Lisa 1
KINNITATUD
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
29.01.2018 käskkirjaga 1-5/1
RMK Sagadi looduskooli õppeprogrammid 2018
Programmide kirjeldused
Lasteaed
Programmid Sagadis:
1. Kes elab metsa sees
2. Tiivulised talves
3. Sõber puu
Matkapäevad:
4. Matkapäev Viitnal
5. Altja matkapäev
6. Meie lasteaia looduspäev Lahemaal (Viitna, Altja vm)
Looduskool tuleb külla:
7. Metsamuinasjutt
8. Retk rebaseradadel
9. Metsaema külaskäik
10. Vete-ema külaskäik
Kes elab metsa sees?
Metsloomade uurimine ja võrdlemine metsamuuseumis aitab luua õiged arusaamad loomade suurustest ning liikumisviisidest.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 3-3,5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
õpib tundma metsloomi
võrdleb metsloomade välimust
tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Tutvumine, sissejuhatus
Metsloomade vaatlemine ja võrdlemine
Loodusretk metsloomade radadel
Piknik
Täringumäng
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Loomakaardid
Täringumäng
Tiivulised talves
Karm talv toob Eestis talvituvad talilinnud söögimaja juurde, nende jälgimine annab meile põnevad vaatemänge. Elamused on suuremad, kui meil on teadmised linnumaja külalistest, nende toitumise eelistustest ja lisatoitmisega kaasnevatest probleemidest.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 3-3,5 tundi
Toimumisaeg jaanuar, veebruar, märts
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 21. Valdkond Kunst
5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma talilinde
2) õpib vaatlema ja märkama lindude tunnuseid
3) mõistab inimese ja looduse vahelisi seoseid
4) väärtustab ümbritsevat maailma
Sisu
Tegevused muuseumis või looduskoolis
Tutvumine. Lindude toidumaja vaatlus
Talilinnud – toidumaja külalised
Lindude toidulaud
Toidu valmistamine lindudele
Loodusretk
Piknik
Metsaretk metsaelanike radadel
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Talilindude tööleht
Lindude talviseks lisasöötmiseks toidu valmistamise toorained ja vahendid
Sõber puu
Metsamuuseumi näituse toel õpime tundma erinevaid puuliike kõigi oma meelte abil. Liigirikas mõisa park ja metsretk Lahemaa metsas aitab korrata ning kinnistada muuseumis saadud teadmisi.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 3-3,5 tundi
Toimumisaeg aprill, mai, september, oktoober
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
§ 20. Valdkond Matemaatika
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma tavalisemaid puuliike
2) vaatleb, võrdleb ja kirjeldab erinevate puude lehti, vilju, käbisid
3) rakendab saadud teadmisi ja kogemusi metsarajal
Sisu
1. Sissejuhatus metsamuuseumis
Matkapäeva tutvustus ja kodukord
Tavalisemate puuliikide tundmaõppimine kõigi oma meelte abil
2. Tegevused mõisapargis ja looduskoolis
Tähtmõistatuse lahendamine Sagadi pargi puude rajal
Loodusretk metsaradadel
Piknik
Erinevad puuliigid Lahemaa metsades
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
Puude mapp
Puude lehed, oksad, viljad, käbid
Matkapäev Viitnal
Matkapäev möödub Viitna Pikkjärve ümbruse looduses. Uurime järve ääres kasvavat taimestikku, mõõdame õhu - ja veetemperatuuri, mängime osavus- ja keskkonnamänge.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus 15-80 last
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aprill, mai, september, oktoober
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 20. Valdkond Matemaatika
5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid
§ 23.Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tunda praktilist loodust
2) märkab looduse mitmekesisust
3) toestab lihtsaid mõõtmisi
4) väärtustab liikumist
Sisu
Tegevused Viitna Pikkjärve ümbruses
Sissejuhatus ja rühmadesse jagamine
Puuliikide tundmaõppimine
Järve kaldal kasvavate taimede uurimine
Vee- ja õhutemperatuuri mõõtmine
Keskkonnamängude mängimine
Piknik
Õppematerjalid, vahendid
Puude mapp
Termomeetrid
Luubid
Abivahendid mängude läbiviimiseks
Matkapäev Altjal
Matkapäeval tutvume Altja metsa ja mereranna loodusega. Vaatleme mere ääres elutsevaid linde, uurime palumetsas kasvavat taimestikku, mängime keskkonnamänge ja meisterdame looduslikust materjalist rannamaale.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus 15-80 last
Aeg 3 - 3,5 tundi
Toimumisaeg aprill, mai, september, oktoober
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 21. Valdkond Kunst
1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
§ 23.Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tunda praktilist loodust
2) märkab looduse mitmekesisust
3) loob oma kunstitöö looduslikust materjalist
4) väärtustab liikumist
Sisu
Tegevused Altja kaluriküla ümbruses
Sissejuhatus ja rühmadesse jagamine
Puuliikide tundmaõppimine
Palumetsas kasvavate taimede uurimine
Rannamaali meisterdamine looduslikust materjalist
Lindude vaatlus
Keskkonnamängude mängimine
Piknik
Õppematerjalid, vahendid
Binoklid
Marjade mapp
Luubid
Abivahendid mängude läbiviimiseks
Metsamuinasjutt lasteaias LASTEAIAS
Kostümeeritud tegelane jutustab salapärase muinasloo metsaelust ja tema elanikest. Kaasavõetud looduslikust materjalist valmistab iga laps oma metsaelaniku, kellest võib alguse saada uus muinaslugu.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus 15-20 õpilast
Aeg 1 tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu
§ 21. Valdkond Kunst
1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma
Eesmärgid:
Õpilane:
1) mõistab, et on osa loodusest ning suhtub loodusesse säästvalt
2) märkab looduse ilu ja erilisust
3) tunneb huvi looduse vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat
Sisu:
Tegevused lasteaias
Tutvumine, muinasjutu kuulamine
Muinasjutu tegelase meisterdamine
Muinasjutu tegelase tutvustamine ja näituse koostamine
Õppematerjalid, vahendid
Näidistöö
Meisterdamiseks vajalikud vahendid ja materjalid
Retk rebaseradadel LASTEAIAS
Üks aasta rebase elus, mis algab varakevadel rebasekutsikate sünniga. Sellele järgneb suur õppeperiood, kus rebasekutsikad avastavad maailma, õpivad jahil käima, tutvuvad oma toidulauaga, saavad teda, kes on nende sõbrad ja vaenlased metsaradadel.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 0,5 - 1tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
6) märkab nähtusi ja muutusi looduses
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma rebase elu erinevatel aastaaegadel
2) kujutab loomi neile iseloomulike tunnuste kaudu
3) kirjeldab metsloomi
4) väärtustab loodust hoidvat mõtteviisi
Sisu:
Tegevused lasteaias
Tutvumine, programmile häälestumine loodushäälte abil
Rebase elu läbi aastaaegade
Rebase vaenlased metsarajal
Õppematerjalid, vahendid
Raamat „ Metsaelu aabits“
Loomakaardid
Metsloomade nahanäidised
Metsaema külaskäik LASTEAIAS
Kostümeeritud Metsaema tutvustab lastele meie metsades kasvavaid tavalisemaid puuliike. Käbide, viljade ja okste võrdlemine läbi mängulise tegevuse aitab teadmisi kinnistada.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 0,5 -1 tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi
§ 20. Valdkond Matemaatika
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
23. Valdkond Liikumine
3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma meie metsades kasvavaid puuliike
2) võrdleb meie metsades kasvavate okaspuude okkaid ja käbisid
3) väärtustab loodust hoidvat mõtteviisi
Sisu
Tegevused lasteaias
Tutvumine, programmile häälestumine läbi loodushäälte
Puuliikide vaatlemine ja võrdlemine erinevate meelte abil
Keskkonnamängud „ Puu elu“ ja „ Terav ja pehme“
Õppematerjalid, vahendid
Puude mapp
Puude oksad, lehed, käbid, viljad
Loomatopis
Vete-ema külaskäik LASTEAIAS
Lasteaeda külastab Vete-ema, kes räägib taimedest ja loomadest, kelle elu on tihedalt seotud veega. Vee ringkäigu keerulist teekonda looduses selgitatakse läbi mängu.
