RMK metsakasvatuslike tööde sisekontrolli juhendite kinnitamine

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse

juhataja (digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/7

Lisa 1

RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille

käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK

valgustusraiete kvaliteeditingimustele.

1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:

1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude

arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;

1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt käesoleva juhendi lisas nr 1

toodud valgustusraie kvaliteedi kriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi jooksval aastal lõpetatud valgustusraie lankidel. Valim

koostatakse metsakasvataja töölaua (edaspidi MKT) „Hinnamääramise aruande“

põhjal.

1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht

2.1. Kontrollida tuleb poolaastas vähemalt viis eraldist metsakasvataja kohta.

2.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama kahte eraldist, kus valgustusraie on

teostanud RMK oma töötaja. Juhul, kui metsakasvataja piirkonnas teostavad

valgustusraiet ainult RMK oma töötajad või ainult töövõtjad, määratakse

kontrollitavate eraldiste arv juhendi punkti 2.1. alusel.

2.3. Kontrollitavad raielangid leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku

alusel.

2.4. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 50 m 2 , ringproovitükk raadiusega

3,99 m.

2.5. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga

järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.

2.6. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning

kõik iseärasused kajastatud.

3. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused

3.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised

staatusega „Vastuvõetud“.

3.2. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud

kasvama jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.

3.3. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused

rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:

3.3.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;

3.3.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval

aastal.

3.4. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loetletud puude arv ja

metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude arvu erinevus jääb

2

lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on -600 kuni +1000

puud hektari kohta.

3.5. Valgustusraie kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas nr 1 toodud

valgustusraie kvaliteedi kriteeriumitele.

4. Kontrolltegevuse kajastamine

4.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „Valgustusraie kontrollakt“, mille vorm on

käesoleva juhendi lisa nr 2.

4.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“.

4.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse valgustusraie eest vastutavat metsa-

kasvatajat, piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut, juhul

kui kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.

4.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.

4.5. Iga aasta 31. detsembriks koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande

kontrolltegevuse tulemuste kohta.

4.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i sarja 3-2.12 „Metsamajandustööde

kontrolliaruanded“.

4.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseauditiosakonna audiitoritele, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse

valdkonna juhatuse liikmele.

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse

juhataja (digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/7

Lisa 2

RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,

mille käigus hinnatakse istutustööde vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele,

vastuvõetud kogustele ja RMK metsauuenduse rajamise juhendile.

1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:

1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude arvu võrrelduna

kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;

1.2.2. hinnatakse metsauuenduse rajamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas nr 1

toodud metsauuenduse rajamise kvaliteedi kriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta I poolaastal lõpetatud IS ja LUK-IS lankidel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid

Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUR – metsauuenduse rajamine;

2.2. IS – istutus;

2.3. LUK-IS – looduslikule uuendusele kaasaaitamine istutusega;

2.4. MKT – metsakasvataja töölaud

3. MUR kvaliteedi kontrollimise maht

3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva maapinna ettevalmistamise võttega eraldisi. Võimalusel peab kolm eraldist

olema valimis MUR võttega LUK-IS. Lisaks peab võimalusel olema valimis kolm

eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku

alusel.

3.4. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m 2 või 50 m

2 , ringproovitükk

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

3.5. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga

järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.

3.6. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning

kõik iseärasused kajastatud.

4. MUR kvaliteedi hindamise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT aruandes „Tehtud tööd“ olevad eraldised, mille

MUR plaanid on lõpetatud.

4.2. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud

puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.

4.3. Loendatakse ainult kultiveeritud taimi.

2

4.4. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arvu ja

metsakasvataja poolt vastu võetud istutatud puude arvu erinevus jääb lubatud

piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on -10% või kuni +500 puud hektari

kohta.

4.5. MUR kvaliteeti hinnatakse lähtudes RMK metsauuenduse rajamise juhendist ning

MUR hindamise kvaliteedikriteeriumitest.

5. Kontrolltegevuse kajastamine

5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUR kontrollakt“, mille vorm on käesoleva

juhendi lisa nr 2.

5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUR eest vastutavat metsakasvatajat,

piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut, juhul kui kontroll-

tegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.

5.5. Koondaruande kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse

analüütikud hiljemalt sama aasta 30. juuniks.

5.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i sarja 3-2.12 „Metsamajandustööde

kontrolliaruanded“.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseauditiosakonna audiitoritele, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse

valdkonna juhatuse liikmele.

