RMK palkide standardi kinnitamine

RMK palkide standardi kinnitamine

RMK juhatuse 26. märtsi 2019. a otsusega nr 1-32/45 kinnitatud „RMK puiduturustusosakonna põhimääruse ” punkti 5.4.5 alusel

1. k i n n i t a n RMK palkide standardi (lisatud);

2. t u n n i s t a n kehtetuks puiduturustusosakonna juhataja 13. oktoobri 2017. a käskkirja nr 1-

5/173 “ RMK palkide standardi kinnitamine”.

Ulvar Kaubi

Puiduturustusosakonna juhataja

Jaotuskava: puiduturustusosakond, tarnejuhid, regioonide juhid, metsamajanduse peaspetsialist,

siseaudititalitus

PUIDUTURUSTUSOSAKONNA JUHATAJA

KÄSKKIRI

Tallinn

6. oktoober 2022 nr 1-5/87

KINNITATUD RMK puiduturustusosakonna juhataja 06.10.2022 käskkirjaga nr 1-5/87

RMK palkide standard Üldsätted Käesolev standard sisaldab nõuded ja juhised okas- ja lehtpuupalkide kvaliteedile, mõõtmisele ja mahu määramisele. Palgi all mõistetakse käesolevas standardis kindlate kvaliteedinõuete alusel toodetud ümarmetsamaterjali, mida kasutakse saematerjali, spooni või ehituspuidu tootmiseks. 1. Mõisted ja kvaliteedi määramise juhised 1.1. Oks - tüvepuitu sulgunud okste alusosad, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid

aastarõngaid omavate puiduosadena. 1.1.1. Oksa diameeter - oksa ümbritsevast tüvepuidust selgesti eraldava tumedama osa läbimõõt,

mida okaspuupalkidel mõõdetakse oksa suurima läbimõõdu suunas ja lehtpuupalkidel risti palgi pikiteljega.

Joonis 1. Oksa diameetri mõõtmine. A- okaspuupalk; B- lehtpuupalk. 1.1.2. Terve oks - oks, mille ümbermõõdust üle poole on kinni kasvanud ümbritseva puiduga. 1.1.3. Kuiv oks - oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust. Joonis 2. Kuiva oksa eristab ümbritsevast puidust tumedam piirjoon. 1.1.4. Mädaoks – oks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud.

2

Joonis 3. Mädaoks. A- kasel; B- männil. 1.1.5. Umboks – kühm palgi pinnal, mis on tekkinud oksatüüka ülekasvamisel elusate

puidukihtidega. Umboksaks loetakse kühme, mille kõrgus palgi pinnalt koore all on vähemalt 5 mm. Lehtpuudel viitab oksa kinnikasvamisele oksaarm koorel.

Joonis 4. Umboks. A- oksaarm kase koorel; B- umboksa läbilõige männi puidus. 1.1.6. Tulioks – tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt

moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel.

Joonis 5. Tulioksa vaated männil. A- palgi ladvaotsal; B- laasitud tüvel; C- kasvaval tüvel. 1.1.7. Oksi, mis asuvad palgi otsale lähemal kui 3 dm ning oksi diameetriga alla 15 mm ei loeta

riketeks. 1.1.8. Oksarühm - kui okste arv ulatub vähemalt 7-ni okaspuupalkidel ja 3-ni lehtpuupalkidel 20

cm vahemaa sees ühel palgipoolel, moodustab see oksarühma.

3

1.1.9. Oksatüüka (paha) kõrgus – palgi pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates palgi pinnalt koore alt kuni okstüüka ülaservani, mida mõõdetakse oksa lähipiirkonna tüvetasapinnast.

Joonis 6. Oksa kõrguse mõõtmine. A – kasel; B- männil. 1.2. Pahk e kasvaja - tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine. 1.3. Töötlemissilinder - kujutletav silinder, mille läbimõõt on ühe cm võrra väiksem palgi

kooreta ladvaotsa vähimast läbimõõdust.

Joonis 7. Töötlemissilindri projektsioon männipalgil. D1 palgi ladvaotsal ja D2 tüükaotsal. 1.4. Kõverus - palgi keskjoone kõrvalekalle palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud

sirgjoonest. 1.4.1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal. 1.4.2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal.

Joonis 8. Liitkõver e mitmesuunalise kõverusega kase nott.

4

1.4.3. Järsk kõverus on palgi keskjoone järsk suunamuutus. Järsk kõverus on liitkõverus, kui

palgi keskjoon muudab suunda rohkem kui ühel korral, näiteks kasvava puu ladvavõrse hävimisel ja külgvõrsest uue ladva moodustumisel.

Joonis 9. Järsk kõverus. 1.4.4. Kõverust mõõdetakse palgi keskjoone kõrvalekalde suurimast kohast. Vastavalt poolte

kokkuleppele esitatakse kõverus protsentides palgi pikkuse kohta või sentimeetrites ühe meetri kohta. Tüükapalkidel kõverust mõõtes jäetakse palgi pikkusest tüükaotsast 0,5 m arvesse võtmata.

Joonis 10. Kõveruse mõõtmine. A- tüükapalgil; B- tüükanotist järgneval palgil. 1.5. Lõhe - puidu rebenemine piki kiude. Eristatakse asukoha ja kahjustuse iseloomu järgi. 1.5.1. Otspinna lõhed on nähtavad ainult palgi otspinnal (näiteks ringlõhe ja säsilõhe).

