RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine

RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi

kontrollimise juhendi kinnitamine

RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel

1. K i n n i t a n „RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_metsauuenduse_rajamise_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 09.03.2020 käskkirja

nr 1-5/3 „RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Väät

Metsakasvatustalituse juhataja

Jaotuskava: metsakasvatustalitus, juhtimisarvestuse osakond, siseaudititalitus,

metsamajandusosakond

Anneliis Nurk

Juristi assistent

03.02.2021

METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA

KÄSKKIRI

(digitaalallkirja kuupäev) nr 1-5/2

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse

juhataja

(digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/2

RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,

mille käigus hinnatakse istutustööde vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele,

vastuvõetud kogustele ja „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“.

1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:

1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude arvu võrrelduna

kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;

1.2.2. hinnatakse metsauuenduse rajamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud

metsauuenduse rajamise kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta I poolaastal lõpetatud IS ja LUK-IS lankidel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUR – metsauuenduse rajamine;

2.2. IS – istutus;

2.3. LUK-IS – looduslikule uuendusele kaasaaitamine istutusega;

2.4. MKT – metsakasvataja töölaud.

3. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva maapinna ettevalmistamise võttega eraldisi. Võimalusel peab kolm eraldist

olema valimis MUR võttega LUK-IS. Lisaks peab võimalusel olema valimis kolm

eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.

3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse

metsakasvataja kohta vähemalt üks eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk

„nigel“ või vähemalt kolm mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.

3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab

metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsa-

kasvatusjuht.

3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid

eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

3.7. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükk

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

3.8. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga

järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.

3.9. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik

iseärasused kajastatud.

2

4. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Analüütikute aruandes“ olevad eraldised, mille

MUR plaanid on lõpetatud.

4.2. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude

arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.

4.3. Loendatakse ainult kultiveeritud metsataimi.

4.4. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arvu ja

metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude arvu erinevus jääb lubatud piiridesse.

Lugemite erinevuse lubatud piirid on -10% või kuni +500 puud hektari kohta.

4.5. MUR kvaliteeti hinnatakse lähtudes „RMK metsauuenduse rajamise juhendist“ ja MUR

kvaliteedikriteeriumitest.

5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUR kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i

„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas. 5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUR eest vastutavat metsakasvatajat,

piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-

tegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.

5.5. Koondaruande kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse

analüütikud hiljemalt sama aasta 30. juuniks.

5.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse

liikmele.

3

Lisa

“RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi

kontrollimise juhendi“ juurde

RMK metsauuenduse rajamise kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. MUR kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. MUR kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

Eesmärgipuuliik sobib 100

ei sobi 50

MP võtte kvaliteet

vastab 100

ei vasta 75

töö tehtud osapinnaliselt 50

Puude arv

vastab 100

ei vasta 75

alla MUT normi 50

Istutuskvaliteet

vastab 100

ei vasta 75

alla MUT normi 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hinde-

protsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUR

kvaliteeti hindamisskaalal.

2. MUR kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. MUR kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. Eesmärgipuuliik

Hinnatakse, kas kasvukoha tingimused on sobivad valitud eesmärgipuuliigi kulti-

veerimiseks. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui eesmärgipuuliik ei sobi antud

kasvukohta või kui maapinna ettevalmistamise võttega ei ole loodud puuliigile vajalikke

kasvutingimusi.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Sobib – 100%

3.1.2. Ei sobi – 50%

3.2. MP võtte kvaliteet

Hinnatakse, kas mätaste puhul:

 istutuskõlblike mätaste arv on minimaalselt

 EPL=MA 2000 tk/ha

 EPL=KU – 1800 tk/ha

4

 EPL=KS/LM – 1600 tk/ha

Loendatud mätaste arv ei tohi erineda loendatud puude arvust rohkem kui -

200/+100 tk/ha;

 mätaste arvu ja kontakti maapinnaga hinnatakse puude arvu loendamiseks

rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui mätas on tõstetud raiejäätmete

peale või kinni vajutamata, siis seda ei arvestata istutuskõlblikuks.

Istutuskõlblike mätaste arvu erinevuse lubatud piiriks on -200 tükki hektari

kohta;

 töö on tehtud tervel pinnal. Hindeprotsenti alandatakse juhul, kui tehtud töö

vastuvõetud kogusest on visuaalselt hinnates enam kui 30% tegemata.

Hinnatakse, kas vagude puhul:

 töö on tehtud tervel pinnal. Hindeprotsenti alandatakse juhul, kui tehtud töö

vastuvõetud kogusest on visuaalselt hinnates enam kui 30% tegemata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.2.1. Vastab – 100%

3.2.2. Ei vasta – 75%

3.2.3. Töö tehtud osapinnaliselt– 50%

3.3. Puude arv

Hinnatakse kontrolltegevuse käigus loendatud puude arvu ja metsakasvataja poolt vastu

võetud puude arvu vastavust. Erinevuse lubatud piirid on -10% või kuni +500 puud

hektari kohta.

IS korral alandatakse hindeprotsenti 75%-ni, kui loendatud puude arv erineb lubatud

piiridest ja 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus on alla MUJ täiendamise piirmäära

(MA-2500; KU-1500; KS-1500; LM-1500).

LUK-IS korral alandatakse hindeprotsenti 75%-ni kui loendatud puude arv erineb

lubatud piiridest ja 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus on alla 700 tk/ha (30%

optimaalsest puude arvust peale viimast valgustusraiet).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.1. Vastab – 100%

3.3.2. Ei vasta – 75%

3.3.3. Alla MUT normi – 50%

3.4. Istutuskvaliteet

Hinnatakse, kas:

 istutatud taime ümber on pinnas tihendatud. Pinnase tihendatust kontrollitakse

puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil istikuid ladvast tõmmates. Kui

mõõdukat jõudu rakendades istik pinnases ei püsi, loetakse istutus kvaliteedile

mittevastavaks;

 istutatud taim on püstises asendis. Istikute asendit kontrollitakse puude arvu

loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel vahemikus 0-45 kraadi.

Kui istiku kaldenurk on üle poole 45 kraadist, loetakse istutus kvaliteedile

mittevastavaks;

 istutussügavus on sobiv. Istutussügavust ja juurekava paiknemist kontrollitakse

puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui istik on

üle juurekaela pinnases või kui juurekava on osaliselt maa peal, loetakse istutus

kvaliteedile mittevastavaks;

5

 istutuskoht on sobiv. Istutuskoha valikut kontrollitakse puude arvu loendamiseks

rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui istutuskoht on eesmärgipuuliigile

liigniiske (vao põhi, reljeefi madalad osad, sulglohud) või ei asu mineraalsel

pinnasel (toorhuumus, metsakõdu), loetakse istutus kvaliteedile mittevastavaks.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui kvaliteedile mittevastavusi esineb rohkem kui

200 tükki hektarile ja 50%-ni, kui mittevastavused viivad IS arvukuse alla MUJ

täiendamise piirmäära või LUK-IS arvukuse alla 700 tk/ha (30% optimaalsest puude

arvust peale viimast valgustusraiet).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.4.1. Sobib – 100%

3.4.2. Ei sobi – 75%

3.4.3. Alla MUT normi – 50%

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse

juhataja

(digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/2

RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,

mille käigus hinnatakse istutustööde vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele,

vastuvõetud kogustele ja „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“.

1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:

1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude arvu võrrelduna

kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;

1.2.2. hinnatakse metsauuenduse rajamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud

metsauuenduse rajamise kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta I poolaastal lõpetatud IS ja LUK-IS lankidel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUR – metsauuenduse rajamine;

2.2. IS – istutus;

2.3. LUK-IS – looduslikule uuendusele kaasaaitamine istutusega;

2.4. MKT – metsakasvataja töölaud.

3. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva maapinna ettevalmistamise võttega eraldisi. Võimalusel peab kolm eraldist

olema valimis MUR võttega LUK-IS. Lisaks peab võimalusel olema valimis kolm

eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.

3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse

metsakasvataja kohta vähemalt üks eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk

„nigel“ või vähemalt kolm mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.

3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab

metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsa-

kasvatusjuht.

3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid

eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

3.7. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükk

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

3.8. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga

järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.

3.9. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik

iseärasused kajastatud.

2

4. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Analüütikute aruandes“ olevad eraldised, mille

MUR plaanid on lõpetatud.

4.2. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude

arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.

4.3. Loendatakse ainult kultiveeritud metsataimi.

4.4. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arvu ja

metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude arvu erinevus jääb lubatud piiridesse.

Lugemite erinevuse lubatud piirid on -10% või kuni +500 puud hektari kohta.

4.5. MUR kvaliteeti hinnatakse lähtudes „RMK metsauuenduse rajamise juhendist“ ja MUR

kvaliteedikriteeriumitest.

5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUR kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i

„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas. 5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUR eest vastutavat metsakasvatajat,

piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-

tegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.

5.5. Koondaruande kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse

analüütikud hiljemalt sama aasta 30. juuniks.

5.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse

liikmele.

3

Lisa

“RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi

kontrollimise juhendi“ juurde

RMK metsauuenduse rajamise kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. MUR kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. MUR kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

Eesmärgipuuliik sobib 100

ei sobi 50

MP võtte kvaliteet

vastab 100

ei vasta 75

töö tehtud osapinnaliselt 50

Puude arv

vastab 100

ei vasta 75

alla MUT normi 50

Istutuskvaliteet

vastab 100

ei vasta 75

alla MUT normi 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hinde-

protsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUR

kvaliteeti hindamisskaalal.

2. MUR kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. MUR kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. Eesmärgipuuliik

Hinnatakse, kas kasvukoha tingimused on sobivad valitud eesmärgipuuliigi kulti-

veerimiseks. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui eesmärgipuuliik ei sobi antud

kasvukohta või kui maapinna ettevalmistamise võttega ei ole loodud puuliigile vajalikke

kasvutingimusi.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Sobib – 100%

3.1.2. Ei sobi – 50%

3.2. MP võtte kvaliteet

Hinnatakse, kas mätaste puhul:

 istutuskõlblike mätaste arv on minimaalselt

 EPL=MA 2000 tk/ha

 EPL=KU – 1800 tk/ha

4

 EPL=KS/LM – 1600 tk/ha

Loendatud mätaste arv ei tohi erineda loendatud puude arvust rohkem kui -

200/+100 tk/ha;

 mätaste arvu ja kontakti maapinnaga hinnatakse puude arvu loendamiseks

rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui mätas on tõstetud raiejäätmete

peale või kinni vajutamata, siis seda ei arvestata istutuskõlblikuks.

Istutuskõlblike mätaste arvu erinevuse lubatud piiriks on -200 tükki hektari

kohta;

 töö on tehtud tervel pinnal. Hindeprotsenti alandatakse juhul, kui tehtud töö

vastuvõetud kogusest on visuaalselt hinnates enam kui 30% tegemata.

Hinnatakse, kas vagude puhul:

 töö on tehtud tervel pinnal. Hindeprotsenti alandatakse juhul, kui tehtud töö

vastuvõetud kogusest on visuaalselt hinnates enam kui 30% tegemata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.2.1. Vastab – 100%

3.2.2. Ei vasta – 75%

3.2.3. Töö tehtud osapinnaliselt– 50%

3.3. Puude arv

Hinnatakse kontrolltegevuse käigus loendatud puude arvu ja metsakasvataja poolt vastu

võetud puude arvu vastavust. Erinevuse lubatud piirid on -10% või kuni +500 puud

hektari kohta.

IS korral alandatakse hindeprotsenti 75%-ni, kui loendatud puude arv erineb lubatud

piiridest ja 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus on alla MUJ täiendamise piirmäära

(MA-2500; KU-1500; KS-1500; LM-1500).

LUK-IS korral alandatakse hindeprotsenti 75%-ni kui loendatud puude arv erineb

lubatud piiridest ja 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus on alla 700 tk/ha (30%

optimaalsest puude arvust peale viimast valgustusraiet).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.1. Vastab – 100%

3.3.2. Ei vasta – 75%

3.3.3. Alla MUT normi – 50%

3.4. Istutuskvaliteet

Hinnatakse, kas:

 istutatud taime ümber on pinnas tihendatud. Pinnase tihendatust kontrollitakse

puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil istikuid ladvast tõmmates. Kui

mõõdukat jõudu rakendades istik pinnases ei püsi, loetakse istutus kvaliteedile

mittevastavaks;

 istutatud taim on püstises asendis. Istikute asendit kontrollitakse puude arvu

loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel vahemikus 0-45 kraadi.

Kui istiku kaldenurk on üle poole 45 kraadist, loetakse istutus kvaliteedile

mittevastavaks;

 istutussügavus on sobiv. Istutussügavust ja juurekava paiknemist kontrollitakse

puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui istik on

üle juurekaela pinnases või kui juurekava on osaliselt maa peal, loetakse istutus

kvaliteedile mittevastavaks;

5

 istutuskoht on sobiv. Istutuskoha valikut kontrollitakse puude arvu loendamiseks

rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui istutuskoht on eesmärgipuuliigile

liigniiske (vao põhi, reljeefi madalad osad, sulglohud) või ei asu mineraalsel

pinnasel (toorhuumus, metsakõdu), loetakse istutus kvaliteedile mittevastavaks.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui kvaliteedile mittevastavusi esineb rohkem kui

200 tükki hektarile ja 50%-ni, kui mittevastavused viivad IS arvukuse alla MUJ

täiendamise piirmäära või LUK-IS arvukuse alla 700 tk/ha (30% optimaalsest puude

arvust peale viimast valgustusraiet).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.4.1. Sobib – 100%

3.4.2. Ei sobi – 75%

3.4.3. Alla MUT normi – 50%