Lisa 1
KINNITATUD
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
25.08.2023 käskkirjaga 1-5/9
RMK Sagadi looduskooli õppeprogrammid 2023
Programmide kirjeldused
Lasteaed
Programmid Sagadis:
1. Kes elab metsa sees
2. Tiivulised talves
3. Sõber puu
Matkapäevad:
4. Meie lasteaia looduspäev Lahemaal (Viitna, Altja vm)
Looduskool tuleb külla:
5. Retk rebaseradadel
6. Metsaema külaskäik
7. Vete-ema külaskäik
Kes elab metsa sees?
Metsloomade uurimine ja võrdlemine metsamuuseumis aitab luua õiged arusaamad loomade suurustest ning liikumisviisidest.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma metsloomi;
2) võrdleb metsloomade välimust;
3) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest.
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Metsloomade vaatlemine ja võrdlemine
Loodusretk metsloomade radadel
Piknik
Täringumäng
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Loomakaardid
Täringumäng
Tiivulised talves
Karm talv toob Eestis talvituvad talilinnud söögimaja juurde, nende jälgimine annab meile põnevad vaatemänge. Elamused on suuremad, kui meil on teadmised linnumaja külalistest, nende toitumise eelistustest ja lisatoitmisega kaasnevatest probleemidest.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg jaanuar, veebruar, märts
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 21. Valdkond Kunst
5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma talilinde;
2) õpib vaatlema ja märkama lindude tunnuseid;
3) mõistab inimese ja looduse vahelisi seoseid;
4) väärtustab ümbritsevat maailma.
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Lindude toidumaja vaatlus
Talilinnud – toidumaja külalised
Lindude toidulaud
Toidu valmistamine lindudele
Loodusretk
Piknik
Metsaretk metsaelanike radadel
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Talilindude tööleht
Lindude talviseks lisasöötmiseks toidu valmistamise toorained ja vahendid
Sõber puu
Metsamuuseumi näituse toel õpime tundma erinevaid puuliike kõigi oma meelte abil. Liigirikas mõisa park ja metsretk Lahemaa metsas aitab korrata ning kinnistada muuseumis saadud teadmisi.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aprill, mai, september, oktoober
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
§ 20. Valdkond Matemaatika
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma tavalisemaid puuliike;
2) vaatleb, võrdleb ja kirjeldab erinevate puude lehti, vilju, käbisid;
3) rakendab saadud teadmisi ja kogemusi metsarajal.
Sisu
Tegevused metsamuuseumis
Tavalisemate puuliikide tundmaõppimine
Tähtmõistatuse lahendamine Sagadi pargis
Loodusretk metsaradadel
Piknik
Erinevad puuliigid Lahemaa metsades
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Puude mapp
Puude lehed, oksad, viljad, käbid
Meie lasteaia looduspäev Lahemaal
Viitna Pikkjärve ümbruse looduses uurime järve ääres kasvavat taimestikku, mängime osavus- ja keskkonnamänge ning paneme proovile meeskonnatööoskused.
Altja matkapäeval tutvume metsa ja mereranna loodusega. Vaatleme mere ääres elutsevaid linde, uurime palumetsas kasvavat taimestikku, mängime keskkonnamänge ja meisterdame looduslikust materjalist rannamaale.
Kolga lahe ääres Tsitres toimub matkapäev endises mõisapargis. Matkal teeme tutvust põliste mändide, võimaste hobukastanite ning teiste erinevate kodu- ja võõramaiste puuliikidega. Mererannas mängime keskkonna- ja osavusmänge ning meisterdame looduslikust materjalist rannamaale.
Vanas meremeeste külas Käsmus mõõdame võimsaid rannamände, uurime suuri rändrahne ning vaatleme sammalde ja samblikega kattunud kivikülvi. Lisaks õpime tundma mereäärset taimestikku ja loomastikku, mängime keskkonnamänge ning tutvume Käsmu küla ajalooga.
Matkapäeval Viru rabas näeme Lahemaale iseloomulikku metsa ja rabamaastikku. Uurime raba tähtsamat taime – turbasammalt, mõõdame ja vaatleme rabamände ning õpime tundma teisi rabas kasvavaid taimeliike. Lisaks tutvume lindudega, kelle elupaiga eelistuseks on raba.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus 15-80 last
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aprill, mai, september, oktoober
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 20. Valdkond Matemaatika
5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid
§ 23.Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tunda praktilist loodust;
2) märkab looduse mitmekesisust;
2) toestab lihtsaid mõõtmisi;
3) väärtustab liikumist.
Sisu
Puuliikide tundmaõppimine
Metsas ja veekogu ääres kasvavate taimede uurimine
Rannamaali meisterdamine looduslikust materjalist
Keskkonnamängude mängimine
Piknik
Õppematerjalid, vahendid
Puude mapp
Luubid
Abivahendid mängude läbiviimiseks
Retk rebaseradadel LASTEAIAS
Üks aasta rebase elus, mis algab varakevadel rebasekutsikate sünniga. Sellele järgneb suur õppeperiood, kus rebasekutsikad avastavad maailma, õpivad jahil käima, tutvuvad oma toidulauaga, saavad teda, kes on nende sõbrad ja vaenlased metsaradadel.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 0,5 - 1tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma rebase elu erinevatel aastaaegadel;
2) kujutab loomi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
3) kirjeldab metsloomi;
4) väärtustab loodust hoidvat mõtteviisi.
