RMK külastusobjektide projekteerimise ja ehitustööde läbiviimise juhendi kinnitamine

kaskkiri_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labiviimise_juhendi_kinnitamine_57.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARGE RAMMO PNOEE-46005080216 2019-07-02 11:46:53

kaskkiri_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labiviimise_juhendi_kinnitamine_57.pdf

RMK külastusobjektide projekteerimise

ja ehitustööde läbiviimise juhendi kinnitamine

RMK juhatuse 26.03.2019. a otsusega nr 1-32/40 kinnitatud „RMK külastuskorraldusosakonna

põhimääruse“ punktide 5.4.1 ja 5.4.5 alusel

1. K i n n i t a n „RMK külastusobjektide projekteerimise ja ehitustööde läbiviimise

juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labi-

viimise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK külastuskorraldusosakonna juhataja 31.05.2019. a

käskkirja nr 1-5/50 „Dokumentide kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Rammo

Külastuskorraldusosakonna juhataja

Jaotuskava: juhtimisarvestuse osakond, külastuskorraldusosakond, raamatupidamisosakond,

õigusosakond

Jaak Jansen

Külastuskorralduse arendusjuht

02.07.2019

KÜLASTUSKORRALDUSOSAKONNA JUHATAJA

KÄSKKIRI

(digitaalallkirja kuupäev) nr 1-5/57

kaskkirja_lisa_kulastusobjektide_projekteerimise_ja_ehitustoode_labiviimise_juhend.pdf

KINNITATUD

RMK külastuskorraldusosakonna

juhataja (digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/57

RMK KÜLASTUSOBJEKTIDE PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTÖÖDE

LÄBIVIIMISE JUHEND

1. Üldsätted

Käesoleva juhendi eesmärk on sätestada ning reguleerida külastuskorraldusosakonna

kavandavate külastusobjektide projekteerimis- ja ehitustööde korraldamist.

2. Mõisted

Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1. ehitisregister – register, kus hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet kavandatavate,

ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.

Ehitustegevusega seotud taotlusi ja dokumente saab esitada aadressil www.ehr.ee.

KKO ehitusregistri volitatud kasutajad on esitatud Lisas 1. 2.2. ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud

terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;

2.3. hoone – väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;

2.4. rajatis – ehitis, mis ei ole hoone;

2.5. ehitamine – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine ja ehitise

tehnosüsteemide muutmine või asendamine ning lammutamine;

2.6. projekteerimine – protsess, mille käigus koostatakse dokument või dokumentide

kogum, mille tulemusel tekib ehitusprojekt;

2.7. ehitusprojekt – ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis

koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest jm asjakohastest dokumentidest;

Ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt.

2.8. ehitusprojekti ekspertiis – protsess, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti vastavust

nõuetele või ehitisprojekti osa vastavust nõuetele koosmõjus koostatud ehitus-

projektiga, sh vastavust õigusaktidele, ehitusprojekti koostamiseks väljaselgitatud

andmetele, planeeringule, projekteerimistingimustele, säästlikule ja põhjendatud

lahendusele ning projekteerimise ja ehitamise hea tavale. Ehitusprojekti ekspertiis

tehakse ehitusprojektile, mille järgi kavatsetakse ehitada, mille järgi ehitatakse või

ehitati;

2.9. ehitise omanikujärelevalve (OJV) – ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve, mille

peab tagama omanik (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle

võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik;

2.10. külastusobjekt – maastiku rekreatiivset kasutust hõlbustav, maastikku kaitsev ja

kasutust suunav külastuskorralduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on

dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele;

2.11. külastuskorralduskava (KüKa) – külastusala olemusest lähtuv ning

külastuskorralduslikke arenguid ja majandamislahendeid käsitlev ning ala väärtuste

kaitset korraldav dokument. Külastuskorralduskava koostatakse tuginedes

planeeringutele, seiretele ja uuringutele, seejuures arvestades kava elluviimise käiku

ning muutusi toimimiskeskkonnas;

2.12. vaegtöö – tegevused, mis on teostatud ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata.

