Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine

KINNITATUD
Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakasvatustalituse juhataja
01 märts 2018. a
käskkirjaga nr 1-5/5
Lisa 2

Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindamisskaala

1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindepunktid

Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedi kriteeriumid ja hindepunktid.

Kvaliteedi kriteeriumid
Hinnang
Hindepunkt
1
Kasvama jäetud puude arv võrreldes MK ülesandega
vastab
4


rohkem
0


vähem
0
2
Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
Ei
4


Jah
0
3
Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
Ei
4


Jah
0
4
Valgustusraie vajadus
vajalik
1


mittevajalik
0
5
Püstitatud EPL õige
Jah
4


Ei
0
6
Kõrvaleraldis vajab NOHi
Ei
4


Jah
0
7
Keskkonnanõuete järgimine
Jah
1


Ei
0
8
Töö tehtud tervel pinnal
Jah
10


grupid lahendamata
5


Ei
0
9
Rohkem NOH ei tee
otsus õige
4


otsus enneaegne
0


otsus „Rohkem NOH ei tee“ puudub
0
2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala
2.1. „Hea“, kui kvaliteedi kriteeriumite hindepunktide tulemus on üle 90%.
2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedi kriteeriumite hindepunktide tulemus on 75-90%.
2.3. „Nigel“, kui kvaliteedi kriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.
3. Valgustusraie kvaliteedi kriteeriumite definitsioon
3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes MK ülesandega
Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud allesjäävate puude arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loetletud puude arv ja metsakasvatja poolt ettenähtud allesjäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on -600 kuni +1000 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama jäetud puude hulka. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 89%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.1.1. Vastab – 4 hindepunkti
3.1.2. Rohkem – 0 hindepunkti
3.1.3. Vähem – 0 hindepunkti
3.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb hundi-tüüpi puid.. Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu noorendikes, mis vahetult mõjutavad okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad eraldiseisvalt häiludes, ega mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta huntideks. Samuti ei loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne okaspuu kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest. Kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab noorendiku kvaliteeti, rakendatakse hindepunkti 0. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 89%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.2.1. Ei – 4 hindepunkti
3.2.2. Jah – 0 hindepunkti
3.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb puistusse mittesobivaid puuliike. Mittesobivaks loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust seisukohast sobimatu (näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi nõuetekohase arvukuse ja ühtlase liituse juures on puistusse jäetud metsa uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike (remmelgas, toomingas, pihlakas jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele või liitus on ebaühtlane, ei loeta nimetatud puuliike mittesobivaks. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 89%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.3.1. Ei – 4 hindepunkti
3.3.2. Jah – 0 hindepunkti
3.4. Valgustusraie vajadus
Hinnatakse, kas raie mõju puistu valgustingimustele suurendab märkimisväärselt I rinde puude diameetri- ja kõrgusjuurdekasvu. Kuna esineb puudusena vähesel määral vanemates puistutes ning noorendiku kvaliteedile negatiivselt ei mõju, siis on küsimus pigem ressursside optimaalses kasutamises. Puudusena esinedes viitab sellele, et „rohkem NOH ei tee“ otsuse võinuks teha ka ilma valgustusraieta. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 97%, hindamisskaalal „Hea“.
3.4.1. Vajalik – 1 hindepunkt
3.4.2. Mittevajalik – 0 hindepunkti
3.5. Püstitatud EPL õige
Hinnatakse, kas töö üleandmisel töövõtjale on püstitatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu koosseisust. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 89%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.5.1. Jah – 4 hindepunkti
3.5.2. Ei – 0 hindepunkti
3.6. Kõrvaleraldis vajab NOHi
Hinnatakse kontsentreeritud planeerimise põhimõtte rakendamist. Metsakasvataja peab esialgset planeeringut muutma, kui ilmneb täiendav noorendiku hoolduse vajadus kõrvaleraldisel, mida pole otstarbekas edasi lükata. Planeeringut tuleb muuta vaatamata kõrvaleraldisel kehtivale NOH aastale. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 89%, hindamisskaalal „Rahuldav“
3.6.1. Ei – 4 hindepunkti
3.6.2. Jah – 0 hindepunkti
3.7. Keskkonnanõuete järgimine
Hinnatakse, kas on täidetud RMK metsatöödele esitatavad keskkonnanõuded (kättesaadav https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=417180). Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 97%, hindamisskaalal „Hea“.
3.7.1. Jah – 1 hindepunkt
3.7.2. Ei – 0 hindepunkti