Sisu
Tegevused lasteaias
Tutvumine, programmile häälestumine loodushäälte abil
Rebase elu läbi aastaaegade
Rebase vaenlased metsarajal
Õppematerjalid, vahendid
Raamat „ Metsaelu aabits“
Loomakaardid
Metsloomade nahanäidised
Metsaema külaskäik LASTEAIAS
Kostümeeritud Metsaema tutvustab lastele meie metsades kasvavaid tavalisemaid puuliike. Käbide, viljade ja okste võrdlemine läbi mängulise tegevuse aitab teadmisi kinnistada.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 0,5 -1 tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
§ 20. Valdkond Matemaatika
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
23. Valdkond Liikumine
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma meie metsades kasvavaid puuliike;
2) võrdleb meie metsades kasvavate okaspuude okkaid ja käbisid;
3) väärtustab loodust hoidvat mõtteviisi.
Sisu
Tegevused lasteaias
Tutvumine, programmile häälestumine läbi loodushäälte
Puuliikide vaatlemine ja võrdlemine erinevate meelte abil
Keskkonnamängud „ Puu elu“ ja „ Terav ja pehme“
Õppematerjalid, vahendid
Puude mapp
Puude oksad, lehed, käbid, viljad
Loomatopis
Vete-ema külaskäik LASTEAIAS
Lasteaeda külastab Vete-ema, kes räägib taimedest ja loomadest, kelle elu on tihedalt seotud veega. Vee ringkäigu keerulist teekonda looduses selgitatakse läbi mängu.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 0,5 - 1 tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
§ 20. Valdkond Matemaatika
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
§ 22. Valdkond Muusika
2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma vee ringkäiku looduses;
2) mõistab oma mina ja looduses seost;
3) väärtustab ümbritsevat maailma.
Sisu
Tegevused lasteaias
Sissejuhatus
Tutvumine veeloomade ja -taimedega
Vee liikumine looduses
Veepiisa liikumise uurimine mänguga „ Veeosakese teekond“
Õppematerjalid, vahendid
Veeloomade ja veetaimede kaardid
Käpiknukk ( konn)
Mäng „ Veeosakese teekond“
Põhikooli I kooliaste
Programmid Sagadis:
1. Meie metsade loomad
2. Mets meie meelte läbi
3. Metsamuinasjutt
4. Igal linnul oma laul
5. Sinasõprus seentega
6. Metsaga sõbraks
Matkapäevad:
7. Matkapäev Lahemaal – Viitnal, Altjal, Viru rabas, Tsitres vm matkaradadel
Meie metsade loomad
Tutvumine metsloomade eluga talvel. Metsaelanike tegevusjälgede otsimine. Teadmiste kinnistamine täringumänguga, mida mängime Sagadi mõisa pargis.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
Loodusõpetus Teema Organismid ja keskkond
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib märkama metsloomade tegutsemisjälgi;
2) seostab metsloomade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
3) mõistab metsloomade osa looduses ja inimtegevuses;
4) väärtustab liikide kaitset.
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Metsloomade seosed puudega. Tutvustus ja iseseisev töö
Täringumäng mõisa pargis
Loodusretk
Metsaretkel metsaelanike tegevusjälgede otsimine
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Tööleht
Jäljekaardid
Metsloomade nahanäidised
Täringumäng
Mets meie meelte läbi
Looduse tunnetamine kõigi meeltega. Eestimaa metsarikkusega tutvumine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased, kõik huvilised
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
I kooliastme loodusõpetuse teemadele: inimese meeled ja avastamine, organismide rühmad ja kooselu
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi;
2) märkab looduse ilu ja erilisust;
3) toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses.
Sisu:
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Inimese meeleelundite meenutamine
Metsaelustikuga tutvumine metsamuuseumis
Loodusretk
Kõigi meelte abil keskkonna tajumine
Tüüpiliste metsaliikide tundmaõppimine
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Puude viljad, oksad jms.
Kompimiskotid, lõhnapurgid, helikarbid
Puud meeltes tööleht
Metsamuinasjutt
Metsaelu seaduspärasuste mõistmine läbi muinasjutu ja käelise tegevuse.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus 15-20 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Loodusõpetus: Organismid ja elupaigad.
Organismide rühmad ja kooselu.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Lõimimine emakeele ja tööõpetusega
Eesmärgid:
Õpilane:
1) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt;
2) märkab looduse ilu ja erilisust;
3) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
4) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat.
Sisu
Tegevused looduskoolis
Metsamuinasjutu kuulamine
Muinasjututegelase meisterdamine
Loodusretk
Metsaelu uurimine
Metsaretkel meisterdamiseks looduslike materjalide kogumine
Meisterduse täiendamine looduslike materjalidega
Oma muinasjutu jutustamine
Õppematerjalid, vahendid
Näidistööd metsamuinasjuttude tegelastest
Meisterdamiseks vajalikud vahendid ja materjalid
Igal linnul oma kodu ja oma laul (1-3 kl)
Sagadi looduskoolis tutvutakse laiemalt levinud linnuliikidega ja linnuvaatluseks vajalike vahenditega. Õpitakse, mida vaatluse ajal jälgida tuleks. Tehakse tutvust noorematele õpilastele mõeldud linnuraamatutega ning lihtsamate internetist leitavate õppematerjalidega. Saadud teadmisi kasutatakse vahetult loodusretkel.