5

Joonis 11. Otspinna lõhed kase nottidel. A- ringlõhe; B- säsilõhe, mis ei ulatu kooreni. 1.5.2. Külglõhed on nähtavad palgi külgpinnal või külg- ja otspinnal (näiteks külmalõhe).

Joonis 12. Külmalõhe kase noti külg- ja otspinnal. 1.6. Mõlu – täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala puutüves. 1.6.1. Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale.

Joonis 13. Pindmine mõlu saepalgi tüükaotsal, mis ei ulatu töötlemissilindrisse. 1.6.2 Kinnine mõlu on külgpinnal kinni kasvanud ja avaldub ainult otspinnale. 1.7. Mädanik – rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu

mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele.

6

Joonis 14. Kinnine mõlu kuuse noti otspinnal. Kunagise vigastuse alla on tekkinud mädanik. 1.7.1. Tekkeviisilt jagunevad mädanikud metsamädanikuks, mis areneb puidus puude kasvamise

ajal ja laomädanikuks, mis areneb puidus pärast puu raiumist. Jalalkuivanud puude maltspuidus esinev pindmine mädanik loetakse laomädanikuks.

1.7.2. Metsamädanikku hinnatakse nottide otspindadel. Laomädaniku esinemist hinnatakse noti otspinnast 15 cm kaugusel tehtud värskel ristlõikel, sest selles piirkonnas ilmneb puidu kahjustus laomädanikke põhjustavate seente poolt kõige varem.

Joonis 15. Laomädaniku näiteid. A- kasenoti ristlõikel; B- männi maltspuidus; C- haavanotil. 1.7.3. Kõvamädanikuga puit - mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava

servaga objekti survele peaaegu sama vastupidav kui terve puit. 1.7.4. Pehmemädanikuga puit – puit, mis külmumata olekus ei ole terava servaga objekti survele

sama vastupidav kui terve puit. Äärmuslikel juhtudel mädanikuaukudega.

Joonis 16. Pehme metsamädaniku näiteid. A-selgelt laguneva struktuuriga; B- pudedaks muutumine algfaasis. 1.8. Väärlülipuit e punasüdamik – lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas seente elutegevuse toimel

tumedaks värvunud osa. Ei avalda mõju puidu mehhaanilistele omadustele.

7

1.9. Radiaallaiksus - maltspuidu paikne värvimuutus lehtpuupuidus, mis on ristlõikes nähtav piki säsikiiri väljavenitatud laikudena ja pikilõikes kitsaste vöötidena. Tekkepõhjused on sarnased väärlülipuidule, rike ei avalda mõju puidu mehhaanilistele omadustele.

Joonis 17. Radiaallaiksus kasenoti otspinnal. 1.10. Väärlülipuidu ja mädaniku ulatus palgis määratakse väikseima ringi läbimõõduga, millesse

kahjustus mahub või otspinna diameetri osana.

Joonis 18. Väärlülipuidu ja mädaniku ulatuse määramine. 1.11. Tüüakus – palgi tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine. Palk on tüüakas, kui tüükaotsa

diameetri ja sellest 20 cm kaugusel mõõdetud diameetri erinevus on üle 15 cm. 1.11.1. Ümartüüakus - tüükalõige on ringi või sellele lähedase kujuga. 1.11.2. Sagartüüakus e kurmulisus – tüükalõige on ebakorrapärase tähtjas-sagaralise kujuga.

Joonis 19. Ümartüüakus kuusepalgil. Joonis 20. Sagartüüakus kasepalgil

8

1.12. Kaksiksäsi – kahe või enama säsi olemasolu, mis on harulise tüve järkamisel nähtav palgi

otspinnal. 1.13. Sinetus – maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. 1.14. Hallitus – puidu pinnal esinev hallitusseente niidistik ja viljakehad. 1.15. Tõugurikked – puidus putukate poolt tekitatud käigud, mis on nähtavad palgi pinnal

ümarate või ovaalsete avadena. Pindmine tõugurike ei ulatu puidus sügavamale kui 3 mm. 1.16. Mehhaaniline vigastus e ülestöötamisviga – ülestöötamisel ja transpordil mehhanismide

toimel tekkinud puidu vigastus. Enamlevinud ülestöötamisvead on langetusel ja järkamisel tekkinud lõhed ja harvesterirullikute kahjustus. Harvesterirullikute kahjustuse sügavus mõõdetakse palgi pealispinnalt koore alt ja kahjustatuks loetakse ka katkised ja rebitud kiud.

Joonis 21. Järkamislõhed noti otspinnal. Joonis 22. Harvesterirullikute kahjustus 1.17. Vaigutus – vaigutamisega puutüvele tekitatud lahtise mõlu sarnane kahjustus männil, mille

tulemusena sisaldub tüves rohkelt tõrvaspuitu. Joonis 23. Vaigutus kasvava männi tüvel.

9

2. Metsamaterjalide kvaliteedinõuded Tabelis nimetamata puidurikkeid ei hinnata. Kui palki ei saa hindamiseks mingil põhjusel

keerata, hinnatakse palgi kvaliteeti nähtava osa põhjal eeldusel, et enne seda pole palkide asendit sihilikult muudetud.