Sihtgrupp lasteaialapsed
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 0,5 - 1 tund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma
2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas
§ 20. Valdkond Matemaatika
1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki
§ 22. Valdkond Muusika
2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale
§ 23. Valdkond Liikumine
2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma vee ringkäiku looduses
2) mõistab oma mina ja looduses seost
3) väärtustab ümbritsevat maailma
Sisu
Tegevused lasteaias
Sissejuhatus
Tutvumine veeloomade ja -taimedega
Vee liikumine looduses
Veepiisa liikumise uurimine mänguga „ Veeosakese teekond“
Õppematerjalid, vahendid
Veeloomade ja veetaimede kaardid
Käpiknukk ( konn)
Mäng „ Veeosakese teekond“
Põhikooli I kooliaste
Programmid Sagadis:
1. Meie metsade loomad
2. Mets meie meelte läbi
3. Metsamuinasjutt Sagadis
4. Igal linnul oma laul
5. Sinasõprus seentega
6. Metsaga sõbraks
Matkapäevad:
7. Matkapäev Lahemaal – Viitnal, Altjal, Viru rabas, Tsitres vm matkaradadel
Looduskool tuleb külla:
8. Metsaema külaskäik
9. Vete-ema külaskäik
10. Retk rebaseradadel
11. Metsamuinasjutt koolis
Meie metsade loomad
Tutvumine metsloomade eluga talvel. Metsaelanike tegevusjälgede otsimine. Meisterdamine looduslikust materjalist.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
Loodusõpetus Teema Organismid ja keskkond
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib märkama metsloomade tegutsemisjälgi;
2) seostab metsloomade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
3) mõistab metsloomade osa looduses ja inimtegevuses;
4) väärtustab liikide kaitset.
Sisu
1. Tegevused muuseumis või looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Metsloomade seosed puudega. Tutvustus ja iseseisev töö
• Töölehe täitmine
• metsaelaniku meisterdamine
2. Loodusretk
• Metsaretkel metsaelanike tegevusjälgede otsimine
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Tööleht
3. Meisterdamise materjalid
4. Jäljekaardid
5. Metsloomade nahanäidised
Mets meie meelte läbi
Looduse tunnetamine kõigi meeltega. Eestimaa metsarikkusega tutvumine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased, kõik huvilised
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
I kooliastme loodusõpetuse teemadele: inimese meeled ja avastamine, organismide rühmad ja kooselu
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi;
2) märkab looduse ilu ja erilisust;
3) toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses.
Sisu:
1. Tegevused muuseumis või looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Inimese meeleelundite meenutamine
• Metsaelustikuga tutvumine metsamuuseumis
2. Loodusretk
• Kõigi meelte abil keskkonna tajumine
• Tüüpiliste metsaliikide tundmaõppimine
Õppematerjalid, vahendid
• RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
• Puude viljad, oksad jms.
• Kompimiskotid, lõhnapurgid, helikarbid
• Puud meeltes tööleht
Metsamuinasjutt Sagadis
Metsaelu seaduspärasuste mõistmine läbi muinasjutu ja käelise tegevuse.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus 15-20 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Loodusõpetus: Organismid ja elupaigad.
Organismide rühmad ja kooselu.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Lõimimine emakeele ja tööõpetusega
Eesmärgid:
Õpilane:
1) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt;
2) märkab looduse ilu ja erilisust;
3) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
4) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat.
Sisu:
1. Tegevused looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Metsamuinasjutu kuulamine
• Muinasjututegelase meisterdamine
2. Loodusretk
• Metsaelu uurimine
• Metsaretkel meisterdamiseks looduslike materjalide kogumine
3. Looduskoolis 1 tund
• Meisterduse täiendamine looduslike materjalidega
• Oma muinasjutu jutustamine
Õppematerjalid, vahendid
• Näidistööd metsamuinasjuttude tegelastest
• Meisterdamiseks vajalikud vahendid ja materjalid
Igal linnul oma kodu ja oma laul (1-3 kl)
Sagadi looduskoolis tutvutakse laiemalt levinud linnuliikidega ja linnuvaatluseks vajalike vahenditega. Õpitakse, mida vaatluse ajal jälgida tuleks. Tehakse tutvust noorematele õpilastele mõeldud linnuraamatutega ning lihtsamate internetist leitavate õppematerjalidega. Saadud teadmisi kasutatakse vahetult loodusretkel.
Sihtgrupp 1. – 3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Põhikooli I astme loodusõpetuse teemad:
• Organismide mitmekesisus ja elupaigad
• Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
• õpib mõistma ja väärtustama lindude osa looduses ja inimtegevuses
• saab teadmisi Eesti linnustiku tähtsusest ja kaitsest
• õpib mõistma, et inimene sõltub looduse heaolust ja selleks tuleb säästlikult tarbida
• arendab vaatlusoskusi, õpib linde looduses märkama ja paremini tundma
• õpib lindude välistunnuseid neid elukeskkonnaga seostama
• arendab koostööoskusi
Sisu:
Vastavalt hooajale ja eelnevale kokkuleppele ühe elupaiga lindudega tutvumine (välimus, eluviisid, elupaigad, laulud jt häälitsused)
Tegevused muuseumis ja looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Esitlus: Linnud ja nende elupaigad läbi aastaringi
• Vaatlusvahendid, vaatlemine ja vaatluste kirjapanek
• Õppemäng: Lindude otsimine
Loodusretk
Piknik lõkkeplatsil
Õppematerjalid, vahendid
1. Slaidiesitlus õpitavate lindude kohta koos häältega
2. Vaatlustoru, binoklid
3. Määramiskaaardid
4. Töölehed vaatluste märkimiseks
5. Õppemängu vahendi
Sinasõprus seentega
Seeneriigi mitmekesiste esindajatega tutvumine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg peamiselt sügisel, kuid soovi korral ka aastaringselt
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: Organismide rühmad ja kooselu. Seente mitmekesisus. Samblikud.
