Dokumentide kinnitamine

KINNITATUD
RMK külastuskorraldusosakonna juhataja 31.05.2019.a
käskkirjaga nr 1-5/50
/

RMK KÜLASTUSKORRALDUSOSAKONNA JA RMK SAGADI METSAKESKUSE VÄIKEOSTUDE JA VÄIKEHANGETE KORRALDAMISE JUHEND

1. Üldsätted
1.1. Käesoleva juhendi eesmärk on sätestada väikehangete läbiviimise ja väikeostude teostamise ning nende dokumenteerimise nõuded RMK külastuskorraldusosakonnas ja RMK Sagadi metsakeskuses, mis tugineb Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekorrale ning täpsustab seda.
1.2. Sõltumata ostu või hankelepingu maksumusest tuleb järgida riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

2. Mõisted
Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.
2.
2.1. väikeost – ainult RMK siseselt määratletud hangete liik, kus ostu maksumus ei ületa väikehanke piirmäära ja võimaldab ostu teostada ilma formaalsete menetlusreegliteta maksumusega kuni 14 999 eurot (käibemaksuta)
2.2. väikehange – ainult RMK siseselt määratletud hangete liik, kus hanke maksumus ei ületa lihthanke piirmäära ja võimaldab hanget läbi viia väheseid formaalseid menetlusreegleid ja nõudeid järgides maksumusega 15 000 kuni 29 999 eurot (käibemaksuta).

3. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel
3.1. Riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel, samuti hankelepingute täitmisel tuleb vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti kõigis aspektides.
3.2. Riigihanke ettevalmistamisest ja läbiviimisest, sh hankelepingu täitmisest ei või osa võtta töötaja, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või selle kahtlus.
3.3. Töötaja peab huvide konflikti või selle kahtluse ilmnemisel viivitamatult hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest ning teavitama hankemenetluse ettevalmistamise või läbiviimise käigus hankemenetluse eest vastutavat isikut, hankelepingu täitmise käigus, aga hankelepingu allkirjastajat. Hankelepingu allkirjastaja peab teavitama enda vahetut juhti.
3.4. Töötaja peab huvide konflikti või selle kahtluse ilmnemisel ennast taandama ning teavitama enda vahetut juhti, kes määrab tema ülesannete täitmiseks teise isiku või vajaduse puudumisel jätab tema ülesannete täitmiseks teise isiku määramata.
3.5. Hanke puhul eeldatava maksumusega alates väikehanke piirmäärast tuleb kõigil hankemenetluse läbiviimisega seotud isikutel ja hankelepingu allkirjastajal allkirjastada sõltumatuse deklaratsioon huvide konflikti puudumise kohta, mis asub käesoleva juhendi lisas 1 ning millega kinnitatakse huvide konflikti puudumist, kohustust ka edaspidi vältida mistahes huvide konflikti ja teavitada hankemenetluse ajal vastutavat isikut või hankelepingu täitmise ajal enda vahetut juhti, kui kinnituse andnud isik on läinud vastuollu tema poolt antud kinnitusega ja/või kui selleks on tekkinud potentsiaalne risk.
3.6. Sõltumatuse deklaratsiooni allkirjastamise hankemenetlusega seotud isikute poolt korraldab hankemenetluse eest vastutav isik.
3.7. Huvide konflikti või selle kahtluse tuvastamisel hankemenetluse ettevalmistamise või läbiviimise ajal teavitab hankemenetluse eest vastutav isik enda vahetut juhti, siseaudititalituse juhatajat ja juhatuse esimeest. Isikut ei teavitata juhul, kui tema ise on huvide konfliktis olev isik.
3.8. Huvide konflikti või selle kahtluse tuvastamisel hankelepingu täitmise ajal teavitab hankelepingu allkirjastaja, hankelepingu täitmise eest vastutav isik või muu hankelepingu täitmisel osalev isik külastuskorraldusosakonna juhatajat, siseaudititalituse juhatajat ja juhatuse esimeest. Isikut ei teavitata juhul, kui tema ise on huvide konfliktis või selle kahtluse all olev isik.
3.9. Huvide konflikti või selle kahtluse tuvastamise korral hankemenetluse ettevalmistamisel või selle käigus või hankelepingu täitmisel teeb menetluse jätkamise ja/või hankelepingu edasise täitmisega seotud otsused juhatuse esimees, juhatuse esimehe äranägemisel aga juhatus.