Tabel 2.1. Okaspuupalkide kvaliteedinõuded: Rikke nimetus / Kvaliteet ABC Terve oks Lubatud Ø kuusel <70 mm, männil <80 mm, hulk piiramata Kuiv oks Lubatud Ø kuusel <60 mm, männil <70 mm, hulk piiramata Mädaoks Lubatud Ø kuusel <40 mm, männil <60 mm, hulk piiramata Umboksad Lubatud Tulioksad Keelatud Oksarühmad Keelatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 30 mm Lihtkõverus Lubatud ühtlaselt kogu palgi pikkuses < 1,5 % Liitkõverus Töötlemissilindris keelatud Järsk kõverus Keelatud Otspinna lõhed Otspinda läbivad ja ringlõhed keelatud Külglõhed Keelatud arvestuspikkuses ja töötlemissilindris Lahtine mõlu Lubatud kuni 2- kordse ladvadiameetri pikkusega palgi ühel

küljel väljaspool töötlemissilindrit Kinnine mõlu Töötlemissilindris keelatud Pehmemädanik Keelatud Kõvamädanik Keelatud Laomädanik Keelatud Tüüakus Keelatud Kaksiksäsi Keelatud Sinetus Keelatud Tõugurikked Lubatud pindmine rike Vaigutus (sh kahepoolne) Keelatud Mehaaniline vigastus (ka harvesteri rullikute kahjustus)

Töötlemissilindris keelatud

Metallisisaldus, tahm, võõrkehad Keelatud Metsakuiv Keelatud Märkus D kvaliteet lepitakse kokku lepinguga

10

Tabel 2.2. Madalakvaliteediliste okaspuupalkide kvaliteedinõuded:

Rikke nimetus / Kvaliteet M Terve oks Lubatud Kuiv oks Lubatud Mädaoks Lubatud Umboksad Lubatud Tulioksad Lubatud Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 30 mm Lihtkõverus Lubatud ühtlaselt kogu palgi pikkuses < 1,5 % Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt

lubatud lihtkõveruse väärtusest Järsk kõverus Keelatud Otspinna lõhed Lubatud otspinda läbivad lõhed kuni 20 cm kaugusel otstest Külglõhed Töötlemissilindris radiaalsuunas sügavusega <15% ladva

diameetrist lubatud Lahtine mõlu Lubatud Kinnine mõlu Lubatud Pehmemädanik Keelatud Kõvamädanik Lubatud palgil ladvadiameetriga >26 cm tüükapoolses otsas

diameetriga < 8 cm Laomädanik Keelatud Tüüakus Lubatud Kaksiksäsi Lubatud Sinetus Lubatud Tõugurikked Lubatud Vaigutus (sh kahepoolne) Lubatud Mehaaniline vigastus Lubatud töötlemissilindris pikkusega kuni 60 cm ja

harvesteri rullikute kahjustuse korral kogu palgi pikkuses kuni 20% töötlemissilindrist

Võõrkehad Keelatud Metsakuiv Lubatud

11

3. Lehtpuupalkide kvaliteedinõuded Tabel 3.1. Haava-, sanglepa ja hall-lepa palkide kvaliteedinõuded: Rikke nimetus / Kvaliteet BC Terve oks Lubatud Ø ≤ 1/2 ladvadiameetrist, kuid mitte üle 140 mm

haavapalkidel ja 100 mm lepapalkidel, hulk piiramata Kuiv oks Lubatud Ø ≤ 80 mm, hulk piiramata Mädaoks Lubatud Ø ≤ 80 mm, hulk piiramata Umboksad Lubatud Tulioksad Lubatud Ø ≤ 80 mm, hulk piiramata Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud ≤ 50 mm Lihtkõverus Lubatud ≤ 3 % Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt

lubatud lihtkõveruse väärtusest Otspinna lõhed Kooreni ulatuva säsi- või kuivamislõhe laius koore alt

mõõdetuna lubatud kuni 2 mm, kooreni mitteulatuva lõhe laius ei ole piiratud. Külma- ja pikselõhe keelatud

Külglõhed Lubatud sügavusega kuni 10 % töötlemissilindrist. Külma- ja pikselõhe keelatud

Ringlõhe Kuni 40 mm läbimõõduga ringlõhe lubatud täisringina, suuremad lubatud poolringina

Lahtine mõlu Lubatud mädanikuta mõlu sügavusega kuni 10 % töötlemissilindrist

Kinnine mõlu Lubatud Väärlülipuit Lubatud Radiaallaiksus Lubatud Pehmemädanik Lubatud palkidel ladvadiameetriga >25 cm palgi ühes otsas

kuni 80 mm Kõvamädanik Lubatud Laomädanik Keelatud Tüüakus Lubatud Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Keelatud Mehaaniline vigastus Lubatud sügavusega kuni 10 % töötlemissilindrist Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud Metsakuiv Keelatud Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda

töötlemissilindrisse), söestunud puit ei ole lubatud

12

Tabel 3.2. Kasepalkide kvaliteedinõuded:

Rikke nimetus / Kvaliteet BC

Terve oks Lubatud Ø ≤ 80 mm

Kuiv oks Lubatud Ø ≤ 40 mm

Mädaoks Lubatud Ø ≤ 40 mm

Umboksad Lubatud

Tulioksad Lubatud terve oks Ø ≤ 80 mm, kuiv või mäda oks Ø ≤ 40 mm

Oksarühmad Lubatud

Oksatüüka/paha kõrgus Lubatud ≤ 50 mm

Lihtkõverus palkidel ladvadiameetriga <16 cm lubatud 2,5 cm/jm; 16-24,9 cm

lubatud 3 cm/jm; ≥ 25 cm lubatud 3,5 cm/jm

Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt

lubatud lihtkõveruse väärtusest

Otspinna lõhed Kooreni ulatuva säsi- ja kuivamislõhe laius koore alt mõõdetuna

lubatud kuni 1 mm. Kooreni mitteulatuva lõhe laius ei ole piiratud. Külma- ja pikselõhe keelatud

