Riigimetsa Majandamise Keskuse 2011. a eelarve koostamise protseduuri kinnitamine

KINNITATUD RMK juhatuse 21.09.2010 otsusega nr 1-32/77

RMK 2011. a EELARVE KOOSTAMISE PROTSEDUUR

2010

2

1 Eelarve koostamise põhimõtted Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) eelarve kinnitatakse nõukogu poolt eelarveaastaks RMK arengukavaga püstitatud majandustegevuse suundade alusel. Eelarve koosneb kasumieelarvest ja kapitaalmahutuste eelarvest. RMK põhitegevusvaldkonnad on metsamajandus, metsahaldus, puiduturustus, jahimajandus, taimla- ja seemnemajandus ning loodushoid. Igale tegevusvaldkonnale koostatakse oma eelarve. Iga tegevusvaldkonna kasumieelarve kajastab lisaks tegevustele vajadusel ka mahulisi näitajaid (tihumeetrid, hektarid, müüdud metsataimede arv jne), mis on selle konkreetse tegevusvaldkonna tegevuste kavandamise aluseks. Põhitegevusvaldkonna eelarvetele lisaks koostatakse administratsiooni koondeelarve, mis sisaldab endas tugifunktsioonide eelarveid. RMK koondeelarve saadakse tegevusvaldkondade eelarvete ja tugifunktsioonide eelarve konsolideerimisel. Eelarvete koostamist juhendab finantsosakond ja selleks kasutatakse eelarvestamise tarkvara ”Adaptive Planning”. (Eelarve sisestamise juhend Lisa 1) RMK struktuuriüksustes eelarve koostamise ja juhtimise eest vastutavad ametikohad. Eelarve Koostaja RMK koondeelarve − Kasumieelarve − Kapitaalmahutuste eelarve

Juhatus, finants- ja administratsioonijuht

Metsamajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve Metsamajandusosakonna eelarve Metsamajandusregiooni eelarve (3) Metsaparandustalituse eelarve Looduskaitsetalituse eelarve Puiduenergeetikatalituse eelarve

Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht) Metsamajanduse peaspetsialist Regiooni juht Talituse juhataja Talituse juhataja Talituse juhataja

Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve Metsahaldusosakonna eelarve Metskondade eelarved (17) Metsakorraldustalituse eelarve Kinnisvara korraldamise talituse eelarve

Juhatuse liige (tegevusvaldkonna juht) Metsakasvatuse peaspetsialist Metsaülemad Talituse juhataja Talituse juhataja

Puiduturustuse tegevusvaldkonna koondeelarve Puiduturustusosakonna eelarve Puidumõõtmistalituse eelarve

Puiduturustusosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht) Osakonna juhataja Talituse juhataja

Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve Taimla eelarve (8) Seemnemajanduse eelarve Taimlamajanduse osakonna eelarve Tartu puukooli eelarve

Taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht) Taimekasvatuse juht Seemnemajanduse tootmisjuht Osakonna juhataja Seemnemajanduse tootmisjuht

Loodushoiu tegevusvaldkonna koondeelarve Loodushoiuosakonna eelarve -Loodushoiuosakonna tegevusüksuste eelarved (13-18) -Loodushoiuosakonna strateegilise tasandi

Loodushoiuosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht) Osakonna juhataja Oakonna juhataja Osakonna juhataja

3

eelarve Sagadi metsakeskuse eelarve

Metsakeskuse juhataja

Jahimajanduse tegevusvaldkonna koondeelarve Jahimajanduse osakonna eelarve Jahialade eelarve (6)

Jahimajandusosakonna juhataja (tegevusvaldkonna juht) Osakonna juhataja Osakonna juhataja

Administratsiooni koondeelarve Administratsiooniosakonna eelarve Dokumendihaldusosakonna eelarve Finantsosakonna eelarve Hoonete haldamise osakonna eelarve IT osakonna eelarve Kommunikatsiooni osakonna eelarve Personaliosakonna eelarve Riigihangete osakonna eelarve Siseaudititalitus Õigusosakonna eelarve

Finants- ja administratsioonijuht Finants- ja administratsioonijuht Finants- ja administratsioonijuht Osakonna juhataja Osakonna juhataja Osakonna juhataja Osakonna juhataja Osakonna juhataja Turundusjuht Talituse juhataja Osakonna juhataja

RMK struktuuri järgne ametikohale vastavate eelarve eest vastutavate isikute nimekiri on toodud Lisas 2

2 Eelarve koostamise tegevuste järjekord Eelarve koostamise ajakava kinnitab juhatuse esimees hiljemalt 1.oktoobriks 2010. a. Finantsosakond valmistab igale valdkonnale ette eelarve koostamise tabelid. Struktuuriüksuste juhid sisestavad eelarve planeerimise rakendusse (Adaptive Planning, edaspidi AP) struktuuriüksuse eelarveprojekti, mille kinnitab valdkonna juht. Struktuuriüksuste eelarveprojektidest moodustuvad valdkondade eelarveprojektid, mille kinnitab juhatus. Juhatuse poolt heaks kiidetud valdkondade eelarvete lisaks esitatakse valdkondade seletuskirjad finants- ja administratsioonijuhile, kes koostab RMK koondeelarve seletuskirja. RMK koondeelarve esitatakse juhatuse poolt nõukogule kinnitamiseks. Koondeelarves sisalduv siseaudititalituse eelarve kinnitatakse eraldi nõukogu otsusega. Peale RMK koondeelarve kinnitamist nõukogu poolt kinnitab juhatus tegevusvaldkondade eelarved. Tegevusvaldkonna juht edastab kõikide tema haldusalas olevate struktuuriüksustele oma eelarved. 3 Metsakasvatuse tegevusvaldkonna eelarvete koostamine 3.1 Metsamajandus

Metsamajanduse valdkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas. Metsamajanduse tegevusvaldkonna eelarve koosneb metsamajanduse regioonide koondeelarvest (Edela, Kagu ja Kirde regioon), metsamajandusosakonna, metsaparandustalituse, puiduenergeetikatalituse ja looduskaitsetalituse eelarvest.

4

Metsamajanduse valdkonna struktuuriüksuste eelarve täitmise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid: regioonide juhid, talituste juhatajad. Koondeelarve eest vastutab juhatuse liige. Metsamajanduse eelarve koostamise aluseks on regioonide poolt koostatavate tööde nimekirjad ja planeeritud tööde mahud. Tulud Muude kaupade ja teenuste müük metsanduses (1.2) Maapinna ettevalmistamine ja külvi teenus (1.2.1): Maapinna ettevalmistamine külviks. RMK osutab teenust ka väljaspool RMK haldusala. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele. Metsaparanduse rajatiste hooldamine (1.2.3): Metsaparandustalituse tellimusel tehtavad hooldustööd - kuivendusobjektide, kraavide, truupide, sildade, parklate ja muude metsamajanduslike rajatiste hoolduse, remondi ja uuendustööd. Eelarvestatakse vastavalt tellimustele. Kulud Metsamaterjali varumise kulud (5.2.1.1) Uuendusraie (5.2.1.1.1): Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Teatud vanuse juures väheneb metsa juurdekasv ja maapinna tootlikus jääb kasutamata. Raievanused erinevad sõltuvalt mulla headusest ja puuliigist. Metsamajandamise eeskirjas on ära toodud lubatud raievanused uuendusraiel puuliikide kaupa, lisaks on võimalus raiuda puistu peapuuliigi diameetri järgi. Uuendusraie jaguneb erinevateks raieteks, peamiselt lähtuvalt sellest, kuidas on planeeritud taasmetsastamine või sätestatud kehtivatest piirangutest. Lageraie korral raiutakse aasta jooksul maha kõik puud, jäetakse kasvama üksikud säilikpuud ja vajadusel seemnepuud. Turberaie korral raiutakse puistu järkude kaupa aastakümnete jooksul. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Harvendusraie (5.2.1.1.2): Harvendusraie eesmärgiks on puude kasvutingimuste parandamine harvendamise teel Esimene harvendusraie toimub 25 – 40 aastases puistus. Harvendusraiel võetakse esmajärjekorras maha haiged, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud ning puud, mis takistavad teiste kvaliteetsemate puude kasvu ning puud, mis uuendusraie ikka ei jõua. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Sanitaarraie ja muud raided (5.2.1.1.3): Sanitaarraietega raiutakse surnud puud, samuti nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad, haiged või hukkunud puud. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas määral, mis ei kahjusta metsa bioloogilist mitmekesisust, kuna hukkunud puud on elupaigaks paljudele loomadele, taimedele ja seentele. Sanitaarraieks loetakse ka oma ülesande täitnud lageraielangile jäetud seemnepuude raiumist. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Raadamine (5.2.1.1.4): Metsa raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsamaterjali varumisega kaasnevad kulud (5.2.1.1.5): Langi ettevalmistamise kulu. Eelarvestatakse proportsionaalselt raie kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt.

5

Raidmete varumine (5.2.1.2): Raie lankidelt okste ja latvade kokkuvedu. Maht leitakse Uuendusraide raiete nimekirjast sobilike raielkankide valikuga. Maht eelarvestatakse proportsionaalselt raielangi mahust, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Tüveste varumine (5.2.1.3): Tüvesed on puud, millest ei ole võimalik toota sortimente ning mida raiumisel ei laasita. Tüveseid varutakse teede ja kraavi äärest ja peenikese metsa raadamisel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Logistika (5.2.2) Metsamaterjali väljavedu (5.2.2.1): Metsamaterjali vedu vahelaost vahelaoni või vahelaost kliendini. Kogus planeeritakse lähtuvalt varumise mahtudest ja veokuu mahtudest ning RMK poolt korraldatava veo osakaalu alusel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule m3 kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsamaterjali väljaveoga kaasnevad kulud (5.2.2.2): Lumekoristus, teede täitmine, ümbersorteerimine. Eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali väljaveo kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Metsauuendus (5.2.3.1) Maapinna ettevalmistamine (5.2.3.1.1): Maapinna ettevalmistus taimede istutamiseks või külviks. Metsakasvataja otsustab tuginedes maatüki kõlblikkusele, mida sinna istutatakse ja kas selleks on vaja maapind ette valmistada. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsauuenduse rajamine (5.2.3.1.2) 1) Metsa külvamine (5.2.3.1.2.1): metsa kasvatamine seemnest. Külvamine õnnestub kuivemates ja vähese rohukasvuga metsatüüpides. Metsa külvi mahud otsustab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. 2) Metsa istutamine (5.2.3.1.2.2): metsa kasvatamine seemnetest ja istikutest. Istutatud mets sirgub kiiremini, sest taimed on tavaliselt 2-4 aasta vanused ning paremini on tagatud kvaliteetsema puistu kasvamine. Metsa istutamise mahud puuliigiti ja seadu otsustab matsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. LUK (5.2.3.1.2.3) 1) LUK külvamine (5.2.3.1.2.3.1): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine külvi teel. Kasutatakse juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse külvatakse juurde. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. 2) LUK istutamine (5.2.3.1.2.3.2): Loodusliku uuenduse kaasaaitamine istutamise teel. Kasutatakse juhtudel, kui raielank on ise ebapiisavalt uuenenud, taimedeta kohtadesse istutatakse juurde. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta.

6

Metsauuenduse kasvatamine (5.2.3.1.3) 1) Metsauuenduse täiendamine (5.2.3.1.3.1): Uute taimede istutamine aladele kus eelnevalt istutatud või külvatud taimed on hukkunud. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. 2) Metsauuenduse hooldamine (5.2.3.1.3.2): Peapuuliigi taimede vabastamine rohttaimedest ja võsast. Maht prognoositakse eelmiste aastate metsauuenduse mahtude alusel metsakasvatusjuhi poolt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Noorendike hooldamine (5.2.3.2): Puistu liigilise koosseisu kujundamine ja peapuuliigi kasvutingimuste parandamine puistu harvendamise teel. Maht prognoositakse metskonna nimekirja (ha) alusel. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Puude laasimine (5.2.3.3): Kasvavate puude laasimine (okste lõikamine). Maht prognoositakse metskonna nimekirja (ha) alusel. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Harvendusraie (mittelikviidne) 5.2.3.4: Tegemata jäänud noorendike parandamine harvendusraie ealises puistus. Metskond koostab harvendusraie nimekirja, millest regioon määrab harvendusraie tehnoloogia. Juhul, kui puistust ei ole mõttekas metsamaterjali varuda, määratakse puistu mittelikviidseks harvendusraideks. Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut ha kohta. Metsaparandus (5.2.4) Kraavid (5.2.4.1): RMK’l on kohustus vastavalt Maaparandusseadusele hoida korras ja toimimas oma maaparandussüsteemid metsas. Süsteeme hooldatakse 5-7 aasta järel. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Teed (5.2.4.2): Vastavalt Keskkonnaministri määrusele on RMK’l kohustus hoida korras ja liigeldavad oma haldusalas olevad metsateed. Kulu prognoositakse metskondade poolt läbiviidud inventuuri tulemusel, mille alusel metsaparandustalitus koostab tööde plaani. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Karjääride majandamine (5.2.4.3): Karjääride hooldus- ja remonditööd. Kulu eelarvestatakse vastavalt kattematerjali vajadusele ning prognoositavale töö hinnale. Kulu eelarvestatakse tuginedes kattematerjali vajadusele ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Metsakaitse (5.2.5): Tulekaitse ribade hooldamine, mahu tellib metsahaldusosakond metskonna põhiselt. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule km kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut km kohta. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja juurdepääsuteede rajamine ning korrastamine. Eelarvestatakse metsahaldusosakonna tellimuse põhjal. Juurepessu tõrjeks ROTSTOPi ostmise kulu. Mahu prognoos tugineb vegetatsiooni perioodil kuusikutes läbiviidavale raiemahule.

7

Muud kulud metsanduses (5.2.6): Regiooni poolt müüdavate teenuste teostamise kulud. Sinna alla kuuluvad: metsamaterjali transporditeenuse osutamine, raieteenuse osutamine harvesteri ja saega, kokkuveoteenuse osutamine forvarderi ja põllutraktoriga, noorendike hooldamine, maapinna ettevalmistamise teenus, külvi teenus, võsa raiumine liinide kaitsevööndis, istutamisteenus, metsauuenduse hooldamisteenus, põllumajandusteenus, lumelükkamine, teede hooldamis- ja remonditeenus, kraavide hooldamis- ja remonditeenus. Kulu eelarvestatakse tuginedes MPT poolt ette antud mahule ha ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut. Puiduenergeetika (5.2.7) Hakkimine (5.2.7.1.1): Puidu hakkimine. Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta. Hakkpuidu vedu (5.2.7.1.2): Maht prognoositakse vastavalt müügilepingule (t). Mahu määrab metsakasvataja. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (t) ning eelmise aasta keskmisele kulule t kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuut t kohta. Hakkpuidu tootmisega seotud kulud (5.2.7.1.3): Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Hakkpuidu laoplatsi kulud (5.2.7.2): Laohoidjate tööjõukulud, laoplatsi rent, tellitud mõõtmise kulu jms. Eelarvestatakse proportsionaalselt puidu hakkimise kuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Looduskaitse tööde kulu (5.2.8): Keskkonnaameti tellimusel tehtavate tööde kulu (puisniitude niitmine). Eelarvestatakse proportsionaalselt looduskaitse tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Metsamajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7. 3.2 Metsahaldus Metsahalduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutamisega seonduvate huvide arvestamine metsa majandamisel. Metsahalduse valdkond vastutab metsaressursi arvestuse, metsakasvatuse- ja kasutuse planeerimise/hindamise ning metsa väärtuse/tootlikkuse suurendamise eest. Metsahalduse tegevusvaldkonna eelarve sisaldab metskondade, metsahaldusosakonna, metsakorraldustalituse ja kinnisvara korraldamise talituse eelarveid. Metsahalduse tegevusvaldkonna koondeelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab juhatuse liige. Metskondade eelarvete koostamise ja eelarve täitmise eest vastutavad metsaülemad. Metsahaldusosakonna eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab metsakasvatuse peaspetsialist. Metsakorraldustalituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab talituse juhataja. Kinnisvara korraldamise talituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab talituse juhataja. Tulud Metsakasvatuse tulud (1.3) Hoonestusõiguste ning kasutusõiguste tasu. Eelarvestatakse tuginedes lepingute olemile ja eelmise aasta tulule.

8

Muud äritulud (4) Käimasolevate või algavate projektide sihtfinantseerimised. Eelarvestatakse vastavalt projektide eelarvetele. Kulud Metsakasvatuse kulud (5.3.1) Metsakaitse ja metsavalvekulud (5.3.1.1): Prügikoristuskulud, reserv erakorralisteks prügikoristuskuludeks ning piirisihtide puhastamise/tähistamise kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritavade tööde mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse ka prognoositav hinnamuutus ha kohta. Tulevalve seirejaama kulud (mobiilside masti paigutatud kaamera). Seirejaama kulu moodustavad mastide rent, töötajate palgakulud ning hoolduskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta keskmisele kulule seirejaama kohta. Tuletõrje veevõtukohtade viitade tellimine ning paigaldus. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud kulule viida kohta. Muud kulud metsahalduses (5.3.1.2): Projektipõhised kulud. Eelarvestatakse vastavalt kavandatavatele projektidele. Maamaks (5.3.2) Eelarvestatakse tuginedes eelmise perioodi maamaksu summale, millele liidetakse aasta jooksul täiendavalt ülevõetud maa maamaks. Maksustamise piirangud sihtotstarbe järgi: Majandatav mets 100% Piirangutega majandatav mets 50% Rangelt kaitstav mets 0% Metsakorralduse kulud/maakorralduse kulud (5.3.3) Maade vormistamisel maakorralduslikeks toiminguteks tehtavad kulutused. Toimingute mahu määrab juhatus. Kulu eelarvestatakse toimingute mahu ning eelmise aasta ühe toimingu keskmise kulu alusel. Metsahalduse valdkonna juhtimiskulude eelarve koostatakse vastavalt punktile 7. 3.3 Puiduturustus Puiduturustuse tegevusvaldkonna eesmärgiks on realiseerida parimatel võimalikel tingimustel riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad puidulised metsasaadused. Puiduturustuse tegevusvaldkonna eelarve koosneb puidumõõtmistalituse ja puiduturustusosakonna eelarvest. Puiduturustuse tegevusvaldkonna koondeelarve ja puiduturustusosakonna eelarve koostamise ja eelarve täitmise eest vastutab puiduturustusosakonna juhataja. Puidumõõtmistalituse eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab talituse juhataja. Tulud Metsakasutuse tulud (1.1.1)

9

Raieõiguse müük (1.1.1.1): Raieõiguse müük kliendile. Klient ostab raieõiguse konkreetsele ettevalmistatud sanitaarraielangile. Metsa raie, kokkuvedu ja äravedu on kliendi enda korraldada ning finantseerida. Raieõiguse müügimahu hindab metsahaldus (m3). Igale langile arvutatakse kasvava metsa hind väärtus (puidusortimendi m3 korda hind sortimendi järgi, lahutatud ülestöötamiskulu). Puidusortimentide hinnad kinnitab puiduturustusosakonna juhataja käskkirjaga. Ülestöötamiskulu (raie ja kokkuvedu / kr m3-lt), mis arvestatakse puidusortimentide hinnast maha, kinnitab käskkirjaga metsahalduse juhatuse liige. Ülestöötamiskulu arvestatakse RMK perioodi keskmise sanitaarraiete kulu alusel. Eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta mahtudele ning turu nõudluset lähtudes.

Metsamaterjali müük (1.1.1.2): Metsamaterjali müük moodustab RMK kogutuludest suurima osa ehk 96%. Puitu müüakse peamiselt kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel, vähem eelläbirääkimistega pakkumisel ja enampakkumisel. Metsamaterjali müügitulu eelarvestatakse tuginevalt raie mahule (sortimentide kaupa) ning turu hinnastatistikale ja -trendile. Samuti võetakse arvesse juba kehtivaid lepinguid ning seal fikseeritud mahtu ning hinda.

Raidmete müük (1.1.1.3): Oksad, ladvad, raiutav võsa. Eelarve koostatakse kehtivatele lepingutele ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.

Hakkpuidu müük (1.1.1.4): Hakkpuitu toodetakse okstest, latvadest, võsast ja metsamaterjalist. Hakkpuitu metsamaterjalist müüakse juhul, kui hakkpuidu hind turul on kõrgem kui metsamaterjalina müües ning kui metsamaterjali nõudlus ei ole piisav. Eelarve koostatakse kehtivate lepingute ning prognoositava täiendava nõudluse alusel.

Kulud RMK turustuskulud

Puidumõõtmine (5.1.1.1)

Puidumõõtmise teenus: Teenus mis on puidumõõtmistalituse poolt sisse ostetud detailse kontrollmõõtmise läbiviimiseks. Teenust ostetakse RMKle kokkuveo- ja puidutransporditeenust osutavatelt ettevõtetelt. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Ostetud puidumõõtmise teenus (5.1.1.1.2): Teenus mida kasutatakse väljaspool RMK haldusala (sadamad). Teenus ostetakse sisse juhul kui lepingus on ette nähtud puidumõõtmine (sadamas enne laevale tõstmist) ning juhul kui osapoolte vahel tekib lahkarvamus puidu koguse suhtes. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Ostetud laoteenus (5.1.1.2): Puidu ladustamise teenus laoplatsidel. Puitu ladustatakse väljaspool RMK haldusala (lepingupartnerite juures) juhul, kui konkreetsel ajahetkel väljaveetud puidu kogus ületab lepingus ettenähtud koguse ja kui on teada, et järgmisel perioodil ei ole muidu võimalik puitu lepingujärgselt tarnida. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Puidu sorteerimine kliendi laos (5.1.1.3): Klient sorteerib tema lattu toodud puidukogused. RMK kompenseerib kliendile väljasorteeritud ja tagastamisele kuuluva puidu koguse. Hind m3 on fikseeritud lepingus. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt metsamaterjali müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

10

Sadamateenused (5.1.1.5): Laevade laadimisega seotud kulud. Puidu transport sadamasse ja laevale laadimine. Sätestatud lepingus. Kulu eelarvestatakse lepingu mahtu (m3) ning prognoositavat kulu m3’le aluseks võttes.

Metsamaterjali ost (5.1.2): Metsamaterjali ost müügitegevuse laiendamiseks ja müügivõimaluste suurendamiseks. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale vajadusele.

Puiduturustuse valdkonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

4 Jahimajanduse tegevusvaldkond Jahimajanduse tegevusvaldkonna eelarve sisaldab endas 6 jahipiirkonna ja jahimajandusosakonna eelarveid. Eelarve koostamise ja täitmise eest vastutab jahimajandusosakonna juhataja. Eelarve koostamise aluseks jahimajanduses on suurulukite küttimise prognoos järgmiseks jahiaastaks. Lähtuvalt küttimismahust ja tuludest eelarvestatakse jahipiirkondade kulud. Tulud Jahiteenuste osutamine (1.7.1.1)

Jahisaatja teenuse osutamine (1.7.1.1.1): Jahimajandi töötaja võib üksikjahis teenindada korraga mitut jahimeest, st. ta transpordib jahimehed erinevatesse jahikohtadesse laiali ja toob jahi lõppedes ära. Eristatakse ka individuaalset üks-ühele jahiteenust, kus jahimajandi töötaja saadab ainult ühte jahimeest, kusjuures jahisaatja reeglina suurendab jahi edukust ulukit peibutades, otsijahti teostades ja juhendades jahimeest ulukile laskekaugusele ligi hiilimisel. Teenust osutatakse vastavalt RMK määratud hinnakirjale (käskkiri nr. 1-5/20 lisa 1). Eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (jahipäevade arv) ning teenuse eelmise aasta keskmisele tulule jahipäeva kohta.

Ühisjahi korraldamine (1.7.1.1.2): Ühisjaht on jahipidamisviis, kus jahimajandi poolt kavandatud jahipidamiskohas peab jahti jahiseltskond ühiselt. Ühisjahi seltskond algab 8 jahikliendist. Reeglina peetakse ajujahti, kus jahikliendid tegutsevad jahis küttidena ja ajajateks on jahimajandi töötajad või selleks spetsiaalselt palgatud ajajad. Teenust osutatakse vastavalt RMK määratud hinnakirjale (käskkiri nr. 1-5/20 lisa 1). Eelarve prognoos tugineb mahu prognoosile (jahipäevade arv) ning teenuse eelmise aasta keskmisele tulule jahipäeva kohta.

Jahindusrajatiste kasutamine (1.7.1.1.3): Ettevalmistatud jahikoha kasutus ehk jahikoha rent. Igas RMK jahipiirkonnas on ettevalmistanud kuni 10 jahipidamiskohta (kõrgiste, jahitorn, varitsuskoht), mille kastutust saab tellida alates ühest päevast kuni ühe kuuni. Eelarve prognoos tugineb mahu prognoosile (rendipäevade arv) ning teenuse eelmise aasta keskmisele tulule rendipäeva kohta.

Jahilubade müük (1.7.1.2) Suur- ja väikeulukilubade müük (1.7.1.2.1, 1.7.1.2.2): Jahilubade müük toimub enampakkumise korras, kus paketina müüakse kindlaksmääratud piiridega jahipiirkonna osale sõralistest suurulukite load. Ostuga kaasneb kohustus küttida ka teatud arv väikekiskjaid. Väljastatud lubade arvu määrab ära Keskkonnaameti määrus mis saadetakse RMK’le hiljemalt mai lõpus. Suuruluki lubade müügitulu prognoos sõltub eelmisel aastal väljastatud lubade arvust ning prognoositavast müügihinnast oksjonil. Väikeulukilubade müük ei ole piiratud. Eeldatav tulu väikeulukilubade müügist prognoositakse lähtuvalt käskkirja 1-5/20 lisas olevale hinnakirjale ning eelmise aasta müügimahule.

11

Jahitrofeede müük (1.7.1.3): Uluki (trofee) jahiloa müük (põder, hirv, metssiga). Jahitrofeede hinnad on määratud käskkirjaga nr. 1-5/20 lisas 1. Eelarvestatakse prognoositava mahu (jahiloa) ja keskmiste hindade põhjal. Jahisaaduste müük (1.7.1.4): Kliendi poolt trofeena või realisatsioonina kütitud uluki lihakeha ost. Ulukiliha hind/kg on määratud käskkirjaga nr. 1-5/20 lisas1. Tulu prognoosimisel võetakse aluseks hind/kg ning hinnanguline ulukiliha koguse prognoos kilogrammides. Muud tulud (1.7.1.5): Transport jahialale ja tagasi, jahitunnistuse väljastamine, relvade kasutusse andmine, topiste valmistamine. Eelarvestatakse proportsionaalselt jahiteenuse osutamise tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Jahimajade tulud (1.7.2) Majutus (1.7.2.1): Majutusteenus jahimajades koos toitlustamisega. Majutusteenuse hinnakiri on kehtestatud käskkirjaga nr. 1-5/63 lisas 1. Eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile ning hinnakirjale. Toitlustus (1.7.2.2): Toitlustus ilma majutuseta (koolitused, seminarid). Toitlustuse hinnakiri on kehtestatud käskkirjaga nr. 1-5/63 lisas 1. Eelarvestatakse proportsionaalselt majutusteenuse osutamise tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Ruumide rent (1.7.2.3): Ruumide rent tundideks (koolitused, seminarid). Ruumide rendi hinnakiri on kehtestatud käskkirjaga nr. 1-5/63 lisas 1. Tulu eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile ning hinnakirjale. Muud teenused (1.7.2.4): Majutusteenuse ostja poolt tellitud lisateenused (vibulaskmine, „taldrikute“ laskmine jne.). Tulu eelarvestatakse proportsionaalselt majutusteenuse osutamise tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Koostööprojektid (1.7.3) Seire ja uuringud (1.7.3.1): Uuringute teostamine vastavalt Keskkonnaministeeriumi või teiste ametiasutuste tellimisel (proovide ja näidiste kogumine). Eelarvestatakse vastavalt lepingule. Kulud Jahiteenuse osutamine (5.7.1) Jahirajatiste hooldus ja remont (5.7.1.1): Söötmiskohtade, soolakute, jahitornide ja -pinkide hooldus. Teada on hooldatavad objektid ning eelmise aasta kulud objektidele. Rajatiste kulu prognoositakse korrutades eelmise aasta keskmist kulu rajatise kohta rajatiste arvuga. Jahi korraldamine (5.7.1.2): 1) Jahisaatjate kulud (5.7.1.2.1): RMK poolt täiendavalt palgatud jahisaatjad juhuks, kui endal ei

jätku tööjõudu. Lisa tööjõudu palgatakse konkreetse jahi läbiviimiseks ettenähtud grupile. Jahimajandi juhatajad planeerivad sisseostetavate jahisaatjate vajaduse ühisjahtide korraldamise

eelarve alusel. Jahisaatjate kulu eelarvestatakse tuginedes prognoositud mahule ning keskmisele kulule jahisaatja kohta.

2) Transpordikulud (5.7.1.2.2): RMK autode kulu tellitud jahi ajal. Kliendi transport jahialale ja tagasi, transport metsas. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi alusel.

12

3) Muud jahi korraldamise kulud (5.7.1.2.3): Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt jahiteenuse osutamise tuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes.

Jahisaaduste töötlemine (5.7.1.3): Jahisaaduste töötlemise kulu (pakkematerjal, majapidamispaber jne.), topised, trofeed. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt suurulukilubade müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Muud jahiteenuse kulud (5.7.1.4): Jahitarbed, tööriistad, abivahendid, koera arstlik läbivaatus. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt jahiteenuste osutamise tuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Jahiõiguse tasud (5.7.1.5): Tasud, mille tasumine võimaldab kliendil jahti pidada - jahitunnistus, relva riiki sissetoomise tasud. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt jahiteenuste osutamise tuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Kasutusõiguse tasud (5.7.2): Loodusressursside tasud. Kehtestatud Keskkonnaministri määrusega (17.01.2005 nr.3). Tasud arvutatakse jahiala alusel. Eelarvestatakse eelmise perioodi maksumäära baasil. Ulukihooldustööd (5.7.3) Ulukihooldetööde tegemine (5.7.3.1.1): Söödapõldude rajamine. Söödapõldude pindala on määratletud kasutusõiguse loaga. Eelarvestatav kulu kalkuleeritakse normatiivide alusel (ettemääratud pindala ha jahimaa kohta). Kulud arvestatakse võttes ha arv korda söödapõllu rajamise kulu 1 ha kohta eelmisel perioodil. Transpordikulud (5.7.3.1.2): Traktorite, ATV’de ja kärude hooldus- ja remonditööde kulud. Eelarvestatakse lähtudes viimase 3 aasta keskmisest kulust ha kohta, mis korrutatakse jahiala pindalaga. Lisasöötmine (5.7.3.2): Lisasööda ostmine (kartul, vili, silo, mais). Miinimumkogusteks on võetud jahimaa korraldusjuhendis ettenähtud miinimumkogused 2 kg ha kohta. Eelarvestatakse lähtudest sööda kg hinna prognoosist, mis korrutatakse jahimaa pindalaga. Ulukihoolde meetmed (5.7.3.3): Vahendid ulukite arvukuse piiramiseks (püünised, padrunid). Eelarvestatakse 1 EEK ha kohta. Jäägrid (5.7.4) Palgakulu (5.7.4.1): Palgakulu eelarvestab personaliosakond. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Majanduskulud (5.7.4.3): Jäägrite telefonikulud ja vormiriietus. Eelarvestamine toimub vastavalt käskkirjaga kinnitatud limiitidele ning rõivastuse uuendamise vajadusele. Transport (5.7.4.5): Kütusekulu ning RMK autode hooldus ja remont. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi alusel. 5.7.5 Kütitud ulukite kogumiskeskused

13

Ulukite käitlemistasud (5.7.5.1): Liha käitlemisega seotud kulud, veterinaarkulud (proovide võtmised). Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt jahisaaduste müügituluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Majanduskulud (5.7.5.2): Tootmishoone kulud (elekter, küte, vesi), liha käitlemisega seotud kulud (paberkotid, des. vahendid jne). Eelarvestatakse tuginedes hoonete halduse poolt kalkuleeritud keskmisele kulule m2 kohta. Jahimajad (5.7.6) Majutus (5.7.6.1): Jahimajade koristus- ja remonditööd, kulumaterjalid (voodipesu, lauanõud). Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Toitlustus (5.7.6.2): Rentnike toitlustamisega kaasnev toiduainetekulu. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Kliendi tellitud lisateenused (5.7.6.3): Rentniku poolt tellitud lisateenused (rabamatk, vibulaskmine). Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Majanduskulud (5.7.6.4): Majutusteenuse osutamisega seotud väikevahendid ja teenused. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. FIE majutusteenuste osutamine (5.7.6.5): Alltöövõtja, kes korraldab kliendile majutusteenuse osutamist RMK majades (perenaine). Eelarvestatakse vastavalt lepingus fikseeritud palgale ning töömahule (kuudes). Toitlustus- ja majutusteenused (RMK tellimisel) väljaspool RMK majasid. Kulu eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga, eelmise perioodi osakaalu aluseks võttes. Jahimajanduse valdkonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

5 Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkond Taimla- ja seemnemajanduse tegevusvaldkonna ülesandeks on korraldada töö selles valdkonnas nii, et nii era- kui riigimetsad saaksid kvaliteetset metsauuendusmaterjali piisavas mahus ja konkurentsivõimelise hinnaga. Valdkonna eelarve kavandamisel eristatakse kolme tegevussuunda ja eelarve koostamise protsessi: taimekasvatus, seemnemajandus ja ilupuude tootmine.

Valdkonna eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja. Taimekasvatuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab taimekasvatuse juht. Seemnemajanduse ja ilupuude eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab seemnemajanduse tootmisjuht. Taimla- ja seemnemajandusosakonna eelarve koosneb metsataimede tootmisega tegelevate taimlate (Purila, Kullenga, Räpina, Rulli, Reiu, Iisaku, Haapsalu ja Sonda taimla), seemlate (Kullenga, Viljandi, Räpina, Tartu, Sõmerpalu, Kuressaare) ja ilupuude kasvatamise (Tartu, Räpina) eelarvetest.

Tulud Seemnete müügitulu (1.4.1.1)

14

Seemlaseemnete müük (1.4.1.1.1): Seemlaseeme on varutud seemnepuude istandustest ehk seemlatest ja sellest kasvatatud puistud on tootlikumad ja parema kvaliteediga kui puistuseemned. Seemlaseemet kasutatakse peamiselt taimede tootmiseks. RMK taimla-ja seemnemajandusosakonna juhataja kavandab eelnevatel aastatel riigimetsas kasutatud seemnete ja eeldatava seemnevajaduse alusel realiseeritavate seemnete mahu seemneliikide kaupa. Seemlaseemneid turustatakse nii RMK siseselt kui ka väljaspool RMKd. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Puistuseemnete müük (5.4.1.1.2): Puistuseeme on varutud kontrollitud metsalankidelt ja seda seemet kasutatakse peamiselt metsakülvideks. Maht antakse ette metsamajandusosakonnast. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Istutusmaterjali müük (1.4.2.1) Seemikute müük (1.4.2.1.1): Seemik on 1-2 aastane külvatud ja samas kohas kasvatatud taim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Istikute müük (1.4.2.1.2): Istik on seemikust kasvatatud (Koolitatud e. hõredamalt ümber istutatud) 3-4 aastane puittaim. Tulu eelarvestatakse tuginedes metsamajanduse valdkonna tellimusele ning eelmise aasta keskmisele tulule kg kohta. Ilupuude müük (1.4.2.2): Ilupuude müügimaht prognoositakse sõltuvalt eelmise aasta müügimahtust. Tulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele tulule istiku kohta. Kulud Seemnemajanduse kulud (5.4.1) Noorte seemlate rajamine ja majandamine (5.4.1.1): Puude istutamise, kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Tootvate seemlate majandamine (5.4.1.2): Puude kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud (n. palgakulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Seemnete varumine (5.4.1.3): Seemnete varumine seemlates ja metsas. Eelarvestatakse vastavalt prognoositud mahule ning eeldatavale hinnale mahuühiku kohta. Käbide lüdimine (5.4.1.4): Käbidest seemnete eraldamine kuumutamise teel. Käbikuivati kulud (elekter, küte, tööjõud). Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Seemnevarude haldamine ja seemnete müük (5.4.1.5): Seemnete laokulu ning pakendamise- ja müügikulu. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile ning eelmise aasta keskmisele kulule mahuühiku kohta. Taimekasvatuse kulud (5.4.2)

15

Seemikute tootmine (5.4.2.1): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele mahuühiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Katmik (5.4.2.1.2.3): Kasvuhoonekulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele katmiku kohta. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Väljakaevamine (5.4.2.1.3): Seemikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Istikute tootmine (5.4.2.2): Siia kuuluvad istutamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Väljakaevamine (5.4.2.2.1.3): Istikute turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Potitaimede tootmine (5.4.2.2.2): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Väljakaevamine (5.4.2.2.2.3): Potitaimede turustuskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Muude taimede tootmine (5.4.2.2.3): Siia kuuluvad külvamis- ja hooldamiskulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Ilupuude tootmine (5.4.2.3): Kasvukohtade rajamine, hooldamine ning turustamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Ilupuude turustuskulud eelarvestatakse tuginedes planeeritud realiseeritavate taimede mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Istutusmaterjali transport kliendile (5.4.3): Taimede, istikute, seemikute ja ilupuude transport kliendini. Kulu eelarvestatakse tuginedes plaanitud tööde mahule ning eelmise aasta tegelikele kuludele. Arvesse võetakse prognoositav kulu muut. Taimla- ja seemnemajanduse valdkonna tootmise juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

6 Loodushoiu tegevusvaldkond 6.1 Loodushoiuosakond RMK loodushoiuosakonna ülesandeks on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust. Loodushoiuosakonna eelarve koosneb loodushoiuosakonna arvestusüksuste eelarvetest ning loodushoiuosakonna strateegilise tasandi eelarvest. Arvestusüksuste nimekirja koostab valdkonna juht

16

võttes aluseks loodushoiu objektide loendi ning järgmiseks perioodiks kavandatavate projektide loetelu. Loodushoiuosakonna eelarve koostab ning selle eest vastutab loodushoiuosakonna juhataja. Osakonna eelarve pannakse kokku alameelarvetest, mille koostavad LHO projektijuhid ning spetsialistid. Tulud IÜÕ objektide kasutamine (1.6.1.1): tulu telkimisalade-, metsamajade- ja ruumide kasutusest ning parkimispiletite müügist. Eelarvestatakse täituvuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes. Loodusteadlikkuse edendamine looduskeskustes (1.6.1.2): RMK looduskeskustes pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse mahtude prognoosi ja eelmise aasta vastavate tulude põhjal. Loodusmajade tulud (1.6.1.3): RMK loodusmajades pakutavad tasulised loodusharidusprogrammid. Eelarvestatakse mahtude prognoosi ja eelmise aasta vastavate tulude põhjal. Loomapargi tulud (1.6.1.4): Elistvere loomapargi tulud. Eelarvestatakse külastatavuse prognoosist ning kehtivatest hinnakirjadest lähtudes. Koostööprojektid (1.6.1.5): Eelarvestatakse vastavalt lepingule. Muud tulud loodushoius (1.6.1.6): Sihtfinantseerimise tulud. Eelarvestatakse vastavalt lepingule. Kulud Loodushoiu objektide rajamine (5.6.1.2.1): Objektide ehitus ning renoveerimine puhke- ja kaitsealadel. Eelarvestatakse tuginedes kasutuskorralduse kavale ning riigihanke tulemustele. Loodushoiu objektide hooldus (5.6.2.2): Objektide hooldustööd puhke- ja kaitsealadel, puhke- ja kaitsealadel koristustööd. Eelarvestatakse lähtudes külaliste seireraportitest ning objektide aastasest keskmisest hoolduskulust eelmistel perioodidel. Loomasööt (5.6.1.3.1): Loomasööt Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Loomade talitamine (5.6.3.2): Loomade hooldamisega seotud kulud Elistvere loomapargis. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Veterinaarteenus (5.6.1.3.3): Veterinaarkulud Elistvere loomapargi loomadele. Eelarvestatakse tuginedes loomade arvule ning eelmise aasta tegelikule kulule looma kohta. Teavitamine (5.6.1.4): Teabepunktide, teabematerjalide, teabekogude soetamise ja haldamisega seotud kulud ning ürituste korralduse ning ekspositsioonide kavandamisega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes külastajate seireraportile, ürituste arvule ning prognoositud kulule ürituse kohta. Loodusharidusprogrammid (5.6.1.5.1): Looduskeskuste ja loodusmajade programmide läbiviimisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes programmide mahule ning prognoositud kulule programmi kohta.

17

Looduskeskuste/-majade haldamine (5.6.1.5.2): Loodusmajade ja looduskeskuste haldamisega seotud kulud. Kulu eelarvestatakse tuginedes hoonete arvule ning prognoositud kulule hoone kohta eelmisel perioodil. Väikevahendite soetamine (5.6.1.6): Väikevahendid, mis on seotud loodushoiu otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Loodushoiuosakonna juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7. 6.2 Sagadi metsakeskus RMK Sagadi metsakeskuse ülesanneteks on keskkonna- ja loodushariduse propageerimine ning turismiteenuste arendamine Sagadi mõisakompleksis. Selleks toimivad metsakeskuses Sagadi looduskool, metsamuuseum koos mõisaajaloo ekspositsiooniga, hotell ja restoran. Sagadi metsakeskuse eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab metsakeskuse juhataja. Tulud Muuseumi külastus (1.5.1): Tulu piletite müügist. Eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta külastatavusele ning piletihinnale. Loodusharidusprogrammid (1.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate õppeprogrammide müügitulu. Eelarvestatakse vastavalt tegevusplaanile ning tellimustele. Koolitus (1.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitus. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale mahule. Majutamine (1.5.6): Majutus hotellis ja võõrastemajas. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale mahule ning eelmise aasta keskmisele hinnale. Toitlustamine (1.5.7): Toitlustamine Sagadis. Eelarvestatakse vastavalt täituvuse prognoosile (majutus, seminarid, üritused). Muud tulud (1.5.8): Muude tulude all kajastatakse muuseumi poe tulud, restorani tulud, sauna tulud ning tulud vahendusteenusest. Eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta tulule. Kinnisvara rent (1.9.2): Tulud seminari ruumide rendist. Eelarvestatakse vastavalt prognoositavale mahule. Kulud Muuseumi haldamine (5.5.1): Muuseumi töötajate palgakulud. Eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Arvesse võetakse ka planeeritud näituste, ekspositsioonide koostamise ja fondidega seotud tegevuste mahud. Väikevahendite soetamine (5.5.2): Väikevahendid, mis on seotud metsakeskuse otsese tegevusega. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Loodusharidusprogrammid (5.5.3): Looduskeskuse poolt pakutavate programmide kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule.

18

Koolitus (5.5.4): Sagadi looduskooli poolt pakutav keskkonnakoolitusega seotud kulud. Eelarvestatakse tuginedes tellitud mahule ning eelmise aasta keskmisele kulule. Majutus (5.5.5): Majutusteenuse pakkumisega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt majutustuluga, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Toitlustamine (5.5.6): Toitlustamisteenusega seotud kulud. Eelarvestatakse proportsionaalselt toitlustustuluga, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Muu kulu (5.5.7): Kulud, mis on seotud vahendusteenuse osutamisega, saunakasutusteenuse osutamisega, muuseumi poe ning restoraniga. Eelarvestatakse proportsionaalselt muude tuludega, eelmise aasta osakaalule vastavalt. Reklaam (5.5.8): Kodulehe uuendus, reklaambukletid jm. Eelarvestatakse tegevusplaanist lähtudes. Sagadi metsakeskuse juhtimiskulud koostatakse vastavalt punktile 7.

7. Valdkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud RMK tegevusvaldkondade tootmise ning teenuste osutamisega seotud juhtimiskulud sisaldavad endas kulusid mis on küll seotud lõpptoodangu valmistamise ja teenuste osutamisega, kuid mida ei ole võimalik või otstarbekas seostada konkreetse lõpptoodangu või teenuste osutamisega, s.h. töötasu-, transpordi- ja majanduskulud. Siia alla kuuluvad metsamajanduse, metsahalduse, jahimajanduse, loodushoiu ning taimla- ja seemnemajanduse juhtimiskulud. Palgakulud (7.1) Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Transpordikulu (7.2) Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel. Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel. Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1) Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära aluseks võttes. Koolitus (sh. koolituslähetus) 7.3.1.2: Koolitused töötajatele. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): Üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära alusel.

19

Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäärasid aluseks võttes. Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): Liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Muud majanduskulud (7.3.2) Hoonete majandamine (7.3.2.1): Jahimajanduse ning Sagadi metsakeskuse alla kuuluvate hoonete hooldustööd, heakorratööd, kommunaalkulud ning hooneid majandavate töötajate palgakulu. Palgakulu eelarvestamisel võetakse arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse eelmise aasta kulu hoone kohta aluseks võttes. Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, raadiojaamad, GPS’id. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäärade alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kantselei kulud (7.3.2.3): Jahimajandusel Väätsa ja Kuressaare kantseleikulud (trükised). Teistel üksustel trükised, ajakirjad, tõlketööd. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Infotehnoloogia (7.3.2.6): Infotehnoloogia kulude all kajastatakse IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna tarbeks (arenduseks). Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele. Väikevahendid 7.3.2.9: Raadiosaatjad, võsalõikurid jne. Kõik väikevahendid hinnaga alla 30 000EEK’i. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Metsa (puidu) hindamise materjalid (7.3.2.10): Värvid, kindad ja muud tarvikud. Mõõtmistalituse tööriistad. Eelarvestatakse prognoositava vajaduse alusel. Kinnisvara maamõõdukulud, teede reg. Moodustamine (7.3.2.11): Raielankide piiride märgistamine. Kulu eelarvestatakse tuginedes mahu prognoosile (ha) ning eelmise aasta keskmisele kulule ha kohta. Arvesse võetakse prognoositav hinnamuutus ha kohta. Uurimistööd ja konsultatsioon (7.3.2.12): Õigusabi kulud, uurimis- ja arendustöö. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Ametiriietus (töötajatele ettenähtud ametiriietus) 7.3.2.13: Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga määratud piirmäära aluseks võttes. Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.

8 Administratsiooni ehk üldhalduskulud Administratsiooni ehk üldhalduskulude eelarve sisaldab endas administratsiooniosakonna, dokumendihaldusosakonna, finantsosakonna, hoonete haldamise osakonna, IT osakonna, kommunikatsiooniosakonna, personaliosakonna, riigihangete osakonna, siseaudititalituse, õigusosakonna ja juhatuse ning nõukogu eelarvet. Administratsiooni eelarve koostab ja eelarve täitmise eest vastutab finants- ja administratsioonijuht. Osakondade eelarved koostavad ja eelarvete täitmise eest vastutavad osakondade juhatajad ja siseaudititalituse juhataja.

20

Tulud Kinnisvara rent (1.9.2): tulu üürile- või rendile antud hoonestatud kinnistute või ruumide üüri- ja renditulu. Eelarvestatatkse kehtivate lepingute alusel. Muud tulud (1.9.3): sinna alla kuuluvad sihtfinantseerimine, kahjutasud, kindlustushüvitised jpm. Eelarvestatakse tuginedes eelmise aasta tulule. Kulud Palgakulud (7.1) Palgakulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide palgad. Arvesse võetakse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Eraldi arvestatakse võimalike uute töötajate töötasud ja seonduvad maksud. Transpordikulu (7.2) Transpordikulude all on kajastatud nii administratsiooni- kui tööjuhtide transport. Tööjuhtide transpordi all kajastatakse nii kütusekulu kui hooldus- ja remonditööd. Eelarvestatakse prognoositava mahu (km) ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel. Administratsiooni puhul kajastatakse transpordikulu all autokompensatsioon. Eelarvestatakse kehtiva kompensatsiooni summa või prognoositava km arvu ning kehtiva autokompensatsiooni tariifi (käskkiri) alusel. Personaliseeritud majanduskulud (7.3.1) Personalikulud (7.3.1.1): Tervisekontroll, vaktsineerimine. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära aluseks võttes. Koolitus (sh. koolituslähetus) 7.3.1.2: koolitused töötajatele. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Ürituste korraldamine RMK töötajatele (7.3.1.3): üritused töötajatele, n. sünnipäevad, jõulupidu. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Töölähetused (v.a. koolituslähetused) 7.3.1.4: Töötajate komandeeringute kulud (majutuskulud, päevarahad, sõidukulud). Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäära alusel. Nõupidamiste korraldamine (7.3.1.5): Nõupidamiste – ja koosolekute korraldamise kulud. Majutus, toitlustamine, sõidukulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest, käskkirjaga kehtestatud piirmäärasid aluseks võttes. Rahvusvaheline koostöö (7.3.1.6): liikmemaksud, osalusmaksud rahvusvahelistes ühendustes. Eelarvestatakse plaanidest lähtuvalt. Muud majanduskulud (7.3.2) Hoonete majandamine (7.3.2.1): RMK’le kuuluvate hoonete (va. jahimajanduse, taimla- ja seemnemajanduse, loodushoiu ja Sagadi metsakeskuse hooned) hooldustööd, heakorratööd, kommunaalkulud ning hooneid majandavate töötajate palgakulu. Palgakulu eelarvestamisel võetakse

21

arvesse iga ametikoha fikseeritud palk ja maksud ning sellel ametikohal töötavate inimeste arv. Hoonete haldamise kulud eelarvestatakse eelmise aasta kulu hoone kohta aluseks võttes. Sidevahendite kasutamine (7.3.2.2): Administratsiooni- ja tööjuhtide telefonikulud, raadiojaamad, GPS’id. Telefonikulude eelarvestamine toimub käskkirjaga määratud piirmäärade alusel. Teiste kulude eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Kantselei kulud (7.3.2.3): trükised, ajakirjad, tõlketööd, arhiivindusega seotud kulud. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Audit (7.3.2.4): auditi kulud. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel. Õigusabi, kohtukulud (7.3.2.5): juriidilise teenuse kulud. Eelarvestatakse lähtudes planeeritavast vajadusest. Infotehnoloogia (7.3.2.6): osakonnad, üksused (va.IT osakond) kajastavad infotehnoloogia kulude all IT osakonna poolt ette antud kulud (tarvikud, programmid, arendused), mis on ette nähtud vaid konkreetse osakonna, üksuse tarbeks (arenduseks). IT osakond kajastab infotehnoloogia kulude all RMK üldiseid infotehnoloogilisi kulusid. Eelarvestatakse tuginedes RMK sisesele tellimustele ning planeeritavale vajadusele. Kommunikatsioon (7.3.2.7): reklaamikulud, RMK meened, tõlketeenused, tellitud teenused. Eelarvestatakse vastavalt lepingutele ning eelmise aasta keskmisele kulule. Koostöölepped (7.3.2.8): sponsorlus. Eelarvestatakse kehtivate lepingute alusel. Väikevahendid 7.3.2.9: kõik väikevahendid hinnaga alla 30 000EEK’i. Eelarvestamisel lähtutakse planeeritavast vajadusest. Uurimistöö ja konsultatsioon (7.3.2.12): Eelarvestatakse lähtuvalt planeeritud vajadusest. Muud kulud (7.3.2.14): kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest. Eelarvestatakse prognoosist lähtuvalt. Amortisatsioon (9): Eelarvestab raamatupidamine põhivara registri põhjal.

9 Reservfond Reservfondi suuruse kinnitab juhatus eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla üle 5% eelarveaastaks planeeritavatest kuludest. Reservfondi kasutab juhatus erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha. Reservfondist raha eraldamise taotlus esitatakse tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste juhi poolt finants- ja administratsioonijuhile. Taotlus peab sisaldama selgitust kulu vajalikkuse ja suuruse kohta (miks on tarvis täiendavat finantseerimist) Finantsosakond koostab laekunud taotluste ja nende juurde kuuluvate lisamaterjalide põhjal eelarve muutmise otsuse eelnõu, milles märgitakse: lisaraha saaja struktuuriüksuse nimi, summa ja sihtotstarve. Peale juhatuse poolset taotluse rahuldamise otsust muudetakse otsuse alusel vastava struktuuriüksuse eelarvet.

22

10 Kapitaalmahutuste eelarvestamine Kapitaalmahutuste kavandamine on osa eelarve koostamise protsessist. Koos eelarve projekti kinnitamisega AP’s esitavad tegevusvaldkondade juhid finantsosakonnale kavandatavate kapitaalmahutuste taotletavad mahud, kapitaalmahutuste tasuvuse arvestused ja põhjendused. Juhatus hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja vajadust ning finantsosakond koostab RMK kapitaalmahutuste eelarve, mis kuulub esitamisele nõukogule ühe osana koondeelarvest. RMK kapitaalmahutused jagunevad tinglikult kaheks: tootmisega seotud kapitaalmahutused (liikideks jaotatuna metsamaaparandus, metsatehnika soetamine, tööjuhtide transpordivahendid) ja haldamisega seotud kapitaalmahutused (ehitus-ja renoveerimistööde läbiviimine, infotehnoloogia, haldamisega seotud transpordivahendite soetamine). Struktuuriüksused koostavad kapitaalmahutuste taotlused liikide lõikes vastavalt kehtestatud kordadele ja juhenditele, mis esitatakse koos eelarvega tegevusvaldkonna juhile. Valdkonna juht hindab kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust ning koostab valdkonna kapitaalmahutuste koondeelarve, mis esitatakse Juhatusele. Juhatus hindab koostöös vastava valdkonna spetsialistidega kapitaalmahutuste tasuvust ja põhjendatust ning finantsosakond koostab kapitaalmahutuste koondeelarve.

10.1 Metsamaaparandus Metsaparanduse kapitaalmahutuste planeerimine lähtub kahe peamise tegevusvaldkonna metsahalduse ja metsamajanduse arengukavast ning toimub mõlema valdkonna poolt ettevalmistatuna ja läbiviiduna vastavalt Juhatuse 19.06.2009. a otsusega nr 1-32/62 kinnitatud „Metsaparanduse kapitaalmahutuste ja kulude eelarve koostamise juhend” kehtestatud korra alusel. 10.2 Tootmisvahendite soetamine (metsatehnika jm) Tootmisvahendite soetamise aluseks on kapitaalmahutuse tasuvuse arvestus. Eristatakse tegevusi, mida on võimalik teenusena väljast sisse osta (nt maapinna ettevalmistus, puidu kokkuvedu) ja mida ei ole võimalik väljast sisse osta (nt masinistutus). Kui teenust on võimalik väljast sisse osta, siis koostatakse kapitaalmahutuse kavandatavad rahavood, võttes arvesse tootmisseadmele kavandatud tööde iga-aastase mahu, tootmisseadmega teostatavate tegevuste maksumuse, tootmisseadme ülalpidamisega seonduvad kulutused, tootmisseadme jääkmaksumuse kasutusaja lõpuks ning kapitaalmahutuselt nõutavat tulumäära, mis on võrdne analoogseteks investeeringuteks pakutava laenuintressi määraga turul. Kapitaalmahutus loetakse õigustatuks kui oma tootmisvahendiga teostatud tegevuse maksumus kujuneb soodamaks väljast ostetud teenuse maksumusest. Kui teenust ei ole võimalik sisse osta, hinnatakse kapitaalmahutuse tasuvust võrreldes alternatiivseid tegevuse teostamise võimalusi (sama töö teostamine käsitsi, olemasolevate seadmetega jne). Tegevusvaldkonna juht hindab tootmisvahendite soetamise taotluse põhjendatust, koostab allüksuste tootmisvahendite kapitaalmahutuste koondeelarve struktuuriüksuste lõikes ning esitab kapitaalmahutuse taotluse Juhatusele.

Tootmisvahendite soetamiseks ja jälgimiseks on kehtestatud käskkiri 27.03.2008 nr 1-5/46 Tootmisvahendite soetamiseks kapitaalmahutuste eelarvestamise ja soetatud tootmisvahendite jälgimise korra kinnitamine.

23

10.3 Infotehnoloogiaalased kapitaalmahutused Infotehnoloogia alased kapitaalmahutused on riistvara ja tarkvara alased kapitaalmahutused, infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid, mis tellitakse tulenevalt tegevus- ja tugivaldkondade vajadustest ja nende poolt IT osakonnale püstitatud lähteülesannetest. Materiaalse (riistvara) ja immateriaalse põhivara (infotehnoloogilised ärilahendused ja arendusprojektid) kapitaliseerimise alampiir on kehtestatud RMK raamatupidamise sise-eeskirjaga. Immateriaalse põhivara arvestust ja aruandlust peetakse IT osakonna juhataja poolt etteantud ja eelarvega määratud projektide lõikes.

Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis (käsitletakse kapitaalmahutusena) ainult juhul, kui: (a) objekt (projekt) on RMK poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti (projekti) kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; ja (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Kapitaalmahutustena on käsitletavad ka arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui täidetud on kõik alltoodud kriteeriumid: (a) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; (b) RMK suudab kasutada või müüa loodavat vara; (c) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete või teenuste jaoks); (d) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Infotehnoloogiaalaseid kapitaalmahutusi tehakse tsentraalselt. IT osakonna juhataja hindab RMK erinevate tegevusvaldkondade infotehnoloogia alaste kapitaalmahutuste vajadust koostöös tegevusvaldkonna juhtidega ning koostab RMK infotehnoloogialaste kapitaalmahutuste eelarve, mis esitatakse Juhatusele. Infotehnoloogiaalaste kapitaalmahutuste põhjendatuse puhul võetakse arvesse nii nn kõvasid kriteeriume (tootmismahu kasv, omahinna alanemine, tulude kasv, kulude vähenemine jne), kui ka pehmeid kriteeriume (parem informeeritus, teeninduskvaliteedi tõus, imago paranemine, klientide rahulolu, ladusam töökorraldus, konkurentsivõime paranemine, turvalisus jne). Kui võimalik, siis koostatakse infotehnoloogiaalase kapitaalmahutuste rahavoogude plaan, kuid reeglina tehakse otsus siiski hinnanguliselt ning põhjendatakse seletuskirjaga. 10.4 Transpordivahendite soetamine Transpordivahendite soetamise vajadust hindab tegevusvaldkonna juht, tulenevalt töökohtadele arvust, mis eeldavad transpordivahendi olemasolu ning struktuuriüksuse autopargi keskmisest vanusest ja optimaalsest kasutuseast. Struktuuriüksuse juht esitab transpordivahendite soetamise taotluse ja põhjenduse tegevusvaldkonna juhile, kes hindab omakorda struktuuriüksuse transpordivahendite soetamise vajadust ning esitab andmed ehitus- ja transpordispetsialistile. Ehitus- ja transpordispetsialist koondab valdkondade transpordivahendite soetamiste eelarved ning esitab need Juhatusele. Juhatus otsustab millises mahus valdkonniti eelarveaastal transpordivahendite soetamiseks rahalisi vahendeid kavandatakse ning seejärel koostan ehitus- ja transpordispetsialist RMK transpordivahendite kapitaalmahutuste eelarve. Transpordivahendite soetamine toimub ehitus- ja transpordispetsialisti vahendusel. Hanke viib läbi riigihangete osakond.

24

10.5 Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimine hõlmab endas RMK struktuuriüksustes hoonetega seotud ehitus- ja renoveerimistööde planeerimist ja läbiviimist. Hoonete haldamise osakond, tuginedes teiste struktuuriüksuste ettepanekutele ning hoonete tehnilise seisukorra kaardistamise tulemustele, koostab kapitaalmahutuste aastaplaani ja renoveerimistööde aastaplaani ettepanekud (tiitelnimestikud) ning esitab koos eelarve ettepanekutega finantsosakonnale. Finantsosakond lülitab ettepanekud eelarve projekti koosseisu ja esitab Juhatusele. „Ehitus- ja renoveerimistööde läbiviimise kord“ on kinnitatud 30. juuni 2009. a juhatuse otsusega nr 1-32/66 11 Eelarve muutmine

Eelarve muutmise (üldine tulude, mahtude, kulude, ühikuhindade suurendamine või vähendamine) algatab juhatus. Lisaeelarve kinnitab nõukogu ja see jõustub juhatuse otsusega. Valdkondade vahelised muudatused koondeelarve piires (eelarve ümberjagamised) algatab finants- ja administratsioonijuht ning need jõustuvad juhatuse otsusega. Eelarve koondridavahelisi muudatusi on võimalik teha ainult lisaeelarvestamise käigus. AP’s sisestavate ja üheks koondreaks koonduvate alamridade vahelisi muudatusi on võimalik teha valdkonna sisese eelarvete ümberjagamise käigus.

12 Eelarvete täitmise jälgimine Eelarvete täitmise jälgimine toimub aruandekeskuses (http://aruanded.rmk.ee/doku.php). Eelarve jälgimiseks kasutatavad aruanded:

• Eelarve täitmise raport – sisaldab tegelikke andmete võrdlust eelarvega. Võimaldab võtta andmeid kuupäevade vahemikega ning erinevate valdkondade ning struktuuriüksuste lõikes.

• RMK kapitaalmahutused – Axapta aruanne, sisaldab eelarvet ning tegelikku täitmist. Raport on kumulatiivne.

Lisa 2

RMK eelarve koostamise

protseduuri juurde

Eelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad töötajad

Kood Struktuuriüksus Nimi Ametinimetus RMK RMK Aigar Kallas Juhatuse esimees

MHLD Metsahalduse tegevusvaldkond Tiit Timberg Juhatuse liige

Toomas Väät Metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Kivisto Metsaparanduse peaspetsialist

1701 Metsahaldusosakond Kristjan Tõnisson Keskkonnakorralduse peaspetsialist 171A Alutaguse metskond Koidu Simson Metsaülem 171B Harjumaa metskond Andrus Kevvai Metsaülem 171D Hiiumaa metskond Lembit Lühi Metsaülem 171E Ida-Virumaa metskond Alar Süda Metsaülem 171G Järvamaa metskond Peeter Puhke Metsaülem 171H Jõgevamaa metskond Avo Jürissaar Metsaülem 171K Läänemaa metskond Tanel Ehrpais Metsaülem 171L Lääne-Virumaa metskond Eerik Väärtnõu Metsaülem 171M Põlvamaa metskond Andres Sepp Metsaülem 171N Pärnumaa metskond Heiki Ärm Metsaülem 171O Raplamaa metskond Margus Emberg Metsaülem 171P Saaremaa metskond Marko Trave Metsaülem 171R Tartumaa metskond Toomas Haas Metsaülem 171S Valgamaa metskond Risto Sepp Metsaülem 171T Viljandimaa metskond Elor Ilmet Metsaülem 171U Võrumaa metskond Agu Palo Metsaülem 171V Vändra metskond Jaan Kägu Metsaülem 1772 Metsakorraldustalitus Veiko Eltermann Talituse juhataja 1702 Kinnisvara korraldamise talitus Andrus Lauren Talituse juhataja

MMAJ Metsamajanduse tegevusvaldkond Tavo Uuetalu Juhatuse liige

1801 Metsamajandusosakond Rainer Laigu Metsamajanduse peaspetsialist 1821 Edela regioon Aivar Laud Regiooni juht 1831 Kagu regioon Raivo Võlli Regiooni juht 1841 Kirde regioon Avo Siilak Regiooni juht 1850 Metsaparandustalitus Margus Reimann Talituse juhataja 1860 Puiduenergeetikatalitus Erkki Etverk Talituse juhataja 1870 Looduskaitsetalitus Urmas Roht Talituse juhataja

MTUR Puiduturustuse tegevusvaldkond Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja

1901 Puiduturustusosakond Ulvar Kaubi Puiduturustusosakonna juhataja 1903 Puidumõõtmistalitus Terje Sein Talituse juhataja

JAHI Jahimajandusosakond Kalev Männiste Jahimajandusosakonna juhataja

TAIM Taimla- ja seemnemajandusosakond Esko Krinal Taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja

LOOD Loodushoiu osakond Marge Rammo Loodushoiuosakonna juhataja

2

SAGA Sagadi metsakeskus Krista Keedus Juhataja

KESK Administratsioon Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4074 Administratsiooniosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht 4075 Riigihangete osakond Reimo Kõps Osakonna juhataja 4077 Personaliosakond Ülle Pällo Osakonna juhataja 4078 Õigusosakond Mare Hiiesalu Osakonna juhataja 4080 Riigimetsa Majandamise Keskus Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

4081 Juhatus Tavo Uuetalu Metsamajanduse tegevusvaldkond juhatuse liige

4083 IT-osakond Jaan Schults Osakonna juhataja 4084 Kommunikatsiooniosakond Kati Veskimägi Turundusjuht 4085 Siseaudititalitus Piret Lantin Talituse juhataja 4086 Hoonete haldamise osakond Martin Kõiv Osakonna juhataja 4087 Dokumendihaldusosakond Elisabeth Ivask Osakonna juhataja 4088 Finantsosakond Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht 4089 Nõukogu Anneli Viik Finants- ja administratsioonijuht

Lisa 1

RMK eelarve koostamise

protseduuri juurde

Adaptive Planningu kasutajajuhend

2010

2

Sisukord:

Sisselogimine ............................................................................................................................. 3

Salasõna muutmine ................................................................................................................... 3

Töölehtede asukoht ja avamine ................................................................................................ 4

Summade sisestamine................................................................................................................ 4

Tööriba käsud .......................................................................................................................... 11

3

Sisselogimine

Ava veebilehitseja (Explorer, Mozilla) ning sisesta aknasse

https://live.adaptiveplanning.com/app

Sisesta programmi administraatori (peakasutaja) poolt edastatud kasutajanimi (Email

Aadress) ja salasõna (Password) ning vali Submit.

Salasõna muutmine

Vali paremalt ülevalt nurgast Profile.

Sisesta kehtiv salasõna (Old password) ja kaks korda uus salasõna (New password, Verify

new password)- Submit. Salasõna muutmine ei ole kohustuslik.

4

Töölehtede asukoht ja avamine

Töölehed asetsevad Sheets valiku all. Töölehte avamiseks vali tööleht My Sheets (Overview)

või tööriba valikust (vasak hiireklikk).

Töölehed: Kasumiaruanne – andmeid sisestada ei ole vaja, andmed tulevad automaatselt lehelt tulud,

kulud ja muud kulud

Tulud – sisesta osakonna tulud

Sisekäive – sisesta sisekäibe kulud, tulud ilmuvad automaatselt vastavalt sisekäibe osapoole

kuludele.

Kulud – sisesta osakonna kulud

Muud kulud – sisesta üldhaldus kulud

Administratsiooni transport – sisesta kilomeetrid

Põhivara – andmeid sisestada ei ole vaja, finants täidab need väljad

Telefonid – sisesta telefoni kulu ametikoha kaupa

Tööjuhtide transport – sisesta summa ametikoha kaupa

Summade sisestamine

Lahtrid, kuhu saab summasid sisestada on valged. Mitteredigeeritavad lahtrid on hallid.

Sisesta vastavad summad konto-perioodi kohta, salvestamiseks vajuta .

5

Peale salvestamist muutuvad sinised summad mustaks.

Sisestada saab ka kvartaalset või aasta summat.

Peale summa sisestamist avaneb dialoogiaken, kus tuleb määrata, mis alusel summa

jaotada.

6

- vastavalt olemasolevatele proportsioonidele

- vastavalt eelmise aasta proportsioonidele

- jaota võrdselt

- vastavalt valitud kaaludele (ainult

kvartaalsete summade puhul)

Avamine - vali lahter ja vajuta paremat hiireklahvi, avaneb hüpikemnüü.

7

Copy-Paste > Välja(de) kopeerimine.Vali lahter(id), mida kopeeritakse, ava hüpikmenüü ja

Copy; aseta need lahtritesse, kuhu kopeeritada, ava hüpikmenüü ja vali Paste.

Ilma dialoogiaknata saab sama teha kasutades Ctrl+C ja Ctrl+V kombinatsioone. Clear-

nullib valitud välja(d). Copy Forvard > Copy to End – kopeerib välja väärtuse ajaperioodide

lõpuni.

Copy Forvard > Advanced – kopeerib väärtuse vastavalt valitud kriteeriumitele

Value- kopeeritav väärtus

Copy until – kopeerib kuni töölehe viimase perioodini (Plan), aasta lõpuni (Year), kvartali

lõpuni (Qtr).

Kopeeritava väärtuse suurendamine või vähendamine:

1. Increment by Percent -suurendab iga perioodi väärtust % võrra

2. Increment by Value - suurendab iga perioodi väärtust summa võrra

3. Decrement by Percent - vähendab iga perioodi väärtust % võrra

4. Decrement by Value - vähendab iga perioodi väärtust summa võrra

Stop at 0 – lõpeta vähendamine, kui väärtus on jõudnud nullini (ei teki negatiivseid

summasid).

8

Adjust – summa jaotamine üle valitud lahtrite.

Vali piirkod, kuhu sisestatud summa jaotada, ava hüpikmenüü ja Adjust

Avaneb dialoogiaken

Vali soovitud variant ja sisesta jaotatav summa ning vajuta Apply

• Jaotus vastavalt olemasolevatele proportsioonidele (Change proportsionally by)

Kui valitud lahrites on juba summad, toimub proportsioanaalne jaotus nende

alusel ja jaotatav summa liidetakse olemasolevatele summadele.

9

• Joata võrdselt (Change evenly by). Jaotatav summa liidetakse

olemasolevatele summadele)

• Valitud väärtuste suuredamine/vähendamise summa/protsendi võrra

Increment by Percent -suurendab väärtust % võrra

Increment by Value - suurendab väärtust summa võrra

10

Decrement by Percent - vähendab väärtust % võrra

Decrement by Value - vähendab väärtust summa võrra

Add Note - märkmete lisamine lahtrile.

Vali lahter, ava hüpikmenüü ja Add Note.

Märkmetega väljadele tekib paremale ülesse nurka punane kolmnurk

Märkmete vaatamiseks vali lahter, ava hüpikmenüü ja Edit Note.

Show and Hide -töölehel nähtavate perioodide seadistamine.

Ava hüpikmenüü, vali Show and Hide. Vali iga aasta kohta veerud (Kuud, Kvartal,

Aasta), mida töölehel kuvatakse/ei kuvata. Aastate valik dialoogiaknas sõltub

peakasutaja poolt määratud eelarveperioodist.

11

Tööriba käsud

Clear All Edits- kustutab kõik peale viimast salvestamist tehtud muudatused

Save - Sisestatud andmete salvestamine

Printable View - töölehe avamine/salvestamine Exceli formaadis

Refresh Sheet – töölehe andmete värskendmamine

Copy, Cut, Paste - kopeeri, lõika, aseta käsud -

Spliti (eelarvekonto detailrea) lisamine, kustutamine, ümbernimetamine

Võimaldab kasutajal lisada eelarvekontole detailridu. Detailridade summad

summeeritakse eelarvekonto reale.