4. Hanketoimingute teostamine külastuskorraldusosakonnas
4.1. Väikeostude puhul maksumusega kuni väikehanke piirmäärani viib hanketoimingud läbi külastuskorraldusosakond iseseisvalt. Kokkuleppel riigihangete osakonnaga võib hanketoimingud läbi viia riigihangete osakond.
4.2. Väikehangete puhul maksumusega alates väikehanke piirmäärast kuni hanke maksumuseni 29999,00 viib hanketoimingud kokkuleppel riigihangete osakonnaga läbi külastuskorraldusosakond iseseisvalt. Alates hanke maksumusest 30 000 eurot viib hanketoimingud läbi riigihangete osakond. Külastuskorraldusosakonna juhataja määrab käskkirjaga kõigi või teatud osa või üksikute külastuskorraldusosakonnas teostatavate hangete eest vastutava töötaja (edaspidi vastutav isik). Vastutavaks isikuks on üldjuhul piirkonnajuht või muu külastuskorraldusosakonna töötaja, kellel on õigus oma tööülesannetest tulenevalt mingit eelarve kulurida hallata või selle arvelt väikeostusid sooritada või väikehankeid läbi viia. Seni, kui vastutavat isikut ei ole määratud, on vastutavaks isikuks külastuskorraldusosakonna juhataja. Külastuskorraldusosakonna juhataja võib külastuskorraldusosakonna töötajate hulgast määrata ka isiku, kes sõltumata vastutavast isikust tagab hangete nõuetekohase dokumenteerimise.
4.3. Sagadi metsakeskuse juhataja määrab käskkirjaga kõigi või teatud osa või üksikute Sagadi metsakeskuses teostatavate hangete eest vastutava töötaja (edaspidi vastutav isik). Seni, kui vastutavat isikut ei ole määratud, on vastutavaks isikuks Sagadi metsakeskuse juhataja.
4.4. Vastutav isik peab ostu teostamisel ja hankelepingu sõlmimisel olema veendunud, et nõutavad hanketoimingud on läbi viidud või et esinevad alused, mis võimaldavad ostu teostamist või hankelepingu sõlmimist ilma nendeta.
4.5. Vastutav isik valmistab ette ja viib läbi kõik hanketoimingud vastavalt riigihangete seadusele, Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekorrale, käesolevale juhendile ja riigihanke alusdokumentidele, välja arvatud sellised hanketoimingud, mis oma olemuse poolest ei saa kuuluda tema ainukompetentsi, nt hankekomisjoni töö, ideekonkursi žürii töö jm. Selliste hanketoimingute läbiviimisel osaleb vastutav isik vastavalt külastuskorraldusosakonna juhataja või Sagadi metsakeskuse juhataja korraldustele.
4.6. Vastutav isik valmistab ette hankeotsustuste projektid ja teeb iseseisvalt hankeotsustused vastavalt külastuskorraldusosakonna või Sagadi metsakeskuse juhataja korraldustele.
4.7. Vastutav isik salvestab kõik hankega seonduvad dokumendid DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon““.
4.8. Hankelepingute sõlmimise ja täitmise eest vastutab lepingu allkirjastaja, kes salvestab hankelepingud sarja 1-18 „Põhitegevusega seotud lepingud“ ja müügilepingud sarja 6-27 „Vallasasjade võõrandamise ja omandamise lepingud“.

5. Menetluste läbiviimine
5.1. Vastutav isik koostab hanke läbiviimiseks riigihanke alusdokumendid ja võimaldab konkureerivate pakkumuste esitamist.
5.2. Riigihanke alusdokumentides peab sisalduma vähemalt pakkumuse esitamist kaaluva isiku jaoks eelduslikult huvipakkuvat teavet, nt järgnev:
5.2.1. andmed hankija kohta, sh kontaktandmed hanke kohta selgituste ja täpsustuste saamiseks;
5.2.2. vajadusel hankes osalemise tingimused ehk nõuded pakkujatele;
5.2.3. arusaadavalt väljendatud ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele, lihtsamatel juhtudel märge pakkumuste esitamise võimaluse kohta;
5.2.4. hankeobjekti tehniline kirjeldus või hankeobjekti üldine kirjeldus koos sellele esitatavate funktsionaalsete nõuetega, lihtsamatel juhtudel hankeobjekti lihtne lühikirjeldus;
5.2.5. vajadusel või olemasolul kõik teadaolevad hankelepingu tingimused või hankelepingu projekt või vorm, kui selle esitamine on vastavas valdkonnas või hankeobjekti arvestades asjakohane või viide hankelepingu võimalikele tingimustele. Nt kui aktsepteeritakse teise lepingupoole poolt antud valdkonnas kasutatavat tavapärast lepinguprojekti;
5.2.6. kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi või märge selle kohta, et pakkumused võistlevad hinna või maksumuse alusel;
5.2.7. pakkumuste esitamise tähtpäev ja koht ning juhul, kui pakkumused avatakse avalikult, siis avamise aeg ja vajadusel koht;
5.2.8. vajadusel pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg, kui see on vastavas valdkonnas asjakohane;
5.2.9. vajadusel märge selle kohta, kas, kuidas ja kelle äranägemisel peetakse pakkujatega peale või enne pakkumuste esitamist läbirääkimisi.
5.3. Riigihanke alusdokumendid kinnitab külastuskorraldusosakonna juhataja külastus­korraldus­osakonnas ja Sagadi metsakeskuse juhataja Sagadi metsakeskuses.
5.4. Vastutav isik jälgib, et hanke läbiviimisel oleks põhjendatud juhtudel riigihanke alusdokumentides sätestatuna tagatud hankija õiguste kaitse ja hankijale tekkiva kahju sissenõudmise võimalus. Nt pakkumuse tagasi nõudmise kaudu, kui pakkujad ei täida nõuetekohaselt riigihangete seadusest, riigihanke alusdokumentidest ja pakkumuse esitamisest hanke toimumise ajal tulenevaid kohustusi.

6. Väikeostud
6.1. Väikeostude teostamisel kuni väikehanke piirmäärani ei pea vastutav isik koostama riigihanke alusdokumente ega taotlema konkureerivate pakkumuste esitamist erinevatelt pakkujatelt, vaid võib teostada ostu või tellimise ehk sõlmida hankelepingu erinevate pakkujate olemasolul nende poolt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde andmete, omaduste ja maksumuste kohta kättesaadava info võrdlemise teel ilma täiendavate hanketoimingute läbiviimiseta selliselt, et asja ostmisel, teenuse tellimisel ehitustööde tellimisel kaasneks RMK-le võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu.
6.2. Vastutav isik peab tagama väikeostu dokumenteerimise vähemalt vastavaliigilise ja vastava maksumusega tehingu jaoks arve kinnitamisel ning Riigimetsa Majandamise Keskuse lepingute menetlemise korras sätestatud tasemel.
6.3. Väikeostu teostamisel ühekordse maksumusega 5000 eurot või rohkem tuleb erinevate pakkujate asjade, teenuste või ehitustööde andmete, omaduste ja maksumuste kohta kättesaadava info võrdlemise tulemused või selgitus selle kohta, miks erinevate pakkujate andmeid ei võrreldud, valiku tegemisel arvesse võetud asjaolud ja põhjendused dokumenteerida ning salvestada DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“.