Ringlõhe Lubatud poolringina

Külglõhed Keelatud arvestuspikkuses ja töötlemissilindris. Külma- ja

pikselõhe keelatud

Lahtine mõlu Mädanikuta mõlu lubatud palgi ühel küljel sügavusega kuni 10 %

töötlemissilindrist

Kinnine mõlu Lubatud palgi ühel küljel sügavusega kuni 10 %

töötlemissilindrist Väärlülipuit Lubatud

Radiaallaiksus Lubatud

Kõvamädanik Lubatud

Pehmemädanik Keelatud

Laomädanik Keelatud

Hallitus Lubatud

Kaksiksäsi Keelatud

Tõugurikked Keelatud

Sagartüüakus Lubatud sagaratevaheline sügavus kuni 50 mm

Mehaaniline vigastus Lubatud sügavusega kuni 10 % töötlemissilindrist

Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud

Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda töötlemissilindrisse)

söestunud puit ei ole lubatud

13

Tabel 3.3. Kasespoonipakkude kvaliteedinõuded:

Rikke nimetus/ kvaliteet

A BC

Terve oks Keelatud Lubatud Ø ≤ 80 mm

Kuiv oks Keelatud Lubatud Ø ≤ 40 mm

Mädaoks Keelatud Lubatud Ø ≤ 40 mm

Umboksad

Lubatud, kui oksast lähtuvate kulmuharude vaheline nurk on

vähemalt 120° noti tüüka poolsest otsast vaadatuna

Lubatud

Tulioksad Keelatud Lubatud terve oks Ø ≤ 80 mm, kuiv või

mäda oks Ø ≤ 40 mm

Oksarühmad Keelatud Lubatud

Oksatüüka/paha kõrgus Keelatud Lubatud ≤ 50 mm

Lihtkõverus palkidel ladvadiameetriga <28 cm

1 cm/jm, ≥ 28 cm 2 cm/jm

palkidel ladvadiameetriga <16 cm lubatud 2,5 cm/jm; 16-24,9 cm lubatud 3 cm/jm; ≥

25 cm lubatud 3,5 cm/jm

Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt lubatud lihtkõveruse

väärtusest

Otspinna lõhed Lubatud, kui ei ulatu kooreni

Kooreni ulatuva säsi- ja kuivamislõhe laius koore alt mõõdetuna lubatud kuni 1 mm.

Kooreni mitteulatuva lõhe laius ei ole piiratud. Külma- ja pikselõhe keelatud

Ringlõhe Keelatud Lubatud poolringina

Külglõhed Keelatud arvestuspikkuses ja töötlemissilindris. Külma- ja pikselõhe keelatud

Lahtine mõlu Keelatud Mädanikuta mõlu lubatud palgi ühel küljel sügavusega kuni 10 % töötlemissilindrist

Kinnine mõlu Keelatud Lubatud palgi ühel küljel sügavusega kuni

10 % töötlemissilindrist

Väärlülipuit Lubatud 1/3 diameetrist Lubatud

Radiaallaiksus Lubatud 1/3 diameetrist Lubatud

Kõvamädanik Lubatud 1/3 diameetrist Lubatud

Pehmemädanik Keelatud Laomädanik Keelatud Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Keelatud Tõugurikked Keelatud

Sagartüüakus Lubatud sagaratevaheline sügavus kuni 50 mm

Mehaaniline vigastus Keelatud arvestuspikkuses ja

töötlemissilindris Lubatud sügavusega kuni 10 %

töötlemissilindrist

Metallisisaldus, võõrkehad

Keelatud Keelatud

Tahm Keelatud Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi

ulatuda töötlemissilindrisse) söestunud puit ei ole lubatud

14

Tabel 3.4. Madalakvaliteediliste kasepalkide kvaliteedinõuded:

Rikke nimetus / Kvaliteet M Terve oks Lubatud Kuiv oks Lubatud Mädaoks Lubatud Umboksad Lubatud Tulioksad Lubatud kuni 1/2 ladvadiameetrist Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud ≤ 50 mm Lihtkõverus Lubatud ≤ 35 mm/jm Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski mõõdetav lihtkõverus

ületada poolt lubatud lihtkõveruse väärtusest Järsk Kõverus Keelatud Otspinna lõhed Lubatud Ringlõhe Lubatud Külglõhed Lubatud Lahtine mõlu Lubatud Kinnine mõlu Lubatud Väärlülipuit Lubatud Radiaallaiksus Lubatud Kõvamädanik Lubatud Pehmemädanik Lubatud palgi ühes otsas kuni 1/3 diameetrist Laomädanik Keelatud Sagartüüakus Lubatud Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Lubatud Tõugurikked Lubatud Mehaaniline vigastus Lubatud pikkusega kuni 100 cm Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda

töötlemissilindrisse), söestunud puit ei ole lubatud

15

4. Palkide mõõtmise ja mahu määramise juhised 4.1. Palkide mahu määramiseks mõõdetakse eelnevalt palkide diameetrid ja pikkused. 4.1.1. Palgi ladvaläbimõõt on palgi ladvaotsa keskmine kooreta diameeter. Diameeter mõõdetakse palgi pikiteljega ristisuunas ühe mm täpsusega. Mõõtmistulemus peab võimalikult objektiivselt kajastama ladvaotsa keskmist diameetrit. Koore pealt mõõtes lahutatakse mõõtmistulemusest maha kahekordne koore paksus. Keskmise diameetri võib palgi mahu arvutamiseks ümardada täissentimeetriks harilikul viisil (näiteks: 21,4 cm -> 21 cm, 21,5 cm -> 22 cm). 4.1.2. Palgi pikkus on palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge pikkus. Mahuarvutuses kasutatakse kokku lepitud ilma ülemõõduta arvestuspikkuseid täisdetsimeetrites. 4.2. Palkide maht määratakse Eesti ajutise ümarpuidu mahuvalemi e Nilsoni valemi alusel: V=(d² L(a1+a2L)+a3L²)/10000, kus V - palgi maht kuupmeetrites, d - ladvaotsa kooreta diameeter sentimeetrites, L - palgi pikkus detsimeetrites, a – puuliigist sõltuvad valemi koefitsiendid. Puuliik a1 a2 a3 Mänd 0,07990 0,00014600 0,04110 Kuusk 0,07995 0,00016105 0,04948 Kask* 0,07830 0,00023600 0,04500 Okaspuud** 0,08000 0,00015400 0,04530 *) Võib kasutada ka kõikide teiste lehtpuuliikide palkide mahu arvutamiseks **) Võib kasutada kõikide okaspuuliikide palkide mahu arvutamiseks

KINNITATUD RMK puiduturustusosakonna juhataja 13.10.2017 käskkirjaga nr 1-5/173

RMK palkide standard Üldsätted Käesolev standard sisaldab nõuded ja juhised okas- ja lehtpuupalkide kvaliteedile, mõõtmisele ja mahu määramisele. Palgi all mõistetakse käesolevas standardis kindlate kvaliteedinõuete alusel toodetud ümarmetsamaterjali, mida kasutakse saematerjali, spooni või ehituspuidu tootmiseks. 1. Mõisted ja kvaliteedi määramise juhised 1.1. Oks - tüvepuitu sulgunud okste alusosad, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid

aastarõngaid omavate puiduosadena. 1.1.1. Oksa diameeter - oksa ümbritsevast tüvepuidust selgesti eraldava tumedama osa läbimõõt,

mida okaspuupalkidel mõõdetakse oksa suurima läbimõõdu suunas ja lehtpuupalkidel risti palgi pikiteljega.

Joonis 1. Oksa diameetri mõõtmine. A- okaspuupalk; B- lehtpuupalk. 1.1.2. Terve oks - oks, mille ümbermõõdust üle poole on kinni kasvanud ümbritseva puiduga. 1.1.3. Kuiv oks - oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust. Joonis 2. Kuiva oksa eristab ümbritsevast puidust tumedam piirjoon. 1.1.4. Mädaoks – oks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud.

2

Joonis 3. Mädaoks. A- kasel; B- männil. 1.1.5. Umboks – kühm palgi pinnal, mis on tekkinud oksatüüka ülekasvamisel elusate

puidukihtidega. Umboksaks loetakse kühme, mille kõrgus palgi pinnalt koore all on vähemalt 5 mm. Lehtpuudel viitab oksa kinnikasvamisele oksaarm koorel.

Joonis 4. Umboks. A- oksaarm kase koorel; B- umboksa läbilõige männi puidus. 1.1.6. Tulioks – tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt

moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel.

Joonis 5. Tulioksa vaated männil. A- palgi ladvaotsal; B- laasitud tüvel; C- kasvaval tüvel. 1.1.7. Oksi, mis asuvad palgi otsale lähemal kui 3 dm ning oksi diameetriga alla 15 mm ei loeta

riketeks. 1.1.8. Oksarühm - kui okste arv ulatub vähemalt 7-ni okaspuupalkidel ja 3-ni lehtpuupalkidel 20

cm vahemaa sees ühel palgipoolel, moodustab see oksarühma.

3

1.1.9. Oksatüüka (paha) kõrgus – palgi pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates palgi pinnalt koore alt kuni okstüüka ülaservani, mida mõõdetakse oksa lähipiirkonna tüvetasapinnast.

Joonis 6. Oksa kõrguse mõõtmine. A – kasel; B- männil. 1.2. Pahk e kasvaja - tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine. 1.3. Töötlemissilinder - kujutletav silinder, mille läbimõõt on ühe cm võrra väiksem palgi

kooreta ladvaotsa vähimast läbimõõdust.

Joonis 7. Töötlemissilindri projektsioon männipalgil. D1 palgi ladvaotsal ja D2 tüükaotsal. 1.4. Kõverus - palgi keskjoone kõrvalekalle palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud

sirgjoonest. 1.4.1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal. 1.4.2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal.

Joonis 8. Liitkõver e mitmesuunalise kõverusega kase nott.

4

1.4.3. Järsk kõverus on palgi keskjoone järsk suunamuutus. Järsk kõverus on liitkõverus, kui

palgi keskjoon muudab suunda rohkem kui ühel korral, näiteks kasvava puu ladvavõrse hävimisel ja külgvõrsest uue ladva moodustumisel.