1

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse

juhataja (digitaalallkirja kuupäev)

käskkirjaga nr 1-5/7

Lisa 3

RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK

sisekontrollisüsteemist, mille eesmärk on hinnata metsauuenduse hoolduse

kvaliteedi vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele ja RMK metsauuenduse

rajamise juhendile.

1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse hooldamise kvaliteeti vastavalt juhendi

lisas nr 1 toodud metsauuenduse hoolduse kvaliteedi kriteeriumitele ja

hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta II poolaastal lõpetatud hooldatud

metsauuenduse eraldistel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid

Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUH – metsauuenduse hooldamine;

2.2. MUR – metsauuenduse rajamine;

2.3. MKT – metsakasvataja töölaud.

3. MUH kvaliteedi kontrollimise maht

3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi

ja erineva MUH võttega eraldisi. Võimalusel peab valimis olema kaks eelneva aasta

sügisel teostatud istutusega eraldist ning kolm eraldist, mille MUR aasta pole

hilisem kui kontrolli teostamisele eelnenud aasta. Lisaks peab võimalusel olema

valimis kolm eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku

alusel.

3.4. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m 2 või 50 m

2 , ringproovitükk

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

3.5. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt kolm proovitükki ja iga

järgneva hektari kohta vähemalt üks proovitükk.

3.6. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning

kõik iseärasused kajastatud.

4. MUH kvaliteedi hindamise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT aruandes „Tehtud tööd“ olevad eraldised.

4.2. MUH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes RMK metsauuenduse rajamise

juhendist ning MUH hindamise kvaliteedikriteeriumitest.

5. Kontrolltegevuse kajastamine

2

5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUH kontrollakt“, mille vorm on käesoleva

juhendi lisa nr 2.

5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUH eest vastutavat metsakasvatajat,

piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut, juhul kui

kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.

5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad

metsakasvatustalituse analüütikud hiljemalt sama aasta 31. detsembriks

koondaruande.

5.6. Koondaruanded salvestatakse DHS-i sarja 3-2.12 „Metsamajandustööde

kontrolliaruanded“.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseauditiosakonna audiitoritele, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse

valdkonna juhatuse liikmele.

1

Lisa

„RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“

juurde

RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise

hindamiskriteeriumid

1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

MUH võte

sobib 100

liigne 75

ei sobi 50

MUT otsus õige 100

liigne 75

puudub 50

vastab 100

Arvukus ei vasta 75

lage ala 0

Töö kvaliteet

hea 100

rahuldav 75

nigel 0

Kahjustuse kirjeldus

õige 100

ei vasta 75

puudub 50

UA otsus õige 100

puudub 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.

Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUH kvaliteeti

hindamisskaalal.

2. MUH kvaliteedi hindamisskaala 2.1.„Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.

2.2.„Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%,

aga alla 90%.

2.3.„Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. MUH kvaliteedikriteeriumite definitsioon

3.1. MUH võte

3.1.1. Hinnatakse, kas on valitud optimaalseim MUH võte. Hindeprotsenti

alandatakse 75%-ni, kui koridorina või ümber taime hoolduse asemel on ilma

mõjuva põhjuseta kasutatud ülepinnalist hooldust. ÜP võtte kasutamist

2

loetakse põhjendatuks, kui konkureerivate puude ja rohttaimede kõrgus ületab

EPL kõrgust vähemalt kolm korda ja on seejuures vähemalt 1 m.

3.1.2. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui MUH võtte rakendamine ei olnud

vajalik või kui eesmärgipuuliigi kasvutingimusi on võimalik parandada ainult

ülepinnalise hoolduse teel, kuid on kasutatud koridorina või ümber taime

hooldus.

3.1.3. Osapinnaliselt vastu võetud töid hinnatakse hooldatud alal.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.1.4. Sobib – 100%

3.1.5. Liigne – 75%

3.1.6. Ei sobi – 50%

3.2. MUT otsus

3.2.1. Kriteeriumi täitmist hinnatakse ainult eraldistel, mille metsauuendus on rajatud

kontrollile eelneval või sellega samal aastal. MUT otsus ei ole nõutav, kui

madala arvukuse põhjuseks on ebasobivad kasvutingimused ning vastav

kahjustus on fikseeritud.

3.2.2. Hinnatakse, kas sobivate puuliikide taimede arv hektaril vastab järgnevatele

piirmääradele:

3.2.2.1.EPL MA ≥ 2500 tk/ha

3.2.2.2.EPL KU ≥ 1500 tk/ha

3.2.2.3.EPL LP ≥ 1500 tk/ha

3.2.3. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui taimede arv vastab piirmäärale, kuid on

tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud

eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, üksikud häilud).