7. Väikehanked
7.1. Väikehangete teostamisel hanke maksumusega kuni 29 999 viiakse läbi järgmised hanketoimingud:
7.1.1. koostatakse riigihanke alusdokumendid;
7.1.2. avaldatakse väikehanke kohta teade RMK kodulehel ja/või seal viidatud eraldi hankekeskkonnas;
7.1.3. selgitustaotluste esitamisel riigihanke alusdokumentide kohta edastatakse vastus kõige rohkem kokkusobival viisil, nt eraldi hankekeskkonna kasutamise korral hankekeskkonnas;
7.1.4. võetakse vastu esitatud pakkumused, kontrollitakse pakkumuste ja pakkujate vastavust väikehankes esitatud nõuetele;
7.1.5. vajadusel kõrvaldatakse mittevastavad pakkujad ja/või pakkumused hankest;
7.1.6. võrreldakse ja hinnatakse vastavaid pakkumusi;
7.1.7. vajadusel peetakse läbirääkimisi ning selgitatakse välja edukas(d) pakkuja(d);
7.1.8. sõlmitakse hankeleping.
7.2. Väikehangete teostamisel ei pea vastutav isik koostama riigihanke alusdokumente ja võib teostada ostmise või teenuse tellimise ehk sõlmida hankelepingu olenevalt asjaoludest erinevate pakkujate asjade, teenuste või ehitustööde andmete, omaduste ja maksumuste kohta kättesaadava info võrdlemise teel ilma täiendavate hanketoimingute läbiviimiseta, kohaldades siiski punktides 6.2. ja 6.3. väikeostu teostamise kohta sätestatut, kui esineb eraldi või koos vähemalt üks alltoodud alustest:
7.2.1. väikehanke p 7.1. kohase läbiviimise käigus ei esitatud ühtegi pakkumust või kõik esitatud pakkumused olid väikehanke riigihanke alusdokumentidele mittevastavad või esitati isikute poolt, kes kõrvaldati väikehankest või jäeti kvalifitseerimata, ja väikehanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;
7.2.2. hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei tulene väikehankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel;
7.2.3. hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda ajaliselt mõistlikul viisil väikehanget läbi viia;
7.2.4. asjade väikehankel hangitavaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja hankelepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;
7.2.5. asjade väikehankel ostetakse asju samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat;
7.2.6. asjade väikehankel ostetakse asju kaubabörsil;
7.2.7. asjade või teenuste väikehankel ostetakse asju või tellitakse teenuseid eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks;
7.2.8. teenuste või ehitustööde väikehankel tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt mõne väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke tulemusel kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hankemenetlust või väikehanget väljakuulutavas teates või kuulutuses on teavitatud sellise hankelepingu tingimustest ja sõlmimise võimalusest väljakuulutatava hankemenetluse või väikehanke tulemusel või kui sellist korratavust saab teenuste või ehitustööde olemuse põhjal eeldada;
7.2.9. teenuste väikehankel sõlmitakse hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses või ideekonkursi kohta avaldatud teates või kuulutuses. Kui hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitjatega.

8. Hankelepingute sõlmimine
8.1. Hankelepingute sõlmimine, täitmine, muutmine ja lõpetamine toimub vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse lepingute menetlemise korras sätestatud nõuetele.
8.2. Hankeleping, millele on õigusaktis kehtestatud vorminõue, peab olema sõlmitud õigusaktist tulenevas vormis. riigihangete seadusest tulenevalt peab hankelepingu sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 eurot.
8.3. Olenemata väikehanke või väikeostu maksumusest ja see on vajalik tulenevalt tehingu olemusest või eesmärgist, võib vormistada kirjaliku lepingu ka eelnimetatud piirmäärast madalama maksumusega asja ostmisel või teenuse tellimisel. Nt vajadusel leppida sõnaselgelt kokku:
8.3.1. ostetava asja või teenuse omadustes ja kvaliteedis;
8.3.2. lepingupoolte vastastikustes kohustustes;
8.3.3. lepingu täitmise tähtpäevas;
8.3.4. intellektuaalses omandis või muudes muuseumile olulistes küsimustes;
8.3.5. mis ei ole fikseeritud tellimiskirjas, pakkumuses või dokumendis, mille alusel saab hinnata kohustuse täitmise kvaliteeti või lepingupoolte tegelikku tahet.
8.4. Hankelepingu tingimused peavad vastama riigihangete seaduses sätestatud nõuetele, riigihanke alusdokumentide ja edukaks tunnistatud pakkumuse tingimustele läbirääkimiste pidamise korral, samuti läbirääkimiste käigus kokkulepitud tingimustele.
8.5. Juhul, kui hange teostati ilma riigihanke alusdokumente koostamata, peavad hankelepingu tingimused vastama hanketoimingute läbi viimisel hankes osalemisest huvitatud isikutele edastatud tingimustele ja pakkujate poolt esitatud pakkumustes toodud tingimustele, samuti läbirääkimiste pidamise korral läbirääkimiste käigus kokkulepitud tingimustele.
8.6. Hankeleping salvestatakse DHS-i sarja 1-18 „Põhitegevusega seotud lepingud“.
8.7. Hankelepinguid võib muuta, kui see ei ole keelatud seaduses ja ettenähtud hankedokumentides ja hankelepingus.
8.8. Hankelepingu lõpetamine toimub hankelepingu ja võlaõigusseaduses sätestatud korras. Leping lõpeb lepingu täitmisel, lepingu tähtaja lõppemisel või lepingu ülesütlemisel või lepingust taganemisel või lepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel.

