 - metaani, N2O - dilämmastikoksiidi ning fluoreeritud gaaside - HFC-

s, PFC-s, SF6 ja NF3) arvesse võtmist. KHG heite kvantifitseerimisel teisendatakse kõik heitkogused

süsinikdioksiidi tonnideks ehk CO2 ekvivalendiks.

Vastavalt tehniliste suunistele9 sõltub projekti piiridest, mida tuleb absoluutse ja suhtelise heite

arvutamisel arvesse võtta. Absoluutse heite aluseks on projekti piirid, mis hõlmavad kõiki projektiga

seoses tekkivaid olulisi 1., 2. ja 3. liiki heitkoguseid (vastavalt asjakohasusele). Näiteks maanteelõigu

puhul loetakse piiriks rahastamislepingus sätestatud maanteelõigu pikkust ning projekt ja absoluutse

heite arvutamine hõlmavad seda konkreetset maanteelõiku kasutavate sõidukite KHG heidet tüüpilisel

aastal. Suhtelise heite aluseks on projekti piirid, mis hõlmavad asjakohaselt „projektiga“ ja „projektita“

stsenaariume. Need piirid hõlmavad kõiki olulisi 1., 2. ja 3. liiki heitkoguseid (vastavalt asjakohasusele);

heite lähtetaseme kajastamiseks võivad projekti piirid ulatuda ka projekti füüsilistest piiridest

väljapoole. Näiteks juhul, kui kiirteed ei rajataks, suureneks liiklus väiksematel teedel väljaspool

projekti füüsilisi piire. Suhtelise heite arvutamisel kasutatakse piire, mis hõlmavad kogu projektist

mõjutatud piirkonda.

Taristuobjekti KHG jalajälje arvutus võib hõlmata kolme liiki heitkoguseid. Tabelis 1 on välja toodud

ülevaade kolmest heiteliigist, mis moodustavad osa CO2-jalajälje määramise metoodikast ning

maanteetransporditaristu kaudse heite hindamisest ning liikide asjakohasusest antud töö kontekstis.

Tabel 1. Taristuobjekti KHG jalajälje arvutuse heitkoguste liigid

Liik Maanteetaristu Tallinn - Paldiski maanteelõik

1. liik: otsene KHG heide Tekib füüsiliselt projekti raames käitavatest allikatest.

Vastavalt asjakohasusele: kütuse põlemine, protsess/tegevus, kontrollimatu heide

Ei ole asjakohane. Maanteetaristu projektide puhul ei ole peamine hinnata ehitustöödest või kasutatud materjalidest tingitud jalajälge, vaid tee kasutusest tingitud jalajälge. Ehitustöödest tingitud (sh materjalide vedu) heide on ajutine ning vähene*.

2. liik: kaudne KHG heide Seotud projekti raames tarbitava, kuid mitte projekti raames toodetava energia tarbimisega.

Vastavalt asjakohasusele Ei ole asjakohane. Hõlmab peamiselt elektriraudtee projekte, mida käitab taristu omanik.

3. liik: muu kaudne KHG heide Heide, mida võib pidada projekti tegevuse tulemuseks.

Transporditaristut kasutavate sõidukite kaudne KHG heide, sealhulgas kasutatavate transpordiliikide muutuse mõju

Maanteelõiku kasutatavate sõidukite kütuse põlemisel tekkiv heide.

* Võttes arvesse töötavate karjääride lähedust kavandatavale objektile, on võimalik prognoosida, et ehitustööde

ajal toob materjale (liiv, kruus jms) objektile päevas umbes 30-40 veoautot. Kuna rekonstrueeritava maanteelõigu

8 European Investment Bank, 2023. EIB Project Carbon Footprint Methodologies. Version 11.3 9 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastaks 2021-2027“

10 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

keskmine ööpäevane liiklussagedus erines 2022. a liiklusloenduse kohaselt lõiguti, sh erines ka veoautode ja

autorongide keskmine liiklussagedus (VAAB max 434 (SEC 1), min 126 (SEC 3)), siis on võimalik öelda, et olenevalt

lõigust kasvab veoautode liiklussagedus ehitustööde tõttu 9-32% (keskmiselt 19%). Üldjoontes ja arvestades, et

tegemist on ajutise ja vähese mõjuga tegevusega, siis ei ole veoautode osakaalu suurenemine üldist veoautode

arvu arvestades märkimisväärne.

Eelnevast tulenevalt on antud taristuobjekti puhul on asjakohane hinnata muud kaudset KHG heidet

(3. liik) ehk maanteelõiku kasutavate sõidukite poolt kütuse põletamisel tekkivat heidet – nii

absoluutset kui ka suhtelist.

Absoluutne ja suhteline heide kvantifitseeritakse tüüpilise tegevusaasta kohaselt. Tähetorni - Harku

teelõigu tüüpiliseks tegevusaastaks on valitud aasta 2030. Antud aastale kohalduvad liiklussageduse

andmed pärinevad Transpordiameti tellimusel ja inseneribüroo Stratum poolt koostatud

liiklusuuringust10. Hinnatava lõigu puhul on oluline arvestada, et vaadeldav lõik koosneb omakorda

erineva liikluskoormuse ja pikkusega lõikudest. Lisaks, ümberehituse tulemusena, lisanduvad

projektilahenduse alusel uued lõigud (nt Uus-Juuliku) ning kaovad olemasolevad lõigud (nt tee nr

11191 km 0-0,35). Täpsemalt on absoluutse ja suhtelise heite arvutamise aluseks olevad lõigud välja

toodud Tabelis 2 ja Joonisel 3.