3.2.4. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni kui taimede arv jääb alla piirmäära, kuid

MUT otsust pole tehtud.

3.2.5. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal

„Nigel“.

3.2.6. Õige – 100%

3.2.7. Liigne – 75%

3.2.8. Puudub – 50%

3.3. Arvukus

Kriteeriumi täitmist ei hinnata eraldistel, kus on tehtud MUT otsus. Hinnatakse, kas MUH

järgselt on eraldisel piisavalt puid kvaliteetse metsauuenduse saamiseks. Metsakultuuri

arvukus peaks igal ajahetkel vastama järgmistele tingimustele:

Puhtpuistu

3.3.1. MA N ≥ 1500 tk/ha

3.3.2. KU N ≥ 1000 tk/ha

3.3.3. LP ≥ 1500 tk/ha

Segapuistu

3.3.4. N ≥ 2000 tk/ha, sh EPL ≥ 700 tk/ha

3

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui puude arv on nimetatud piirmääradest väiksem ning

0%-ni, kui puude arv jääb alla 500 tk/ha, mis on lage ala.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.5. Vastab – 100%

3.3.6. Ei vasta – 75%

3.3.7. Lage ala – 0%

3.4. Töö kvaliteet

Töö kvaliteeti hinnatakse puude arvu määramiseks rajatud proovitükil MUH käigus

vigastatud taimede ning hooldamata taimede loendamise teel. Eraldistel, millel

metsakasvataja on sisestanud puudusena vigastatud taimed, neid ei loendata. Taim loetakse

hooldatuks, kui sellest 50 cm raadiuses ei esine puid ja põõsaid ning selleni ei ulatu kasvamist

takistavad või kulu tekitavad rohttaimed. Koridorina hoolduse puhul tuleb istutusreas välja

lõigata kõik sellel paiknevad ja eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud

juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL

puudub. Ülepinnalise hoolduse puhul tuleb tervel eraldisel välja lõigata kõik

eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks

ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Hindeprotsenti

alandatakse 75%-ni kui vigastatud ja hooldamata taimi kokku on üle 100 tk/ha. Kui eraldisel

on töö tegemata või tehtud osaliselt, loetakse eraldise koguskoor võrdseks nulliga ja teisi

kriteeriume ei hinnata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.4.1. Hea – 100%

3.4.2. Rahuldav – 75%

3.4.3. Nigel – 0%

3.5.Kahjustuse kirjeldus

MUT otsuse olemasolul või MUT otsuse vajadusel kirjeldatakse eraldisel esinev

peamine metsakahjustus ning kontrollitakse, kas metsakasvataja on kirjeldusele

vastava kahjustuse fikseerinud. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui kahjustus ei

vasta olukorrale looduses ja 50%-ni, kui kahjustus on kirjeldamata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.5.1. Õige – 100%

3.5.2. Ei vasta – 75%

3.5.3. Puudub – 50%

3.6. UA otsus

Hinnatakse, kas eraldis vastab uuenenuks arvestamise tingimustele. Hindeprotsenti

alandatakse 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus ja kõrgus vastab uuenenuks

arvestamise tingimustele, kuid UA soovitust pole tehtud. UA soovitust hinnatakse,

kui MUK lõpp on saabunud või saabub samal kalendriaastal.

3.6.1. Otsus õige – 100%

3.6.2. Otsus puudub – 50%

1

Lisa

„RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“

juurde

RMK metsauuenduse rajamise kvaliteedi kontrollimise

hindamiskriteeriumid

1. MUR kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. MUR kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

Eesmärgipuuliik sobib 100

ei sobi 50

MP võtte kvaliteet

vastab 100

ei vasta 75

töö tehtud osapinnaliselt 50

Puude arv

vastab 100

ei vasta 75

alla MUT normi 50

Istutuskvaliteet

sobib 100

ei sobi 75

alla MUT normi 50

Istutusmaterjali kvaliteet vastab X

ei vasta X

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.

Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUR kvaliteeti

hindamisskaalal.

2. MUR kvaliteedi hindamisskaala

2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.

2.2.„Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%,

aga alla 90%.