9. Hangete dokumenteerimine
9.1. Riigihanke alusdokumendid vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kinnitatakse struktuuriüksuse juhataja poolt.
9.2. Riigihanke alusdokumente ei pea eraldi dokumendina vormistama väikeostude puhul. Sellisel juhul võib riigihanke alusdokumendi vormistada huvitatud isikutele saadetava kirjana või elektroonilise dokumendina, mis sisaldab käesoleva juhendi punktis 5.2. sätestatud informatsiooni.
9.3. Väikehangete puhul vormistatakse hankeotsustused kirjalikult, soovitavalt elektroonilise dokumendina, kas:
9.3.1. struktuuriüksuse juhataja käskkirjana;
9.3.2. pakkumuste hindamise protokollina;
9.3.3. hanget kokkuvõtva memona vms.
9.4. Hankeotsustusi ei pea kirjaliku ega elektroonilise õigusaktina vormistama väikeostude puhul.
9.5. Riigihanke alusdokumendid, hankega seotud kirjavahetus ja hankeotsused tuleb läbiviidavate hangete kaupa salvestada DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“.
9.6. Sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“ salvestatakse vastavalt nende dokumentide tekkimise ajalisele järjestusele:
9.6.1. hanke alusdokumendid;
9.6.2. hankeotsused;
9.6.3. hankelepingu koopia selle olemasolul;
9.6.4. punktis 6.3. nimetatud info võrdlemise tulemused või selgitus selle kohta, miks erinevate pakkujate andmeid ei võrreldud;
9.6.5. vajaduse korral muud asjakohased dokumendid, näiteks kirjavahetus.
9.7. Salvestatavad dokumendid peavad olema autentsed ja tõenduspõhised. E-kirjad peavad olema originaalid ehk algses e-kirja vormingus. E-kirjade koopiad või algsete e-kirjade edasisaatmised või vastused neile ei ole tõenduspõhised esialgse e-kirja suhtes.

10. Elektrooniliste keskkondade kasutamine
10.1. Väikehanke läbiviimiseks kasutatakse selleks sobivat ja kehtivatele õiguslikele nõuetele vastavat elektroonilist keskkonda.
10.2. Sellise keskkonna kasutamine väikehangete läbiviimisel on käesoleva juhendi tähenduses võrdsustatud teate või kuulutuse avaldamisega RMK kodulehel.

KINNITATUD
RMK külastuskorraldusosakonna juhataja 31.05.2019.a
käskkirjaga nr 1-5/50

RMK KÜLASTUSOBJEKTIDE PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE JUHEND

1. Üldsätted
Käesoleva juhendi eesmärk on sätestada ning reguleerida külastuskorraldusosakonna kavandavate külastusobjektide projekteerimis- ja ehitustööde korraldamist.

2. Mõisted
Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
2.1. ehitisregister – register, kus hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitustegevusega seotud taotlusi ja dokumente saab esitada aadressil www.ehr.ee. KKO ehitusregistri volitatud kasutajad on esitatud Lisas 1.
2.2. ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;
2.3. hoone – väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;
2.4. rajatis – ehitis, mis ei ole hoone;
2.5. ehitamine – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine ja ehitise tehnosüsteemide muutmine või asendamine ning lammutamine;
2.6. projekteerimine – protsess, mille käigus koostatakse dokument või dokumentide kogum, mille tulemusel tekib ehitusprojekt;
2.7. ehitusprojekt – ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest jm asjakohastest dokumentidest; Ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt.
2.8. ehitusprojekti ekspertiis – protsess, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti vastavust nõuetele või ehitisprojekti osa vastavust nõuetele koosmõjus koostatud ehitus­projektiga, sh vastavust õigusaktidele, ehitusprojekti koostamiseks väljaselgitatud andmetele, planeeringule, projekteerimistingimustele, säästlikule ja põhjendatud lahendusele ning projekteerimise ja ehitamise hea tavale. Ehitusprojekti ekspertiis tehakse ehitusprojektile, mille järgi kavatsetakse ehitada, mille järgi ehitatakse või ehitati;
2.9. ehitise omanikujärelevalve (OJV) – ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve, mille peab tagama omanik (edaspidi omanikujärelevalve). Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik;
2.10. külastusobjekt – maastiku rekreatiivset kasutust hõlbustav, maastikku kaitsev ja kasutust suunav külastuskorralduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele;
2.11. külastuskorralduskava (KüKa) – külastusala olemusest lähtuv ning külastuskorralduslikke arenguid ja majandamislahendeid käsitlev ning ala väärtuste kaitset korraldav dokument. Külastuskorralduskava koostatakse tuginedes planeeringutele, seiretele ja uuringutele, seejuures arvestades kava elluviimise käiku ning muutusi toimimiskeskkonnas;
2.12. vaegtöö – tegevused, mis on teostatud ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata. Kasutust mittetakistavad ehk ebaolulised puudused, näiteks uste ja akende reguleerimine, värviparandused jne või looduslikest tingimustest tulenevad õigeaegselt mitte valminud tööd, näiteks varased külmad;
2.13. Keskkonnamõjude analüüs (KMA) – protsess, mille raames selgitatakse välja planeeritava taristu ja/või töödega kaasnevad potentsiaalsed ohutegurid, mõjud ning leevendavad meetmed külastusobjekti ja selle välispiirist 100 m ulatuses puhvertsooni jäävatele teadaolevatele kaitstavatele objektidele keskkonnaregistri ja RMK RITA GISi andmetel. Analüüsi teostab RMK looduskaitseosakonna keskkonnamõjude analüüsi spetsialist. Keskkonnamõjude analüüs on osa projekteerimisprotsessist, mis viiakse läbi paralleelselt käesolevas juhendis kirjeldatud tegevustega, vastavalt juhatuse liikme käskkirjaga kinnitatud juhendile „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“ (edaspidi ka KKO KMA juhend) ning KKO sisesele töökorralduslikule juhisele „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhis“ .
2.14. Puhvertsoon – Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi (KMA) teostamise raames loodav tsoon, mis moodustatakse 100 meetri ulatuses ümber projektala või külastusobjekti teenindus-, huvi- või varutsooni välispiiri
2.15. Projektala – Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi (KMA) koostamiseks vajadusel loodav projekteerimistöödega haaratud ala. Projektala luuakse, kui teenindus-, huvi- või varutsooni suurus ületab oluliselt või ei kata projekteerimistöödega haaratud ala.
2.16. KKO_KV – (pikemalt: külastuskorralduse kaitseväärtused) QGIS kaardirakendus, mis muuhulgas kuvab kaardikihi ja tabelandmetena päringu külastusobjektide ja nende välispiirist 100 m ulatuses puhvertsooni jäävate teadaolevate kaitstavate objektide kohta keskkonnaregistri ja RMK RITA GISi andmetel.