Joonis 9. Järsk kõverus. 1.4.4. Kõverust mõõdetakse palgi keskjoone kõrvalekalde suurimast kohast. Vastavalt poolte

kokkuleppele esitatakse kõverus protsentides palgi pikkuse kohta või sentimeetrites ühe meetri kohta. Tüükapalkidel kõverust mõõtes jäetakse palgi pikkusest tüükaotsast 0,5 m arvesse võtmata.

Joonis 10. Kõveruse mõõtmine. A- tüükapalgil; B- tüükanotist järgneval palgil. 1.5. Lõhe - puidu rebenemine piki kiude. Eristatakse asukoha ja kahjustuse iseloomu järgi. 1.5.1. Otspinna lõhed on nähtavad ainult palgi otspinnal (näiteks ringlõhe ja säsilõhe).

5

Joonis 11. Otspinna lõhed kase nottidel. A- ringlõhe; B- säsilõhe, mis ei ulatu kooreni. 1.5.2. Külglõhed on nähtavad palgi külgpinnal või külg- ja otspinnal (näiteks külmalõhe).

Joonis 12. Külmalõhe kase noti külg- ja otspinnal. 1.6. Mõlu – täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala puutüves. 1.6.1. Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale.

Joonis 13. Pindmine mõlu saepalgi tüükaotsal, mis ei ulatu töötlemissilindrisse. 1.6.2 Kinnine mõlu on külgpinnal kinni kasvanud ja avaldub ainult otspinnale. 1.7. Mädanik – rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu

mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele.

6

Joonis 14. Kinnine mõlu kuuse noti otspinnal. Kunagise vigastuse alla on tekkinud mädanik. 1.7.1. Tekkeviisilt jagunevad mädanikud metsamädanikuks, mis areneb puidus puude kasvamise

ajal ja laomädanikuks, mis areneb puidus pärast puu raiumist. Jalalkuivanud puude maltspuidus esinev pindmine pehmemädanik loetakse laomädanikuks.

1.7.2. Metsamädanikku hinnatakse nottide otspindadel. Laomädaniku esinemist hinnatakse noti otspinnast 15 cm kaugusel tehtud värskel ristlõikel, sest selles piirkonnas ilmneb puidu kahjustus laomädanikke põhjustavate seente poolt kõige varem.

Joonis 15. Laomädaniku näiteid. A- kasenoti ristlõikel; B- männi maltspuidus; C- haavanotil. 1.7.3. Kõvamädanikuga puit - mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava

servaga objekti survele peaaegu sama vastupidav kui terve puit. 1.7.4. Pehmemädanikuga puit – puit, mis külmumata olekus ei ole terava servaga objekti survele

sama vastupidav kui terve puit. Äärmuslikel juhtudel mädanikuaukudega.

Joonis 16. Pehme metsamädaniku näiteid. A-selgelt laguneva struktuuriga; B- pudedaks muutumine algfaasis. 1.8. Väärlülipuit e punasüdamik – lülipuiduta lehtpuu puidu siseosas seente elutegevuse toimel

tumedaks värvunud osa. Ei avalda mõju puidu mehhaanilistele omadustele.

7

1.9. Radiaallaiksus - maltspuidu paikne värvimuutus lehtpuupuidus, mis on ristlõikes nähtav piki säsikiiri väljavenitatud laikudena ja pikilõikes kitsaste vöötidena. Tekkepõhjused on sarnased väärlülipuidule, rike ei avalda mõju puidu mehhaanilistele omadustele.

Joonis 17. Radiaallaiksus kasenoti otspinnal. 1.10. Väärlülipuidu ja mädaniku ulatus palgis määratakse väikseima ringi läbimõõduga, millesse

kahjustus mahub või otspinna diameetri osana.

Joonis 18. Väärlülipuidu ja mädaniku ulatuse määramine. 1.11. Tüüakus – palgi tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine. Palk on tüüakas, kui tüükaotsa

diameetri ja sellest 20 cm kaugusel mõõdetud diameetri erinevus on üle 15 cm. 1.11.1. Ümartüüakus - tüükalõige on ringi või sellele lähedase kujuga. 1.11.2. Sagartüüakus e kurmulisus – tüükalõige on ebakorrapärase tähtjas-sagaralise kujuga.

Joonis 19. Ümartüüakus kuusepalgil. Joonis 20. Sagartüüakus kasepalgil

8

1.12. Kaksiksäsi – kahe või enama säsi olemasolu, mis on harulise tüve järkamisel nähtav palgi

otspinnal. 1.13. Sinetus – maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. 1.14. Hallitus – puidu pinnal esinev hallitusseente niidistik ja viljakehad. 1.15. Tõugurikked – puidus putukate poolt tekitatud käigud, mis on nähtavad palgi pinnal

ümarate või ovaalsete avadena. Pindmine tõugurike ei ulatu puidus sügavamale kui 3 mm. 1.16. Mehhaaniline vigastus e ülestöötamisviga – ülestöötamisel ja transpordil mehhanismide

toimel tekkinud puidu vigastus. Enamlevinud ülestöötamisvead on langetusel ja järkamisel tekkinud lõhed ja harvesterirullikute kahjustus. Harvesterirullikute kahjustuse sügavus mõõdetakse palgi pealispinnalt koore alt ja kahjustatuks loetakse ka katkised ja rebitud kiud.

Joonis 21. Järkamislõhed noti otspinnal. Joonis 22. Harvesterirullikute kahjustus 1.17. Vaigutus – vaigutamisega puutüvele tekitatud lahtise mõlu sarnane kahjustus männil, mille

tulemusena sisaldub tüves rohkelt tõrvaspuitu. Joonis 23. Vaigutus kasvava männi tüvel.