2.3.„Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. MUR kvaliteedikriteeriumite definitsioon

3.1.Eesmärgipuuliik

Hinnatakse, kas kasvukoha tingimused on sobivad valitud eesmärgipuuliigi

kultiveerimiseks. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui eesmärgipuuliik ei sobi

antud kasvukohta või kui maapinna ettevalmistamise võttega ei ole loodud puuliigile

vajalikke kasvutingimusi.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.1.1. Sobib – 100%

2

3.1.2. Ei sobi – 50%

3.2. MP võtte kvaliteet

3.2.1. Hinnatakse, kas mätaste puhul

3.2.1.1.istutuskõlblike mätaste arv on minimaalselt 2000 tk/ha. Mätaste arvu ja

kontakti maapinnaga hinnatakse puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil

visuaalse vaatluse teel. Kui mätas on tõstetud raiejäätmete peale või kinni

vajutamata, siis seda ei arvestata istutuskõlblikuks. Istutuskõlblike mätaste

arvu erinevuse lubatud piirid on +500/-200 tükki hektari kohta.

3.2.1.2.töö on tehtud tervel pinnal. Hindeprotsenti alandatakse juhul, kui tehtud töö

vastuvõetud kogusest on visuaalselt hinnates enam kui 30% tegemata.

3.2.2. Hinnatakse, kas vagude puhul

3.2.2.1.töö on tehtud tervel pinnal. Hindeprotsenti alandatakse juhul, kui tehtud töö

vastuvõetud kogusest on visuaalselt hinnates enam kui 30% tegemata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.2.3. Vastab – 100%

3.2.4. Ei vasta – 75%

3.2.5. Töö tehtud osapinnaliselt– 50%

3.3. Puude arv

3.3.1. Hinnatakse kontrolltegevuse käigus loendatud puude arvu ja metsakasvataja

poolt vastu võetud puude arvu vastavust. Erinevuse lubatud piirid on -10% või

kuni +500 puud hektari kohta.

3.3.2. IS korral alandatakse hindeprotsenti 75%-ni, kui loendatud puude arv erineb

lubatud piiridest ja 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus on alla MUJ

täiendamise piirmäära (MA-2500; KU-1500; KS-1500; LM-1500).

3.3.3. LUK-IS korral alandatakse hindeprotsenti 75%-ni kui loendatud puude arv

erineb lubatud piiridest ja 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus on alla 700

tk/ha (30% optimaalsest puude arvust peale viimast valgustusraiet).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.4. Vastab – 100%

3.3.5. Ei vasta – 75%

3.3.6. Alla MUT normi – 50%

3.4. Istutuskvaliteet

3.4.1. Hinnatakse, kas

3.4.1.1.istutatud taime ümber on pinnas tihendatud. Pinnase tihendatust

kontrollitakse puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil istikuid ladvast

tõmmates. Kui mõõdukat jõudu rakendades istik pinnases ei püsi, loetakse

istutus kvaliteedile mittevastavaks.

3.4.1.2.istutatud taim on püstises asendis. Istikute asendit kontrollitakse puude arvu

loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel vahemikus 0-45

3

kraadi. Kui istiku kaldenurk on üle poole 45 kraadist, loetakse istutus

kvaliteedile mittevastavaks.

3.4.1.3.istutussügavus on sobiv. Istutussügavust ja juurekava paiknemist

kontrollitakse puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse

teel. Kui istik on üle juurekaela pinnases või kui juurekava on osaliselt maa

peal, loetakse istutus kvaliteedile mittevastavaks.

3.4.1.4.istutuskoht on sobiv. Istutuskoha valikut kontrollitakse puude arvu

loendamiseks rajatud proovitükil visuaalse vaatluse teel. Kui istutuskoht on

eesmärgipuuliigile liigniiske (vao põhi, reljeefi madalad osad, sulglohud) või

ei asu mineraalsel pinnasel (toorhuumus, metsakõdu), loetakse istutus

kvaliteedile mittevastavaks.

3.4.1.5.Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui kvaliteedile mittevastavusi esineb

rohkem kui 200 tükki hektarile ja 50%-ni, kui mittevastavused viivad IS

arvukuse alla MUJ täiendamise piirmäära või LUK-IS arvukuse alla 700

tk/ha (30% optimaalsest puude arvust peale viimast valgustusraiet).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.4.2. Sobib – 100%

3.4.3. Ei sobi– 75%

3.4.4. Alla normi – 50%

3.5. Istutusmaterjali kvaliteet

Hinnatakse, kas istutusmaterjal vastab kehtivatele standarditele:

Taime tüüp Kõrgus >= (cm)

MA pott 8

KU ava 18

KU pott 18

KS ava 30

KS pott 25

LM ava 30

LM pott 25

Kriteerium on informatiivne ning koguskoori ei mõjuta.