3. Projekteerimise lähteülesanne
3.1. Projekteerimisprotsessi alustatakse pöördumisega kohalikku omavalitusesse. Kirjalikus taasesitamise vormis selgitab külastusala juht välja kohaliku omavalitsuse seisukoha projekteerimistingimuste vajalikkuse osas. Pöördumise ja vastuskirjad salvestatakse DHS-is sarjas 12-8 Puhkemajanduslike objektide dokumendid.
3.2. Seejärel alustatakse projekteerimise lähteülesande koostamisega.
3.3. Projekteerimise lähteülesande koostamise aluseks võivad olla:
3.3.1. ala põhine külastuskorralduskava;
3.3.2. ala põhised külastaja- ja külastusseire tulemused;
3.3.3. projekteeritava külastusobjekti kaitseväärtuste rakenduse väljavõte KKO KV keskkonnamõjude analüüsi aruanne (vt „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“ punkt 2 – Keskkonnamõjude analüüsi aruanne);
3.3.4. planeeringute materjalid.
3.4. Projekteerimise lähteülesande koostab külastusala juht, kes kaasab koostamisprotsessi maastikukaitse­spetsialisti, vastava piirkonna juhi, taristuspetsialisti, vajadusel külastusala KüKa koostamist koordineerinud kavandamisspetsialisti, maastikuseire spetsialisti ja ehitusspetsialisti.
3.5. Projekteerimise lähteülesande koostamise aluseks võetakse „Projekteerimise lähteülesande vorm“ (Lisa 2), mille täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgnevale:
3.5.1. juhul, kui planeeritav külastusobjekt paikneb kaitstaval loodusobjektil, tuleb lähteülesande sissejuhatavas lõigus nimetada ka kaitstavat loodusobjekti millele külastusobjekti kavandatakse;
3.5.2. juhul, kui planeeritav külastusobjekt paikneb kaitstaval loodusobjektil, tuleb projekteerimise lähteülesande vormis punktis 5. „Kaitset ja tegevusi reguleerivad aktid“ ja punktis 7. „Muud erinõuded“ rõhutatult välja tuua projekti ning sellega planeeritavate tööde ja tegevuste vastavuse vajadus muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse jt seaduste ning nendest tulenevate kaitsekorda reguleerivate õigusaktide (näiteks kaitse-eeskiri, keskkonnaministri määrus jne) sätetele. Seadused ning sellest tulenevad kaitsekorda reguleerivad õigusaktid tuleb eraldi välja tuua;
3.5.3. tööde valmimise tähtaja määramisel projekteerimise lähteülesande vormis punktis 8 „Projekteerimistööde tähtajad“ tuleb arvestada sesoonsuse ja vajalike toimingutega (projekti tutvustamine huvigruppidele, tagasiside, vajadusel projekti korrigeerimine jms) ning määratud tähtaeg peab olema realistlik;
3.5.4. Projekteerimise lähteülesande vormis punkti 4 „Rajatiste tehnilised andmed, nõuded“ täitmisel arvestada, et projekteeritav külastusobjekt vastaks avalikus kasutuses oleva objekti ja külastuskorraldusosakonna kehtivatele nõuetele ning külastusobjekt oleks komplektne (juurdepääsuteed, parklad, piirded, suuna- ja kohaviidad), lihtsasti hooldatav ja turvaline;
3.5.5. „Projekteerimise lähteülesande vormi“ tuleb täita alaspetsiifiliselt ning olulist infot vajadusel juurde lisada.
3.6. Vastavalt „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“ alapunktile 1.1. viiakse uue külastusobjekti rajamise, olemasoleva rekonstrueerimise või lammutamise projekteerimisprotsessi raames läbi külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüs, mille täpne tööprotsess on toodud KKO “Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhises“
3.7. Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad järgmised lisad:
3.7.1. Plaanilahendus ja eskiis – sobiva olemasolul lisada näidiseid külastuskorraldus­osakonna väikevormide kataloogist või muid jooniseid ja fotosid;
3.7.2. planeeringud – lisada olemasolul;
3.7.3. huvigruppide ootused/vajadused – lisada kui projekteeritava loodushoiu­objektiga on seotud huvigruppe (Maavalla Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, tervisespordi grupid jms). Ootused/vajadused fikseerida kohtumiste ja läbirääkimiste protokollidega, mis salvestatakse DHS-i sarja 12-8 „Puhkemajanduslike objektide dokumendid“;
3.7.4. ekspertiisid, uuringud – lisada olemasolul;
3.7.5. maaomanike kooskõlastused – lisada, kui külastustaristu objekti projekt puudutab RMK halduses mitteolevaid maid (vajadusel notariaalse servituudi seadmine lepingu vormis);
3.7.6. piirinaabrite kooskõlastused – vajalik võtta külastusobjekti laienemise ja uute külastusobjektide puhul, kui need asuvad asustuse läheduses;
3.7.7. KMA aruanne;
3.7.8. muinsuskaitse või pärandkultuuriobjekti eritingimused – lisada kui projekteeritaval taristul on muinsuskaitsealune või pärandkultuuri objekt, mis on otseselt või kaudselt seotud käesoleva projektiga;
3.7.9. „Loodushoiu objektide komplektsuse ja korrasoleku korra“ juhend;
3.8. Projekteerimise lähteülesande valmimise järel koostatakse protokoll, kus fikseeritakse projekteerimise protsessi kaasatud RMK spetsialistide seisukohad:
3.8.1. taristuspetsialist – kinnitab „Projekteerimise lähteülesande vormi“ täitmise vastavust nõuetele;
3.8.2. kavandamisspetsialist – kinnitab vastavust külastuskorralduskava eesmärki­de­le­;
3.8.3. maastikukaitsespetsialist – kinnitab, et lähteülesandega kavandatavad tegevused ei kahjusta loodusväärtusi.
3.9. Protokoll salvestatakse DHS-i sarja 12-8 „Puhkemajanduslike objektide dokumendid“.
3.10. Peale projekteerimise lähteülesande valmimist esitab külastusala juht lähteülesande koos lisadega ja projekteerimistingimuste taotlusega kohalikule omavalitsusele menetlemiseks (vajadusel mitmele omavalitsusele). Juhul kui projekteerimistingimuste esitamist ei ole peetud vajalikuks (vt punkt 3.1.) alustatakse koheselt projekteerimishanke protsessiga ning looduskaitseliste piirangutena käsitletakse KMA aruandest tulenevaid kitsendusi.
3.11. Projekteerimistingimuste taotluste vorm on kättesaadav https://www.mkm.ee/et/­ehitisregister.
3.12. Juhul, kui väljastatakse projekteerimistingimused, korrigeerib külastusala juht vajadusel projekteerimise lähteülesannet vastavalt väljastatud tingimustele. Lähteülesande korrigeerimise korral enne projekteerimisehankesse minekut viiakse läbi tegevused vastavalt KKO “Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhis“ “ p 2.12.-2.13. alusel.