Tabel 2. Projektala lõigud praeguses olukorras ja projektlahenduse korral

Lõik Mnt nr Praegune olukord Projektlahendus

Alg km Lõpp km Pikkus, km Alg km Lõpp km Pikkus, km

SEC1 8 11,303 12,100 0,797 11,303 12,100 0,797

SEC2 8 12,100 13,550 1,450 12,100 13,550 1,450

SEC3 8 13,550 14,176 0,626 13,550 14,169 0,619

SEC4 11401 5,490 6,263 0,773 5,490 6,263 0,773

SEC5 11401 3,554 5,490 1,936 3,554 5,490 1,936

SEC6 11401/Uus Juuliku- Tabasalu ühendustee

2,298 3,554 1,256 8,675 9,931 1,256

SEC10 Uus Juuliku-Tabasalu

ühendustee - - - 9,931 12,497 2,566

SEC9 11191 0 0,35 0,35 - - -

SEC11 Uus 11191 ühendustee - - - 0 0,765 0,765

10 Stratum, 2023. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti liiklusuuring

11 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 3. Projektlahenduse lõikude asukoht (sinine ring – ringristmik, must joon – lõigu algus/lõpp)

Alljärgnevalt on Tabelis 3 välja toodud liiklussageduse (keskmine ööpäevane) prognoos sõidukiliikide

kaupa maanteelõigul aastal 2030 kui olemasolevat lõiku ümber ei ehitata ja Tabelis 4 on välja toodud

liiklussageduse prognoos kui lõik ehitatakse ümber ehk rakendub ehitusprojektiga kavandatu.

Tabel 3. Liiklussageduse prognoos aastal 2030 (olemasolev olukord jätkub)

Lõik AKÖL1

SA PA2 VA AB3 AR4

% AKÖL % AKÖL % AKÖL

nr 8

SEC1 11,303 12,100 22720 94% 21357 2% 455 4% 909

SEC2 12,100 13,550 17751 96% 17042 1% 178 3% 532

SEC3 13,550 14,176 14369 97% 13938 1% 144 2% 288

nr 11401

SEC4 5,490 6,263 12560 94% 11807 2% 251 4% 503

SEC5 3,554 5,490 13202 94% 12409 2% 264 4% 528

SEC6 8,675 9,931 13202 94% 12410 2% 264 4% 528

nr 11191

SEC9 0 0,35 9865 92% 9076 4% 395 4% 395 1 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; 2 sõiduauto pakiauto liikluse klass; 3 veoauto, autobuss liikluse klass; 4 autorongi liikluse klass (järel- ja poolhaagis).

Tabel 4. Liiklussageduse prognoos aastal 2030 (projekti järgne olukord)

Lõik AKÖL1

SA PA2 VA AB3 AR4

% AKÖL % AKÖL % AKÖL

nr 8

12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

SEC1 11,303 12,100 27546 94% 25893 2% 551 4% 1102

SEC2 12,100 13,550 26685 96% 25618 1% 267 3% 801

SEC3 13,550 14,169 17792 97% 17259 1% 178 2% 356

nr 11401 + Uus-Juuliku

SEC10 9,931 12,497 11292 99% 11179 1% 113 0% 0

SEC6 8,675 9,931 13677 94% 12856 2% 274 4% 547

nr 11191

SEC11 0 0,765 11192 92% 10297 4% 448 4% 448 1 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; 2 sõiduauto pakiauto liikluse klass; 3 veoauto, autobuss liikluse klass; 4 autorongi liikluse klass (järel- ja poolhaagis).

Transpordiameti sõidukite statistika11 (andmed seisuga 6. aprill 2023) kohaselt on Eestis sõiduautosid

kokku 958 246, millest 49,7% on bensiinimootoriga, 46,4% diiselmootoriga, 3,2% hübriidmootoriga,

0,4% gaasimootoriga ja 0,3% elektriautod.

Aastaks 2040. suureneb eeldatavalt nn null-heitega sõidukite, sh elektri- ja vesinikuautode ning

hübriidautode, osakaal. Antud tööd on eri kütuseliike kasutatavate sõiduautode osakaalu muutuse

hindamise aluseks Euroopa Komisjoni poolt tellitud analüüs „The transition to a Zero Emission Vehicles

fleet for cars in the EU by 205012“. Täpsemalt kohalduks Eestile analüüsi viies, kõige konservatiivsem,

stsenaarium (PHEV Bridging), mille kohaselt suureneks elektriautode turuosa märgatavalt lähenedes

aastale 2030. Stsenaariumi kohaselt jaguneb sõiduautode park järgnevalt:

• 35% bensiinimootoriga;

• 32% diiselmootoriga;

• 10% hübriidmootor;

• 13% pistikhübriid;

• 10% elektrimootor.

Null-heitega veoautode, autobusside ja autorongide osakaalu muutuse hindamise aluseks on

Bloomberg NEF analüüs „Electric Vehicle Outlook 202113“, milles käsitletud konservatiivse

üleminekustsenaariumi alusel on 2030. aastaks elektrimootoriga veoautode ja autobusside osakaal

u 20% ja autorongide u 5% (Joonis 2). Kuna eelnimetatud analüüs prognoosib globaalseid muutusi, siis

on antud töö aluseks võetud maksimaalne halvim olukord ehk olukord, kus 2030. aastaks on null-

heitega veoautode ja autobusside osakaal 10% ja autorongide 2%. Ülejäänud osa veoautodest,

autobussidest ja autorongidest on prognoositud kasutama diiselkütust.