Kasutust mittetakistavad ehk ebaolulised puudused, näiteks uste ja akende

reguleerimine, värviparandused jne või looduslikest tingimustest tulenevad õigeaegselt

mitte valminud tööd, näiteks varased külmad;

2.13. Keskkonnamõjude analüüs (KMA) – protsess, mille raames selgitatakse välja

planeeritava taristu ja/või töödega kaasnevad potentsiaalsed ohutegurid, mõjud ning

leevendavad meetmed külastusobjekti ja selle välispiirist 100 m ulatuses puhvertsooni

jäävatele teadaolevatele kaitstavatele objektidele keskkonnaregistri ja RMK RITA

GISi andmetel. Analüüsi teostab RMK looduskaitseosakonna keskkonnamõjude

analüüsi spetsialist. Keskkonnamõjude analüüs on osa projekteerimisprotsessist, mis

viiakse läbi paralleelselt käesolevas juhendis kirjeldatud tegevustega, vastavalt

juhatuse liikme käskkirjaga kinnitatud juhendile „Külastuskorralduse

keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“ (edaspidi ka KKO KMA juhend) ning

KKO sisesele töökorralduslikule juhisele „Külastuskorralduse keskkonnamõjude

analüüsi tööprotsessi juhis“ .

2.14. Puhvertsoon – Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi (KMA)

teostamise raames loodav tsoon, mis moodustatakse 100 meetri ulatuses ümber

projektala või külastusobjekti teenindus-, huvi- või varutsooni välispiiri

2.15. Projektala – Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi (KMA)

koostamiseks vajadusel loodav projekteerimistöödega haaratud ala. Projektala

luuakse, kui teenindus-, huvi- või varutsooni suurus ületab oluliselt või ei kata

projekteerimistöödega haaratud ala.

2.16. KKO_KV – (pikemalt: külastuskorralduse kaitseväärtused) QGIS

kaardirakendus, mis muuhulgas kuvab kaardikihi ja tabelandmetena päringu

külastusobjektide ja nende välispiirist 100 m ulatuses puhvertsooni jäävate

teadaolevate kaitstavate objektide kohta keskkonnaregistri ja RMK RITA GISi

andmetel.

3. Projekteerimise lähteülesanne

3.1. Projekteerimisprotsessi alustatakse pöördumisega kohalikku omavalitusesse. Kirjalikus

taasesitamise vormis selgitab külastusala juht välja kohaliku omavalitsuse seisukoha

projekteerimistingimuste vajalikkuse osas. Pöördumise ja vastuskirjad salvestatakse DHS-is

sarjas 12-8 Puhkemajanduslike objektide dokumendid.

3.2.Seejärel alustatakse projekteerimise lähteülesande koostamisega.

3.3. Projekteerimise lähteülesande koostamise aluseks võivad olla:

3.3.1. ala põhine külastuskorralduskava;

3.3.2. ala põhised külastaja- ja külastusseire tulemused;

3.3.3. projekteeritava külastusobjekti kaitseväärtuste rakenduse väljavõte KKO KV

keskkonnamõjude analüüsi aruanne (vt „Külastuskorralduse keskkonnamõjude

analüüsi läbiviimise juhend“ punkt 2 – Keskkonnamõjude analüüsi aruanne);

3.3.4. planeeringute materjalid.

3.4. Projekteerimise lähteülesande koostab külastusala juht, kes kaasab koostamisprotsessi

maastikukaitsespetsialisti, vastava piirkonna juhi, taristuspetsialisti, vajadusel

külastusala KüKa koostamist koordineerinud kavandamisspetsialisti, maastikuseire

spetsialisti ja ehitusspetsialisti.

3.5. Projekteerimise lähteülesande koostamise aluseks võetakse „Projekteerimise

lähteülesande vorm“ (Lisa 2), mille täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgnevale:

3.5.1. juhul, kui planeeritav külastusobjekt paikneb kaitstaval loodusobjektil, tuleb

lähteülesande sissejuhatavas lõigus nimetada ka kaitstavat loodusobjekti

millele külastusobjekti kavandatakse;

3.5.2. juhul, kui planeeritav külastusobjekt paikneb kaitstaval loodusobjektil, tuleb

projekteerimise lähteülesande vormis punktis 5. „Kaitset ja tegevusi

reguleerivad aktid“ ja punktis 7. „Muud erinõuded“ rõhutatult välja tuua

projekti ning sellega planeeritavate tööde ja tegevuste vastavuse vajadus

muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse jt seaduste ning nendest tulenevate

kaitsekorda reguleerivate õigusaktide (näiteks kaitse-eeskiri, keskkonnaministri

määrus jne) sätetele. Seadused ning sellest tulenevad kaitsekorda reguleerivad

õigusaktid tuleb eraldi välja tuua;