4. Projekteerimishanke läbiviimine, projekteerimislepingu sõlmimine ning projekti vastuvõtmine
4.1. Enne projekteerimise hanke läbiviimist veendub taristuspetsialist, et külastuskorraldusosakonnal ei ole sõlmitud vastavasisulist raamlepingut, mis kataks antud külastusobjekti projekteerimistegevuse.
4.2. Tulenevalt projekteerimishanke eeldatavast maksumusest viiakse projekteerimishange läbi, kas riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.
4.3. Projekteerimishanke koostamise aluseks on projekteerimise lähteülesanne, „Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekord“ ja „Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude korraldamise juhend“.
4.4. Taristuspetsialist valmistab koostöös konkreetse külastusala juhi ja piirkonnajuhiga ette hankedokumendid.
4.5. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab taristuspetsialist hankedokumendid.
4.6. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“ vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.
4.7. Projekteerimisleping sõlmitakse sõltuvalt lepingu ulatusest, kas piirkonnajuhi või külastuskorraldusosakonna juhataja poolt (üle osakonnalised hanked).
4.8. Kogu projekteerimislepingu täitmise vastutus, sh lepingu täitmise vastavus „Riigihangete seadusele“ ja teistele õigusaktidele lasub lepingu sõlmijal.
4.9. Projekteerimislepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmise aktide vormistamisel veenduda, et sõlmitavalt lepingult ja aktidelt on eemaldatud hankedokumentide viited.
4.10. Projekteerimislepingu lisas fikseeritakse ajaliselt erinevate etappide lõpetamise tähtajad, kusjuures tuleb arvesse võtta aega, mis kulub projekti iga etapi läbivaatuseks.
4.11. Projekteerimislepingus maksete sooritamine võimalusel siduda projekteerimistööde erinevate etappide valmimisega (eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, autorijärelevalve). Viimane makse siduda ehitusloa väljastamisega.
4.12. Projekteerimislepingu muutmised (mahud, summad, tähtajad) tuleb kirjalikult kooskõlastada, sõltuvalt hankeliigist, kas riigihangete osakonna või taristuspetsialistiga ja seejärel vormistatakse lepingu muutmise kokkulepe lepingu teise poolega.
4.13. Juhul, kui projekteerimistingimustes on sätestatud ehitusloa nõue, siis eelprojekti vastuvõtmisel saab alustada ehitusloa menetluse protsessiga. Projekteerimise lähteülesandes märkida ehitusloa taotlemine projekteerija kohustuseks, riigilõivu tasumine tellija kohustuseks.
4.14. Projekteerimistööde eelprojekti, põhi- ja/või tööprojekti staadiumis on kohustus enne tööde vastuvõtmist tutvustada valminud projekti lähteülesande koostamisel osalenud töötajatele (vt. ka KKO „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhis“ p 2.13. kuni 2.18.3.) ning vajadusel ka ehitusspetsialistile.
4.15. Tutvustamise järgselt koostatakse protokoll, kus fikseeritakse projekti vastuvõtmise otsus või vajadusel muutmise ettepanekud. Muutmise ettepanekud edastatakse projekteerijale, kes korrigeerib vastavalt sellele projekti. (vt. ka „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi läbiviimise juhend“ punkt 1.8.-1.9. ja KKO „Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi tööprotsessi juhis“ p 2.18., 3.4.)
4.16. Tööde vastuvõtmise aktide ja esitatud arvete sõnastus peab olema sama, mis projekteerimislepingus ja hankedokumentides.
4.17. Projekti vastuvõtmisel pöörata tähelepanu järgnevale:
4.17.1. projekti vormistus ja koosseis peab vastama lähteülesandele ja hankedokumentatsioonile;
4.17.2. projekteeritud külastustaristu peab vastama „Loodushoiu objektide komplektsuse ja korrasoleku korrale“;
4.17.3. projekti pealkirjas ja seletuskirjas peab kajastuma paiknemine kaitstaval loodusobjektil, kui projekteeritud külastusobjekt on kavandatud kaitstavale loodusobjektile;
4.17.4. projekti lisade hulgas on KMA aruande avalik versioon;
4.17.5. projektis ehitustööde korraldamisele esitatud nõuetele ja seatud piirangutele, sh ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaanile koos seletuskirjaga;
4.17.6. transpordi liiklusskeemile ja vastava märgistuse paiknemisele;
4.17.7. transpordile ja ehitustehnikale seatud piirangutele;
4.17.8. materjalide ladustamiskohtade skeemile;
4.17.9. ehitusaegsele jäätmekäitlusele.
4.17.10. veenduda ja kontrollida kõikide projekteerimistingimustes nõutud koos­kõlastuste ja lubade olemasolu.

5. Ehitusprojekti ekspertiis
5.1. RMK külastusobjektidel on kohustus läbi viia ehitusprojektide ekspertiis, vastavalt määrusele „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile § 3 lg 1 (4) ja lg 2 (16)“.
5.2. Tulenevalt ekspertiisihanke eeldatavast maksumusest viiakse hange läbi, kas riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.
5.3. Taristuspetsialist valmistab koostöös konkreetse külastusala juhi ja piirkonnajuhiga ette hankedokumendid.
5.4. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangete osakond, siis edastab taristuspetsialist neile hankedokumendid.
5.5. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“ vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt. Peale ekspertiisi teostamist valmib selle kohane aruanne, mis edastatakse projekteerijale, kes korrigeerib ja vastab ekspertiisi teostaja küsimustele. Kui projekt korrigeeritud, toimub ehitusprojekti välja trükk ja tellijale edastamine

6. Ehitustööde ja omanikujärelvalve hanke läbiviimine
6.1. Ehitustööde hankedokumentatsiooni koostamisel on aluseks eelarvevahendid, ehitusprojekt ja hankeplaan.
4.
5.
6.
6.1.
6.2. Hanke tehnilise kirjelduse koostamise eest vastutab piirkonnajuht, kes kaasab vastava külastusala juhi, taristuspetsialisti ning vajadusel ehitusspetsialisti.
6.3. Tehniline kirjeldus sisaldab hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja oluliste tunnuste loetelu ning on aluseks pakkuja poolse pakkumuse maksumuse tabeli täitmisel ja hilisemal tööde teostamisel.
6.4. Tehnilise kirjelduse koostamise aluseks on:
6.4.1. ehitusprojekt koos lisadega;
6.4.2. kaitstava loodusobjekti puhul tegevust suunavad ja reguleerivad eeskirjad ning seadused.
6.5. Hankedokumentide teised osad valmistab ette tulenevalt hanke eeldatavast maksumusest, kas taristuspetsialist või riigihangeteosakonna töötaja.
6.6. Hankedokumentide koostamisel pöörata tähelepanu hinnapakkumise vormi ülesehitusele, kuna võimalikult täpne tööliikide lahkulöömine aitab paremini võrrelda pakkumisi ja on aluseks edaspidisele tööde akteerimisele, samuti peab ehitustööde läbiviimise tähtaeg olema realistlik.
6.7. Ehitustööde hanke koostamise aluseks on tehniline kirjeldus ja ehitusprojekt.
6.8. Ehitustööde hange viiakse läbi tulenevalt hanke eeldatavast maksumusest, eelnevalt koostatud hankeplaanist ning lähtudes Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekorrast ja Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude korraldamise juhendist.
6.9. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialist poolt.
6.10. Enne ehitamise alustamist peab olema omanikujärelevalve tegemise õigusega isikuga sõlmitud leping seaduses ettenähtud omanikujärelvalveks (edaspidi OJV). OJV ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik.
6.11. Enne OJV hanke läbiviimist veendub taristuspetsialist ega külastuskorraldusosakonnal ei ole sõlmitud vastavasisulist raamlepingut, mis katab ka antud külastusobjekti ehitustegevuse.
6.12. OJV teenus üldjuhul tellitakse hanke korras, järgides „Riigimetsa Majandamise Keskuse hankekorda“ ja „Külastuskorraldusosakonna väikehangete ja väikeostude korraldamise juhendit“.
6.13. Tehnilise kirjelduse koostamisel arvestada, et OJV tegeva isiku ülesandeks on kontrollida:
6.13.1. ehitusprojekti vastavust nõuetele;
6.13.2. ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidele ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele;
6.13.3. ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoidu ja ohutust ümbruskonnale;
6.13.4. töö- ja keskkonnaohutuse tagamist;
6.13.5. tehtud ettekirjutuste täitmist.
6.14. Tulevalt OJV hanke eeldatavast maksumusest viiakse hange läbi, kas riigihangete osakonna või külastuskorraldusosakonna poolt.
6.15. Juhul, kui projekteerimishanke korraldab riigihangeteosakond, siis edastab taristuspetsialist hankedokumendid neile.
6.16. Hankedokumendid salvestatakse DHS-i sarja 1-47 „Hangete dokumentatsioon“ vastavalt hankeliigile, kas riigihangete osakonna töötaja või taristuspetsialisti poolt.
6.17. OJV tegija on kohustatud koheselt teavitama tellijat ja töövõtjat avastatud puudustest või kõrvalekalletest kokkulepitust ning OJV lepingujärgsed tööd lõpevad peale ehitisele kasutusloa väljastamist tellijale.
6.18. OJV tööde vastuvõtmine toimub tööde vastuvõtu aktiga.

7. Ehitustööde lepingu sõlmimine
7.1. Ehitustööde töövõtuleping sõlmitakse, kas piirkonnajuhi või külastuskorraldus­osakonna juhataja poolt juhul, kui tegemist osakonnaülese ehitustööga Kogu lepingu täitmise vastutus, sh lepingu täitmise vastavus „Riigihangete seadusele“ ja teistele seadustele ning juhenditele, lasub lepingu sõlmijal.
7.2. Ehitustööde töövõtulepingu sõlmimisel ja tööde vastuvõtmise aktide vormistamisel veenduda, et sõlmitavalt lepingult ja aktidelt on eemaldatud hankedokumentide viited.
7.3. Tööde vastuvõtmise aktide sõnastus peab olema sama, mis ehitustööde töövõtulepingus ja hankedokumentides.
7.4. Tööde vastuvõtmise aktil peab olema lepingu number ja esitatud arvel peab olema tööde vastuvõtmise akti number, tööde vastuvõtmise kuupäevad ja vastuvõtu akti koostaja RMK töötaja nimi.
7.5. Ehitustööde töövõtulepingute puhul on lepingu lisadeks:
7.5.1. projekt;
7.5.2. projektis ehitustööde korraldamisele esitatud nõuded ja seatud piirangud, sh ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaan koos seletuskirjaga;
7.5.3. transpordi liiklusskeem ja vastava märgistuse paiknemine;
7.5.4. transpordile ja ehitustehnikale seatud piirangud;
7.5.5. materjalide ladustamiskohtade skeemid;
7.5.6. ehitusaegne jäätmekäitlus
7.5.7. Külastuskorralduse keskkonnamõjude analüüsi aruande avalik versioon.
7.6. Ehitustöö töövõtulepingu muutmised (mahud, summad, tähtajad) tuleb kirjalikult kooskõlastada, sõltuvalt hankeliigist, kas riigihangete osakonna või taristuspetsialistiga ja seejärel vormistatakse lepingu muutmise kokkulepe teise poolega.
7.7.