11 Transpordiamet, 2023. Sõidukite statistika https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika 12 The transition to a Zero Emission Vehicles fleet for cars in the EU by 2050. 13 Bloomberg NEF, 2021. Electric Vehicle Outlook 2021

13 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ETS – majanduslik üleminekustsenaarium; NZS – nullstsenaarium; Two-/three-wheelers – kahe- ja kolmerattalised sõidukid; Buses – bussid;

Cars and LCVs – sõidu- ja pakiautod; MCV and HCVs – veoautod ja autorongid.

Joonis 2. Null-heitega sõidukite osakaalu prognoosid aastani 2050. Allikas: Bloomberg NEF, 2021.

Alljärgnevalt (Tabel 5) on välja toodud prognoos (2044. a keskmine ööpäeva liiklussagedus) kõnealust

maanteelõiku kasutavate sõidukite kohta vastavalt nende mootori tüübile.

Tabel 5. 2030. aastal rajatavat maanteelõiku kasutavate sõidukite prognoos (aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus)

Lõik Mootori tüüp SA PA1 VA AB2 AR3

mnt nr 8

SEC1 Bensiinimootor 9063

11,303-12,100 Diiselmootor 8286 496 1080

Hübriidmootor 2589

Pistikhübriidmootor 3366

Elektrimootor 2589 55 22

SEC2 Bensiinimootor 8966

12,100-13,550 Diiselmootor 8198 240 785

Hübriidmootor 2562

Pistikhübriidmootor 3330

Elektrimootor 2562 27 16

SEC3 Bensiinimootor 6041

13,550-14,169 Diiselmootor 5523 160 349

Hübriidmootor 1726

Pistikhübriidmootor 2244

Elektrimootor 1726 18 7

nr 11401 + Uus-Juuliku

SEC10 Bensiinimootor 3913

9,931-12,497 Diiselmootor 3577 102 0

Hübriidmootor 1118

Pistikhübriidmootor 1453

Elektrimootor 1118 11 0

SEC6 Bensiinimootor 4500

8,675-9,931 Diiselmootor 4114 247 536

14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Hübriidmootor 1286

Pistikhübriidmootor 1671

Elektrimootor 1286 27 11

nr 11191

SEC11 Bensiinimootor 3604

0,000-0,765 Diiselmootor 3295 403 439

Hübriidmootor 1030

Pistikhübriidmootor 1339

Elektrimootor 1030 45 9 1 sõiduauto pakiauto liikluse klass; 2 veoauto, autobuss liikluse klass; 3 autorongi liikluse klass (järel- ja

poolhaagis).

Absoluutne ehk „projektiga“ heide

Vastavalt tehnilistele suunistele on antud taristuobjekti puhul asjakohane arvestada KHG heite

arvutamisel muud kaudset heidet (Tabel 1) ehk maanteelõiku kasutavate sõidukite poolt kütuse

põlemisel tekkivat heidet. Seetõttu on Tabelis 6 välja toodud 2030. aastal kõnealust maanteelõiku

läbivate sõidukite aastane kilometraaž. Eelnevaks on korrutatud erinevate maanteelõikude

liiklussagedus vastava lõigu pikkuse ning ühe aasta päevade arvuga, näiteks:

Bensiinimootoriga sõidukid (km):

((9063x0,737)+(8966x1,45)+(6041x0,169)+(3913x2,566)+(4500x1,256)+(6304x0,765))×365 =

15 480 354

Tabel 6. 2030. aastal rekonstrueeritud maanteelõiku läbinud sõidukite kilometraaž

Mootori tüüp SA PA1 VA AB2 AR3

Bensiinimootor 15 480 354

Diiselmootor 14 153 466 628 519 1 176 783

Hübriidmootor 4 422 958

Pistikhübriidmootor 5 749 846

Elektrimootor 4 422 958 69 835 24 016 1 sõiduauto pakiauto liikluse klass; 2 veoauto, autobuss liikluse klass; 3 autorongi liikluse klass (järel- ja

poolhaagis).

KHG heite arvutamise aluseks on võetud SEI Tallinn poolt koostatud KHG jalajälje hindamise juhend ja

arvutusmudel14. Täpsemalt kattuvad antud töös kasutatavad eriheitetegurid juhendis väljatoodud

näitajatega. Sealjuures pärinevad eelnimetatud juhendis ja arvutusmudelis kasutatavad sõiduautode

KHG heite arvutamise aluseks olevad eriheitetegurid Eesti KHG 2022. a inventuuri aruandest15 ja

veoautode ja autorongide eriheitetegurid Soome LIPASTO16 andmebaasist.

Oluline on siinjuures välja tuua, et elektrimootorit kasutavate sõidukite puhul eeldatakse, et aastaks

2030. on need null-heitega ehk nende CO2 emissioon on null. Eelduse aluseks on majandus- ja

taristuministri eelnõu17, mille kohaselt kiirendatakse Eesti üleminekut taastuvenergiale ehk eesmärgiks

on seatud, et 2030. aastaks toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.