Eraldis

Metsakasvataja MUH võte

MP võte

Töö teostaja EPL

Pindala

MUK lõpp

MUT otsus

Keskmine kõrgus, m UA otsus

Nr KU KS Teised Vigastatud Hooldamata Kahjustusega

1

2

3

4

5

6

7

8

N

liigne

0% nigel

75% rahuldav

90% hea

Tulemus:

Märkused

Ülevaatuse kuupäev:Ülevaataja:

Kahjustuse kirjeldus

UA otsus

õige

ei vasta

lage ala

hea

õige

ei vasta

puudub

õige

puudub

Arvukus

ei sobi

liigne

MUT otsus

Töö kvaliteet

Hindamisskaala:

rahuldav

nigel

puudub

vastab

MUH KVALITEEDI KONTROLLAKT

Kontrollimisel loendatud puude arv, tk/ha

Hinnang MUH kvaliteedile

sobib

LMMA

MUH võte

Metsakasvataja Eraldis

MP võte

Töö teostaja MUR võte

Taimetüüp

EPL

Pindala

Nr Taim lahti Taim viltu Istutuskoht vale Mätaste arv Taim ebakvaliteetne

1

2

3

4

5

6

7

8

N

Eesmärgipuuliik

MP võtte kvaliteet

Puude arv 0% nigel

75% rahuldav

90% hea

Istutuskvaliteet

Tulemus:

Märkused

Hindamisskaala:

ei sobi

alla normi

töö tehtud osapinnaliselt

vastab

ei vasta

alla normi

sobib

ei vasta

ei sobi

vastab

Ülevaatuse kuupäev:Ülevaataja:

MUR KVALITEEDI KONTROLLAKT

Kontrollimisel loendatud puude arv, tk/ha

Hinnang MUR kvaliteedile

sobib

IS kvaliteedivigu kokku, tk/ha

Sügavus valePuude arv

Metsakasvataja poolt vastu võetud puude arv, tk/ha

Ebakvaliteetseid taimi kokku, tk/ha

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskuse

metsakasvatustalituse juhataja

18.september 2018. a

käskkirjaga nr 1-5/14 Lisa 2

1. MUH kvaliteedi kontrollimise hindamiskriteerumid

Tabel 1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

MUH võte

sobib 100

liigne 75

ei sobi 50

Vigastatud puud alla 100 tk/ha 100

üle 100 tk/ha 50

MUT otsus

Õige 100

liigne 75

puudub 50

Töö kvaliteet

Hea 100

rahuldav 75

nigel 0

Kahjustuse kirjeldus

Õige 100

ei vasta 75

puudub 50

UA otsus Õige 100

puudub 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.

Valimi (5) koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUH kvaliteeti

hindamisskaalal.

2. MUH kvaliteedi hindamisskaala

2.1. „Hea“, kui kvaliteedi kriteeriumite hindepunktide tulemus on vähemalt 90%.

2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedi kriteeriumite hindepunktide tulemus on 75-90%.

2.3. „Nigel“, kui kvaliteedi kriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.

2

3. MUH kvaliteedi kriteeriumite definitsioon

3.1. MUH võte

Hinnatakse, kas MUH võte aitab parandada eesmärgipuuliigi kasvutingimusi.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui koridorina või ümber taime hoolduse asemel on

ilma mõjuva põhjuseta kasutatud ülepinnalist hooldust. Hindeprotsenti alandatakse

50%-ni, kui MUH võtte rakendamine ei olnud vajalik või kui eesmärgipuuliigi

kasvutingimusi on võimalik parandada ainult ülepinnalise hoolduse teel, kuid on

kasutatud koridorina või ümber taime hooldus.

Osapinnaliselt vastu võetud töid hinnatakse hooldatud alal.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.1.1. Sobib – 100%

3.1.2. Liigne – 75%

3.1.3. Ei sobi – 50%

3.2. Vigastatud puid

Hinnatakse, kas MUH käigus on eesmärgipuuliigi puid vigastatud. Kriteeriumit

kontrollitakse puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil vigastatud puude

loendamise teel. Kui vigastatud puid on üle 100 tk/ha, on eraldise koguskoor

maksimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

Kriteeriumit ei hinnata eraldistel, millel metsakasvataja on sisestanud puudusena

vigastatud taimed.