Mõisted: seeneniidistik, kübarseen, eosed, hallitus, pärm, samblik, toiduahel
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
.
Eesmärgid
Õpilane:
1) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
2) kirjeldab seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses
3) teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid
Sisu
1. Sissejuhatus ning tegevused looduskoolis või metsamuuseumis
2. Loodusretk Lahemaa metsades
• Seente elupaikadega ja viljakehadega tutvumine
• Söödavad ja mürgised seened
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Looduskooli seenekogud, fotod
3. Tööleht „Sinasõprus seentega“
4. Õppevahend Seenekorvid
5. Seente mapp
Metsaga sõbraks
Mängulises ja lastepärases vormis liikide vaheliste seoste mõistmine metsakoosluses.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Toimumisaeg
Kokkuleppel aastaringselt
Seos õppekavaga:
Loodusõpetus: Organismide rühmad ja kooselu
Läbiv teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng; Väärtused ja kõlblus
Eesmärgid:
Õpilane:
1) kirjeldab mõne metsale tüüpilise taime, looma või seene välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;
2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt.
Sisu:
1. Tegevused muuseumis või looduskoolis
Tutvumine, kodukord
Eestimaa puuliikide tundmaõppimine ja kinnistamine
Praktilise looduse tundmise edendamine metsamuuseumis
2. Tegevused Sagadi pargis
Maastiku- ja tähelepanu mäng, mis on integreeritud teiste õppeainetega
3. Loodusretk
Metsaretkel puude tundmine, puude juures kasvavate taimede ja metsaelanike tegevusjälgede uurimine
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Maasikumäng
3. Puude mapp
Matkapäev Lahemaal - Viitnal
Matk ümber Viitna Pikkjärve, peatuspaikades loodusvaatlused ja keskkonnamängud. Antud aastaajale iseloomulike taimede, loomade ja seente vaatlemine; õhu, vee ja pinnase temperatuuri mõõtmine; looduses liikumise reeglite omandamine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: Mõõtmine ja võrdlemine. Temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades.
Organismide rühmad ja kooselu. Minu kodumaa Eesti
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
2) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
3) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.
Sisu:
Loodusretk
• Tutvumine, kodukord
• Metsaelu uurimine
• Mõõtmine ja tulemuste võrdlemine
• Piknik
• Keskkonnamängud
Õppematerjalid, vahendid
1. Puude kaardid
2. Töölehed
3. Termomeetrid
4. Abivahendid mängude läbiviimiseks
Matkapäev Lahemaal - Altjal
Tutvumine metsa ja mereranna loodusega ning ajaloolise külamaastikuga Altja ümbruses. Taimede, metsaelanike ja kivide uurimine. Matkaoskuste omandamine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga
1. Inimese meeled ja avastamine
1.4. Õppekäik elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.
10. Minu kodumaa Eesti
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, Väärtused ja kõlblus
Eesmärgid
Õpilane:
1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;
2) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust;
3) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
4) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.
Sisu
Matk metsas ja mererannas
Keskkonnamängud
Piknik
Õppematerjalid, vahendid
Abivahendid mängude läbiviimiseks
Binoklid
Mereranna otsimislehed
Metsaema külaskäik KOOLIS
Kostümeeritud Metsaema tutvustab lastele meie metsades kasvavaid tavalisemaid puuliike. Käbide, viljade ja okste võrdlemine läbi mängulise tegevuse aitab teadmisi kinnistada.
Sihtgrupp I-III klass
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 1 õppetund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
I kooliastme loodusõpetuse teemadele: inimese meeled ja avastamine, organismide rühmad ja kooselu
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma meie metsades kasvavaid puuliike
2) võrdleb meie metsades kasvavate okaspuude okkaid ja käbisid
3) väärtustab loodust hoidvat mõtteviisi
Sisu
• Tutvumine, programmile häälestumine läbi loodushäälte
• Puuliikide vaatlemine ja võrdlemine erinevate meelte abil
• Keskkonnamängud „ Puu elu“ ja „ Terav ja pehme“
Õppematerjalid, vahendid
1. Puude mapp
2. Puude oksad, lehed, käbid, viljad
3. Loomatopis
Vete-ema külaskäik KOOLIS
Kooli külastab Vete-ema, kes räägib taimedest ja loomadest, kelle elu on tihedalt seotud veega. Vee ringkäigu keerulist teekonda looduses selgitatakse läbi mängu.
Sihtgrupp I-III klass
Grupi suurus kuni 24 last
Aeg 1 õppetund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Teemad: 3. Organismid ja elupaigad
Veetaimede ja -loomade erinevus maismaaorganismidest.
6. Ilm. Ilmavaatlused. Ilmastikunähtused. Sademed: vihm, lumi.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) õpib tundma vee ringkäiku looduses
2) mõistab vee tähtsust looduses
3) väärtustab ümbritsevat maailma
Sisu
• Sissejuhatus
• Tutvumine veeloomade ja -taimedega
• Vee liikumine looduses
• Veepiisa liikumise uurimine mänguga „ Veeosakese teekond“
• Oma veepiisa teekonna kujutamine pildiseeriana
Õppematerjalid, vahendid
Veeloomade ja veetaimede kaardid
Mäng „ Veeosakese teekond“
Joonistamisvahendid
Retk rebaseradadel KOOLIS
Kostümeeritud rebaseemanda külaskäik kooli. Rebase silmade läbi tema elukeskkonnaga ja teiste metsaelanikega tutvumine.
Sihtgrupp 1.-3. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 45 minutit
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
Loodusõpetus Teema Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) kirjeldab rebase välimust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid tema tähtsuse kohta looduses;
2) väärtustab elurikkust.
Sisu
Rebasehäälte kuulamine
Vestlus elust rebaseurus
Loomanahkade uurimine, rebase naabrite tutvustamine
Õppematerjalid, vahendid
1. Rebase ja tema naabrite häälte helifailid
2. Metsloomade nahanäidised
Metsamuinasjutt koolis KOOLIS
Kostümeeritud tegelane jutustab salapärase muinasloo metsaelust ja tema elanikest. Iga laps valmistab oma muinasjutulise metsaelaniku, kellest võib alguse saada uus muinaslugu.
Sihtgrupp 1.-3. klass
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 1 õppetund
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Loodusõpetus: Organismid ja elupaigad.
Organismide rühmad ja kooselu.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Lõimimine emakeele ja tööõpetusega
Eesmärgid:
Õpilane:
1) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt;
2) märkab looduse ilu ja erilisust;
3) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
4) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat.