9

2. Metsamaterjalide kvaliteedinõuded Tabelis nimetamata puidurikkeid ei hinnata. Kui palki ei saa hindamiseks mingil põhjusel

keerata, hinnatakse palgi kvaliteeti nähtava osa põhjal eeldusel, et enne seda pole palkide asendit sihilikult muudetud.

Tabel 2.1. Okaspuupalkide kvaliteedinõuded: Rikke nimetus / Kvaliteet ABC Terve oks Lubatud Ø kuusel <70 mm, männil <80 mm, hulk piiramata Kuiv oks Lubatud Ø kuusel <60 mm, männil <70 mm, hulk piiramata Mädaoks Lubatud Ø kuusel <40 mm, männil <60 mm, hulk piiramata Umboksad Lubatud Tulioksad Keelatud Oksarühmad Keelatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 30 mm Lihtkõverus Lubatud ühtlaselt kogu palgi pikkuses < 1,5 % Liitkõverus Töötlemissilindris keelatud Järsk kõverus Keelatud Otspinna lõhed Otspinda läbivad ja ringlõhed keelatud Külglõhed Keelatud arvestuspikkuses ja töötlemissilindris Lahtine mõlu Lubatud kuni 2- kordse ladvadiameetri pikkusega palgi ühel

küljel väljaspool töötlemissilindrit Kinnine mõlu Töötlemissilindris keelatud Pehmemädanik Keelatud Kõvamädanik Keelatud Laomädanik Keelatud Tüüakus Keelatud Kaksiksäsi Keelatud Sinetus Keelatud Tõugurikked Lubatud pindmine rike Vaigutus (sh kahepoolne) Keelatud Mehaaniline vigastus (ka harvesteri rullikute kahjustus)

Töötlemissilindris keelatud

Metallisisaldus, tahm, võõrkehad Keelatud Metsakuiv Keelatud Märkus D kvaliteet lepitakse kokku lepinguga

10

Tabel 2.2. Madalakvaliteediliste okaspuupalkide kvaliteedinõuded:

Rikke nimetus / Kvaliteet M Terve oks Lubatud Kuiv oks Lubatud Mädaoks Lubatud Umboksad Lubatud Tulioksad Lubatud Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 30 mm Lihtkõverus Lubatud ühtlaselt kogu palgi pikkuses < 1,5 % Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt

lubatud lihtkõveruse väärtusest Järsk kõverus Keelatud Otspinna lõhed Lubatud otspinda läbivad lõhed kuni 20 cm kaugusel otstest Külglõhed Töötlemissilindris radiaalsuunas sügavusega <15% ladva

diameetrist lubatud Lahtine mõlu Lubatud Kinnine mõlu Lubatud Pehmemädanik Keelatud Kõvamädanik Lubatud palgil ladvaläbimõõduga >26 cm tüükapoolses

otsas diameetriga < 8 cm Laomädanik Keelatud Tüüakus Lubatud Kaksiksäsi Lubatud Sinetus Lubatud Tõugurikked Lubatud Vaigutus (sh kahepoolne) Lubatud Mehaaniline vigastus Lubatud töötlemissilindris pikkusega kuni 60 cm ja

harvesteri rullikute kahjustuse korral kogu palgi pikkuses kuni 20% töötlemissilindrist

Võõrkehad Keelatud Metsakuiv Lubatud

11

3. Lehtpuupalkide kvaliteedinõuded Tabel 3.1. Haava-, sanglepa ja hall-lepa palkide kvaliteedinõuded: Rikke nimetus / Kvaliteet BC Terve oks Lubatud Ø <80 mm, hulk piiramata Kuiv oks Lubatud Ø <80 mm, hulk piiramata Mädaoks Lubatud Ø <80 mm, hulk piiramata Umboksad Lubatud Tulioksad Lubatud Ø <80 mm, hulk piiramata Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 40 mm Lihtkõverus Lubatud < 3 % Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt

lubatud lihtkõveruse väärtusest Otspinna lõhed Lubatud, kui ei ulatu arvestuspikkuses kooreni alla 2 mm

laiuseid lõhesid arvestamata Külglõhed Keelatud arvestuspikkuses ja töötlemissilindris Ringlõhe Lubatud poolringina Lahtine mõlu Lubatud palgi ühel küljel pikkusega kuni 60 cm sügavusega

kuni 10 % töötlemissilindrist Kinnine mõlu Lubatud Väärlülipuit Lubatud palgi mõlemas otsas piiranguteta Radiaallaiksus Lubatud Pehmemädanik Lubatud mädaoksata palkidel ladvaläbimõõduga >26 cm

palgi tüükapoolses otsas mädaniku diameetriga < 8 cm palgi südamikus. Ladvaotsas ei ole lubatud.

Kõvamädanik Lubatud ladvaläbimõõduga > 18 cm palgi mõlemas otsas kuni 1/3 läbimõõdust palgi südamikus.