Sihtgrupp 1. – 3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Põhikooli I astme loodusõpetuse teemad:
• Organismide mitmekesisus ja elupaigad
• Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib mõistma ja väärtustama lindude osa looduses ja inimtegevuses;
2) saab teadmisi Eesti linnustiku tähtsusest ja kaitsest;
3) õpib mõistma, et inimene sõltub looduse heaolust ja selleks tuleb säästlikult tarbida;
4) arendab vaatlusoskusi, õpib linde looduses märkama ja paremini tundma;
5) õpib lindude välistunnuseid neid elukeskkonnaga seostama;
6) arendab koostööoskusi.
Sisu
Vastavalt hooajale ja eelnevale kokkuleppele ühe elupaiga lindudega tutvumine (välimus, eluviisid, elupaigad, laulud jt häälitsused)
Tegevused muuseumis ja looduskoolis
Esitlus: Linnud ja nende elupaigad läbi aastaringi
Vaatlusvahendid, vaatlemine ja vaatluste kirjapanek
Õppemäng: Lindude otsimine
Loodusretk
Piknik lõkkeplatsil
Õppematerjalid, vahendid
Slaidiesitlus õpitavate lindude kohta koos häältega
Vaatlustoru, binoklid
Määramiskaaardid
Töölehed vaatluste märkimiseks
Õppemängu vahendid
Sinasõprus seentega
Seeneriigi mitmekesiste esindajatega tutvumine. Seente rolli mõistmine metsa ja inimese elus.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg peamiselt sügisel, kuid soovi korral ka aastaringselt
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: Organismide rühmad ja kooselu. Seente mitmekesisus. Samblikud.
Mõisted: seeneniidistik, kübarseen, eosed, hallitus, pärm, samblik, toiduahel
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”.
Eesmärgid
Õpilane:
1) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
2) kirjeldab seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses
3) teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid
Sisu
Tegevused looduskoolis või metsamuuseumis
Loodusretk Lahemaa metsades
Seente elupaikadega ja viljakehadega tutvumine
Söödavad ja mürgised seened
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Looduskooli seenekogud, fotod
Tööleht „Sinasõprus seentega“
Õppevahend „Seenekorvid“
Seenemapp
Metsaga sõbraks
Mängulises ja lastepärases vormis liikide vaheliste seoste mõistmine metsakoosluses.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Toimumisaeg
Kokkuleppel aastaringselt
Seos õppekavaga:
Loodusõpetus: Organismide rühmad ja kooselu
Läbiv teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng; Väärtused ja kõlblus
Eesmärgid:
Õpilane:
1) kirjeldab mõne metsale tüüpilise taime, looma või seene välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;
2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt.
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Eestimaa puuliikide tundmaõppimine ja kinnistamine
Praktilise looduse tundmise edendamine metsamuuseumis
Tegevused Sagadi pargis
Maastiku- ja tähelepanu mäng, mis on integreeritud teiste õppeainetega
Loodusretk
Metsaretkel puude tundmine, puude juures kasvavate taimede ja metsaelanike tegevusjälgede uurimine
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Maasikumäng
Puude mapp
Matkapäev Lahemaal
Viitnal matkame ümber Viitna Pikkjärve, peatuspaikades loodusvaatlused ja keskkonnamängud. Antud aastaajale iseloomulike taimede, loomade ja seente vaatlemine; looduses liikumise reeglite omandamine.
Altjal tutvume metsa ja mereranna loodusega ning ajaloolise. Taimede, metsaelanike ja kivide uurimine. Matkaoskuste omandamine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: Mõõtmine ja võrdlemine. Temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades.
Organismide rühmad ja kooselu. Minu kodumaa Eesti
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
2) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
3) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.
Sisu
Loodusretk
Puuliikide tundmaõppimine
Sammalde ja samblike uurimine
Piknik
Keskkonnamängud
Õppematerjalid, vahendid
Puude kaardid
Töölehed
Binoklid
Abivahendid mängude läbiviimiseks
Põhikooli II kooliaste
Programmid Sagadis:
1. Kodupaiga linnud
2. Puudest algab mets
3. Mitmekesine seeneriik
4. Mets kui kooslus
Matkapäevad:
5. Matkapäev Lahemaal (Viitna, Altja vm)
Kodupaiga linnud
Sagadi looduskoolis tutvume aastaajale omaste sagedasemate linnuliikidega ja linnuvaatlusvahenditega. Õpime kasutama määrajaid, tutvume Internetis pakutavate linnuõppevõimalustega. Sagadi pargis kinnistame teadmisi viktoriinilaadse maastikumänguga. Metsas ja mere ääres kuulame ja vaatleme linde Altja loodusrajal matkates.
Sihtgrupp 4-5. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Põhikooli II kooliastme loodusõpetuse teemad:
Mets , park, rannik elukeskkonnana.
Loomade tunnused ja eluprotsessid, ökoloogia ja keskkonnakaitse.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) Väärtustab Eesti looduse elurikkust ja tunneb meie tavalisi linnuliike metsas, pargis, rannikul;
2) Arendab vaatlemise, kirjeldamise ja kuulamisoskust;
3) Kasutab erinevaid teabeallikaid info saamiseks;
4) Arendab koostööoskusi töötades rühmas.
