Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise korraldamise juhendi kinnitamine

1

KINNITATUD

RMK juhatuse esimehe 9.11.2016

käskkirjaga nr 1-5/166

Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise korraldamise juhend

Käesolev juhend reguleerib RMK poolt poollooduslikke kooslusi sisaldavate maatükkide

kasutusse andmist, poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise tingimuste seadmist,

taastamiseks vajaliku raie korraldamist ja raieõiguse võõrandamist.

MÕISTED

Eritingimused – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldamiseks maarendilepingus

kehtestatud tingimused.

JRO maa – õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on jätkuvalt riigi omandis. JRO maa ajutist

kasutusse andmist korraldavad maavalitsused. JRO maal kasvav puit kuulub RMK-le ja JRO

maal vajalikku raiet korraldab RMK.

KeA – Keskkonnaamet

LKO – RMK looduskaitseosakond

LOKA – LKO looduskaitse töölaud

LKT – RMK looduskaitsetalitus

Maahooldaja – Maavalitsusega sõlmitud ajutise maarendilepingu alusel poolloodusliku

koosluse hooldaja JRO maal.

Maarendileping – leping kestusega kuni 10 a, mis sõlmitakse RMK maakasutusosakonna ja

rentniku vahel eesmärgiga hooldada kasutusse antaval maatükil esinevaid poollooduslikke

kooslusi.

Maatükk – poollooduslikku kooslust sisaldav osa katastriüksusest, mis antakse kasutusse.

MKA – RMK maakasutusosakond, kes sõlmib rentnikuga maarendilepingu RMK hallatava

maatüki kasutusse andmiseks.

PLK – poollooduslik kooslus, mille taastamine ja hooldamine on prioriteetne looduskaitseline

tegevus.

PLK taastamine – poolloodusliku koosluse taastamiseks tehtav tegevus, mis seisneb roostiku

tõrjumises, mätaste ja puittaimestiku purustamises, puittaimestiku raies ja vajadusel kändude

freesimises, eesmärgiga asuda PLK-d hooldama.

PLK hooldamine – poollooduslike koosluste säilimiseks tehtavad tööd, mis seisnevad PLK-d

sisaldava maatüki niitmises ja/või karjatamises.

PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Puittaimestiku purustamine – maapinnast 10 cm kõrgusel kuni 5 cm läbimõõduga

puittaimestiku purustamine jäätmaaniiduki või muu põllumajandusmasinaga, mida teostab

rentnik/maahooldaja või rentniku tellimusel RMK raiele järgneva vegetatsiooniperioodi lõpus.

Rentnik – RMK hallataval maal maarendilepingut omav isik, kes peab tagama maatüki

nõuetekohase hooldamise seal esinevate poollooduslike koosluste säilimiseks.

RITA - RMK GIS rakendus

2

VK – Virtuaalkontor, Maa-ameti poolt loodud ja hallatav rakendus RMK, Maa-ameti ja

maavalitsuste maarendilepingute ruumi- ja tärkandmete kuvamiseks, millele on ligipääs

RMK, KeA, Maa-ameti ja PRIA volitatud töötajatel.

1. KASUTUSSE ANDMISE EELTÖÖD

1.1 KeA või RMK volitatud töötaja sisestab rendihuvi rakendusest (www.maaamet.ee/rmk)

või muust allikast laekunud sisendi põhjal VK-sse lepingu ettepaneku.

1.2 LKO looduskaitsespetsialist kontrollib üle teiste isikute poolt sisestatud lepingu

ettepaneku ja vajadusel korrigeerib kasutusse antava maatüki piire, samuti kontrollib üle

lõppenud PLK maarendilepingud ning tagab, et oma piirkonna kohta on VK-sse

sisestatud PLK maarendilepingute ettepanekud (maatükkide piirid ja eritingimused),

tähtaeg 15.02.

1.3 LKO looduskaitsespetsialist hindab PLK taastamisega seotud puittaimestiku raievajaduse

ja hinnangulise raiemahu ning määrab VK-s maatükid, kus RMK võtab maarendilepingu

sõlmimisel puittaimestiku raiekohustuse, mis täidetakse 3 aasta jooksul, tähtaeg 15.02.