Laomädanik Keelatud Tüüakus Lubatud Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Keelatud Mehaaniline vigastus Lubatud pikkusega kuni 60 cm sügavus kuni 10 %

töötlemissilindrist Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud Metsakuiv Ei ole lubatud Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda

töötlemissilindrisse), söestunud puit ei ole lubatud

12

Tabel 3.2. Kasepalkide kvaliteedinõuded:

Rikke nimetus / Kvaliteet A BC

Terve oks Keelatud Lubatud Ø <80 mm

Kuiv oks Keelatud Lubatud Ø <40 mm

Mädaoks Keelatud Lubatud Ø <40 mm

Umboksad Lubatud

Tulioksad Keelatud Lubatud terve oks Ø <80 mm, kuiv või mäda oks Ø <40 mm

Oksarühmad Keelatud

Lubatud kuni 3 üle 30 mm läbimõõduga oksa ja/või üle 30 mm kõrgusega umboksa 20 cm pikkusel

tüvelõigul

Oksatüüka/paha kõrgus Lubatud < 40 mm

Lihtkõverus Lubatud 30 mm/jm

Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski kõverus ületada poolt lubatud

lihtkõveruse väärtusest

Otspinna lõhed Lubatud, kui ei ulatu arvestuspikkuses kooreni alla 1 mm laiuseid lõhesid

arvestamata

Ringlõhe Lubatud poolringina

Külglõhed Keelatud arvestuspikkuses ja töötlemissilindris

Lahtine mõlu Keelatud Lubatud palgi ühel küljel pikkusega kuni 60 cm sügavusega kuni 10 %

töötlemissilindrist

Kinnine mõlu Keelatud Lubatud palgi ühel küljel sügavusega

kuni 10 % töötlemissilindrist

Väärlülipuit Lubatud 1/3 diameetrist Lubatud

Radiaallaiksus Lubatud 1/3 diameetrist Lubatud

Kõvamädanik Lubatud 1/3 diameetrist Lubatud

Pehmemädanik Keelatud

Laomädanik Keelatud

Hallitus Keelatud Lubatud

Kaksiksäsi Keelatud

Tõugurikked Keelatud

Sagartüüakus Lubatud sagaratevaheline sügavus kuni 50 mm

Mehaaniline vigastus Lubatud väljaspool töötlemissilindrit

Lubatud pikkusega kuni 60 cm sügavus kuni 10 % töötlemissilindrist

Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud

Tahm Keelatud Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi

ulatuda töötlemissilindrisse) söestunud puit ei ole lubatud

13

Tabel 3.3. Madalakvaliteediliste kasepalkide kvaliteedinõuded

Rikke nimetus / Kvaliteet M Terve oks Lubatud Kuiv oks Lubatud Mädaoks Lubatud Umboksad Lubatud Tulioksad Keelatud oks, mille diameeter ületab ½ palgi diameetrist Oksarühmad Lubatud Oksatüüka (paha) kõrgus Lubatud < 50 mm Lihtkõverus Lubatud < 35 mm/jm Liitkõverus Liitkõverusega palkidel ei tohi ükski mõõdetav lihtkõverus

ületada poolt lubatud lihtkõveruse väärtusest Järsk Kõverus Keelatud Otspinna lõhed Lubatud Ringlõhe Lubatud Külglõhed Lubatud Lahtine mõlu Lubatud Kinnine mõlu Lubatud Väärlülipuit Lubatud Radiaallaiksus Lubatud Kõvamädanik Lubatud Pehmemädanik Lubatud palgi ühes otsas läbimõõduga kuni 1/3 diameetrist Laomädanik Keelatud Sagartüüakus Lubatud Hallitus Lubatud Kaksiksäsi Lubatud Tõugurikked Lubatud Mehaaniline vigastus Lubatud pikkusega kuni 100 cm Metallisisaldus, võõrkehad Keelatud Tahm Lubatud koorel (tulekahjustus ei tohi ulatuda

töötlemissilindrisse), söestunud puit ei ole lubatud

14

4. Palkide mõõtmise ja mahu määramise juhised 4.1. Palkide mahu määramiseks mõõdetakse eelnevalt palkide diameetrid ja pikkused. 4.1.1. Palgi ladvaläbimõõt on palgi ladvaotsa keskmine kooreta diameeter. Diameeter mõõdetakse palgi pikiteljega ristisuunas ühe mm täpsusega. Mõõtmistulemus peab võimalikult objektiivselt kajastama ladvaotsa keskmist diameetrit. Koore pealt mõõtes lahutatakse mõõtmistulemusest maha kahekordne koore paksus. Keskmise diameetri võib palgi mahu arvutamiseks ümardada täissentimeetriks harilikul viisil (näiteks: 21,4 cm -> 21 cm, 21,5 cm -> 22 cm). 4.1.2. Palgi pikkus on palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge pikkus. Mahuarvutuses kasutatakse kokku lepitud ilma ülemõõduta arvestuspikkuseid täisdetsimeetrites. 4.2. Palkide maht määratakse Eesti ajutise ümarpuidu mahuvalemi e Nilsoni valemi alusel: V=(d² L(a1+a2L)+a3L²)/10000, kus V - palgi maht kuupmeetrites, d - ladvaotsa kooreta diameeter sentimeetrites, L - palgi pikkus detsimeetrites, a – puuliigist sõltuvad valemi koefitsiendid. Puuliik a1 a2 a3 Mänd 0,07990 0,00014600 0,04110 Kuusk 0,07995 0,00016105 0,04948 Kask* 0,07830 0,00023600 0,04500 Okaspuud** 0,08000 0,00015400 0,04530 *) Võib kasutada ka kõikide teiste lehtpuuliikide palkide mahu arvutamiseks **) Võib kasutada kõikide okaspuuliikide palkide mahu arvutamiseks