Sisu
Tegevused looduskoolis
Esitlus: Linnud, linnuhääled
Vaatlusvahendid, määrajad, nende kasutamine (Linnubingo)
Maastikumäng pargis
Piknik lõkkeplatsil
Linnuretk Altjal või soovi korral mõnel teisel loodusrajal.
Õppematerjalid ja vahendid:
PowerPointi esitlus lindudest
Vaatlustoru, binoklid, linnumäärajad
Linnubingo looduskoolis täitmiseks
Maastikumängu ülesanded pargis kasutamiseks, täring
Rühmatöö vaatlusleht lindude märkimiseks loodusretkel
Mets kui kooslus
Metsa kui ökosüsteemiga tutvumine metsamuuseumis. Koolitundides õpitu kinnistamine Oandu loodusrajal erinevates metsatüüpides.
Sihtgrupp 6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Vastab riikliku õppekava II kooliastme loodusõpetuse teemale: mets elukeskkonnana
Eesmärgid:
1) Liikide vaheliste seoste mõistmine metsakooslustes
2) Bioloogilise mitmekesisuse mõistmine
3) Keskkonnahoidliku käitumise arendamine
Sisu
Tegevused muuseumis ja looduskoolis
Puude kui metsakoosluse tähtsaimate liikide tundmaõppimine
Töölehe metsa varjatud elu täitmine
Loodusretk
Oandu loodusrajal erinevate metsakoosluste vaatlused
Rühmatööna erinevate organismirühmade esindajate otsimine ja töölehtede täitmine
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Puude kaardid
Tööleht „Metsa varjatud elu“
Loodusraja tööleht
Puudest algab mets
Kodumaiste puuliikide tundmaõppimine. Puud kui metsakoosluse tähtsaimad liigid. Puude seosed teiste elusolenditega.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
III kooliastme bioloogia teemad: Taimede tunnused ja eluprotsessid, ökoloogia ja keskkonnakaitse
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
2) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
3) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Metsamuuseumi töölehtede täitmine ja arutlemine
Puude bingo
Loodusretk
Loodusretkel rühmatööd puude jt. metsa organismide kohta
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Töölehed
Õppematerjalid „Puudest algab mets“
Puude mapp
Mitmekesine seeneriik
Seente kui omapäraste organismide elutegevuse ja liigirikkusega tutvumine.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg sügisel
Seos õppekavaga
Organismide rühmad ja kooselu. Seente mitmekesisus. Samblikud.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Mõisted: seeneniidistik, kübarseen, eosed, hallitus, pärm, samblik, toiduahel.
Eesmärgid
Õpilane:
1) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
2) kirjeldab seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses
3) teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid
Sisu
Sissejuhatus ning tegevused looduskoolis või metsamuuseumis
Loodusretk Lahemaa metsades
Seente elupaikadega ja viljakehadega tutvumine
Söödavad ja mürgised seened
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Looduskooli seenekogud, fotod
Tööleht „Sinasõprus seentega“
Õppevahend „Seenekorvid“
Seente mapp
Matkapäev Lahemaal
Korraldame matkapäeva Altjal, Viitnal või Tsitres.
Matkamine Lahemaal – maal metsa ja mere piiril. Metsa- ja rannikuelustikuga tutvumine. Meeskonnatööd ja looduse märkamise oskust arendavad keskkonnamängud.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga
PK loodusõpetuse teemad:
Mets elukeskkonnana
Läänemeri elukeskkonnana
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;
2) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
3) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
4) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
5) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
6) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid.
Sisu
Puhmaste tundmaõppimine
Loomade tegevusjälgede otsimine
Tutvumine rannaelustikuga
Meeskonnamängud
Õppematerjalid, vahendid
Töölehed, mereranna otsimislehed
Binoklid
Marjade mapp
Abivahendid mängude läbiviimiseks
Põhikool III kooliaste
Programmid Sagadis
1. Mets kui kooslus
2. Seeneriigi mitmekesisus
3. Allikast mereni
4. Fotosüntees on elu alus
5. Seiklus Sagadi mõisas
6. Uurimuslik keskkonnaseiklus
7. Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
Looduskool tuleb külla
8. Inimese füsioloogia
9. Vee keemilised ja füüsikalised uuringud – 9.klassile
Mets kui kooslus
Metsa kui ökosüsteemiga tutvumine metsamuuseumis. Koolitundides õpitu kinnistamine Oandu loodusrajal erinevates metsatüüpides. Tutvutakse metsapuudega seotud organismide ja nendevaheliste suhetega.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia: Kooslused, organismidevahelised suhted
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) saab ülevaate puudega seotud elurikkusest;
2) õpib tundma uusi liike;
3) arendab vaatlusoskust;
4) mõistab organismidevahelisi seoseid kooslustes.
