Kirjaliku enampakkumise läbiviimine jahilubade ostueesõigusega omandamiseks RMK jahipiirkondades

KINNITATUD

RMK juhatuse liikme 01.02.2016

käskkirjaga nr 1-5/20

Lisa 1

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

korraldab kirjalik enampakkumine 2016/2017 jahihooajal jahipiirkondade jahialadele

müüdavate tähtajaliste jahipakettide ja jahilubade ostueesõigusega omandamiseks

Enampakkumine viiakse läbi tuginedes jahiseaduse § 40 lg 3 punktile 1.

Jahitunnistust omavatele isikutele pannakse enampakkumisele RMK jahipiirkondade 11

osaala (jahiala) kogu 2016/1017 jahihooaja suurulukilubade ostueesõigus. Nii juriidilistele

isikutele kui jahitunnistust omavatele isikutele pannakse enampakkumisele RMK

jahipiirkondade 2 osaala (jahiala) tähtajalised, 2-päevase kehtivusajaga suurulukilubade

paketid ajavahemikuks 1. oktoober 2016 kuni 31. jaanuar 2017.

Enampakkumisele pandud suurulukite jahilubade realiseerimiseks kasutatavate RMK

jahipiirkondade osaalade (jahialade) nimekirjad koos jahialade jahilubade ostueesõiguse või

tähtajaliste jahilubade pakettide määratud küttimismahtudega on lisad 3 ja 4.

Jahialade piirikirjeldused on lisa 2 ja pakkumuse esitamise soovituslikud vormid on lisa 5 ja

6.

Enampakkumise ettemaks ühe jahiala jahilubade või tähtajalise jahilubade paketi pakkumuse

kohta on 10% alghinnast ja enampakkumisel osalemise tasu 10.- (kümme) eurot.

Pakkumused tuleb esitada kas:

- Kirjalikult, suletud ümbrikus 26. veebruariks 2016. a hiljemalt kella 14.00-ks aadressil

RMK jahindusosakond, RMK Ristipalo kontor, Ristipalo, Räpina vald, 64418, Põlva

maakond. Ümbrikule märkida märgusõna „Enampakkumine 26.02.2016“. Pakkumus

loetakse esitatuks pakkumise saabumise hetkel selleks määratud kohta. Saabunud

pakkumused registreeritakse nende saabumise ajalises järjekorras.

- Digitaalselt allkirjastatult, 26. veebruariks 2016. a hiljemalt kella 13.00-ks e-postiga

aadressile [email protected] . Pakkumus prinditakse välja ja suletakse eraldi

ümbrikusse, mis registreeritakse saabumise ajalises järjekorras.

Füüsilise isiku vormikohane pakkumus jahiala jahihooaja suurulukilubade

ostueesõiguse omandamiseks peab sisaldama järgmisi andmeid:

- pakkuja nimi, elukoha aadress, kontakttelefon ja e-posti aadress;

- pakkuja kehtiv jahitunnistuse koopia (koopial peab olema tuvastatav kehtivusaeg);

- pakutava jahiala nimetus ja jahiala jahihooaja suurulukilubade küttimismahu ostu-

eesõiguse omandamiseks pakutud hind eurodes;

- pakkuja kinnitus, et nõustub tasuma jahiala suurulukite jahilubade ostueesõiguse eest

pakutud ostusumma, sõlmima jahiala jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe

tüüptingimustel ja ostma jahihooaja jahiala sõralistest suurulukiload arvuliselt

määratud küttimislimiitide ulatuses RMK jahindusosakonna juhataja käskkirjaga

kehtestatud hinnakirja alusel;

- enampakkumise osalustasu ja tagatisraha tasumist tõendav pangaülekande koopia;

- pakkumuse esitamise kuupäev ja pakkuja allkiri.