3.2.1. Alla 100 tk/ha – 100%

3.2.2. Üle 100 tk/ha – 50%

3

3.3. MUT otsus

Hinnatakse, kas sobivate puuliikide puude arv hektaril vastab järgnevatele

piirmääradele:

EPL MA ≥ 2500 tk/ha või

EPL MA + KU ≥ 2000 tk/ha, sh MA ≥ 700 tk/ha või

EPL MA + LP ≥ 2000 tk/ha, sh MA ≥ 700 tk/ha

EPL KU ≥ 1500 tk/ha või

EPL KU + MA ≥ 2000 tk/ha, sh KU≥ 700 tk/ha või

EPL KU+LP ≥ 2000 tk/ha , sh KU≥ 700 tk/ha

EPL LP IS ≥ 1500 tk/ha, sh EPL ≥ 1500 tk/ha või

EPL LP – lubatud kõik arvesse minevad puuliigid ≥ 2000 tk/ha, sh EPL=700 tk/ha.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui puude arv vastab piirmäärale, kuid on tehtud

MUT otsus, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole seotud keskmise puude arvuga hektaril

(MUT põhjendus).

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni kui puude arv jääb alla piirmäära, kuid MUT otsust

pole tehtud.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.1. Õige – 100%

3.3.2. Liigne – 75%

3.3.3. Puudub – 50%

3.4. Töö kvaliteet

Hinnatakse, kas eraldis on MUH võtet arvestades läbi hooldatud. Kriteeriumit

kontrollitakse puude arvu loendamiseks rajatud proovitükil hooldamata puude

loendamise teel. Puu loetakse hooldatuks, kui sellest 50 cm raadiuses ei esine puid ja

põõsaid ning selleni ei ulatu kasvamist takistavad või kulu tekitavad rohttaimed.

Koridorina hoolduse puhul tuleb istutusreas välja lõigata kõik sellel paiknevad ja

eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui need ei takista EPL-

i kasvu ja lähevad metsaks ümberarvestamisel puistu koosseisus arvesse. Ülepinnalise

hoolduse puhul tuleb tervel eraldisel välja lõigata kõik eesmärgipuuliigist erinevad puud

ja põõsad, kui need takistavad eesmärgipuuliigi kasvamist. Hindeprotsenti alandatakse

4

75%-ni kui hooldamata puid on üle 10%. Kui eraldisel on töö tegemata või kui MUH

võtet arvestades esineb hooldataval alal eesmärgipuuliigist erinevaid puid ja põõsaid,

mis takistavad eesmärgipuuliigi kasvamist, loetakse eraldise koguskoor võrdseks

nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.4.1. Hea – 100%

3.4.2. Rahuldav – 75%

3.4.3. Nigel – 0%

3.5. Kahjustuse kirjeldus

MUT otsuse olemasolul või MUT otsuse vajadusel kirjeldatakse eraldisel esinev

peamine metsakahjustus ning kontrollitakse, kas metsakasvataja on kirjeldusele vastava

kahjustuse fikseerinud. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui kahjustus ei vasta

olukorrale looduses ja 50%-ni, kui kahjustus on kirjeldamata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.5.1. Õige – 100%

3.5.2. Ei vasta – 75%

3.5.3. Puudub – 50%

3.6. UA otsus

Hinnatakse, kas eraldis vastab uuenenuks arvestamise tingimustele. Hindeprotsenti

alandatakse 50%-ni, kui eesmärgipuuliigi arvukus ja kõrgus vastab uuenenuks

arvestamise tingimustele, kuid UA soovitust pole tehtud. UA soovitust hinnatakse, kui

MUK lõpp on saabunud või saabub samal kalendriaastal.

3.6.1. Otsus õige – 100%

3.6.2. Otsus puudub – 50%

Metsakasvataja Eraldis

MUH võte

Töö teostaja MP võte

EPL

Pindala

Nr KU KS Vigastatud Hooldamata Kahjustusega

1

2

3

4

5

6

7

8

N

0% nigel

75% rahuldav

90% hea

Tulemus:

Märkused

MUH KVALITEEDI KONTROLLAKT

Kontrollimisel loendatud puude arv, tk/ha

Hinnang MUH kvaliteedile

sobib

LM

MA

MUH võte

liigne

Kahjustuse kirjeldus

UA otsus

Vigastatud taimed

MUT otsus

Töö kvaliteet

õige

ei vasta

puudub

õige

puudub

Hindamisskaala:

rahuldav

nigel

üle 100 tk/ha

õige

liigne

puudub

hea

ei sobi

alla 100 tk/ha

Ülevaatuse kuupäev:Ülevaataja:

KINNITATUD

Riigimetsa Majandamise Keskuse

metsakasvatustalituse juhataja

18. september 2018. a

käskkirjaga nr 1-5/14 Lisa 1

RMK METSAUUENDUSE HOOLDAMISE KVALITEEDI KONTROLLIMISE

JUHEND

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Metsauuenduse hooldamise (MUH) kvaliteedi kontrollimine on osa RMK

sisekontrollisüsteemist, mille eesmärk on hinnata MUH kvaliteedi vastavust töö

üleandmisel seatud tingimustele ja RMK metsauuenduse rajamise juhendile (MUJ).