1.3.1 LKO looduskaitsespetsialist sisestab VK-sse alade geomeetria, kus RMK võtab

puittaimestiku raiekohustuse, tähtaeg 01.03.

1.4 RMK võtab PLK taastamiseks vajaliku puittaimestiku raie läbiviimise kohustuse, juhul

kui on täidetud mõlemad järgnevad tingimused:

1.4.1 raiutava likviidse puidu kogus ületab 30 m³ ja rentnik/maahooldaja ei ole nõus

raieõigust ostma;

1.4.2 maatükile on olemas juurdepääsutee ja raiutud puittaimestik on võimalik välja

vedada ja turustada.

1.5 LKO kaitsekorraldusspetsialist teeb korra kvartalis päringu riigi omandisse jäetud ja

RMK-le haldamiseks üleantud PLK-d sisaldavate katastriüksuste väljaselgitamiseks.

1.6 Lisandunud katastriüksustel asuvate PLK-de kasutusse andmiseks teevad LKO

looduskaitsespetsialistid jooksvalt vajalikud eeltööd, sh maatüki piiride ja eritingimuste

sisestamine VK-sse ning raievajaduse hindamine ja teavitavad sellest metsaülemat.

2. KASUTUSSE ANDMINE JA METSAKORRALDUS

2.1 PLK maatükkide kasutusse andmine poollooduslike koosluste taastamiseks ja

hooldamiseks toimub vastavalt RMK juhatuse liikme käskkirjale.

2.2 Metsaülem muudab sõlmitud maarendilepingute staatuse VK-s ettepanekust kehtivaks

lepinguks järgnevalt:

2.2.1 valib VK rippmenüüst lepingu staatuseks „kehtiv“ ning salvestab;

2.2.2 valib maatüki VK-s uuesti ning sisestab maarendilepingu olulised andmed.

2.3 Metsaülema poolt sõlmitud maarendilepingute DHS-i jaotuskavas on automaatselt

vastava piirkonna LKO looduskaitsespetsialist ja kaitsekorraldusspetsialist,

maakorraldustalituse maakasutuse spetsialist, kinnisvaraosakonna kinnisvara-

arvestusspetsialist ja finantsosakonna raamatupidaja, kes koostab rentnikele arved.

2.4 LKO looduskaitsespetsialist esitab metsakorraldustalituse juhatajale tellimuse

metsakorralduse läbiviimiseks kasutusse antud PLK maatükkidel, kus taastamiseks on

vaja teha raiet ja kus puuduvad metsateatise esitamiseks vajalikud takseerandmed või kus

eraldise piirid ei ühti PLK piiridega, näidates ära PLK taastamisraie tööobjekti ID.

2.5 Metsakorraldus viiakse läbi ühe kuu jooksul tellimuse esitamisest.

2.6 Eraldiste moodustamisel arvestatakse:

2.6.1 rendileantavate maatükkide välispiiridega, millest eraldis ei tohi üle ulatuda;

2.6.2 RITA-s nähtavate PLK taastamisraie tööobjektidega, millest moodustatakse üks

eraldis.

3

2.7 Kõlvik jäetakse seni metsamaaks, kui taastamine pole läbi viidud.

2.8 LKO taotleb raieks vajaliku metsateatise.

3. PUITTAIMESTIKU RAIE KORRALDAMINE

3.1 PLK taastamiseks tehtava puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded:

3.1.1 puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast peab

olema raiutud, väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud looduskaitsetöö

lähteülesandes;

3.1.2 kännud peavad olema lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei tohi olla

kõrgem kui 10 cm maapinnast;

3.1.3 raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm peavad olema maatükilt ära

veetud, põletatud või purustatud;

3.1.4 raietöödel tuleb vältida pinnasekahjustusi.

3.2 Raie korraldamise aluseks on RMK poolt sõlmitud maarendilepingus RMK-le võetud

puittaimestiku raiekohustus või rentniku/maahooldaja poolt esitatud ja RMK

piirkondliku looduskaitsespetsialisti poolt heakskiidetud taotlus raieks. Taotluse vorm

on lisatud käesolevale juhendile.