Sisu
Tegevused looduskoolis ja metsamuuseumis
Tutvumine ühe puuliigiga seotud elustikuga, Sagadi metsamuuseumi ekspositsiooni „Mets toidab “ abil
Loodusretk
Iga rühm leiab ühe puu ning uurib teda, otsib puult erinevaid organisme
Töölehe „Organismide vahelised suhted“ täitmine
Metsaretke elurikkuse registreerimine
Õppematerjalid ja vahendid
Rühmadeks jagamise loosid puuliikide kohta käivate väidetega
Töölehed: „Metsa varjatud elu“, „Organismidevahelised suhted“
Määrajad, luubid
Seeneriigi mitmekesisus
Seente kui omapäraste organismide liigirikkusega ja elutegevusega tutvumine. Seente rolli mõistmine metsa ökosüsteemis ja inimese elus.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg sügisel, vajadusel aastaringselt
Seos õppekavaga:
PK bioloogia teema Seente tunnused ja eluprotsessid
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) mõistab seoseid inimese ja looduse vahel;
2) kinnistab teadmisi seente seostest puude ja teiste elusorganismidega;
3) mõistab seente rolli looduses ja inimese elus;
4) arendab huvi looduse vastu;
5) õpib tundma seeneriigi mitmekesisust.
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Seente tähtsus looduses. Tutvumine seenenäitusega või „Seenekorviga“ ja iseseisev töö
Puude näitusel puude ja seente seostega tutvumine
Seente töölehe täitmine
Loodusretk
Loodusretkel erinevate kasvukohtade seenestikuga tutvumine
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Seenenäitus või õppevahend „Maagiline seenekorv“
Seente tööleht
Veeprogramm „Allikast mereni“
Sagadi klindialustest allikatest kuni mereni matkates uurime rühmades erinevate veekogude elustikku. Viime läbi vee-elustiku vaatlused jões ja meres. Tutvume vee ja veeringega looduses. Leiame vett kõikjalt ja mõistame kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Taimede tunnused ja eluprotsessid
PK geograafia Teema Veestik.
PK keemia Teema Hapnik ja vesinik
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) huvitub looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest;
2) õpib koguma veeproove loodusest;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Tutvumine erinevate vett sisaldavate objektidega eluta ja elusloodusest
Veeproovide kogumine, mõõtmised, analüüs
Vee-elustiku vaatlused
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi looduskooli vahendid vee keemiliste omaduste analüüsimiseks ja elustiku vaatlemiseks
Töölehed
Fotosüntees on elu alus
Programmi läbivateks teemadeks on elurikkus ja fotosüntees kui protsess, mis talletab Päikese energiat ja muudab selle kättesaadavaks teistele organismidele sh inimesele. Tutvutakse fotosünteesi protsessi ja metsakoosluste elurikkusega. Maastikumängu elementidega loodusretke käigus õpitakse tundma erinevaid liike.
Sihtgrupp 7.-9. klass
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad: Kooslused, organismide vahelised suhted; Seente tunnused ja eluprotsessid; Ökoloogia ja keskkonnakaitse; 2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärgid
Õpilane:
1) oskab bioloogiatunnis õpitud teoreetilisi teemasid seostada looduses toimuvate protsesside ja objektidega;
2) oskab läbi viia lihtsaid katseid fotosünteesi uurimiseks;
3) omab ülevaadet metsakoosluse erinevate organismirühmade rollist aineringes;
4) mõistab fotosünteesi tähtsust looduses ja inimese elus;
5) väärtustab elurikkust.
Sisu
Fotosünteesi esitlus ja katsed biokambrites
Elurikkus Lahemaal – tutvumine teemaga metsamuuseumi ekspositsiooni põhjal
Loodusretk
Maastikumäng “Päikeseretk” Oandu või Altja loodusrajal
Õppematerjalid, vahendid:
Tööleht „Fotosüntees on elu alus“
Maastikumängu komplekt „Päikeseretk“
Binokulaarmikroskoobid
Vernier LabQuest andmekogujad
O2 ja CO2 sensorid
Biokambrid
Seiklus Sagadi mõisas
Loodus- ja kultuurikeskkonda käsitlev programm, mille käigus tutvutakse Sagadi mõisa ajaloo ja loodusega. Meeskonnatöö, orienteerumisoskuse ja märkamisoskuse arendamine.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia teema: Ökoloogia ja keskkonnakaitse
PK geograafia teema: Euroopa ja Eesti asustus Geoloogia
PK ajalugu teema: Sagadi mõisa ajalugu Eesti ja maailma ajaloo taustal muinasajast tänapäevani.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vahelisi seosteid;
2) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale;
3) analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab vaatluste tulemusi.
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis, härrastemajas ja mõisa pargis
Sagadi mõisa “ajaloopael”
Tutvumine härrastemajaga
Ajalugu, loodust ja kultuuri lõimiv maastikumäng
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Binokulaarid jm vaatlusvahendid
Maastikumängu töölehed
Sagadi mõisa plaan
Mängukomplekt “Sagadi mõisa ajaloopael”
Uurimuslik keskkonnaseiklus
Kuidas töötavad teadlased? Kuidas saab arvamusest teaduslik fakt? Mille poolest sarnaneb teadlase töö disaineri tööga? Kuidas kasutada erinevaid vahendeid keskkonnanähtuste uurimiseks ? Mille poolest erineb vaatlus katsest? Nende küsimuste vastused ei jää programmi käigus teoreetiliseks, vaid saavad tähenduse läbi praktiliste uurimuslike tegevuste pargis, dendraariumis, looduskoolis, metsamuuseumis ja teistes mõisahoonetes.
Sihtgrupp 8.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK ainevaldkonna „Loodusained“ pädevus – uurimuslik õpe
Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”; „Teabekeskkond“; „Tehnoloogia ja innovatsioon“
Eesmärgid
Õpilane:
1) määratleb ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
2) kasutab loodusteaduslikku meetodit info kogumiseks; sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tolgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
3) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära;
4) arendab meeskonnatöö ja esinemisoskust.