1.2. Kontrollimisel hinnatakse MUH kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud MUH

kvaliteedi kriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta II poolaastal lõpetatud MUH eraldistel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. MUH KVALITEEDI KONTROLLIMISE MAHT

2.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 5 eraldist, mis peavad

võimalusel olema erineva eesmärgipuuliigi ja erineva MUH võttega. Võimalusel

peab üks eraldis olema valimis eelneva aasta sügisel teostatud istutusega ning kahel

eraldisel töö teostajaks RMK oma töötaja.

2.2. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku

alusel.

2.3. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 (ringproovitükk raadiusega

5,64 m) või 50 m2 (ringproovitükk raadiusega 3,99 m).

2.4. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga

järgneva hekatri kohta vähemalt 1 proovitükk.

2.5. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning

kõik iseärasused kajastatud.

3. MUH KVALITEEDI HINDAMISE KONTROLLTEGEVUSED

3.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT aruandes „Tehtud tööd“ olevad eraldised.

3.2. MUH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes RMK metsauuenduse rajamise

juhendist ning MUH hindamise kvaliteedikriteeriumitest.

3.3. Kontrolltegevuse käigus loendatakse puude arvud puuliigiti ja hinnatakse lisaks

eraldise vastavust UA tingimustele ning MUT vajadust. Eraldistest, mis

kontrolltegevuse alusel vastavad UA tingimustele, kuid takseerandmete alusel ei

vasta, koostatakse analüütikute poolt analüüs.

4. KONTROLLTEGEVUSE KAJASTAMINE

4.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUH kontrollakt“, mille vorm asub R-kettal

MUH kontrollaktide kaustas.

4.2. Kontrollaktid säilitatakse R-kettal kontrollaktide kaustas.

4.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUH eest vastutavat metsakasvatajat,

piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut, juhul kui kontroll-

tegevust ei viinud läbi analüütik.

4.4. Teavitamiseks loetakse akti saatmist e-kirjaga.

2

4.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad

metsakasvatustalituse analüütikud hiljemalt sama aasta 31. detsembriks

koondaruande.

4.6. Koondaruanded säilitatakse metsamajandustööde aruannete sarjas DHSis.

4.7. Koondaruande DHSi viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseauditiosakonna audiitoritele, juhtimisarvestuse osakonna kvaliteedispetsialistile,

metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele.

4.8. Metsakasvatusjuhid arvestavad MUH kvaliteedi kontrollimise tulemusi mahupalga

määramisel.

5. MUH KVALITEEDI KONTROLLIMISE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVAD

TÖÖTAJAD

5.1. Kontrolltegevuste läbiviimise eest vastavalt juhendile vastutavad punktis 1.4 nimetatud

töötajad. Üldine vastutus juhendi täitmise eest on metsakasvatustalituse juhatajal.

Metsakasvataja Eraldis

MP võte

Töö teostaja MUR võte

EPL

Pindala

Nr Taim lahti Taim viltu Istutuskoht vale Mätaste arv Taim ebakvaliteetne

1

2

3

4

5

6

7

8

N

Eesmärgipuuliik

MP võtte kvaliteet

Puude arv 0% nigel 75% rahuldav 90% hea

Istutuskvaliteet

Tulemus:

Märkused

Hindamisskaala:

ei sobi

alla normi

mättad üle pinna tegemata

vagudega üle pinna katmata

vastab

Ülevaatuse kuupäev:Ülevaataja:

ei vasta

alla normi

sobib

mätaste arv ei sobi vagude

asetus või kuju ei sobi

Metsakasvataja poolt vastu võetud puude arv, tk/ha

ei sobi

mätaste arv sobib ja üle pinna tehtud

vagude asetus ja kuju sobib

Ebakvaliteetseid taimi kokku, tk/ha

MUR KVALITEEDI KONTROLLAKT

Kontrollimisel loendatud puude arv, tk/ha

Hinnang MUR kvaliteedile sobib

IS kvaliteedivigu kokku, tk/ha

Sügavus vale

Puude arv

>< ≥ #N/A

1 0,8

0,75 0,7 0,5

0

1

Lisa

„RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi“

juurde

RMK valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindamisskaala

1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid.

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.

Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti

hindamisskaalal.

2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala

2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.

2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%,

aga alla 90%.

2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.

Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent

1

Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja

ülesandega

vastab 100

rohkem 75

vähem 75

2 Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte

ei 100

jah 75

3 Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike

ei 100

jah 75

4 Valgustusraie vajadus

vajalik 100

mittevajalik 75

5 Püstitatud EPL õige

jah 100

ei 75

6 Keskkonnanõuete järgimine

jah 100

ei 75

7 Töö tehtud tervel pinnal

jah 100

grupid lahendamata 75

ei 0

8 Rohkem NOH ei tee

otsus õige 100

otsus puudub 75

2

3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon

3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega

Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud allesjäävate puude arvu võrrelduna

kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui

kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvatja poolt ettenähtud

allesjäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse

lubatud piirid on -600 kuni +1000 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama

jäetud puude hulka. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,

hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti

3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti

3.1.3. Vähem – 75 hindeprotsenti

3.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte

Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb hundi-tüüpi puid. Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu

noorendikes, mis vahetult mõjutavad okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad

eraldiseisvalt häiludes, ega mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta

huntideks. Samuti ei loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne

okaspuu kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.

Kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab noorendiku kvaliteeti, rakendatakse

hindeprotsenti 75. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,

hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.2.1. Ei – 100 hindeprotsenti

3.2.2. Jah – 75 hindeprotsenti

3.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike

Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb puistusse mittesobivaid puuliike. Mittesobivaks

loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust seisukohast sobimatu

(näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi nõuetekohase arvukuse ja ühtlase

liituse juures on puistusse jäetud metsa uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike

(remmelgas, toomingas, pihlakas jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele

või liitus on ebaühtlane, ei loeta nimetatud puuliike mittesobivaks. Koguskoori mõjutab

määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.3.1. Ei – 100 hindeprotsenti

3.3.2. Jah – 75 hindeprotsenti

3

3.4. Valgustusraie vajadus

Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid allesjäetud puude

kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Koguskoori mõjutab määral, mis annab

minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.4.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti

3.4.2. Mittevajalik – 75 hindeprotsenti

3.5. Püstitatud EPL õige

Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab

andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole

võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu

koosseisust. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.5.1. Jah – 100 hindeprotsenti

3.5.2. Ei – 75 hindeprotsenti

3.6. Keskkonnanõuete järgimine

Hinnatakse, kas on täidetud RMK metsatöödele esitatavad keskkonnanõuded.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.6.1. Jah – 100 hindeprotsenti

3.6.2. Ei – 75 hindeprotsenti

3.7. Töö tehtud tervel pinnal

Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud või mitte. Kriteerium sisaldab

varasemat „Puude grupid lahendamata“ kriteeriumi. Antud juhul käsitletakse

lahendamata gruppe mittetäieliku tööna, mis on tekkinud hooletuse, mitte tahtliku

tegevuse tulemusena. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%,

hindamisskaalal „Nigel“ või lahendamata gruppide puhul 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“. Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis loetakse eraldise

koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata.

3.7.1. Jah – 100 hindeprotsenti

3.7.2. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti

3.7.3. Ei – 0 hindeprotsenti

4

3.8. Rohkem NOH ei tee otsus

Hinnatakse, kas eraldis vastab RMK valgustusraiete kvaliteeditingimustes toodud

optimaalsele kõrgusele ja tükiarvule pärast viimast valgustusraiet. Eraldiste suhtes,

millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad

pärast viimast valgustusraiet nõutud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“.

Muudel juhtudel täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis

annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.8.1. Otsus õige – 100 hindeprotsenti

3.8.2. Otsus puudub – 75 hindeprotsenti

VALGUSTUSRAIE KONTROLLAKT

1

Metsakasvataja

Eraldis

Fond

Töö teostaja

EPL

Metsakasvataja poolt nõutud puude arv, tk/ha Pindala

Kontrollimisel kasvavad puud proovitükil, tk

NR MA KU KS HB LM LV Teised KU II rinne

1

2

3

4

5

6

7

8

N

Kontrollimisel saadud puude arv, tk/ha I rindes II rindes

H=

Hinnang valgustusraie kvaliteedile

Kasvama jäänud puude arv võrreldes MK ülesandega 0 nigel

Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte 75 rahuldav

Jäetud kasvama mitte sobivaid puuliike 90 hea

Valgustusraie vajadus

Püstitatud EPL õige

Keskkonnanõuete järgimine

Töö tehtud tervel pinnal

Rohkem NOH ei tee

Protsent

Märkused

Ülevaataja:

Ülevaatuse kuupäev: