| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-5/3 |
| Registreeritud | 03.02.2021 |
| Sünkroonitud | 02.01.2026 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | 1-5 |
| Sari | Põhitegevuse käskkirjad |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Metsakasvatustalitus |
| Saabumis/saatmisviis | Metsakasvatustalitus |
| Vastutaja | Metsakasvatustalitus |
| Originaal | Ava uues aknas |
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi kinnitamine
RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel
1. K i n n i t a n „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_valgustusraiete_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).
2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 09.03.2020 käskkirja
nr 1-5/2 „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Väät
Metsakasvatustalituse juhataja
Jaotuskava: metsakasvatustalitus, juhtimisarvestuse osakond, siseaudititalitus,
metsamajandusosakond
Anneliis Nurk
Juristi assistent
03.02.2021
METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA
KÄSKKIRI
(digitaalallkirja kuupäev) nr 1-5/3
KINNITATUD
RMK metsakasvatustalituse
juhataja
(digitaalallkirja kuupäev)
käskkirjaga nr 1-5/3
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille
käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK
valgustusraiete kvaliteeditingimustele.
1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude
arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;
1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi jooksval aastal lõpetatud valgustusraie lankidel.
1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või
metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MKT – metsakasvataja töölaud;
2.2. NOH – noorendike hooldamine.
3. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb poolaastas vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta.
3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama kahte eraldist, kus NOH on teostanud
RMK oma töötaja. Juhul, kui metsakasvataja piirkonnas teostavad NOH-i ainult RMK
oma töötajad või ainult töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv juhendi
punkti 3.1 alusel.
3.3. Kontrollitavate eraldiste valim peab aasta lõikes sisaldama eraldisi erinevatest
hinnamääramise kõrgusklassidest, mille jaotus on võimalusel järgmine:
3.3.1. 1 tk <1,5 m;
3.3.2. 5 tk 1,5-4,5 m;
3.3.3. 3 tk 4,5-7,5 m;
3.3.4. 1 tk >7,5 m.
3.4. Juhul, kui teostatud tööde hulgas puuduvad <1,5 m kõrgusklassi eraldised, valitakse
asendus 1,5-4,5 m kõrgusklassi seast. Puuduva >7,5 m kõrgusklassi puhul valitakse
asendus kõrgusklassist 4,5-7,5 m.
3.5. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.
3.6. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt üks eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk
„nigel“ või vähemalt kolm mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
3.7. Lisavalimi suuruseks on vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab
metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-
juht.
3.8. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid
eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
3.9. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 50 m2, ringproovitükk raadiusega
2
3,99 m.
3.10. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga
järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.
3.11. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik
iseärasused kajastatud.
4. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised
staatusega „Vastuvõetud“. 4.2. „Rohkem NOH ei tee“ otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise
kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.
4.3. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama
jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.
4.4. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused
rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:
4.4.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;
4.4.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval
aastal.
4.5. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loetletud puude arv ja
metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude arvu erinevus jääb
lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on -600 kuni +1000
puud hektari kohta.
4.6. NOH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „NOH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas.
5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i.
5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse NOH eest vastutavat metsakasvatajat,
piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-
tegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.
5.5. Iga aasta 31. detsembriks koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande
kontrolltegevuse tulemuste kohta.
5.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,
metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,
siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse
liikmele.
3
Lisa
“RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi“ juurde
RMK valgustusraie kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala 1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.
Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti
hindamisskaalal.
2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%.
2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.
3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega
Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu võrrelduna
kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui
kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvatja poolt ettenähtud alles
jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse
lubatud piirid on -600 kuni +1000 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama
jäetud puude hulka. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,
hindamisskaalal „Rahuldav“.
Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent
1
Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja
ülesandega
vastab 100
rohkem 75
vähem 50
2 Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
ei 100
jah 75
3 Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
ei 100
jah 75
4 Valgustusraie vajadus
vajalik 100
mittevajalik 50
5 Püstitatud EPL õige
jah 100
ei 75
6 Keskkonnanõuete järgimine
jah 100
ei 75
7 Töö tehtud tervel pinnal
jah 100
grupid lahendamata 75
ei 0
8 Rohkem NOH ei tee
otsus õige 100
otsus puudub 75
4
3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti
3.1.3. Vähem – 50 hindeprotsenti
3.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb hundi-tüüpi puid. Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu
noorendikes, mis vahetult mõjutavad okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad
eraldiseisvalt häiludes, ega mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta
huntideks. Samuti ei loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne
okaspuu kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.
Kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab noorendiku kvaliteeti, rakendatakse
hindeprotsenti 75. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,
hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.2.1. Ei – 100 hindeprotsenti
3.2.2. Jah – 75 hindeprotsenti
3.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb puistusse mittesobivaid puuliike. Mittesobivaks
loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust seisukohast sobimatu
(näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi nõuetekohase arvukuse ja ühtlase
liituse juures on puistusse jäetud metsa uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike
(remmelgas, toomingas, pihlakas jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele
või liitus on ebaühtlane, ei loeta nimetatud puuliike mittesobivaks. Koguskoori mõjutab
määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.3.1. Ei – 100 hindeprotsenti
3.3.2. Jah – 75 hindeprotsenti
3.4. Valgustusraie vajadus
Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid alles jäetud puude
kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Valgustusraie loetakse põhjendatuks, kui see
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
I rinde väljaraie on vähemalt 500 tk/ha;
I rinde väljaraie on väiksem kui 500 tk/ha, kuid põõsarinde katvus on vähemalt
30% ja põõsarinde kõrgusklass ei erine I rinde omast rohkem kui ühe astme
võrra.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. 3.4.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti
3.4.2. Mittevajalik – 50 hindeprotsenti
3.5. Püstitatud EPL õige
Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab
andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole
võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu
koosseisust. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.5.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.5.2. Ei – 75 hindeprotsenti
5
3.6. Keskkonnanõuete järgimine
Hinnatakse, kas on täidetud „RMK metsatöödele esitatavad keskkonnanõuded“.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.6.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.6.2. Ei – 75 hindeprotsenti
3.7. Töö tehtud tervel pinnal
Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud või mitte. Kriteerium sisaldab
varasemat „Puude grupid lahendamata“ kriteeriumi. Antud juhul käsitletakse lahendamata gruppe mittetäieliku tööna, mis on tekkinud hooletuse, mitte tahtliku
tegevuse tulemusena. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%,
hindamisskaalal „Nigel“ või lahendamata gruppide puhul 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis loetakse eraldise
koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata.
3.7.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.7.2. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti
3.7.3. Ei – 0 hindeprotsenti
3.8. „Rohkem NOH ei tee“ otsus
Hinnatakse, kas eraldis vastab „RMK valgustusraiete kvaliteeditingimustes“ toodud
optimaalsele kõrgusele ja tükiarvule pärast viimast valgustusraiet. Eraldiste suhtes,
millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad
pärast viimast valgustusraiet nõutud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“. Muudel juhtudel täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.8.1. Otsus õige – 100 hindeprotsenti
3.8.2. Otsus puudub – 75 hindeprotsenti
KINNITATUD
RMK metsakasvatustalituse
juhataja
(digitaalallkirja kuupäev)
käskkirjaga nr 1-5/3
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille
käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK
valgustusraiete kvaliteeditingimustele.
1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude
arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;
1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi jooksval aastal lõpetatud valgustusraie lankidel.
1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või
metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MKT – metsakasvataja töölaud;
2.2. NOH – noorendike hooldamine.
3. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb poolaastas vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta.
3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama kahte eraldist, kus NOH on teostanud
RMK oma töötaja. Juhul, kui metsakasvataja piirkonnas teostavad NOH-i ainult RMK
oma töötajad või ainult töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv juhendi
punkti 3.1 alusel.
3.3. Kontrollitavate eraldiste valim peab aasta lõikes sisaldama eraldisi erinevatest
hinnamääramise kõrgusklassidest, mille jaotus on võimalusel järgmine:
3.3.1. 1 tk <1,5 m;
3.3.2. 5 tk 1,5-4,5 m;
3.3.3. 3 tk 4,5-7,5 m;
3.3.4. 1 tk >7,5 m.
3.4. Juhul, kui teostatud tööde hulgas puuduvad <1,5 m kõrgusklassi eraldised, valitakse
asendus 1,5-4,5 m kõrgusklassi seast. Puuduva >7,5 m kõrgusklassi puhul valitakse
asendus kõrgusklassist 4,5-7,5 m.
3.5. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.
3.6. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt üks eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk
„nigel“ või vähemalt kolm mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
3.7. Lisavalimi suuruseks on vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab
metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-
juht.
3.8. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid
eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
3.9. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 50 m2, ringproovitükk raadiusega
2
3,99 m.
3.10. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga
järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.
3.11. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik
iseärasused kajastatud.
4. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised
staatusega „Vastuvõetud“. 4.2. „Rohkem NOH ei tee“ otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise
kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.
4.3. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama
jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.
4.4. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused
rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:
4.4.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;
4.4.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval
aastal.
4.5. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loetletud puude arv ja
metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude arvu erinevus jääb
lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on -600 kuni +1000
puud hektari kohta.
4.6. NOH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „NOH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas.
5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i.
5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse NOH eest vastutavat metsakasvatajat,
piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-
tegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.
5.5. Iga aasta 31. detsembriks koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande
kontrolltegevuse tulemuste kohta.
5.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,
metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,
siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse
liikmele.
3
Lisa
“RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi“ juurde
RMK valgustusraie kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala 1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.
Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti
hindamisskaalal.
2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%.
2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.
3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega
Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu võrrelduna
kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui
kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvatja poolt ettenähtud alles
jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse
lubatud piirid on -600 kuni +1000 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama
jäetud puude hulka. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,
hindamisskaalal „Rahuldav“.
Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent
1
Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja
ülesandega
vastab 100
rohkem 75
vähem 50
2 Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
ei 100
jah 75
3 Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
ei 100
jah 75
4 Valgustusraie vajadus
vajalik 100
mittevajalik 50
5 Püstitatud EPL õige
jah 100
ei 75
6 Keskkonnanõuete järgimine
jah 100
ei 75
7 Töö tehtud tervel pinnal
jah 100
grupid lahendamata 75
ei 0
8 Rohkem NOH ei tee
otsus õige 100
otsus puudub 75
4
3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti
3.1.3. Vähem – 50 hindeprotsenti
3.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb hundi-tüüpi puid. Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu
noorendikes, mis vahetult mõjutavad okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad
eraldiseisvalt häiludes, ega mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta
huntideks. Samuti ei loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne
okaspuu kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.
Kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab noorendiku kvaliteeti, rakendatakse
hindeprotsenti 75. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,
hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.2.1. Ei – 100 hindeprotsenti
3.2.2. Jah – 75 hindeprotsenti
3.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb puistusse mittesobivaid puuliike. Mittesobivaks
loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust seisukohast sobimatu
(näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi nõuetekohase arvukuse ja ühtlase
liituse juures on puistusse jäetud metsa uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike
(remmelgas, toomingas, pihlakas jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele
või liitus on ebaühtlane, ei loeta nimetatud puuliike mittesobivaks. Koguskoori mõjutab
määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.3.1. Ei – 100 hindeprotsenti
3.3.2. Jah – 75 hindeprotsenti
3.4. Valgustusraie vajadus
Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid alles jäetud puude
kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Valgustusraie loetakse põhjendatuks, kui see
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
I rinde väljaraie on vähemalt 500 tk/ha;
I rinde väljaraie on väiksem kui 500 tk/ha, kuid põõsarinde katvus on vähemalt
30% ja põõsarinde kõrgusklass ei erine I rinde omast rohkem kui ühe astme
võrra.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. 3.4.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti
3.4.2. Mittevajalik – 50 hindeprotsenti
3.5. Püstitatud EPL õige
Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab
andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole
võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu
koosseisust. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.5.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.5.2. Ei – 75 hindeprotsenti
5
3.6. Keskkonnanõuete järgimine
Hinnatakse, kas on täidetud „RMK metsatöödele esitatavad keskkonnanõuded“.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.6.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.6.2. Ei – 75 hindeprotsenti
3.7. Töö tehtud tervel pinnal
Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud või mitte. Kriteerium sisaldab
varasemat „Puude grupid lahendamata“ kriteeriumi. Antud juhul käsitletakse lahendamata gruppe mittetäieliku tööna, mis on tekkinud hooletuse, mitte tahtliku
tegevuse tulemusena. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%,
hindamisskaalal „Nigel“ või lahendamata gruppide puhul 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis loetakse eraldise
koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata.
3.7.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.7.2. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti
3.7.3. Ei – 0 hindeprotsenti
3.8. „Rohkem NOH ei tee“ otsus
Hinnatakse, kas eraldis vastab „RMK valgustusraiete kvaliteeditingimustes“ toodud
optimaalsele kõrgusele ja tükiarvule pärast viimast valgustusraiet. Eraldiste suhtes,
millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad
pärast viimast valgustusraiet nõutud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“. Muudel juhtudel täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.8.1. Otsus õige – 100 hindeprotsenti
3.8.2. Otsus puudub – 75 hindeprotsenti