3.5.3. tööde valmimise tähtaja määramisel projekteerimise lähteülesande vormis

punktis 8 „Projekteerimistööde tähtajad“ tuleb arvestada sesoonsuse ja vajalike

toimingutega (projekti tutvustamine huvigruppidele, tagasiside, vajadusel

projekti korrigeerimine jms) ning määratud tähtaeg peab olema realistlik;

3.5.4. Projekteerimise lähteülesande vormis punkti 4 „Rajatiste tehnilised andmed,

nõuded“ täitmisel arvestada, et projekteeritav külastusobjekt vastaks avalikus

kasutuses oleva objekti ja külastuskorraldusosakonna kehtivatele nõuetele ning

külastusobjekt oleks komplektne (juurdepääsuteed, parklad, piirded, suuna- ja

kohaviidad), lihtsasti hooldatav ja turvaline;

3.5.5. „Projekteerimise lähteülesande vormi“ tuleb täita alaspetsiifiliselt ning olulist

infot vajadusel juurde lisada.

3.6. Vastavalt „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“

alapunktile 1.1. viiakse uue külastusobjekti rajamise, olemasoleva rekonstrueerimise

või lammutamise projekteerimisprotsessi raames läbi külastuskorralduse

keskkonnamõjude analüüs, mille täpne tööprotsess on toodud KKO

“Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhises“

3.7. Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad järgmised lisad:

3.7.1. Plaanilahendus ja eskiis – sobiva olemasolul lisada näidiseid külastuskorraldus-

osakonna väikevormide kataloogist või muid jooniseid ja fotosid;

3.7.2. planeeringud – lisada olemasolul;

3.7.3. huvigruppide ootused/vajadused – lisada kui projekteeritava loodushoiu-

objektiga on seotud huvigruppe (Maavalla Koda, Eesti Puuetega Inimeste

Koda, tervisespordi grupid jms). Ootused/vajadused fikseerida kohtumiste ja

läbirääkimiste protokollidega, mis salvestatakse DHS-i sarja 12-8

„Puhkemajanduslike objektide dokumendid“;

3.7.4. ekspertiisid, uuringud – lisada olemasolul;

3.7.5. maaomanike kooskõlastused – lisada, kui külastustaristu objekti projekt

puudutab RMK halduses mitteolevaid maid (vajadusel notariaalse servituudi

seadmine lepingu vormis);

3.7.6. piirinaabrite kooskõlastused – vajalik võtta külastusobjekti laienemise ja uute

külastusobjektide puhul, kui need asuvad asustuse läheduses;

3.7.7. KMA aruanne;

3.7.8. muinsuskaitse või pärandkultuuriobjekti eritingimused – lisada kui

projekteeritaval taristul on muinsuskaitsealune või pärandkultuuri objekt, mis

on otseselt või kaudselt seotud käesoleva projektiga;

3.7.9. „Loodushoiu objektide komplektsuse ja korrasoleku korra“ juhend;

3.8. Projekteerimise lähteülesande valmimise järel koostatakse protokoll, kus fikseeritakse

projekteerimise protsessi kaasatud RMK spetsialistide seisukohad:

3.8.1. taristuspetsialist – kinnitab „Projekteerimise lähteülesande vormi“ täitmise

vastavust nõuetele;

3.8.2. kavandamisspetsialist – kinnitab vastavust külastuskorralduskava eesmärkide-

le;

3.8.3. maastikukaitsespetsialist – kinnitab, et lähteülesandega kavandatavad

tegevused ei kahjusta loodusväärtusi.

3.9. Protokoll salvestatakse DHS-i sarja 12-8 „Puhkemajanduslike objektide dokumendid“.

3.10. Peale projekteerimise lähteülesande valmimist esitab külastusala juht lähteülesande

koos lisadega ja projekteerimistingimuste taotlusega kohalikule omavalitsusele

menetlemiseks (vajadusel mitmele omavalitsusele). Juhul kui projekteerimistingimuste

esitamist ei ole peetud vajalikuks (vt punkt 3.1.) alustatakse koheselt

projekteerimishanke protsessiga ning looduskaitseliste piirangutena käsitletakse KMA

aruandest tulenevaid kitsendusi.