Sisu:
• Tutvumine, muinasjutu kuulamine
• Muinasjututegelase meisterdamine
• Muinasjututegelase tutvustamine ja näituse koostamine
Õppematerjalid, vahendid
Näidistöö
Meisterdamiseks vajalikud vahendid ja materjalid
Põhikooli II kooliaste
Programmid Sagadis:
1. Mets kui kooslus
2. Puudest algab mets
3. Mitmekesine seeneriik
4. Kodupaiga linnud
Matkapäevad:
5. Sagadi looduskooliga Kõrvemaale
6. Matkapäev Lahemaal (Viitna, Altja vm)
Kodupaiga linnud
Sagadi looduskoolis tutvume aastaajale omaste sagedasemate linnuliikidega ja linnuvaatlusvahenditega. Õpime kasutama määrajaid, tutvume Internetis pakutavate linnuõppevõimalustega. Sagadi pargis kinnistame teadmisi viktoriinilaadse maastikumänguga. Metsas ja mere ääres kuulame ja vaatleme linde Altja loodusrajal matkates.
Sihtgrupp 4-5 klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4-5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Põhikooli II kooliastme loodusõpetuse teemad:
Mets , park, rannik elukeskkonnana.
Loomade tunnused ja eluprotsessid, ökoloogia ja keskkonnakaitse.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
• Väärtustab Eesti looduse elurikkust ja tunneb meie tavalisi linnuliike metsas, pargis, rannikul
• Arendab vaatlemise, kirjeldamise ja kuulamisoskust
• Kasutab erinevaid teabeallikaid info saamiseks
• Arendab koostööoskusi töötades rühmas
Sisu:
Tegevused looduskoolis
Tutvumine, kodukord
• Esitlus: Linnud, linnuhääled
• Vaatlusvahendid, määrajad, nende kasutamine (Linnubingo)
Maastikumäng pargis
Piknik lõkkeplatsil
Linnuretk Altjal või soovi korral mõnel teisel loodusrajal.
Õppematerjalid ja vahendid:
• PowerPointi esitlus lindudest
• Vaatlustoru, binoklid, linnumäärajad
• Linnubingo looduskoolis täitmiseks
• Maastikumängu ülesanded pargis kasutamiseks, täring
• Rühmatöö vaatlusleht lindude märkimiseks loodusretkel
Mets kui kooslus
Metsa kui ökosüsteemiga tutvumine metsamuuseumis. Koolitundides õpitu kinnistamine Oandu loodusrajal erinevates metsatüüpides.
Sihtgrupp 6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Vastab riikliku õppekava II kooliastme loodusõpetuse teemale: mets elukeskkonnana
Eesmärgid:
• Liikide vaheliste seoste mõistmine metsakooslustes
• Bioloogilise mitmekesisuse mõistmine
• Keskkonnahoidliku käitumise arendamine
Sisu:
1. Tegevused muuseumis ja looduskoolis
• Sissejuhatus ja kodukord
• Puude kui metsakoosluse tähtsaimate liikide tundmaõppimine
• Töölehe metsa varjatud elu täitmine
2. Loodusretk
• Oandu loodusrajal erinevate metsakoosluste vaatlused
• Rühmatööna erinevate organismirühmade esindajate otsimine ja töölehtede täitmine
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Puude kaardid
3. Tööleht „Metsa varjatud elu“
4. Loodusraja tööleht
Puudest algab mets
Kodumaiste puuliikide tundmaõppimine. Puud kui metsakoosluse tähtsaimad liigid. Puude seosed teiste elusolenditega.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga:
III kooliastme bioloogia teemad: Taimede tunnused ja eluprotsessid, ökoloogia ja keskkonnakaitse
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
2) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
3) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
Sisu:
1. Tegevused muuseumis või looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Metsamuuseumi töölehtede täitmine
• Puude bingo
2. Loodusretk
• Loodusretkel rühmatööd puude jt. metsa organismide kohta
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Töölehed
3. Õppematerjalid Puudest algab mets
4. Puude mapp
Mitmekesine seeneriik
Seeneriigi mitmekesiste esindajatega tutvumine
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg sügisel
Seos õppekavaga
7. Organismide rühmad ja kooselu. Seente mitmekesisus. Samblikud.
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Mõisted: seeneniidistik, kübarseen, eosed, hallitus, pärm, samblik, toiduahel.
Eesmärgid
Õpilane:
1) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
2) kirjeldab seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses
3) teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid
Sisu
Sissejuhatus ning tegevused looduskoolis või metsamuuseumis
Loodusretk Lahemaa metsades
• Seente elupaikadega ja viljakehadega tutvumine
• Söödavad ja mürgised seened
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Looduskooli seenekogud, fotod
3. Tööleht „Sinasõprus seentega“
4. Õppevahend Seenekorvid“
5. Seente mapp
Sagadi looduskooliga Kõrvemaale
Tutvumine Kõrvemaa vaheldusrikka loodusega ning maastikukaitseala mitmete pinnavormidega. Metsatüüpide võrdlemine, iseloomulike liikide tundmaõppimine ja nendevaheliste seoste mõistmine. Matk 8 kilomeetrilisel Jussi loodusrajal, meeskonnaülesanded ja keskkonnamängud.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga:
PK II kooliastme loodusõpetuse teemad:
Mets elukeskkonnana
Elukeskkond Eestis
Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust
2) ökosüsteemides;
3) põhjendab aineringe olulisust;
4) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
5) võrdleb metsataimede kohastumusi;
6) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi.
Sisu:
Tegevused loodusretkel
• Tutvumine, meeskondade moodustamine
• Puude kui metsakoosluse tähtsaimate liikide tundmaõppimine
• Järve kaldal kasvavate taimede uurimine
• Metsaelanike tegevusjälgede otsimine
• Tutvumine Kõrvemaa vahelduvate pinnavormidega
• Puude ristsõna lahendamine
• Meeskonnamängude mängimine
Õppematerjalid, vahendid
1. Töölehed, ristsõnad
2. Puude kaardid
3. Abivahendid mängude läbiviimiseks
Matkapäev Lahemaal - Altja matkapäev
Matkamine Lahemaal – maal metsa ja mere piiril. Metsa- ja rannikuelustikuga tutvumine. Meeskonnatööd ja looduse märkamise oskust arendavad keskkonnamängud.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga:
PK loodusõpetuse teemad:
12. Mets elukeskkonnana
14. Läänemeri elukeskkonnana
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid:
Õpilane:
1) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;
2) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
3) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
4) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
5) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
6) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid.
Sisu:
• Tutvumine, meeskondade moodustamine
• Puhmaste tundmaõppimine
• Binokli kasutamine
• Metsaelanike tegevusjälgede otsimine
• Tutvumine mereranna elustikuga
• Meeskonnamängud
Õppematerjalid, vahendid
• Töölehed, mereranna otsimislehed
• Binoklid
• Marjade mapp
• Abivahendid mängude läbiviimiseks
Matkapäev Lahemaal
Matkapäev paralleelklassidele/kooli mitmele klassile – õpi tundma oma koolikaaslasi. Võimalus matkata, proovida osavust ja nuputamisoskust metsaradadel.
Korraldame matkapäeva Altjal, Viitnal või Tsitres.