Sisu
Tutvumine uurimisvahenditega
Esitlus loodusteaduslikust uurimusest, selle etappidest, vahenditest ja meetoditest
1. Rühmad valivad väljapakutud teemade hulgast ühe (kui mõnel rühmal on välja pakkuda oma teema, mille jaoks on vahendid/juhendaja olema, on võimalik ka teemaderingi laiendada), koostavad uurimisplaani, viivad läbi vaatlused/katsed ja koostavad andmete põhjal esitluse (Uurimisteemad* kooskõlastatakse õpetajaga – võimalus valida 6 teemat 14 erineva hulgast vastavalt aastaajale ja juhendajatele)
2. „Minikonverents“ – esitluste kaitsmine
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
Esitlus „Loodusteaduslik uurimus“
Erinevad uurimisvahendid, sh Vernier Labquest andmekoguja koos erinevate sensoritega
Mikroskoop, binokulaarid
Kõrgusmõõtjad, mõõdulindid
Teatmeteosed, määrajad
Uurimisplaani ja esitluse koostamise juhendmaterjalid/töölehed.
* Näiteid teemaatikast
1. Keskkonnauuringud siseruumides
2. Veekeemia
3. Ioniseeriv kiirgus mõisahoonetes
4. Puude mõõtmine
5. Okaspuude mitmekesisus
6. Mändide mitmekesisus (õues)
7. Fotosüntees
8. Dendrokronoloogia
9. Ilmakaarte määramine looduses
Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
Avastuslik ja uurimuslik tutvumine Lahemaa looduse ja kultuuripärandiga Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis ning Altja loodusrajal. Väikestes rühmades ülesandeid lahendades tutvutakse metsamuuseumi ekspositsiooni ja looduskooli vahenditega. Maastikumäng viib metsa, jõe ja mere äärde ning paneb mõtlema inimese ja looduse seostele.
Sihtgrupp 9. klass, gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt kokkuleppel
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad: Kooslused, organismidevahelised suhte; Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärgid
Õpilane:
1) teadvustab looduse ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
2) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
3) mõistab organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga;
4) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Sisu
Tegevused Sagadi metsamuuseumis või looduskoolis
Rühmad lahendavad ülesandeid, mis on seotud näitustega “Mets toidab”
Erinevaid õppevahendeid ja-materjale kasutades lahendatakse ülesandeid, mille teemadering on “Eluslooduse süsteem”, “Elurikkus”, “Ökosüsteemi teenused”
Maastikumäng Altja loodusrajal
Maastikumängu teemaks on “Lahemaa looduse mitmekesisus ja inimmõju”.
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi näitused
Looduskooli kollektsioonid, õppematerjalid ja -vahendid
Maastikumängu ülesannete ja rajalehtede komplekt
Metsamuuseumi ja looduskooli ülesannete ja vastuste lehtede komplektid
Binoklid
Vesi meie ümber - keemilised ja füüsikalised uuringud KOOLIS
Käsitleme teemasid: Vee keemilised ja füüsikalised omadused; Veering; Vesi kui elukeskkond erinevatele elusorganismidele; Vee sisaldus elusorganismides sh inimeses, Maal ja Universumis. Leiame vett kõikjalt ja mõistame, kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp 9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 1,5 - 2 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Toimumispaik koolis
Seos õppekavaga
PK bioloogia Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Taimede tunnused ja eluprotsessid
PK geograafia Veestik.
PK keemia Hapnik ja vesinik; Oksiidid
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) seostab loodusteaduslikke teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Veeteemaline esitlus ja film
Veeproovide analüüs ja laboritööd
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi looduskooli vahendid (Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid, veekeemia komplekt)
Töölehed
Veeproovid
Inimese füsioloogia KOOLIS
Nosce te ipsum - tunne iseennast! Õpime tundma ja tunnetama, kuidas keha erinevad elundkonnad teevad koostööd. Uurime inimese füsioloogiliste näitajate seost treenitusega ja organismi terviklikkust.
Sihtgrupp 8. - 9. klass
Grupi suurus kuni 25 õpilast
Aeg 1,5 – 2 tundi
Toimumisaeg aastaringi
Toimumispaik koolis
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad - Inimese elundkonnad, Vereringe, Hingamine, Talitluste regulatsioon
PK keemia teema Happed ja alused
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) huvitub inimeses toimuvatest nähtustest ja protsessidest,
2) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid,
3) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale,
4) selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale,
5) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla
6) kasutab kaasaegseid mõõtevahendeid,
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Tegevused rühmas
Praktiliste tööde planeerimine ja teostamine
Andmete kogumine ja analüüsimine
Järeldused
Teemade kokkuvõte
Tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi looduskooli katsevahendid.
Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid.