3.11. Projekteerimistingimuste taotluste vorm on kättesaadav https://www.mkm.ee/et/-

ehitisregister.

3.12. Juhul, kui väljastatakse projekteerimistingimused, korrigeerib külastusala juht

vajadusel projekteerimise lähteülesannet vastavalt väljastatud tingimustele.

Lähteülesande korrigeerimise korral enne projekteerimisehankesse minekut viiakse

läbi tegevused vastavalt KKO “Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi

tööprotsessi juhis“ “ p 2.12.-2.13. alusel.

4. Projekteerimishanke läbiviimine, projekteerimislepingu sõlmimine ning projekti

vastuvõtmine

4.1. Enne projekteerimise hanke läbiviimist veendub taristuspetsialist, et

külastuskorraldusosakonnal ei ole sõlmitud vastavasisulist raamlepingut, mis kataks

antud külastusobjekti projekteerimistegevuse.

4.2. Tulenevalt projekteerimishanke eeldatavast maksumusest viiakse projekteerimishange

läbi, kas riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.

4.3. Projekteerimishanke koostamise aluseks on projekteerimise lähteülesanne,

„Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekord“ ja „Külastuskorraldusosakonna

väikehangete ja väikeostude korraldamise juhend“.

4.4. Taristuspetsialist valmistab koostöös konkreetse külastusala juhi ja piirkonnajuhiga

ette hankedokumendid.

4.5. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab

taristuspetsialist hankedokumendid.

4.6. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.

4.7. Projekteerimisleping sõlmitakse sõltuvalt lepingu ulatusest, kas piirkonnajuhi või

külastuskorraldusosakonna juhataja poolt (üle osakonnalised hanked).

4.8. Kogu projekteerimislepingu täitmise vastutus, sh lepingu täitmise vastavus

„Riigihangete seadusele“ ja teistele õigusaktidele lasub lepingu sõlmijal.

4.9. Projekteerimislepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmise aktide vormistamisel

veenduda, et sõlmitavalt lepingult ja aktidelt on eemaldatud hankedokumentide viited.

4.10. Projekteerimislepingu lisas fikseeritakse ajaliselt erinevate etappide lõpetamise

tähtajad, kusjuures tuleb arvesse võtta aega, mis kulub projekti iga etapi läbivaatuseks.

4.11. Projekteerimislepingus maksete sooritamine võimalusel siduda projekteerimistööde

erinevate etappide valmimisega (eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, autorijärelevalve).

Viimane makse siduda ehitusloa väljastamisega.

4.12. Projekteerimislepingu muutmised (mahud, summad, tähtajad) tuleb kirjalikult

kooskõlastada, sõltuvalt hankeliigist, kas riigihangete osakonna või

taristuspetsialistiga ja seejärel vormistatakse lepingu muutmise kokkulepe lepingu

teise poolega.

4.13. Juhul, kui projekteerimistingimustes on sätestatud ehitusloa nõue, siis eelprojekti

vastuvõtmisel saab alustada ehitusloa menetluse protsessiga. Projekteerimise

lähteülesandes märkida ehitusloa taotlemine projekteerija kohustuseks, riigilõivu

tasumine tellija kohustuseks.

4.14. Projekteerimistööde eelprojekti, põhi- ja/või tööprojekti staadiumis on kohustus enne

tööde vastuvõtmist tutvustada valminud projekti lähteülesande koostamisel osalenud

töötajatele (vt. ka KKO „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi

juhis“ p 2.13. kuni 2.18.3.) ning vajadusel ka ehitusspetsialistile.

4.15. Tutvustamise järgselt koostatakse protokoll, kus fikseeritakse projekti vastuvõtmise

otsus või vajadusel muutmise ettepanekud. Muutmise ettepanekud edastatakse

projekteerijale, kes korrigeerib vastavalt sellele projekti. (vt. ka „Külastuskorralduse

keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“ punkt 1.8.-1.9. ja KKO

„Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhis“ p 2.18., 3.4.)

4.16. Tööde vastuvõtmise aktide ja esitatud arvete sõnastus peab olema sama, mis

projekteerimislepingus ja hankedokumentides.