Antud eesmärk on integreeritud ka dokumendi „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“

14 SEI Tallinn, 2022. KHG jalajälje hindamise juhend. 15 Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaasid Eestis https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid#aruanded 16 LIPASTO traffic emissions. http://lipasto.vtt.fi/en/index.htm 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022. Eesti plaanib 2030. aastal katta oma aastase tarbimise taastuvelektriga. https://www.mkm.ee/uudised/eesti-plaanib-2030-aastal-katta-oma-aastase-tarbimise-taastuvelektriga-0

15 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ajakohastamise kavandisse18. Tabelis 7 on välja toodud vaadeldavat maanteelõiku läbivate sõidukite

poolne CO2 ekvivalent projektlahenduse rakendumise korral.

Tabel 7. Rekonstrueeritud riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni – Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku CO2 ekvivalent 2030. aastal

* Arvestatakse, et sõiduk tarbib keskmiselt 75% bensiini ja 25% elektrit.

Heite lähtetase ehk „projektita“ heide

Ilma projektita heide ehk CO2 ekv kogus, mis tekib kui jätkub praegune tegevus ehk aastal 2030

kasutatakse olemasolevat teelõiku. „Projektita“ heide arvutatakse samadel alustel (kasutatud on sama

metoodikat ja eriheitetegureid) kui „projektiga“ heite korral, erinevus seisneb vaid käsitlevates

lõikudes/lõikude pikkuses - kuna „projektita“ stsenaariumi korral maantee rekonstrueerimist ei toimu,

siis uusi lõike ei rajata ehk kasutusele jäävad olemasolevad lõigud.

Tabelis 8 on välja toodud vaadeldavat maanteelõiku läbivate sõidukite poolne CO2 ekvivalent

olemasoleva olukorra jätkumise korral.

Tabel 8. Olemasoleva riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni – Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku CO2 ekvivalent 2030. aastal

Sõiduauto kütuseliik

Läbisõit (km) Eriheitetegur (kg CO2 ekv/km)

Arvutuskäik KHG heide

kg CO2 ekv t CO2 ekv

Bensiin 13 112 279 0,192 13 112 279×0,192 2 517 558 2518

Diisel 11 988 369 0,173 11 988 369×0,173 2 073 988 2074

Hübriid* 3 746 365 0,122 3 746 365×0,122 457 057 457

Pistikhübriid 4 870 275 0,144 4 870 275×0,144 701 320 701

Veoautod/ Autorongid

Läbisõit (km)

Kauba kogus (t)

Eriheitetegur (kg CO2 ekv/km)

Arvutuskäik KHG heide

kg CO2 ekv t CO2 ekv

VA AB (>20 t) 619 565 19 0,035 619 565x19x0,035 412 011 412

AR (>32 t) 1 176 783 40 0,019 1 176 783x40x0,019 894 355 894

1 306 366 1 306

Absoluutne heide kokku 7 056 287 7 056

* Arvestatakse, et sõiduk tarbib keskmiselt 75% bensiini ja 25% elektrit.

18 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Tööversioon 06.04.2023.

Sõiduauto kütuseliik

Läbisõit (km) Eriheitetegur (kg CO2 ekv/km)

Arvutuskäik KHG heide

kg CO2 ekv t CO2 ekv

Bensiin 15 480 354 0,192 15 480 354×0,192 2 972 228 2972

Diisel 14 153 466 0,173 14 153 466×0,173 2 448 550 2449

Hübriid* 4 422 958 0,122 4 422 958×0,122 539 601 540

Pistikhübriid 5 749 846 0,144 5 749 846×0,144 827 978 828

Veoautod/ Autorongid

Läbisõit (km)

Kauba kogus (t)

Eriheitetegur (kg CO2 ekv/km)

Arvutuskäik KHG heide

kg CO2 ekv t CO2 ekv

VA AB (>20 t) 628 519 19 0,035 628 519x19x0,035 417 965 418

AR (>32 t) 1 176 783 40 0,019 1 176 783x40x0,019 894 355 894

1 312 320 1 312

Absoluutne heide kokku 8 100 677 8 101

16 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Suhteline heide

Suhtelise heite aluseks on projekti piirid, mis hõlmavad asjakohaselt „projektiga“ ja „projektita“

stsenaariume. Need piirid hõlmavad kõiki olulisi kolme liiki heitkoguseid (vastavalt asjakohasusele).

Eelnevast tulenevalt leitakse suhteline heide järgnevalt:

Suhteline heide = Absoluutne ehk „projektiga“ heide – heite lähtetase ehk „projektita“ heide

Antud projekti kontekstis on suhteline heide:

8 101 – 7 056 = 1 045 CO2 ekv t

EK teatise 2021/C 373/01 kohaselt tuleb taristuprojektide puhul, mille absoluutne ja/või suhteline

heide ületab 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas (pluss- või miinusmärgiga) läbida kliimamuutuste

leevendamise seisukohast kliimakindluse tagamise protsessis nii esimene etapp (hindamine) kui ka

teine etapp (üksikasjalik analüüs). Antud projekti puhul ei ületata kehtestatud piirmäära ning teise

etapi läbimine ei ole vajalik.

Kokkuvõte

Kliimaneutraalsuse saavutamisel on oluline roll ka transpordisektoril. Juba 2011. aastal kutsus Euroopa

Komisjon valges raamatus „Euroopa ühtse transpordivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi

suunas“ üles vähendama transpordi sõltuvust naftast ehk toodi välja, et oluline on bensiini- ja

diiselmootoreid muuta veelgi ökonoomsemaks ning pikemas plaanis asendada need hübriid- ja

elektriautodega. Muuhulgas tehti ettepanek vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside

heidet 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 60%. Eelnevat toetab ka 2023. aastal Euroopa

Komisjoni poolt vastu võetud regulatsioon, mille kohaselt kehtestati uutele sõiduautodele ja

kaubikutele rangemad CO2 heite normid19. Eelnev oli üks „Eesmärk 55“ paketi ettepanekust, mille

laiemaks eesmärgiks on saavutada 2030. aastaks Euroopa kliimamääruses püstitatud kliimaeesmärgid.