Sihtgrupp 4.-6. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg kevad, sügis
Seos õppekavaga
PK loodusõpetuse teemad:
12. Mets elukeskkonnana
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
2) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast;
3) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.
Sisu:
Loodusretk
• Tutvumine, kodukord
• Metsaelu uurimine
• Mõõtmine ja tulemuste võrdlemine
• Piknik
• Keskkonnamängud
Õppematerjalid, vahendid
1. Piirkonna kaardid ja loodusraja skeemid
2. Töölehed vastavalt paigale
3. Binoklid, luubid
4. Abivahendid mängude läbiviimiseks
Põhikool III kooliaste
Programmid Sagadis
1. Mets kui kooslus
2. Seeneriigi mitmekesisus
3. Allikast mereni
4. Fotosüntees on elu alus
5. Seiklus Sagadi mõisas
6. Uurimuslik keskkonnaseiklus
7. Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
Looduskool tuleb külla
8. Inimese füsioloogia
9. Vee keemilised ja füüsikalised uuringud – 9.klassile
Mets kui kooslus
Metsa kui ökosüsteemiga tutvumine metsamuuseumis. Koolitundides õpitu kinnistamine Oandu loodusrajal erinevates metsatüüpides. Tutvustatakse metsapuudega seotud organismide ja nendevaheliste suhetega. Õpilased leiavad metsaretke käigu ühe puu, mida nad rühmaga uurivad. Leitud liigid määratakse ning leitakse nende seos vaadeldava puuga.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia: Kooslused, organismidevahelised suhted
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) saab ülevaate puudega seotud elurikkusest;
2) õpib tundma uusi liike;
3) arendab vaatlusoskust;
4) mõistab organismidevahelisi seoseid kooslustes.
Sisu
1. Tegevused looduskoolis ja metsamuuseumis
• Tutvumismäng, Sagadi mõisa, looduskooli ja metsamuuseumi tutvustus, kodukord.
• Õpilaste jagamine rühmadesse
• Tutvumine ühe puuliigiga seotud elustikuga (PowerPoint esitlus „Metsa varjatud elu“, Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon „Mets toidab “)
2. Loodusretk
• Iga rühm leiab ühe puu ning uurib teda, otsib puult erinevaid organisme.
• Töölehe „Organismidevahelised suhted“ täitmine
• Metsaretke elurikkuse registreerimine
Õppematerjalid ja vahendid
1. Rühmadeks jagamise loosid puuliikide kohta käivate väidetega
2. Töölehed: „Metsa varjatud elu“, „Organismidevahelised suhted“
3. Määrajad, luubid, kirjutusalused, pliiatsid
4. PowerPoint esitlus „Metsa varjatud elu“
Seeneriigi mitmekesisus
Seente kui omapäraste organismide liigirikkusega ja elutegevusega tutvumine. Seente rolli mõistmine metsa ökosüsteemis ja inimese elus.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4 tundi
Toimumisaeg sügisel, vajadusel aastaringselt
Seos õppekavaga:
PK bioloogia teema Seente tunnused ja eluprotsessid
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) mõistab seoseid inimese ja looduse vahel;
2) kinnistab teadmisi seente seostest puude ja teiste elusorganismidega;
3) mõistab seente rolli looduses ja inimese elus;
4) arendab huvi looduse vastu;
5) õpib tundma seeneriigi mitmekesisust.
Sisu:
1. Tegevused muuseumis või looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Seente tähtsus looduses. Tutvumine seenenäitusega või „Seenekorviga“ ja iseseisev töö
• Puude näitusel puude ja seente seostega tutvumine
• Seente töölehe täitmine
2. Loodusretk
• Loodusretkel erinevate kasvukohtade seenestikuga tutvumine
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Seenenäitus või õppevahend „Maagiline seenekorv“
3. Seente tööleht
Veeprogramm „Allikast mereni“
Sagadi klindialustest allikatest kuni mereni matkates uurime rühmades erinevate veekogude elustikku. Viime läbi vee-elustiku vaatlused jões ja meres. Tutvume vee ja veeringega looduses. Leiame vett kõikjalt ja mõistame kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Taimede tunnused ja eluprotsessid
PK geograafia Teema Veestik.
PK keemia Teema Hapnik ja vesinik
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) huvitub looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest;
2) õpib koguma veeproove loodusest;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Tegevused looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Teema Vesi meie ümber ja meis enestes tutvustamine
• Rühmade moodustamine
• Vahendite tutvustamine ja ülesannete jagamine rühmadele
Tegevused looduses
Loodusretk “Vee jälgedes“ Sagadist Altjale
• Tutvumine erinevate vett sisaldavate objektidega eluta ja elusloodusest
• Veeproovide kogumine, mõõtmised, analüüs
• Vee-elustiku vaatlused
• Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi looduskooli vahendid vee keemiliste omaduste analüüsimiseks ja elustiku vaatlemiseks
2. Töölehed
Fotosüntees on elu alus
Programmi läbivateks teemadeks on elurikkus ja fotosüntees kui protsess, mis talletab Päikese energiat ja muudab selle kättesaadavaks teistele organismidele sh inimesele. Programmi esimene osa toimub Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis: tutvutakse fotosünteesi protsessi ja metsakoosluste elurikkusega. Maastikumängu elementidega loodusretke käigus tutvutakse erinevate organismirühmade liikidega.
Sihtgrupp 7.-9. klass
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad: Kooslused, organismide vahelised suhted; Seente tunnused ja eluprotsessid; Ökoloogia ja keskkonnakaitse; 2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärgid
Õpilane:
1) oskab bioloogiatunnis õpitud teoreetilisi teemasid seostada looduses toimuvate protsesside ja objektidega;
2) oskab läbi viia lihtsaid katseid fotosünteesi uurimiseks;
3) omab ülevaadet metsakoosluse erinevate organismirühmade rollist aineringes;
4) mõistab fotosünteesi tähtsust looduses ja inimese elus;
5) väärtustab elurikkust.
Sisu
Sissejuhatus
• Tutvumine, kodukord
• Sissejuhatav mäng tõene või väär
Teema arendus
1. Tegevused Sagadis
• Fotosünteesi esitlus ja katsed biokambrites
• Elurikkus Lahemaal – tutvumine teemaga metsamuuseumi ekspositsiooni põhjal
2. Loodusretk
• Maastikumäng “Päikeseretk” Oandu või Altja loodusrajal
4. Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid:
1. Tööleht „Fotosüntees on elu alus“
2. Maastikumängu komplekt „Päikeseretk“
3. Binokulaarmikroskoobid
4. Vernier LabQuest andmekogujad
5. O2 ja CO2 sensorid
6. Biokambrid
Seiklus Sagadi mõisas
Loodus- ja kultuurikeskkonda käsitlev programm, mille käigus tutvutakse Sagadi mõisa ajaloo ja loodusega. Meeskonnatöö, orienteerumisoskuse ja märkamisoskuse arendamine.