4.17. Projekti vastuvõtmisel pöörata tähelepanu järgnevale:

4.17.1. projekti vormistus ja koosseis peab vastama lähteülesandele ja

hankedokumentatsioonile;

4.17.2. projekteeritud külastustaristu peab vastama „Loodushoiu objektide

komplektsuse ja korrasoleku korrale“;

4.17.3. projekti pealkirjas ja seletuskirjas peab kajastuma paiknemine kaitstaval

loodusobjektil, kui projekteeritud külastusobjekt on kavandatud kaitstavale

loodusobjektile;

4.17.4. projekti lisade hulgas on KMA aruande avalik versioon;

4.17.5. projektis ehitustööde korraldamisele esitatud nõuetele ja seatud piirangutele, sh

ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaanile koos seletuskirjaga;

4.17.6. transpordi liiklusskeemile ja vastava märgistuse paiknemisele;

4.17.7. transpordile ja ehitustehnikale seatud piirangutele;

4.17.8. materjalide ladustamiskohtade skeemile;

4.17.9. ehitusaegsele jäätmekäitlusele.

4.17.10. veenduda ja kontrollida kõikide projekteerimistingimustes nõutud koos-

kõlastuste ja lubade olemasolu.

5. Ehitusprojekti ekspertiis

5.1. RMK külastusobjektidel on kohustus läbi viia ehitusprojektide ekspertiis, vastavalt

määrusele „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile § 3 lg 1 (4) ja lg 2 (16)“.

5.2. Tulenevalt ekspertiisihanke eeldatavast maksumusest viiakse hange läbi, kas

riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.

5.3. Taristuspetsialist valmistab koostöös konkreetse külastusala juhi ja piirkonnajuhiga

ette hankedokumendid.

5.4. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab

taristuspetsialist neile hankedokumendid.

5.5. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.

Peale ekspertiisi teostamist valmib selle kohane aruanne, mis edastatakse

projekteerijale, kes korrigeerib ja vastab ekspertiisi teostaja küsimustele. Kui projekt

korrigeeritud, toimub ehitusprojekti välja trükk ja tellijale edastamine

6. Ehitustööde ja omanikujärelvalve hanke läbiviimine

6.1. Ehitustööde hankedokumentatsiooni koostamisel on aluseks eelarvevahendid,

ehitusprojekt ja hankeplaan.

6.2. Hanke tehnilise kirjelduse koostamise eest vastutab piirkonnajuht, kes kaasab vastava

külastusala juhi, taristuspetsialisti ning vajadusel ehitusspetsialisti.

6.3. Tehniline kirjeldus sisaldab hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja

oluliste tunnuste loetelu ning on aluseks pakkuja poolse pakkumuse maksumuse tabeli

täitmisel ja hilisemal tööde teostamisel.

6.4. Tehnilise kirjelduse koostamise aluseks on:

6.4.1. ehitusprojekt koos lisadega;

6.4.2. kaitstava loodusobjekti puhul tegevust suunavad ja reguleerivad eeskirjad ning

seadused.

6.5. Hankedokumentide teised osad valmistab ette tulenevalt hanke eeldatavast

maksumusest, kas taristuspetsialist või riigihangeteosakonna töötaja.

6.6. Hankedokumentide koostamisel pöörata tähelepanu hinnapakkumise vormi

ülesehitusele, kuna võimalikult täpne tööliikide lahkulöömine aitab paremini võrrelda

pakkumisi ja on aluseks edaspidisele tööde akteerimisele, samuti peab ehitustööde

läbiviimise tähtaeg olema realistlik.

6.7. Ehitustööde hanke koostamise aluseks on tehniline kirjeldus ja ehitusprojekt.

6.8. Ehitustööde hange viiakse läbi tulenevalt hanke eeldatavast maksumusest, eelnevalt

koostatud hankeplaanist ning lähtudes Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekorrast

ja Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude korraldamise juhendist.

6.9. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“, kas

riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialist poolt.

6.10. Enne ehitamise alustamist peab olema omanikujärelevalve tegemise õigusega isikuga

sõlmitud leping seaduses ettenähtud omanikujärelvalveks (edaspidi OJV). OJV ei või

olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik.

6.11. Enne OJV hanke läbiviimist veendub taristuspetsialist ega külastuskorraldusosakonnal

ei ole sõlmitud vastavasisulist raamlepingut, mis katab ka antud külastusobjekti

ehitustegevuse.

6.12. OJV teenus üldjuhul tellitakse hanke korras, järgides „Riigimetsa Majandamise

Keskuse hankekorda“ ja „Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude

korraldamise juhendit“.