3.3 Rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotluse salvestab metsaülem DHS-i, loob

olemasoleva maarendilepingu puhul DHS-s lihtseose lepingu ja taotluse vahel ning

saadab taotluse DHS-i viite LKO looduskaitsespetsialistile, kes koostab taotlusele

kirjaliku vastuse.

3.4 Raiekohustusega PLK maatükil hinnatakse raievajadus ja -maht enne maatüki kasutusse

andmise konkursi väljakuulutamist (vt p 1.3).

3.5 Raiekohustuseta PLK maatükil LKO looduskaitsespetsialist hindab, kas PLK taastamine

on lubatud ja vajalik, vajadusel konsulteerib KeA maahooldusspetsialistiga. LKO

looduskaitsespetsialist teatab vastuskirjas rentnikule/maahooldajale, kui raie antud

kohas pole vajalik või piisab ala taastamiseks puittaimestiku purustamisest.

3.6 Juhul, kui LKO looduskaitsespetsialisti hinnangul on raie PLK taastamiseks vajalik, siis

moodustab ta LOKA-s tööobjekti ja koostab lähteülesande puittaimestiku raieks, sh

kirjeldab raiutava puidu hinnangulise mahu, täpsustab PLK piirid ja tähistab raieala

piirid, vastavalt eraldise raieks ettevalmistamise korrale.

3.7 LKO looduskaitsespetsialist täpsustab lähteülesannet koostades, kas p 3.6 nimetatud

juhul on rentnik/maahooldaja nõus taastamisraie tegemiseks ostma kasvava metsa

raieõigust.

3.8 LKO looduskaitsespetsialist lisab lähteülesandesse rentniku/maahooldaja kontakt-

andmed.

3.9 LKO looduskaitsespetsialist koostab RITA-s eraldisele raie kava ja märgib tööliigi

grupiks muud raied ja töö liigiks kujundusraie. Raieliigiks valitakse raadamine või LKO

juhataja loal erandina kujundusraie.

3.10 LKO looduskaitsespetsialist annab lubava metsateatise puhul lähteülesande LOKA-s

raie korraldamiseks LKT-le ja sisestab metsateatise DHS-i viite LOKA-s

kooskõlastustesse.

3.11 LKT tööjuht korraldab raie LKT vahenditega, annab raie korraldamise regiooni

praakerile või edastab puiduturustusosakonnale lähteandmed raieõiguse

võõrandamiseks.

3.12 Juhul, kui raie korraldab RMK, siis LKT tööjuht teavitab rentnikku/maahooldajat

kavandatud raietöö tegemise ajast, kooskõlastab puidu ladustamise kohad ja väljaveo

tähtaja, karjatatava PLK korral suhtleb rentnikuga, et karjaaed tööde ajaks raiekohalt

eemaldatakse.

3.13 Juhul, kui rentnik/maahooldaja ostab kasvava metsa raieõiguse, siis antakse raie

korraldamine üle ettemaksuarve-akti alusel.

4

3.14 Juhul kui rentnik/maahooldaja korraldab mittelikviidse puidu raiet metsa tunnustele

mittevastaval alal, siis annab LKO looduskaitsespetsialist selleks rentnikule kirjaliku

loa, milles sätestab töö kvaliteedinõuded, tähtaja ja tingimuse, et raiutud puitu tuleb

kohapeal utiliseerida. LKO looduskaitsespetsialist registreerib loa DHS-i sarjas 3-1.12,

seob selle maarendilepinguga ja saadab DHS-st viite metsaülemale.

3.15 LKT tööjuht teavitab raietöö lõpetamisest LKO looduskaitsespetsialisti, kes vajadusel

hindab töö kvaliteeti ja pretensioonide puudumisel võtab töö LOKA-s LKT-lt vastu.

LKO looduskaitsespetsialist koostab teatise RMK poolt korraldatud raietööde

lõpetamise kohta ja edastab selle rentnikule/maahooldajale.

3.16 LKO looduskaitsespetsialist salvestab raietööde lõpetamise teatise rentnikule DHS-i

sarjas 3-1.12, seob selle maarendilepinguga ja saadab selle kohta DHS-st viite

metsaülemale.

3.17 Praakeri töölauale saadetud saadetud raie kava lõpeb RITAs automaatselt kui lank on

lõpetatud, muudel juhtudel lõpetab RITAs raie kava LKT töötaja.