Sihtgrupp 7.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg 3 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK bioloogia teema: Ökoloogia ja keskkonnakaitse
PK geograafia teema: Euroopa ja Eesti asustus Geoloogia
PK ajalugu teema: Sagadi mõisa ajalugu Eesti ja maailma ajaloo taustal muinasajast tänapäevani.
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Eesmärgid
Õpilane:
1) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vahelisi seosteid;
2) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale;
3) analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab vaatluste tulemusi.
Sisu
1. Tegevused muuseumis või looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Sagadi mõisa “ajaloopael”
2. Tegevused härrastemajas ja Sagadi mõisa territooriumil
• Tutvumine härrastemajaga
• Ajalugu, loodust ja kultuuri lõimiv maastikumäng
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon
2. Härrastemaja voldikud
3. Binokulaarid jm vaatlusvahendid
4. Maastikumängu töölehed
5. Sagadi mõisa plaan
6. Mängukomplekt “Sagadi mõisa ajaloopael”
Uurimuslik keskkonnaseiklus
Kuidas töötavad teadlased? Kuidas saab arvamusest teaduslik fakt? Mille poolest sarnaneb teadlase töö disaineri tööga? Kuidas kasutada erinevaid vahendeid keskkonnanähtuste uurimiseks ? Mille poolest erineb vaatlus katsest? Nende küsimuste vastused ei jää programmi käigus teoreetiliseks, vaid saavad tähenduse läbi praktiliste uurimuslike tegevuste pargis, dendraariumis, looduskoolis, metsamuuseumis ja teistes mõisahoonetes.
Sihtgrupp 8.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
PK ainevaldkonna „Loodusained“ pädevus – uurimuslik õpe
Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”; „Teabekeskkond“; „Tehnoloogia ja innovatsioon“
Eesmärgid
Õpilane:
1) määratleb ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
2) kasutab loodusteaduslikku meetodit info kogumiseks; sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tolgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
3) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära;
4) arendab meeskonnatöö ja esinemisoskust.
Sisu
Sissejuhatus
• Tutvumine, kodukord
5. Mänguline tutvumine uurimisvahenditega, rühmadeks jagunemine
Teema arendus
6. Esitlus loodusteaduslikust uurimusest, selle etappidest, vahenditest ja meetoditest
7. Rühmad valivad väljapakutud teemade hulgast ühe (kui mõnel rühmal on välja pakkuda oma teema, mille jaoks on vahendid/juhendaja olema, on võimalik ka teemaderingi laiendada), koostavad uurimisplaani, viivad läbi vaatlused/katsed ja koostavad andmete põhjal esitluse (Uurimisteemad* kooskõlastatakse õpetajaga – võimalus valida 6 teemat 14 erineva hulgast vastavalt aastaajale ja juhendajatele)
8. „Minikonverents“ – esitluste kaitsmine
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. Esitlus „Loodusteaduslik uurimus“
2. Erinevad uurimisvahendid, sh Vernier Labquest andmekoguja koos erinevate sensoritega
3. Mikroskoop, binokulaarid
4. Kõrgusmõõtjad, mõõdulindid
5. Teatmeteosed, määrajad
6. Uurimisplaani ja esitluse koostamise juhendmaterjalid/töölehed.
* Näiteid teemaatikast
1. Keskkonnauuringud siseruumides
2. Veekeemia
3. Ioniseeriv kiirgus mõisahoonetes
4. Veekogu sügavus
5. Puude mõõtmine
6. Okaspuude mitmekesisus
7. Mändide mitmekesisus (õues)
8. Fotosüntees
9. Dendrokronoloogia
10. Õietolmuanalüüs
11. Tiigi elustik
12. Lindude pesitsemine
13. Metsloomade tegutsemisjäljed
14. Ilmakaarte määramine looduses
Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
Avastuslik ja uurimuslik tutvumine Lahemaa looduse ja kultuuripärandiga Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis ning Altja loodusrajal. Väikestes rühmades ülesandeid lahendades tutvutakse metsamuuseumi ekspositsiooni ja looduskooli vahenditega. Maastikumäng viib metsa, jõe ja mere äärde ning paneb mõtlema inimese ja looduse seostele.
Sihtgrupp 9. klass, gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus 20-80 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt kokkuleppel
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad: Kooslused, organismidevahelised suhte; Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärgid
Õpilane:
1) teadvustab looduse ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
2) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
3) mõistab organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga;
4) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Sisu
I Tegevused Sagadi metsamuuseumis või looduskoolis
Rühmad lahendavad ülesandeid, mis on seotud näitustega “Mets toidab”
Erinevaid õppevahendeid ja-materjale kasutades lahendatakse ülesandeid, mille teemadering on “Eluslooduse süsteem”, “Elurikkus”, “Ökosüsteemi teenused”
II Maastikumäng Altja loodusrajal
Maastikumängu teemaks on “Lahemaa looduse mitmekesisus ja inimmõju”.
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi näitused
2. Looduskooli kollektsioonid, õppematerjalid ja -vahendid
3. Maastikumängu ülesannete ja rajalehtede komplekt
4. Metsamuuseumi ja looduskooli ülesannete ja vastuste lehtede komplektid
Binoklid
Vesi meie ümber - keemilised ja füüsikalised uuringud KOOLIS
Käsitleme teemasid Vee keemilised ja füüsikalised omadused. Veeringe. Vesi kui elukeskkond erinevatele elusorganismidele. Vee sisaldus elusorganismides sh inimeses, Maal ja Universumis. Leiame vett kõikjalt ja mõistame kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp 8.-9. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 1,5 - 2 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Toimumispaik koolis
Seos õppekavaga
PK bioloogia Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Taimede tunnused ja eluprotsessid
PK geograafia Teema Veestik.
PK keemia Teema Hapnik ja vesinik; Oksiidid
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) seostab loodusteaduslikke teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Sissejuhatus
1. Tutvumine, kodukord
2. Rühmade moodustamine
3. Veeteemaline esitlus ja film
Tegevused rühmades
1. Veeteemaline esitlus ja film
2. Veeproovide analüüs ja laboritööd
Kokkuvõte
1. Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi looduskooli vahendid
a. Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid
b. Veekeemia komplekt
2. Töölehed
3. Veeproovid
Inimese füsioloogia KOOLIS
Nosce te ipsum - tunne iseennast! Õpime tundma ja tunnetama, kuidas keha erinevad elundkonnad teevad koostööd. Uurime inimese füsioloogiliste näitajate seost treenitusega ja organismi terviklikkust.
Sihtgrupp 8. - 9. klass
Grupi suurus kuni 25 õpilast
Aeg 1,5 – 2 tundi
Toimumisaeg aastaringi
Toimumispaik koolis
Seos õppekavaga
PK bioloogia teema „Inimese elundkonnad“
PK bioloogia teema „Vereringe“
PK bioloogia teema „Hingamine“
PK bioloogia teema „Talitluste regulatsioon“
PK keemia teema „Happed ja alused“
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) huvitub inimeses toimuvatest nähtustest ja protsessidest,
2) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid,
3) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale,
4) selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale,
5) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla
6) kasutab kaasaegseid mõõtevahendeid,
7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Sissejuhatus
1. Tutvumine, kodukord
2. Rühmade moodustamine
3. Teemade valik.
Tegevused rühmas
1. Praktiliste tööde planeerimine ja teostamine
2. Andmete kogumine ja analüüsimine
3. Järeldused
Kokkuvõte
1. Teemade kokkuvõte
2. Tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi looduskooli katsevahendid.
• Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid.