6.13. Tehnilise kirjelduse koostamisel arvestada, et OJV tegeva isiku ülesandeks on

kontrollida:

6.13.1. ehitusprojekti vastavust nõuetele;

6.13.2. ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidele ning ehitise omaniku ja

ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele;

6.13.3. ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale;

6.13.4. töö- ja keskkonnaohutuse tagamist;

6.13.5. tehtud ettekirjutuste täitmist.

6.14. Tulevalt OJV hanke eeldatavast maksumusest viiakse hange läbi, kas riigihangete

osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.

6.15. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangeteosakond, siis edastab

taristuspetsialist hankedokumendid neile.

6.16. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“

vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.

6.17. OJV tegija on kohustatud koheselt teavitama tellijat ja töövõtjat avastatud puudustest

või kõrvalekalletest kokkulepitust ning OJV lepingujärgsed tööd lõpevad peale

ehitisele kasutusloa väljastamist tellijale.

6.18. OJV tööde vastuvõtmine toimub tööde vastuvõtu aktiga.

7. Ehitustööde lepingu sõlmimine

7.1. Ehitustööde töövõtuleping sõlmitakse, kas piirkonnajuhi või külastuskorraldus-

osakonna juhataja poolt juhul, kui tegemist osakonnaülese ehitustööga Kogu lepingu

täitmise vastutus, sh lepingu täitmise vastavus „Riigihangete seadusele“ ja teistele

seadustele ning juhenditele, lasub lepingu sõlmijal.

7.2. Ehitustööde töövõtulepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmise aktide vormistamisel

veenduda, et sõlmitavalt lepingult ja aktidelt on eemaldatud hankedokumentide viited.

7.3. Tööde vastuvõtmise aktide sõnastus peab olema sama, mis ehitustööde

töövõtulepingus ja hankedokumentides.

7.4. Tööde vastuvõtmise aktil peab olema lepingu number ja esitatud arvel peab olema

tööde vastuvõtmise akti number, tööde vastuvõtmise kuupäevad ja vastuvõtu akti

koostaja RMK töötaja nimi.

7.5. Ehitustööde töövõtulepingute puhul on lepingu lisadeks:

7.5.1. projekt;

7.5.2. projektis ehitustööde korraldamisele esitatud nõuded ja seatud piirangud, sh

ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaan koos seletuskirjaga;

7.5.3. transpordi liiklusskeem ja vastava märgistuse paiknemine;

7.5.4. transpordile ja ehitustehnikale seatud piirangud;

7.5.5. materjalide ladustamiskohtade skeemid;

7.5.6. ehitusaegne jäätmekäitlus

7.5.7. Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi aruande avalik versioon.

7.6. Ehitustöö töövõtulepingu muutmised (mahud, summad, tähtajad) tuleb kirjalikult

kooskõlastada, sõltuvalt hankeliigist, kas riigihangete osakonna või

taristuspetsialistiga ja seejärel vormistatakse lepingu muutmise kokkulepe teise

poolega.

7.7.

8. Ehitustööd 8.1. Ehitustegevuse alustamisest lisatakse vastav teade RMK kodulehele.

8.2. Ehitustööde alustamisel esitab ehitustööde alustamise teatis kohalikule omavalitsusele

vastavalt tellija ja töövõtja vahelisele kokkuleppele, kas töövõtja esindaja või tellija

esindaja (külastusala juht).

8.3. Kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde, sh rekonstrueerimise ja

lammutamise puhul tuleb vastava külastusala juhil enne ehitustööde alustamist

kontrollida Keskkonnaameti kooskõlastuse olemasolu töövõtja poolt keskkonna-

ametile esitatud dokumendil, mis sisaldab:

8.3.1. ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaani koos seletuskirjaga;

8.3.2. transpordi liikumisskeemi ja vastava märgistuse paiknemist;

8.3.3. transpordile ja ehitustehnikale seatud piiranguid;

8.3.4. materjalide ladustamiskohtade skeemi.

8.4. Külastusala juht teavitab kaitseala valitsejat kirjalikult tööde alustamisest, andes teada

ka ehituse planeeritud lõpp-tähtaja.

8.5. Ehitustööde lõpp-tähtaja pikenemisel, teavitab külastusala juht kaitseala valitsejat

sellest kirjalikult.