Eelnevast tulenevalt suureneb eeldatavalt üha enam elektrisõidukite osakaal ning seetõttu ka vajadus

laadimistaristu järele. Kuna kavandatav maantelõik kuulub TEN-T (Trans-European Transport Network)

ehk üleeuroopalise teedevõrgu koosseisu, siis tohib laadimispunktide vaheline kaugus olla

maksimaalselt 60 km. Rekonstrueeritavat maanteelõiku silmas pidades on laadimistaristu ette nähtud

kauguses olemas - lähimad laadimiskohad jäävad ühelt poolt Tallinna linna, u 7 km kaugusele (nt

Ehitajate 148a või Paldiski mnt 106 aadressile) ja teiselt poolt Keila linna, u 13 km (nt Ülejõe tee 2b

aadressile) kaugusele.

Antud töö objektiks on teelõigu rekonstrueerimine ja kaasnevalt liiklusohutuse taseme tõstmine, mis

tähendab, et projekt ei panusta otseselt sõidukipargi keskkonnasõbralikumaks muutumisele. Teatud

määral kompenseerib liikluse sujuvaks muutumine liiklussageduse kasvust välisõhku paisatavate

saasteainete (sh kasvuhoonegaaside) koguste suurenemise. Näiteks projektis ette nähtud muudatuste

tulemusena väheneb foorreguleeritud ristmike arv, millega kaasnevalt ei pea sõidukid nii sageli

aeglustama ja kiirendama ning kasutama tühikäiku. Eelnev toob kaasa, aga kasvuhoonegaaside heite

vähenemise lõigul20. Üldkokkuvõttes teekonna pikkus võrreldes olemasoleva olukorraga suureneb,

kuid teatud lõikudel (nt Tabasalu – Laagri ja Laagri – Tabasalu suunal) teekond väheneb. Eelnevast

tulenevalt on projekteeritaval teelõigul süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemise mõju

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega, Veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX:52021PC0556 20 Jereb, B.; Stopka, O.; Skrúcaný, T. Methodology for Estimating the Effect of Traffic Flow Management on Fuel Consumption and CO2

Production: A Case Study of Celje, Slovenia. Energies 2021, 14, 1673. https://doi.org/10.3390/ en14061673

17 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

kliimamuutustele kaheldav, kuid tõenäoliselt ei kaasne sellega ka olulist negatiivsete mõjude

suurenemist.

Kokkuvõtvalt – eelnevalt välja toodud analüüsist järeldub, et kavandatav tegevus on kooskõlas

kliimaneutraalsuse eesmärkidega, kuna kogu projekti absoluutne ja suhteline heide jääb alla

kehtestatud piirmäära. Vähem oluline ei ole ka see, et lõigul tõuseb liiklusohutuse tase.

Kokkuvõtvalt on võimalik öelda, et kliimaneutraalsuse seisukohast on antud projekti puhul tagatud

kliimakindlus.

18 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4 KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE Kliimatundlikkuse analüüs on kliimamuutustega kohanemise I etapi (täpsemalt kirjeldatud ptk-is 1)

esimene osa. Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on kindlaks teha, millised kliimaohud on

konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast.

Taristuobjekti peamiste kliimaohtudena on võimalik välja tuua äärmuslikke ilmastikuolusid – kuumust,

torme, valinguvihmasid, ja muid sademeid (jäävihm, lumi). Tormide tõttu tuleb teid tihedamini

hooldada, et eemaldada teele sattunud risu. Üha pehmemaks muutuvate talvede ja lumikattega

päevade arvu vähenemise tulemusena langeb vajadus pideva lumekoristuse järele, kuid valmis peab

olema lühiajalisteks lumetormideks, mille käigus sajab korraga palju. Talviti suureneb vajadus ka jää-

ja libedusetõrje järele, sest päikesekiirgust jääb järjest vähemaks.21 Suveperioodil ühe tihenevad

kuumalained võivad tuua aga kaasa teekatte pehmenemise ja pragunemise. Suurenenud sademete

hulk ja valinguvihmad võivad üleujutuste kaudu põhjustada teede kahjustumist.22

Tormide tõttu teele sattuda võiva risu vähendamiseks on maanteelõigu projekteerimisel arvestatud

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“, mille kohaselt

on vajalik ohutuse tagamiseks tagada vaba ruumi (liiklevate sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehitiste

ning seadmete vaheline kaugus) olemasolu. Eelneva kaudu on võimalik vähendada ka näiteks

tõenäosust, et tormiga kukuvad puud või oksad maanteele.

Kui risu satub või sademed (lumi) langevad maanteele, koristatakse see võimalikult kiiresti, kuid mitte

hiljem kui tee seisunditase ette näeb. Täpsemalt on teehooldusele esitatavad nõuded välja toodud

majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“, mille kohaselt on

projektiala teedel nii suvine kui ka talvine seisunditase 3 ehk kõrgeim võimalik. See tähendab, vastavalt

esinevale ilmastikuolule (nt lumi, jäide, torm) on eesmärgiks võimalikult kiiresti vähendada võimaliku

ohu tekkimise tõenäosust. Kokkuvõtvalt - olenemata sellest, kui sagedasti ekstreemsed ilmastikuolud

esinevad, võib kavandataval maanteelõigul tormidest, lumest ja jäitest tulenevat mõju lugeda

väikeseks.