Töölehed
Gümnaasium
Programmid Sagadis
1. Uurimuslik keskkonnaseiklus
2. Lahemaa looduse ja kultuuripärandi mitmekesisus
3. Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
4. Fotosüntees ja hingamine
5. Allikast mereni
Looduskool tuleb külla
6. Vesi meie ümber – keemilised ja füüsikalised uuringud
7. Uurimuslik päev
Uurimuslik keskkonnaseiklus
Milliseid vahendeid ja meetodeid kasutavad teadlased keskkonna uurimiseks? Kuidas saab arvamusest teaduslik fakt? Mille poolest sarnaneb teadlase töö disaineri tööga? Mille poolest erineb vaatlus katsest? Nende küsimustele saab vastuse lõimides teooriat praktikaga osaledes uurimuslikul maastikumängul, mille käigus kasutatakse rühmades erinevaid vahendeid ja meetodid kogu Sagadi mõisa hõlmavas maastikumängus.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg ~ 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G ainevaldkond „Loodusained“– uurimuslik õpe
Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”; „Teabekeskkond“; „Tehnoloogia ja innovatsioon“
Eesmärgid
Õpilane:
1) kasutab loodusteaduslikku meetodit info kogumiseks; sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tolgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
2) oskab kasutada erinevaid uurimisvahendeid;
3) mõistab looduse ja sotsiaalkultuurilise keskkonna seoseid ja eripära;
4) arendab meeskonnatöö ja esinemisoskust
Sisu
Tutvumine uurimisvahenditega, rühmadeks jagunemine
Esitlus uurimusliku töö vahenditest ja meetoditest
Erinevate vaatluste /mõõtmiste läbiviimine looduskoolis jt mõisakompleksi hoonetes, pargis ja arboreetumis.
Rühmad koostavad esitluse ühe läbiviidud teema põhjal
„Minikonverents“ – esitluste kaitsmine
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
Esitlus „Uurimusliku õppe vahendid ja meetodid“
Maastikumängu materjalid – temaatilised info/töölehed
Uurimuse vormistamise ja esitluse koostamise juhendmaterjalid
Erinevad uurimisvahendid, sh Vernier Labquest andmekoguja koos erinevate sensoritega
Mikroskoop, binokulaarid
Kõrgusmõõtjad, mõõdulindid
Teatmeteosed, määrajad
* Näiteid maastikumängu teemaatikast
1. Keskkonnauuringud siseruumides
2. Veekeemia
3. Ioniseeriv kiirgus mõisahoonetes
4. Puude mõõtmine
5. Okaspuude mitmekesisus
6. Mändide mitmekesisus
7. Fotosüntees
8. Dendrokronoloogia
9. Ilmakaarte määramine looduses
Lahemaa looduse ja kultuuripärandi mitmekesisus
Lahemaa looduse ja pärandkultuuri mitmekesisus on tekkinud looduse ja inimühiskonna vastastikuses mõjus pärast viimast jääaega. Teemaga tutvumiseks on nii õppevahendid, ekspositsioonid kui ka Lahemaa mitmekesine loodus. Siin liikudes näeb jälgi inimese pikaajalisest kohalolust.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G bioloogia teema Ökoloogia, Keskkonnakaitse
G geograafia teema Biosfäär
G ajalugu kursused II ja III „Eesti ajalugu“
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) teadvustab looduse ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
2) mõistab organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga;
3) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
4) teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana.
Sisu
Tegevused Sagadis
Sagadi mõisa „Ajaloopael“
Mõisa ajalugu Lahemaa, Eesti ja maailma ajaloo taustal – tegevused rühmades
Elurikkus Lahemaal – tutvumine teemaga metsamuuseumi ekspositsiooni põhjal
Loodusretk
Tutvumine Lahemaa looduse mitmekesisuse ja pärandkultuuriga
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ja härrastemaja ekspositsioon
Looduskooli kollektsioonid
Õppevahend Sagadi mõisa „Ajaloopael“
Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
Avastuslik ja uurimuslik tutvumine Lahemaa looduse ja kultuuripärandiga Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis ning Altja loodusrajal. Väikestes rühmades ülesandeid lahendades tutvutakse metsamuuseumi ekspositsiooni ja looduskooli vahenditega. Maastikumäng viib metsa, jõe ja mere äärde ning paneb mõtlema inimese ja looduse seostele.
Sihtgrupp 9. klass, gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt kokkuleppel
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad: Kooslused, organismidevahelised suhte; Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärgid
Õpilane:
1. teadvustab looduse ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
2. määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
3. mõistab organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga;
4. väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Sisu
Tegevused Sagadi metsamuuseumis või looduskoolis
Ülesanded näitusel “Mets toidab”
Erinevaid õppevahendeid ja-materjale kasutades lahendatakse ülesandeid, mille teemadering on “Eluslooduse süsteem”, “Elurikkus”, “Ökosüsteemi teenused”
Maastikumäng Altja loodusrajal teemaga “Lahemaa looduse mitmekesisus ja inimmõju”.
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi näitused
Looduskooli kollektsioonid, õppematerjalid ja -vahendid
Maastikumängu ülesannete ja rajalehtede komplekt
Binoklid
Fotosüntees ja hingamine
Kus toimub fotosüntees just praegu? Mille põhjal me seda väita saame? Millised seosed on fotosünteesi ja hingamise vahel? Vastuseid otsime aktiivse loengu, väljas toimuvate vaatluste ja laboritööde käigus kasutades erinevaid õppematerjale ja -vahendeid.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4-5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G bioloogia 2.1.4.2. II kursus „Organismid“
Organismide energiavajadus; 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärk
Õpilane:
1) mõistab fotosünteesi ja hingamise tähtsust looduses ja inimese elus;
2) oskab läbi viia lihtsaid katseid fotosünteesi ja hingamise uurimiseks;
3) mõistab, millised tegurid mõjutavad fotosünteesi ja hingamist;
4) omab ülevaadet erinevate organismirühmade eluavaldustest ja nende rollist aineringes;
5) väärtustab elurikkust.
Sisu
Sissejuhatus fotosünteesi olemusse
Fotosünteesivate ja hingavate objektide kogumine väljas
Katsed biokambrites
Fotosünteesi ja hingamise katsete analüüs, töölehtede täitmine
Metsaretk
Kokkuvõte päevast
Vahendid
Esitlus „Fotosüntees ja hingamine“
Tööleht „Fotosüntees ja hingamine“
Binokulaarmikroskoobid
Vernier LabQuest andmekogujad
O2 ja CO2 sensorid
Biokambrid
Allikast mereni
Sagadi klindialustest allikatest kuni mereni matkates analüüsime rühmades erinevate veekogude vett. Viime läbi vee-elustiku vaatlused jões ja meres. Tutvume vee ja veeringega nii looduses kui ka laboris. Leiame vett kõikjalt ja mõistame, kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G bioloogia teema Organismide koostis. Organismide energiavajadus
G geograafia teema Hüdrosfäär. Vesi ja veega seotud probleemid.
G matemaatika teema Avaldised ja arvuhulgad.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) huvitub looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest;
2) õpib koguma veeproove loodusest;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Tegevused looduskoolis
Teema ja vahendite tutvustamine, ülesannete jagamine rühmadele
Tegevused looduses
Loodusretk “Vee jälgedes“ Sagadist Altjale (7 km)
Tutvumine erinevate vett sisaldavate objektidega eluta ja eluslooduses
Veeproovide kogumine, mõõtmised, analüüs
Vee-elustiku vaatlused
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid
Veekeemia komplekt
Tööleht „Vesi Maal, Universumis ja inimeses“
Tööleht „Vee keemilised omadused“
Kogutud ja kaasa toodud veeproovid
Uurimuslik päev
Aitame korraldada projektipäeva koolis või tegevust looduslaagris.
Püstitame uurimisküsimused ja viime läbi vaatlused. Loodusteaduslike uurimuste läbiviimiseks kasutame erinevaid meetodeid, sealhulgas sensoreid ja andmekogujaid.
Kuidas töötavad teadlased? Kuidas saab arvamusest teaduslik fakt? Mille poolest sarnaneb teadlase töö disaineri tööga? Kuidas kasutada erinevaid vahendeid keskkonnanähtuste uurimiseks? Mille poolest erineb vaatlus katsest? Nende küsimuste vastused ei jää programmi käigus teoreetiliseks, vaid saavad tähenduse läbi praktiliste uurimuslike tegevuste.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G ainevaldkonna „Loodusained“ pädevus – uurimuslik õpe
Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”; „Teabekeskkond“; „Tehnoloogia ja innovatsioon“
Eesmärgid
Õpilane:
1) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
2) kasutab loodusteaduslikku meetodit info kogumiseks; sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tolgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
3) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära;
4) arendab meeskonnatöö ja esinemisoskust.
Sisu
Esitlus loodusteaduslikust uurimusest, selle etappidest, vahenditest ja meetoditest.
Rühmad valivad väljapakutud teemade hulgast ühe (kui mõnel rühmal on välja pakkuda oma teema, mille jaoks on vahendid/juhendaja olema, on võimalik ka teemaderingi laiendada), koostavad uurimisplaani, viivad läbi vaatlused/katsed ja koostavad andmete põhjal esitluse. „Minikonverents“ – esitluste kaitsmine.
Õppematerjalid, vahendid
Esitlus „Loodusteaduslik uurimus“
Erinevad uurimisvahendid, sh Vernier Labquest andmekoguja koos erinevate sensoritega
Mikroskoop, binokulaarid
Kõrgusmõõtjad, mõõdulindid
Teatmeteosed, määrajad
Uurimisplaani ja esitluse koostamise juhendmaterjalid/töölehed.
* Näiteid uurimistööde teemaatikast
• Keskkonnauuringud siseruumides
• Veekeemia
• Ioniseeriv kiirgus mõisahoonetes
• Puude mõõtmine
• Okaspuude mitmekesisus
• Mändide mitmekesisus (õues)
• Fotosüntees
• Dendrokronoloogia
• Lindude pesitsemine
• Metsloomade tegutsemisjäljed
• Ilmakaarte määramine looduses
• Inimese füsioloogia
Vesi meie ümber - keemilised ja füüsikalised uuringud KOOLIS
Käsitleme teemasid Vee keemilised ja füüsikalised omadused. Veeringe. Vesi kui elukeskkond erinevatele elusorganismidele. Vee sisaldus elusorganismides sh inimeses, Maal ja Universumis. Leiame vett kõikjalt ja mõistame kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 2 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Toimumispaik koolis
Seos õppekavaga
G bioloogia Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Taimede tunnused ja eluprotsessid
G geograafia Teema Veestik.
G keemia teema Hapnik ja vesinik; Oksiidid
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) seostab loodusteaduslikke teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga;
2) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
3) kasutab tehnoloogiavahendeid;
4) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
5) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Veeteemaline esitlus ja film
Veeproovide analüüs ja laboritööd
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid
Veekeemia komplekt
Töölehed
Veeproovid