8.6. Kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde puhul teha kaitseala valitsejale

ja/või muinsuskaitse korraldajale ettepanek osaleda ehitusnõupidamistel ning

vajadusel kaasata maastikukaitsespetsialist ja/või maastikuseire spetsialist.

8.7. Ehitustööde läbiviimisel jälgib külastusala juht koos OJV teostajaga tekkiva

dokumentatsiooni (ehituspäevikud, koosolekute protokollid, kaetud tööde aktid, tööde

vastuvõtu aktid, vastavussertifikaadid, hooldus- ja kasutusjuhendid jne) korrektsust ja

järjepidevust ning vastavust projektile ning kokkulepitud normidele ja standarditele.

8.8. Kõik kõrvalekalded projektist tuleb kirjalikult kooskõlastada projekteerijaga,

välisrahastuste puhul ka projektijuhiga, kaitstaval loodusobjektil ka kaitseala

valitsejaga ning fikseerida koos muudatuste vajalikkuse põhjendustega nõupidamiste

protokollides;

8.9. Hoolikalt jälgida kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde vastavust projektile

ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud tingimustele.

8.10. Vähimagi kahtluse korral tööde mittevastavusest peatab külastusala juht

ehitustegevuse. Tekkinud olukorra analüüsiks ja edaspidise tegevuse kavandamiseks

kaasab külastusala juht teisi osakonna töötajaid (nt, maastikukaitsespetsialist,

maastikuseire spetsialist jt), vajadusel ehitusspetsialisti, kaitseala valitseja,

muinsuskaitse korraldaja ja ehitaja esindajad.

8.11. Kõik sellealased kohtumised ja suhtlused kirjalikult dokumenteerida (ametlik

kirjavahetus, koosolekute/nõupidamiste protokollid, memod).

9. Ehitustööde lõpetamine, külastusobjekti vastuvõtmine ja ehitustööde akteerimine

9.1. Objekti võtab vastu lõppaktiga piirkonna juht

9.2. Ehitustööde vastuvõtmine toimub tööde vastuvõtu aktiga, kus vajadusel kirjeldatakse

ka vaegtööde loetelu koos täitmise tähtaegadega.

9.3. Vajadusel kaasata ehitustööde vastuvõtmise protsessi maastikukaitse ja/või

maastikuseire spetsialist.

9.4. Tööde vastuvõtmisel tuleb meeles pidada:

9.4.1. külastusobjekti vastuvõtmise aktiga antakse lepingulised ehitustööd üle

tellijale;

9.4.2. vaegtööde olemasolul tuleb need kirjalikult fikseerida ja kokku leppida lepingu

teise poolega nende kõrvaldamise tähtaeg;

9.4.3. alates ehitustööde vastuvõtmisest on ehitise eest vastutav tellija.

9.5. Külastusobjekti valmimise järel esitab külastusala juht kohalikule omavalitsusele

kasutusloa taotluse, mille vorm on kättesaadav lingilt

https://www.mkm.ee/et/ehitisregister.

9.6. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist.

Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuseks selleks pädevaid isikuid

ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

9.7. Külastusobjektil läbiviidud muudatused või uued külastusobjektid tuleb uuendada.

9.7.1. GIS-s andmebaasis, selleks külastusala juht edastab KKO QGISi andmebaasi

administraatorile külastusobjekti korrigeeritavad ruumiandmed;

9.7.2. www.loodusegakoos.ee kodulehel, selleks külastusala juht edastab kodulehe

administraatorile külastusobjekti korrigeeritavad andmed;

9.7.3. AXA-s, raamatupidamisandmestus AXAPTA, selleks edastab külastusala juht

raamatupidajale uue objekti sisestamiseks vajalikud andmed.

10. Projekteerimise ja ehitustööde dokumentide salvestamine

10.1. Projekteerimise ja ehitustöödega seotud dokumendid salvestatakse vastavalt

„Riigimetsa Majandamise Keskuse asjaajamiskorrale“ ja „RMK dokumentide

loetelule“ punktidele 1.4., 2.1. ja 2.2.

10.2. Sihtfinantseeritavate projektide dokumentatsioon salvestatakse DHS-i sarja 1-46

„Sihtfinantseeritavate projektide dokumentatsioon“.

10.3. Toetuse saanud ehitiste ehitamise, projekteerimise ja haldamisega seotud

dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt sihtfinantseerimise meetme määrusele.