8. Ehitustööd
8.1. Ehitustegevuse alustamisest lisatakse vastav teade RMK kodulehele.
8.2. Ehitustööde alustamisel esitab ehitustööde alustamise teatis kohalikule omavalitsusele vastavalt tellija ja töövõtja vahelisele kokkuleppele, kas töövõtja esindaja või tellija esindaja (külastusala juht).
8.3. Kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde, sh rekonstrueerimise ja lammutamise puhul tuleb vastava külastusala juhil enne ehitustööde alustamist kontrollida Keskkonnaameti kooskõlastuse olemasolu töövõtja poolt keskkonna­ametile esitatud dokumendil, mis sisaldab:
8.3.1. ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste plaani koos seletuskirjaga;
8.3.2. transpordi liikumisskeemi ja vastava märgistuse paiknemist;
8.3.3. transpordile ja ehitustehnikale seatud piiranguid;
8.3.4. materjalide ladustamiskohtade skeemi.
8.4. Külastusala juht teavitab kaitseala valitsejat kirjalikult tööde alustamisest, andes teada ka ehituse planeeritud lõpp-tähtaja.
8.5. Ehitustööde lõpp-tähtaja pikenemisel, teavitab külastusala juht kaitseala valitsejat sellest kirjalikult.
8.6. Kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde puhul teha kaitseala valitsejale ja/või muinsuskaitse korraldajale ettepanek osaleda ehitusnõupidamistel ning vajadusel kaasata maastikukaitsespetsialist ja/või maastikuseire spetsialist.
8.7. Ehitustööde läbiviimisel jälgib külastusala juht koos OJV teostajaga tekkiva dokumentatsiooni (ehituspäevikud, koosolekute protokollid, kaetud tööde aktid, tööde vastuvõtu aktid, vastavussertifikaadid, hooldus- ja kasutusjuhendid jne) korrektsust ja järjepidevust ning vastavust projektile ning kokkulepitud normidele ja standarditele.
8.8. Kõik kõrvalekalded projektist tuleb kirjalikult kooskõlastada projekteerijaga, välisrahastuste puhul ka projektijuhiga, kaitstaval loodusobjektil ka kaitseala valitsejaga ning fikseerida koos muudatuste vajalikkuse põhjendustega nõupidamiste protokollides;
8.9. Hoolikalt jälgida kaitstaval loodusobjektil teostatavate ehitustööde vastavust projektile ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud tingimustele.
8.10. Vähimagi kahtluse korral tööde mittevastavusest peatab külastusala juht ehitustegevuse. Tekkinud olukorra analüüsiks ja edaspidise tegevuse kavandamiseks kaasab külastusala juht teisi osakonna töötajaid (nt, maastikukaitsespetsialist, maastikuseire spetsialist jt), vajadusel ehitusspetsialisti, kaitseala valitseja, muinsuskaitse korraldaja ja ehitaja esindajad.
8.11. Kõik sellealased kohtumised ja suhtlused kirjalikult dokumenteerida (ametlik kirjavahetus, koosolekute/nõupidamiste protokollid, memod).

9. Ehitustööde lõpetamine, külastusobjekti vastuvõtmine ja ehitustööde akteerimine
9.1. Objekti võtab vastu lõppaktiga piirkonna juht
9.2. Ehitustööde vastuvõtmine toimub tööde vastuvõtu aktiga, kus vajadusel kirjeldatakse ka vaegtööde loetelu koos täitmise tähtaegadega.
9.3. Vajadusel kaasata ehitustööde vastuvõtmise protsessi maastikukaitse ja/või maastikuseire spetsialist.
9.4. Tööde vastuvõtmisel tuleb meeles pidada:
9.4.1. külastusobjekti vastuvõtmise aktiga antakse lepingulised ehitustööd üle tellijale;
9.4.2. vaegtööde olemasolul tuleb need kirjalikult fikseerida ja kokku leppida lepingu teise poolega nende kõrvaldamise tähtaeg;
9.4.3. alates ehitustööde vastuvõtmisest on ehitise eest vastutav tellija.
9.5. Külastusobjekti valmimise järel esitab külastusala juht kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse, mille vorm on kättesaadav lingilt https://www.mkm.ee/et/ehitisregister.
9.6. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuseks selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.
9.7. Külastusobjektil läbiviidud muudatused või uued külastusobjektid tuleb uuendada.
9.7.1. GIS-s andmebaasis, selleks külastusala juht edastab KKO QGISi andmebaasi administraatorile külastusobjekti korrigeeritavad ruumiandmed;
9.7.2. www.loodusegakoos.ee kodulehel, selleks külastusala juht edastab kodulehe administraatorile külastusobjekti korrigeeritavad andmed;
9.7.3. AXA-s, raamatupidamisandmestus AXAPTA, selleks edastab külastusala juht raamatupidajale uue objekti sisestamiseks vajalikud andmed.

10. Projekteerimise ja ehitustööde dokumentide salvestamine
10.1. Projekteerimise ja ehitustöödega seotud dokumendid salvestatakse vastavalt „Riigimetsa Majandamise Keskuse asjaajamiskorrale“ ja „RMK dokumentide loetelule“ punktidele 1.4., 2.1. ja 2.2.
10.2. Sihtfinantseeritavate projektide dokumentatsioon salvestatakse DHS-i sarja 1-46 „Sihtfinantseeritavate projektide dokumentatsioon“.
10.3. Toetuse saanud ehitiste ehitamise, projekteerimise ja haldamisega seotud dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt sihtfinantseerimise meetme määrusele.