Juriidilise isiku või füüsilise isiku vormikohane pakkumus jahiala tähtajalise

suurulukilubade paketi ostuks peab sisaldama järgmisi andmeid:

- pakkuja nimi, elu- või asukoha aadress, kontakttelefon ja e-posti aadress;

- pakkuja kehtiv lihtvolitus (juriidilise isiku puhul) pakkumuse tegemiseks või kehtiv

jahitunnistuse koopia (koopial peab olema tuvastatav kehtivusaeg);

- pakutava jahilubade paketi nimetus ja selle omandamiseks pakutud hind eurodes;

- pakkuja kinnitus, et nõustub tasuma jahilubade paketi eest pakutud ostusumma ja

sõlmima jahilubade paketi kasutamise kokkuleppe tüüptingimustel;

- enampakkumise osalustasu ja tagatisraha tasumist tõendav pangaülekande koopia;

- pakkumuse esitamise kuupäev ja pakkuja allkiri.

Ettemaks ja osavõtutasu tasuda hiljemalt 26. veebruariks 2016. a kella 11.00-ks

Riigimetsa Majandamise Keskuse arveldusarvele nr EE78 1010 4020 2486 1004 SEB

Pangas, viitenumber 4000015334, selgituseks isiku nimi, jahiala või jahilubade paketi

(nimetus) enampakkumise ettemaks ja/või osavõtutasu.

Iga enampakkumisel osalev füüsiline isik saab esitada ühe pakkumuse vaid ühe jahiala

jahilubade ostueesõiguse kohta. Tähtajaliste jahilubade pakettide ostupakkumusi ei

piirata.

Pakkumused, mis ei ole ülalnimetatud aadressile laekunud tähtaegselt või ei vasta käesolevas

teates esitatud nõuetele või pakkumuse on teinud Eestis jahipidamisõigust mitteomav

füüsiline isik, loetakse nõuetele mittevastavaks ning enampakkumisel ei osale. Postiga

saadetud pakkumuse kohalejõudmise hilinemise riisiko jääb pakkumuse esitaja kanda.

Pakkumused avatakse 26. veebruaril 2015. a kell 14.15 RMK Ristipalo kontori suures saalis

aadressil Ristipalo küla, Räpina vald, Põlvamaa. Pakkumuste läbivaatamise käigus avab

korraldaja pakkumused nende registreerimise järjekorras. Korraldaja on kohustatud kõik

nõuetekohased pakkumused kandma enampakkumise protokolli. Kui üks pakkuja on teinud

jahiala jahilubade ostueesõiguse omandamiseks mitu pakkumust, arvestatakse vaid kõige

varasemalt laekunud pakkumust.

Jahilubade ostueesõiguse omandamise enampakkumise võitjate selgitamiseks võrreldakse

kõiki enampakkumise protokolli kantud pakkumusi jahialade lõikes. Parim pakkumus jahiala

osas on hinna poolest suurim tehtud pakkumine. Kui pakutud jahilubade ostu eesõiguse tasu

suurus pakkumuses erineb numbriliselt ja sõnades pakutust üksteisest, arvestatakse

pakkumuseks sõnadega väljendatud ostusumma. Kui samale jahialale tehtud parimad

pakkumused on täpselt võrdsed, eelistatakse pakkujat, kes kasutas eelneval jahihooajal RMK

jahiala sõlmitud kokkuleppe alusel. Kui võitjat selle kriteeriumi põhjal pole võimalik

selgitada, heidetakse võitja selgitamiseks komisjoni poolt avalikult liisku.

Tähtajaliste jahilubade pakettide enampakkumise võitjate selgitamiseks võrreldakse kõiki

enampakkumise protokolli kantud pakkumusi jahialal jahilubade pakettide viisi. Parim

pakkumus jahilubade paketi liigi osas on hinna poolest suurim tehtud pakkumine. Edukaks

kuulutatakse erinevate jahilubade pakettide arvu võrra paremaid pakkujaid jahiala lõikes. Kui

samale jahiala paketile on tehtud täpselt võrdseid pakkumusi, eelistatakse ajaliselt varem

saabunud (väiksema registreerimisnumbriga) pakkumust. Edukaks tunnistatud tähtajaliste

jahilubade paketi pakkujate kahe järjestikuse kuupäeva kindlaksmääramine jahiks toimub

läbirääkimiste teel jahilubade paketi kasutamise kokkuleppe sõlmimisel. Läbirääkimisi

alustatakse esmalt ja kokkulepe sõlmitakse antud jahiala jahilubade paketi suurima hinna

pakkujast, jätkates läbirääkimisi ja kokkuleppe sõlmimist edukate pakkujatega pakkumuse

hinna alanevas järjekorras.