2. Töölehed
Gümnaasium
Programmid Sagadis
1. Uurimuslik keskkonnaseiklus
2. Lahemaa looduse ja kultuuripärandi mitmekesisus
3. Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
4. Fotosüntees ja hingamine
5. Allikast mereni
6. Uurimuslik päev Sagadis
Looduskool tuleb külla
7. Vesi meie ümber – keemilised ja füüsikalised uuringud
Uurimuslik keskkonnaseiklus
Milliseid vahendeid ja meetodeid kasutavad teadlased keskkonna uurimiseks? Kuidas saab arvamusest teaduslik fakt? Mille poolest sarnaneb teadlase töö disaineri tööga? Mille poolest erineb vaatlus katsest? Nende küsimustele saab vastuse lõimides teooriat praktikaga osaledes uurimuslikul maastikumängul, mille käigus kasutatakse rühmades erinevaid vahendeid ja meetodid kogu Sagadi mõisa hõlmavas maastikumängus.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg ~ 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G ainevaldkonna „Loodusained“ pädevus – uurimuslik õpe
Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”; „Teabekeskkond“; „Tehnoloogia ja innovatsioon“
Eesmärgid
Õpilane:
1) kasutab loodusteaduslikku meetodit info kogumiseks; sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tolgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
2) oskab kasutada erinevaid uurimisvahendeid;
3) mõistab looduse ja sotsiaalkultuurilise keskkonna seoseid ja eripära;
4) arendab meeskonnatöö ja esinemisoskust
Sisu
Sissejuhatus
• Tutvumine, kodukord
• Mänguline tutvumine uurimisvahenditega, rühmadeks jagunemine
Teema arendus
• Esitlus uurimusliku töö vahenditest ja meetoditest
• Erinevate vaatluste /mõõtmiste läbiviimine looduskoolis erinevates mõisakompleksi hoonetes, pargis ja arboreetumis (Uurimisteemad* kooskõlastatakse õpetajaga – võimalus valida 6-8 teemat 14 erineva hulgast vastavalt aastaajale ja juhendajatele)
• Rühmad valivad läbiviidud teemade hulgast ühe, koondavad erinevate rühmade andmed ja koostavad nende põhjal esitluse
• „Minikonverents“ – esitluste kaitsmine
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. Esitlus „Uurimusliku õppe vahendid ja meetodid“
2. Maastikumängu materjalid – temaatilised info/töölehed
3. Uurimuse vormistamise ja esitluse koostamise juhendmaterjalid
4. Erinevad uurimisvahendid, sh Vernier Labquest andmekoguja koos erinevate sensoritega
5. Mikroskoop, binokulaarid
6. Kõrgusmõõtjad, mõõdulindid
7. Teatmeteosed, määrajad
* Näiteid maastikumängu teemaatikast
1. Keskkonnauuringud siseruumides
2. Veekeemia
3. Kivistised
4. Pärandkultuur
5. Ioniseeriv kiirgus mõisahoonetes
6. Veekogu sügavus
7. Puude mõõtmine
8. Okaspuude mitmekesisus
9. Mändide mitmekesisus
10. Fotosüntees
11. Dendrokronoloogia
12. Õietolmuanalüüs
13. Tiigi elustik
14. Ilmakaarte määramine looduses
Lahemaa looduse ja kultuuripärandi mitmekesisus
Lahemaa looduse ja pärandkultuuri mitmekesisus on tekkinud looduse ja inimühiskonna vastastikuses mõjus pärast viimast jääaega. Teemaga tutvumiseks on nii õppevahendid, ekspositsioonid kui ka Lahemaa mitmekesine loodus. Siin liikudes näeb jälgi inimese pikaajalisest kohalolust.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg ~ 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G bioloogia Teema Ökoloogia, Keskkonnakaitse
G geograafia Teema Biosfäär
G ajalugu Kursused II ja III „Eesti ajalugu“
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) teadvustab looduse ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
2) mõistab organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga;
3) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
4) teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana.
Sisu
Sissejuhatus
• Tutvumine, kodukord
Teema arendus
• Tegevused Sagadis
- Mõisa ajalugu Lahemaa, Eesti ja maailma ajaloo taustal – tegevused rühmades
- Elurikkus Lahemaal – tutvumine teemaga metsamuuseumi ekspositsiooni põhjal
• Loodusretk
- Tutvumine Lahemaa looduse mitmekesisuse ja pärandkultuuriga
• Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi metsamuuseumi ja härrastemaja ekspositsioon
2. Looduskooli kollektsioonid
3. Õppevahend Sagadi mõisa „ajaloopael“
Avastuslik keskkonnapäev Sagadis ja Altjal
Avastuslik ja uurimuslik tutvumine Lahemaa looduse ja kultuuripärandiga Sagadi looduskoolis ja metsamuuseumis ning Altja loodusrajal. Väikestes rühmades ülesandeid lahendades tutvutakse metsamuuseumi ekspositsiooni ja looduskooli vahenditega. Maastikumäng viib metsa, jõe ja mere äärde ning paneb mõtlema inimese ja looduse seostele.
Sihtgrupp 9. klass, gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus 20-80 õpilast
Aeg 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt kokkuleppel
Seos õppekavaga
PK bioloogia teemad: Kooslused, organismidevahelised suhte; Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärgid
Õpilane:
5) teadvustab looduse ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
6) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
7) mõistab organismide omavahelisi suheteid ja seoseid eluta keskkonnaga;
8) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Sisu
Tegevused Sagadi metsamuuseumis või looduskoolis
Rühmad lahendavad ülesandeid, mis on seotud näitustega “Mets toidab”
Erinevaid õppevahendeid ja-materjale kasutades lahendatakse ülesandeid, mille teemadering on “Eluslooduse süsteem”, “Elurikkus”, “Ökosüsteemi teenused”
Maastikumäng Altja loodusrajal
Maastikumängu teemaks on “Lahemaa looduse mitmekesisus ja inimmõju”.
Õppematerjalid, vahendid
RMK Sagadi metsamuuseumi näitused
Looduskooli kollektsioonid, õppematerjalid ja -vahendid
Maastikumängu ülesannete ja rajalehtede komplekt
Metsamuuseumi ja looduskooli ülesannete ja vastuste lehtede komplektid
Binoklid
Fotosüntees ja hingamine
Kus toimub fotosüntees just praegu? Mille põhjal me seda väita saame? Millised seosed on fotosünteesi ja hingamise vahel? Vastuseid otsime aktiivse loengu, väljas toimuvate vaatluste ja laboritööde käigus kasutades erinevaid õppematerjale ja -vahendeid.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 4-5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G bioloogia 2.1.4.2. II kursus „Organismid“
Organismide energiavajadus; 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Tervis ja ohutus“
Eesmärk:
1) mõistab fotosünteesi ja hingamise tähtsust looduses ja inimese elus;
2) oskab läbi viia lihtsaid katseid fotosünteesi ja hingamise uurimiseks;
3) mõistab, millised tegurid mõjutavad fotosünteesi ja hingamist;
4) omab ülevaadet erinevate organismirühmade eluavaldustest ja nende rollist aineringes;
5) väärtustab elurikkust.