Projektiga on lahendatud ka sademevee kogumine - sademeveed juhitakse suures osas sõidutee kõrval

asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Äärekivide lõikudes on sademevee ära juhtimiseks

projekteeritud restkaevud, kust edasi liigub sademevesi olemasolevatesse kraavidesse. Kraavide ja

truupide projekteerimisel on lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning vastavast valgalade

jaotusest eesvoolude lõikes. Olulisi muudatusi ette nähtud ei ole - kõik vajalikud ühendused kraavide

vahel on lahendatud teede all paiknevate truupide kaudu.

Veekõrvaldamistaristu (kraavid, settebasseinid, truubid) projekteerimisel arvestatakse maksimaalsete

vooluhulkadega, sh valinguvihmadega. Valinguvihmadest tingitud ohud on kõrgemad linnalises

keskkonnas, kus on rohkem kõvakattega pindasid ehk vee looduslik infiltratsioon on takistatud.

Maanteelt valgub vesi maantee kõrvale rajatavatesse kraavidesse ja haljasaladele ning piirkonniti

juhitakse see sademeveekanalisatsiooni (restkaevud, truubid), mis on projekteeritud vastavalt

normidele, mis arvestavad maksimaalseid esineda võivaid vooluhulkasid. Vastavalt põhiprojekti

veevarustuse ja kanalisatsiooni osale on projekteerimisel aluseks võetud kehtivad ja asjakohased

normdokumendid (EVS 848:2021) ja nendest lähtuvad põhimõtted. Seletuskirjast lähtub, et käesoleval

hetkel arvestatakse taristu (vee- ja kanalisatsioonivõrk) elueaks umbes 50 aastat. Eelnevast tulenevalt

saab öelda, et projekteerimise käigus on arvestatud valinguvihmadest tulenevaid suurenevaid

veekoguseid ehk sademeveetaristu vee läbilaskevõime on projekteeritud sellest lähtuvalt.

21 Finnish Environmental Institute, 2010. Climate change poses challenges for road transport 22 European Commission, 2021. Impacts of Climate Change on Transport: A focus on road and rail transport infrastructures

19 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kokkuvõtlikult on kavandatav taristuobjekt väikese kliimatundlikkusega ehk kliimaohul on ebaoluline

mõju kõigi nelja teema lõikes. Kliimatundlikkuse analüüsi koondtulemused on välja toodud Tabelis 9.

Tabel 9. Kliimatundlikkuse analüüs

Kliimamuutujad ja -ohud

Tormid Kuumus Valinguvihmad Muud sademed (lumi, jäävihm)

Te em

ad Kohepealsed varad ja protsessid Väike Väike Väike Väike

Sisendid (vesi, materjalid) Väike Väike Väike Väike

Väljundid (tooted, teenused) Väike Väike Väike Väike

Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma nelja teema puhul Väike Väike Väike Väike

Ohule avatuse analüüsi eesmärk on teha kindlaks, millised ohud on olulised projekti kavandatud

asukoha puhul, olenemata projekti liigist. Analüüsi võib jagada kaheks osaks: avatus praeguse kliimaga

seotud ohule ja tuleva kliimaga seotud ohule.

Projektiala asub Harju lavamaal. Reljeef on muutlik, üldise kallakuga kirdesse, maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku 30-45 m. Ala paikneb õhukese pinnakattega aluspõhjalise Ülem-

Ordoviitsiumi Viivikonna ja Karula kihistute lubjakivi avamusalal. Pinnakatte ülemise osa moodustavad

uuringualal olemasolev teekate (asfalt), teemulle (kruus, liiv, muld) ja möllised/savised liivpinnased ja

savipinnased, aluspõhi (lubjakivi murenemata osa) jääb 0,5-8,9 m sügavusele.23

Praegune kliima

Keskkonnaagentuuri kliimanormide kohaselt24 oli aasta keskmine temperatuur perioodil 1991-2020

Tallinn-Harku vaatlusjaamas 6,4 oC, mis ühtib Eesti keskmise temperatuuriga. Maksimaalne

õhutemperatuur Tallinn-Harku vaatlusjaamas oli 34,4 oC, mis oli pisut väiksem Eesti absoluutsest

maksimumist (35,6 oC – Võru). Keskmine tuule kiirus oli Tallinn-Harku vaatlusjaamas sarnane Eesti

keskmise tuule kiirusega 3,3 m/s (3,5 m/s). Eesti maksimaalne mõõdetud tuule kiirus, 38,6 m/s, oli aga

oluliselt kõrgem Talinn-Harku vaatlusjaamas mõõdetud tuule maksimaalsest kiirusest - 24,5 m/s.

Kliimanormide kohaselt oli aastatel 1991-2020 Tallinn-Harku vaatlusjaama keskmine sademete hulk

(700 mm) veidi suurem Eesti keskmisest (662 mm). Sama perioodi vaadeldes oli sademete ööpäevane

maksimum Tallinn-Harku vaatlusjaamas (81,4 mm) aga väiksem Eesti maksimumist (115,7 mm - Jõhvi).

Keskkonnaagentuuri kliimanormide andmetele tuginedes on võimalik öelda, et Tallinn- Harku

vaatlusjaama andmetel sajab küll Eesti keskmisega võrreldes veidi rohkem, kuid sademed ei ole nii

intensiivsed. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi aruandele25 ei jää piirkonda üleujutusohuga alasid.

Tulevane kliima

Tulevase kliima kirjeldamise aluseks on „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“26 ja

„Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“27. Täpsemalt on lähtutud kliimaprojektsioonist, mis

on koostatud globaalse kliimastsenaariumi RCP8.5 põhjal, mis arvestab, et süsihappegaasi

23 REIB, 2022. Ehitusgeoloogilise uurimustöö aruanne (töö nr GE-3142) 24 Keskkonnaagentuur. Kliimanormid https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ 25 Keskkonnaministeerium, 2019. Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid 26 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 27 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100

20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

kontsentratsioon Maa atmosfääris jääb praegusele tasemele. Antud projektsiooni kohaselt muutub

Eesti kliima 2070. a järgnevalt:

• tuule kiiruse (keskmine) kasv talvel ja kevadel 3-18%;

• õhutemperatuur (keskmine, 2 m kõrguselt) tõuseb 2,6 oC;

• sademe hulk (keskmine) suureneb 14%;

• sademete hulk (ööpäevas üle 30 mm, suvi) 137%;

• lumikattega päevade arv väheneb oluliselt (jaanuaris-veebruaris lumikatte kestus <10 päeva);

Tuule kiiruse kasv seab surve alla eelkõige teeäärsed rajatised, nt liiklusmärgid. Seega on oluline, et

need vastaksid standarditega määratud parameetritele. Kõnealuse maanteelõigu ehitusprojekti

kohaselt peab liiklusmärkide ja viitade paigaldamisel postid ja kinnitustarvikud vastama EVS-EN 12899-

1 kirjeldatud koormustele, vundamentide puhul peab kasutama EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõuetele

vastavat betooni ning projekteeritud liiklusmärgid peab paigaldama vastavalt standardile EVS 613

„Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.28 See tähendab, et maanteelõigu ehitusprojekt on koostatud

silmas pidades asjakohaseid standardeid ja põhimõtteid, et vähendada kliimamuutusega kaasnevaid

ohtusid.

Õhutemperatuuri tõus ja sellega kaasnevad põuaperioodid mõjutavad elanikkonda eelkõige läbi

põhjaveetaseme languse ja põhjaveevaru vähenemise, sest põhjavett kasutatakse rohkem nt

kastmiseks. Kavandatav maanteelõik eelnevasse ei panusta. Maanteelõiku ennast mõjutab

õhutemperatuuri tõus läbi kuumusest tingitud katendi pehmenemise. Projekteerimise käigus tehtud

katendi arvutustel on arvestatud maanteelõigu liiklussageduse ning tähtsusega ning ehitustöödel

kasutatakse mitmekihilist asfalti, mis tähendab, et kuumus ei mõjuta katendi seisundit nii palju kui

näiteks linnades, kus kuumusest on eelkõige mõjutatud ristmikud, kus liikluskoormus ja raskeveokite

osakaal on suurem. Eelnev tagab, et õhutemperatuuri tõusust tulenev oht on väike.

Sademete hulga suurenemine (ka talveperioodil sajab rohkem vihma) ja valinguvihmade tihenemine

toovad kaasa surve sademevee kogumis- ja puhastussüsteemidele. Piirkonna asustusstruktuurist

lähtuvalt on kõvakattega (vett mitte läbilaskvate) pindade osatähtsus väike ehk sademevee osas

toimub looduslik infiltratsioon. Projekti kohaselt juhitakse suures osas sademevesi sõidutee kõrval

asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Äärekividega lõikudes on sademevee ära juhtimiseks kasutusel

restkaevud, kust edasi juhitakse sademevesi kraavidesse. Kraavide ja truupide projekteerimisel on

lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning vastavast valgalade jaotusest eesvoolu lõikes.

Kraavide vahelised ühendused on lahendatud teede alla paigaldavate truupide kaudu29. Vastavalt

maastikuarhitektuurilisele lahendusele on planeeritud kraavid haljastada niiskuslembeliste taimedega,

mis aitavad kaasa maanteelt tuleva sademevee puhastumisele. Lisaks on ette nähtud lahendused

(munakividest kuhilad) vee voolukiiruse aeglustamiseks ja suurendatud kraavide alguse alasid, et

soodustada sademevee imbumist maapinda30. Eelneva kaudu tagatakse, et sademete hulga

suurenemisest tulenev oht on väike.

Valinguvihmad võivad kaasa tuua ka erosiooni maanteelõigu muldkeha nõlvadel ja rajatavate kraavide

nõlvadel. Oht erosiooni tekkeks esineb eelkõige ehitustööde valmimise järgselt, kui haljastus ei ole

juurdunud. Vastavalt maanteelõigu ehitusprojektile on ette nähtud muldkeha nõlvad kindlustada

kattematerjaliga ja see tihendada. Kraavide põhjadesse on planeeritud paigaldada geotekstiil ning

28 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059. 29 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu osa. Töö nr 21059. 30 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Maastikuarhitektuuri osa. Töö nr 21059.

21 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

vastavalt pikikaldele, kas killustik või munakivid. See takistab kraavides toimuda võivat pinnase

ärakannet. Kokkuvõtvalt tagab eelnevalt kirjeldatu sademetest tuleneva erosiooniohu minimeerimise

seniks, kuni haljastus on juurdunud.