Enampakkumise protokolli saadab korraldaja e-posti teel kõigile nõuetekohase

enampakkumise teinud osavõtjatele hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjaliku

enampakkumise avamise tähtpäevast arvates. E-kiri saadetakse pakkumuses näidatud e-posti

aadressile. Kirjaliku enampakkumise protokolli alusel esitab enampakkumise korraldaja

otsustajale kinnitamiseks parimad pakkumused.

Enampakkumisel osaleja võib esitada korraldajale protesti enampakkumise ettevalmistamise

ja korraldamise kohta hiljemalt 01. märtsiks 2016. a. kella 9:00. Enampakkumise tulemused

kinnitatakse või jäetakse kinnitamata hiljemalt 03. märtsil 2016. a. Vastavast otsusest

saadetakse koopia enampakkumise võitjale.

Enampakkumisest osavõtjale, kes ei teinud parimat pakkumust ja sellest tulenevalt ei

osutunud edukaks pakkujaks, tagastatakse ettemaks viie päeva jooksul pärast

enampakkumiste tulemuste kinnitamist või kinnitamata jätmist.

Jahilubade ostueesõiguse enampakkumise võitjale väljastatakse hiljemalt 9. märtsil 2016. a e-

posti teel arve 2016/2017. jahiaasta jahilubade ostmise eesõiguse tasu kohta, tasumistähtajaga

14 kalendripäeva. Ettemaks arvatakse tasumisele kuuluvast summast maha. Enampakkumise

võitjal tuleb jahilubade ostmiseks sõlmida jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkulepe

hiljemalt 30. märtsiks 2016. a. Kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks on jahilubade ostu-

eesõiguse tasu kohta esitatud arve täielik tasumine.

Tähtajaliste jahilubade paketi ostu võitjale väljastatakse hiljemalt 9. märtsil 2016. a e-posti

teel arve jahilubade paketi ostmise kohta, tasumistähtajaga 14 kalendripäeva. Ettemaks

arvatakse jahipaketi eest tasumisele kuuluvast summast maha. Kokkulepe jahilubade paketi

kuupäevaliseks kasutamiseks jahiala parima pakkujaga tuleb sõlmida kahe nädala jooksul

peale ostusumma täielikku tasumist. Jahiala jahilubade paketi suurima hinna pakkujaga

kokkuleppe sõlmimise järgselt peetakse läbirääkimised paremuselt järgmise pakkujaga

(maksimaalselt kahe nädala jooksul arvates eelnevast sõlmitud kokkuleppest), nii jätkatakse

läbirääkimisi ja kokkulepete sõlmimist edukate pakkujatega alanevas järjekorras. Viimasena

antud jahiala jahilubade paketi hinna suuruse järgi edukaks tunnistatud pakkujaga peetakse

läbirääkimised jahi kuupäevade kindlaksmääramiseks antud jahialal viimasena.

Kui enampakkumise võitja esitatud arvet tasumise tähtpäevaks täies ulatuses ära ei maksa,

kaotab ta õiguse kokkuleppe sõlmimiseks ning ettemaksu talle ei tagastata. Kui

enampakkumise võitja tasub küll arve täies mahus, kuid jätab kokkuleppe tähtaegselt

sõlmimata (kokkulepet võitja poolt ei allkirjastata või soovitakse RMK poolt kehtestatud

tüüptingimusi muuta, millega RMK ei nõustu), kaotab ta õiguse nii ettemaksu kui arve alusel

tasutud summa tagastamisele.

Müügi korraldaja jätab endale õiguse:

1. jätta võõrandamata jahiala jahilubade ostmise eesõigus, kui enampakkumisele ei

laekunud selle jahiala jahilubade ostmise eesõiguse omandamiseks ühtegi pakkumust;

2. jätta võõrandamata tähtajalise jahilubade need paketid, mille ostuks ei laekunud

enampakkumisele pakkumust;

3. kui enampakkumise võitja ei tasu RMK poolt esitatud jahilubade eesõiguse

omandamise arvet maksetähtajaks või ei sõlmi RMK-ga jahipidamise tingimuste

kokkulepet tähtaegselt, on müügi korraldajal õigus kuulutada pakkumise võitjaks

paremuselt järgmise pakkumise teinud pakkuja juhul, kui ta nõustub parima

pakkumise esitaja pakkumuse hinnaga kokkulepet sõlmima;

4. lükata tagasi kõik alghinnast madalamad pakkumused;

5. korraldada mitme jahiala omandamise piiranguta täiendav enampakkumine jahialade

osas, kus jahiala jahilubade ostmise eesõigus jäi võõrandamata;

6. korraldada täiendav enampakkumine müümata jäänud tähtajaliste jahilubade pakettide

osas.

Täiendavat infot enampakkumise korralduse osas annab tööpäeviti 9:00 – 16:00 telefonil

5139642 RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste.

KINNITATUD

RMK juhatuse liikme 01.02.2016. a

käskkirjaga nr 1-5/20

Lisa 2

JAHIALADE PIIRIKIRJELDUSED

KILINGI-NÕMME JAHIPIIRKOND

KANAKÜLA jahiala (üldpindala 7430 ha, sellest RMK hallatav maa 6117 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 1128 ha. Jahialal paikneb 13

jahindusrajatist, nendest 0 jahitorni, 10 soolakut ja 3 söödakohta) piirikirjeldus:

Piir algab Kilingi-Nõmme-Viljandi maantee ristumiskohast Viira teega, kulgedes mööda

maanteed Kilingi-Nõmme poole kuni Koka teeristini. Edasi mööda Koka (era)teed kuni RMK

Koka teeni, mida mööda põhja kuni ristumiseni Longi teeni, mida mööda kuni ristumiseni

Keralongi teega, kust paremale mööda Keralongi teed kuni tee mõttelise pikenduseni Halliste

jõel. Edasi mööda Halliste jõge allavoolu kuni kv KP181 lõunasihi pikenduseni, mida mööda

Pärtli teele, kust vasakule kuni Pärtli ringini, mida mööda Jaani tee pikendusele. Jaani tee

pikendust mööda üle Riimaru tee Jaani teele, mida mööda kuni Viira teeni Passi-Sepa talu

juures. Sealt vasakule mööda Viira teed kuni Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteele.

KELLO jahiala (üldpindala 5380 ha, sellest RMK hallatav maa 4000 ha.) piirikirjeldus:

Piir algab Uulu-Valga maantee ja Häädemeeste-Tõitoja maantee ristumiskohast (Tõitoja rist),

kulgedes mööda Häädemeeste-Tõitoja maanteed pidi Häädemeeste poole kuni ristumiseni

Raudteega, kulgedes sealt piki Raudteed kuni Kiviselja teeni, mida mööda Uulu-Valga

maanteeni, mida mööda Valga poole kuni Tõitoja teeristini.

TEESOO jahiala (üldpindala 6780 ha, sellest RMK hallatav maa 5315 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 266 ha. Jahialal paikneb 12

jahindusrajatist, nendest 3 jahitorni, 6 soolakut ja 3 söödakohta) piirikirjeldus:

Piir algab Kõpu alevikust Seruküla teeristist, jätkudes mööda Kilingi-Nõmme-Viljandi

maanteed pidi Kilingi-Nõmme poole kuni ristumiseni Viira teega, mida mööda kuni Passi-

Sepa taluni, kust vasakule Jaani teele. Edasi Jaani teed pidi üle Riimaru tee Jaani tee

pikenduse kaudu Pärtli ringini, mida mööda Pärtli teele, kust paremale kuni kv KP181

lõunasihi pikenduseni, mööda sihti kuni Halliste jõeni, kust allavoolu kuni kvartalite KK024

ja KK018 põhjasihi pikenduseni Halliste jõel, kulgedes mööda põhjasihi pikendust kuni kv

KP171 lõunasihini. Piir läheb edasi kv KP171, KP159, KP158, KP140, KP139, KP138 ja

SS256 lõunasihti kuni ristumiseni Maasaare teega, kust mööda teed põhja kuni Pääsma ojani,

mida mööda kuni Räksi teeni. Edasi mööda Räksi teed kuni ristumiseni Halliste teega Läti

külas, mida mööda vasakule üle Halliste jõe kuni Kõpu-Jõesuu maanteeni. Maanteed mööda

Kõpu suunas kuni Karja sihini, mida mööda edasi Vennissaare teele ja seda pidi Seruküla

teeni, kust edasi kuni Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteeni Kõpu alevikus.

LODJA jahiala (üldpindala 10755 ha, sellest RMK hallatav maa 4870 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 2748 ha. Jahialal paikneb 19

jahindusrajatist, nendest 2 jahitorni, 13 soolakut ja 4 söödakohta, lisaks 1 söödapõld)

piirikirjeldus:

Jahiala piir algab Uulu-Valga maantee ja Sigaste tee ristumiskohast (Sigaste teerist), kulgedes

mööda Sigaste maanteed pidi kuni vana raudteetammini, kulgedes sealt vasakule mööda vana

raudteetammi kuni Tupik teega ristumisega. Edasi kulgeb piir mööda Tupik teed kuni

Kikepera maanteeni, mida mööda kuni ristumiseni Saunametsa teega (Saunametsa teerist),

jätkudes mööda Saunametsa teed kuni Longi teeni. Edasi mööda Longi teed kuni Koka teeni,

mida mööda Koka tee lõpuni (kuni Koka-Ülesoo teeni), kust vasakule mööda Koka erateed

pidi kuni Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteele (Koka teerist), kulgedes mööda maanteed

Kilingi-Nõmme poole Uulu-Valga maanteeni, teeristist mööda Uulu-Valga maanteed Pärnu

tänavani Kilingi-Nõmme linnas, jätkudes mööda Pärnu tänavat Marana-Kilingi-Nõmme

maanteeni ning mööda Marana-Kilingi-Nõmme maanteed pidi ristumiseni Uulu-Valja

maanteega, kust vasakule mööda maanteed kuni Sigaste maanteeni (Sigaste teerist).

RIISSELJA jahiala (üldpindala 7200 ha, sellest RMK hallatav maa 4790 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 788 ha. Jahialal paikneb 22

jahindusrajatist, nendest 2 jahitorni, 17 soolakut ja 3 söödakohta) piirikirjeldus:

Piir algab Uulu-Valga maantee ja Sigaste maantee ristumiskohast (Sigaste teerist), kulgedes

mööda Uulu-Valga maanteed mööda Uulu poole kuni Ulli-Õue teeni, mida mööda üle Reiu

jõe endise Ikla-Riiselja raudteeni, mida mööda (osaliselt Surjupera tee ehk kv LD149

põhjasiht) vana Riiselja raudteejaamani ( Kivioja tee ja Riiselja tee ristumiskoht), sealt mööda

Riisselja teed pidi kuni Niidumäe-Viira teeni, mida mööda kuni Surju-Saunametsa teeni, kust

paremale mööda teed kuni Baasi teeni. Edasi mööda Baasi teed kuni Ilvese teeni, kust

paremale kuni Saunametsa-Paikuse teeni, mida mööda paremale kuni Kikepera teeni

(Saunametsa teerist). Piir jätkub mööda Kikepera teed kuni Tupik teeni, mida mööda kuni

ristumiseni vana raudteetammiga, jätkudes paremale mööda vana raudteetammi kuni

ristumiseni Sigaste maanteega, mida mööda paremale kuni Uulu-Valga maanteeni (Sigaste

teerist).

SAESAARE jahiala (üldpindala 8515 ha, sellest RMK hallatav maa 7480 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 154 ha. Jahialal paikneb 14

jahindusrajatist, nendest 0 jahitorni, 12 soolakut ja 2 söödakohta) piirikirjeldus:

Piir algab Halliste jõe ja Keralongi tee mõttelise pikenduse kohalt Halliste jõel, kulgedes

mööda Keralongi tee pikenduselt mööda Keralongi teed pidi kuni Saunametsa teeni, mida

mööda Saunametsa-Paikuse teele, kust mööda teed edasi põhja Kivinina teeni, mida mööda

edasi kuni Kulli teeni. Kulli teed mööda edasi kuni Kiusu teeni, kust edasi kuni kv SS255

lõunasihini. Piir läheb edasi kv SS255, SS256, KP138, KP139, KP140, KP158, KP159 ja

KP171 lõunasihti mööda kuni kv KK018 põhjasihini, kulgedes kv KK018 ja KK024

põhjasihti pidi sihi mõttelise pikenduseni Halliste jõel, kust mööda jõge vastuvoolu kuni

ristumiseni Keralongi tee mõttelise pikendusega Halliste jõel.

SAKI jahiala (üldpindala 5810 ha, sellest RMK hallatav maa 4865 ha. Eramaaomanike

nõusolekuid jahipidamiseks 52 ha. Jahialal paikneb 17 jahindusrajatist, nendest 1

jahitorn, 11 soolakut ja 5 söödakohta) piirikirjeldus:

Piir algab Uulu-Valga maantee ja Kiviselja tee ristumiskohast, kulgedes mööda Kiviselja teed

pidi kuni Raudteeni, kulgedes sealt piki Raudteed kuni Häädemeeste-Tõitoja maanteeni, kust

paremale Häädemeeste poole kuni Ojasoo teeni. Ojasoo teed pidi edasi kuni Papisilla teeni,

mida mööda Saki teeni, kust edasi kuni Koolimaja teeni, mida mööda kuni Rannametsa jõeni.

Edasi mööda jõge allavoolu kuni Timmkanalini, kust vastuvoolu kuni Mustajõe teeni, edasi

mööda teed kuni Venemurru teeni, kust edasi kuni Uulu-Valga maanteeni, mida mööda Valga

poole kuni Kiviselja tee ristini.

VANAVESKI jahiala (üldpindala 5460 ha, sellest RMK hallatav maa 3330 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 311 ha. Jahialal paikneb 4

jahindusrajatist, nendest 1 jahitorn, 2 soolakut ja 1 söödakoht) piirikirjeldus:

Piir algab Kõpu-Jõesuu maantee ja Laane tee ristumiskohast, kulgedes mööda Kõpu-Jõesuu

maanteed pidi läände kuni Viljandimaa metskonna kv SS277 lõunasihini, siitpeale mööda kv

SS277 lõunasihti, KP132 idasihti, kv KP132, KP133, KP134 põhjasihti ning KP117 läänesihti

pidi kuni IIa teeni, jätkudes kuni ristumiseni Öördi teega. Öördi teelt Piilu peakraavini ning

mööda Piilu peakraavi Ula ojani, seejärel mööda Ula oja Raudna jõeni, edasi mööda Raudna

jõge pärivoolu kuni Raba teeni, edasi mööda Raba teed Viilupi teeni ning mööda Viilupi teed

Vinkli kraavini; sealt mööda Vinkli kraavi Raudna jõeni, kust jõge mööda vastuvoolu kuni

Kõpu jõe suudmeni. Edasi kulgeb piir Kõpu jõge mööda vastuvoolu kuni Junsera oja

suudmeni, kust vastuvoolu mööda oja kuni Laane teeni, mida mööda kuni ristumiseni Kõpu-

Jõesuu maanteega.

KURESSAARE JAHIPIIRKOND

ABRUKA jahiala (üldpindala 1080 ha, sellest RMK hallatav maa 451 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 0 ha. Jahialal paikneb 0 jahindusrajatist,

nendest 0 jahitorni, 0 soolakut ja 0 söödakohta) piirikirjeldus:

Jahiala hõlmab Abruka saart koos laidude ja saartega (Vahase saar, Kasselaid, Linnusitamaa)

ning mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele saarte rannajoonest.

MÄNDJALA jahiala (üldpindala 5775 ha, sellest RMK hallatav maa 3210 ha)

piirikirjeldus:

Jahiala piir algab Muha kinnistu (44001:004:0431) lõunanurga ja Põhjasoo–Haavasoo tee

kokkupuutekohast, edasi kulgeb mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu

(44001:004:0545) lõunapiirini; seejärel mööda Põlenu, Reediku (44001:004:0484;

37301:006:0099), Liivametsa (37301:006:0200) ja Liiva (37301:006:0200) kinnistu lõunapiiri

Annuniidu (37301:006:0143) kinnistuni. Annuniidu kinnistult kulgeb piir mööda Toome teed

Sure-Tõllu teeni, jätkudes mööda Suure-Tõllu teed Tehumardi–Kogula teeni; sealt mööda

Tehumardi–Kogula teed Drenaazi teeni; edasi mööda Drenaazi teed Rigo kraavini; siitpeale

mööda Rigo kraavi Rigo sihini; seejärel mööda Rigo sihti Pärdi (37301:006:0106) kinnistu

edelanurgani ning Pärdi kinnistu edelanurgast mööda Pärdi ja Upassoo (37301:006:0052)

kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni. Kaalupi teed mööda kulgeb piir Tammetõru

(37301:004:0236) kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Tammetõru ja Liiva

(37301:004:0066) kinnistu lõunapiiri Sutre (37301:004:0304) kinnistu läänepiirini; sealt

mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõunapiiri ning Lutre (37301:004:0308) ja Poolaka

(37301:004:0076) kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani; edasi Poolaka kinnistu

kagunurgast mööda kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni ja Äbandi talu teed mööda Äbandi

taluni, jätkudes Äbandi talu juurest mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni;

seejärel Lepiku talu juurest mööda taluteed Kõrkküla teeni; siitpeale mööda Kõrkküla teed

Tehumardi–Kogula teeni ning Tehumardi–Kogula teed mööda Kihelkonna–Kuressaare

maanteeni. Kihelkonna–Kuressaare maanteed mööda kulgeb piir Vennati teeni, jätkudes

mööda Vennati teed Kogula peakraavini; sealt mööda Kogula peakraavi Mullutu lahe

rannikuni; edasi mööda Mullutu lahe lääne- ja põhjarannikut ristumiseni Kärla valla idapiiriga

(koordinaatide punkt 6459663-403753); seejärel kulgeb piir mõttelise joonena üle Mullutu

lahe Ohaka kraavi suudmeni ning Ohaka kraavi mööda Ohaka teeni. Ohaka teed mööda

kulgeb piir Leebemetsa teeni, jätkudes mööda Leebemetsa teed Tehumardi–Kogula teeni;

edasi mööda Kogula maaanteed kuni kv Kh 381 põhjatipuni, sealt mööda põhjakülge kuni kv

KH380, edasi mööda kvartali Kh380 ja KH372 põhjakülge pidi kuni Suuretõllu teeni, sealt

mööda teed kuni Länga teeni. Länga teed mööda kulgeb piir Tatarselja trassi teeni, jätkudes

mööda Tatarselja trassi teed Lümanda–Tehumardi maanteeni; edasi mööda Lümanda–

Tehumardi maanteed Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo piirikraavini;

seejärel mööda Iganessoo põldude lääne-, lõuna ja idaserva Iganessoo teeni; siitpeale mööda

Iganessoo teed Riksu ojani ning Riksu oja mööda Naanu (44001:004:0584) kinnistu

kirdenurgani. Naanu kinnistu kirdenurgast kulgeb piir mööda Naanu kinnistu põhjapiiri

Saaremaa metskonna KH348 kagunurgani, jätkudes mööda Saaremaa metskonna kvartali

KH348 lõunapiiri Saunaselja sihini; edasi mööda Saunaselja sihti Haavasoo–Põhjasoo teeni;

sealt mööda Haavasoo–Põhjasoo teed kuni Muha kinnistu lõunanurgani.

VIIDU jahiala (üldpindala 2150 ha, sellest RMK hallatav maa 1462 ha. Eramaaomanike

nõusolekuid jahipidamiseks 115 ha. Jahialal paikneb 9 jahindusrajatist, nendest 3

jahitorni, 3 soolakut ja 3 söödakohta) piirikirjeldus:

Jahiala piir algab Kogula-Lümanda maantee ja Lümanda-Tehumardi maantee ristumiskohast

(Karala teerist), kulgedes mööda Kogula-Lümanda maanteed pidi Käesla küla endise

külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu

põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu (37301:004:0275)

piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu ( RMK kv KH339)

kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu (RMK kv KH331) idapiiri, Lutre

kinnistu (RMK kv KH431, Metsaregistris KH136) loodepiiri ning Tõnu kinnistu

(44001:004:0527) loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu (44001:004:0520) loodenurgani; sealt

mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu (44001:004:0528) läänepiiri Muha kinnistu

(44001:004:0431) põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo–

Haavasoo teeni (RMK teederegistris Meelu-Söoja tee), jätkudes mööda Põhjasoo-Haavasoo

teed ristumiseni Haavasoo-Rumma (RMK teederegistris Koki-Haavasoo tee) teeni, mida

mööda teed kuni ristumiseni Lümanda-Tehumardi maanteega, kust edasi Lümanda poole kuni

Karala teeristini.

VÄÄTSA JAHIPIIRKOND

EPU jahiala (üldpindala 5265 ha, sellest RMK hallatav maa 3470 ha. Eramaaomanike

nõusolekuid jahipidamiseks 496 ha. Jahialal paikneb 31 jahindusrajatist, nendest 8

jahitorni, 13 soolakut ja 10 söödakohta, lisaks 1 söödapõld) piirikirjeldus:

Piir algab Tallinna-Tartu maantee ja Mustla-Saarnakõrve tee ristumiskohas Mustlas, jätkudes

mööda maanteed Paide poole kuni vana Tallinn-Tartu maanteeni Matsimäe bussipeatuse

juures, jätkudes vana Tallinn-Tartu maanteed mööda kuni Saueaugu-Nahkmetsa-Ussisoo

teeni, jätkudes mööda teed kuni Tallinna-Tartu maanteeni, kust paremale Paide poole kuni

Ussisoo-Lintsi-Viraksaare teeni, jätkudes seda mööda kuni Röamäe-Suuresaare teeni, seda

mööda kuni kv VT 258 põhjasihini. Edasi kulgeb piir kvartalite VT 256 ja VT258 vahelist

sihti pidi mõttelise pikendusena üle Reopalu jõe ja kvartalite VT226 ja VT293 vahelist sihti

pidi kuni ristumiseni Saueaugu-Nahkmetsa-Ussisoo teega. Edasi mööda teed vasakule kuni

Saueauguni, kust paremale mööda Mustla-Nõmme-Saarnakõrve-Saueaugu teed mööda kuni

Metsavahi teeni, mida mööda Metsavahi teed mööda kuni Mustla-Saarnakõrve teeni, mida

mööda Tallinn-Tartu maanteeni Mustlas.

KAITSEMETSA jahiala (üldpindala 5715 ha, sellest RMK hallatav maa 4577 ha.

Eramaaomanike nõusolekuid jahipidamiseks 283 ha. Jahialal paikneb 30

jahindusrajatist, nendest 5 jahitorni, 17 soolakut ja 8 söödakohta, lisaks 2 söödapõldu)

piirikirjeldus:

Piir algab Saueaugu-Nahkmetsa-Ussisoo ja Mustla-Nõmme Saarnakõrve-Saueaugu teede

ristumiskohas Saueaugul, jätkudes Saueaugu-Nahkmetsa-Ussisoo teed pidi mõttelise

pikendusena kvartalite VT226 ja VT293 vahelist sihti mööda (endine Rähkmäe-Niinessaare

teetrass) üle Reopalu jõe ja kvartalite VT 256 ja VT258 vahelist sihti pidi kuni Röamäe-

Suuressaare teeni. Edasi mööda Röamäe-Suuresaare teed pidi paremale kuni ristumiseni

Ussisoo-Lintsi-Viraksaare teega, kust vasakule mööda teed kuni ristumiseni Kotku teega

Reopalu jõe silla juures, kust edasi mööda Kotku teed paremale kuni Palivere (Kotku) sihini,

kust sihti mööda kuni kv VT266 lõunasihini, jätkudes kv VT266 ja VT265 lõunasihti pidi

kuni Paide-Saueaugu maanteeni, kust paremale kuni Saueauguni. Sealt jätkub piir Saueaugu-

Vahastu teed pidi kuni kv VT213 läänesihini, kust kv VT213, VT202, VT188 läänesihti pidi

Pikanõmme-Aela teeni, jätkudes mööda teed paremale ja kv VT188, VT174, VT175, VT176

põhjasihti pidi sirgelt kuni kv VT163 läänesihini. Edasi kulgeb pii kv VT163 ja VT154

läänesihti pidi kuni Põllusaare teeni, edasi mööda teed ja kv VT143 läänesihti, kv VT143 ja

VT144 põhjasihte pidi kuni Mustla-Nõmme-Saarnakõrve-Saueaugu teeni, kust paremale

mööda teed kuni Saueauguni.