3.18 Peale RITAs raie kava lõpetamist määrab metsakorraldaja PLK kõlviku rohumaaks.

3.19 Juhul, kui RMK ei suuda puittaimestiku lepingujärgset raiekohustust tähtaegselt täita,

siis koostab LKO looduskaitsespetsialist ettepaneku raie tähtaega pikendada või

maarendileping lõpetada, mille metsaülem saadab rentnikule.

3.20 Kui rentnik nõustub raietööde tähtaega pikendama, siis vormistab metsaülem selle

maarendilepingu muudatusena.

3.21 Kui rentnik ei nõustu raietööde tähtaega pikendama, siis lõpetab metsaülem

maarendilepingu ennetähtaegselt.

3.22 LKT moodustab eraldi vahelaod ümarpuidule ja energiapuidule, hindab puidu kogused

ja annab vahelao üle järgmiselt:

3.22.1 Energiapuidu energiapuidulogistikule;

3.22.2 Ümarpuidu logistikule.

3.23 Peale raie lõpetamise teatise saamist võib rentnik esitada lihtkirjaliku avalduse RMK-le

kännu- ja juurevõsude purustamiseks järgneva vegetatsiooni perioodi lõpus. Taotlus

rahuldatakse eeldusel, et rentnik ei võta samal aastal pindalatoetusi ala hooldamiseks

või taastamiseks.

3.24 Rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotluse salvestab LKO spetsialist DHS-i, loob

DHS-s lihtseose maarendilepingu ja taotluse vahel.

4. PLK HOOLDAMISE SEIRE

4.1 PLK hooldamise seiret viib läbi LKO looduskaitsespetsialist, kes hindab kas PLK

maatükk on hooldatud vastavalt maarendilepingus sätestatud eritingimustele.

4.2 Seirevalimisse võetakse PLK maatükid:

4.2.1 millele pole taotletud hooldamis- ja taastamistoetust ja mis on vähemalt 10 ha

suurused;

4.2.2 millel RMK seire käigus on eelneval aastal leitud rikkumisi;

4.2.3 mille puhul on põhjendatud kahtlus, et hooldamistingimusi ei täideta.

4.3 Seiresse ei võeta maatükke:

4.3.1 millel on rentnikul maarendilepingus sätestatud vajadus läbi viia

taastamistegevused. Sellised maatükid võetakse lähtuvalt punktist 4.2

seirevalimisse 3 aasta möödumisel peale lepingu sõlmimist;

4.3.2 mille puhul RMK on teadlik objektiivsetest põhjustest, miks ala nõuetekohaselt ei

hooldata (näiteks ligipääsude puudumine, üleujutus jne);

4.4 LKO looduskaitsespetsialist viib oma piirkonna PLK seire läbi 31.10. ja esitab aruande

oma piirkonna kohta LKO kaitsekorraldusspetsialistile.

4.5 LKO kaitsekorraldusspetsialist koostab jooksva aasta RMK PLK seire koondaruande ja

salvestab aruande DHS sarja 3-6.3, tähtaeg 05.11. KeA poolt jooksval aastal teostatud

5

PLK hooldamise seiretulemused salvestatakse RMK PLK seirearuande lisana nende

laekumisel.

4.5.1 Koondaruanne esitatakse tutvumiseks RMK juhatuse liikmetele, LKO ja LKT

juhatajale, KeA looduskaitseosakonna juhatajale.

4.6 Juhul, kui LKO looduskaitsespetsialist leiab, et PLK pole hooldatud vastavalt

eritingimustele, siis koostab ta selle kohta märgukirja ja saadab rentnikule.

4.7 LKO looduskaitsespetsialist salvestab märgukirja DHS-i sarjas 3-1.12, loob DHS-s

lihtseose märgukirja ja maarendilepingu vahel ning saadab DHS-st viite metsaülemale

ja LKO kaitsekorraldusspetsialistile.

4.8 Teise järjestikuse rikkumise puhul teeb LKO kaitsekorraldusspetsialist metsaülemale

ettepaneku lõpetada PLK maarendileping ennetähtaegselt ja PLK maatükk uuesti

kasutusse anda.