Eelnevast tulenevalt ja võttes aluseks tulevase kliima projektsiooni, on maanteeprojekti ohule avatus

käsitlevate teemade lõikes väike. Arvestades, et praeguse kliima kontekstis ei paista Tallinn-Harku

piirkond silma äärmuslike kliimaoludega, siis on ohule avatus väike ka praeguse kliima suhtes.

Kokkuvõtvalt on kavandatava maanteetaristu asukoha ohule avatus väike nii praeguse kui ka tulevase

kliima suhtes. Ohule avatuse analüüsi tulemused on kokkuvõtlikult välja toodud tabelis 10.

Tabel 10. Ohule avatuse analüüs

Kliimamuutujad ja -ohud

Tormid Kuumus Valinguvihmad Muud sademed (lumi, jäävihm)

Praegune kliima Väike Väike Väike Väike

Tulevane kliima Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma praegune + tulevane kliima Väike Väike Väike Väike

Kliima suhtes haavatavus

Antud osas ühendatakse tundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemused. Eesmärgiks on teha kindlaks

võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid ning selle alusel tehakse otsus

riskihindamise etappi liikumise kohta.

Kliimatundlikkuse analüüsis jõuti järeldusele, et kliimaohud on väikesed kõigi teemade lõikes ehk

kavandataval taristuobjektil on väike kliimatundlikkus. Ohule avatuse analüüsis määrati kindlaks, et

kavandatava taristuobjekti asukoha ohule avatus on väike nii praeguse kui ka tulevase kliima osas.

Seega märkimisväärsed ohud ja riskid kavandatava taristuobjekti puhul on ebaolulised ja väikesed ning

kliimariskide edasine hindamine ei ole vajalik.

Eeltoodud analüüsist lähtuvalt on kavandatava taristuobjekti haavatavus praeguse ja tulevase kliima

suhtes väike - kavandataval taristuobjektil puuduvad keskmise ja olulise suurusega kliimariskid.

Kokkuvõtvalt on võimalik öelda, et kliimamuutustega kohanemise seisukohast on antud

projektidega tagatud kliimakindlus.

22 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

KOKKUVÕTE Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni (EK) 2021. aastal kehtestatud teatis

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“. Täpsemalt on käesolevas

töös käsitletud taristuobjekti (põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja

Harku eritasandilise ristmik) kliimakindluse tagamise hindamine viidud läbi eelnimetatud dokumendis

välja toodud juhiste alusel.

Töö objektiks on riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine31. Teelõik asub Harju maakonnas Saue,

Harku valla ja Tallinna linna territooriumil.

Kliimakindluse hindamise raames (kliimamuutuste leevendamise osas) teostati KHG jalajälje arvutus,

mille käigus tuvastati, et taristuobjekti absoluutne ja suhteline heide jääb alla 20 000 CO2

ekvivalenttonni aastas. Seetõttu ei olnud vajalik läbi viia kliimamuutuste leevendamise hindamise teist

etappi ehk üksikasjalikku analüüsi. Kliimamuutustega kohanemise analüüsis jõuti järeldusele, et

kliimaohud on väikesed kõikide teemade lõikes ehk kavandataval taristuobjektil on väike

kliimatundlikkus. Kavandatava taristuobjekti asukoha ohule avatus on väike nii praeguse kui ka tulevase

kliima puhul. Seega märkimisväärsed ohud ja riskid kavandatava taristuobjekti puhul puuduvad.

Projekteerimises järgiti kehtivaid projekteerimisnõudeid ja standardeid. Eelnev tähendab, et

kavandatava taristuobjekti rajamine ei too kaasa olulist kasvuhoonegaasi heitmete tõusu ning

võimalike kohanemismeetmetega on taristuobjekti projekteerimisel arvestatud.

Kokkuvõtvalt – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise seisukohast on antud

projektidega tagatud kliimakindlus.

31 Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059.

23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

KASUTATUD KIRJANDUS Akukon, 2023. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline

ristmik. Liiklusmüra hinnang. Töö nr 210922-3-B.

Bloomberg NEF, 2021. Electric Vehicle Outlook 2021

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Tööversioon 06.04.2023

Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastaks

2021-2027“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada

uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate

kliimaeesmärkidega

European Commission, 2021. Impacts of Climate Change on Transport: A focus on road and rail

transport infrastructures

European Investment Bank, 2023. EIB Project Carbon Footprint Methodologies. Version 11.3

Finnish Environmental Institute, 2010. Climate change poses challenges for road transport

Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Hendrikson & KO OÜ, 2023. Riigitee nr 8 Tallinn Paldiski km 11,0 14,0 Tähetorni Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang (töö number 21004057)

Jereb, B.; Stopka, O.; Skrúcaný, T. Methodology for Estimating the Effect of Traffic Flow Management

on Fuel Consumption and CO2 Production: A Case Study of Celje, Slovenia. Energies 2021, 14, 1673.

https://doi.org/10.3390/ en14061673

Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100

Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik. Põhiprojekt. Töö nr 21059.

Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu osa. Töö nr 21059.

Roadplan OÜ, 2023. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik. Maastikuarhitektuuri osa. Töö nr 21059.

SEI Tallinn, 2022. KHG jalajälje hindamise juhend

The transition to a Zero Emission Vehicles fleet for cars in the EU by 2050.