Sisu:
• Sissejuhatus fotosünteesi olemusse
• Fotosünteesivate ja hingavate objektide kogumine väljas
• Katsed biokambritega, kas toodud objektid ikka fotosünteesivad/hingavad
• Fotosünteesi ja hingamise katsete analüüs, töölehtede täitmine
• Metsaretk
• Kokkuvõte päevast
Vahendid:
1. Esitlus „Fotosüntees ja hingamine“
2. Tööleht „Fotosüntees ja hingamine“
3. Binokulaarmikroskoobid
4. Vernier LabQuest andmekogujad
5. O2 ja CO2 sensorid
6. Biokambrid
Allikast mereni
Sagadi klindialustest allikatest kuni mereni matkates analüüsime rühmades erinevate veekogude vett. Viime läbi vee-elustiku vaatlused jões ja meres. Tutvume vee ja veeringega nii looduses kui ka laboris. Leiame vett kõikjalt ja mõistame kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg ~ 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G bioloogia Teema Organismide koostis. Organismide energiavajadus
G geograafia Teema Hüdrosfäär. Vesi ja veega seotud probleemid.
G matemaatika Teema Avaldised ja arvuhulgad.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) huvitub looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest;
2) õpib koguma veeproove loodusest;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Tegevused looduskoolis
• Tutvumine, kodukord
• Teema Vesi meie ümber ja meis enestes tutvustamine
• Rühmade moodustamine
• Vahendite tutvustamine ja ülesannete jagamine rühmadele
Tegevused looduses
Loodusretk “Vee jälgedes“ Sagadist Altjale (7 km)
• Tutvumine erinevate vett sisaldavate objektidega eluta ja elusloodusest
• Veeproovide kogumine, mõõtmised, analüüs
• Vee-elustiku vaatlused
• Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. RMK Sagadi looduskooli vahendid
a. Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid
b. Veekeemia komplekt
2. Tööleht „Vesi Maal, Universumis ja inimeses“
3. Tööleht „Vee keemilised omadused“
4. Kogutud ja kaasa toodud veeproovid
Uurimuslik päev Sagadis
Programm korduvalt Sagadi looduskoolis käinud klassidele või mitmepäevastest laagritest osavõtjatele.
Kuidas töötavad teadlased? Kuidas saab arvamusest teaduslik fakt? Mille poolest sarnaneb teadlase töö disaineri tööga? Kuidas kasutada erinevaid vahendeid keskkonnanähtuste uurimiseks? Mille poolest erineb vaatlus katsest? Nende küsimuste vastused ei jää programmi käigus teoreetiliseks, vaid saavad tähenduse läbi praktiliste uurimuslike tegevuste pargis, dendraariumis, looduskoolis, metsamuuseumis ja teistes mõisahoonetes.
Sihtgrupp gümnaasiumiõpilased
Grupi suurus kuni 30 õpilast
Aeg ~ 5 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Seos õppekavaga
G ainevaldkonna „Loodusained“ pädevus – uurimuslik õpe
Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng”; „Teabekeskkond“; „Tehnoloogia ja innovatsioon“
Eesmärgid
Õpilane:
1) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti;
2) kasutab loodusteaduslikku meetodit info kogumiseks; sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tolgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;
3) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära;
4) arendab meeskonnatöö ja esinemisoskust.
Sisu
Sissejuhatus
• Tutvumine, kodukord
• Esitlus loodusteaduslikust uurimusest, selle etappidest, vahenditest ja meetoditest
• Rühmadeks jagunemine
Töö rühmades
1. Rühmad valivad väljapakutud teemade hulgast ühe (kui mõnel rühmal on välja pakkuda oma teema, mille jaoks on vahendid/juhendaja olema, on võimalik ka teemaderingi laiendada), koostavad uurimisplaani, viivad läbi vaatlused/katsed ja koostavad andmete põhjal esitluse „Minikonverents“ – esitluste kaitsmine
Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
1. Esitlus „Loodusteaduslik uurimus“
2. Erinevad uurimisvahendid, sh Vernier Labquest andmekoguja koos erinevate sensoritega
3. Mikroskoop, binokulaarid
4. Kõrgusmõõtjad, mõõdulindid
5. Teatmeteosed, määrajad
6. Uurimisplaani ja esitluse koostamise juhendmaterjalid/töölehed.
* Näiteid uurimistööde teemaatikast
• Keskkonnauuringud siseruumides
• Veekeemia
• Ioniseeriv kiirgus mõisahoonetes
• Veekogu sügavus
• Puude mõõtmine
• Okaspuude mitmekesisus
• Mändide mitmekesisus (õues)
• Fotosüntees
• Dendrokronoloogia
• Õietolmuanalüüs
• Tiigi elustik
• Lindude pesitsemine
• Metsloomade tegutsemisjäljed
• Ilmakaarte määramine looduses
• Inimese füsioloogia
Vesi meie ümber - keemilised ja füüsikalised uuringud KOOLIS
Käsitleme teemasid Vee keemilised ja füüsikalised omadused. Veeringe. Vesi kui elukeskkond erinevatele elusorganismidele. Vee sisaldus elusorganismides sh inimeses, Maal ja Universumis. Leiame vett kõikjalt ja mõistame kui eriline aine on meie igapäevane vesi.
Sihtgrupp 10.-12. klassi õpilased
Grupi suurus kuni 24 õpilast
Aeg 1,5 - 2 tundi
Toimumisaeg aastaringselt
Toimumispaik koolis
Seos õppekavaga
PK bioloogia Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Taimede tunnused ja eluprotsessid
PK geograafia Teema Veestik.
PK keemia Teema Hapnik ja vesinik; Oksiidid
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
Eesmärgid
Õpilane:
1) seostab loodusteaduslikke teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga;
3) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid;
4) kasutab tehnoloogiavahendeid;
5) lahendab ülesandeid, rakendades selleks loodusteaduslikku meetodit;
6) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.
Sisu
Sissejuhatus
4. Tutvumine, kodukord
5. Rühmade moodustamine
6. Veeteemaline esitlus ja film
Tegevused rühmades
3. Veeteemaline esitlus ja film
4. Veeproovide analüüs ja laboritööd
Kokkuvõte
2. Kokkuvõte ja tagasiside
Õppematerjalid, vahendid
4. RMK Sagadi looduskooli vahendid
a. Vernier LabQuest andmekogujad ja sensorid
b. Veekeemia komplekt
5. Töölehed
6. Veeproovid