3.8. Töö tehtud tervel pinnal
Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt raiutud või mitte. Kriteerium sisaldab varasemat „Puude grupid lahendamata“ kriteeriumi. Antud juhul käsitletakse lahendamata gruppe mittetäieliku tööna, mis on tekkinud hooletuse mitte tahtliku tegevuse tulemusena. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“ või lahendamata gruppide puhul 86%, hindamisskaalal „Rahuldav“. Kui eraldisel on töö tegemata, siis loetakse eraldise koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata.
3.8.1. Jah – 10 hindepunkti
3.8.2. Grupid lahendamata – 5 hindepunkti
3.8.3. Ei – 0 hindepunkti
3.9. Rohkem NOH ei tee otsus
Hinnatakse, kas eraldis vastab RMK valgustusraiete kvaliteeditingimustes toodud optimaalsele kõrgusele ja tükiarvule peale viimast valgustusraiet (kättesaadav https://dok.rmk.ee/?page=docinfo&docid=299372). „Otsus õige“ ja „Otsus enneaegne“ rakendatakse eraldiste suhtes, mille puhul on metsakasvataja sisestanud tunnuse „rohkem NOH ei tee“. Eraldiste suhtes, millel nimetatud tunnus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad peale viimast valgustusraiet nõutud tingimustele, rakendatakse „Otsus „Rohkem NOH ei tee“ puudub“. Eraldiste puhul, millel tunnus puudub ja mis ei vasta kvaliteeditingimustes toodud optimaalsele kõrgusele ja tükiarvule peale viimast valgustusraiet, täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 89%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.9.1. Otsus õige – 4 hindepunkti
3.9.2. Otsus enneaegne – 0 hindepunkti
3.9.3. Otsus „Rohkem NOH ei tee“ puudub – 0 hindepunkti
4. Märkused
Valgustusraie kvaliteedi oluliste iseärasustena käsitletakse raiutud puude jätmist kasvavatele puudele ning raiutud puude või nende osade jätmist langi piiridest väljapoole. Nimetatud iseärasused ei mõjuta kvaliteedi hinnet, kuid nende esinemine fikseeritakse valgustusraie kontrollakti märkuste lahtris järgnevalt:
• R1 – raiutud puude jätmine kasvavatele puudele
• V2 – raiutud puud või nende osad raielangilt väljas
Märkuste lahtris kirjeldatakse vabas vormis ka muud iseärasused.


KINNITATUD
Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakasvatustalituse juhataja
01 märts 2018. a
käskkirjaga nr 1-5/5
Lisa 1

VALGUSTUSRAIETE KVALITEEDI KONTROLLIMISE JUHEND

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine RMKs on osa sisekontrollist, mille käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK valgustusraiete kvaliteeditingimustele.
1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;
1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt käesoleva juhendi lisas toodud
valgustusraie kvaliteedi kriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi jooksval aastal lõpetatud valgustusraie lankidel. Valim koostatakse metsakasvataja töölaua (edaspidi MKT) aruande „Hindamisandmed“ põhjal.
1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. VALGUSTUSRAIETE KVALITEEDI KONTROLLIMISE MAHT
2.1. Kontrollida tuleb poolaastas vähemalt 10% iga metsakasvataja poolt eelmise aasta samal poolaastal lõpetatud valgustus­raie lankide arvust, kuid mitte vähem kui 10 ja mitte rohkem kui 15 eraldist metsakasvataja kohta.
2.1.1. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama 3 eraldist, millele metsakasvataja on sisestanud tunnuse „Rohkem NOH ei tee“. Juhul, kui metsakasvataja ei ole poolaastas sisestanud ühtegi nimetatud tunnust, määratakse kontrollitavate eraldiste arv punkti 2.1. alusel
2.1.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama 3 eraldist, kus valgustusraie on teostanud RMK raietöölised. Juhul, kui metsakasvataja piirkonnas teostavad valgustusraiet ainult RMK raietöölised või töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv punkti 2.1. alusel.
2.2. Kontrollitavad raielangid leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.
2.3. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 50 m2, ringproovitükk raadiusega 3,99 m.
2.4. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva hekatri kohta vähemalt 1 proovitükk.
2.5. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning kõik iseärasused kajastatud.


3. VALGUSTUSRAIE KVALITEEDI MÄÄRAMISE KONTROLLTEGEVUSED
3.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT aruandes „Hindamisandmed“ olevad eraldised staatusega „lõpetatud“.
3.2. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.
3.3. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:
3.3.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;
3.3.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval aastal.
3.4. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loetletud puude arv ja metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on -600 kuni +1000 puud hektari kohta.
3.5. Valgustusraie kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes valgustusraie kvaliteedi­tingimustes kirjeldatud nõuetest.

4. KONTROLLTEGEVUSE KAJASTAMINE
4.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „Valgustusraie kontrollakt“, mille vorm asub dokumentide vormide sarjas DHSis
4.2. Kontrollaktid säilitatakse metsa­majandus­tööde kontrollaktide sarjas DHSis.
4.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse valgustusraie eest vastutavat metsa­kasvatajat, piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut, juhul kui kontroll­tegevust ei viinud läbi analüütik.
4.4. Teavitamiseks loetakse DHSi viite saatmist e-kirjaga.
4.5. Poolaastale järgneva kuu 4. kuupäevaks koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande kontrolltegevuse tulemuste kohta.
4.6. Koondaruanded säilitatakse metsa­majandus­tööde aruannete sarjas DHSis.
4.7. Koondaruande DHSi viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale, metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile ning metsakasvatajatele.

5. VALGUSTUSRAIETE KVALITEEDI KONTROLLIMISE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVAD TÖÖTAJAD
5.1. Kontrolltegevuste läbiviimise eest vastavalt käesolevale juhendile vastutavad punktis 1.4 nimetatud töötajad. Üldine vastutus juhendi täitmise eest on metsakasvatustalituse juhatajal.